Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

1

Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44

„Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu

seletuskirja juurde

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Riigi Infosüsteemi Amet

1. Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6, kuivõrd eelnõu seletuskirja

kohaselt on nimetatud säte deklaratiivne ega oma sisulist tähendust. Samal,

seletuskirjas märgitud põhjusel teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks ka määruse §

4 lg 2, sest infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 37 ning

selle järgi infosüsteem kujutabki endast digitaalset andmete töötlust.

Arvestatud.

2. Eelnõu punktiga 7 lisatakse määruse § 7 lõike 1 punkti 1 infosüsteemi esitatavate

andmetena „joogiveehaarde toiteala või valgala ning veevarustussüsteemi

riskihindamise ja riskijuhtimise andmed“, ent seletuskirjast ei ilmne millise

rahvatervishoiu seaduse (RTHS) § 29 lõike 3 punkti kohaselt selliseid andmeid vee

terviseohutuse infosüsteemis töödeldakse.

Selgitatud. Riskihindamine ja riskijuhtimine on

toimingud, et tagada kvaliteet ja terviseohutus (§ 29 lg 1),

ehk RTHS § 29 katab ära.

3. Seletuskirja kohaselt sõnastatakse eelnõu punktiga 9 uuesti määruse § 8 lõige 2 ning

lisatakse uued andmekogud ja infosüsteemid, millega vee terviseohutuse

infosüsteem on liidestatud ja kust andmeid päritakse. Juhime tähelepanu, et

õigusaktides sätestatu kohaselt on „aadressandmed“ ning „aadressandmete süsteem“

asemel korrektne kasutada vastavalt „aadressiandmed“ ja „aadressiandmete

süsteem“, „Terviseameti labori infosüsteem“ asemel „Terviseameti laborite

infosüsteem“ või „Terviseameti laborite infosüsteem TALIS“, „keskkonnaseire

Arvestatud.

2

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

infosüsteem KESE“ asemel „keskkonnaseire andmekogu KESE“, „Maa- ja

Ruumiameti geoportaal“ asemel „Eesti geoportaal“ ning „keskne volituste

haldamise infosüsteem Pääsuke“ asemel „andmenõusoleku ja volituste haldamise

andmekogu“ (viimase puhul eeldusel, et Riigikogu ei muuda andmekogu nimetust

menetluses olevas avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse

eelnõus).

4. Juhime tähelepanu, et enne andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist

kooskõlastatakse andmekogu tehniline dokumentatsioon avaliku teabe seaduses ja

selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruses nr 58 „Riigi

infosüsteemi haldussüsteem“ sätestatud korras.

Teadmiseks võetud.

Maa- ja Ruumiamet

5. Esitasite Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee

terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Oleme eelnõuga

tutvunud. Palume eelnõus kasutatav mõiste „aadressandmete süsteem“ asendada

mõistega „aadressiandmete süsteem“. Muus osas ei ole meil eelnõu kohta

ettepanekuid ega märkusi

Arvestatud.

Kliimaministeerium

6. Sisulisi märkusi Kliimaministeeriumile 02.02.2026 kooskõlastamiseks edastatud

sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi

põhimäärus“ muutmise eelnõu kohta meil ei ole.

Teadmiseks võetud.

Keskkonnaamet

7. Sotsiaalministeerium edastas 30.01.2026 kirjaga1 Keskkonnaametile arvamuse

avaldamiseks sotsiaalministri 27.08.2025 määruse nr 44 „Vee terviseohutuse

infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu.

Keskkonnaametil puuduvad eelnõu kohta ettepanekud.

Teadmiseks võetud.

Terviseamet

3

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

8. Tutvusime arvamuse andmiseks edastatud sotsiaalministri 27. augusti 2025. a

määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ eelnõuga.

Teeme ettepaneku eelnõu § 8 lg 2 punktist 4 eemaldada sõnad „ja

proovivõtukaaskirjad“. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem VTI-

sse proovivõtukaaskirju ei edasta. Täiendavalt täpsustame, et eelnõu § 8 lg 2 punktis

5 on korrektne nimetus Terviseameti laborite infosüsteem.

Arvestatud.

9. Määruse seletuskirja leheküljel 2 on kirjas, et paragrahvist 11 jäetakse võrreldes

kehtiva määrusega välja lõike 1 sõnastus. Terviseamet ei anna enam kasutajatele

infosüsteemi ligipääsuõigusi ning sellest tulenevalt ei sõlmi ka enam kasutajatega

kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks enesekontrolli käigus võetud veeproovide

andmete sisestamise õigused ja kord. Sellega seoses palume kaaluda määruse § 7 lg

1 täiendamise vajadust veekvaliteedi ja proovide andmete esitamise osas. Määruse

§ 7 reguleerib andmete infosüsteemi esitamist ning antud paragrahvi lg 1 sätestab,

et infosüsteemi esitavad andmeid: 1) joogivee käitleja – joogivee käitleja andmed ja

veevärgi või joogiveeallika andmed; 2) loodusliku mineraalvee või allikavee

käitleja – loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed, loodusliku

mineraalvee või allikavee allika andmed ja loodusliku mineraalvee või allikavee

andmed; 3) supluskoha valdaja – supluskoha valdaja andmed ja supluskoha andmed;

4) ujula valdaja – ujula valdaja andmed, ujula andmed ja basseini andmed.

Arvestatud.

Eesti Vee-ettevõtete Liit

10. Vee-ettevõte, vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 tähendusele ka

„joogivee käitleja“, tegutseb keskkonnaloa alusel, jälgib vee kvaliteedinõudeid ning

vastutab nende nõuete täitmise eest. Samuti koostab ja esitab vee-ettevõte

keskkonnaloa nõuete ja joogivee kontrollikava kohaseid aruandeid, sh vee kvaliteedi

seire kohta. Selleks kogub vee-ettevõtja ise või korraldab/tellib proovide võtmise

nõutaval ajal, kohtades ja mahus ning laseb need analüüsida pädevas asutuses.

Analüüsi tulemuste esitamise võib vee-ettevõtja teha ise või volitada partnerit

Selgitatud. Topelt esitamist ei teki. Eelnõu määruse § 8

lõikes 2 kohaselt saab infosüsteem (VTI) järgmisi

andmeid järgmistest andmekogudest 7) keskkonnaotsuste

infosüsteem KOTKAS – vee-ettevõtete veehaarde

omaseire andmed;

4

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

esitama andmeid kohastesse andmebaasidesse. Joogivee käitleja tasub partneritele

(nt proovivõtja, labor, teenusepakkuja) nende teenuse eest.

Selle loogika kohaselt on vee-ettevõtja andmete valdaja ning ainult tema või tema

volitatud partner saab andmeid ühest andmebaasist teise liigutada, sh avalikustada.

Järgides neid põhimõtteid toimub andmete liikumine näiteks OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse labori andmebaasist KOTKAS-sse ja Terviseameti

infosüsteemi VTI. Nende andmete osas on vee-ettevõtted juba oma andmed

avalikustanud.

Eelnõu tekstist ei ole arusaadav, kas tulevikus tuleb ühtesid ja samasid andmeid

riigile esitada mitu korda, nt KOTKAS-esse või VTI-sse ning ka uude

keskkonnatervise infosüsteemi. Selline andmete topelt esitamine on vastuolus

avaliku teabe seadusega. Avaliku teabe seaduse § 431 lõige 3 sätestab, et andmete

kogumine andmebaasi peab põhinema ühekordse taotluse põhimõttel ehk kui

vajalikud andmed on juba olemas andmebaasis, ei tohi neid uuesti eri

andmebaasidesse koguda või küsida samme, mis tekitaksid andmesubjektile topelt

talituse. See tähendab, et riigiasutused peavad taotlema ja kasutama juba

olemasolevaid andmeid riigi infosüsteemidest, mitte nõudma ettevõtetelt samu

andmeid korduvalt, kui need andmed on juba olemas vastavas andmebaasis. Sellest

tulenevalt palume erinevate andmebaaside funktsioonid üle vaadata ja küsida

andmed ühekordselt vaid ühte andmebaasi.

Seega ei teki olukord, kus lisaks KOTKAS-sse andmete

esitamist, tuleb eraldi ka VTI-sse esitada, st piisab

KOTKAS-sse esitamisest.

11. Eelnõust ei selgu, kas ja mil viisil vee-ettevõtjad saavad ise andmebaasi sisestatud

andmeid hiljem kasutada, kuna väga levinud on olukord, kus vee-ettevõtjad

sisestavad oma andmed andmebaasi, kuid nende andmete hilisem kasutamine ei ole

vee-ettevõtjale võimaldatud. Sellest tulenevalt palun selgitada seletuskirjas

täpsemalt infosüsteemi funktsionaalsust, kuidas sisestatud andmeid on võimalik

erinevatel osapooltel ka endal hiljem kasutada.

Selgitatud. Joogiveekäitlejad saavad koostada joogivee

kontrollikavasid, esitada analüüside tulemusi ning teha

neist hiljem väljavõtteid ja analüüse. Samuti saavad nad

koostada riskihinnanguid ja planeerida

maandamismeetmeid. Ettevõtted näevad kõiki oma

andmeid.

5

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

12. Määruse eelnõu punkt 9, mis muudab põhimääruse paragrahvi 8 lõiget 2, on punktis

4 viide, et Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem EstLIMS saadab

infosüsteemile veeproovide tulemuste katseprotokollid ja proovivõtukaaskirjad.

Palume eelnõu muuta, kuna viidatud ettevõtte õige nimetus on „OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus“ (edaspidi kirjas ka EKUK) ning

EKUK laboriinfosüsteem proovivõtukaaskirju Terviseametisse ei saada.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 4

sõnastust järgmiselt:

„4) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem EstLIMS –

veeproovide tulemuste katseprotokollid;“.

Arvestatud. EIS ringi järgselt eelnõu sõnastust

muudetud.

13. Eelnõu punkt 10, millega muudetakse põhimääruse paragrahvi 10 lõike 2 punkte 1-

21 käsitlevad nii tarbija kraanist tehtavat joogivee seiret kui ka ühisveevärgi osana

vee allikaid ehk siis puurkaevusid või pinnavee haardeid ning nendest tehtavat seiret.

Teisisõnu on seirepunkte väga erinevaid nii tarbija juures vastavalt rahvatervishoiu

seadusele kui ka puurkaevudes või vee käitlemise kohtades veeseaduse alusel. Samal

ajal põhimääruse § 10 lõike 8 punktis 5 küsitakse vee proovivõtja nime ning punktis

6 joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse numbrit. Seirates vee allika (nt

puurkaevu) vett, kehtivad proovivõtjale vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019

määrusele nr 49 ühed nõuded, aga seirates tarbija kraanist tulevat joogivett, kehtivad

teised atesteerimise nõuded. Millist seiret on põhimääruse § 10 lõike 8 punktides

5 ja 6 silmas peetud?

Meie jaoks on väga oluline teha vahet tarbija joogivee kraanist võetava seire

tulemustel ja ühisveevärgi süsteemist tehtaval seirel. Terviseamet käsitleb joogivee

kvaliteedi seirekohtadena muuhulgas ka näiteks lasteaia köögi valamu segistit.

Oluline on mõista, et ühisveevärk lõpeb kinnistu liitumispunktiga ning hoone sees

on reeglina vaid veearvesti vee-ettevõtte/veekäitleja omandis. Sellest tulenevalt ei

ole kinnistusisene torustik vee-ettevõtja vastutada ning vee-ettevõtja ei saa vastutada

Selgitatud. Kõiki proovivõtukohti saab eristada – kas

tegemist on tarbija kraani või veetrassiga. Kui kehtivad

erinevad normid, saab tulemusi võrrelda vastavate

normidega. Eraldi on määratletud ka veeallikas.

Kui proov on võetud veevärgist või kraanist,

kontrollitakse atesteerimistunnistuse olemasolu joogivee

valdkonnas.

6

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

köögi kraanist võetud analüüsitulemuste eest. Väga sageli segistite endi

konstruktsioon ja paiknemine ei vasta proovivõtuks sobivatele nõuetele, rääkimata

seire ettevalmistamise nõuetest.

Eelnevast tulenevalt on väga oluline, et erinevatest kohtadest võetud seire tulemused

oleksid infosüsteemis selgelt eristuvad ning ei tekitaks arusaamatusi

ühisveevärgivee ja kinnistusisese vee seire tulemuste kajastamisel. Me ei saa

nõustuda lahendusega, kus erineval otstarbel erinevatest kohtadest teostatud seiret

kajastatakse ühes ja samas kohas, sest sellisel juhul segadus veeseire andmete osas

suureneb veelgi. Oluline on tagada, et infosüsteemiga eristatakse erinevatest

kohtadest kogutud andmed.

14. Määruse eelnõu punkt 10, millega muudetakse põhimääruse § 11 lõiget 4 on

sätestatud, et infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral

parandab andmed vastutav töötleja või andmete esitaja kahe tööpäeva jooksul

vigade või ebatäpsuste teadasaamisest.

Meie hinnangul on kaks tööpäeva vigade või ebatäpsuste parandamiseks praktikas

paljude vee-ettevõtjate jaoks liiga lühike tähtaeg. Sageli tegeleb infosüsteemi

andmete haldamisega üks töötaja, kellel on samaaegselt ka muud tööülesanded ning

suur töökoormus. Lisaks võib andmete parandamine eeldada täiendavate andmete

kogumist, täpsustamist ja sisulist kontrolli, mis ei ole alati võimalik tagada kahe

tööpäeva jooksul. Arvestada

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku tähtaja pikendamiseks või sõnastada säte

paindlikumalt.

Selgitatud. Seda nõuet pole muudetud võrreldes kehtiva

määruse ja ka eelmise määruse redaktsiooniga ning seni

pole ilmnenud selle rakendamisega probleeme praktikas.

Kui vesi vastab nõuetele, siis probleemi ei ole. Oht tekib

siis, kui vesi ei vasta nõuetele, näiteks mikrobioloogiliste

näitajate osas ning ei toimu reageerimist olukorrale – siis

võivad kannatada tarbijad. See punkt on seotud mitte

ainult joogiveega, vaid ka suplus- ja ujulaveega. Kui

vastutav töötleja on haige või puhkusel, on eeldatav, et

talle on määratud asendaja. Pikas perspektiivis peaks

süsteem toimima nii, et inimene sekkub ainult siis, kui

midagi on korrast ära.

15. Eelnõu punkt 10, millega muudetakse põhimääruse § 10 lõiget 1 käsitleb käitleja

andmeid. Ilmselt on silmas peetud rahvatervishoiu seaduse §-s 29 käsitletud

käitlejaid, kuid eelnõu selguse huvides teeme ettepaneku käitleja mõiste defineerida,

Arvestatud. Eelnõu (§ 10 lg 1) sõnastust muudetud.

7

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

et see oleks kõigile üheselt arusaadav, milliseid käitlejaid silmas peetakse.

Samasisuline kommentaar puudutab ka põhimääruse § 10 lg 1 punkti 2, et oleks

üheselt mõistetav kelle juriidilist aadressi ning kontaktandmeid küsitakse ning § 10

lg 1 punkti 5, et oleks üheselt arusaadav, millised konkreetsed objektid on vaja

esitada.

RTHS § 29 defineerib nad ära: “(2) Joogivee käitlejal,

loodusliku mineraalvee või allikavee käitlejal ning

supluskoha ja ujula valdajal on kohustus esitada andmed

vee terviseohutuse infosüsteemi või edastada andmed

Terviseameti kaudu.” Sh ka lõige 3 veel.

Objektide näiteid on eelnõus täpsustatud.

16. Põhimääruse § 10 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb esitada veevärgi edastatav joogivee

hulk m3/ööpäevas. Hulk on loendatav ühik, näiteks tükk. Tõenäoliselt on siin

mõeldud joogivee mahtu, palume teha vastav muudatus.

Selgitatud. Konsulteerisime keeletoimetajaga ning hulk

m3/ööpäevas tähistab vooluhulka või mahtu

(kuupmeetrit) ööpäeva jooksul, mida kasutatakse

tavaliselt veevarustuse, reovee või kaevandusvee

koguste mõõtmiseks.

17. Põhimääruse § 10 lõike 2 punkt 15 kohaselt on andmete koosseisus veevärgi

torustiku ehitus. Mida selle all täpsemalt mõeldakse, ehitusaastat või midagi muud.

Palume eelnõu selles osas täiendada.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud.

18. Põhimääruse § 10 lõike 2 punkti 18 kohaselt tuleb veevärgi andmetena esitada

proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus,

proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). Palume konkreetseid viiteid, kus on

nende andmete sisu selgitatud ning defineeritud, näiteks proovivõtukoha liik ja

liigitus. Sama kommentaar puudutab ka põhimääruse § 10 lõike 5 punkti 6, § 10

lõike 6 punkti 18, § 10 lõike 7 punkti 9 ning § 10 lõige 9 punkti 16.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud.

19. Põhimääruse § 10 lõike 2 punkti 19 kohaselt tuleb andmete koosseisus esitada ka

ajutiste tarbijate arv. Palume seda nõuet samuti täpsustada, kuivõrd vee-ettevõtjad

peavad lähtuma nimetatud arvu määramisel selgelt kindlaks määratud

kriteeriumidest.

Selgitatud. Ajutised tarbijad – mitte püsielanikud, ehk

majutusettevõtete kliendid, koolilapsed, ettevõtete

töötajad jne.

20. Põhimääruse § 10 lõike 3 punkti 11 alusel küsitakse ujula koodi ning § 10 lõike 4

punkti 1 ning § 10 lõike 5 punkti 2 alusel basseinisüsteemi ja basseini koodi, samal

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud - kasutame ka

basseinide ja ujulate andmete puhul „ID-d“

8

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

ajal veevärgi osas küsitakse ID-d. Palume määruse tekst võimalusel ühtlustada ja

täpsustada, kas küsitakse identifikaatorit või midagi muud.

21. Põhimääruse § 10 lõike 4 punkti 7 kohaselt tuleb esitada värske veekoguse mõõtmise

andmed (jah/ei). Mida tähendab „värske“ veekogus. Palun selgitage.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. Basseini vee

tsirkulatsiooni käigus tekkiv veekadu kompenseeritakse

veevärgist võetava joogiveekvaliteedi nõuetele vastava

veega.

22. Põhimääruse § 10 lõike 5 punkti 4 kohaselt küsitakse koormust. Palume selgitada

mis koormust on täpsemalt mõeldud ning kuidas see tuleks arvutada?

Selgitatud. See on „arvutuslik basseinikoormus“.

Teenuse pakkumisel ja koormuse reguleerimisel tuleb

lähtuda basseinidele projekteerimisel või renoveerimisel

ettenähtud arvestuslikust basseinikoormusest, mis

leitakse basseini tegeliku veepindala ja ühele

basseinikasutajale ette nähtud arvestusliku veepindala

suhtest.

23. Põhimääruse § 10 lõike 6 punkti 6 kohaselt küsitakse supluskoha koordinaate.

Palume selgitada, mis koordinaate küsitakse, kas veekogumi keskpunkti koordinaate

või midagi muud?

Selgitatud. Küsitakse supluskoha keskpunkti

koordinaate.

24. Põhimääruse § 10 lõike 8 alusel edastatavate andmete osas soovime teada, kas uue

infosüsteemi arendamisel on arvestatud ka nende vee-ettevõtjatega, kes laevad

andmeid üles csv-faili formaadis? Oleksime tänulikud, kui seda formaati

võimaldatakse. Ühtlasi palun selgitage, kas sellisel juhul peab csv-fail sisaldama

kõiki lõike 8 punkte? Näiteks, kui igal proovil on oma kood, kas peavad eraldi olema

ka proovinõu numbrid juures, kuivõrd lõike 8 punkt 12 seda nõuab?

Selgitatud. CSV faili vorm tuleb, aga kõik selle

paragrahvi punktid ei ole andmete edastamisega seotud.

Proovivõtu nõu number ja transportimise tingimused on

seotud ainult proovivõtuga.

25. Põhimääruse § 10 lõike 8 punkti 1 kohaselt tuleb esitada vee kvaliteedi ja proovide

andmete osas proovi liik. Palume selgitust, missugust proovi liigitust on silmas

peetud, kas punktproov, keskmistatud proov või midagi muud?

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud – „proovi liik“

eemaldatud, selle kasutamiseks puudub tänapäeval

vajadus.

9

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

26. Põhimääruse § 10 lõike 8 punkti 11 kohaselt on proovi andmetena vajalik esitada

kohapeal mõõdetavad parameetrid (temperatuur). Kas kohustuslik on vaid

temperatuur? Eelnõu kohaselt jagatakse määratavad näitajad kaheks: laboris

määratavad vastavalt punktile 8 (uuritud kvaliteedinäitaja sisaldus/väärtus/ühik) ja

kohapeal määratavad näitajad vastavalt punktile 11 (kohapeal mõõdetavad

parameetrid (temperatuur)). See tekitaks EKUK infosüsteemi ja VTI

andmevahetusele suuri keerukusi, kuna kõik määratavad näitajad peaksid olema

ühes plokis. Kõik määratavad näitajad on seotud koodi, tulemi, ühiku, meetodi või

tööjuhendiga. Kui määratavad näitajad on grupeeritud, siis näitaja kood määrab tema

menetluskorra.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku jätta eelnõust välja punkt 11 (kohapeal

mõõdetavad parameetrid (temperatuur)), kuna see on hõlmatud punktiga 8 (uuritud

kvaliteedinäitaja sisaldus/väärtus/ühik).

Selgitatud. Temperatuur on oluline näitaja, kuna

erinevatel temperatuuridel kehtivad erinevad normid.

Meie seisukohast temperatuur ongi proovivõtu

taustandmed, mida mõõdab proovivõtja, mitte ei analüüsi

labor. Seega labor ei saa seda lisada laboris määratud

näitajate hulka, vajadusel saab selle lisada katseprotokolli

märkusena. Näiteks mõõdetakse proovivõtmisel

basseinivee temperatuur, et teada, kas lasta määrata

näitaja "seotud kloor > 31 kraadi" või näitaja "Seotud

kloor <31 kraadi". Või nt legionellade proovi võtmisel

määratakse vee temperatuur, et pärast hinnata, kas

legionellade suur sisaldus võib olla põhjustatud nt leigest

veest. Suplusvee puhul on temperatuuri mõõtmine

vabatahtlik, mis on kasulik jällegi tulemuste

tõlgendamisel.

27. Põhimääruse § 10 lõike 8 punktide 12-14 kohaselt küsitakse proovinõu numbreid,

proovi transportimise tingimusi ning proovivõtuprotokolli numbrit. Juhime

tähelepanu, et EKUK laboriinfosüsteemist neid andmeid ei saadeta või need

puuduvad üldse. Eelnõust ei selgu ka, kas tegemist on kohustuslike andmetega või

mitte.

Selgitatud. See osa on seotud TA proovivõtmisega.

EKUK-st ei tule ja see ei ole kohustuslik.

28. Lisaks eelnevale palume infot Keskkonnatervise infosüsteemi (KTI) arenduse kohta,

kuhu meile teadaolevalt luuakse joogiveeahela riskihindamise ja riskijuhtimise

moodul. Palume EVELile saata täiendavat infot, millal toimub KTI infopäev.

Vastavalt veeseaduse § 2842 tuleb joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamine

ja -juhtimine teha esimest korda hiljemalt 2026. aasta 12. juuliks, kuid tänaseni

puudub info, kui palju on selleks vaja eelnevalt koguda infot, mis andmeid on vaja

sisestada ning millised eelanalüüsid on vajalik teha. Kuna esimene riskihindamine

on vajalik teha juba 12. juuliks, siis eelnimetatud puuduva info valguses ootame ka

Selgitatud. Keskkonnatervise infosüsteem (KTI) oli

plaanitud kasutusele võtta 2026. a jaanuaris ja tutvustada

veebruaris, kuid arendustega seotud väljakutsed on

ajakava nihutanud ja sellega seotud infopäev tehakse mh

veekäitlejatele esimesel võimalusel - Terviseamet annab

sellest teada niipea kui võimalik.

10

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

lahendusi selleks, kui 12. juuliks jäävad vajalikud riskihindamised tegemata

puuduva infosüsteemi tõttu.

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee

terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Terviseamet on arendamas olemasolevat vee terviseohutuse infosüsteemi, hõlbustades joogivee riskide hindamist ja luues ettevõtetele suunatud keskkonna, mis sisaldab ka riskihindamismoodulit. Infosüsteemi pidamist juhib ja selle vastutav töötleja on Terviseamet, kuna amet on joogivee ohutuse valdkonna pädev asutus ning teeb joogiveeahela riskide hindamise ning juhtimise üle järelevalvet. Määruse eesmärk on ajakohastada vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärust, et luua õiguslik alus edasiarendatud vee terviseohutuse infosüsteemi kasutamiseks. Selleks täpsustatakse infosüsteemi eesmärki, ülesehitust ja osapoolte rolle ning võimaldatakse vee terviseohutuse andmete tõhusamat kogumist, töötlemist ja kasutamist riskihindamiseks ning järelevalve toetamiseks. Määruse muudatused on seotud eesmärgiga vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Määruse muudatustega ei teki puudutatud osapooltele halduskoormuse ega töökoormuse kasvu. Infosüsteemi täpsustatud regulatsiooni mõju on sihtrühmale töökorralduslik, avaldudes lühiajaliselt kasutuselevõtu etapis ning pikemas perspektiivis andmete ühtsema kasutamise ja tõhusama järelevalve kaudu, ilma püsiva halduskoormuse kasvuta. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]) ja mõjude hindamise Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määruse muutmise aluseks on Terviseameti tehtud ettepanek ning amet toetas ka eelnõu koostamist. 1.3. Märkused Määrusega muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määrust nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“. Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva määrusega. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 13 punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 2, milles täpsustatakse vee terviseohutuse infosüsteemi (edaspidi VTI) eesmärki. Kuivõrd VTI eesmärk on lisaks andmete kogumisele ka neid avalikustada ja riskihinnangute koostamist hõlbustada, tehakse sättes asjakohased täiendused. Punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkti 1 ning täpsustatakse, et lisaks infosüsteemi pidamise juhtimisele juhib vastutav töötleja (Terviseamet) ka arendustööde tegemist, andes

2

volitatud töötlejale (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi. Muudatus on kooskõlas juba kehtiva praktikaga ega too kaasa sisulisi muudatusi. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 lõiget 1 punktiga 101, mille kohaselt informeerib vastutav töötleja volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest infosüsteemi pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel. Muudatus on täpsustavat laadi ning hõlbustab vastutava töötleja ja volitatud töötleja omavahelist koostööd. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 3 lõiget 2 punktiga 81, milles sätestatakse volitatud töötleja ülesanne teha vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks. Tegemist on täpsustavat laadi muudatusega. Punktiga 5 tunnistatakse paragrahvi 4 lõige 2 kehtetuks, sest infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 37 ning selle järgi infosüsteem kujutabki endast digitaalset andmete töötlust. Punktiga 6 täiendatakse määruse § 4 lõikega 3, milles loetletakse infosüsteemi ülesehitusest parema ülevaate saamiseks komponendid, millest infosüsteem koosneb: avalikkusele suunatud portaal, ettevõtetele suunatud keskkond, mis sisaldab ka riskihindamismoodulit, ja ametnikele suunatud asutusesisene töökeskkond. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6, kuivõrd nimetatud säte on deklaratiivne ega oma sisulist tähendust. Punktidega 8 ja 9 sõnastatakse määruse § 7 lõike 1 punktid 1, 3 ja 4 uuesti ning täpsustatakse joogivee käitleja infosüsteemi esitatavaid andmeid (veekvaliteedi ja proovide andmed, joogiveehaarde toiteala või valgala ning veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise andmed). Samuti täpsustatakse supluskoha ja ujula valdaja esitatavaid andmeid (veekvaliteedi ja proovide andmed). Muudatus on täpsustavat laadi ja arvestab VTI vastavate riskihindamist puudutavate arenduskohtade vajadusega. Punktiga 10 täiendatakse määruse § 7 lõikega 3 tulenevalt infosüsteemi uuendusest, mille kohaselt on kasutajatel (veekäitlejad jt isikud) edaspidi võimalik infosüsteemi ise sisse logida ja vajalikke andmeid sisestada, mis aitab ka infosüsteemiga seotud osapoolte töökoormust vähendada. Punktiga 11 sõnastatakse uuesti määruse § 8 lõige 2 ning lisatakse uued andmekogud ja infosüsteemid, millega VTI on liidestatud ja kust andmeid päritakse: keskkonnaseire andmekogu KESE (veekeskkonna andmed), keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (vee-ettevõtete veehaarde omaseire andmed), Eesti geoportaal (joogivee toiteala ja valgala riskihindamise kirjelduseks vajalikud ruumiandmete komplektid) ning andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu, mille vahendusel antakse kasutajatele volitusi VTI kasutamiseks. Punktiga 12 sõnastatakse määruse §-d 10 ja 11 uuesti. Paragrahvis 10 tehakse suurema muudatusena see, et lõikesse 1 koondatakse nimetuse „Käitleja või valdaja andmed“ alla kõigi veekäitlejate (joogivee käitleja, loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja), supluskoha valdaja ja ujula valdaja andmed ühises andmekoosseisus. Järgnevates lõigetes on andmekoosseise täpsustatud vastavalt tegelikule andmekogumise vajadusele Uus kord on kompaktsem ja objektikesksem, koondab varem eraldi olnud lõiked, kaotab mõned andmeread (nt vee erikasutusloa number ja kehtivus, veevärgi tüüp ettevõtte põhitegevusala järgi, viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija), samas ka lisab mõned read (nt andmed üldsuse teavitamise kohta, riskihindamise kohustus ja staatus jt). Võrreldes kehtiva määrusega on § 10 lõigetes 10 ja 11 sätestatud riskihindamise ja riskijuhtimisega kogutavad andmed. Paragrahvist 11 jäetakse võrreldes kehtiva määrusega välja lõike 1 sõnastus. Terviseamet ei anna enam kasutajatele infosüsteemi ligipääsuõigusi ning sellest tulenevalt ei sõlmi ka enam

3

kasutajatega kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks enesekontrolli käigus võetud veeproovide andmete sisestamise õigused ja kord. Infosüsteemi arenduse tulemusena on kasutajatel nüüdsest võimalus end autentida ja infosüsteemi sisse logida, kui neile on antud juriidilise isiku esindamise õigus volituste infosüsteemi Pääsuke vahendusel. Paragrahvi 11 lõikest 2 (kehtivas määruses lõige 3), mis reguleerib infosüsteemi kantud andmete muutumist, jäetakse välja väljend „tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest“, sest Terviseamet ei sõlmi enam kasutajatega pooltevahelisi kokkuleppeid. Paragrahvi 11 lõikes 4 (kehtiva määruse lõige 5) on tehtud täiendus, mille kohaselt parandab vead või ebatäpsused lisaks vastutavale töötlejale ka andmete esitaja. Samuti on andmete vigade või ebatäpsuste parandamist puudutavast sättest jäetud välja väljend „tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest“, sest Terviseamet ei sõlmi enam kasutajatega pooltevahelisi kokkuleppeid (vt p 8). Punktiga 13 tunnistatakse määruse § 13 lõige 5 kehtetuks, kuivõrd vastutava töötleja kohustus pidada arvestust andmete väljastamise ja töötlemise üle on sätestatud vastutava töötleja kohustusena § 3 lõikes 1. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. Määrus toetab joogivee direktiivi (EL) 2020/2184 rakendamist. 4. Määruse mõjud Määruse muudatustega täpsustatakse ja ajakohastatakse VTI õiguslikku raamistikku, viies selle kooskõlla arendatud infosüsteemi funktsionaalsusega ja riskipõhise joogivee ohutuse käsitlusega. Muudatused on oma olemuselt peamiselt tehnilised ja täpsustavad, kuid neil on mõõdukas ja valdavalt positiivne mõju infosüsteemi kasutajatele ja riigiasutustele. Määruse muudatused avaldavad sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele; teistes mõjuvaldkondades mõju ei tuvastatud. Mõjude olulisust hinnati mõju ulatuse, avaldumise kestuse ja sageduse, mõjutatud sihtrühmade ja ebasoovitavate mõjude riski alusel, tuginedes määruse sisule ja selle praktilisele rakendumisele VTI kasutamisel. Mõjusid on käsitletud mõjuvaldkondade ja sihtrühmade kaupa. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: elanikkond Ligikaudu 85% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett, mille kvaliteedi kohta kogutakse ja töödeldakse ametlikke andmeid.1 Määruse muudatused aitavad kaasa vee kvaliteedi alaste andmete paremale kättesaadavusele ja riskide varasemale tuvastamisele, toetades seeläbi rahva tervise kaitset ja ohutu joogivee tagamist elanikkonnale. Kokkuvõtvalt kaasneb määruse muudatustega elanikkonnale kaudne, kuid positiivne mõju, kuna infosüsteemi kasutamise ja andmete liikumise tõhustumine võimaldab veekäitlejatel ja järelevalveasutustel kiiremini tuvastada ja maandada joogiveega seotud riske. Mõju majandusele Sihtrühm 1: joogivee käitlejad ja teised andmete esitajad Joogivee käitlejatele, keda oli 2024. aasta seisuga kokku ligikaudu 2702, ja teistele andmete esitajatele võib määruse rakendamisel kaasneda lühiajaline lisaajakulu seoses infosüsteemi

1 Terviseamet. (2025). Joogivesi. Joogivesi | Terviseamet. 2 Terviseamet. (2025). Järelevalve. https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/Joogivee_kvaliteet_maakondades_2024.xlsx.

4

kasutuselevõtu ja andmete esmakordse sisestamise või täpsustamisega. Tegemist ei ole uute sisuliste kohustuste kehtestamisega, vaid olemasolevate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise võimaldamisega digitaalses ja struktureeritud vormis. Pikemas perspektiivis aitab infosüsteemi kasutamine vähendada halduskoormust, kuna andmete esitamine ja ajakohastamine toimub ühes keskses keskkonnas ning väheneb vajadus korduvaks aruandluseks erinevatele asutustele. Kokkuvõtvalt on mõju ulatus mõõdukas ja valdavalt positiivne, kuna muudatused puudutavad küll kõiki joogivee käitlejaid, kuid avalduvad peamiselt lühiajalise ja vähese ajakuluna infosüsteemi kasutuselevõtul ning pikaajaliselt halduskoormuse vähenemisena andmete esitamise ja haldamise tõhustumise tõttu. Mõju riigiasutustele Sihtrühm 1: Terviseamet Riikliku järelevalve all oli 2024. aastal 1025 veevärki2, mis eeldab järelevalveasutustelt suure hulga andmete süsteemset ja järjepidevat haldamist. Infosüsteemi täpsustatud regulatsioon toetab olemasoleva järelevalve tõhusamat korraldamist ja andmete ühtset kasutamist Terviseameti ning teiste järelevalve- ja koostööasutuste poolt. Infosüsteemi kasutuselevõtu algfaasis võib töökoormus ajutiselt suureneda seoses andmete kvaliteedi kontrollimise ja kasutajate toetamisega, kuid pikemas perspektiivis paraneb andmete kvaliteet ja kättesaadavus ning väheneb käsitsi menetlemise ja individuaalse suhtluse vajadus, mistõttu halduskoormus ei suurene püsivalt. Kokkuvõtvalt on infosüsteemi täpsustatud regulatsiooni mõju sihtrühmale töökorralduslik, avaldudes lühiajaliselt kasutuselevõtu etapis ning pikemas perspektiivis andmete ühtsema kasutamise ja tõhusama järelevalve kaudu, ilma püsiva halduskoormuse kasvuta. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. VTI on arendatud olemasolevate vahendite arvelt ning määrus loob sellele vajaliku õigusliku aluse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VTI tehtud arendused võimaldavad määruse rakendamist selle jõustumisel. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Riigi Infosüsteemi Ametile ning Eesti Vee-ettevõtete Liidule. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet ja Eesti Vee-ettevõtete Liit esitasid märkusi, mida on arvestatud või selgitatud. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kooskõlastas eelnõu vaikimisi ja märkusi ei esitanud. Märkustega arvestamise tabel on leitav seletuskirja lisana.

MINISTRI MÄÄRUS

02.03.2026 nr 3

Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruses nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Infosüsteemi eesmärk on koguda ja avalikustada joogivee, suplus- ja basseinivee ning loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kohta andmeid, mida kasutatakse terviseohutuse analüüsimiseks, riskihinnangute koostamiseks, statistika ning teadus- ja epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) juhib infosüsteemi pidamist ja arendustööde tegemist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi;“; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest infosüsteemi pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel;“; 4) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks;“; 5) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Infosüsteemisisesed komponendid on: 1) avalikkusele suunatud portaal; 2) ettevõtetele suunatud keskkond, sealhulgas riskihindamise moodul; 3) ametnikele suunatud asutusesisene töökeskkond.“; 7) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

2

8) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) joogivee käitleja – joogivee käitleja andmed, veevärgi ja joogiveeallika andmed, veekvaliteedi ja proovide andmed, joogiveehaarde toiteala või valgala ning veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise andmed;“; 9) paragrahvi 7 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „3) supluskoha valdaja – supluskoha valdaja andmed, supluskoha andmed, veekvaliteedi ja proovide andmed; 4) ujula valdaja – ujula valdaja andmed, ujula andmed, basseini andmed, veekvaliteedi ja proovide andmed.“; 10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Infosüsteemi võib andmeid ja dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha digitaalselt tuvastatud kasutaja, kellel on asjakohased õigused.“; 11) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Infosüsteem saab järgmisi andmeid järgmistest andmekogudest ja infosüsteemidest: 1) äriregister – veekäitleja või valdaja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed käitleja või valdaja ning veevärgi või joogiveeallika, loodusliku mineraalvee või allikavee allika, ujula või supluskoha kohta; 3) Eesti looduse infosüsteem – puurkaevu registrikood, nimetus, katastrinumber, sügavus ja olek, puurkaevu sanitaarkaitse- või hooldusala ulatus, tootlikkus, kaevu asumine nitraaditundlikul alal, põhjaveekogumi nimi, põhjaveekogumi lühend ja kood, põhjaveekogumi koondseisundi aasta, toiteala nimetus ja kood, veehaare, veehaarde aadress ja koordinaadid, veekogumi nimetus ja kood, veekogu nimetus, veekogu avalik kasutus, vesikonna nimetus ja kood, alamvesikonna nimetus ja kood; 4) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem EstLIMS – veeproovide tulemuste katseprotokollid; 5) Terviseameti laborite infosüsteem – veeproovide tulemuste katseprotokollid ja proovivõtukaaskirjad; 6) keskkonnaseire andmekogu KESE – riikliku põhjavee- ja pinnaveeseire andmed; 7) keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS – vee-ettevõtete veehaarde omaseire andmed; 8) Eesti geoportaal – joogivee toiteala ja valgala riskihindamise kirjelduseks vajalikud ruumiandmete komplektid (ohuallikad); 9) andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu – kasutajate volitused.“; 12) paragrahvid 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Andmete täpsem koosseis (1) Käitleja või valdaja andmed: 1) ärinimi ja registrikood; 2) juriidiline aadress ja kontaktandmed; 3) esindaja nimi ja isikukood ning kontaktandmed; 4) staatus (aktiivne, mitteaktiivne); 5) käitleja valduses olevate objektide nimekiri (veevärgid, joogivee allikad, mahutid, loodusliku mineraalvee ja allikavee allikad); 6) valdaja valduses olevate objektide nimekiri (supluskohad, avalikud veekogud, ujulad, basseinid); 7) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.

3

(2) Veevärgi andmed: 1) nimetus; 2) ID; 3) koordinaadid; 4) tarbijate arv; 5) edastatav joogivee hulk m³/ööpäevas; 6) tegevuspiirkond (maakond/maakonnad, vald/vallad, asula/asulad); 7) joogivee käitleja ärinimi / füüsilise isiku nimi; 8) esindaja ja tema kontaktandmed; 9) veevärgi ühisveevarustuse piirkonda kinnitava omavalitsuse otsuse number ja kuupäev; 10) ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamise kuupäev ja kinnitaja; 11) järelevalve staatus; 12) objekti staatus (aktiivne, mitteaktiivne); 13) joogivee kontrollikava andmed; 14) veevärgiga seotud veeallikad; 15) veevärgi torustiku ehitus (ringsüsteem, segasüsteem, tupikutena); 16) rajatised; 17) veetöötlus- ja puhastusmeetodid; 18) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liik (tarbija kraan või veetrass), proovivõtukoha liigitus (ettevõte või asutus)); 19) ajutiste tarbijate arv; 20) andmed üldsuse teavitamise kohta; 21) riskhindamise kohustus ja staatus. (3) Ujula andmed: 1) nimi; 2) asukoht (maakond, vald, asula); 3) aadress; 4) koordinaadid; 5) tüüp; 6) valdaja ärinimi; 7) seotud joogiveevärk või joogiveeallikas; 8) ujulas olevad basseinid ja basseinisüsteemid; 9) staatus (aktiivne, mitteaktiivne); 10) järelevalve staatus; 11) ID. (4) Basseinisüsteemide andmed: 1) basseinisüsteemi nimi ja ID; 2) veeliik; 3) ujula nimi; 4) vee temperatuur; 5) vee puhastusmeetodid; 6) veevahetuse tüüp; 7) veevõrgust võetava värske vee mõõtmine (jah/ei); 8) desinfitseeriva aine lisamine (käsitsi/dosaatoriga); 9) kasutatavad biotsiidid; 10) kasutatavad kemikaalid. (5) Basseini andmed: 1) nimi; 2) ID; 3) tüüp; 4) koormus; 5) suurus;

4

6) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liigitus). (6) Supluskoha andmed: 1) nimi; 2) ID; 3) supluskohtade grupi ID; 4) tüüp (supluskoht, avalik veekogu); 5) asukoht (maakond, vald, asula); 6) koordinaadid; 7) veekogu nimi, mille ääres supluskoht asub, registrikood; 8) veekogu tüüp; 9) veekogumi nimi ja kood; 10) vesikonna nimi ja kood; 11) alamvesikonna nimi ja kood; 12) veekogu kasutus (avalik /mitteavalik); 13) suplusvee liik; 14) suplusvee profiil; 15) hinnatav suurim külastavate inimeste arv suplushooajal; 16) rannajoone pikkus; 17) seirekalendri andmed; 18) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liigitus). (7) Loodusliku mineraalvee või allikavee andmed: 1) käitleja ärinimi; 2) toote nimetus; 3) pakendatava vee hulk; 4) loodusliku mineraalvee tunnustatus (jah/ei); 5) loodusliku mineraalvee tunnustamise kuupäev; 6) kasutatava allika nimi; 7) kasutatava puurkaevu asukoht; 8) seotud veeallikad ja veevärgid; 9) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (8) Vee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) uuritud vee liik (joogivesi, looduslik mineraalvesi, allikavesi, suplusvesi, basseinivesi); 2) proovivõtukoht; 3) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 4) vee proovivõtja nimi; 5) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number; 6) uuritud kvaliteedinäitaja; 7) uuritud kvaliteedinäitaja sisaldus/väärtus/ühik; 8) proovivõtu eesmärk; 9) proovivõtu metoodika; 10) kohapeal mõõdetavad parameetrid (temperatuur); 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) katseprotokolli number; 15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 16) laboratoorse uuringu tegija. (9) Veeallika andmed:

5

1) nimetus; 2) vee liik (joogivesi, looduslik mineraalvesi, allikavesi, suplusvesi, basseinivesi); 3) katastri number; 4) puurkaevu registrikood; 5) vee käitleja / veeallika valdaja ärinimi; 6) aadress; 7) koordinaadid; 8) veeallika liik (põhjavesi: puurkaev, salvkaev; pinnavesi); 9) põhjaveekogumi nimi, lühend ja kood; 10) kaevu sügavus; 11) tootlikkus m³/ööpäevas; 12) sanitaarkaitse- või hooldusala ulatus meetrites; 13) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav, kaitstud); 14) olek (kasutuses, konserveeritud, lammutatud jne); 15) vee töötlemise viis; 16) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liigitus); 17) veeallika asumine nitraaditundlikul alal; 18) toiteala nimetus ja kood; 19) veehaarde nimetus ja kood; 20) veekogu nimi; 21) veekogumi nimi ja kood. (10) Joogiveehaarde toiteala/valgala riskihindamise ja riskijuhtimise andmed: 1) joogiveehaarde toiteala või valgala kirjeldus; 2) ohtude ja ohtlike olukordade kaardistuse andmed; 3) riskihindamise tulemused; 4) rakendatavad riskijuhtimismeetmed. (11) Veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise andmed: 1) veevarustussüsteemi kirjeldus; 2) ohtude ja ohtlike olukordade kaardistuse tulemused; 3) riskihindamise tulemused; 4) rakendatavad riskijuhtimismeetmed. § 11. Andmete õigsuse tagamine ja muutmine (1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse ja õigeaegsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale esimesel võimalusel uued andmed. (3) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (4) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed vastutav töötleja või andmete esitaja kahe tööpäeva jooksul vigade või ebatäpsuste teadasaamisest. (5) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.“; 13) paragrahvi 13 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller

6

sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler