Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25263000356

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 04.03.2026, Rapla

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25263000356

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: alates märts 2020 kuni käesoleva ajani

Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles XXX on esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles,

et tema alates märtsist 2020.a kuni käesoleva ajani, oma elukohas Rapla linnas XXX korteris on

löönud korduvalt, eeluurimisel täpselt tuvastamata arv kordi ja kuupäevadel, poega XXX püksirihma,

kärbsepiitsa ja rätikuga vastu keha ja jäsemeid, põhjustades oma tegevusega lapsele füüsilist valu.

Samuti kahtlustatakse teda selles, et ajavahemikul 24.11-30.11.2025, eeluurimisel täpselt tuvastamata

kuupäeval, oma elukohas Rapla linnas XXX korteris lõi kärbespiitsaga poega XXX vastu jalga ja

kätt, põhjustades oma tegevusega lapsele füüsilist valu ja hematoomi paremal küünarvarrel.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja

raskusastet, kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel ning seda järgnevatel

põhjustel.

KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda

nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks

menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamisele, kindla summa maksmine riigituludesse

või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile

allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või

muu asjakohase kohustuse täitmine.

Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealise laste suhtes tahtlikult

toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava

kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga,

mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

2

Seega on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202

alusel.

Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX süü suur, kuivõrd kannatanutele tekitatud kehalise

väärkohtlemise väheintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja hematoomi. Samuti tunnistab XXX, et on

oma last kärbsepiitsaga löönud. Tunnistab, et tal on olnud keeruline XXX hakkama saada. Ühtlasi

puudub prokuröri hinnangul XXX käitumises avalik menetlushuvi.

Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suu, ning on reeglina

olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld-või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.

XXX on kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu

kriminaalmenetlusi lõpetatud. Pärast juhtunut ei ole tema suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi

alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole

põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid

signaale.

Lähtudes antud kriminaalasja materjalidest on prokurör seisukohal, et kuigi füüsilise vägivalla

kasutamine oma alaealise lapse suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav

käitumisviis, ei tuleks antud juhul XXX kriminaalkorras karistada. Olgugi, et avalik menetlushuvi

olemas ka jätkuva perevägivalla puhul, kuid prokuröri hinnangul edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede XXX suunamine vägivallast loobumise

teemalisele nõustamisele, kuivõrd nähtub, et isik on suuteline selle toel oma käitumist muutma.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on XXX kinnitanud, et ta on nõus osalema vägivallast loobumise

nõustamisel ning andnud nõusoleku enda andmete edastamiseks nõustamise teenuse osutamiseks.

Lisaks kohustusele jätkata vägivallast loobumise teemalist nõustamist, leiab prokurör, et

kahtlustatavat on võimalik mõjutada hoiduma süütegudest määrates talle lisaks KrMS § 202 lg 2 p 7

alusel kohustus mitte toime panna teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist

väärkohtlemist.

Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult

vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad

mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täitma talle

määratud kohustus, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX suhtes on võimalik lõpetada KrMS §

202 alusel.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25263000356 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX läbima vägivallast loobumise toetamise

nõustamise. XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 11.03.2026,

3

Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine)

saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise

nõustaja Ege Ollino, kellega tuleb võtta ühendust telefoninumbril 53668617 või e-posti

aadressil [email protected]. XXX kohustub teavitama Lääne

Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected]

hiljemalt 11.03.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 11.04.2026 esimese

nõustamiskorra läbimisest. XXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette

antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja

poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 04.09.2026.

Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole

lubatud.

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX mitte toime panema teise inimese tervise

kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib käesoleva

kohustuse täitmist kuni 04.09.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.

5. Kriminaalmenetluse kulud: -.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kannatanu seaduslikule esindajale ja Sotsiaalkindlustusameti vägivallast

loobumise teemalise nõustamise nõustajale. Kahtlustatavale on määrus prokuratuuris kätte

antud.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta

kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Jan Aasma

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX