Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 4

Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste

ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad

Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 23 lõike 11 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse ligipääsetavuse nõuded:

1) Eesti Rahvusringhäälingu audiovisuaalmeedia teenustele;

2) audiovisuaalmeedia teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate poolt pakutavatele

tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele;

3) kahele televisiooniteenust pakkuva eraõigusliku meediateenuse osutaja kõige suurema

vaadatavusega programmile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kaks programmi nimetab Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet järgmiseks kalendriaastaks ja avalikustab oma kodulehel hiljemalt 1.

detsembriks. Otsuse tegemisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet programmide

jooksva kalendriaasta kümne kuu keskmisest vaadatavusest usaldusväärse uuringu andmete

põhjal.

(3) Määruses ettenähtud nõudeid kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud isikute edastatavate eestikeelsete saadete (telesaated ja -ülekanded, seriaalid, filmid jms)

osas, mille esmaesitlus toimub pärast 2027. aasta 1. jaanuari.

(4) Ligipääsetavuse nõudeid ei kohaldata programmidele ja programmikataloogidele, mis on

suunatud spetsiifilisele ja kitsamale sihtrühmale ning mille põhisisu iseloomustavad sellised

omadused nagu verbaalse sisu puudumine või vähesus, eranditult muusikalise või visuaalse sisuga

programm või muu spetsiifiline temaatiline suunitlus, mille tõttu ligipääsetavusnõuete

rakendamine ei ole sihtrühma vajadusi ning proportsionaalsuse põhimõtet arvestades

põhjendatud.

2. peatükk

Ligipääsetavuse tagamise nõuded

§ 2. Subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete miinimummaht programmis

Subtiitritega on varustatud vähemalt järgmised saated:

1) uudistesaated vähemalt 70 % nädalamahust;

2) päevakajalised saated vähemalt 70 % nädalamahust;

3) valimissaated vähemalt 70% nädalamahust.

§ 3. Viipekeelse tõlkega varustatud saadete miinimummaht Eesti Rahvusringhäälingu

programmis

(1) Viipekeelse tõlkega peavad olema varustatud vähemalt järgmised saated:

1) Riigikogu esimehe uusaastatervitus;

2) pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi aastapäeval;

3) Vabariigi Presidendi iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kõne;

4) iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert;

5) peaministri võidupüha kõne;

6) Vabariigi Presidendi taasiseseisvumispäeva kõne;

7) Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul;

8) Vabariigi Presidendi aastalõpuintervjuu;

9) Vabariigi Presidendi vana-aastaõhtu tervitus;

10) Eesti laulu finaal;

11) Eurovisiooni lauluvõistluse finaal;

12) Eesti üldlaulupidu ja Eesti noorte laulupidu.

(2) Eesti Rahvusringhääling edastab päevas vähemalt ühe „Aktuaalse kaamera“ uudistesaate

viipekeelsena.

(3) Viipekeelse tõlke olemasolust tuleb vaatajat teavitada ligipääsetaval viisil nii telekavas kui ka

järelvaatamise keskkonnas.

§ 4. Kirjeldustõlkega varustatud saadete miinimummaht Eesti Rahvusringhäälingu

programmis

Kirjeldustõlkega peavad olema varustatud vähemalt järgmised saated:

1) Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-etendus;

2) Eesti üldtantsupidu ja Eesti noorte tantsupidu.

§ 5. Kirjeldustõlke tagamine erinevatel platvormidel

(1) Kui saatel on kirjeldustõlge, peab kirjeldustõlge olema koos saatega kättesaadav kõikidel

saadet edastatavatel platvormidel.

(2) Kirjeldustõlke olemasolust tuleb vaatajat teavitada ligipääsetaval viisil nii telekavas kui ka

järelvaatamise keskkonnas.

§ 6. Audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummaht Eesti Rahvusringhäälingu

programmis

Kõik subtiitritega varustatud Eesti Rahvusringhäälingu saated peavad olema varustatud

audiosubtiitritega.

§ 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele

Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama

ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse

ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust.

§ 8. Sama ürituse ülekannete ligipääsetavus

Kui üritusest teeb ülekande Eesti Rahvusringhääling ja ligipääsetavuse nõuded on täidetud, ei

pea sama ürituse edastamisel muu meediateenuse osutaja ligipääsetavuse nõudeid täitma.

§ 9. Ligipääsetavuse nõuded eestikeelsetele filmidele ja seriaalidele

(1) Kui Eesti riigi rahalisel toel valminud filmid ja seriaalid on varustatud valitavate subtiitrite,

viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb nende filmide ja seriaalide esitamisel või edastamisel

subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge lisada.

(2) Kui lõikes 1 nimetamata eestikeelsed filmid ja seriaalid on varustatud valitavate subtiitrite,

viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb võimaluse korral nende filmide ja seriaalide esitamisel

või edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge lisada.

§ 10. Ligipääsetavuse edendamine

(1) Ligipääsetavuse edendamise eesmärgil tõuseb valitavate subtiitritega varustatud saadete

osakaal käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud programmides 2030. aastaks 95 protsendini.

(2) Ligipääsetavuse edendamise eesmärgil tõuseb kirjeldustõlkega varustatud saadete, filmide ja

seriaalide osakaal Eesti Rahvusringhäälingu programmides võrreldes 2025. aastaga:

1) 2028. aastaks vähemalt 3% võrra;

2) 2030. aastaks vähemalt 5% võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler

1

Kultuuriministri määruse „Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja

nende täitmise tähtajad“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) § 23 lõike 1 kohaselt muudab audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks

puudega inimestele, kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, kirjeldustõlget, eraldi

audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat

teenust kasutada.

Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse nõuded audiovisuaalmeedia teenuste

ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad. Audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsetavuste

nõuete kultuuriministri määrusega kehtestamise kohustus tuleneb meediateenuste seaduse § 23

lõikest 11, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad

nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad, sealhulgas:

1) subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse tõlkega, kirjeldustõlkega ja

audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis;

2) nõuded subtiitrite valitavusele ja audiosubtiitritele.

Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille kaudu audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse

ligipääsetavaks puudega inimestele.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes Kultuuriministeeriumi poolt meediateenuste seaduse sätestatud

puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüsi1

koostamine, mille vajadus tulenes meediateenuste seaduse §- st 653. Analüüs võeti 11.09.2025.

a Vabariigi Valitsuse istungil teadmiseks ja esitati Riigikogule.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar

([email protected], telefon 628 2338) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).

Määruse koostamisele olid kaasatud puudega inimeste esindusorganisatsioonid - Eesti Puuetega

Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, samuti

audiovisuaalmeedia teenuste osutajate - Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ka ERR), Duo

Media Networks OÜ, All Media Eesti AS ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liidu esindajad ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) esindajad.

Määrus ei mõjuta ettevõtjate infokohustust2 võrreldes olemasoleva regulatsiooniga.

Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja koostab ligipääsetavuse tegevuskava ning andmed

tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal juba praegu kehtiva

seaduse alusel.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b3e4b8c-c0bd-4399-8fd1-d6d48fdb734d 2 Infokohustus on õigusaktist tulenev kohustus esitada andmeid või informatsiooni avaliku sektori asutusele või

kolmandale osapoolele. Siia alla kuulub ka kohustus informatsiooni ja andmeid koguda või säilitada selliselt, et

see oleks hiljem kontrollitav ja taasesitatav.

2

Vastavuskulud3 tulevad ettevõtjatele samuti kehtivast MeeTSist. Arvestades asjaolu, et

kohustus teha oma teenused järk-järgult puudega inimestele ligipääsetavaks on

audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud juba aastaid (MeeTS jõustus 2011. aasta 16.

jaanuaril), on pidanud teenuse osutajad ka seni puudega inimeste ligipääsuga seotud

küsimustele tähelepanu pöörama ja oma teenuseid arendades selle sihtrühmaga arvestama.

Kõik osapooled peavad audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse suurendamist väga

oluliseks. Sihtgrupi ootusi ja audiovisuaalmeedia teenuste osutajate reaalseid rahalisi võimalusi

hinnates jõudsid osapooled ühisele kokkuleppele määruse eelnõus sätestatud miinimumnõuete

osas. Audiovisuaalmeedia teenuste osutajad kinnitasid oma huvi majanduskeskkonna

paranemisel tekkivate võimaluste korral tõsta audiovisuaalmeedia toodete ligipääsetavust

määrusega kehtestatud miinimumist oluliselt suuremas mahus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 23 lõike 11 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et

valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kehtestab määrusega täpsemad nõuded

audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad, sealhulgas:

1) subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse tõlkega, kirjeldustõlkega ja

audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis;

2) nõuded subtiitrite valitavusele ja audiosubtiitritele.

Määrus koosneb kahest peatükist ja kümnest paragrahvist.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega ligipääsetavuse nõuded:

1) Eesti Rahvusringhäälingu audiovisuaalmeedia teenustele;

2) audiovisuaalmeedia teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate poolt pakutavatele

tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele;

3) kahele televisiooniteenust pakkuva eraõigusliku meediateenuse osutaja kõige suurema

vaadatavusega programmile.

Määrus kehtestab nõuded ERR-le, audiovisuaalmeedia teenust osutavate

telekommunikatsioonifirmade poolt pakutavale tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele (sh

Elisa Eesti platvorm Elisa Elamus ja Telia Eesti AS platvorm Inspira+, AS Go3 Baltics Go3)

ning kahele televisiooniteenust pakkuva eraõigusliku meediateenuse osutaja kõige suurema

vaadatavusega programmile.

Lõike 1 punktis 3 sätestatud kaks programmi nimetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet järgmiseks kalendriaastaks ja avalikustab oma kodulehel hiljemalt 1. detsembriks.

Otsuse tegemisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet programmide jooksva

kalendriaasta kümne kuu (jaanuar kuni oktoober) keskmisest vaadatavusest usaldusväärse

uuringu andmete põhjal. Telekanalite vaadatavuse aluseks on Kantar Emori teleauditooriumi

või mõne teise usaldusväärse uuringu tulemusel eelmisel kalendriaastal telekanalite vaatamisele

kulutatud aeg vanusegrupis 4+. Uuringufirmad peavad vastama ISO/DIS 20252 standardile ja

3 Vastavuskulud on õigusaktis määratud kohustuste ja nõuete täitmiseks tehtavad kulud, v.a infokohustuse kulu.

Tegemist on valdavalt ümberkorralduskuludega, mis seisnevad aja- ja tööjõukulus (sh tööjõumaksud) või otsestes

rahalistes kuludes vahendite, seadmete, materjalide, tarkvara või muude kaupade või teenuste ostmiseks.

3

ICC/ESOMAR International Code'ile. 2024. aastal olid Kantar Emori uuringu alusel nendeks

Duo Media Networks OÜ teleprogramm Kanal 2 ja All Media Eesti AS teleprogramm TV3.

Määrus kohaldub § 1 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutele eestikeelsete saadete osas,

mille esmaesitlus toimub pärast 1.01.2027. Eesti Rahvusringhäälingule kohaldub määrus selle

jõustumisel. Eestikeelseks saateks käesoleva määruse tähenduses on Eesti audiovisuaalmeedia

teenuste osutajate või Eesti sõltumatute tootjate poolt loodud telesaated, seriaalid, ülekanded

jms audiovisuaalne sisu. Võõrkeelse audiovisuaalse teose, tele- ja raadiosaate ning reklaami

puhul kohaldub keeleseaduse § 18, mis seab nõuded teksti tõlkele.

Määrusega kehtestatavaid ligipääsetavuse erinõudeid ei pea kohaldama programmidele ja

programmikataloogidele, mis on suunatud spetsiifilisele ja kitsamale sihtrühmale ning mille

põhisisu iseloomustavad sellised omadused nagu verbaalse sisu puudumine või vähesus,

eranditult muusikalise või visuaalse sisuga programm või muu spetsiifiline temaatiline

suunitlus, mille tõttu ligipääsetavusnõuete rakendamine ei ole sihtrühma vajadusi ning

proportsionaalsuse põhimõtet arvestades põhjendatud. Sellisteks teleprogrammideks on näiteks

muusika-, moe- ja spordikanalid.

Eelnõu § 2 sätestab (valitavate automaatsetelt või manuaalselt loodud) subtiitritega varustatud

eestikeelsete saadete miinimummahu programmis. Subtiitritega on varustatud vähemalt

järgmised saated:

1) uudistesaated vähemalt 70 % nädalamahust;

2) päevakajalised saated vähemalt 70 % nädalamahust (päevakajaline saade on nt Ringvaade,

Reporter, Esimene stuudio);

3) valimissaated vähemalt 70% nädalamahust.

Saadete kategooriate all loetaks Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) klassifikaatorit (EBU

Tech 3322 – EBU System of Classification of Radio and Television Programmes (ESCORT

20074)).

Eesti Rahvusringhäälingu puhul arvestatakse määruses toodud saadete miinimummahtu

määruse jõustumisest alates esmakordselt eetris olnud saadete mahust. Teistele meediateenuse

osutajatele arvestatakse miinimummahtu alates 2027. aastast esmakordselt eetris olnud saadete

mahust. Enne määruse kehtima hakkamist edastatud saadetele vastav nõue ei laiene, kuid

eeldatavalt leiavad audiovisuaalmeedia teenuste osutajad võimalusi parandada ka varasemate

saadete ligipääsetavust. Automaatse subtitreerimise tehnoloogia kasutamisel on võimalik

varustada ka varasemalt toodetud saadete korduseeter subtiitritega.

Eelnõu §-s 3 on loetletud ERR-i saated, mis tuleb varustada viipekeelse tõlkega. Tegemist on

miinimumloeteluga ja loetelu ei piira toimetuse vabadust saavutada muutuvas ajas parim

tulemus.

Viipekeelse tõlkega peavad olema varustatud vähemalt järgmised riiklikult olulised ning

rahvuslikult oluliste ja suure vaatajahuviga sündmuste ülekanded ja saated (ajalises järjestuses

aasta lõikes):

1) Riigikogu esimehe uusaastatervitus;

2) pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi aastapäeval;

3) Vabariigi Presidendi iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kõne (24.02);

4 Microsoft Word - tec_doc_t3322-2007 rev JPE 19_10_2007.doc

4

4) iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert (24.02);

5) peaministri võidupüha kõne (23.06);

6) Vabariigi Presidendi taasiseseisvumispäeva kõne (20.08);

7) Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul;

8) Vabariigi Presidendi aastalõpuintervjuu;

9) Vabariigi Presidendi vana-aastaõhtu tervitus (31.12);

10) Eesti laulu finaal;

11) Eurovisiooni lauluvõistluse finaal;

12) Eesti üldlaulupidu ja Eesti noorte laulupidu.

Lõike 2 kohaselt edastab Eesti Rahvusringhääling päevas vähemalt ühe „Aktuaalse kaamera“

uudistesaate viipekeelsena. Täna on ERR-il üks spetsiaalne viipekeelne uudistesaade, st

tegemist ei ole saate varustamisega viipekeelse tõlkega. Küll aga koosneb see viipekeelne saade

nö tavalise AK materjalidest.

Kui tänu tehnoloogia arengule võetakse kasutusele viiperobot, siis saab viipekeelse tõlke lisada

oluliselt suuremale arvule saadetest.

Lõike 3 kohaselt tuleb viipekeelse tõlke olemasolust vaatajat teavitada ligipääsetaval viisil nii

telekavas kui ka järelvaatamise keskkonnas.

Eelnõu § 4 sätestab kirjeldustõlkega varustatud saadete miinimummahu Eesti

Rahvusringhäälingu programmis. Kirjeldustõlkega varustatakse vähemalt Eesti Vabariigi

aastapäeva kontsert-etendus ja Eesti üldtantsupeo ning Eesti noorte tantsupeo ülekanne.

Eelnõu § 5 näeb ette kirjeldustõlke tagamise erinevatel saate edastamise platvormidel (sh veeb,

järelvaatamine, äpid, vabalevi vms). Sellega tagatakse, et näiteks lineaartelevisiooni

programmis edastatud saate kirjeldustõlge on kuulatav ka saate järelvaatamisel

veebikeskkonnas. Samuti kohustatakse teenusepakkujaid erinevate ligipääsetavust parandavate

võimalustega saadete olemasolust teavitama ligipääsetaval viisil nii telekavas, kui ka

järelvaatamise keskkonnas.

Eelnõu § 6 kohustab ERR-i pakkuma oma saadetele audiosubtiitrite valiku võimalusi.

Eelnõu § 7 kirjeldab subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele kehtestatud nõudeid.

Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama

ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse

ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust. Vastav nõue tuleb ka

sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määrusest nr 45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed

ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“.

Eelnõu § 8 kohaselt kui üritusest teeb ülekande Eest Rahvusringhääling ja ligipääsetavuse

nõuded on täidetud, ei pea sama ürituse edastamisel muu meediateenuse osutaja ligipääsetavuse

nõudeid täitma.

Eelnõu § 9 sätestab kõigi juba olemasolevate ligipääsetavust parandavate lahenduste

kasutamise nõude. Lõike 1 kohaselt kui Eesti riigi rahalisel toel valminud eestikeelsed filmid

(nii mängufilmid kui ka dokumentaalfilmid) ja seriaalid on varustatud valitavate subtiitrite,

viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb nende filmide ja seriaalide esitamisel või

edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge lisada. Eelkõige peetakse siin silmas

5

Eesti riigi rahalisel toel pärast 2022. a toodetud mängufilme ja seriaale, millele on koos

riigipoolse rahastusega esitatud nõue varustada need ka valitavate subtiitrite ja/või

kirjeldustõlkega.

Lõike 2 kohaselt, kui muud, lõikes 1 nimetamata eestikeelsed filmid ja seriaalid on varustatud

valitavate subtiitrite, viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb võimaluse korral nende

filmide ja seriaalide esitamisel või edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge

lisada. Mõeldud on siin riigi poolt mittetoetatud filme ja seriaale, millel on

ligipääsetavuselemendid olemas, kuid nende lisamine eeldab teenusepakkujalt

märkimisväärseid rahalisi kulutusi (nt kulutused, mis on seotud õiguste litsentseerimisega).

Eelnõu väljatöötaja siiski loodab, et eraettevõtted peavad vaatamata lisanduvatele kuludele

võimalikuks ka riigipoolse toetuseta valminud filmide ja seriaalide ligipääsetavuse

parandamiseks lisada neile täiendavaid ligipääsetavuse elemente.

Eelnõu § 10 näeb ette kohustuse edendada audiovisuaalteenuste ligipääsetavust kuni aastani

2030. Nähakse ette, et aastaks 2030 on valitavate automaatsete subtiitritega varustatud pea kõik

eestikeelsed saated. Ligipääsetavuse parandamise eesmärgil tõuseb automatiseeritud valitavate

subtiitritega varustatud saadete osakaal eelnõu § 1 lõikes 1 nimetatud programmides

2030.aastaks 95 %-ni.

Ligipääsetavuse parandamise eesmärgil tõuseb kirjeldustõlkega varustatud ERRi või Eesti

sõltumatute tootjate poolt toodetud eestikeelsete saadete, filmide ja seriaalide osakaal ERR-i

teleprogrammides võrreldes 2025. aastaga aastaks 2028 vähemalt 3% võrra ja aastaks 2030

vähemalt 5% võrra.

MeeTS § 23 lõige 11 näeb ette, et täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste

ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või

kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või

programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende

täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega.

Kõnealuste nõuete kehtestamisega piiratakse PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PS § 31

teine lause lubab kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele seadusega. Ka HÕNTE § 12 näeb

ette, et volitusnorm ei tohi sisaldada volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi

põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega ning täpsustab, et volitusnormis ei tohi

volitada kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluseid ja tingimusi. PS-i

kommentaarides on siiski Riigikohtu praktikale tuginedes märgitud, et seaduse reservatsioon ei

kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta

täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim

seaduse sätteid täpsustada.5

MeeTS § 23 lõike 11 kohase volitusnormi puhul tulenevad seaduse sätete täpsustamise raamid

nii kõnealusest sättest endast kui ka sama paragrahvi esimesest lõikest. Volitusnormis on

kirjeldatud volituse sisu võimalikult üksikasjalikult. Lisaks seab MeeTS § 23 lõige 1 teenuste

puudega inimestele ligipääsetavaks muutmisele audiovisuaalmeedia teenuse osutajate huvides

kaks olulist tingimust: 1) teenused tuleb ligipääsetavaks muuta järk-järgult; 2) teenused tuleb

ligipääsetavaks muuta proportsionaalsete meetmete abil. Selle raamistikuga peab täpsemate

ligipääsetavusnõuete kehtestamisel arvestama ka valdkonna eest vastutav minister ning seda on

käesoleva eelnõuga tehtud.

5 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 kommentaar 20.

6

Mis puudutab seda, kas ettevõtlusvabaduse piiramine on antud juhul ka sisuliselt õigustatud,

siis Riigikohtu praktika pinnalt on PS-i kommentaarides märgitud, et ettevõtlusvabaduse

piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või

teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane.6

Ligipääsetavusnõuete kehtestamisel lähtutakse PS §-s 44 sätestatust, mille kohaselt on igaühel

õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. See tähendab, et kuigi riigil ei ole

kohustust tagada kõigi informatsiooniallikate kasutamine, peab riik teatud miinimumstandardid

siiski tagama, muu hulgas ka puudega inimeste informatsioonile ligipääsu osas.7 Seega on

ettevõtlusvabaduse piiramine käesoleval juhul põhjendatud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus aitab täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1808, millega

muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate

liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia

teenuste direktiiv), artikli 7 lõikest 1 tulenevat kohustust, muuta audiovisuaalmeedia teenused

puudega inimestele üha paremini ligipääsetavaks.

4. Määruse mõjud

Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, keskkonda ega

regionaalarengut. Tuvastatud on sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele ning mõju

riigivalitsemisele. Ei ole tõenäoline, et muudatustega kaasnevad ebasoovitavad mõjud.

4.1 Sotsiaalsed mõjud (mõju võrdsetele võimalustele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehel toodud

Sotsiaalkindlustusameti info kohaselt on nägemispuudega isikuid 30.09.2025. a seisuga 5561

ja kuulmispuudega isikuid 50788. Arvestades asjaolu, et 2025. aasta 1. jaanuari seisuga elab

Eestis kokku 1 369 995 inimest, on esmapilgul tegemist väikese sihtrühmaga.

Audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust suurendavatest meetmetest ei ole aga abi üksnes

puudega inimestele, vaid ka näiteks eakatele. Statistikameti andmetel olid 2025. aasta alguse

seisuga Eesti elanikest 286 443 inimest ehk üle 20% 65-aastased või vanemad9. Kokkuvõttes

on seega tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga.

Vaegkuuljatele ja nägemispuudega inimestele garanteeritakse juurdepääs määruses nimetatud

saadetele. Ligipääsetavust parandavad meetmed aitavad isikutel audiovisuaalmeedia sisust osa

saada. Nii paraneb inimeste heaolu ja ka informeeritus ühiskonnas toimuvast.

4.2. Majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, halduskoormus)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: eraõiguslikud audiovisuaalmeedia teenuse osutajad

Määrus puudutab kahte eraõiguslikku audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja tellitavaid

audiovisuaalmeedia teenuseid osutavaid telekommunikatsiooniettevõtteid.

6 Samas. 7 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 kommentaar 15. 8 Statistika | Eesti Puuetega Inimeste Koda 9 RV021: RAHVASTIK SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas

7

Määruse § 5 kehtib kõigile programme edastavatele telekommunikatsioonifirmadele (eelkõige

Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja AS STV). Samuti kehtib see ka väiksematele kaabellevi

ettevõtetele.

Määruses sätestatud tasemel ligipääsetavuse tagamine ei eelda enamuselt teenusepakkujate

poolt täiendavate ressursside eraldamist, st Duo Media Networks OÜ (Kanal2), Telia Eesti AS

ei pea lisaraha investeerima. TV3 jaoks on vaja siiski teha eraldi investeering. St et määruse

regulatsiooni all olevad meediateenuste osutajad, kes veel ei ole kasutusele võtnud

automatiseeritud subtiitrite lahendust, peavad investeerima automaatsete subtiitrite loomiseks

vajaliku tarkvara ning riistavara arendamisse. Ekspertide hinnangul on vastavad kulud kuni

100 000 eurot süsteemi käivitamisel. Kõigil automaatsete subtiitrite lahendust juba kasutavate

või kasutama hakkavate meediateenuse osutajatel tuleb kanda süsteemi käigushoidmiseks

jooksvaid kulusid, mille suurust hinnatakse 10 000-50 000 eurole aastas.

Senisest veelgi parema ligipääsetavuse tagamiseks vajalike tehnoloogiliste lahenduste

arendamine eeldab märkimisväärseid täiendavaid ressursse, näiteks automaatse viipekeelse

tõlke rakenduse loomiseks. Selleks määrus hetkel ei kohusta.

Võimalik tulu võib seisneda reklaamitulu suurenemises. Eelnõu rakendamise tulemusel võib

loota audiovisuaalmeedia teenuste (telesaadete ja nõudevideo jälgijate) kasutajaskonna kasvu,

mis võimaldab erameedial pakkuda reklaami tellijatele laiemat sihtgruppi.

4.3. Riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Eesti Rahvusringhääling

Eesti Rahvusringhäälingu seadusest lähtudes on ERR oma programmide ligipääsetavuse

suurendamisse panustanud juba mitu kümnendit. Tänu eraldatud sihtotstarbelisele riiklikule

toetusele ja AI-tehnoloogiate kasutuselevõtule (automaat- ja audiosubtiitrid, eraldi

audiokanalid) on ERR teinud kõige suuremaid edusamme. Uudiste- ja päevakajasaadete

ligipääsetavus valitavate subtiitrite kaudu ulatub 95%-ni. Viipekeelset tõlget kasutatakse siiski

vaid ühes igapäevases uudistesaates ja olulisemate suursündmuste ülekannete juures;

kirjeldustõlget pakutakse suursündmustel (nt laulu- ja tantsupeo ülekanded) ja vähestel

mängufilmidel ning seriaalidel.

Eesti Rahvusringhäälingus on viipekeelse ja kirjeldustõlke kulud kaetud iga-aastasest eelarvest.

Mahtude suurendamine eeldab riigipoolse rahastuse tõusu.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eesti Rahvusringhäälingus on viipekeelse ja kirjeldustõlke kulud kaetud iga-aastasest eelarvest.

Mahtude suurendamine eeldab riigipoolse rahastuse tõusu. Hinnanguliselt maksab

kirjeldustõlke lisamine kuni 3000 eurot tund, viipekeelse tõlke tunni kulu on hinnanguliselt

kuni 1000 eurot. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalike investeeringute suurus võib

ulatuda mitmekümnetesse tuhandetesse, kuid praegusel ajal ei ole tehnoloogia kiire arengu tõttu

võimalik pikemaid hinnaprognoose teha.

8

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Eesti Rahvusringhäälingule rakenduvad nõuded määruse

jõustumisest. Määruses ettenähtud nõudeid kohaldatakse määruse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud isikutele eestikeelsete saadete (telesaated ja -ülekanded, seriaalid, filmid jms) osas,

mille esmaesitlus toimub pärast 2027. aasta 1. jaanuari.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse koostamisele olid kaasatud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid - Eesti

Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, samuti

audiovisuaalmeedia teenuste osutajate - Eesti Rahvusringhäälingu (ERR), Duo Media

Networks OÜ, All Media Eesti AS ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu

ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad.

Määrus esitati kooskõlastamiseks samadele juriidilistele isikutele ja asutustele ning

Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi kaudu. Esitatud märkused on toodud

seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse

tegija

Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

SOM Toetame ja peame puuetega inimeste õiguste vaatest positiivseks

arenguks määruse eelnõu, mis seab eesmärgi ja konkreetse sihi

suuremale subtiitrite kasutamisele, viipekeele kasutamisele,

kirjeldustõlke kasutamisele, audiosubtiitritele, järelvaadatavate ja

olemasolevate filmide/seriaalide ligipääsetavuselementide säilimisele.

Sotsiaalkindlustusametist (SKA) tulnud tagasiside:

SKA tutvus eelnõuga ja toetab selle eesmärki. Samas peame vajalikuks

väljendada muret viipekeeletõlkide järelkasvu osas, kuna piisaval hulgal

pädevate tõlkide puudumine võib ühel hetkel hakata piirama

viipekeeleteenuse kättesaadavust. Siinkohal toome välja, et täna on

Eestis ainult 23 kutsetunnistusega viipekeeletõlki. Nende 23 hulgas on

6 tõlki pensioniealised ja 7 tõlki on vanuseklassis 50-60. Sellest

tulenevalt tuleks tähelepanu pöörata ka viipekeeletõlkide

koolitusvajadusele, kuna sellest sõltub liigipääsetavuse nõuete sisuline

täitmine.

Jagame muret viipekeelsete tõlkide vähesuse üle. Viipekeelsete

tõlkide vähesuse probleemi lahendus sõltub Haridus- ja

teadusministeeriumi poolt haridusasutustele esitatava riikliku

tellimuse mahust.

ERR Eesti Rahvusringhäälingul ei ole märkusi kultuuriministri määruse

„Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende

täitmise tähtajad“ eelnõule. Eelnõus on sätestatud varem töökorras läbi

arutatud nõudeid.

Soovime rõhutada eelnõu seletuskirjas väljatoodut, et määruse

rakendussätetes ettenähtud mahtude suurendamine 2028. ja 2030.

aastaks ei ole Eesti Rahvusringhäälingu tänase eelarve mahu juures

võimalik ja nõuete täitmine eeldab riigieelarvelise toetuse suurendamist.

Riigieelarve võimalustega on arvestatud. Toetame ERRi

ligipääsetavuse edendamise eesmärkide saavutamiseks vajalike

eelarvevahendite taotlemisel.

TTJA Määruse kohaldamisala

Määruse kohaldamisalasse kuuluvad eelnõu kohaselt kolme liiki

teenuseosutajad: Eesti Rahvusringhääling, audiovisuaalmeedia teenust

osutavad sideettevõtjad ning kahte suurima vaadatavusega

Eelnõu sõnastust täpsustatud. Lisatud § 1 lg 2:

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kaks

programmi nimetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

järgmiseks kalendriaastaks ja avalikustab oma kodulehel

Eelnõu seletuskirja lisa 1

televisiooniteenust pakkuvat meediaettevõtjat. Kahe suurima

vaadatavusega televisiooniteenuse määratlemine jääb ebaselgeks nii

määruse eelnõus kui ka selle juurde kuuluvas seletuskirjas. Siinkohal

soovime rõhutada, et õigusakti seletuskiri ei ole õiguse allikas ning

selles sätestatut ei saa käsitleda iseseisva õigusliku alusena. Eelnõu § 1

lg 1 p-st 3 ei selgu, kes, millal ja mille alusel määratleb, millised on kaks

suurima vaadatavusega televisiooniteenust. Eelnõu seletuskirja

leheküljel 2 on selgitatud, et lähtuda tuleks Kantar Emori

teleauditooriumi või mõne teise vastava usaldusväärse mõõdikuuringu

tulemustest eelmise kalendriaasta kohta. Esiti on ebamäärane, millised

teised uuringud peale Kantar Emori teleauditooriumi uuringu on veel

usaldusväärsed. Samuti jääb selgusetuks, kes ja milliste kriteeriumite

alusel seda otsustab. Neid asjaolusid täpsustamata võivad praktikas

kergesti tekkida vaidlused olukordades, kus erinevad uuringud näitavad

erinevaid tulemusi. Järgnevalt jääb segaseks, kas eelnõu § 1 lg 1 p-st 3

tuleks järeldada, et kaks suurima vaadatavusega televisiooniteenust

tuleks määratleda iga-aastaselt. Meediaettevõtjate jaoks on oluline, et

määratletaks aeg, millal möödunud aasta auditooriumi andmete põhjal

jooksva aasta kahe suurima vaadatavusega televisiooniteenuse nimed

avaldatakse. Siinkohal on ka oluline silmas pidada, et aasta lõpust jääks

piisav ajavaru mõõdikuuringu andmete avaldamiseks. Neid asjaolusid

täpsustamata puudub nii ettevõtjatel kui õigusakti rakendajal

õigusselgus.

Eelnõu § 1 lg 1 p-s 2 nimetatakse määruse kohaldamisalasse kuuluvat

ka audiovisuaalmeedia teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate

programmide ja nende pakutavad tellitavad audiovisuaalmeedia

teenused. Määrusest ega seletuskirjast ei nähtu, millest on tingitud

sideettevõtjate erikohtlemine võrreldes ülejäänud meediateenuse

osutajatega. Võrreldes eelnõu § 1 lg 1 p-s 3 nimetatud vaadatuimate

audiovisuaalmeedia teenustega võib sideettevõtjate omakanalite

vaadatavus olla marginaalne. Meediateenuse osutajate võrdseks

kohtlemiseks on mõistlik määratleda ühtsed alused, mille põhjal läbivalt

otsustatakse, kas vastava meediateenuse osutaja programmile

hiljemalt 1. detsembriks. Otsuse tegemisel lähtub Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet programmide jooksva

kalendriaasta kümne kuu keskmisest vaadatavusest

usaldusväärse uuringu andmete põhjal.

Telekanalite vaadatavuse aluseks on Kantar Emori

teleauditooriumi või mõne teise usaldusväärse uuringu

tulemusel eelmisel kalendriaastal telekanalite vaatamisele

kulutatud aeg vanusegrupis 4+. Uuringufirmad peavad vastama

ISO/DIS 20252 standardile ja ICC/ESOMAR International

Code'ile.

Arvestatud. Audiovisuaalmeedia teenust osutavate

elektroonilise side ettevõtjate programmid ei kuulu määruse

kohaldamisalasse.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

ligipääsetavusnõuded kohalduvad või mitte, näiteks meediateenuse

osutaja käive, vaatamise osakaal vms.

Saated, millele nõuded kohalduvad

Määruse eelnõu ega seletuskiri ei ava täpsemalt, mida eelnõu §-s 2

nimetatud saateliikide all silmas peetakse. Selguse huvides on mõistlik

avada, mida määruse tähenduses peetakse silmas näiteks päevakajaliste

saadete all. Eelnõu § 3 lg-s 2 sätestatakse, et Eesti Rahvusringhääling

edastab vähemalt ühe „Aktuaalse kaamera“ uudistesaate päevas

viipekeelsena. Siinkohal tasub kaaluda, kas määruses kui üldaktis on

mõistlik välja tuua uudistesaate pealkiri või piisaks viitest

uudistesaatele.

Eelnõu § 9 lg-s 2 sätestatakse, et audiovisuaalmeedia teenuse osutajad

peaksid võimaluse piires lisama ka Eesti riigi rahalise toetuseta

valminud eestikeelsetele filmidele ja seriaalidele subtiitreid,

viipekeelset tõlget või kirjeldustõlget, kui film või seriaal on nendega

varustatud. Jääb selgusetuks, miks neil nimetatud juhtudel peaksid

meediateenuse osutajad subtiitrid lisama vaid võimaluse korral, mitte

kohustuslikult. Ka ei selgu seletuskirjast, millised täiendavad kulud

sellisel juhul meediateenuse osutajale lisanduvad, võttes arvesse, et

sama sätte lõikes 1 nimetatud juhtudel tuleb meediateenuse osutajal igal

juhul subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge tarbijale

kättesaadavaks teha.

Selgitame. Soovime konkreetselt „Aktuaalse kaamera“ saadet

määruses välja tuua.

Saadete kategooriate all loetaks Euroopa Ringhäälingute Liidu

(EBU) klassifikaatorit (EBU Tech 3322 – EBU System of

Classification of Radio and Television Programmes (ESCORT

2007)).

Täpsustame seletuskirja. Mõeldud on siin riigi poolt

mittetoetatud filme ja seriaale, millel on

ligipääsetavuselemendid olemas, kuid nende lisamine eeldab

teenusepakkujalt märkimisväärseid rahalisi kulutusi (nt

kulutused, mis on seotud õiguste litsentseerimisega). Eelnõu

väljatöötaja siiski loodab, et ettevõtted peavad vaatamata

lisanduvatele kuludele võimalikuks ka riigipoolse toetuseta

valminud filmide ja seriaalide ligipääsetavuse parandamiseks

lisada neile täiendavaid ligipääsetavuse elemente.

Eesti

Puuetega

Inimeste

Koda

Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille

kaudu audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult

proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega

inimestele. Täname Kultuuriministeeriumi erinevate kohtumiste ja

arutelude eest, mis toimusid enne eelnõu kooskõlastamisele saatmist.

Täiendame, et Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on 30.09.2025

seisuga nägemispuue tuvastatud 2204-l mehel ja 3357-l naisel (kokku

5561, eelnõus on 3497), koos vaegnägijatega on hinnatud inimeste

arvuks ca 8000 (Riigikantselei Audiovisuaal- ja online meedia alateema

Seletuskirja statistika osas täpsustatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

lõpparuanne 2020). Kuulmispuue on 30.09.2025 seisuga tuvastatud

2121-l mehel ja 2957-l naisel (kokku 5078, eelnõus on 2212) ning

kuulmislanguse diagnoosiga inimeste statistikat uuendatakse

Terviseameti kodulehel igapäevaselt, inimeste arv hetkeseisuga ca

200000.

Tervitame, et eelnõu sätestab miinimummahu Eesti Rahvusringhäälingu

programmi saadetele audiosubtiitrite, kirjeldustõlke ja

viipekeeletõlkega ning seab nõuded eestikeelsete filmide ja seriaalide

ligipääsetavusele. Tunnustame Põhiseadusele tuginemist, kus igaühel

on õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ehk

määrusega luuakse miinimumstandardid riiklikul tasandil. Tunnustame

määruse sätet, et riiklikest vahenditest toetatud ligipääsetavad

elemendid peavad liikuma kaasa filmi või seriaali esitamisega muudes

kanalites.

Eesti Kurtide Liidu hinnangul on audiovisuaalmeedia ligipääsetavuse

eelnõu oluline samm edasi, kuid kehtestatud miinimumnõuded ei taga

kurtidele inimestele veel võrdset ja igapäevast ligipääsu ühiskondlikule

meediaruumile. Viipekeelne ligipääs on eelnõus suunatud peamiselt

riiklikele ja pidulikele sündmustele, jättes tahaplaanile igapäevase

päevakajalise info, sh poliitikasaated, arutelupõhise sisu ning kriisi- ja

erakorralised teated, kus kiire, selge ja emakeelne info on eriti oluline

ning subtiitrid ei ole paljude kurtide jaoks piisav lahendus.

EKL rõhutab, et eesti viipekeel on paljude kurtide inimeste emakeel

ning seda tuleb käsitleda keelelise õiguse, mitte üksnes tehnilise

ligipääsetavuse meetmena. Eriti kriisiolukordades (nt loodusõnnetused,

tervisekriisid, julgeoleku teated), kus viipekeelse info andmine on

vältimatu, et tagada kurtidele inimestele võrdne ligipääs elutähtsale

teabele samal ajal ja samas mahus ülejäänud ühiskonnaga.

Lisaks juhib EKL tähelepanu, et eelnõus ei käsitleta piisavalt

viipekeelset laste- ja noortele suunatud sisu, kuigi varajane emakeelne

Nõustume, et viipekeelsete laste- ja noortesaadete tänane

pakkumine ei vasta sihtgrupi ootustele. Saadete mahu

Eelnõu seletuskirja lisa 1

ligipääs meediale on kurtide laste arengus määrava tähtsusega ning aitab

ennetada hilisemat ebavõrdsust. Viipekeelsete lastesaadete ja lastele

suunatud info edendamine vajab eraldi tähelepanu ning teeme

ettepaneku tegeleda sellega koostöös juba käesoleva aasta esimeses

kvartalis, seades plaane 2027-2030 aastateks.

Eelnõu teavitab, et kui valmib viiperobot, siis saab viipekeeletõlke

lisada oluliselt suuremale arvule saadetest. EKL peab samuti oluliseks,

et automaatsed viipekeelsed lahendused ei asendaks inimtõlki sisulises,

emotsionaalses ja arutelupõhises meedias ning et viipekeelse tõlke

kvaliteedi, nähtavuse ja tehniliste standardite (sh tõlgi asukoht ja suurus

ekraanil) kujundamisel kaasataks sisuliselt Eesti Kurtide Liit. Ühtne ja

kogukonna vajadustest lähtuv standardite raamistik aitab tagada, et

ligipääsetavus oleks praktikas toimiv ka kriisi- ja erakorralistes

olukordades, mitte üksnes formaalselt täidetud. Viipekeele tõlkerobot ei

anna edasi saadetes olevate inimeste miimikat ega emotsioone, mis on

olulise info ja konteksti loomisel detailid, mida saavad edastada

viipekeeletõlgid. Eesti viipekeelne tõlkerobot sobib, nagu ütleb Eesti

Keele Instituut, esmalt tekstilistele tõlgetele, infotabloodele, uudistele

ning muuseumide eksponaatide kirjeldustele ehk peamiselt staatilise

info andmiseks.

Sellega seoses soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et

viipekeeletõlkide puudus Eestis on audiovisuaalmeediateenuste

jätkusuutlikkuse kohapealt väljakutse, et tagada kuulmispuudega

kurtide, kes ei saa teenust kasutada teenuseid nö tavapärasel moel,

ligipääsetavus avalikest teenustest võrdselt ülejäänud

ühiskonnaliikmetega. Kurtide ligipääsetavus ühiskonnas sõltub suuresti

ja otseselt sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse

viipekeeletõlkide koolitus. Tegemist on strateegiliselt vajaliku otsusega

riiklikul tasandil, kus loodame ka Kultuuriministeeriumi toetusele.

suurendamiseks võimaluste leidmiseks jätkame dialooge

meediateenuse osutajatega.

Arvestades tehnoloogia kiiret arengut on siiski lootust sihtgrupi

vajadustele vastava lahenduse (viiperoboti) kasutusele võttu

lähiaastatel.

Viipekeelsete tõlkide vähesuse probleemi lahendus sõltub

Haridus- ja teadusministeeriumi poolt haridusasutustele

esitatava riikliku tellimuse mahust.

Lisaks teeme ettepanekud:

 Edasiste tegevuskavade avalikult kättesaadavaks tegemine, sh

kokkuvõtted, mida tehti, millisel platvormil jms, mis on oluline

ka meedia sisu tarbija seisukohast

Mõistame märkuse esitaja ettepanekut tegevuskavasid avalikult

kättesaadavaks teha. Samas võivad dokumendid sisaldada ka

ärisaladust, mida ettevõtjad ei soovi täies mahus avalikustada.

Samas saab pöörduda TTJA poole, kes iga päringu põhjal

Eelnõu seletuskirja lisa 1

 Kasutaja tagasiside ning kaebuseid peab olema võimalik

koondada järelevalve (TTJA) kaudu.

otsustab tegevuskava kättesaadavaks tegemise, konsulteerides

eelnevat ettevõtjaga.

Kasutajate tagasiside ja kaebusi on juba täna võimalik TTJA-le

esitada.

Soovime täpsustust:

§ 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele

Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja vaegnägijatele suunatud teenus peab

tagama ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi,

heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada

kuva ja kasutust.

Kas paragrahv sätestab, et kõik teenusepakkujad, sh Go3, peavad

edastama ETV, ETV2, Kanal2 ja TV3 saateid valitavate subtiitritega?

Hetkel on osad kliendid väga ebavõrdses seisus, sest Go3-l seda

kohustust pole ning kliendid ei näe subtiitreid ehk, kas määrus laieneb

teleteenuse osutajale?

Selgitame. Käesoleva määruse väljatöötamise hetkel kõik kolm

tegutsevat Eestis registreeritud tellitava meediateenuse osutajat

(Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja AS Go3 Baltics) peavad

hiljemalt 1.01.2027 tagama nende poolt pakutavate tellitavate

audiovisuaalmeedia teenuste vastavuse käesolevale määrusele.

Rõhutame, et ka edasine ligipääsetavuse tagamine toimub hea tava

kohaselt koostöös ning sihtrühmade osalusel. Valikute tegemistesse,

näiteks sisu ligipääsetavaks muutmisel on oluline kaasata puuetega

inimesi ja nende esindusorganisatsioone, sh planeerimisetapis ja

vajaduste kaardistamiseks, sest ajas uuenevad nii audiovisuaalmeedia

teenuste ligipääsetavusest kasusaavate inimeste vajadused kui ka

tehnilised võimalused lahenduste pakkumiseks. Koostöö kasusaajatega

sisulise ligipääsetavuse tagamisel on EPIKoja silmis parimaks

poliitikakujundamise viisiks.

Teadmiseks võetud.