Edastuskiri

2030. aasta järgsete riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamine ELi kliimapoliitika raamistikus


Sissejuhatus

Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kõikide ELi majandusharude kasvuhoonegaaside netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. See on siduv eesmärk terve ELi jaoks, kuna kliimamäärusega ei kehtestata igale liikmesriigile erikohustusi. See on ka netoeesmärk, kuna hõlmab nii heidet kui ka süsiniku eemaldamist. 2025. aasta detsembris jõudsid mõlemad kaasseadusandjad esialgsele kokkuleppele, millega toetatakse õiguslikult siduvat 2040. aasta eesmärki vähendada netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Samuti tuleb komisjonil esialgse kokkuleppe kohaselt pöörata 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel piisavalt tähelepanu kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute vajalikule määrale. Rahvusvahelised ühikud võivad moodustada kuni 5 % ELi 1990. aasta netoheitest. See eesmärk tagab kodanikele, ettevõtjatele ja investoritele suurema prognoositavuse tulevikuplaanide tegemisel.

Praeguse 2030. aasta eesmärgi saavutamist toetab ELi kliimapoliitika raamistik, mille sihiks on vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet õiglasel ja kulutõhusal viisil ning pidades silmas õiglase ülemineku edendamist, konkurentsivõime suurendamist ja keskkonnakestlikkuse toetamist kõigis liikmesriikides.
Raamistiku tuumaks on kolm peamist komponenti, mis hõlmavad eri sektoreid ja kasutavad erinevaid mehhanisme: jõupingutuste jagamise määrus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus (LULUCFi määrus) ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemid (HKS 1 ja 2).

Jõupingutuste jagamise määrusega kehtestati igale liikmesriigile siduvad iga-aastased heite piirmäärad. Piirmäärad katavad transpordist, hoonetest, põllumajandusest, jäätmetest ja muust kui CO2 heitest tulenevaid heitkoguseid energeetika- ja tööstussektorites, mis HKS 1 alla kuuluvad. Piirmäärade kehtestamise eesmärk on tagada heitkoguste järkjärguline ja õiglane vähendamine. Läbivaadatud LULUCFi määrusega kehtestati 2030. aastaks kogu ELi hõlmav süsiniku netoeemaldamise eesmärk, mis on jagatud siduvateks riiklikeks netoeemaldamise eesmärkideks maakasutussektoris, et edendada ümberkujundavaid meetmeid ja investeeringuid. Mõlema õigusakti puhul on riiklikud eesmärgid kooskõlas ELi 2030. aasta kliimaeesmärgiga. Eesmärkide saavutamiseks vajalike riiklike poliitikameetmete kindlaksmääramine ja rakendamine asjaomastes majandussektorites on liikmesriikide ülesanne. Nad on esitanud need poliitikameetmed oma riiklikes energia- ja kliimakavades.

HKS on kogu ELi hõlmav turupõhine süsteem, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes ja mis soodustab heitkoguste vähendamist. HKSi süsteemiga on kehtestatud kogu ELis heitkoguste piirmäär, mille ulatuses on
võimalik ettevõtete kohustustega kaubelda. Nii saavad heitkogused hinna ja tõhusad vähese süsinikuheitega tehnoloogiad hakkavad turul omavahel rohkem konkureerima. Samuti on ette nähtud, et süsteemi kaudu saadud tulu peab investeerima kliimamuutuste vastu võitlemisesse ja nende mõjuga kohanemisesse. HKS 1 alla kuuluvad sellised sektorid nagu elektritootmine ja tööstus ning teatav osa lennundusest ja merendusest. HKS 2, mis järgib sarnast turupõhist lähenemisviisi, hakkab toimima 2028. aastal ja katab heitkoguseid, mis tulenevad kütuse põletamisest hoonetes, maanteetranspordil ja muudes sektorites (peamiselt väiketööstus, mida HKS 1 ei hõlma). Mõlema HKSi puhul ei ole vahet, kuskohas ELis heidet vähendatakse.

ELi kliimapoliitika seadusandlikke sambaid täiendab juhtimisraamistik, mis on kehtestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusega (edaspidi „juhtimismäärus“), millega nõutakse regulaarset aruandlust, seiret ja kavandamist, et tagada nõuete täitmine ning suurendada energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja kestlikkust kõikjal ELis. Lisaks on süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruses sätestatud eeskirjad süsiniku jõulise ja kestliku eemaldamise ning mulla kasvuhoonegaaside heite vähendamise usaldusväärseks sertifitseerimiseks. See hõlmab nii süsinikupõllundust (LULUCF ja potentsiaalselt põllumajandus), süsiniku püsivat eemaldamist (nt kogumine otse atmosfäärist, biogeense süsiniku kogumine ja säilitamine ning biosüsi) kui ka süsiniku säilitamist hoonetes.

Kuna riiklikud kliimaeesmärgid on seatud ainult 2030. aastani, on komisjon alustanud nende eesmärkide läbivaatamist ja võimalikku muutmist kooskõlas ELi 2040. aasta kliimaeesmärgiga. Tuleb välja töötada uus kliimaraamistik, millega saavutatakse ELi 2040. aasta kliimaeesmärk, ja samaaegselt tuleb edendada konkurentsivõimet ja keskkonnasäästlikkust ning tagada kulutõhusus ja solidaarsus. Algatuse raames uuritakse ka seda, kuidas tagada suurem paindlikkus, et aidata liikmesriikidel saavutada oma eesmärgid kõige tõhusamal viisil. Lisaks peaks raamistik toetama ka looduspõhist süsiniku eemaldamist ja elurikkust, arendama edasi ringmajandust ja kestlikku biomajandust ning pikaajaliselt kindlustama nendega seotud tarneahelad - seda kõike kliimamuutuste toimumise olukorras. Üks oluline näide on aidata metsamajandajatel ja põllumajandustootjatel võtta kasutusele täiustatud maamajandamistavad, et suurendada Euroopa maasektori kerksust.

Eelöelduga seoses algatab komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi ja tõendeid eri poliitikavariantide kohta, mida valida ELi 2040. aasta kliimaeesmärgiga kooskõlas olevate riiklike kliimaeesmärkide kehtestamisel. Küsimused puudutavad probleeme, millega tuleb tegeleda, ELi sekkumise eesmärke, riiklike eesmärkide seadmist ja juhtimist ning võimalikke ELi tugimeetmed riiklike kliimameetmete toetamiseks, eelkõige põllumajanduse ja metsanduse väärtusahelates.

Algatuse eesmärk on koguda kõigilt sidusrühmadelt erinevaid vaatenurki ja teadmisi, arutleda praeguste poliitiliste lähenemisviiside üle ja uurida uusi võimalusi 2030. aasta järgse tõhusa kliimapoliitika raamistiku kujundamiseks. Käesoleva küsimustiku poliitikavariandid on seotud paralleelselt peetavate avalike konsultatsioonidega energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamise üle ning rahvusv aheliste ühikute rolli üle 2030. aasta järgses poliitikaraamistikus.
Teie andmed


Kui hästi olete kursis jõupingutuste jagamise määruses, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses ning nendega seotud ELi poliitikavaldkondades sätestatud eeskirjade ja liikmesriikide eesmärkidega?











* ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS 2)




* Süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määrus








* Energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus








* Taastuvenergia direktiiv








* Energiatõhususe direktiiv









2. osa. Probleemid ja eesmärgid

1) Mil määral nõustute, et järgmised probleemid mõjutavad ELi kliimaeesmärkide saavutamist negatiivselt?

et investeerida süsinikupõllundusse ja suurendada kliimakerksust.






* Tööstusel ei ole tõhusaid majanduslikke stiimuleid selleks, et investeerida süsiniku püsivasse eemaldamisse või toodetes süsiniku säilitamisse.
























* Põllumajanduse ja metsanduse väärtusahelates puuduvad tõhusad heite ja eemaldamise aruandlus- ja arvestussüsteemid.



















Milliseid muid probleeme või probleemide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


2) Mil määral nõustute, et järgmised eesmärgid peaksid suunama ELi 2030. aasta järgset kliimapoliitikat?
* Soodustada investeeringuid rohepöördeks vajalikesse taristutesse (nt elektrivõrgud, süsiniku kogumine ja säilitamine, transpordi elektrifitseerimine)
























* Suurendada keskkonnakestlikkust ning tugevdada seoseid looduse ja elurikkuse kaitse poliitikaga


















* Edendada konkurentsivõimelist, kerkset, ringluspõhist ja vähese süsinikuheitega biomajandust












* Julgustada põllumajandustootjaid ja metsandusettevõtjaid kliimameetmeid võtma ja neid selle eest premeerida



















Milliseid muid eesmärke tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


3. osa. Liikmesriikide eesmärgid

Riiklike eesmärkide seadmine

3) Mil määral nõustute järgmiste variantidega 2040. aasta riiklike kliimaeesmärkide seadmiseks (mis võiksid hõlmata heite vähendamist ja/või süsiniku eemaldamist; vt küsimus 5)



























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


4) Mil määral nõustute allpool esitatud variantidega kliimameetmete jaotamise kohta liikmesriikide vahel?
Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


Riiklike eesmärkide ulatus

5) Mil määral nõustute järgmiste variantidega 2040. aasta riiklike kliimaeesmärkide seadmisel?




















Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


6) Mil määral nõustute järgmiste variantidega liikmesriikide võimalike heite vähendamise eesmärkide seadmisel 2040. aastaks?
* Liikmesriikidel peaksid olema
riiklikud heite vähendamise eesmärgid, mis hõlmavad kõiki heidet tekitavaid sektoreid.












* Riiklikud heite vähendamise eesmärgid ei tohiks hõlmata HKS 1 süsteemi alla kuuluvat heidet.












* Riiklikud heite vähendamise eesmärgid ei tohiks hõlmata HKS 1 ja HKS 2 süsteemi alla kuuluvat heidet.



















Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


7) Mil määral nõustute järgmiste variantidega liikmesriikide süsiniku eemaldamise eesmärkide seadmisel 2040. aastaks?






























19
Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


8) Läbivaadatud Euroopa kliimamääruses leppisid kaasseadusandjad kokku, et toetavad õiguslikult siduvat 2040. aasta eesmärki vähendada netoheidet 90%, millest 85% on kaetud liidusisese vähendamise eesmärgiga ja kuni 5% rahvusvaheliste ühikutega. Mil määral nõustute järgmiste variantidega, milline peaks olema rahvusvaheliste ühikute ja liikmesriikide eesmärkide suhe?




























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


Riiklike eesmärkide täitmine ja paindlikkus

9) Palun järjestage järgmised poliitikavariandid, kuidas tuleks läheneda 2030. aasta järgsete riiklike kliimaeesmärkide täitmisele?



















Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki

10) Mil määral nõustute, et järgmised meetmed annaksid liikmesriikidele nende eesmärkide täitmisel piisavalt paindlikkust ja kaitseksid samas keskkonnaalast terviklikkust?
* Paindlikkuse liik. Liikmesriikidel peaks olema võimalus
kompenseerida kasvuhoonegaaside heite vähendamise jõupingutusi suurema pingutamisega süsiniku püsivaks eemaldamiseks ja vastupidi.






























* Juurdepääs paindlikkusele. Liikmesriigid peaksid saama kasutada suuremat paindlikkust, kui nad tõsiselt pingutavad, et saavutada eelnevalt kindlaks määratud ühised peamised tulemusnäitajad, mille kohta neil tuleb aru anda näiteks tulevaste riiklike energia- ja kliimakavade täitmise raames.










































* Juurdepääs paindlikkusele. Liikmesriikidele tuleks anda teatav paindlikkus oma põhieesmärgi saavutamiseks ning sellest erinev ja laiem paindlikkus
oma täiendava panuse andmiseks.
























* Juurdepääs paindlikkusele. Paindlikkus looduslike häiringute või metsakasvu muutuste mõjuga tegelemisel või asjakohaste struktuursete meetmete võtmisel kerksuse pikaajaliseks












































suurendamiseks peaks põhinema liikmesriikide poliitikal ja meetmetel, mitte olema seotud ELi eesmärgi saavutamisega.






* Juurdepääs paindlikkusele. Paindlikkus peaks olema seotud kaitsemeetmetega, mis takistavad kliimameetmete saavutamist ökosüsteemi degradeerumise, elurikkuse vähenemise või biomassi või mulla süsinikusisalduse lühiajalise vähendamise kaudu ning tagavad, et paindlikkus toetab muldade ja metsade pikaajalist kerksust.






















































Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


11) Kuidas saab edendada ELi eesmärgi ühist saavutamist selle abil, et liikmesriigid toetavad üksteise jõupingutusi heite vähendamisel ja siduvate eesmärkide saavutamisel?




























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


12) Mil määral nõustute järgmiste meetmetega, mida tuleks võtta, kui liikmesriikide edusammud oma riiklike eesmärkide ja nendega seotud vahe-eesmärkide täitmisel ei ole piisavad?































Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki

4. osa. Parem seire, aruandlus ja tõendamine, ELi tugimeetmed põllumajandusliku toidutööstuse ja metsanduse väärtusahelate jaoks ning süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse läbivaatamine
Praeguses poliitikaraamistikus toetavad heite vähendamist riiklikud eesmärgid, HKS 1 ja HKS 2 süsteemi alla kuuluvate sektorite süsiniku hinnastamine ning valdkondlikud õigusaktid (nt autode CO2 heite normid).
Põllumajandus- ja metsandussektoriga seotud heite vähendamist ja süsiniku eemaldamist toetatakse riiklike
eesmärkide, ühise põllumajanduspoliitika ning süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse kaudu. Määrus vaadatakse 2026. aastal läbi, et hinnata võimalust lisada süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse sertifitseerimisraamistikku kestlikust loomakasvatusest tuleneva heite vähendamine. Lisaks on määruse läbivaatamine võimalus selgitada, kuidas määrust saaks kasutada mitte üksnes täiendava kliimakasu sertifitseerimiseks (sertifitseeritud ühikute väljaandmisega), vaid ka kliima ja kestlikkusalastest headest tulemustest teatamiseks ilma sertifitseeritud ühikuid välja andmata, et anda aru põllumajandusliku toidutööstuse ja metsanduse väärtusahelate heite kohta (mõjuala 3).

Samal ajal esitati hiljuti vastu võetud ELi konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegilises raamistikus algatus uurida nn ELi ostuklubi loomist, et käima lükata süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse turg ja anda selge signaali süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse nõudluse kohta.

13) Mil määral nõustute järgmiste variantidega, et tugevdada kogu ELi hõlmavaid tugimeetmeid kliimameetmete edendamiseks põllumajanduse ja metsanduse tarneahelates?
(sertifitseeritud ühikute) ostmiseks. Ettevõtjad, riikide valitsused ja EL võiksid kasutada seda vahendit süsinikupõllunduse meetmete ühiseks rahastamiseks.







Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


14) Mil määral nõustute järgmiste variantidega süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse muutmiseks?


























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki



15) Mil määral nõustute järgmiste variantidega, et toetada poliitika kavandamist ning põllumajanduses ja metsanduses süsiniku eemaldamise ja põllumajandusest tuleneva muu kui CO2 heite seire ühtlustamist, mis soodustaks kulude kokkuhoidu, investeeringuid ja lihtsustamist liikmesriikide ja ettevõtjate jaoks?

Ei nõustu üldse
Pigem ei nõustu
Olen neutraalsel seisukohal

Pigem nõustun

Nõustun täielikult
Ei oska öelda
* Riiklikud seiresüsteemid tuleks
muuta kiiremaks ja täpsemaks, et need kajastaksid paremini kliimameetmeid kohapeal ja võimaldaksid meetmeid kulutõhusalt kavandada.
























* EL peaks töötama selle nimel, et
parandada riiklike ja ettevõtete kasvuhoonegaaside inventuuride ja süsinikuturgude integreerimist.


















* Riiklikke investeeringuid täiustatud seiresüsteemidesse
tuleks täiendavalt tunnustada ja riiklike eesmärkidega seoses premeerida.
























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


16) Mil määral nõustute järgmiste variantidega, mis on mõeldud selleks, et raietooteid paremini edendada ja säilitada süsinikku toodetes?




* Nõuda üksikasjalikumat riiklikku
aruandlust raietoodete kohta, sealhulgas andmete esitamist tootepõhise süsinikusisalduse, toodete kasutusea ning tootmis-või tarbimisstatistika kohta
























* Teha uut standarditud statistikat selliste uudsete pika kasutuseaga toodete kohta nagu puidutooted (nt ristkihtliimpuit) ja muud puidust bioressursipõhised tooted
























* Nõuda liikmesriikidelt puidu varumise ja kasutamise riiklikku hindamist, mille puhul võetakse muu hulgas arvesse mõju metsaökosüsteemide seisundile, elurikkusele ja pikaajalisele vastupanuvõimele, et saada paremat teavet metsade kaitse ja puidu kasutamise optimaalsete valikute tegemiseks










































* Nõuda liikmesriikidelt aruandlust imporditud biomassist toodetud raietoodete kohta













Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki

Rahvusvahelised süsiniku arvestusühikud


Sissejuhatus

Taust

Algatuse eesmärk on selgitada, kuidas kvaliteetsete rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute piiratud kasutamine, nagu on sätestatud läbivaadatud Euroopa kliimamääruses, võib kõige paremini toetada paindlikkust ja tõhusust ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel. See on seotud muude algatustega. Esimene neist hõlmab 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku (sh ELi heitkogustega kauplemise süsteem, jõupingutuste jagamise määrus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus) riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamist. Teine käsitleb energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamist.

Komisjon tegi ettepaneku muuta Euroopa kliimamäärust, et saavutada vahe-eesmärk vähendada
2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90 %, pakkudes mitmeid paindlikkusvõimalusi poliitika struktuuri kujundamiseks pärast 2030. aastat, sealhulgas Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaste kvaliteetsete rahvusvaheliste arvestusühikute piiratud kasutamist aastatel 2036-2040, et täiendada liidusiseseid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. ELi kaasseadusandjad on jõudnud esialgsele kokkuleppele muudatuse suhtes, mis jõustub pärast seda, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on selle ametlikult vastu võtnud. Muudatusega nõutakse, et komisjon võtaks arvesse kvaliteetsete rahvusvaheliste arvestusühikute asjakohast panust 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse, mis võib ulatuda 5 %ni ELi 1990. aasta netoheitest, ning nähakse ette võimalik katseperiood 2031-2035, et käivitada kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste arvestusühikute turg.

Küsimustiku täitmise juhend

Käesolev avalik konsultatsioon algab sissejuhatavate küsimustega vastaja kohta ning sellele järgneb küsimustik, mis on jaotatud kaheks eri osaks: üldosa ja ekspertidele mõeldud osa. Te ei pea vastama küsimustiku mõlemale osale, vaid võite täita neist ainult ühe. Samuti ei ole vaja vastata kõigile küsimustikus esitatud küsimustele.


1. Teie andmed: kuna avalik konsultatsioon on avatud nii organisatsioonidele kui ka kodanikele, koosneb esimene osa küsimustest, mis on seotud Teie kui üksikisiku või organisatsiooni profiiliga.
2. Üldosa: teine osa koosneb küsimustest, mis on seotud Teie arvamusega rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamise kohta ELis ning sellega seotud võimaluste ja probleemide kohta.

3. Ekspertidele mõeldud osa: kolmas osa koosneb tehnilistest küsimustest, mis on seotud rahvusvaheliste arvestusühikute konkreetsete aspektidega.


Küsimustiku lõppu võite lisada täiendavaid märkusi ja laadida üles lisateavet, kirjalikke seisukohavõtte või poliitikaülevaateid, mis väljendavad Teie või Teie organisatsiooni seisukohta või arvamusi.

Küsimustiku vastused ning üleslaaditud seisukohavõtud ja poliitikaülevaated avaldatakse internetis.

Palume Teil tutvuda lisatud isikuandmete kaitse põhimõtetega selle kohta, kuidas isikuandmeid ja vastuseid töödeldakse.

Osad

Millisele osale soovite vastata?
◦ Üldosa (osa 1)
◦ Ekspertidele mõeldud osa (osa 2)

Üldosa

Üldised kaalutlused rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamise kohta
1) Kas toetate rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamist, et aidata saavutada ELi 2040. aasta kliimaeesmärki, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses?

Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku ELi kliimaeesmärgis vähendada 2040. aastaks ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90 %.
See eesmärk saavutatakse nii ELi kliimameetmete kui ka selliste rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute piiratud kasutamise abil, mis tulenevad heite vähendamisest või suurenenud sidumisest mujal maailmas, et kompenseerida 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet ELis kuni 5 % võrra ELi 1990. aasta netoheitest.
Topeltarvestuse vältimiseks nõutakse ÜRO eeskirjades, et süsiniku arvestusühikutena müüdud leevendustulemusi ei saa enam müüva riigi heite vähendamise eesmärkide saavutamisel arvesse võtta. Selliste arvestusühikute ostmisega saavutatakse heite vähendamine mujal ning seda vähendamist võetakse rahvusvahelises aruandluses ELi puhul arvesse.

ELi heite kavandatav vähendamine 2040. aastaks on kindlaks määratud 1990. aasta ELi koguheite lähtetaseme alusel. Võrdluseks: 1990. aasta koguheitest 1 % oleks ligikaudu 47 miljonit CO2 ekvivalenttonni, mis on ligikaudu võrdne Rootsi 2024. aasta koguheitega. Milline järgmistest väidetest kirjeldab Teie arvamust kõige paremini?
• EL peaks oma 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks ostma ja kasutama ELi-väliseid rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid, et katta 5 % 1990. aasta heitkogustest.
• EL peaks oma 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks ostma ja kasutama ELi-väliseid rahvusvahelisi arvestusühikuid, et katta vähem kui 5 % 1990. aasta heitkogustest.
• Jään erapooletuks
• Ei nõustu, EL peaks saavutama oma kliimaeesmärgid üksnes liidusiseste meetmete abil
• Ei oska öelda

Kui Te ei nõustu, siis miks?
kuni 150 tähemärki


2) Kuidas tuleks rahvusvahelisi arvestusühikuid kasutada, et toetada ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamisel? Märkige, millist varianti eelistate.
Paindlikkus - ühikuid tuleks osta selleks, et anda ELile või liikmesriigile võimalus saavutada osa oma eesmärgist rahvusvaheliste arvestusühikute abil
Sõltumatus - arvestusühikud peaksid olema ELi kliimastruktuuri eraldi tugisammas ning neid ei tohiks kasutada muude eesmärkide ja poliitikameetmete osana
Ei oska öelda
• Muu (täpsustage):
Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


3) Kes peaks rahvusvahelisi arvestusühikuid rahastama?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
EL liidu eelarvest
ELi liikmesriigid liikmesriikide eelarvetest
Ettevõtted, nt põhimõtte „saastaja maksab“ alusel või selleks, et täita oma nullnetoheite kohustusi
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kaudu saadud tuluga

4) Kas rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmisest ja kasutamisest on Teie arvates kasu, ning kui jah, siis millist?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Minu arvates ei ole rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmisest ja kasutamisest mingit kasu
See võib toetada investeeringuid ja teiste riikide majandusarengut
See võib stimuleerida uute ja uuenduslike vähese süsinikuheitega tehnoloogiate arendamist ja laiendamist ning nende rakendamist kolmandates riikides
See võib toetada ökosüsteemide kaitset ja taastamist teistes riikides ning aidata kaasa kliimamuutuste kestlikule leevendamisele ja kliimakerksusele
See võib tugevdada ELi turgudel, nt põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelas müüdavate toodete üleilmsete tarneahelate vastupanuvõimet
See võib üleilmseid heitkoguseid kiiremini vähendada
See võib olla kulutõhusam kui liidusisese heite vähendamine
See võib toetada ELi konkurentsivõimet, leevendades survet ELis asuvale tööstusele
See võib olla ELi kodanikele vastuvõetavam kui liidusisesed kliimameetmed
See võib aidata teistel, ELi-välistel riikidel liikuda Pariisi kokkuleppe eesmärkide suunas
See võib anda teistele riikidele süsiniku hinnastamise kogemusi
See võib aidata kaasa üleilmsele kliimaõiglusele
Muu (täpsustage):
Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki




5) Kas rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmisel ja kasutamisel on Teie arvates negatiivseid külgi, ning kui jah, siis milliseid?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Minu arvates ei ole sellel negatiivseid külgi
See võib olla ebausaldusväärne keskkonnaalase terviklikkuse, sh täiendavuse, püsivuse ning ökosüsteemidele ja elurikkusele avalduva mõjuga seotud riskide seisukohast
See suunab ELi tehtavate investeeringute asemel ELi investeeringud kolmandatesse riikidesse Sellega kaasneb oht, et investeeringud võetakse ELi ettevõtetelt või projektidelt ära
Sellega võib kaasneda rahvusvaheline kriitika, et EL delegeerib oma kliimamuutuste leevendamiseks tehtavad jõupingutused teistele riikidele
Pikas perspektiivis võib see olla kulukam, kuna EL peab veel investeerima rohepöördesse, et vähendada oma heidet ja saavutada 2050. aastaks liidusisene kliimaneutraalsus, ning liidusisene heide saab olema 2040. aastal suurem kui ilma rahvusvahelisi arvestusühikuid kasutamata
See võib anda konkurentsieeliseid kolmandatele riikidele, kus ELi raha kasutatakse sidumise ja muude heidet vähendavate tehnoloogiate suutlikkuse suurendamiseks
See võib negatiivselt mõjutada ELi 2040. aasta eesmärgi usaldusväärsust või ELi kui rahvusvaheliste kliimameetmete eestvedaja usaldusväärsust
See võib suurendada CO2-mahukast taristust sõltuvuse ohtu ELis, lükates edasi liidusiseseid meetmeid, kuid samal ajal võib see aeglustada innovatsiooni ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ELis
See võib olla halduslikult tülikas ja rakendamisel kulukas
See võib raskendada ambitsioonikate leevendamiskohustuste täitmist kolmandates riikides, sest kõige odavamad heite vähendamise võimalused võidakse müüa ELile
• See võib raskendada kolmandatel riikidel ambitsioonikate leevendamiskohustuste kehtestamist, kuna neil on stiimul suurendada rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute müüki
Sellega võib kaasneda oht, et päritoluriigid ei juhi tõhusalt heite sidumise projektide tagasipööramise riski
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


6) Kui kindel olete, et rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute projektidega saavutatakse väidetav heite vähendamine?
Väga kindel
Küllalt kindel
Jään erapooletuks
Mitte väga kindel
Ei ole üldse kindel
Ei oska öelda

7) Kus oleks Teie arvates kliimameetmete jaoks mõeldud raha kõige õigem kulutada - ELis või väljaspool ELi?

1 = EL peaks kasutama kliimameetmete jaoks mõeldud rahastust investeeringuteks ELis
5 = EL peaks kasutama kliimameetmete jaoks mõeldud rahastust investeeringuteks väljaspool ELi
Palun märkige skaalal 1-5.



1

2

3

4

5
Ei oska öelda
Rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmine kolmandatelt riikidelt tähendab pigem raha investeerimist väljapoole ELi kui investeerimist liidusisestesse kliimameetmetesse.












Ekspertidele mõeldud osa

ELi õigusraamistik

1) Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutatakse 2040. aasta kliimaeesmärgi osaliseks saavutamiseks, asendavad need ELi kliimameetmeid. Millistes sektorites peaks kliimamuutuste leevendamisest kolmandates riikides tulenevate rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamine asendama liidusiseseid kliimameetmeid?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Sektorites, kus nullnetoheitele üleminekuks vajalikud meetmed on kõige kulukamad (kasutades kulutõhusat lähenemisviisi)
Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, et kompenseerida looduslikke häiringuid
Sektorites, mis on praegu hõlmatud jõupingutuste jagamise määruse kohaste liikmesriikide eesmärkidega, st maanteetransport, hooned, põllumajandus, väiketööstus ja jäätmed
Praegu HKS 1-ga hõlmatud sektorites (energiamahukas tööstus, energeetikasektor, lennundus- ja merendussektor)
Jõupingutusi tuleks kõigis sektorites võrdselt vähendada
Mitte üheski sektoris; rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid tuleks kasutada üksnes lisaks liidusisestele meetmetele, et saavutada 2040. aasta eesmärk

2) Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutataks ELi HKSi raames vajaliku vähendamise osaliseks asendamiseks, siis mis liiki arvestusühikuid tuleks osta?
Mis tahes liiki rahvusvahelised ühikud
Ainult arvestusühikud, mis tagavad püsiva vähendamise või kõrvaldamise
Mitte ühtki arvestusühikut

3) Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutataks LULUCFi sektoris vajaliku vähendamise osaliseks asendamiseks, siis mis liiki arvestusühikuid tuleks osta?
Mis tahes liiki rahvusvahelised ühikud
Ainult maakasutusega seotud ühikud, sealhulgas ajutised ühikud
Ainult arvestusühikud, millega tagatakse heite püsiv vähendamine või kõrvaldamine
Ainult arvestusühikud, mille puhul on tõendatud ökosüsteemi pikaajaline terviklikkus





Rakendamine

4) Milliste kriteeriumide alusel peaks EL valima riigid, kellelt arvestusühikuid ostetakse?

Kaasseadusandjad otsustasid „tagada, et need põhinevad partnerriikide usaldusväärsel ja ümberkujundaval tegevusel, mille eesmärk on saavutada kliimaeesmärgid ja -poliitika, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajalise temperatuurieesmärgiga, ning et nende suhtes kohaldatakse tugevaid kaitsemeetmeid, sealhulgas terviklikkuse tagamist, topeltarvestuse vältimist, täiendavust, püsivust, läbipaistvat juhtimist, tugevat seire-, aruandlus- ja tõendamismetoodikat, samuti majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kaasnevaid hüvesid ja inimõiguste kaitse meetmeid, ning ambitsioonikus seoses kliimamuutustega kohanemisest saadava tulu jagamisega ja kliimamuutuste leevendamisest saadava kasu jagamisega asjaomaste riikidega“.
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Kliimaeesmärkide tase, mis näitab liidusiseste kliimaeesmärkide piisavat taset
Arengutase - ainult vähim arenenud riigid
Riigid, kellel on suurim potentsiaal arvestusühikuid luua
Riigid, kellel on potentsiaali luua kõige odavamaid arvestusühikuid
Tihedad majandus- ja kaubandussuhted ELiga
Läbirääkijariigid, st riigid, kes valmistuvad tulevikus ELiga ühinema
Ühised väärtused ja geostrateegilised huvid
Riigid, kes austavad demokraatiat ja inimõigusi kooskõlas ELi väärtustega
EL peaks ostma otse turult, olenemata päritoluriigist
Muu (täpsustage): Kui vastasite „muu“: kuni 150 tähemärki


5) Milliseid aspekte (v.a kliimamuutuste leevendamine) peaks EL arvesse võtma, kui ta valib rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute allika jaoks sektoreid või leevendusmeetmete liike?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Panus ELi majanduse ja tööstuse arengusse
ELi puhta tehnoloogia sektori arendamise toetamine
Uute innovatiivsete tehnoloogiate väljatöötamise toetamine
Süsiniku arvestusühikutega seotud tegevustes osalevate ELis asuvate üksuste arendamise toetamine
Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamisega kaasnevad hüved
Kliimakohanemise ja kliimamuutustele vastupanu võimega kaasnevad hüved
Sotsiaalse ja majandusliku arenguga kaasnevad hüved
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


6) Milliseid lisakontrolle (kui üldse) peaks EL kaaluma, et rakendada tõhusat ja läbipaistvat protsessi tegevuste valideerimiseks ja tõendamiseks?

Süsiniku arvestusühikute valideerimine ja tõendamine on olnud nende terviklikkuse tugevdamise peamine tugisammas. Sõltumatutele valideerimis- ja tõendamisasutustele tehakse ülesandeks anda erapooletu hinnang selle kohta, kas tegevus vastab standardite ja meetodite nõuetele ning kas heite vähendamine ja sidumine on nõuetekohaselt kvantifitseeritud. Protsessis võib esineda siiski vigu, näiteks seetõttu, et valideerimis- ja tõendamisasutused valivad välja ja neile maksavad projektiarendajad ise. Küsimuse eesmärk on koguda tagasisidet selle kohta, kuidas parandada valideerimis- ja tõendamistavasid osana ELi rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmise kavast.
kuni 1000 tähemärki
Palun täpsustage allpool tekstikastis. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.







7) Milliseid läbipaistvussätteid peaks EL kahepoolsete ostulepingute raames rakendama, et tagada üldsusele piisav juurdepääs teabele?
kuni 1000 tähemärki
Palun täpsustage allpool tekstikastis. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.


8) Kuidas peaksid kahepoolsed ostulepingud lisaks Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõikes 2 soovitatud rahvusvaheliste arvestusühikute ostmisest saadavale võimalikule panusele kliimakohanemise rahastamisse (tuluosa maks) aitama kaasa kliimakohanemisele ja kliimamuutustele vastupanu võimele?
Muud kliimakohanemisega seotud kasu peale maksu ei ole
Nõuete abil, mille kohaselt peab teatav osa projektidest pakkuma tõendatud kliimakohanemisega seotud kasu
Nõuete abil, mille kohaselt peavad volitatud üksused rakendama kohanemismeetmeid koos leevendusmeetmetega (kuid mitte tingimata nendesse integreerituna), mis annavad rahvusvaheliselt ülekantud leevendustulemusi
Muu (täpsustage):
Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


9) Kui suur osa saavutatud leevendustulemustest peaks jääma partnerriigile?

On võimalik, et osa saavutatud leevendustulemustest jääb päritoluriigile, et koostöö toetaks, mitte ei kahjustaks partnerriigi kliimaeesmärke. Saavutatud leevendustulemuste osakaalu võetakse seejärel arvesse partnerriigi inventuuris.
Leevendustulemustest saadavat kasu ei tohiks jagada, kogu kasu peaks minema ELile
Alla 50 %
50 %
Üle 50 %
Ei oska öelda
Määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi (palun täpsustage allpool):
Muud märkused või ettepanekud (palun täpsustage allpool):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


Arvestusühikute kvaliteet

10) Millistest meetmetest peaks EL arvestusühikuid ostma?
Heite vähendamine
Sidumine
Kõik
Mitte ükski

11) Milliseid kvaliteediaspekte või -kriteeriume peaks EL rahvusvaheliste arvestusühikute ostmisel esmatähtsaks pidama?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
• Leevendustulemuste täiendavus
• Kvantifitseerimismeetodite ja arvestusühikute tasemete (sh lähtetasemete) kooskõla ELi ja Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärkidega
Kooskõla ökosüsteemi pikaajalise terviklikkusega ja elurikkuse vähenemise vältimisega
Suurte heitkoguste või heitemahukate tehnoloogiate või tavadega seotuse vältimine asukohariigis
Leevendustulemuste seire ja arvutamise usaldusväärsus ja konservatiivsus
Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimine, vähendamine ja heastamine
Leevendustulemuste püsivus
Tugevate sotsiaal-, keskkonna- ja inimõiguste kaitse meetmete ning kaebuste esitamise mehhanismide kohaldamine leevendusmeetmete rakendamisel
Süsinikukrediidi programmi juhtimise usaldusväärsus ja läbipaistvus (sh kolmanda isiku poolne valideerimine ja tõendamine)
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


12) Millistest leevendusmeetmetest peaks EL eelistatult arvestusühikuid ostma?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Metsandus ja maakasutus (metsastamine, taasmetsastamine, metsa majandamine, mulla majandamine, turbaalade märjutamine, maa taastamine)
Põllumajandus (enteraalse metaani vähendamine, kestlikud põllumajandustavad, biosüsi, biogaasi tootmine, N2O vähendamine)
Elektrienergia (nii võrguväline kui ka võrgus taastuvenergia, söepõhise elektritootmise ennetähtaegne lõpetamine, süsiniku kogumine ja säilitamine energiasektoris, pihkumise avastamine ja kõrvaldamine gaasitaristus, biojäätmejaamad, võrgud)
Tööstus (tööstuslik energiatõhusus, tööstuslik süsiniku kogumine ja säilitamine)
Jäätmed (prügilagaasi kogumine, prügilasse ladestamise vältimine)
• Süsiniku eemaldamine (DACCS, BECCS, biosüsi, mere süsinikdioksiidi eemaldamine)
Muud tehnoloogiad (tõhusad pliidid, lennunduse ja merenduse muu kui CO2 kliimamõju vähendamine)
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


13) Kas Teil on konkreetseid muresid või ettepanekuid seoses tegevuste liikidega?
kuni 1000 tähemärki
Palun täpsustage allpool tekstikastis. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.


14) Kuidas peaks EL püüdma süsiniku arvestusühikute ELi kvaliteedikriteeriumide kehtestamisel parandada artikli 6 lõike 4 kohase mehhanismiga kindlaks määratud eeskirju?

Sellele küsimusele vastamiseks võite kaaluda kõiki artikli 6 lõike 4 kohase mehhanismi aspekte, sh selle eeskirju, korda ja menetlusi, mis on kindlaks määratud asjaomastes CMA otsustes, samuti selle standardeid, vahendeid, protsesse ja meetodeid, mille on vastu võtnud mehhanismi järelevalveorgan.
Ei oska öelda
EL peaks järgima Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõike 4 standardeid arvestusühikute väljastamise mehhanismi kohta
EL peaks kehtestama artikli 6 lõikes 4 sätestatutest rangemad standardid

Täpsustage allpool tekstikastis, kuidas ja milliste artikli 6 lõike 4 kohase mehhanismi aspektide suhtes peaks EL kehtestama rangemad standardid
kuni 150 tähemärki


15) Kas EL peaks oma koostööl põhinevate lähenemisviiside raames meetodeid või projekte heaks kiitma?
Ainult meetodeid (kõik nende meetodite abil loodud rahvusvaheliselt ülekantud leevendustulemused riigis, millega ELil on koostööl põhinev lähenemisviis, oleksid automaatselt kõlblikud kasutamiseks, et saavutada ELi 2040. aasta eesmärk)
Ainult projekte (kõigi projektide suhtes kohaldatakse erimenetlust, enne kui kinnitatakse, et nende rahvusvaheliselt ülekantud leevendustulemused on ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks kasutuskõlblikud, ning meetodite alusel diskrimineerimist ei esine)
Nii projekte kui ka meetodeid (kõlblikud oleksid ainult heakskiidetud meetodeid kasutavad projektid ning kõiki projekte hinnataks enne, kui nende rahvusvaheliselt ülekantud leevendustulemused tunnistatakse ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks kasutuskõlblikuks)
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki




16) Kas EL peaks järgima ühist tava valideerimis- ja tõendamiseeskirjade rakendamisel osana Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõike 2 kohasest koostööpõhisest lähenemisviisist?

Rahvusvahelise süsiniku arvestusühikute turu tava kohaselt valivad projektiarendajad kolmandast isikust tõendajad akrediteeritud üksuste nimekirjast ning maksavad neile üksustele oma tegevuse tõendamise ja valideerimise eest. Nii oli see puhta arengu mehhanismi puhul ning see kehtib endiselt enamiku vabatahtliku süsinikuturu standardite ja artikli 6 lõike 4 kohase mehhanismi puhul.
Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Ei, järgida tuleks teistsugust lähenemisviisi (palun täpsustage allpool)
Ei, valideerimis- ja tõendamisnõudeid ei tohiks olla
Jah, kuid mõningate muudatustega üldises tavas (palun täpsustage allpool)
Jah, see lähenemisviis on piisav

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


17) Kuidas peaks EL tagama, et ostetavate arvestusühikute soovitud kvaliteeditase saavutatakse?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele.
◦ Kehtestab oma standardid ja meetodid
◦ Tunnustab olemasolevaid standardeid ja meetodeid
◦ Tunnustab olemasolevaid standardeid ja meetodeid koos täiendavate projektipõhiste kontrollidega
◦ Tunnustab olemasolevaid standardeid ja meetodeid koos võimalike täiendavate kvaliteedikriteeriumide või -tingimustega
◦ Koostab vastuvõetavate arvestusühikute/-meetodite valge(d) nimekirja(d)
◦ Koostab vastuvõetavate arvestusühikute/-meetodite musta(d) nimekirja(d)
◦ Akrediteerib oma valideerimis- ja tõendamisasutused
◦ Tunnustab olemasolevaid valideerimis- ja tõendamisasutuste akrediteerimiskavasid
◦ Muud märkused või ettepanekud:

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki

2030. aasta järgsete riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamine ELi kliimapoliitika raamistikus


Sissejuhatus

Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kõikide ELi majandusharude kasvuhoonegaaside netoheidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. See on siduv eesmärk terve ELi jaoks, kuna kliimamäärusega ei kehtestata igale liikmesriigile erikohustusi. See on ka netoeesmärk, kuna hõlmab nii heidet kui ka süsiniku eemaldamist. 2025. aasta detsembris jõudsid mõlemad kaasseadusandjad esialgsele kokkuleppele, millega toetatakse õiguslikult siduvat 2040. aasta eesmärki vähendada netoheidet 90% võrreldes 1990. aastaga. Samuti tuleb komisjonil esialgse kokkuleppe kohaselt pöörata 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel piisavalt tähelepanu kvaliteetsete rahvusvaheliste ühikute vajalikule määrale. Rahvusvahelised ühikud võivad moodustada kuni 5 % ELi 1990. aasta netoheitest. See eesmärk tagab kodanikele, ettevõtjatele ja investoritele suurema prognoositavuse tulevikuplaanide tegemisel.

Praeguse 2030. aasta eesmärgi saavutamist toetab ELi kliimapoliitika raamistik, mille sihiks on vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet õiglasel ja kulutõhusal viisil ning pidades silmas õiglase ülemineku edendamist, konkurentsivõime suurendamist ja keskkonnakestlikkuse toetamist kõigis liikmesriikides.
Raamistiku tuumaks on kolm peamist komponenti, mis hõlmavad eri sektoreid ja kasutavad erinevaid mehhanisme: jõupingutuste jagamise määrus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus (LULUCFi määrus) ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemid (HKS 1 ja 2).

Jõupingutuste jagamise määrusega kehtestati igale liikmesriigile siduvad iga-aastased heite piirmäärad. Piirmäärad katavad transpordist, hoonetest, põllumajandusest, jäätmetest ja muust kui CO2 heitest tulenevaid heitkoguseid energeetika- ja tööstussektorites, mis HKS 1 alla kuuluvad. Piirmäärade kehtestamise eesmärk on tagada heitkoguste järkjärguline ja õiglane vähendamine. Läbivaadatud LULUCFi määrusega kehtestati 2030. aastaks kogu ELi hõlmav süsiniku netoeemaldamise eesmärk, mis on jagatud siduvateks riiklikeks netoeemaldamise eesmärkideks maakasutussektoris, et edendada ümberkujundavaid meetmeid ja investeeringuid. Mõlema õigusakti puhul on riiklikud eesmärgid kooskõlas ELi 2030. aasta kliimaeesmärgiga. Eesmärkide saavutamiseks vajalike riiklike poliitikameetmete kindlaksmääramine ja rakendamine asjaomastes majandussektorites on liikmesriikide ülesanne. Nad on esitanud need poliitikameetmed oma riiklikes energia- ja kliimakavades.

HKS on kogu ELi hõlmav turupõhine süsteem, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes ja mis soodustab heitkoguste vähendamist. HKSi süsteemiga on kehtestatud kogu ELis heitkoguste piirmäär, mille ulatuses on
võimalik ettevõtete kohustustega kaubelda. Nii saavad heitkogused hinna ja tõhusad vähese süsinikuheitega tehnoloogiad hakkavad turul omavahel rohkem konkureerima. Samuti on ette nähtud, et süsteemi kaudu saadud tulu peab investeerima kliimamuutuste vastu võitlemisesse ja nende mõjuga kohanemisesse. HKS 1 alla kuuluvad sellised sektorid nagu elektritootmine ja tööstus ning teatav osa lennundusest ja merendusest. HKS 2, mis järgib sarnast turupõhist lähenemisviisi, hakkab toimima 2028. aastal ja katab heitkoguseid, mis tulenevad kütuse põletamisest hoonetes, maanteetranspordil ja muudes sektorites (peamiselt väiketööstus, mida HKS 1 ei hõlma). Mõlema HKSi puhul ei ole vahet, kuskohas ELis heidet vähendatakse.

ELi kliimapoliitika seadusandlikke sambaid täiendab juhtimisraamistik, mis on kehtestatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusega (edaspidi „juhtimismäärus“), millega nõutakse regulaarset aruandlust, seiret ja kavandamist, et tagada nõuete täitmine ning suurendada energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja kestlikkust kõikjal ELis. Lisaks on süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruses sätestatud eeskirjad süsiniku jõulise ja kestliku eemaldamise ning mulla kasvuhoonegaaside heite vähendamise usaldusväärseks sertifitseerimiseks. See hõlmab nii süsinikupõllundust (LULUCF ja potentsiaalselt põllumajandus), süsiniku püsivat eemaldamist (nt kogumine otse atmosfäärist, biogeense süsiniku kogumine ja säilitamine ning biosüsi) kui ka süsiniku säilitamist hoonetes.

Kuna riiklikud kliimaeesmärgid on seatud ainult 2030. aastani, on komisjon alustanud nende eesmärkide läbivaatamist ja võimalikku muutmist kooskõlas ELi 2040. aasta kliimaeesmärgiga. Tuleb välja töötada uus kliimaraamistik, millega saavutatakse ELi 2040. aasta kliimaeesmärk, ja samaaegselt tuleb edendada konkurentsivõimet ja keskkonnasäästlikkust ning tagada kulutõhusus ja solidaarsus. Algatuse raames uuritakse ka seda, kuidas tagada suurem paindlikkus, et aidata liikmesriikidel saavutada oma eesmärgid kõige tõhusamal viisil. Lisaks peaks raamistik toetama ka looduspõhist süsiniku eemaldamist ja elurikkust, arendama edasi ringmajandust ja kestlikku biomajandust ning pikaajaliselt kindlustama nendega seotud tarneahelad - seda kõike kliimamuutuste toimumise olukorras. Üks oluline näide on aidata metsamajandajatel ja põllumajandustootjatel võtta kasutusele täiustatud maamajandamistavad, et suurendada Euroopa maasektori kerksust.

Eelöelduga seoses algatab komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi ja tõendeid eri poliitikavariantide kohta, mida valida ELi 2040. aasta kliimaeesmärgiga kooskõlas olevate riiklike kliimaeesmärkide kehtestamisel. Küsimused puudutavad probleeme, millega tuleb tegeleda, ELi sekkumise eesmärke, riiklike eesmärkide seadmist ja juhtimist ning võimalikke ELi tugimeetmed riiklike kliimameetmete toetamiseks, eelkõige põllumajanduse ja metsanduse väärtusahelates.

Algatuse eesmärk on koguda kõigilt sidusrühmadelt erinevaid vaatenurki ja teadmisi, arutleda praeguste poliitiliste lähenemisviiside üle ja uurida uusi võimalusi 2030. aasta järgse tõhusa kliimapoliitika raamistiku kujundamiseks. Käesoleva küsimustiku poliitikavariandid on seotud paralleelselt peetavate avalike konsultatsioonidega energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamise üle ning rahvusv aheliste ühikute rolli üle 2030. aasta järgses poliitikaraamistikus.
Teie andmed


Kui hästi olete kursis jõupingutuste jagamise määruses, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses ning nendega seotud ELi poliitikavaldkondades sätestatud eeskirjade ja liikmesriikide eesmärkidega?











* ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS 2)




* Süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määrus








* Energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus








* Taastuvenergia direktiiv








* Energiatõhususe direktiiv









2. osa. Probleemid ja eesmärgid

1) Mil määral nõustute, et järgmised probleemid mõjutavad ELi kliimaeesmärkide saavutamist negatiivselt?

et investeerida süsinikupõllundusse ja suurendada kliimakerksust.






* Tööstusel ei ole tõhusaid majanduslikke stiimuleid selleks, et investeerida süsiniku püsivasse eemaldamisse või toodetes süsiniku säilitamisse.
























* Põllumajanduse ja metsanduse väärtusahelates puuduvad tõhusad heite ja eemaldamise aruandlus- ja arvestussüsteemid.



















Milliseid muid probleeme või probleemide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


2) Mil määral nõustute, et järgmised eesmärgid peaksid suunama ELi 2030. aasta järgset kliimapoliitikat?
* Soodustada investeeringuid rohepöördeks vajalikesse taristutesse (nt elektrivõrgud, süsiniku kogumine ja säilitamine, transpordi elektrifitseerimine)
























* Suurendada keskkonnakestlikkust ning tugevdada seoseid looduse ja elurikkuse kaitse poliitikaga


















* Edendada konkurentsivõimelist, kerkset, ringluspõhist ja vähese süsinikuheitega biomajandust












* Julgustada põllumajandustootjaid ja metsandusettevõtjaid kliimameetmeid võtma ja neid selle eest premeerida



















Milliseid muid eesmärke tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


3. osa. Liikmesriikide eesmärgid

Riiklike eesmärkide seadmine

3) Mil määral nõustute järgmiste variantidega 2040. aasta riiklike kliimaeesmärkide seadmiseks (mis võiksid hõlmata heite vähendamist ja/või süsiniku eemaldamist; vt küsimus 5)



























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


4) Mil määral nõustute allpool esitatud variantidega kliimameetmete jaotamise kohta liikmesriikide vahel?
Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


Riiklike eesmärkide ulatus

5) Mil määral nõustute järgmiste variantidega 2040. aasta riiklike kliimaeesmärkide seadmisel?




















Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


6) Mil määral nõustute järgmiste variantidega liikmesriikide võimalike heite vähendamise eesmärkide seadmisel 2040. aastaks?
* Liikmesriikidel peaksid olema
riiklikud heite vähendamise eesmärgid, mis hõlmavad kõiki heidet tekitavaid sektoreid.












* Riiklikud heite vähendamise eesmärgid ei tohiks hõlmata HKS 1 süsteemi alla kuuluvat heidet.












* Riiklikud heite vähendamise eesmärgid ei tohiks hõlmata HKS 1 ja HKS 2 süsteemi alla kuuluvat heidet.



















Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


7) Mil määral nõustute järgmiste variantidega liikmesriikide süsiniku eemaldamise eesmärkide seadmisel 2040. aastaks?






























19
Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


8) Läbivaadatud Euroopa kliimamääruses leppisid kaasseadusandjad kokku, et toetavad õiguslikult siduvat 2040. aasta eesmärki vähendada netoheidet 90%, millest 85% on kaetud liidusisese vähendamise eesmärgiga ja kuni 5% rahvusvaheliste ühikutega. Mil määral nõustute järgmiste variantidega, milline peaks olema rahvusvaheliste ühikute ja liikmesriikide eesmärkide suhe?




























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


Riiklike eesmärkide täitmine ja paindlikkus

9) Palun järjestage järgmised poliitikavariandid, kuidas tuleks läheneda 2030. aasta järgsete riiklike kliimaeesmärkide täitmisele?



















Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki

10) Mil määral nõustute, et järgmised meetmed annaksid liikmesriikidele nende eesmärkide täitmisel piisavalt paindlikkust ja kaitseksid samas keskkonnaalast terviklikkust?
* Paindlikkuse liik. Liikmesriikidel peaks olema võimalus
kompenseerida kasvuhoonegaaside heite vähendamise jõupingutusi suurema pingutamisega süsiniku püsivaks eemaldamiseks ja vastupidi.






























* Juurdepääs paindlikkusele. Liikmesriigid peaksid saama kasutada suuremat paindlikkust, kui nad tõsiselt pingutavad, et saavutada eelnevalt kindlaks määratud ühised peamised tulemusnäitajad, mille kohta neil tuleb aru anda näiteks tulevaste riiklike energia- ja kliimakavade täitmise raames.










































* Juurdepääs paindlikkusele. Liikmesriikidele tuleks anda teatav paindlikkus oma põhieesmärgi saavutamiseks ning sellest erinev ja laiem paindlikkus
oma täiendava panuse andmiseks.
























* Juurdepääs paindlikkusele. Paindlikkus looduslike häiringute või metsakasvu muutuste mõjuga tegelemisel või asjakohaste struktuursete meetmete võtmisel kerksuse pikaajaliseks












































suurendamiseks peaks põhinema liikmesriikide poliitikal ja meetmetel, mitte olema seotud ELi eesmärgi saavutamisega.






* Juurdepääs paindlikkusele. Paindlikkus peaks olema seotud kaitsemeetmetega, mis takistavad kliimameetmete saavutamist ökosüsteemi degradeerumise, elurikkuse vähenemise või biomassi või mulla süsinikusisalduse lühiajalise vähendamise kaudu ning tagavad, et paindlikkus toetab muldade ja metsade pikaajalist kerksust.






















































Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


11) Kuidas saab edendada ELi eesmärgi ühist saavutamist selle abil, et liikmesriigid toetavad üksteise jõupingutusi heite vähendamisel ja siduvate eesmärkide saavutamisel?




























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


12) Mil määral nõustute järgmiste meetmetega, mida tuleks võtta, kui liikmesriikide edusammud oma riiklike eesmärkide ja nendega seotud vahe-eesmärkide täitmisel ei ole piisavad?































Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki

4. osa. Parem seire, aruandlus ja tõendamine, ELi tugimeetmed põllumajandusliku toidutööstuse ja metsanduse väärtusahelate jaoks ning süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse läbivaatamine
Praeguses poliitikaraamistikus toetavad heite vähendamist riiklikud eesmärgid, HKS 1 ja HKS 2 süsteemi alla kuuluvate sektorite süsiniku hinnastamine ning valdkondlikud õigusaktid (nt autode CO2 heite normid).
Põllumajandus- ja metsandussektoriga seotud heite vähendamist ja süsiniku eemaldamist toetatakse riiklike
eesmärkide, ühise põllumajanduspoliitika ning süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse kaudu. Määrus vaadatakse 2026. aastal läbi, et hinnata võimalust lisada süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse sertifitseerimisraamistikku kestlikust loomakasvatusest tuleneva heite vähendamine. Lisaks on määruse läbivaatamine võimalus selgitada, kuidas määrust saaks kasutada mitte üksnes täiendava kliimakasu sertifitseerimiseks (sertifitseeritud ühikute väljaandmisega), vaid ka kliima ja kestlikkusalastest headest tulemustest teatamiseks ilma sertifitseeritud ühikuid välja andmata, et anda aru põllumajandusliku toidutööstuse ja metsanduse väärtusahelate heite kohta (mõjuala 3).

Samal ajal esitati hiljuti vastu võetud ELi konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegilises raamistikus algatus uurida nn ELi ostuklubi loomist, et käima lükata süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse turg ja anda selge signaali süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse nõudluse kohta.

13) Mil määral nõustute järgmiste variantidega, et tugevdada kogu ELi hõlmavaid tugimeetmeid kliimameetmete edendamiseks põllumajanduse ja metsanduse tarneahelates?
(sertifitseeritud ühikute) ostmiseks. Ettevõtjad, riikide valitsused ja EL võiksid kasutada seda vahendit süsinikupõllunduse meetmete ühiseks rahastamiseks.







Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


14) Mil määral nõustute järgmiste variantidega süsiniku eemaldamise ja süsinikupõllunduse määruse muutmiseks?


























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki



15) Mil määral nõustute järgmiste variantidega, et toetada poliitika kavandamist ning põllumajanduses ja metsanduses süsiniku eemaldamise ja põllumajandusest tuleneva muu kui CO2 heite seire ühtlustamist, mis soodustaks kulude kokkuhoidu, investeeringuid ja lihtsustamist liikmesriikide ja ettevõtjate jaoks?

Ei nõustu üldse
Pigem ei nõustu
Olen neutraalsel seisukohal

Pigem nõustun

Nõustun täielikult
Ei oska öelda
* Riiklikud seiresüsteemid tuleks
muuta kiiremaks ja täpsemaks, et need kajastaksid paremini kliimameetmeid kohapeal ja võimaldaksid meetmeid kulutõhusalt kavandada.
























* EL peaks töötama selle nimel, et
parandada riiklike ja ettevõtete kasvuhoonegaaside inventuuride ja süsinikuturgude integreerimist.


















* Riiklikke investeeringuid täiustatud seiresüsteemidesse
tuleks täiendavalt tunnustada ja riiklike eesmärkidega seoses premeerida.
























Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki


16) Mil määral nõustute järgmiste variantidega, mis on mõeldud selleks, et raietooteid paremini edendada ja säilitada süsinikku toodetes?




* Nõuda üksikasjalikumat riiklikku
aruandlust raietoodete kohta, sealhulgas andmete esitamist tootepõhise süsinikusisalduse, toodete kasutusea ning tootmis-või tarbimisstatistika kohta
























* Teha uut standarditud statistikat selliste uudsete pika kasutuseaga toodete kohta nagu puidutooted (nt ristkihtliimpuit) ja muud puidust bioressursipõhised tooted
























* Nõuda liikmesriikidelt puidu varumise ja kasutamise riiklikku hindamist, mille puhul võetakse muu hulgas arvesse mõju metsaökosüsteemide seisundile, elurikkusele ja pikaajalisele vastupanuvõimele, et saada paremat teavet metsade kaitse ja puidu kasutamise optimaalsete valikute tegemiseks










































* Nõuda liikmesriikidelt aruandlust imporditud biomassist toodetud raietoodete kohta













Millist muud varianti või variantide kombinatsiooni tuleks arvesse võtta?
kuni 500 tähemärki

Rahvusvahelised süsiniku arvestusühikud


Sissejuhatus

Taust

Algatuse eesmärk on selgitada, kuidas kvaliteetsete rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute piiratud kasutamine, nagu on sätestatud läbivaadatud Euroopa kliimamääruses, võib kõige paremini toetada paindlikkust ja tõhusust ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisel. See on seotud muude algatustega. Esimene neist hõlmab 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku (sh ELi heitkogustega kauplemise süsteem, jõupingutuste jagamise määrus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus) riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamist. Teine käsitleb energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse läbivaatamist.

Komisjon tegi ettepaneku muuta Euroopa kliimamäärust, et saavutada vahe-eesmärk vähendada
2040. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90 %, pakkudes mitmeid paindlikkusvõimalusi poliitika struktuuri kujundamiseks pärast 2030. aastat, sealhulgas Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaste kvaliteetsete rahvusvaheliste arvestusühikute piiratud kasutamist aastatel 2036-2040, et täiendada liidusiseseid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. ELi kaasseadusandjad on jõudnud esialgsele kokkuleppele muudatuse suhtes, mis jõustub pärast seda, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on selle ametlikult vastu võtnud. Muudatusega nõutakse, et komisjon võtaks arvesse kvaliteetsete rahvusvaheliste arvestusühikute asjakohast panust 2040. aasta kliimaeesmärgi saavutamisse, mis võib ulatuda 5 %ni ELi 1990. aasta netoheitest, ning nähakse ette võimalik katseperiood 2031-2035, et käivitada kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste arvestusühikute turg.

Küsimustiku täitmise juhend

Käesolev avalik konsultatsioon algab sissejuhatavate küsimustega vastaja kohta ning sellele järgneb küsimustik, mis on jaotatud kaheks eri osaks: üldosa ja ekspertidele mõeldud osa. Te ei pea vastama küsimustiku mõlemale osale, vaid võite täita neist ainult ühe. Samuti ei ole vaja vastata kõigile küsimustikus esitatud küsimustele.


1. Teie andmed: kuna avalik konsultatsioon on avatud nii organisatsioonidele kui ka kodanikele, koosneb esimene osa küsimustest, mis on seotud Teie kui üksikisiku või organisatsiooni profiiliga.
2. Üldosa: teine osa koosneb küsimustest, mis on seotud Teie arvamusega rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamise kohta ELis ning sellega seotud võimaluste ja probleemide kohta.

3. Ekspertidele mõeldud osa: kolmas osa koosneb tehnilistest küsimustest, mis on seotud rahvusvaheliste arvestusühikute konkreetsete aspektidega.


Küsimustiku lõppu võite lisada täiendavaid märkusi ja laadida üles lisateavet, kirjalikke seisukohavõtte või poliitikaülevaateid, mis väljendavad Teie või Teie organisatsiooni seisukohta või arvamusi.

Küsimustiku vastused ning üleslaaditud seisukohavõtud ja poliitikaülevaated avaldatakse internetis.

Palume Teil tutvuda lisatud isikuandmete kaitse põhimõtetega selle kohta, kuidas isikuandmeid ja vastuseid töödeldakse.

Osad

Millisele osale soovite vastata?
◦ Üldosa (osa 1)
◦ Ekspertidele mõeldud osa (osa 2)

Üldosa

Üldised kaalutlused rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamise kohta
1) Kas toetate rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamist, et aidata saavutada ELi 2040. aasta kliimaeesmärki, nagu on sätestatud Euroopa kliimamääruses?

Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku ELi kliimaeesmärgis vähendada 2040. aastaks ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90 %.
See eesmärk saavutatakse nii ELi kliimameetmete kui ka selliste rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute piiratud kasutamise abil, mis tulenevad heite vähendamisest või suurenenud sidumisest mujal maailmas, et kompenseerida 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet ELis kuni 5 % võrra ELi 1990. aasta netoheitest.
Topeltarvestuse vältimiseks nõutakse ÜRO eeskirjades, et süsiniku arvestusühikutena müüdud leevendustulemusi ei saa enam müüva riigi heite vähendamise eesmärkide saavutamisel arvesse võtta. Selliste arvestusühikute ostmisega saavutatakse heite vähendamine mujal ning seda vähendamist võetakse rahvusvahelises aruandluses ELi puhul arvesse.

ELi heite kavandatav vähendamine 2040. aastaks on kindlaks määratud 1990. aasta ELi koguheite lähtetaseme alusel. Võrdluseks: 1990. aasta koguheitest 1 % oleks ligikaudu 47 miljonit CO2 ekvivalenttonni, mis on ligikaudu võrdne Rootsi 2024. aasta koguheitega. Milline järgmistest väidetest kirjeldab Teie arvamust kõige paremini?
• EL peaks oma 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks ostma ja kasutama ELi-väliseid rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid, et katta 5 % 1990. aasta heitkogustest.
• EL peaks oma 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks ostma ja kasutama ELi-väliseid rahvusvahelisi arvestusühikuid, et katta vähem kui 5 % 1990. aasta heitkogustest.
• Jään erapooletuks
• Ei nõustu, EL peaks saavutama oma kliimaeesmärgid üksnes liidusiseste meetmete abil
• Ei oska öelda

Kui Te ei nõustu, siis miks?
kuni 150 tähemärki


2) Kuidas tuleks rahvusvahelisi arvestusühikuid kasutada, et toetada ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamisel? Märkige, millist varianti eelistate.
Paindlikkus - ühikuid tuleks osta selleks, et anda ELile või liikmesriigile võimalus saavutada osa oma eesmärgist rahvusvaheliste arvestusühikute abil
Sõltumatus - arvestusühikud peaksid olema ELi kliimastruktuuri eraldi tugisammas ning neid ei tohiks kasutada muude eesmärkide ja poliitikameetmete osana
Ei oska öelda
• Muu (täpsustage):
Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


3) Kes peaks rahvusvahelisi arvestusühikuid rahastama?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
EL liidu eelarvest
ELi liikmesriigid liikmesriikide eelarvetest
Ettevõtted, nt põhimõtte „saastaja maksab“ alusel või selleks, et täita oma nullnetoheite kohustusi
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kaudu saadud tuluga

4) Kas rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmisest ja kasutamisest on Teie arvates kasu, ning kui jah, siis millist?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Minu arvates ei ole rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmisest ja kasutamisest mingit kasu
See võib toetada investeeringuid ja teiste riikide majandusarengut
See võib stimuleerida uute ja uuenduslike vähese süsinikuheitega tehnoloogiate arendamist ja laiendamist ning nende rakendamist kolmandates riikides
See võib toetada ökosüsteemide kaitset ja taastamist teistes riikides ning aidata kaasa kliimamuutuste kestlikule leevendamisele ja kliimakerksusele
See võib tugevdada ELi turgudel, nt põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelas müüdavate toodete üleilmsete tarneahelate vastupanuvõimet
See võib üleilmseid heitkoguseid kiiremini vähendada
See võib olla kulutõhusam kui liidusisese heite vähendamine
See võib toetada ELi konkurentsivõimet, leevendades survet ELis asuvale tööstusele
See võib olla ELi kodanikele vastuvõetavam kui liidusisesed kliimameetmed
See võib aidata teistel, ELi-välistel riikidel liikuda Pariisi kokkuleppe eesmärkide suunas
See võib anda teistele riikidele süsiniku hinnastamise kogemusi
See võib aidata kaasa üleilmsele kliimaõiglusele
Muu (täpsustage):
Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki




5) Kas rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmisel ja kasutamisel on Teie arvates negatiivseid külgi, ning kui jah, siis milliseid?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Minu arvates ei ole sellel negatiivseid külgi
See võib olla ebausaldusväärne keskkonnaalase terviklikkuse, sh täiendavuse, püsivuse ning ökosüsteemidele ja elurikkusele avalduva mõjuga seotud riskide seisukohast
See suunab ELi tehtavate investeeringute asemel ELi investeeringud kolmandatesse riikidesse Sellega kaasneb oht, et investeeringud võetakse ELi ettevõtetelt või projektidelt ära
Sellega võib kaasneda rahvusvaheline kriitika, et EL delegeerib oma kliimamuutuste leevendamiseks tehtavad jõupingutused teistele riikidele
Pikas perspektiivis võib see olla kulukam, kuna EL peab veel investeerima rohepöördesse, et vähendada oma heidet ja saavutada 2050. aastaks liidusisene kliimaneutraalsus, ning liidusisene heide saab olema 2040. aastal suurem kui ilma rahvusvahelisi arvestusühikuid kasutamata
See võib anda konkurentsieeliseid kolmandatele riikidele, kus ELi raha kasutatakse sidumise ja muude heidet vähendavate tehnoloogiate suutlikkuse suurendamiseks
See võib negatiivselt mõjutada ELi 2040. aasta eesmärgi usaldusväärsust või ELi kui rahvusvaheliste kliimameetmete eestvedaja usaldusväärsust
See võib suurendada CO2-mahukast taristust sõltuvuse ohtu ELis, lükates edasi liidusiseseid meetmeid, kuid samal ajal võib see aeglustada innovatsiooni ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ELis
See võib olla halduslikult tülikas ja rakendamisel kulukas
See võib raskendada ambitsioonikate leevendamiskohustuste täitmist kolmandates riikides, sest kõige odavamad heite vähendamise võimalused võidakse müüa ELile
• See võib raskendada kolmandatel riikidel ambitsioonikate leevendamiskohustuste kehtestamist, kuna neil on stiimul suurendada rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute müüki
Sellega võib kaasneda oht, et päritoluriigid ei juhi tõhusalt heite sidumise projektide tagasipööramise riski
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


6) Kui kindel olete, et rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute projektidega saavutatakse väidetav heite vähendamine?
Väga kindel
Küllalt kindel
Jään erapooletuks
Mitte väga kindel
Ei ole üldse kindel
Ei oska öelda

7) Kus oleks Teie arvates kliimameetmete jaoks mõeldud raha kõige õigem kulutada - ELis või väljaspool ELi?

1 = EL peaks kasutama kliimameetmete jaoks mõeldud rahastust investeeringuteks ELis
5 = EL peaks kasutama kliimameetmete jaoks mõeldud rahastust investeeringuteks väljaspool ELi
Palun märkige skaalal 1-5.



1

2

3

4

5
Ei oska öelda
Rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmine kolmandatelt riikidelt tähendab pigem raha investeerimist väljapoole ELi kui investeerimist liidusisestesse kliimameetmetesse.












Ekspertidele mõeldud osa

ELi õigusraamistik

1) Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutatakse 2040. aasta kliimaeesmärgi osaliseks saavutamiseks, asendavad need ELi kliimameetmeid. Millistes sektorites peaks kliimamuutuste leevendamisest kolmandates riikides tulenevate rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute kasutamine asendama liidusiseseid kliimameetmeid?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Sektorites, kus nullnetoheitele üleminekuks vajalikud meetmed on kõige kulukamad (kasutades kulutõhusat lähenemisviisi)
Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, et kompenseerida looduslikke häiringuid
Sektorites, mis on praegu hõlmatud jõupingutuste jagamise määruse kohaste liikmesriikide eesmärkidega, st maanteetransport, hooned, põllumajandus, väiketööstus ja jäätmed
Praegu HKS 1-ga hõlmatud sektorites (energiamahukas tööstus, energeetikasektor, lennundus- ja merendussektor)
Jõupingutusi tuleks kõigis sektorites võrdselt vähendada
Mitte üheski sektoris; rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid tuleks kasutada üksnes lisaks liidusisestele meetmetele, et saavutada 2040. aasta eesmärk

2) Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutataks ELi HKSi raames vajaliku vähendamise osaliseks asendamiseks, siis mis liiki arvestusühikuid tuleks osta?
Mis tahes liiki rahvusvahelised ühikud
Ainult arvestusühikud, mis tagavad püsiva vähendamise või kõrvaldamise
Mitte ühtki arvestusühikut

3) Kui rahvusvahelisi süsiniku arvestusühikuid kasutataks LULUCFi sektoris vajaliku vähendamise osaliseks asendamiseks, siis mis liiki arvestusühikuid tuleks osta?
Mis tahes liiki rahvusvahelised ühikud
Ainult maakasutusega seotud ühikud, sealhulgas ajutised ühikud
Ainult arvestusühikud, millega tagatakse heite püsiv vähendamine või kõrvaldamine
Ainult arvestusühikud, mille puhul on tõendatud ökosüsteemi pikaajaline terviklikkus





Rakendamine

4) Milliste kriteeriumide alusel peaks EL valima riigid, kellelt arvestusühikuid ostetakse?

Kaasseadusandjad otsustasid „tagada, et need põhinevad partnerriikide usaldusväärsel ja ümberkujundaval tegevusel, mille eesmärk on saavutada kliimaeesmärgid ja -poliitika, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajalise temperatuurieesmärgiga, ning et nende suhtes kohaldatakse tugevaid kaitsemeetmeid, sealhulgas terviklikkuse tagamist, topeltarvestuse vältimist, täiendavust, püsivust, läbipaistvat juhtimist, tugevat seire-, aruandlus- ja tõendamismetoodikat, samuti majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kaasnevaid hüvesid ja inimõiguste kaitse meetmeid, ning ambitsioonikus seoses kliimamuutustega kohanemisest saadava tulu jagamisega ja kliimamuutuste leevendamisest saadava kasu jagamisega asjaomaste riikidega“.
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Kliimaeesmärkide tase, mis näitab liidusiseste kliimaeesmärkide piisavat taset
Arengutase - ainult vähim arenenud riigid
Riigid, kellel on suurim potentsiaal arvestusühikuid luua
Riigid, kellel on potentsiaali luua kõige odavamaid arvestusühikuid
Tihedad majandus- ja kaubandussuhted ELiga
Läbirääkijariigid, st riigid, kes valmistuvad tulevikus ELiga ühinema
Ühised väärtused ja geostrateegilised huvid
Riigid, kes austavad demokraatiat ja inimõigusi kooskõlas ELi väärtustega
EL peaks ostma otse turult, olenemata päritoluriigist
Muu (täpsustage): Kui vastasite „muu“: kuni 150 tähemärki


5) Milliseid aspekte (v.a kliimamuutuste leevendamine) peaks EL arvesse võtma, kui ta valib rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute allika jaoks sektoreid või leevendusmeetmete liike?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Panus ELi majanduse ja tööstuse arengusse
ELi puhta tehnoloogia sektori arendamise toetamine
Uute innovatiivsete tehnoloogiate väljatöötamise toetamine
Süsiniku arvestusühikutega seotud tegevustes osalevate ELis asuvate üksuste arendamise toetamine
Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamisega kaasnevad hüved
Kliimakohanemise ja kliimamuutustele vastupanu võimega kaasnevad hüved
Sotsiaalse ja majandusliku arenguga kaasnevad hüved
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


6) Milliseid lisakontrolle (kui üldse) peaks EL kaaluma, et rakendada tõhusat ja läbipaistvat protsessi tegevuste valideerimiseks ja tõendamiseks?

Süsiniku arvestusühikute valideerimine ja tõendamine on olnud nende terviklikkuse tugevdamise peamine tugisammas. Sõltumatutele valideerimis- ja tõendamisasutustele tehakse ülesandeks anda erapooletu hinnang selle kohta, kas tegevus vastab standardite ja meetodite nõuetele ning kas heite vähendamine ja sidumine on nõuetekohaselt kvantifitseeritud. Protsessis võib esineda siiski vigu, näiteks seetõttu, et valideerimis- ja tõendamisasutused valivad välja ja neile maksavad projektiarendajad ise. Küsimuse eesmärk on koguda tagasisidet selle kohta, kuidas parandada valideerimis- ja tõendamistavasid osana ELi rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ostmise kavast.
kuni 1000 tähemärki
Palun täpsustage allpool tekstikastis. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.







7) Milliseid läbipaistvussätteid peaks EL kahepoolsete ostulepingute raames rakendama, et tagada üldsusele piisav juurdepääs teabele?
kuni 1000 tähemärki
Palun täpsustage allpool tekstikastis. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.


8) Kuidas peaksid kahepoolsed ostulepingud lisaks Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõikes 2 soovitatud rahvusvaheliste arvestusühikute ostmisest saadavale võimalikule panusele kliimakohanemise rahastamisse (tuluosa maks) aitama kaasa kliimakohanemisele ja kliimamuutustele vastupanu võimele?
Muud kliimakohanemisega seotud kasu peale maksu ei ole
Nõuete abil, mille kohaselt peab teatav osa projektidest pakkuma tõendatud kliimakohanemisega seotud kasu
Nõuete abil, mille kohaselt peavad volitatud üksused rakendama kohanemismeetmeid koos leevendusmeetmetega (kuid mitte tingimata nendesse integreerituna), mis annavad rahvusvaheliselt ülekantud leevendustulemusi
Muu (täpsustage):
Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


9) Kui suur osa saavutatud leevendustulemustest peaks jääma partnerriigile?

On võimalik, et osa saavutatud leevendustulemustest jääb päritoluriigile, et koostöö toetaks, mitte ei kahjustaks partnerriigi kliimaeesmärke. Saavutatud leevendustulemuste osakaalu võetakse seejärel arvesse partnerriigi inventuuris.
Leevendustulemustest saadavat kasu ei tohiks jagada, kogu kasu peaks minema ELile
Alla 50 %
50 %
Üle 50 %
Ei oska öelda
Määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi (palun täpsustage allpool):
Muud märkused või ettepanekud (palun täpsustage allpool):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


Arvestusühikute kvaliteet

10) Millistest meetmetest peaks EL arvestusühikuid ostma?
Heite vähendamine
Sidumine
Kõik
Mitte ükski

11) Milliseid kvaliteediaspekte või -kriteeriume peaks EL rahvusvaheliste arvestusühikute ostmisel esmatähtsaks pidama?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
• Leevendustulemuste täiendavus
• Kvantifitseerimismeetodite ja arvestusühikute tasemete (sh lähtetasemete) kooskõla ELi ja Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärkidega
Kooskõla ökosüsteemi pikaajalise terviklikkusega ja elurikkuse vähenemise vältimisega
Suurte heitkoguste või heitemahukate tehnoloogiate või tavadega seotuse vältimine asukohariigis
Leevendustulemuste seire ja arvutamise usaldusväärsus ja konservatiivsus
Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimine, vähendamine ja heastamine
Leevendustulemuste püsivus
Tugevate sotsiaal-, keskkonna- ja inimõiguste kaitse meetmete ning kaebuste esitamise mehhanismide kohaldamine leevendusmeetmete rakendamisel
Süsinikukrediidi programmi juhtimise usaldusväärsus ja läbipaistvus (sh kolmanda isiku poolne valideerimine ja tõendamine)
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


12) Millistest leevendusmeetmetest peaks EL eelistatult arvestusühikuid ostma?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Metsandus ja maakasutus (metsastamine, taasmetsastamine, metsa majandamine, mulla majandamine, turbaalade märjutamine, maa taastamine)
Põllumajandus (enteraalse metaani vähendamine, kestlikud põllumajandustavad, biosüsi, biogaasi tootmine, N2O vähendamine)
Elektrienergia (nii võrguväline kui ka võrgus taastuvenergia, söepõhise elektritootmise ennetähtaegne lõpetamine, süsiniku kogumine ja säilitamine energiasektoris, pihkumise avastamine ja kõrvaldamine gaasitaristus, biojäätmejaamad, võrgud)
Tööstus (tööstuslik energiatõhusus, tööstuslik süsiniku kogumine ja säilitamine)
Jäätmed (prügilagaasi kogumine, prügilasse ladestamise vältimine)
• Süsiniku eemaldamine (DACCS, BECCS, biosüsi, mere süsinikdioksiidi eemaldamine)
Muud tehnoloogiad (tõhusad pliidid, lennunduse ja merenduse muu kui CO2 kliimamõju vähendamine)
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


13) Kas Teil on konkreetseid muresid või ettepanekuid seoses tegevuste liikidega?
kuni 1000 tähemärki
Palun täpsustage allpool tekstikastis. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.


14) Kuidas peaks EL püüdma süsiniku arvestusühikute ELi kvaliteedikriteeriumide kehtestamisel parandada artikli 6 lõike 4 kohase mehhanismiga kindlaks määratud eeskirju?

Sellele küsimusele vastamiseks võite kaaluda kõiki artikli 6 lõike 4 kohase mehhanismi aspekte, sh selle eeskirju, korda ja menetlusi, mis on kindlaks määratud asjaomastes CMA otsustes, samuti selle standardeid, vahendeid, protsesse ja meetodeid, mille on vastu võtnud mehhanismi järelevalveorgan.
Ei oska öelda
EL peaks järgima Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõike 4 standardeid arvestusühikute väljastamise mehhanismi kohta
EL peaks kehtestama artikli 6 lõikes 4 sätestatutest rangemad standardid

Täpsustage allpool tekstikastis, kuidas ja milliste artikli 6 lõike 4 kohase mehhanismi aspektide suhtes peaks EL kehtestama rangemad standardid
kuni 150 tähemärki


15) Kas EL peaks oma koostööl põhinevate lähenemisviiside raames meetodeid või projekte heaks kiitma?
Ainult meetodeid (kõik nende meetodite abil loodud rahvusvaheliselt ülekantud leevendustulemused riigis, millega ELil on koostööl põhinev lähenemisviis, oleksid automaatselt kõlblikud kasutamiseks, et saavutada ELi 2040. aasta eesmärk)
Ainult projekte (kõigi projektide suhtes kohaldatakse erimenetlust, enne kui kinnitatakse, et nende rahvusvaheliselt ülekantud leevendustulemused on ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks kasutuskõlblikud, ning meetodite alusel diskrimineerimist ei esine)
Nii projekte kui ka meetodeid (kõlblikud oleksid ainult heakskiidetud meetodeid kasutavad projektid ning kõiki projekte hinnataks enne, kui nende rahvusvaheliselt ülekantud leevendustulemused tunnistatakse ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks kasutuskõlblikuks)
Muu (täpsustage):

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki




16) Kas EL peaks järgima ühist tava valideerimis- ja tõendamiseeskirjade rakendamisel osana Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõike 2 kohasest koostööpõhisest lähenemisviisist?

Rahvusvahelise süsiniku arvestusühikute turu tava kohaselt valivad projektiarendajad kolmandast isikust tõendajad akrediteeritud üksuste nimekirjast ning maksavad neile üksustele oma tegevuse tõendamise ja valideerimise eest. Nii oli see puhta arengu mehhanismi puhul ning see kehtib endiselt enamiku vabatahtliku süsinikuturu standardite ja artikli 6 lõike 4 kohase mehhanismi puhul.
Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele ja liikuge järgmise juurde.
Ei, järgida tuleks teistsugust lähenemisviisi (palun täpsustage allpool)
Ei, valideerimis- ja tõendamisnõudeid ei tohiks olla
Jah, kuid mõningate muudatustega üldises tavas (palun täpsustage allpool)
Jah, see lähenemisviis on piisav

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki


17) Kuidas peaks EL tagama, et ostetavate arvestusühikute soovitud kvaliteeditase saavutatakse?
Võite valida mitu vastust. Kui arvamus puudub, jätke see küsimus vahele.
◦ Kehtestab oma standardid ja meetodid
◦ Tunnustab olemasolevaid standardeid ja meetodeid
◦ Tunnustab olemasolevaid standardeid ja meetodeid koos täiendavate projektipõhiste kontrollidega
◦ Tunnustab olemasolevaid standardeid ja meetodeid koos võimalike täiendavate kvaliteedikriteeriumide või -tingimustega
◦ Koostab vastuvõetavate arvestusühikute/-meetodite valge(d) nimekirja(d)
◦ Koostab vastuvõetavate arvestusühikute/-meetodite musta(d) nimekirja(d)
◦ Akrediteerib oma valideerimis- ja tõendamisasutused
◦ Tunnustab olemasolevaid valideerimis- ja tõendamisasutuste akrediteerimiskavasid
◦ Muud märkused või ettepanekud:

Palun täpsustage:
kuni 150 tähemärki