Riigieelarvelise toetuse leping

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

04.03.2026

Eesti Vabariik, Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise

lepingute allkirjastamiseks“ alusel usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja

ülesannetes Ringo Ringvee (edaspidi toetuse andja), ühelt poolt

ja

Eesti Kirikute Nõukogu, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Urmas Viilma, teiselt

poolt (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes poolte vahel 11. detsembril 2025. a sõlmitud koostöökokkuleppest nr 1-10/289-1,

toetuse saaja poolt 2. veebruaril 2025. a esitatud taotlusest, Siseministeeriumi kantsleri

18. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 1-5/73 „Siseministeeriumi kulujuhtide 2026. aasta eelarve

kinnitamine“ kinnitatud usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna eelarvest ning poolte ühisest

huvist toetada toetuse saaja kui Eesti territooriumil tegutsevate kristlike kirikute ja koguduste

liitude sõltumatu vabatahtliku ühenduse koostööd riigi ja usuliste ühenduste suhete arendamise

kaudu, leppisid kokku alljärgnevas:

1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega toetuse saaja kinnitab, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 asuvas

programmis „Kogukondlik Eesti“ programmi tegevuses „Usuvabaduse

tagamine“ (eelarvekonto 45, SAPi projektikood S10-K-USK-EKN, tegevusala kood

08400) ette nähtud riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus) summas 433 600 (nelisada

kolmkümmend kolm tuhat kuussada) eurot.

2.2. Toetus on määratud toetuse andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud koostöökokkuleppe

eesmärgi täitmisena ühiskonna religioonialase teadlikkuse tõstmiseks (sh ususõnastiku

koostamine, Piibli tõlkimise projekti toetamine, Eesti Piibliseltsi töö arendamine,

usuteemaliste trükiste väljaandmine, õppematerjalide koostamine, „Teeliste

kirikud“ koostamine ja levitamine), ühiskondliku sidususe tugevdamiseks (sh

töövaldkondade finantseerimine, oikumeeniliste projektide toetamine, kaplanaadi

arendamine, kriisivalmiduse arendamine ja elanikkonnakaitse parem tagamine),

kogukondade, perekondade ja laste sotsiaalse turvalisuse tugevdamiseks (sh noortetöö

valdkondade tegevuste ja PREP koolituste korraldamise toetamine, sotsiaaltöö ja

loodushoiutöö arendamine) ning toetuse saaja administreerimis- ja halduskuludeks (sh

sekretariaadi töötasud, aastateemaga seonduvad üritused) lepingu lisas 1 fikseeritud

jaotuse alusel.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE431010052039486002 (SEB)

punktis 2.1. sätestatud summa hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul pärast lepingu

allkirjastamist poolte poolt.

2.4. Punktis 2.2. nimetatud tegevused peavad olema teostatud hiljemalt 31.12.2026.

Põhjendatud taotluse alusel võivad pooled pikendada lepingu tähtaega ühe aasta võrra.

3. Aruandlus 3.1. Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded:

3.1.1. finantsaruanne perioodi 01.01.2026 – 30.06.2026 kohta hiljemalt 15. juuliks 2026;

3.1.2. finantsaruanne perioodi 01.07.2026 – 31.12.2026 kohta hiljemalt 15. jaanuariks 2027;

3.1.3. tegevus- ja tulemusaruanne perioodi 01.01.2026 – 31.12.2026 kohta hiljemalt

1. märtsiks 2027.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Ilmo Au, Siseministeeriumi usuasjade ja

kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon: 6125057, e-post:

[email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus sätestatud aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Vilver Oras, telefon: 6461028, e-post:

[email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

5.1.1. Lisa 1 – toetuse saaja koostatud eelarvejaotus.

5.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad,

III Üldtingimused. Vastuolude korral prevaleerib prioriteetsem dokument.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et käesolev leping on avalik, v.a osades, mis on avaliku teabe

seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus 6.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte

lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Lepingulised tegevused loetakse

koostöökokkuleppest tulenevalt lepinguga kooskõlas olevaks alates 01.01.2026.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted 7.1. Toetuse saajal on õigus eelneva kirjaliku kooskõlastatusega toetuse andja kontaktisikuga

suurendada või vähendada lisas 1 summasid numbritega 1, 2, 3 ja 4 märgitud eelarveridade

vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ringo Ringvee Urmas Viilma

Siseministeerium Eesti Kirikute Nõukogu

Pikk 61, Tallinn 15065 registreerimisnumber: 80044678

Telefon 6125008 Tehnika 115, Tallinn 10139

e-post: [email protected] Telefon: 6461028

a/a EE891010220034796011, SEB e-post: [email protected]

Viitenumber: 2800045849 a/a: EE431010052039486002, SEB

Saaja: Rahandusministeerium

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba

saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste

vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses.

Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist

riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui

toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud

aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest

kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning

kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku

kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber

toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku

info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt

10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse

seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning

tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu

kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja

nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete

kehtivust.

LISA 1 Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

Nr Eesti Kirikute Nõukogu tegevuskava

alused ja eesmärgid

2026

1. Ühiskonna religioonialase teadlikkuse

tõstmine: Kristluse sõnastiku koostamine,

konverentside ja koolituste korraldamine,

õppematerjalide koostamine, religioossete

meediaväljaannete sisustamine, Eesti Piibliseltsi

töö arendamine ja uue Piiblitõlke valmimise

tagamine, usuteemaliste trükiste väljaandmine,

teatmiku “Teeliste kirikud” koostamine ja

levitamine, kristliku hariduse õppematerjalide

koostamine.

136 600 eurot

s.h. sihtotstarbelised eraldised:

1) Kristluse sõnastiku

koostamine: 35 000 eurot;

2) Piiblitõlke valmimine: 20 000

eurot.

2. Ühiskondliku sidususe tugevdamine:

töövaldkondade finantseerimine, oikumeeniliste

projektide ideekorje ja elluviimine,

rahvusvaheliste suhte arendamine, kaplanite

oskuste ja kaplanaatide töö ja kutseühingu töö

arendamine, teoloogiliste õppematerjalide

koostamine, kirikute kriisivalmiduse arendamine

ja elanikkonnakaitse parem tagamine.

66 000 eurot

3. Kogukondade, perekondade ja laste sotsiaalse

turvalisuse tugevdamine: SA Väärtustades Elu

koolituskavade elluviimine, PREP koolitused ja

isade- ning emadepäeva konverentside

korraldamine; noortetöö arendamine, kristliku

sotsiaaltöö arendamine asjaomaste MTÜde ja SA

kaasamisega, looduhoiutöö arendamine ja

kliimateadlikkuse tõstmine kogudustes,

materjalide loomise ja koolituste läbiviimise

kaudu.

36 300 eurot

4. Administreerimine ja halduskulud: juhatuse ja

sekretariaadi palgad ning EKNi aastateemaga

seonduvad üritused.

194 700 eurot

Riigieelarveline toetus kokku: 433 600 eurot