Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 361 muutmine


K Ä S K K I R I
Tallinn 04.09.2023 nr 1-2/23/361


Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks


Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Määran toetatava tegevuse elluviijaks sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja.

4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamisel).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis
minister


Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur, Haridusministeerium, Regionaal -ja Põllumajandusministeerium
KINNITATUD
04.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361
Lisa 1
Toetuse andmise tingimused ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks

1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–26. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

1.5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.

2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ringmajanduse alaseid teadmisi, ringmajanduse valdkonna ekspertide pädevust ja ringmajanduse lahenduste kasutamist.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.
2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele aidatakse kaasa tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamisega ning nende näitajad on: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“,
„Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ning „Ringleva materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused: eesmärk, sisu, tulemus, sihtrühm
Toetatav tegevus on ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ja edendamine ning vastavate erialaekspertide koolitus.
3.1. Ringmajanduse ja kemikaalivaldkonna ekspertide koolitus
3.1.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia ringmajanduspõhiste lähenemiste kasutamise, arendamise ja teadlikkuse alane koolitustegevus ning luua juhendmaterjalid ja tõsta ekspertide pädevust nii ringmajanduse tootmise kui ka tarbimise poole suunal, sh ohutu materjaliringluse korraldamiseks ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks.
3.1.2 Tegevuse sisu: Koostatakse koolituskavad ekspertidele ning täiendkoolitus ekspertidele ja ettevõtetele, et tõsta ekspertide pädevust täiendavalt ressursi- ja energiaauditite koostamisele kogu ringmajanduspõhise tootmis- ja tarbimismudeli hindamise kasutuselevõtuks. Koolitustegevuse käigus koostatakse juhendid nii kemikaaliauditite kui ka ringmajanduspõhise investeeringu järgse seire läbiviimiseks, töötatakse välja nõuded koolitatavate ekspertide pädevusele. Koostatavad koolituskavad sisaldavad insenertehnilisi, ressursi- ja energiatõhususe, ohutu materjaliringluse ja üldisi teemasid (nt majandustegevusalade kestlikkuse kriteeriumid, finantsarvestus, rahastamine, uued tehnoloogiad ja digitaalsed lahendused). Lisaks koostatakse koolituste korraldamiseks vajalikud materjalid.
3.1.3 Tegevuse tulemus: Eestis on olemas pädevad eksperdid, kes aitavad rohepööret ellu viia ja laiem teadlikkus on teadlikud ringmajanduspõhistest vajadustest nii tootmise kui tarbimise suunal.
3.1.4 Tegevuse sihtrühm: Ressursi- ja energiatõhususe audiitorid, kemikaalivaldkonna eksperdid, konsultatsiooniettevõtted, avalik sektor. Tegevuse ulatus on üleriigiline.

3.2. Kommunikatsioon ja teavitustegevus
3.2.1 Tegevuse eesmärk: Läbi viia kommunikatsiooni ja teavitustegevused ringmajanduse alase teadlikkuse tõstmiseks.
3.2.2 Tegevuse sisu: Tegevuste käigus jagatakse infot ja korraldatakse konverentse, seminare, koolituspäevi ja infopäevi. Korraldatakse kohtumisi ja luuakse ning jagatakse õppevideoid, uuringuid, analüüse jm materjali, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta. Tegevused hõlmavad kõiki punktis 3.1 nimetatud tegevussuundi.
3.2.3 Tegevuse tulemus: Läbi on viidud ringmajanduse, sh struktuurivahendite fondi meetmete kohta, kommunikatsiooni ja teavitustegevusi. Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtete, finantsasutuste, kohalike omavalitsuste ja füüsiliste isikute teadlikkust ringmajandusest, võimaldades seeläbi liikuda Eestis lineaarmajanduselt ringmajandusele.
3.2.4 Tegevuse sihtrühm: Eesti ühiskond. Tegevuse ulatus on üleriigiline, tegevuse elluviimisel arvestatakse piirkondlikke ja ettevõttespetsiifilisi eripärasid.
3.3. Ringmajanduslahenduste piloteerimine
3.3.1 Tegevuse eesmärk: Piloteerida uudseid lahendusi ringmajanduse edendamiseks nii tarbimise kui tootmise suunal.
3.3.2 Tegevuse sisu: Toetatav tegevus on ringmajandust edendavate lahenduste piloteerimine avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osas, sh digilahenduste osas.
3.3.3
Tegevuse tulemus: Tegevuste käigus analüüsitakse võimalusi oluliste materjalivoogude liikumise ning neid takistavate tegurite kohta ning rakendatakse lahendusi riigi- või omavalitsuste üleste ringmajanduse alaste tegevuste edendamiseks.
3.3.4 Tegevuse sihtrühm: ettevõtjad, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, füüsilised isikud.


3.4. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
3.5. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktides 3.1-3.3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 15. jaanuariks. 2024. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 1. juuliks 2024.

4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on ettevõtted, füüsilised isikud, kohalikud omavalitsused ning muud osapooled teadlikud ringmajanduspõhiste lähenemiste valdkonnas, seda nii tootmise kui tarbimise suunal. Tegevuse tulemusena otsivad ettevõtted võimalusi oma tootmise efektiivsuse tõstmiseks, ringmajandusalaste lahenduste kasutamiseks ja seeläbi konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks muutmiseks ning Eesti ressursitootlikkuse kasvu panustamiseks. Ettevõtted on teadlikud oma ettevõtte ressursside kasutusest, kemikaalide ohutust kasutamisest, kemikaalide kasutuse innovatsiooni vajalikkusest ja kuludest ning saavad aru ringmajanduse põhimõtetest, ressursiauditi ja/või kemikaaliauditi olemusest ja selle võimalikust kasust. Kasvab tarbijate teadlikkus nende rollist ja võimalustest edendada enda otsuste läbi ringmajandust. Kaalutletud ja vajadusel rakendatud on ringmajandust edendavaid digitaalseid lahendusi. Kohalikud omavalitsused ja füüsilised isikud on teadlikumad ringmajanduse valdkonnast ning potentsiaalsed taotlejad on teadlikud toetusmeetmetest. Avalik sektor on saanud piloteerida ringmajanduse alaseid lahendusi oma teenuste täiendamise osas.
4.2. punktis 3. nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:


Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algta se
Aasta
2024 vahe sihttase
2029 sihttase
Selgitav teave
Meetmete nimekirja
väljundnäitaja

Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
0
Ei kohaldu
200 000
3 283 813,72 3 109 668,78
Näitajasse arvestatakse investeeringud ringmajanduse arengu toetamiseks (nii EL toetus kui riiklik kaasfinantseering).
Ringmajanduse jaoks on vajalik arendada riigi tasandil ühtset lähenemist nii teavituse, koolituse kui ka reaalsete lahenduste osas.
Saavutustaset
raporteeritakse
Jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOS maksete info alusel.

4.3. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakond.
5.3. Tegevuste elluviija on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus  arengu- ja koostöökoda.

6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Haridus- ja teadusministeeriumi, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 3  109 668,78283 813,72 eurot, millest EL toetus on 2  643 218,46791 241,66 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 466 450,32492 572,06 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:
9.2.1 juhendmaterjalide koostamise, koolituste, töötubade, pilootprojektide, õppeprogrammide, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamise ja teiste, käesolevas käskkirjas nimetamata osapoolte osalemise kulud;
9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;
9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud;
9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.5 projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16;
9.2.6 metoodiliste juhendite, juhiste ja koolitusmaterjalide väljatöötamise kulud;
9.2.7 trükiste, sh sisuturundusartiklite kulud;
9.2.8 tõlketeenuse kulud;
9.2.9 visuaalsete materjalide, sh fotode, videote ja kujundusteenuste kulud;
9.2.10 ringmajandusalaste uudsete lahenduste piloteerimise kulud;
9.2.11 muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16, kuni viie protsendi ulatuses ringmajanduse alase teavituse ja koolituste läbiviimise ning lahenduste rakendamise investeeringute maksumusest.

9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.
10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse koolitusest osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina.
10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.

11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.
11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega ringmajanduse valgest raamatust, keskkonnaministeeriumi keskkonnahoidlike sündmuste juhendist ja hanked peavad olema läbiviidud võttes arvesse keskkonnahoidlikke kriteeriume.
11.6.
Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgib elluviija toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.
11.7. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.
11.8. Elluviija tagab vajadusel projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) suhtes.
11.9. Elluviija kasutab toetuse kasutamisel IT investeeringute puhul Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskust.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul.
13.8. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse pärast väljamakse tegemist selle riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi.
13.9. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil käesoleva käskkirja alusel anti viimast korda üksikabi.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

16. Vähese tähtsusega abi
16.1. Punktis 3.1. ja 3.2. nimetatud konverentside, seminaride, koolituste ja infopäevade läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad.
16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda.
16.3. Punktis 3.3. nimetatud tegevuste puhul hinnatakse rakendusüksuse poolt projekti juhtrühmas tööde lisamiseks, kas tegemist on vähese tähtsuse abi andmisega.
16.4. Vähese tähtsusega abi korral ei tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme aasta jooksul 300 000 eurot.“.
16.5. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
16.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
16.7. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

KINNITATUD
04.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/361
Lisa nr 2
Toetuse andmine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve


Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR)
Abikõlblik summa (EUR)
Toetuse summa kokku (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%)
Riikliku kaasfinantseeringu määr (%)
3109668,783 283 813,72
33109668,78 283 813,72
3109668,783 283 813,72
85
15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja
Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering
466450,32492 572,06
Ühtekuuluvusfond
2643218,462 791 241,66
Toetus kokku
3 283 813,723109668,78
KOKKU
3 283 813,723109668,78




Tegevuse nimetus:
Rakenduskava väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.202431.12.2029



Ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimine ning lahenduste rakendamine
Investeeringud ringmajanduse arendamisse (eurodes)
Abikõlblik kogusumma (EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus
(EUR)
Riiklik kaas-finantseering (EUR)


2574469,132 748 614,07
2  2188298,76336 321,96
386170,37412 292,11
Personalikulu

465 391,00
395 582,35
69 808,65
Ühtne määr otsesest personalikulust

69 808,65
59 337,35
10 471,30
Kokku:

3109668,783 283 813,72
2643218,462 791 241,66
466450,32492 572,06

Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/26-0284 - Kliimaministri käskkirja 04.09.2023 nr 361 muutmine

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 18.03.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a75a803-e1e5-40b4-908f-c926d36446d3 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0a75a803-e1e5-40b4-908f-c926d36446d3?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main