Leping

PEREPÕHISE ASENDUSHOOLDUSE TUGITEENUSED

Infoleht teenuseosutajale Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste tingimused ja nõuded sätestab alates 01.01.2026 sotsiaalhoolekande seaduses jagu 72 „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ (edaspidi SHS). Sarnaselt varasemale, saavad pered jätkuvalt kasutada tugiteenuseid teenuseosutajatelt. Muudatusena tuleb peredel esitada Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) taotlus riigi poolt tasu üle võtmise osas. Sellele järgneb SKA otsus tasu üle võtmise kohta. Määruses on kajastatud ka nõuded teenuseosutajatele. Kui varasemalt tegi SKA riigihanke, siis alates 01.01.2026 saavad teenuseosutajad teha ametiga lepingu tasu kohustuse üle võtmise osas riigi poolt. See tähendab, et riik maksab teenuseosutajale teenuse osutamise eest vastavat allpool kajastatud tingimustel. Teenuseosutaja tähendab lepingupartnerit (äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, FIE), kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lepingu. Käesolev infoleht annab ülevaate teenustega seotud nüanssidest, mida teenuseosutajatel on vajalik teada. Spetsialist tähendab vahetult teenust osutavat spetsialisti (nt psühholoog, peretoetaja, kogemusnõustaja), kellele teenuseosutaja on pannud lepingu täitmise ülesande. Infolehes kajastatud teemad:

1. Perepõhise asendushoolduse tugiteenused 2. Teenusele õigustatud isikud 3. Nõuded spetsialistidele 4. Kohanemistoe ja peretoe teenuse kirjeldus

4.1. Kohanemistoe teenuse kirjeldus 4.2. Peretoe teenuse kirjeldus 4.3. Kohanemistoe ja peretoe teenuse üldtingimused

5. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus 6. Aruannete ja arvete esitamine

2

1. Perepõhise asendushoolduse tugiteenused 1.1. Kohanemistoe teenus - hooldusperele, eestkosteperele ja lapsendajaperele (edaspidi pere) lapsega kohanemiseks, suhete loomiseks ja stabiilse elurütmi saavutamiseks mõeldud nõustamisteenus. Kohanemistoe teenust osutatakse lapse lisandumisel perre. Kui lapsendaja- ja eestkostepere puhul saab pere ise kaaluda, kas soovib teenusega liituda, siis hoolduspere puhul sätestab SHS kohanemistoe teenuse kasutamise kohustuse. See erisus on vajalik, sest hoolduspere puhul on tegemist asendushooldusteenuse osutajaga ning perekonda võetakse enamasti perre võõras laps, mis võib tuua kaasa ootamatusi ning erinevaid väljakutseid. Teenust osutab peretoetaja.

1.2. Peretoe teenus - vajaduspõhine nõustamisteenus, mille eesmärk on aidata kaasa lapse kasvatamisega seotud küsimuste lahendamisele ja mida osutatakse peredele kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) suunamise alusel. Tegemist on täiendava intensiivse toe pakkumisega peredele, kellel on hoolduse ajal tekkinud tõsised raskused, millel on pere lagunemise, hoolduse katkemise, väärkohtlemise või muu tõsise tagajärje risk. Eesmärk on aidata taastada pere toimetulekumehhanismid ning toetada perekonda kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. Kuna tegemist on teenusega, mida osutatakse suuremas riskis või kriisis olevatele peredele, eeldab selle teenuse saamine kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) poolset teenusevajaduse hindamist lapse juhtumiplaanis. Teenust osutab peretoetaja. Kohanemistoe ja peretoe teenuse täpsem kirjeldus on kajastatud antud infokirja alateemas 4. Kohanemistoe ja peretoe teenuse kirjeldus. 1.3. Psühholoogiline nõustamine - on pereliikmete või üksikisikute toetamine käitumise, mõtlemise, emotsioonide ja vaimse tervisega seotud küsimustes. Teenuse eesmärk on selgitada välja probleemide olemus, kaardistada peresisesed ja isiklikud ressursid, kavandada psühholoogilist abi ning vajaduse korral suunata klient erialaspetsialistide konsultatsioonile või teraapiasse. Psühholoogiline nõustamine on oluline ka selleks, et tegeleda kasuvanema võimalike individuaalsete vajadustega, mis on oluline läbipõlemise ennetamiseks. Kuivõrd lapse liitumine perega toob kaasa muutused pereliikmete senistes rollides ja pererütmis, on psühholoogiline nõustamine oluline ka teiste pereliikmete jaoks. Oluline on psühholoogilise nõustamise kaudu toetada paarisuhet ja peres varem kasvanud laste emotsionaalseid vajadusi. Samuti on oluline tagada kiire ja kvaliteetne psühholoogiline nõustamine nendele vanematele, kelle juures hooldusel olnud laps naaseb oma bioloogilise pere juurde ja kes vajavad toetust kaotusvaluga või lapse lahkumiseni viinud olukorraga toimetulekuks. Teenuse saamiseks saab pere pöörduda ise sobiva teenuseosutaja või SKA poole. SKA poole pöördudes otsib SKA perele sobiva spetsialisti, kirjeldades teenuseosutajatele algselt pere probleemi ning piirkonda, kus ta elab. Kui konkreetne spetsialist on leitud, edastab SKA peaspetsialist perele psühholoogi kontaktandmed, kellega pere seejärel võtab ise ühendust. 1.4. Grupinõustamine - tõendus- või teaduspõhine teenus, mille eesmärk on toetada perede psühhosotsiaalset toimetulekut, arendada vanemlikke oskusi ja pakkuda juhendatud arutelu peresid puudutavatel teemadel. Grupinõustamine võib toimuda nii ühekordse kui mitmekordse kohtumisena ning sisaldada ka uute teadmiste andmist ehk koolituselemente. Grupinõustamine toimub struktureeritud viisil ja see põhineb teaduspõhistel meetoditel. Grupinõustamise puhul on juhtiv roll professionaalsel nõustajal või terapeudil, kes kasutab tõenduspõhiseid nõustamistehnikaid ja -meetodeid. Grupinõustamisel osalejatelt ei eeldata isiklike kogemuste jagamist, kohtumiste eesmärk on suurendada osalejate teadlikkust, oskusi ja toimetulekuvõimekust. 1.5. Tugigrupp - peredele mõeldud regulaarne kohtumisvorm, mille eesmärk on jagada kogemusi ja pakkuda emotsionaalset tuge. Tugigrupp toetub kogemuspõhisele lähenemisviisile ning selle toimimise eelduseks on usaldusliku ja järjepideva keskkonna

3

olemasolu. Tugigrupi kohtumise korraldab vastava ettevalmistuse saanud juhendaja, kelle ülesanne on toetada grupiprotsessi ja turvalise õhkkonna kujunemist. Samas on tema roll tugigrupis pigem protsessi toetav, mitte juhtiv ega terapeutiline. Tugigruppides on kohtumiste rõhk osalejate endi kogemuste jagamisel, kuulamisel ja toetamisel. Kord kuus saadab SKA perede e-mailile järgmise kuu tugigrupi ajakava. Lisaks on ajakava leitav ka: Tugiteenused kasuperedele – Tarkvanem ‹ Laps on pereootel — Tarkvanem Selleks saadab teenuseosutaja SKA peaspetsialistile iga kuu 15.ndaks kuupäevaks järgmise kuu tugigrupi/grupinõustamiste ajakava. Pered saavad ise registreerida end huvipakkuvasse tugigruppi või grupinõustamisse. 1.6. Kogemusnõustamine - isiklikul läbielatud kogemusel ja vastaval ettevalmistusel põhinev nõustamisteenus, mille eesmärk on pakkuda perele emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge. Kogemusnõustamine toetab peret olukordades, kus nõustaja isiklik kogemus aitab mõista pere vajadusi ja pakkuda usalduslikku tuge. Teenuse saamiseks saab pere pöörduda ise sobiva teenuseosutaja või SKA poole. SKA poole pöördudes otsib SKA peaspetsialist perele sobiva spetsialisti, kirjeldades teenuseosutajatele algselt pere probleemi ning piirkonda, kus ta elab. Kui konkreetne spetsialist on leitud, edastab SKA peaspetsialist perele spetsialisti andmed, kellega pere seejärel võtab ise ühendust.

2. Teenusele õigustatud isikud Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste saamise aluseks on pere poolt esitatud taotlus, millele järgneb SKA poolt tehtud positiivne otsus. Tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse § 1309 lg 1 alusel saavad taotleda perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist riigi poolt lapsendajad, eestkostjad ja hoolduspere vanemad. Seega, taotluse saavad esitada:

o eestkostjad, kel on kehtiv eestkoste seadmise kohtumäärus; o hooldus- ja lapsendajapered, kes on SKA poolt sobivaks hinnatud ja ootavad perre last; o hooldus- ja lapsendajapered, kes on SKA poolt sobivaks hinnatud ning, kelle peres

kasvab hooldusel laps ja/või on toimunud lapsendamine.

Eelpool mainitud pered saavad taotlusesse lisada kuni viis lähedast isikut, kellele laieneksid ka perepõhise asendushoolduse tugiteenused. Antud isikud saavad kasutada kõiki teenuseid, v.a kohanemistoe- ja peretoe teenust. Lähedaste andmeid saab eemaldada/lisada, teavitades sellest SKA-d. Esmakordselt teenuseosutaja juurde minnes, peab pere või lähedane isik näitama SKA poolt tehtud positiivset otsust. Otsuses on kajastatud ka lähedased, kellele laienevad perepõhise asendushoolduse tugiteenused. Erinevate teenuseosutajate juures teenuseid kasutades, tuleb perel otsust näidata ka teistele teenuseosutajale. Sotsiaalkindlustusamet maksab ainult nende isikute teenuse eest, kelle osas on enne teenuse saamist tehtud positiivne otsus tasu üle võtmise osas.

3. Nõuded spetsialistidele Kõik perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajad peavad orienteeruma lastekaitsekaitsesüsteemis ning omama teadmisi asendushoolduse valdkonnast. Neil peavad olema teadmised vanemluse toetamisest ja laste arengust ning traumakogemusega lapse eripäradest. Elementaarse töökohapõhise väljaõppe ja juhendamise tagab teenust vahetult

4

osutavatele spetsialistidele tööandja ehk perepõhise asendushoolduse tugiteenuse osutaja vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Lisaks peavad kõik spetsialistid vastama lastekaitseseaduse § 20 tingimustele: Lastekaitseseadus–Riigi Teataja

Spetsialist: Nõutud haridus Lisanõuded

Peretoetaja Kõrgharidus Vähemalt kahe aastane kogemus asendushoolduse valdkonnas.

Psühholoog Pereterapeut

Magistrikraad psühholoogias

Varasem nõustamiskogemus. Asendushoolduse valdkonna kogemus on soovitatav. Pereteraapia tegijal vastav väljaõpe ja varasem nõustamiskogemus.

Kogemusnõustaja Kogemusnõustamise koolituse läbimine

Vähemalt kahe aastane kogemus kasuvanemana.

Tugigrupi läbiviija Kõrgharidus Varasem kogemus tugigrupi juhtimisel.

Grupinõustamise läbiviija:

Kõrgharidus Varasem kogemus grupinõustamise juhtimisel.

Enne teenuse osutamist tuleb teenust osutav spetsialist SKA poolt kvalifitseerida. Selleks edastab teenuseosutaja täidetud ja allkirjastatud CV vormi koos haridust ja erialast väljaõpet tõendava dokumendiga SKA-le. SKA kontrollib spetsialisti vastavust nõuetele ning kui spetsialist vastab nõuetele, edastab SKA kinnituskirja, et spetsialist on kvalifitseeritud. Alles siis võib spetsialist teenuseid osutada.

4. Kohanemistoe ja peretoe teenuse kirjeldus

4.1. Kohanemistoe teenuse kirjeldus Teenust osutatakse ühe aasta jooksul alates uue lapse perre tulekust. Teenuse pikkus on kuni 12 kuud. Pere ja peretoetaja ühise kokkuleppe alusel võib teenust lõpetada ka varem (nt pere saab iseseisvalt hakkama). Erinevalt peretoe teenusest, pole kohanemistoel koostöölepet vaja koostada. 4.1.1. Teenuse algus Teenuse saamiseks pöördub pere või KOV lastekaitsetöötaja kas SKA või teenuseosutaja poole. Erisus on hooldusperede puhul, kellele on vastavalt Sotsiaalhoolhoolekande seaduse § 456 lg 6 kohanemistugi kohustuslik – neile vormistab ja saadab SKA otsuse automaatselt, tuginedes STAR-süsteemis olevatele andmetele. Aluseks on KOVi poolne lapse hooldusperre suunamine. SKA edastab vajadusel vajalikud andmed teenuse alustamiseks teenuseosutajale. 4.1.2. Koostöö pere ja peretoetaja vahel Kohanemistoe teenuse jooksul on perele tagatud pidev võimalus pöörduda peretoetaja poole. Peretoetaja võtab perega ka omal algatusel ühendust, et jälgida pere käekäiku ning märgata toe või sekkumise vajadust. Esimene sisuline teenust eesmärgistav kohtumine pere ja peretoetaja vahel toimub kontaktkohtumisena pere kodus, kus lepitakse kokku teenuse eesmärgid ja edaspidised tegevused.

5

Teenuse osutamise algusest esimese kolme kuu jooksul suheldakse vähemalt kord nädalas, edaspidi vähemalt kaks korda kuus. Kontaktkohtumised pere kodus toimuvad vähemalt kord kvartalis. 4.1.3. Koostöö kohaliku omavalitsusega Hooldusperede puhul teavitab peretoetaja KOVi teenusega alustamisest. Lapsendajate ja eestkostjate puhul on KOVi teavitamine vastavalt vajadusele. Hoolduspere puhul annab peretoetaja vajaduspõhist tagasisidet teenuse osutamise jooksul ning kohanemistoe tulemustest teenuse osutamise lõppemisel KOV-ile, kellega hoolduspere on lepingulises suhtes. Lapsendajate ja eestkostjate puhul lepitakse kohanemistoe kohta tagasiside andmine kokku töö käigus, arvestades eelkõige peres kasvava lapse heaolu ja vajadusi. 4.1.4. Teenuse lõppemine Teenus lõppeb kas pere ja peretoetaja ühise otsuse alusel enne tähtaega või tähtaja saabudes. Teenus lõpetatakse samuti kooskõlastatult SKA-ga, kui pere ei ole koostööaldis. Teenuse lõppemisel täidab peretoetaja hooldusperede puhul kohanemistoe teenuse lõpetamisakti. Teiste perede puhul on lõpetamisakt vajaduspõhine.

 Akt tuleb koostada kümne kalendripäeva jooksul pärast viimast kontakteerumist perega.

 Akt edastatakse tutvumiseks ja allkirjastamiseks perele ning teadmiseks lapse KOV lastekaitsetöötajale. Lisaks tuleb akt allkirjastada peretoetaja ja teenuseosutaja poolt.

 Allkirjastatud dokument edastatakse SKA-le.

4.2. Peretoe teenuse kirjeldus Teenust osutatakse perele, kui peres on tekkinud vajadus põhjalikuma toetuse järele pärast lapse viibimist peres kauem kui üks aasta. Sarnaselt kohanemistoele, on peretoe teenus lapsepõhine. Teenust on võimalik saada ühe lapse puhul kokku maksimaalselt 24 kuud, kuid katkematult maksimaalselt kuni 8 kuud. Teenuse tähtaja alguseks loetakse koostööleppe kuupäeva. 4.2.1. Teenuse algus Peretoe teenust osutatakse vaid KOV suunamise ja SKA otsuse alusel. KOVi lastekaitsetöötaja (koostöös perega ja lapsega) hindab pere teenuse vajaduse ja planeerib peretoe teenuse vajaduse juhtumiplaanis ning täidab teenusele suunamise vormi. KOVi lastekaitsetöötaja märgib suunamisvormis ja juhtumiplaanis probleemkohad ja tegevused, millega peretoe teenuse puhul tuleb tegeleda. Peretoe teenuse suunamisvormi allkirjastavad nii KOV lastekaitsetöötaja kui ka pere. KOVi lastekaitsetöötaja edastab peretoe teenusele suunamise vormi SKA-le. SKA kontrollib suunamise vastamist nõuetele, teeb otsuse ja edastab teenuse alustamiseks vajalikud andmed teenuseosutajale (sh suunamisvormi). Koostöö aluseks on peretoe teenuse koostöölepe, kus on kajastatud teenuse eesmärgid ning pere ja peretoetaja tegevused. Eesmärgid ja tegevused tulenevad KOV suunamise vormist ning pere ja peretoetaja omavahelistest kokkulepetest. 4.2.2. Koostöö pere ja peretoetaja vahel Peretoe teenuse jooksul on perele tagatud pidev võimalus pöörduda peretoetaja poole. Peretoetaja võtab perega ka omal algatusel ühendust, et jälgida pere käekäiku ning märgata toe või sekkumise vajadust. Esimene sisuline peretoe tööd eesmärgistav kohtumine pere ja peretoetajaga on kontaktkohtumisena pere kodus, kus pere ja peretoetaja vaatavad ühiselt eesmärgid üle. Koostööleppe sõlmimisest esimese kolme kuu jooksul suheldakse vähemalt kord nädalas, edaspidi vähemalt kaks korda kuus. Kontaktkohtumised pere kodus toimuvad vähemalt kord kuus. 4.2.3. Koostöö kohaliku omavalitsusega Peretoetaja teavitab KOVi teenusega alustamisest edastades KOV-le krüpteeritud koostööleppe.

6

Peretoetaja annab KOV-ile, kes on pere teenust saama suunanud, tagasisidet vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord nelja kuu tagant ja teenuse saamise lõpetamisel. 4.2.4. Teenuse lõppemine Teenus lõppeb kas pere ja peretoetaja ühise otsuse alusel enne tähtaega või tähtaja saabudes. Teenus lõpetatakse samuti, kui pere ei ole koostööaldis. Teenuse lõppemisel täidab peretoetaja peretoe teenuse lõpetamisakti.

 Akt tuleb koostada kümne kalendripäeva jooksul pärast viimast kontakteerumist perega.

 Akt edastatakse tutvumiseks ja allkirjastamiseks perele ning teadmiseks lapse KOV lastekaitsetöötajale. Lisaks tuleb akt allkirjastada peretoetaja ja teenuseosutaja poolt.

 Allkirjastatud dokument edastatakse SKA-le.

4.3. Kohanemistoe ja peretoe teenuse üldtingimused  Teenuseosutaja võtab perega ühendust viie tööpäeva jooksul pärast vastava info

saamist SKA-lt või KOVlt. Kui teenusega alustamisel esineb takistusi, teavitab teenuseosutaja sellest SKA-d või KOVi.

 Teenusega alustades tutvustab peretoetaja perele teenuse eesmärke ja sisu, peretoetaja rolli, teenuse käigus täidetavaid dokumente ja nende allkirjastamist ja edastamist.

 Peretoetaja toetub oma tegevuses peretoetaja kompetentsimudelile1.

 Peretoetaja toetab peret vastavalt vajadusele järgmiselt: o annab perele infot asendushoolduse valdkonna õigusraamistiku, pere õiguste

ja kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta; o jälgib pere edusamme ja tagasilööke kohanemisel, nõustab peret, kuidas

toetada lapse kohanemist ning hoida paari- ja peresuhteid muutunud pereringis;

o jälgib pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ja pere ning lapse omavahelisi suhteid ja suhtlemist, märkab vastavaid arenguvajadusi. Vajadusel nõustab peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas, identiteedi tähtsuse ja elulootöö osas ning soovitab sobivat abi (info, nõustaja, koolitus, kirjandus jms);

o on perele emotsionaalseks toeks, aitab toime tulla emotsionaalsete raskustega seoses kohanemisprotsessiga, julgustab ja võimestab peret;

o vajadusel abistab peret suhtlemises kohaliku omavalitsusega – nt julgustab pöörduma KOVi poole, vajadusel vahendades kohtumise kokku leppimist;

o vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;

o vajadusel ning kokkuleppel perega ja KOViga osaleb aruteludel ja ümarlaudadel, samuti kohtumistel lapse bioloogilise pere või lähedastega vm kohtumistel;

o julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, teenuseosutaja poolt korraldatavates tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele;

o nõustab muudes asjakohastes küsimustes oma kompetentsi piires või aitab leida vajalikku infot teistest valdkondadest (nt erivajadused, tervishoid, haridus jms);

o hoolduspere puhul lähtub peretoetaja ka hoolduspere kompetentsimudelist2.

 Kohanemistoe ja peretoe teenust ei tohi osutada isik, kes samal ajal saab ise peretoe teenust.

1 Microsoft Word - Peretoetaja kompetentsimudel 2 hoolduspere vanema kompetentsimudel

7

 Isik ei tohi osutada peretoe teenust samale isikule (ega tema leibkonnakaaslasele), kes osutab talle endale (või tema leibkonnakaaslasele) kohanemistoe teenust.

 Peretoetaja ei tohi osutada samaaegselt samale isikule nii kohanemistoe/peretoe teenust kui ka kogemusnõustamist.

5. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus Peredele, kus kasvab laps, osutatakse psühholoogilise nõustamise, grupinõustamise, tugigrupi ja kogemusnõustamise teenust kalendriaastas kokku kuni 4728 euro eest pere kohta. Peredele, kus last peres ei ole, osutatakse grupinõustamise, tugigrupi, psühholoogilise nõustamise ja kogemusnõustamise teenust kalendriaastas kokku kuni 651 euro eest pere kohta. Kohanemistoe teenust osutatakse lapse kohta kuni 12 kalendrikuud lapse perega liitumisest alates. Kui sel perioodil lahkub laps perest, saab teenust osutada veel kuni ühe kuu jooksul peale lapse lahkumist. Peretoe teenust osutatakse lapse kohta kuni kaheksa kalendrikuud, lapse peres viibimise ajal kokku kuni 24 kalendrikuud. Kui sel perioodil lahkub laps perest, saab teenust osutada veel kuni üks kuu. Teenuste osutamist võib jätkata ka pärast lapse perest lahkumist, kuni ühe kuu jooksul lapse lahkumise päevast. Teenuste hinnad

Teenus Teenuse hind isikule eurodes ühe tunni kohta

Teenuse osutamise viis

Teenuse määr aastas perele

Kogemusnõustamine 87€ kontaktteenus Kuni maksimaalse hüvitatava maksumuseni

Psühholoogiline nõustamine/ pereteraapia

124€ kontaktteenus

Tugigrupi teenus 32,5€ Kontaktteenus, veebis, hübriid Grupinõustamise teenus

Psühholoogilise nõustamise/pereteraapia ja kogemusnõustamise eest tasub SKA kuni 90 minuti eest ühes kohtumises. Kui kohtumisel osaleb kaks isikut, tasutakse siiski ühe isiku põhiselt. Tugigrupi/grupinõustamise lõpliku maksumuse teenuseosutajale kujundab osalejate arv. SKA tasub iga isiku eest eraldi. Kui ühest perest osaleb kohtumisel näiteks kaks isikut, tasutakse mõlema isiku eest. Tasustatakse kuni kolme tunni kohtumise eest. Kontaktkohtumise miinimumaeg on kaks tundi, veebikohtumisel üks tund. Ühes tugigrupis/grupinõustamises võib olla minimaalselt kolm isikut ja maksimaalselt 16. Kui isik on registreerunud tugigruppi/grupinõustamisele, aga ei teavita sellest 24h enne kohtumist, on teenuseosutajal õigus küsida antud isiku eest tasu 50% teenuse hinnast.

Teenus Teenuse liik Teenuse hind kuus pere kohta

Kohanemistoe teenus pereteenus 310€*

Peretoe teenus pereteenus 409€*

*Esimese ja viimase teenusekuu eest arvestatakse pearaha proportsionaalselt.

8

Transpordikulude hüvitamine SKA hüvitab kohanemistoe ja peretoe teenuse puhul spetsialisti transpordikulud teatud ulatuses. Kulu hüvitatakse siis, kui pere ja peretoetaja vaheline marsruut on üle 15 kilomeetri (üks suund) pikk. Vahemaa arvestamiseks peab peretoetaja oma CV-s kajastama aadressi, kust algab tema teekond pere juurde. Tasutakse ainult eelpool 4.1.2 ja 4.2.2 alapunktis kajastatud miinimumnõuete täitmise eest. Teisisõnu tasutakse kohanemistoe puhul transpordi kulude eest kord kvartalis ning peretoe teenuse puhul üks kord kuus. Kui peretoetaja teeb rohkem kontaktkohtumisi, siis neid sõite SKA poolt ei hüvitata. Kohanemistoe puhul arvestatakse kvartaalset jaotust lapse perre liikumise kuupäevast, mitte kalendri kvartali ega peretoetaja esmakohtumise järgi. Näide: laps läks perre 02.03.2026, kohanemistoe teenus algas 02.05.2026. Antud näite puhul on esimene kvartal 02.03. – 02.06.2026. Kui peretoetaja külastab ühel päeval mitut peret Kui peretoetaja teeb ühel päeval järjest mitu kodukülastust, siis ei arvestata iga pere puhul eraldi peretoetaja CV-s märgitud alguspunkti, vaid alguspunktist jõudmist ühe pere juurde, sealt liikumist teise pere juurde – kui külastatakse ka kolmandat peret, siis teise ja kolmanda pere vahemaa ning lisaks ka vahemaa kolmanda pere kodust tagasi sõidu alguspunkti. Näide: peretoetaja Malle liigub CV-s kajastatud alguspunktist (Tallinn, Paldiski mnt 80) esimese pere juurde Tartusse, Pepleri 35. www.tarktee.ee (edaspidi TT) andmeil kulub antud vahemaa läbimiseks 193 km. Pärast seda sõidab peretoetaja teise pere juurde, kes elab Viljandis, Vabaduse plats 2. TT andmeil on Tartu pere juurest Viljandi pere elukohani 77 km. Viljandist sõidab peretoetaja tagasi alguspunkti. TT andmeil kulub selle vahemaa läbimiseks 160 km. Seega, hüvitamisele kuulub 193+77+160 = 430 kilomeetrit. Aruandesse saab peretoetaja märkida esimese pere osas rea „läbitud kilomeetrid“ lahtrisse 193 km (ehk vahemaa CV-s kajastatud alguspunktist kuni pere elukohani), ning teise pere rea „läbitud kilomeetrid“ lahtrisse 237 km (ehk vahemaa ühe pere elukohast teise pere elukohta ning tagasi CV-s kajastatud alguspunkti). NB! Kuna teise pere puhul ei olnud alguspunktiks peretoetaja CV-s kajastatud aadress, tuleb lisainfo lahtris kajastada, millistest vahemaadest antud läbitud kilomeetrid koosnevad: teisisõnu antud näite puhul Tartu, Pepleri 35 - Viljandi- Vabaduse plats 2 – Tallinn, Paldiski mnt 80. Kui peretoetaja külastab korraga ühte peret, CV-s märgitud alguspunktist ja üks suund on rohkem kui 15 km, siis piisab, kui „läbitud kilomeetrid“ lahtris on kajastatud edasi-tagasi sõidule kulunud km arv. Lisalahtrisse aadressi kajastama ei pea.

6. Aruannete ja arvete esitamine SKA tasub nõuetekohaselt osutatud teenuste eest tasu vastavalt kehtivale sotsiaalministri määrusele. Iga kuu viiendaks kuupäevaks edastab teenuseosutaja krüpteeritult eelmise kuu teenuste osutamise koondaruande, mis sisaldab koondinfot teenusel osalejate ja mahtude kohta aruandekuul. Aruande vorm on SKA poolt välja töötatud ja teenuseosutajale edastatud. Esialgne aruanne ei sisalda veel lõplikke teenusehindu. SKA peaspetsialist täiendab aruannet ning kontrollib isikute õigustatust teenuse saamiseks ning rahaliste vahendite olemasolu. SKA edastab täiendatud aruande tagasi teenuseosutajale arve edastamiseks. Pärast seda edastab teenuseosutaja SKA-le e-arve.

Lisa 2 Kohanemistoe infoleht Kohanemistoe eesmärgiks on lapse ja pere sujuv kohanemine üksteisega ning kogu pere stabiilse igapäevase elurütmi saavutamine.

1. Teenuse raames jälgib peretoetaja koostöös perega pere kohanemisprotsessi ja toimetulekut ning aitab peret kohanemisega seotud küsimustele vastuste leidmisel või võimalikele probleemidele lahenduste leidmisel. Eesmärkide saavutamiseks on peretoetaja perele toeks vastavalt vajadusele järgmiselt: 1.1. annab perele infot asendushoolduse valdkonna õigusraamistiku, pere õiguste ja

kohustuste kohta, toetuste ja teenuste kohta; 1.2. jälgib pere edusamme ja tagasilööke kohanemisel, nõustab peret, kuidas toetada

lapse kohanemist ning hoida paari- ja peresuhteid muutunud pereringis; 1.3. jälgib pere toimetulekut lapse arengu ja heaolu tagamisel ning vajadusel nõustab

peret lapse arenguetappide, positiivse vanemluse, traumakogemuse ning traumateadliku vanemluse osas, identiteedi tähtsuse ja elulootöö osas ning soovitab sobivat abi (info, nõustaja, koolitus, kirjandus jms);

1.4. on perele emotsionaalseks toeks, aitab toime tulla emotsionaalsete raskustega seoses kohanemisprotsessiga, julgustab ja võimestab peret;

1.5. vajadusel abistab peret suhtlemises kohaliku omavalitsusega – nt julgustab pöörduma KOVi poole, vajadusel vahendades kohtumise kokku leppimist;

1.6. vajadusel nõustab ja juhendab peret, kuidas toetada last erinevates olukordades, sh enne ja pärast kohtumisi bioloogiliste vanemate või teiste lähedastega;

1.7. vajadusel ning kokkuleppel perega ja KOViga osaleb aruteludel ja ümarlaudadel; samuti kohtumistel lapse bioloogilise pere või lähedastega vm kohtumistel;

1.8. julgustab peret osalema riigi poolt korraldatavatel peredele mõeldud koolitustel, tugigruppides või kasutama muid teenuseid vastavalt pere vajadusele;

1.9. nõustab muudes asjakohastes küsimustes oma kompetentsi piires või aitab leida vajalikku infot teistest valdkondadest (nt erivajadused, tervishoid, haridus jms).

2. Teenuse osutamiseks peretoetaja:

2.1. võtab regulaarselt perega ühendust vastavalt perega kokku lepitud sagedusele, viisile, kohale ja ajale (esimese kolme kuu jooksul suheldakse vähemalt kord nädalas, edaspidi vähemalt kaks korda kuus). Kontaktkohtumised pere kodus toimuvad vähemalt kord kvartalis;

2.2. vastab pere pöördumisele võimalikult kiiresti, soovitavalt hiljemalt 24 tunni jooksul. 3. Kohanemistoe teenuse raames pere teeb koostööd peretoetajaga, sh:

3.1. suhtleb regulaarselt peretoetajaga; 3.2. suhtlemises peretoetajaga on avatud ja hoiab teda kursis edusammudega ja võimalike

küsimuste või probleemidega; 3.3. pöördub peretoetaja poole asjakohase abi ja nõu saamiseks, sh kriisiolukorras või

ootamatult esilekerkivate probleemide korral. Pere ei pöördu üldjuhul peretoetaja poole nädalavahetusel või öisel ajal, v.a. kriisiolukorras;

3.4. annab peretoetajale infot oma vajadustest toe, nõustamise ja tugiteenuste jm (nt supervisioon, koolitus) järele.

4. Kui koostöö ei laabu, on perel õigus vahetada peretoetajat. Selleks pöördub pere

tugiteenuseid osutava organisatsiooni poole.

5. Pooled on kohustatud käsitlema konfidentsiaalsena teenuse jooksul teatavaks saanud informatsiooni poolte tegevuse kohta, samuti teatavaks saanud isikuandmeid, turvaandmeid ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada pooli või teenust kasutavate isikute huve. Konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele jt, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

2

6. Hooldusperede puhul annab peretoetaja regulaarselt KOVile ülevaate teenuse kulgemisest, edusammudest ning raskustest. Lapsendajate ja eestkostjate puhul toimub koostöö KOVga vastavalt vajadusele.

7. Pooled kohustuvad töötlema isikuandmeid vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu

andmekaitse õigusaktidele. 8. Vajadusel teavitab peretoetaja KOVi pere või lapse abivajadusest, mis nõuab kohaliku

omavalitsuse sekkumist.

9. Hooldusperede puhul koostab peretoetaja teenuse lõppemisel lõpetamisakti, mille ka allkirjastab. Aktis antakse ülevaade teenuse jooksul ette võetud tegevustest, saavutatud eesmärkidest, pere edasistest vajadustest ning soovitused kohalikule omavalitsusele pere toetamiseks. Lõpetamisakt edastatakse tutvumiseks ja allkirjastamiseks perele ning seejärel teadmiseks KOV lastekaitse töötajale ja SKA-le. Lapsendajate ja eestkostjate puhul koostatakse akt vastavalt vajadusele.

Lisa 5 Kohanemistoe teenuse lõpetamisakt

1. Üldosa

Teenuse alguskuupäev:

Teenuse saaja (nimi, isikukood):

Teenuseosutaja:

Peretoetaja:

2. Kokkuvõte, edaspidised tegevused ja soovitused 2.1. Kokkuvõte kasuvanemate ja lapse kohanemisest ja peamised peretoetaja tegevused aitamaks peret:

2.2. Edaspidised tegevused teenuseosutaja ja pere vahel:

2.3. Soovitused kohalikule omavalitsusele pere edaspidiseks toetamiseks:

2

Teenus lõpetatakse ........................(kuupäev). Teenuse lõpetamise põhjuseks on: ☐ Tähtaja saabumine

☐ Pere ja peretoetaja ühisel otsusel

☐ Pere soovil

☐ Muu ..........

Teenuse saaja: /nimi, allkiri/ Peretoetaja: /nimi, allkiri/

Lisa 5 Peretoe teenuse lõpetamisakt

1. Üldosa

Koostööleppe kuupäev:

Teenuse saaja (nimi, isikukood):

Teenuseosutaja:

Peretoetaja:

2. Kokkuvõte, edaspidised tegevused ja soovitused 2.1. Kokkuvõte koostööleppes kajastatud peretoe plaani täitmise kohta:

Eesmärk: Tähtaeg:

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

Eesmärk: Tähtaeg:

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

Eesmärk: Tähtaeg:

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

Eesmärk: Tähtaeg:

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

Eesmärk: Tähtaeg:

Tegevused eesmärgi saavutamiseks:

2

2.2. Edaspidised tegevused teenuseosutaja ja pere vahel:

2.3. Soovitused kohalikule omavalitsusele pere edaspidiseks toetamiseks:

Teenus lõpetatakse ........................(kuupäev). Teenuse lõpetamise põhjuseks on:

☐ Tähtaja saabumine

☐ Pere ja peretoetaja ühisel otsusel

☐ Pere soovil

☐ Muu ..........

Teenuse saaja: /nimi, allkiri/ Teenuseosutaja: /nimi, allkiri/ Peretoetaja: /nimi, allkiri/

Lisa 6

ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise lepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Lillepere Keskus OÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lepingu eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest. 2. Mõisted 2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses sätestatust. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused: 3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT- süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende

2

kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest. 3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste

3

täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et: 3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise. 3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises. 5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

4

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse. Vastutav töötleja Volitatud töötleja

Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise leping nr 5.2-9/5713-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Lillepere Keskus OÜ (edaspidi teenuseosutaja), registrikood 16926260, asukoht Kallaste tn 7, Tabasalu alevik, Harku vald, 76901 Harju maakond, mida esindab juhatuse liige Anne-Ly Gross, keda koos nimetatakse poolteks või eraldi pooleks, sõlmisid sotsiaalhoolekande seaduse § (edaspidi SHS) 13010 lähtudes lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga võtab SKA õigustatud isikult üle SHS §-s 1306 nimetatud perepõhise

asendushoolduse tugiteenuste (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse SHS §-s 1309 ja käesolevas lepingus nimetatud tingimustel ja teenuseosutaja poolt esitatud avalduse alusel.

1.2. Õigustatud isikuks on hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja perekonna pereliige, kelle osas on SKA teinud perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse.

1.3. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks on kehtiv teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsus, mille õigustatud isik edastab teenuseosutajale. SKA tasub ainult nende osutatud teenuste eest, mis on osutatud otsuse alusel, osutatud nõuetekohaselt, mis on reaalselt toimunud ning lepingus toodud tingimustega.

1.4. Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lähtuvad pooled SHS-st ja teistest valdkonda reguleerivatest õigusaktidest.

1.5. Lepingu lahutamatuteks osadeks on pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.6. Lepingus defineerimata mõisteid kasutatakse asendushoolduse valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud tähenduses.

2. POOLTE KOHUSTUSED 2.1. SKA-l on kohustus:

2.1.1. anda teenuseosutajale enda valduses olevat teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh isiku eriliiki isikuandmeid, kui selleks on olemas isiku nõusolek ja kui see on vajalik teenuse osutamiseks;

2.1.2. teavitada teenuseosutajat teenuse sisulise korraldusega seonduvatest muudatustest;

2.1.3. teavitada teenuseosutajat, kui isiku teenuse saamise tingimused muutuvad, nt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus tunnistatakse kehtetuks, isikule väljastatakse uus otsus jms;

2.1.4. tasuda teenuseosutajale nõuetekohaselt osutatud teenuse eest. 2.2. Teenuseosutajal on kohustus:

2.2.1. osutada teenust sobilikus ruumis ja keskkonnas, mis toetab teenuse osutamise eesmärki;

2.2.2. arvestada teenuse osutamisel isiku teenuse saamise limiidiga; 2.2.3. teostada teenuse osutamise käigus kõik tööd ja toimingud, mis ei ole käesolevas

lepingus eraldi reguleeritud, kuid mis oma olemuselt on vajalikud teenuse osutamiseks;

2.2.4. tagada, et spetsialisti pole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest ja tema osas ei ole kohus piiranud või ära võtnud hooldusõigust;

2.2.5. tagada, et spetsialist ei oleks ametnik samas kohalikus omavalitsuses, kes pere teenusele suunas või kes on lapse eestkostja või pere elukohajärgne omavalitsus, juhul kui on oht rollikonfliktiks või huvide konfliktiks;

2.2.6. tagada, et spetsialistidega on sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepe, mis käsitleb isikuandmete töötlemist;

2.2.7. juhul kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks või lisamiseks, kooskõlastada see eelnevalt SKA-ga, esitades SKA-le spetsialistipõhise ankeedi. Enne SKA-poolset kinnitust ei tohi antud spetsialist teenust osutada. Meeskonnaliikmete muutmisel tuleb lähtuda lepingu punktides 2.2.4. - 2.2.7. ja 4.1. sätestatust;

2.2.8. informeerida teenuse osutamise tingimustest spetsialiste, kellele teenuseosutaja on pannud teenuse täitmise kohustuse;

2.2.9. anda isikule arusaadaval viisil enda valduses olevat teenuse saamiseks ja osutamiseks vajalikku informatsiooni, sh tutvustada spetsialisti väljaõpet, sisekorda ja muud olulist informatsiooni; informatsioon peab kajastama tegelikku olukorda, ei tohi olla eksitav ega tekitada põhjendamatuid ootusi;

2.2.10. teavitada SKA-d viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada lepingu täitmist nõuetekohasel viisil;

2.2.11. teavitada SKA-d isikule teenuse osutamise keeldumisest ning keeldumise põhjendusest esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul;

2.2.12. kajastada oma veebilehel õiget ja ajakohast teenuse osutamisega seotud informatsiooni, sh SKA lepingu alusel teenuseid osutavate spetsialistide nimekiri;

2.2.13. lähtuda teenuse osutamisel tingimustest ja põhimõtetest, mis on välja toodud infolehes (lisa 1);

2.2.14. isiku esmakordsel pöördumisel kontrollima teenuse tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse olemasolu. Otsuse puudumisel on teenuseosutaja kohustustatud isikut nõustama ja juhendama tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise protsessis, sealhulgas väljastama vajalikud taotlusvormid ning vajadusel abistama isikut taotluse täitmisel ja SKA-le edastamisel;

2.2.15. sõlmida peretoe teenust saava isikuga koostöölepe peretoe teenuse osutamiseks; 2.2.16. läbi viia lastekaitseseaduse (Lasteks) § 20 lg 3 sätestatud kontrolli ja edastada

kontrolli teostamist kinnitavad andmed SKA-le. 3. POOLTE ÕIGUSED 3.1. Teenuseosutajal on õigus:

3.1.1. saada SKA-lt teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni; 3.1.2. eemaldada ja lisada meeskonda lepingu raames teenust osutavaid spetsialiste; 3.1.3. saada lepingus kehtestatud tingimustel tasu; 3.1.4. keelduda isikuga teenuse osutamise kokku leppimisest või lõpetada isikule

teenuse osutamine vastavalt lepingu punktis 2.2.10. sätestatud tingimustele kui: 3.1.4.1. kui isiku limiit on väiksem kui osutatud teenuse hind; 3.1.4.2. teenust osutav spetsialist hindab, et isik vajab muud teenust (nt teenus ei

vasta isiku praegusele vajadusele); 3.1.4.3. kui isik keeldub teenusest või ei ole koostööaldis.

3.2. SKA-l on õigus:

3.2.1. kontrollida teenuse osutamise käiku, asjasse puutuvaid andmeid ja kvaliteeti, nõudes vajadusel teenuseosutajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike seletuste esitamist;

3.2.2. nõuda teenuseosutajalt avastatud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 3.2.3. anda lepingu täitmiseks juhiseid; 3.2.4. küsida teenuseosutajalt põhjendatud vajaduse korral hinnangut teenuse mõjususe

ja andmeid teenuse osutamisega seonduva kohta; 3.2.5. muuta ühepoolselt lepingu lisasid, teavitades teenuseosutajat sellest ette vähemalt

30 kalendripäeva; 3.2.6. avalikustada oma veebilehel õiget ja ajakohast teenuse osutamisega seotud

informatsiooni, sh teenuseosutaja nimi, teenuse broneerimiseks vajalikud kontaktandmed;

3.2.7. mitte tasuda teenuste eest, mida ei ole reaalselt osutatud, mida on osutatud enne isikule tehtud tasu üle võtmise otsust, mis ületavad otsusel märgitud limiiti või mis muul moel ei vasta lepingule.

4. NÕUDED PEREPÕHISE ASENDUSHOOLDUSE TUGITEENUSEID VAHETULT OSUTAVALE ISIKULE

4.1. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutav isik (edaspidi spetsialist) peab vastama SHS § 1307 ja Sotsiaalministri 10.12.2025.a. määruses nr 68 „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ sätestatud nõuetele.

4.2. Spetsialist osutab teenust oma oskuste, suutlikkuse, väljaõppe ja pädevuse piirides. 4.3. Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb

selleks vajadust, põhjendades oma soovitust. 4.4. Spetsialist peab oskama hinnata oma töö eesmärgipärasust ning vajaduse korral tegema

ettepaneku muudatuseks asendushoolduse tugiteenuse osutamises või lõpetamiseks. 4.5. Spetsialist kogub andmeid kohtumiste kohta perega, kajastades nii kohtumiste sagedust,

pikkust kui ka kohtumise suhtlusviisi. 4.6. Spetsialistil on kohustus teavitada hädaohus olevast lapsest kohaliku omavalitsuse

lastekaitsetöötajat või lasteabitelefoni. 4.7. Spetsialist lähtub teenuse osutamisel igakülgselt isiku heaolust ega tee midagi, mis võiks

isikut kahjustada. 4.8. Spetsialist osutab ainult neid teenuseid ja kasutab ainult neid teaduspõhiseid meetodeid,

milleks tal on olemas ettevalmistus ja oskused ning mis on asjakohased tööks konkreetse sihtgrupiga ja vastavad isiku vajadusele.

5. TASU MAKSMISE TINGIMUSED 5.1. SKA tasub teenuseosutajale nõuetekohaselt osutatud teenuse eest vastavalt SHS § 1308

lg 2 nimetatud määruses sätestatud perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maksumusele ja mahule. Esimese ja viimase kohanemistoe ja peretoe teenusekuu eest tasutakse proportsionaalselt vastavalt sellel kuul teenuse osutamise aluseks olnud kalendripäevade arvule.

5.2. Teenuseosutajal on kohustus esitada SKA-le krüpteeritult aruanne teenuse osutamise kohta järgmiselt:

5.2.1. aruanne tuleb krüpteerida adressaadile Sotsiaalkindlustusamet AH; 5.2.2. aruanne tuleb esitada igakuiselt lepingu lisa 3 toodud vormil eelmisel kalendrikuul

osutatud teenuste kohta hiljemalt järgmise kuu 5ndaks kuupäevaks, punktis 11.1. toodud e-posti aadressile.

5.3. SKA kontaktisik edastab 7 tööpäeva jooksul pärast aruande kättesaamist punktis 11.2.2. toodud teenuseosutaja kontaktisiku e-posti aadressile aruande kinnituse või tagastab aruande puuduste kõrvaldamiseks.

5.4. Teenuseosutajal on kohustus esitada SKA-le 5 tööpäeva jooksul pärast SKA poolt aruande kinnitamist e-arve (koondarve), mis vastab raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele. E-arvele tuleb lisada aruande SKA poolse kinnitaja nimi. E-arvel ei tohi esitada isikute andmeid.

5.5. Arve tasumise tähtaeg peab olema vähemalt 14 kalendripäeva arve koostamise kuupäevast.

6. TRANSPORDIKULUDE HÜVITAMINE 6.1. SKA hüvitab teenuseosutajale spetsialisti teenuse osutamisega seotud transpordikulud

järgmiselt: 6.1.1. kohanemistoe teenuse puhul üks (1) kord kvartalis; 6.1.2. peretoe teenuse puhul üks (1) kord kuus.

6.2. Transpordikulusid hüvitatakse üksnes lisa 1 punktides 4.1.2 ja 4.2.2 sätestatud teenuse osutamise miinimumnõuete täitmise eest.

6.3. Transpordikulu hüvitise piirmäär on 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta. Õigus hüvitisele tekib, kui pooltevahelise marsruudi pikkus ühes suunas on vähemalt 15 kilomeetrit.

6.4. Sõiduteekonna pikkuse arvestamise aluseks on spetsialisti ankeedis märgitud aadress, kust spetsialist alustab sõitu teenust saava isiku juurde.

7. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE 7.1. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kirjalikul kokkuleppel. 7.2. Teenuseosutaja võib lepingu ennetähtaegselt korraliselt üles öelda teatades sellest SKA-le

vähemalt kolm kuud ette. Sellisel juhul lepivad pooled kokku teenusel osalevate isikute teavitamise korras ja tähtaegades.

7.3. Juhul kui mõni lepingu punkt muutub õigusaktidest tulenevate muudatuste tõttu õigusaktidega vastuolus olevaks, kohaldatakse lepingule õigusaktis sätestatut. Sellise lepingu punkti kehtetus ei mõjuta ülejäänud lepingu kehtivust. Kui teenuseosutaja ei ole muudatustega nõus, on teenuseosutajal õigus leping üles öelda alates seadusemuudatuse jõustumisest.

7.4. Juhul kui üks pooltest on rikkunud lepingut olulisel määral või korduvalt, on teisel poolel õigus leping ühepoolselt üles öelda.

7.5. Lepingu oluliseks rikkumiseks teenuseosutaja poolt loetakse muuhulgas: 7.5.1. teenuseosutaja poolt osutatav teenus ei vasta lepingus või õigusaktides sätestatud

nõuetele; 7.5.2. kui teenuseosutaja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid teenuse osutamise

ning sellega seotud andmete osas; 7.5.3. teenuseosutaja on korduvalt mõjuva põhjuseta keeldunud SKA poolt otsusega

teenusele õigustatud isikule teenust osutamast; 7.5.4. teenuseosutaja on esitanud arve isiku eest, kes pole tegelikult tema juures teenust

kasutanud; 7.5.5. teenuseosutaja on pärast SKA poolset tähelepanu juhtimist või nõustamist

korduvalt esitanud SKA-le teenuse lõpetamise akte ja aruandeid hilinemisega ja/või ebakorrektselt;

7.5.6. teenuseosutaja ei ole hoidunud tegevustest ja olukordadest, mis võivad kahtluse alla seada tema või tema spetsialistide erapooletuse teenuse osutamisel.

7.6. SKA-l on õigus leping 30-päevase etteteatamisega ühepoolselt üles öelda teenuseosutaja tegevuse lõpetamisel või tema suhtes pankroti- või likvideerimismenetluse algatamisel.

7.7. Lepingu lõpetamisel peab teenuseosutaja tegema koostööd SKA-ga isikute teenuse osutamise jätkamiseks teise lepingupartneri juures.

8. KONFIDENTSIAALSUS JA ANDMEKAITSE 8.1. Teenuseosutaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on SKA-l ja teenusel osaleval isikul eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

8.3. Teenuseosutaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.4. Teenuseosutaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.5. Teenuseosutaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides ja lisas 6 sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

8.6. Teenuseosutaja kohustub tagama, et tal on olemas kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

9. POOLTE VASTUTUS 9.1. Pooled vastutavad lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase

täitmise eest lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 9.2. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama

rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi seda kohaldav pool. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

9.3. Pool esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui pool rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik või kui poolel ei ole heastamise vastu mõistlikku huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on SKA-l õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) rikkumise tuvastamisele eelnenud 12 kuu perepõhise asendushoolduse tugiteenuste tehingute summast, aga mitte vähem kui 200 eurot iga rikkumise eest.

9.5. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel teenuseosutaja poolt on SKA-l õigus nõuda teenuseosutajalt leppetrahvi kuni 5000 eurot iga rikkumise eest ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

9.6. Kui SKA viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on teenuseosutajal õigus nõuda SKA-lt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui viivitatud summa.

9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on SKA-l õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teenuseosutaja kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

9.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. 9.9. SKA-l on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga. 9.10. SKA-l on õigus tagasi nõuda kõikide osutamata teenuste ja mittenõuetekohaselt osutatud

eest esitatud arvete alusel tasutud summad olukorras, kus see ilmneb pärast arve tasumist. 9.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.

9.12. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

10. TEADETE EDASTAMINE JA VOLITATUD ESINDAJAD 10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest.

10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktisiku e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 tööpäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kätte saaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast e-kirja saatmist.

10.4. Osapooltel on kohustus vastata teise osapoole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud järelepärimistele lepingu täitmise kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 10 tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest. Lepingu täitmisega seonduvad järelpärimised tuleb edastada punktis 11.1.1. toodud e-maili aadressil.

11. POOLTE KONTAKTID 11.1. SKA kontakt lepinguga seonduvalt on: 11.1.1. SKA kontaktisik lepinguga seonduvalt on Katriin Hein, tel 53936428, e-post

[email protected] või teda asendav isik. SKA kontaktisikul on õigus esindada SKA-d kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine;

11.1.2. kontaktaadress lepingu täitmisel (sh aruandlus) on [email protected];

11.1.3. SKA adressaat krüpteerimiseks on Sotsiaalkindlustusamet AH. 11.2. Teenuseosutaja kontaktid lepinguga seonduvalt on:

11.2.1. teenuseosutaja kontaktisik lepingu täitmisel on Anne-Ly Gross, tel 5084321, e-post [email protected];

11.2.2. teenuseosutaja kontaktisik lepinguga kaasnevate arvete ja aruandlusega seotud küsimustes on Anne-Ly Gross, tel 5084321, e-post [email protected].

12. MUUD TINGIMUSED 12.1. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 12.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste

teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 12.3. Kõik lepingu muudatused jõustuvad nende allkirjastamisest mõlema poole poolt või poolte

poolt kirjalikult määratud tähtajal, välja arvatud lepingu punktis 3.2.5. sätestatud juhtudel. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.

12.4. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2028. 13. LEPINGU LISAD 13.1. Lepingul on allkirjastamise hetkel järgmised lisad:

13.1.1. Lisa 1 - perepõhise asendushoolduse tugiteenuste infoleht; 13.1.2. Lisa 2 - kohanemistoe infoleht; 13.1.3. Lisa 3 - teenuste koondaruanne; 13.1.4. Lisa 4 - kohanemistoe teenuse lõpetamisakt; 13.1.5. Lisa 5 - peretoe teenuse lõpetamisakt; 13.1.6. Lisa 6 - andmetöötluse leping.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Anne-Ly Gross peadirektor