Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Yulia Khoreva

Narva Sotsiaaltöökeskus

[email protected]

Teie 17.02.2026 Meie 04.03.2026 nr 2.3-8/26/658-2

Vastus selgitustaotlusele

Pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole küsimusega, mis puudutab koduteenuse

pakkumist ja videovalvet. Selgitustaotlusele vastates ei saa AKI anda konkreetsele juhtumile

siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seetõttu saan hetkel

anda üldisi selgitusi, mis puudutavad isikuandmete töötlemist ja kaameraid.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)1 kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks

olema õiguslik alus ning töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5

sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega2. Isikuandmete hulka kuuluvad inimese nimi,

isikukood, kontaktandmed jms, kuid ka näiteks inimese hääl ja välimus. Isikuandmete töötlemine

on igasugune isikuandmetega tehtav toiming, mis võib hõlmata andmete kogumist, salvestamist,

korrastamist, säilitamist, muutmist. See tähendab, et ka videovalve kasutamine võib olla

isikuandmete töötlemine, kui kaamera vaatevälja jäävad inimesed äratuntavalt.

Kui kaamera vaatevälja jääb avalik ala või ala kuhu inimestel on vabalt juurdepääs, näiteks tänav

või kaubanduskeskus, peab olema selleks õiguslik alus. Mõistan, et koduteenust pakkuva töötaja

jaoks võib olla kaamera olemasolu ebamugav. Siiski on oluline selgitada, et isikuandmete kaitse

nõudeid ei kohaldata, kui seda tehakse üksnes isiklikul või kodusel eesmärgil ning väljaspool

ametialast või majanduslikku tegevust.3 Näiteks oma kodu või ainult enda kinnistu filmimine on

kuulub isikliku kasutuse erandi alla. Sellisel juhul IKÜM ei kohaldu, sest kaamera kasutamise

eesmärk on puhtalt isiklik, näiteks oma tegevuste jäädvustamine. Kui aga isikliku kasutuse käigus

salvestatakse ka teiste inimeste isikuandmeid (pilte või videoid, kus nad on äratuntavad) ja

hakatakse neid hiljem jagama kolmandatele isikutele, näiteks avalikult internetis, siis ei ole

tegemist enam isikliku kasutuse erandiga ning kohalduvad IKÜM-is sätestatud nõuded.

Mis puudutab kaamera olemasolust teavitamist, siis oluline on eristada õiguslikku ja eetilist poolt.

Nimelt, kui filmimine toimub üksnes isiklikul otstarbel, puudub õiguslikult kohustus teavitada, et

filmimine toimub. Samas võib teavitamata jätmine olla koduteenuse pakkuja jaoks ebameeldiv või

sobimatu, isegi kui filmimine jääb isikliku otstarbe erandi alla. Seetõttu on viisakas

teenusepakkujat siiski kaamera olemasolust teavitada ning selgitada, mis on selle eesmärk.

Olukorras, kus filmimine ei ole hõlmatud isikliku otstarbe erandiga, peab andmetöötlus vastama

isikuandmete kaitse nõuetele. See tähendab muu hulgas ka kohustust teavitada, et filmimine

toimub ning tagada kõik muud nõutavad andmekaitsemeetmed ning õigusliku aluse olemasolu.

1 Isikuandmete kaitse üldmäärus https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679 2 Andmekaitse Inspektsiooni veebileht. Andmetöötluse põhimõtted:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/andmetootluse-pohimotted 3 Erandi kohta on võimalik lugeda ka korduma kippuvate küsimuste rubriigist: Mõisted | Andmekaitse Inspektsioon

2 (2)

Kui tegemist pole isikliku otstarbe erandi olukorraga, siis on kaamerate paigaldamise õiguslikuks

aluseks tavapäraselt õigustatud huvi. Õigustatud huvile tuginemiseks peab kaamera eest vastutaval

isikul olema tehtud kirjalik õigustatud huvi analüüs ning olema valmisolek selgitamiseks, mis

eesmärgil kaamera on paigaldatud, kui kaua andmeid säilitatakse, kes salvestistele ligi pääseb jne.4

Nõusolek ei pruugi olla statsionaarsete kaamerate puhul sobivaim, sest nõusolekut peab saama igal

hetkel tagasi võtta. Kui nõusolek on tagasi võetud, peab lõppema ka kaameraga isikuandmete

töötlemine. See tähendaks, et kui töötaja võtab nõusoleku tagasi, peaks kaamera paigaldanud isik

olema suuteline koheselt edasise filmimise või salvestamiste avaldamise lõpetama.

Pöördumises kirjeldatud kaamera puhul võib tõusetuda küsimus, mis on kaamerate kasutamise

eesmärk ning kas seda võidakse kasutada tegelikkuses ka algsest erinevatel eesmärkidel. Oluline

on arvestada, et eesmärgipärasuse põhimõte keelab isikuandmete töötlemise muul eesmärgil kui

see, milleks andmed algselt koguti. Iga töötlemistoiming peab olema seotud kindla eesmärgiga

ning eesmärgi muutumisel peab andmetöötleja tagama uue eesmärgi jaoks asjakohase õigusliku

aluse olemasolu.

Eelnevast tulenevalt, kui Teil on kahtlus paigaldatud kaamera õiguspärasuses, sh kas kaamera

peaks filmima delikaatsete toimingute teostamist, mis on kaamera eesmärk ning kus võidakse neid

avalikustada, tuleks esmalt ühendust võtta kaamera paigaldanud inimesega, kes saab selgitusi

jagada.

Loodan, et vastusest on abi.

Lugupidamisega

Grete-Liis Kalev

jurist

peadirektori volitusel

4 Videovalve kohta oleme pikemalt kirjutanud Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel:

https://www.aki.ee/isikuandmed/abimaterjalid/videovalve-korraldajale