Edastuskiri

2026.03.03_ Seisukoha küsimine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIINA SKOLIMOWSKI PNOEE-45507140241 2026-03-03 14:10:17

2-1234 ASE OÜ_Mürakaardistamine_SS+VAR2.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SERGEI ŠVÕDKOV 35602280250 2016-04-22 11:14:13

2-1234 ASE OÜ_Mürakaardistamine_SS+VAR2.pdf

TERVISEAMET Kesklabori füüsikalabor HEALTH BOARD Central Physics Laboratory

Protokoll on koostatud 12 lehel 2 eks., neist: 1. ASE OÜ 1 eks.; 2. Terviseameti kesklabori füüsikalabor 1 eks.

Protokolli koosseisu kuuluvad: 1. Tiitelleht 1 lehel; 2. Müra prognoosimise kokkuvõte 3 lehel; 3. Objekti asendiskeemid vaated 3 lehel; 4. Müra arvutustulemused 1 lehel; 5. Lisad 4 lehel. Sergei Rušai Terviseameti kesklabori füüsikalabori juhataia

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 1/12 Terviseamet

Tartu mnt 85, 10115 Tallinn

Registrikood 70008799

www.terviseamet.ee

Terviseameti kesklabori füüsikalabor

Kotka 2, 11315 Tallinn

Telefon +372 694 3537, +372 694 3539

e-post: [email protected]

MÜRA PROGNOOSIE

ARUANNE 6/4-6-2/1234

22.04.2016

Uurimuse tellija: ASE OÜ Tööstuse 47a Tallinn 10416

Tellija kontaktisik: Tiina Skolimowski

tel.: +372 566 52 900 Töö teostamise alus: Tellimiskiri 31.03.2016

Terviseameti kesklabori füüsikalabori reg. 31.03.2016 nr FL2487

Objekti aadress: Metsaserva kinnistu (35203:004:0254), Ilmastalu küla, Kuusalu vald, Harjumaa

Uurimuse eesmärk: Autoliiklusest põhjustatud müra prognoosimine ja kaardistamine

Arvutusmetoodika:: EVS-ISO 9613-2:1926, NMPB-Routes-96 (France, EC-Interim), Direktiiv 2002/49/EÜ

Mürakaardistamise tarkvara: CadnaA (ver. 3.7.123, BMP XL, Datakustik GmbH)

Normatiivdokumendid: Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrus nr 42

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 2/12

Mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1234 22.04.2016

Kokkuvõte

Mürauuringu eesmärk

Käesoleva mürauuringu eesmärgiks on T1 Tallinn-Narva põhimaantee 40,224 - 45,134 km lõigul autoliiklusest põhjusta- tud müra prognoosimine ja kaardistamine Metsaserva kinnistu (35203:004:0254) välisterritooriumil.

Metsaserva kinnistu iseloomustus

Planeeritav maa-ala (35203:004:0254) asub Ilmastalu külas, Kuusalu vallas, Harjumaal. Planeeritava maa-ala suurus on 3,67 ha. Planeeringuga tehakse ettepanek Metsaserva kinnistu jagamiseks kaheksaks elamukrundiks.

Planeeringuga võimaldatakse hoonestatavatele elamumaa kruntidele rajada kuni 4 (ehitusloakohustuslikku) eraldiseis- vat hoonet, millest 1 on elamu. Kruntidele rajatavate hoonete kõrgused maapinnast on elamutel kuni 8 m ja abihoonetel kuni 6 m.

Müraallika kirjeldus ja iseloomustus

Peamiseks müraallikaks planeeritavate hoonete suhtes Metsaserva kinnistul on autoliiklus Tallinn-Narva põhimaanteel.

Mürakaardistamine

Kolmemõõtmelise (3D) akustilise mudeli ehitamiseks, müratasemete arvutamiseks ja mürakaardi koostamiseks kasutati Datakustik GmbH tarkvara CadnaA (ver. 3.7.123, BMP XL).

Müra leviku arvutamise algoritm põhineb ISO 9613-2:1996 „Acoustics -- Attenuation of sound during propagation outdoors -- Part 2: General method of calculation” arvutusme-toodikal.

Autoliiklusest põhjustatud müra arvutamiseks kasutati transpordimüra arvutusmetoodikat NMPB-Routes-96 (France, EC-Interim).

Akustiline mudel sisaldab maastikku, olemasolevaid teid ja hooneid ning muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. Müratasemete arvutamisel ja mürakaartide koostamisel arvestati müraallikate geomeetriliste omadustega, olemasole- vate objektide müravarjestava toimega, müra neeldumisega õhus samuti maapinna reljeefi mõjuga.

Samuti mudel arvestab autotranspordi sõidukiirust ja tee profiili (tee laiust, kõrgust maapinnast, sõiduradade arv, maan- teekate tüüp). Müratasemete arvutused teostati lähtudes sellest eeldusest, et sõidukid liiguvad vaadeldaval teelõigul püsiva kiirusega.

Müralevi modelleerimisel ei ole arvestatud tuule mõju, temperatuuri gradienti ega müra neeldumist kõrghaljastusega.

Vaadeldava ala hoonestuse mudel on koostatud kasutades tellija poolt esitatud materjale (Kuusalu valla ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneering, kontaktvööndiplaan ja Metsaserva-DET-04-16, töö nr PL-03-16/DP), samuti Maa- ameti kaardirakendusest saadud infot.

Mürakaardistamise lähteandmetena on kasutatud maanteeameti autotranspordi liiklusintensiivsuse 2015 aasta avali- kustatud andmeid, kus liiklusloenduse põhjal on T1 Tallinn – Narva põhimaantee 40,224 - 45,134 km lõigul liiklussagedus 8798 sõidukit ööpäevas (aasta keskmine väärtus), raskeveokite osakaal moodustas 12% ning 2030 aasta liiklusprognoosi andmeid1.

Päevane, õhtune ja öine liiklussagedus tunnis on leitud vastavalt European Commission Working Group Assessment of Exposure to Noise (WG-AEN) antud arvutusskeemile. Arvutustes lähtuti vaadeldavatel teel lubatud maksimaalsest sõi- dukiirusest – 110 km/h (suvel perioodil).

2015 aasta liiklusloenduse andmed ja prognoositavad 2030 aasta liiklusintensiivsuse andmed on toodud tabelis 2.Müra arvutused planeeritaval maa-alal (35203:004:0254) teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast, iseloomustamaks inimese kuulmise kõrgust. Mürakaartide arvutuspunktide võrgustiku sammuks vertikaal- ja horisontaalsihis võeti 1 meeter.

Liiklusmüra arvutustulemused

Müra prognoosimiseks ja müraleviku kaardistamiseks Ilmastalu küla piirkonnas Metsaserva kinnistul valiti tüüpsituat- sioonid 2015 aasta ja 2030 aasta prognoositava liiklussageduse olukorras päevase ja öise aja kohta.

1 Liikluse prognoos 2030 aastaks tehti lähtudes aastate 2008 – 2015 liiklusloendamise andmetest ning esitatud aruan- des „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ liiklussageduse arvutamise metoodikast.

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016lk. 3/12

Tabelis 3 on toodud müra arvutuslikud ekvivalenttasemed müratundliku hoone välisfassaadil LpA,eq (müraindikaatorid Ld -müra hinnatud tase kogu päeva vältel ja Ln -müra hinnatud tase öisel ajal) päevase ja öise ajavahemikute jaoks.

Põhimaanteel Tallinn-Narva autoliiklusest põhjustatud müra arvutuste tulemusena koostati mürakaardid, mis iseloo- mustavad liiklusmüra levimist Metsaserva kinnistul.

Mürakaardid on näidatud aruandes joonistel päevase (kl 7:00-23:00) ja öise (kl 23:00-7:00) ajavahemikute jaoks.

Mürakaartidel värvidega märgitud müratasemete tsoonide samm on 5 dBA. Mürakaartide geograafilised koordinaadid näidati L-Est 97 süsteemis.

Mürakaardid on toodud lisades: 1. 2015 aasta andmetel:

• LISA 1-1 – Liiklusmüra kaart Ld,7:00-23:00;

• LISA 1-2 – Liiklusmüra kaart Ln,23:00-7:00. 2. 2030 aasta prognoositava andmetel:

• LISA 2-1 – Liiklusmüra kaart Ld,7:00-23:00;

• LISA 2-2 – Liiklusmüra kaart Ln,23:00-7:00.

Müra arvutustulemuste hindamine

Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterri- tooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 (SOM nr 42).

Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1) päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust;

2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted,

spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite

müra (olmemüra);

3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra;

4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.

Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel:

I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning

asulates; III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria - tööstusala.

Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (Tabel 1):

Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus.

Piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

Kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud. Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel)

I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria

Taotlustaseme arvsuurused uutel pla- neeritavatel aladel

50/40 55/45 60/50 65/55

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016lk. 4/12

Taotlustaseme arvsuurus olemasole- vatel aladel 55/45 60/50

60/50 651/551

70/60

Piirtaseme arvsuurused olemasoleva- tel aladel

55/50 60/55 651/601

65/55 701/601

75/65

Kriitilise taseme arvsuurus olemasole- vatel aladel

65/60 70/65 75/65 80/70

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel

Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedu- sega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Liiklusest põhjustatud müra normtasemed elamu eluruumi- des, magamisruumides on 40 dB päevasel ajal ja 30 dB öisel ajal.

Vastavalt Eesti standardi EVS 824:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” nõuetele peab antud müra- tingimustel sõiduteeäärsete eluhoonete välispiirete (fassaadide) heliisolatsiooni indeks R’tr,s,w olema vähemalt 35 dB (vt. EVS 824:2003 p.6.2, tabel 6.3), millele tuleb lisada parandustegur sõltuvalt projekteerivate ruumide välispiirde ja põran- dapinna suhtest (vt. EVS 824:2003 p.6.2, tabel 6.4).

Märkused: Normtasemete määramine ei kuulu labori akrediteeritud mõõtealasse. Müra arvutustulemused ning mürakaardistamisel kasutatavad lähteandmed on salvestatud füüsikala-

bori serveris.

Mõõtis, arvutas ja koostas:

Sergei Švõdkov Terviseameti kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 5/12

Joonis 1. Metsaserva-kontaktvööndiplaan

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016lk. 6/12

Joonis 2. Ilmastalu küla, Metsaserva kinnistu - ESKIIS2016

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 7/12

Joonis 3. Müra kaardistamiseks koostatud 3D-mudeli ülevaade

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 8/12

Tabel 2. Põhimaantee (T1) Tallinn - Narva km 40.224 - 45.134 loigul liiklussagedused aastal 2015 ja 2030

Liiklusloenduse aasta AKÖL, autot/ööpäevas VAAB+AR %

20151 8798 12

Päeval (kl. 07.00-19.00) 6545 12

Õhtul (kl. 19.00-23.00) 1478 9

Öösel (kl. 23.00-07.00) 774 6

20302 12638 12

Päeval (kl. 07.00-19.00) 9403 12

Õhtul (kl. 19.00-23.00) 2123 9

Öösel (kl. 23.00-07.00) 1112 6

Märkused: 1 - Maanteeameti loendamise aasta 2015 avalikustatud autotranspordi liiklusintensiivsuse andmed.

Raskeveokite, busside ja autorongide osakaal autoliiklusvöös kuni 12 %. Sõidukiiruseks vaadeldaval teel võeti 110 km/h. 2 - autotranspordi liiklusintensiivsuse prognoos aastaks 2030.

AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas; VAAB+AR – veoautod, autorongid ja autobussid.

Tabel 3. Põhimaantee (T1) Tallinn – Narva. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel sõiduteepoolsel küljel

Arvutuspunkti asu- koht/

hoone nimetus

Arvutuspunkti kõrgus

maapinnast, m

Olemasolev olukord 2015 a. Prognoositav olukord 2030 a. Laiendmäära-

matus Päevane (T1 + T2) liiklusmüra tase

Ld (dB)

Öine (T3) liiklusmüra tase

Ln (dB)

Päevane (T1 + T2) liiklusmüra tase

Ld (dB)

Öine (T3) liiklusmüra tase

Ln (dB)

EP1 eluhoone 2,0 53,8 46,3 55,3 47,9 3,4

EP1 eluhoone 4,0 54,4 46,7 55,9 48,3 3,3

EP2 eluhoone 2,0 54,9 47,4 56,5 49,0 3,2

EP2 eluhoone 4,0 56,0 48,2 57,6 49,8 3,3

EP3 eluhoone 2,0 55,7 48,0 57,2 49,6 3,2

EP3 eluhoone 4,0 56,5 48,5 58,0 50,1 3,3

EP4 eluhoone 2,0 56,7 49,0 58,2 50,6 3,0

EP4 eluhoone 4,0 57,6 49,7 59,2 51,3 3,1

EP5 eluhoone 2,0 53,4 46,1 55,0 47,6 3,2

EP5 eluhoone 4,0 55,9 48,2 57,5 49,7 3,5

EP6 eluhoone 2,0 54,1 46,7 55,7 48,3 3,4

EP6 eluhoone 4,0 54,6 46,9 56,1 48,5 3,3

EP7 eluhoone 2,0 55,0 47,5 56,6 49,0 3,1

EP7 eluhoone 4,0 56,3 48,2 57,9 49,8 3,1

EP8 eluhoone 2,0 56,2 48,6 57,8 50,2 3,0

EP8 eluhoone 4,0 57,2 49,1 58,8 50,7 3,2

Märkused: Müraprognoosi tulemuste hindamiseks kasutatakse liiklusmüra normtasemeid vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002

määrusele nr 42; Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2014 (p. 8.3.1) nõuetele tabelis 2 on toodud ka müra arvutuste andmeid kõrgus- tel 4 m.

T1 = 12 (7.00–19.00); T2 = 4 (19.00–23.00); T3 = 8 (23.00–7.00)

Arvutas ja koostas: vanemspetsialist Sergei Švõdkov

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 9/12

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 10/12

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 11/12

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Aruanne nr 6/4-6-2/1234 22.04.2016 lk. 12/12

2-1234 Lisa Metsaserva DET-09-16 Välismüravastaste meetmed (1).bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SERGEI ŠVÕDKOV 35602280250 2016-10-05 10:32:11

2-1234 Lisa Metsaserva DET-09-16 Välismüravastaste meetmed.pdf

TERVISEAMET Kesklabori füüsikalabor HEALTH BOARD Central Physics Laboratory

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 1/9 Terviseamet

Tartu mnt 85, 10115 Tallinn

Registrikood 70008799

www.terviseamet.ee

Terviseameti kesklabori füüsikalabor

Kotka 2, 11315 Tallinn

Telefon +372 694 3537, +372 694 3539

e-post: [email protected]

Seoses detailplaneeringuga Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Ilmastalu küla, Metsaserva kinnistul (ka- tastritunnus 35203:004:0254) esitati tellija poolt Terviseameti kesklabori füüsikalaborile Metsaserva-

DET-09-16, töö nr PL-03-16/DP joonis „Krundijaotuse ja ehitusõiguse plaan“ (joonis 1), et koostada auto- liiklusest põhjustatud müraprognoos ja välismüravastaste meetmete (mürakaitse vall ja kõrghaljastuse suurendamine) rakendamisel näidata ära ka nende efektiivsus müra tõkestamisel ja meetmete raken- damisel kujunevad müratasemed.

Vastavalt esitatud materjalidele on autoliikluse müra leevendamiseks kruntide Pos 2, 3 ja 4 maantee poolsele piirile soovitatud rajada kuni 3 m kõrgune looduslik mürakaitse vall ja kruntidel Pos 2, 3 ja 4 näha ette 50% hoonestamata krundi osal (kõrg)haljastus.

Kolmemõõtmelise (3D) akustilise mudeli ehitamiseks, müratasemete arvutamiseks ja mürakaardi koostamiseks kasutati Datakustik GmbH tarkvara CadnaA (ver. 3.7.123, BMP XL), mürakaardistamise tingimusi ja lähteandmeid füüsikalabori 22.04.2016 aruandest nr 6/4-6-2/1234.

Müra prognoosimiseks ja müraleviku kaardistamiseks Ilmastalu küla piirkonnas Metsaserva kinnistul valiti tüüpsituatsioonid 2015 aasta ja 2030 aasta prognoositava liiklussageduse olukorras päevase ja öise aja kohta ja välismüravastaste meetmete järgnevad variandid:

• Variant 1 – Mürakaitse vallita ja metsata;

• Variant 2 – Mürakaitse valliga;

• Variant 3 – Mürakaitse metsaga;

• Variant 4 – Mürakaitse valliga ja metsaga.

Tabelites 1 ja 2 ja joonistel 2, 3, 4, ja 5 on toodud müra arvutuslikud ekvivalenttasemed müratundliku hoone välisfassaadil LpA,eq (müraindikaatorid Ld -müra hinnatud tase kogu päeva vältel ja Ln -müra hin- natud tase öisel ajal) päevase ja öise ajavahemikute jaoks.

Tabelis 3 ja joonistel 6 ja 7 on toodud liiklusmüra vähendamise erinevate meetmete efektiivsus.

Põhimaanteel Tallinn-Narva autoliiklusest põhjustatud müra arvutuste tulemusena koostati mürakaar- did, mis iseloomustavad liiklusmüra levimist Metsaserva kinnistul ja nende põhjal arvutati konfliktmü- rakaardid1 päevase (kl 7:00-23:00) ajavahemiku jaoks.

Uue elamumaa planeerimisel tuleb arvestada, et elamu välisterritooriumil ei ületataks sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” § 5 lg 4 p 1 kehtestatud liiklusmüra normtasemeid. Antud juhul ei tohi liiklusmüra elamumaadel ehk II kategooria aladel ületada 55 dB päeval ja 45 dB öösel. Mürauuringu tulemustest lähtuvalt ületatakse eeltoodud liiklusmüra norme kõikidel planeerita- vate elamumaade välisterritooriumitel.

Konfliktmürakaardid on toodud aruandes joonistel 8 kuni 15

Arvutas ja koostas:

Sergei Švõdkov Terviseameti kesklabori füüsikalabori vanemspetsialist

1 Konfliktmürakaart näitab müra normtaseme ületamist dB(A).

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 2/9

Joonis 1. Ilmastalu küla, Metsaserva kinnistu – Metsaserva-DET-09-16

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 3/9

40,0

45,0

50,0

EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone

Li ik

lu sm

ü ra

t as

e L d

( d

B )

Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4

40,0

45,0

50,0

55,0

60,0

EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone

Li ik

lu sm

ü ra

t as

e L d

( d

B )

Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4

Tabel 1. 2015.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel 2 meetri kõrgusel maapinnast sõi- duteepoolsel küljel

Name

Variant 1 Vallita ja Metsata

Variant 2 Valliga

Variant 3 Metsaga

Variant 4 Valliga ja Metsaga

Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB)

EP1 eluhoone 53,9 45,6 53,9 45,6 52,6 44,3 52,6 44,3

EP2 eluhoone 53,7 45,3 53,8 45,4 52,3 43,9 52,4 44,0

EP3 eluhoone 53,6 45,3 53,7 45,4 52,3 44,0 52,4 44,1

EP4 eluhoone 54,4 46,0 54,4 46,1 52,8 44,4 52,9 44,5

EP5 eluhoone 53,1 44,7 53,1 44,8 50,7 42,3 50,7 42,4

EP6 eluhoone 54,2 45,9 54,3 45,9 52,3 44,0 52,4 44,1

Joonis 2. 2015.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel päevasel ajal

Joonis 3. 2015.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel öisel ajal

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 4/9

40,0

45,0

50,0

55,0

60,0

EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone

Li ik

lu sm

ü ra

t as

e L d

( d

B )

Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4

40,0

45,0

50,0

EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone

Li ik

lu sm

ü ra

t as

e L d

( d

B )

Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4

Tabel 2. 2030.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel 2 meetri kõrgusel maa- pinnast sõiduteepoolsel küljel

Name

Variant 1 Vallita ja Metsata

Variant 2 Valliga

Variant 3 Metsaga

Variant 4 Valliga ja Metsaga

Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB)

EP1 eluhoone 55,5 47,2 55,5 47,2 54,2 45,8 54,2 45,9

EP2 eluhoone 55,3 46,9 55,3 47,0 53,9 45,5 54,0 45,6

EP3 eluhoone 55,2 46,9 55,3 46,9 53,9 45,6 54,0 45,6

EP4 eluhoone 55,9 47,6 56,0 47,7 54,4 46,0 54,4 46,1

EP5 eluhoone 54,7 46,3 54,7 46,3 52,3 43,9 52,3 43,9

EP6 eluhoone 55,8 47,5 55,8 47,5 53,9 45,6 54,0 45,6

Joonis 4. 2030.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel päevasel ajal Joonis 5. 2030.a. Liiklusmüra arvutatud tasemed eluhoonete välisfassaadidel öisel ajal

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 5/9

0,0 0,0 0,1 0,1

0,0 0,0

1,3 1,4

1,3 1,5

2,4

1,9

1,3 1,3 1,2

1,5

2,4

1,8

0,0

1,5

3,0

EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone

Li ik

lu sm

ü ra

v äh

en em

in e

(d B

)

Variant 2 Variant 3 Variant 4

0,0 0,1

0,0 0,0

1,4 1,4 1,3

1,6

2,4

1,9

1,3 1,3 1,3 1,5

2,4

1,9

0,0

1,5

3,0

EP1 eluhoone EP2 eluhoone EP3 eluhoone EP4 eluhoone EP5 eluhoone EP6 eluhoone

Li ik

lu sm

ü ra

v äh

en em

in e

(d B

)

Variant 2 Variant 3 Variant 4

Tabel 3. Liiklusmüra vähendamise meetmete efektiivsus

Name

Variant 1 Vallita ja Metsata

Variant 2 Valliga

Variant 3 Metsaga

Variant 4 Valliga ja Metsaga

Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB) Ld (dB) Ln (dB)

EP1 eluhoone 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,3 -1,4 -1,3 -1,3

EP2 eluhoone 0,0 0,0 0,0 0,1 -1,4 -1,4 -1,3 -1,3

EP3 eluhoone 0,0 0,0 -0,1 0,0 -1,3 -1,3 -1,2 -1,3

EP4 eluhoone 0,0 0,0 -0,1 -0,1 -1,5 -1,6 -1,5 -1,5

EP5 eluhoone 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,4 -2,4 -2,4 -2,4

EP6 eluhoone 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,9 -1,9 -1,8 -1,9

Joonis 6. 2030.a. Liiklusmüra vähendamine päevasel ajal erinevate meetmete kasutamisel Joonis 7. 2030.a. Liiklusmüra vähendamine öisel ajal erinevate meetmete kasutamisel

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 6/9

Joonis 8. 2016.a. Variant 1 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Joonis 9. 2016.a. Variant 2 – Konfliktmürakaart päevasel ajal

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 7/9

Joonis 10. 2016.a. Variant 3 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Joonis 11. 2016.a. Variant 4 – Konfliktmürakaart päevasel ajal

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 8/9

Joonis 12. 2030.a. Variant 1 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Joonis 13. 2030.a. Variant 2 – Konfliktmürakaart päevasel ajal

Terviseamet Kesklabori füüsikalabor

Lubatud paljundada täismahus koos kõigi lisadega Lisa aruande nr 6/4-62/1234 22.04.2016 juurde lk. 9/9

Joonis 14. 2030.a. Variant 3 – Konfliktmürakaart päevasel ajal Joonis 15. 2030.a. Variant 4 – Konfliktmürakaart päevasel ajal

2025.02.26_KeskkA-st.pdf

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Terje Kraanvelt

vallavanem

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 29.01.2025 nr 7-1/313

Meie 26.02.2025 nr 6-5/25/1891-2

Seisukoht Metsaääre tee 1-5 ja 7, Metsaääre tee ja

Metsaserva kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse

kohta

Austatud Terje Kraanvelt

Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks Kuusalu Vallavolikogu otsuse „Ilmastalu küla

Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamine,

lähteülesande kinnitamine ning lähiala keskkonnamõjude strateegilise hindamise

mittealgatamine“ eelnõu koos lisadega1.

Planeeringuala suurusega 3,67 ha hõlmab Harjumaal Kuusalus vallas Ilmastalu külas asuvaid

Metsaserva, Metsaääre tee, Metsaääre tee 1, Metsaääre tee 2, Metsaääre tee 3, Metsaääre tee 4,

Metsaääre tee 5, Metsaääre tee 7 kinnistuid2. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ilmastalu küla

Metsaserva arenduse siseselt kinnistu piiride muutmine ja kinnistute hoonestamine. Metsaääre tee 1, 2,

3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud on moodustatud vastavalt Kuusalu Vallavolikogu

03.05.2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneeringule.

Detailplaneeringuga kavandati alale 6 elamukrunti suurustega 3600 m2, transpordimaa krunt ning

ehitusõiguseta maaüksus rohealana. Uue detailplaneeringu algatamise taotlusega soovitakse alale

kavandada 17 üksikelamukrunti, minimaalse suurusega 1200 m2. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) kohaselt ei jää planeeringualale looduskaitseseaduse (LKS) alusel kaitstavaid

loodusobjekte.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist on

Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22

mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik3. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus

planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel.

Tutvunud esitatud materjalidega peab Keskkonnaamet vajalikuks juhtida tähelepanu järgnevale:

1. Otsuse eelnõu teise lehekülje teises lõigus on kirjutatud: Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p-st 4 peab andma

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 29.01.2025 nr 6-5/25/1891 all. 2 Katastritunnused vastavalt 35301:001:1723, 35301:001:1724, 35301:001:1725, 35301:001:1721,

35301:001:1726, 35301:001:1727, 35301:001:1728 ja 35301:001:1722. 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.

2 (2)

planeeringu koostaja eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri

tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Antud määruse § 16 lõige 1 kohaselt

tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda muu käesolevas määruses nimetamata

tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Eelhinnang koostati, sest leiti, et sellises mahus

elamuala loomisel tuleb kaaluda keskkonnamõjude hindamise koostamise vajadust.

Keskkonnameti hinnangul on käesoleval juhul asjakohane viidata pigem KeHJS § 6 lg 2 p-le 10 ja

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) §

13 p-le 2 kui KeHJS § 6 lg 2 p-le 22 ja määruse nr 224 § 16 p-le 1, kuna tegemist on uue elurajooni

rajamisega. Samuti kuna tegemist on Kuusalu valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga,

siis tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ka PlanS § 124 lg 6, § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 2 p-

de 1 ja 3 alusel. Tulenevalt sellest palume ära muuta ka otsuse eelnõu otsustavas osas toodud KSH

algatamise kaalumise alused.

Samuti palume teha kindlaks, et otsuse eelnõus ja selle lisas 1 „ILMASTALU KÜLA METSAÄÄRE

TEE 1, 2, 3, 4, 5, 7, METSAÄÄRE TEE JA METSASERVA KINNISTUTE NING LÄHIALA

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

EELHINNANG“ (edaspidi eelhinnang) toodud KSH algatamise vajalikkuse kaalumise alused

oleksid ühesugused.

2. Eelhinnangu alapunktis 4.4 on kirjutatud: Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala

väärtusele ja tundlikkusele kui järgitakse looduskaitseseaduses ning kaitsekorralduskavas

sätestatut. Arusaamatuks jääb, mida selle lause all mõeldakse, kuna planeeringualale ega selle

lähialasse ei jää LKS alusel kaitstavaid loodusobjekte.

3. Ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneeringu seletuskirja4 alaptk-s 3.6 (lk 10) kirjutatakse:

Planeeritav kinnistu jääb kehtiva üldplaneeringu kohase kaitsemetsa alale. Planeeringuga tehakse

ettepanek kaitsemetsa taastamiseks, uutele kruntidele vajaliku maa reserveerimiseks. Kui kehtivas

detailplaneeringus on Kuusalu valla üldplaneeringu kohase kaitsemetsaga arvestatud, siis algatatava

detailplaneeringu KSH eelhinnangus seda teemat käsitletud ei ole. Palume eelhinnangus käsitleda,

kas ja kuidas on tagatud üldplaneeringus toodud nõuded kaitsemetsa alale elamute kavandamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Egle Smith 5697 0213

[email protected]

4 Osaühing ASE töö nr PL-03-16/DP, Tallinn 2017.

2025.03.10_Transp-A-st.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 29.01.2025 nr 7-1/313

Meie 10.03.2025 nr 7.2-2/25/1687-2

Seisukohtade väljastamine Metsaääre tee 1,

2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva

kinnistute detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Kuusalu vallas Ilmastalu külas Metsaääre tee 1 (35301:001:1725),

Metsaääre tee 2 (35301:001:1721), Metsaääre tee 3 (35301:001:1726), Metsaääre tee 4

(35301:001:1727), Metsaääre tee 5 (35301:001:1728), Metsaääre tee 7 (35301:001:1722),

Metsaääre tee (35301:001:1724) ja Metsaserva (35301:001:1723) kinnistute detailplaneeringu

(edaspidi planeering) algatamise kavatsusest ning palute meie arvamust algatamise otsuse

eelnõule, lähteseisukohtadele ja KSH eelhinnangule.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine üksikelamukruntide

moodustamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee km 41,57- 41,84. Nõustume KSH

eelhinnangus tehtud ettepanekuga jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs kinnistutele tagada kohaliku Kupu tee (35301:001:1418) kaudu.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi. 5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

kontaktalas paiknevate planeeringutega.

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud

ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude

paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb

rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise

lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis

2 (2)

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja

selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi

sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

9. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

10. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed

ning lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustust planeeringualal määruse

nr 71 kohaste müra normtasemete tagamiseks leevendusmeetmeid rakendada. Meie

hinnangul ei ole ca 80 m kaugusele müraallikast kavandatav 2,5 m kõrgune pinnasevall

piisav meede müra normtasemete tagamiseks, sest riigitee on kõnealuses lõigus suhteliselt

kõrgel muldel ja vall paikneb müraallika suhtes kaugel. Sobilik on konsulteerida

asjatundjaga.

11. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda

Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Metsaserva põhijoonis

Rita Źereen

5120275, [email protected]

2025.06.18_Algatamise_Otsus nr 20.pdf

O T S U S

Kiiu 18.juuni 2025 nr 20

Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7,

Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7,

Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamiseks.

Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud on moodustatud vastavalt

Kuusalu Vallavolikogu 03.05.2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmastalu küla Metsaserva

kinnistu detailplaneeringule. Detailplaneeringuga kavandati alale 6 elamukrunti suurustega,

transpordimaa krunt ning ehitusõiguseta maaüksus rohealana. Alale on vastavalt planeeringu

lahedusele seatud reaalservituut Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute juurdepääsu tagamiseks.

Uue detailplaneeringu algatamise taotlusega soovitakse alale kavandada 17 üksikelamukrunti,

minimaalse suurusega 1200 m2. Juurdepääs kinnistule on võimalik rajada olemasolevalt

munitsipaalomandis olevalt Kupu tee katastriüksuselt.

Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud asuvad Kuusalu valla

üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses piirnedes tiheasustusalaga, osaliselt perspektiive

elamualal ja osaliselt rohevööndi alal. Kehtestatud detailplaneeringuga on täpsustatud

vööndite asetust. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on haja-asustuses elamute

ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide

hoonestusest 30,0 m. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtivat üldplaneeringut

muutev kavandatavate krundisuuruste osas. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud

asjaoluga, et ala piirneb olemasoleva tiheasustusalaga, läheduses on planeeringu elluviimiseks

vajalik taristu ja Kuusalu alevikus ei ole piisaval hulgal elamukruntide arendamiseks sobilikke

alasid. Menetluses olevas üldplaneeringus on planeeritav ala kavandatud liita Kuusalu

alevikuga ning tiheasustusalaga. Üldplaneeringuga tiheasustusaladele lubatud

minimaalseks krundisuuruseks on menetluses olevas üldplaneeringus määratud 1200 m2.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus. Algatajaks ning

kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604

Harjumaa; [email protected]; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab

tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p-le 10 peab andma planeeringu koostaja

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral peab

Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajadust. Antud määruse § 13 p-le 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang anda elamurajooni rajamisel.

Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirsi poolt on koostatud kavandatava elamuala

keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte

kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist.

Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väga väike. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitas Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu

asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.

Maa- ja Ruumiamet esitas oma seisukoha (12.05.2025 kiri nr 6-3/25/1575-2), milles annab

sisendi detailplaneeringu koostamise ning detailplaneeringu algatamise eelnõu osas ja määrab

täiendava kooskõlastuse vajaduse Terviseametiga, kuna planeeringuala piirneb riigiteega ning

teelt lähtuvad võimalikud kahjulikud mõjud: müra, vibratsioon, õhusaaste jms võivad

kahjustada inimeste tervist. Ameti esitatud märkustega on eelnõu koostamisel arvestatud.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (26.02.2025 kiri nr 6-5/25/1891-2), mille kohaselt on

amet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus.

Transpordiamet esitas oma seisukohad ja tingimused detailplaneeringu koostamiseks

10.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/1687-2.

Kuusalu Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise eelnõu 29.01.2025 tutvumiseks

ning soovi korral arvamuse avaldamiseks planeeritaval alal juurdepääsuservituuti omavate

Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanikele. Kalda 19a kinnistu omanik teavitas

vallavalitsust, et tal ei ole vastuväiteid elamukruntide kavandamise osas, kuid sooviks on

tagada detailplaneeringuga juurdepääs oma kinnistule. Kalda tn 17a ning 21a kinnistute

volitatud esindaja teavitas vallavalitsust antud kinnistute omanike soovist kavandada

kinnistutele elamumaa sihtotstarve ning ehitusõigused ja palus kaasata planeeritavasse alasse

Kalda tn 17a ning 21a kinnistud.

Kuusalu vallavalitsus korraldas 31.03.2025 Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja

Metsaserva kinnistute ning Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanike seisukohtade

ärakuulamiseks koosoleku. Koosoleku ning selle järgnenud omavaheliste arutelude tulemusel

jäid kinnistute omanikud seisukohtadele, et jätkatakse Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre

tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu menetlusega, milles arvestatakse Kalda tn 17a,

19a ja 21a kinnistute juurdepääsu vajadusega. Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistutele algatatakse

vastavalt kinnistute omanike avaldustele eraldiseisev detailplaneering. Avaldus Ilmastalu küla

Kalda tn 17a ja 21a kinnistute detailplaneeringu algatamiseks on laekunud Kuusalu

vallavalitsusele 06.06.2025.a

Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2,

3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamise taotlusega

12.11.2024 koosolekul ning 10.04.2025 koosolekul Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a

kinnistute omanike sooviga kavandada kinnistutele ehitusõigused. Komisjon toetas

detailplaneeringu algatamise tingimusel, et detailplaneeringu menetluse käigus uuritakse

võimalikke müratõkke meetmeid ning need kirjeldatakse ka detailplaneeringus arendaja

kohustusena. Vastav tingimus on lisatud algatatava detailplaneeringu koostamise

lähteülesandesse.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, mille kohaselt

on kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada ruumilist planeerimist,

planeerimisseaduse § 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku

ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri

olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid

väärtusi, § 124 lõike 10, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldajaks kohaliku

omavalitsuse üksus, § 124 lg 6, § 142 lg 6, § 142 lõike 6 keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 punkti 22, § 33 lõiked 3 – 6 ja § 35 lõike 5, § 33

lg 2 p-de 1 ja 3 alusel ja Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2025 istungi ettepaneku

detailplaneeringu algatamiseks, Kuusalu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva

kinnistute ning lähiala detailplaneering.

2. Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt

lisas 1 toodud eelhinnangule.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulve Märtson

volikogu esimees

Lisa 1

Kuusalu Vallavolikogu

18.06.2025 otsusele nr 20

ILMASTALU KÜLA METSAÄÄRE TEE 1, 2, 3, 4, 5, 7,

METSAÄÄRE TEE JA METSASERVA KINNISTUTE

NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Ilmastalu küla Metsaserva arenduse siseselt kinnistu piiride

muutmine ja kinnistute hoonestamine.

Planeeringuala hõlmab Ilmastalu küla Metsaserva (katastritunnus 35301:001:1723;

sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 13 007 m2), Metsaääre tee (katastritunnus

35301:001:1724, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1842 m²), Metsaääre tee 1

(katastritunnus 35301:001:1725, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3712 m²), Metsaääre

tee 2 (katastritunnus 35301:001:1721, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3591 m²),

Metsaääre tee 3 (katastritunnus 35301:001:1726, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3632

m²), Metsaääre tee 4 (katastritunnus 35301:001:1727, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala

3609 m²), Metsaääre tee 5 (katastritunnus 35301:001:1728, sihtotstarve elamumaa 100%,

pindala 3601 m²), Metsaääre tee 7 (katastritunnus 35301:001:1722, sihtotstarve elamumaa

100%, pindala 3640 m²).

Juurdepääs arendusele on tagatud selle lõuna küljelt piirnevalt Kupu teelt.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnad,

eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust,

toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on

ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Planeeringuala asub Kuusalu aleviku kõrval

ja omab head ühendust suurimate keskustega. Planeeringuala asub valla suurima keskuse

vahetuses läheduses, aga samas paikneb looduslikus elukeskkonnas. Kavandatav tegevus on

kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga.

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale

omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku

ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste

keskustega. Planeeringuala paikneb Ilmastalu külas ja piirneb Kuusalu alevikuga.

Planeeringualalt tuleva tee kaudu on võimalikult mugavalt ja kiirelt jõuda piirkonna suurimate

keskusteni. Lisaks paikneb planeeringualal maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku

ala. Planeeringuala, mis kattub rohevõrgustiku alaga ei kuulu hoonestamisele ning säilitatakse

metsana. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga.

Kuusalu valla arengukava 2023-2028 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu

on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi

pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas

Kuusalu valla arengukavaga.

Kuusalu Valla üldplaneeringu kohaselt asuvad Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee

ja Metsaserva kinnistud haja-asustuses piirnedes tiheasustusalaga, osaliselt perspektiive

elamualal ja osaliselt rohevööndi alal. Kehtestatud detailplaneeringuga on täpsustatud

vööndite asetust. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on haja-asustuses elamute

ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide

hoonestusest 30,0 m. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtivat üldplaneeringut

muutev kavandatavate krundisuuruste osas.

Joonis 1. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust

2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide

nõuete ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist

keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist

planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise

hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on

kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab

ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes

õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu

realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

Keskkonnaregistri andmetest.

3.1. Maakasutus

Planeeringuala hõlmab Ilmastalu küla Metsaserva arendust. Planeeringualal ei asu

ehitisregistri ega ortofotode andmetel hooneid ega rajatisi. Planeeringuala piirinaabrid on

põhjas Tarvametsa (35203:004:0161), idas Vennaniidu (35203:004:0020), lõunas Kupu tee

(35301:001:1418), läänes Kupu tee 15 (35201:004:1410), Kalda tn 21a (35203:004:0257),

Kalda tn 19a (35203:004:0256) ja Kalda tn 17a (35203:004:0255).

3.2. Vee kasutus

Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada

ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise

käigus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes. Planeeringualal läheduses on kehtestatud Kuusalu valla ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga järgsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid.

Trassidega liitumise võimalikkuse osas tuleb läbi rääkida trasside haldajaga.

Joonis

1 Joonis 2. Põhjavee kaitstus planeeringualal (nõrgalt kaitstud põhjaveega ala).

3.3. Muude loodusressursside kasutus

Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses.

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas

Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku

Kandle kihistu lubjakivi raudooididega. Planeeringuala kõrgusandmed jäävad 37,5 m ja 35 m

vahele ja vähenevad ida suunas.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on Kuusalu vallas kõrge radoonisisaldusega

pinnas. Radooniriski vältimiseks on vajalik rakendada ennetavaid või leevendavaid meetmeid.

3.4.2. Taimkate ja loomastik

Planeeringualal asub Kuusalu aleviku tiheasustusala vahetus läheduses. Planeeringuala põhja

küljel on Tallinn-Narva mnt, mis on oluliseks takistuseks loomade liikumisele. Lõuna ja ida

pool on metsamaa säilinud ning loomadel on võimalik alal liikuda ilma inimhäiringuteta.

Kuusalu aleviku ümbruse metsi iseloomustab toitevaese mullastikuga männikud, mis

paiknevad liivasel pinnasel. Toiteainete vähesuse tõttu puudub rikkalik alustaimestik.

Loomastikust leidub planeeringualal tõenäoliselt metsast ala eelistav loomastik.

Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad kinnistul keskmiselt leetunud leedemuld (LII),

gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld (L(k)IIg) ja väga õhuke madalsoomuld

(M`) (Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus.Joonis 3).

Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus.

3.4.3. Veestik

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kinnistul puuduvad

maaparandussüsteemid. Kinnistul asub kraavitus.

3.4.4. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1 Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on

oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,

ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja

tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info

puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde

käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja

ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike

ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

4.1.2 Mõju veestikule

Planeeringuala asub Kuusalu reoveekogumisala läheduses. Reoveekogumisalal on rajatud

ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon, millega saab tõenäoliselt liituda. Kui sellega liitumine ei ole

võimalik, siis tuleb veevarustus lahendada planeeringuala siseselt. Ühisveevärgi ja -

kanalistastsiooniga liitumiseks tuleb ühendust võtta kanalisatstiooni haldajaga ning eelistada

kanalisatstiooni lahendamist sellisel viisil. Juhul kui ühiskanalisatsiooniga liitumine ei ole

võimalik tuleb kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Ka kanaliastiooni lahendamine lokaalselt

ei põhjusta objektiivse teabe puhul olulist keskkonnamõju.

Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks

kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave

ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise

kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest

vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Kavandatavad ehitusalad

on kaugel Loo jõest ning sellest tulenevalt ei oma negatiivset mõju jõe elustikule. Planeeritu

kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

4.1.3 Mõju õhule

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks

õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda

keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

(õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei

suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.

4.1.4 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus

emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata

sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine

nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna

olulist mõju kliimamuutustele.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise

tõenäosus.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoone rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb

kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib

tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

Planeeringuala paikneb Tallinn - Narva mnt vahetus läheduses. Tihedast liikluses võib tekkida

ülenormatiivne müra elamualale. Ülenormatiivset mõju on võimalik vähendades rakendades

erinevaid meetmeid. Detailplaneeringu koostamise käigus on vajalik hinnata tekkivat mõju

maanteelt ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Leevendavate meetmete

rakendamisega on võimalik välistada potentsiaalne tekkiv ülenormatiivne müra.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille

tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad

ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik

planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib

põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Kavandatav tegevusega rajatakse elamuala. Planeeringuala paikneb Kuusalu aleviku vahetus

läheduses. Uus elamuarendus moodustab loogilise arengu Kuusalu alevikule ning sobib

olemasolevasse keskkonda. Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri.

Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei

kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute vahel, seega mõju elanikkonnale on

eeldatavalt minimaalne.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Kavandatu tulemusena ei muutu olemasolev maakasutus. Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele.

4.5 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid,

projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata,

projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei

kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga, mille

mõjud looduskeskkonnale on püsivad. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene

mõju.

5. Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise

tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku

alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada

(lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline.

Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele.

Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga

kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite

ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid

muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju

strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Eelhinnangu koostas:

Margus Kirss

Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa 2

Kuusalu Vallavolikogu

18.06.2025.a otsusele nr 20

ILMASTALU KÜLA METSAÄÄRE TEE 1, 2, 3, 4, 5, 7,

METSAÄÄRE TEE JA METSASERVA KINNISTUTE

NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Planeeringu koostaja: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele. Detailplaneeringu

kehtestamiseks esitamise tähtaeg on kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest

arvates.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED

1.Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

2. Kuusalu valla üldplaneering.

II ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD

1.Kuusalu valla üldplaneering.

III PLANEERITAVA ALA ULATUS

Planeeritav ala hõlmab Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja

Metsaserva kinnistuid ning kinnistutega piirnevat Kupu tee katastriüksust.

III DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7 ja Metsaääre tee kinnistute ümberkruntimine

elamukruntideks (minimaalse suurusega 1200 m2) ning neid teenindavateks

maaüksusteks. Metsaserva kinnistu kavandada ala teenindava rohealana, millele ette

näha kõrghaljastuse taastamine. Planeeritava ala põhjaküljele kavandada müravall,

täiendava kõrghaljastusega ala.

2. Kruntidele ehitusõiguse seadmine üksikelamute ning nende abihoonete rajamiseks.

3. Kalda tn 17a, 19a ja 21a juurdepääsutee lahendamine.

4. Liikluskorralduse lahendamine, sh Kupu tee väljaehitamiseks vajalike tingimuste

seadmine.

5. Tehnovarustuse kavandamine, sh OÜ-ga Kuusalu Soojus ühisveevärgiga liitumise

tingimuste täpsustamine.

6. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine, sh maantee äärse haljasala vööndi

kavandamine.

7. Tallinn-Narva maanteelt tuleneva müra leevendusmeetmete välja töötamine ning

tingimuste seadmine.

8. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

9. Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Vastav analüüs esitada seletuskirja eraldi peatükina.

10. Detailplaneeringu elluviimise kavas kirjeldada ala arendaja kohustused teede ja

tehnovõrkude väljaehitamiseks enne vastavatele elamukruntidele ehituslubade

väljastamist. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida Kuusalu Vallavalitsuse ja

kinnistute omaniku vahel vastav notariaalne leping.

IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1.Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1.Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.

2.Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan

täpsusega M 1:500.

3.Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning

naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega

esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse

koostamist.

VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

1.Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab

kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh

tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.

2.Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse

ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

3.Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta.

4.Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu

kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas

esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale.

5.Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid

andmeid:

5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet;

5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;

5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites.

6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta

rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad.

7. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid,

torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevöönditega.

võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas.

8. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sadevee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte

halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi ning tagada alal asuva

maaparandussüsteemi toimimine.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Päästeameti Põhja päästekeskus

2. Transpordiamet

3. Maa- ja Ruumiamet

4. Terviseamet

5. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad

6. Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanikud

7. Planeeritavate kinnistute omanik

8.Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või

kelle maakasutust kitsendatakse.

VIII DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD

1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise finantseerimise leping koheselt pärast

algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Lepingu projekti edastab vallavalitsuse

planeeringute spetsialist huvitatud isikule.

2.Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel

korrektuuride tegemiseks.

3.Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:

o Väljavõtet üldplaneeringust ning üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendusi;

o Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;

o Eskiisi seletuskirja;

o Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust,

meetmeid müra leevendamiseks, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust.

4.Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele

tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab

detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla

kodulehel www.kuusalu.ee.

5. Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu

põhilahendus esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude

valdajatega korraldab planeeringu kooskõlastamise huvitatud isik või siis tema poolt valitud

planeeringu koostaja.

6. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega

Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks

planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat

materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee

kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud.

7. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub

maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

8. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu

Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes

Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

9. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu

kehtestamist.

10. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul

algatamise korraldusest arvates.

11. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu

(PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja

vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele

ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt

PLANK- kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse

planeeringu koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist.

12. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele

planeeringu materjalidest ühe eksemplari paberkandjal.

202505.12-MaRuA-st.docx

Kuusalu Vallavalitsus
[email protected]

Arvamuse andmine Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamisele Teie 29.01.2025 nr 7-1/313

Meie 12.05.2025 nr 6-3/25/1575-2
Kuusalu Vallavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile (MaRu) 29.01.2025 nr 7-1/313 ettepanekute saamiseks Kuusalu Vallavolikogu korralduse eelnõu „Ilmatsalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning lähiala keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“.

MaRu pädevuses on ruumilise planeerimise rakenduslike ülesannete täitmine, sh vastavalt planeerimisseadusele (PlanS) planeeringute heakskiitmine (PlanS § 90, §121). Eelnevast tulenevalt kaasatakse MaRu kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond planeeringute koostamisse, mis esitatakse MaRu-le heakskiidu saamiseks.

Planeeritav ala asub Ilmatsalu külas riigitee 1 Tallinn-Narva tee ääres. Alal kehtib Kuusalu Vallavolikogu 3.05.2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmatsalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on Ilmatsalu küla Metsaserva arenduse siseselt kinnistu piiride muutmine ja kinnistute hoonestamine.

Detailplaneeringut menetletakse Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringut muutvana kavandatud kruntide suuruste osas.

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud asjaoluga, et ala piirneb olemasoleva tiheasustusalaga, läheduses on planeeringu elluviimiseks vajalik taristu ja Kuusalu alevikus ei ole piisaval hulgal elamukruntide arendamiseks sobilikke alasid. Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49 algatati Kuusalu valla üldplaneering ning planeeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine. Menetluses olevas üldplaneeringus on planeeritav ala kavandatud liita Kuusalu alevikuga ning tiheasustusalaga.

MaRu kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond märgib järgmist:

1. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Märgime, et üldplaneeringu muutmine peab jääma erandiks ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida.

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee Registrikood 70003098
Kehtiva Metsaserva kinnistu detailplaneeringuga on alale kavandatud 6 ligikaudu 3600 m2 suurust elamukrunti, transpordimaa krunt ning ehitusõiguseta maaüksus rohealana. Liiklusest tuleneva müra leevendamiseks on planeeringuala põhjaserva ette nähtud haljasvöönd ja kuni 2,5 m kõrgune vall. Planeeringuga tehakse ettepanek kaitsemetsa taastamiseks. Kõrghaljastus planeeritavate hoonete ja Narva maantee vahel tuleb kinnistu piires taastada. Moodustatud kruntide pos nr 2, 3, 4 (Metsaääre tee 3, 5, 7) hoonestamata alast 50% ja kruntide pos nr 1, 5, 6 (Metsaääre tee 1, 2, 4) hoonestamata alast 20% ulatuses on ette nähtud reserveerida kõrghaljastusele. Detailplaneeringut realiseeritud ei ole. Uue detailplaneeringu algatamise taotlusega soovitakse alale kavandada 17 üksikelamukrunti, minimaalse suurusega 1200 m2.

Lähtuvalt PlanS § 74 lõikest 5 on üldplaneering detailplaneeringu koostamise alus. Detailplaneering peab järgima üldplaneeringu põhimõtteid. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asuvad kinnistud hajaasustuses, osaliselt perspektiivsel elamumaal ning planeeringualale ulatub osaliselt kaitsemets. Kuusalu alevikus on määratud kaitsehaljastuse ala hoonestamise erandiga. Erandiga alal on võimalik vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel väikeelamu kavandamine selliselt, et valdav osa maa-alast jääb toimima kaitsehaljastusena. Koostatavas üldplaneeringus on tehtud ettepanek Metsaserva planeeringuala liita Kuusalu aleviku territooriumiga. Üldplaneeringus on selgitatud, et tiheasutusega alal tuleb uute kruntide moodustamisel arvestada väljakujunenud krundistruktuuriga ja hoonestusjoonega. Lähtuda tuleb kvaliteetse elukeskkonna loomise vajadusest ning tagada avaliku ruumi olemasolu (haljasalad, mänguväljakud, uutel arengualadel rohevööndid).

Märgime, et planeeringuala naabruses Kuusalu alevikus asuvate väikeelamumaa kruntide keskmine suurus on ligikaudu 1700 m2. PlanS § 12 lõike 2 kohaselt tuleb asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitleda ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Planeerimisel tuleb järgida PlanS § 8 alusel elukeskkonna parendamise põhimõtet. Tulenevalt eelnevast palume kohalikul omavalitsusel põhjalikult kaaluda ja põhjendada, kuidas mõjutab antud piirkonnas kuue 3600 m2 suuruse krundi jagamine seitsmeteistkümneks krundiks senist elukeskkonda ning hinnata, kas antud lahendus on piirkonda sobiv. Palume kaaluda detailplaneeringu lähteülesandes kõrghaljastuse osakaalu määramise vajadust.

2. KSH eelhinnangu peatükis 2 on toodud seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb alale osaliselt rohevõrgustik. Kuusalu valla üldplaneering kohaselt asub planeeringuala kaitsemetsa maal. Palume peatükki täiendada ning kirjeldada vastavust kõrgema astme planeeringutele.

3. Lähtudes esitatud materjalidest on MaRu seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltoodust detailplaneeringu koostamisel lähtuda.

4. Detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu lõpus on toodud vaidlustamisviide, mille kohaselt on otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest teada saamise päevast alates. Märgime, et detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega algatamise otsust üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palume kohtus vaidlustamise viited eelnõust välja jätta.

2
5. PlanS § 127 lõike 1 alusel koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt eelnevast ja Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktist 12 palume lisada lähteseisukohtade punkti 7. „Nõutavad detailplaneeringu kooskõlastused/koostöö“ Terviseamet, sest planeeringuala piirneb riigiteega ning teelt lähtuvad võimalikud kahjulikud mõjud: müra, vibratsioon, õhusaaste jms võivad kahjustada inimeste tervist.

6. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Tulenevalt PlanS § 127 lõikest 3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada. Arvestades, et lähteseisukohad koostatakse konkreetse planeeringu kohta, soovitame neis anda ülevaade kinnistutest, mille omanikke planeeringu koostamisse kaasatakse. Ühtlasi palume kohalikul omavalitsusel tagada, et kõik puudutatud isikud, sh planeeringualaga piirnevate maaüksuste omanikud, oleksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud.

Palume enne detailplaneeringu vastuvõtmist esitada detailplaneering koos lisamaterjalidega MaRu KOV planeeringute heakskiitmise osakonnale arvamuse avaldamiseks ning tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning asutuste määramiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Kati Tamtik
peadirektor

Tuuli Saar
56831592 [email protected]
3

2026.03.02-joonisTerviseametile.pdf

L E P P E M Ä

R G

I D

PLAN EER

ITAVA ALA PIIR

O LEM

ASO LEVAD

KIN N

ISTU PIIR

ID

M O

O D

U STATAVATE KR

U N

TID E PIIR

ID

Ü KSIKELAM

U M

AA KR U

N T

LO O

D U

SLIKU H

ALJASM AA KR

U N

T

SÕ ID

U TEE M

AA-ALA KR U

N T

KAVAN D

ATAV H O

O N

ESTU SALA

EH ITU

SÕ IG

U SE TABEL

H oonete lubatud suurim

ehitisealune pind m 2

K rundi posits. nr.

H oonete lubatud m

ax arv krundil

K rundi kasutam

ise sihtotstarve või sihtotstarbed

K rundi suurus m

2

H oonete lubatud m

ax kõrgus m

Kalda tn 19 a 35203:004:0256

Kalda tn 17 a 35203:004:0255

Kalda tn 21 a 35203:004:0257

Kupu tee 15 35201:004:1410

Kupu tee (valla tee nr 48)

TEH N

O R

AJATISE (G AAS, SID

E) KAITSEVÖ Ö

N D

/SER VITU

U D

IALA

R IIG

IM AAN

TEE KAITSEVÖ Ö

N D

(50 M )

SO O

VITU SLIK KAVAN

D ATAVA ELAM

U /ABIH

O O

N E ASU

KO H

T

SO O

VITU SLIK KR

U N

D ILE SISSESÕ

ID U

ASU KO

H T

SO O

VITU SLIK JÄÄTM

ETE KO G

U M

ISM AH

U TITE ASU

KO H

T

KAVAN D

ATAVA KU N

STLIKU VEEKO

G U

SO O

VITU SLIK ASU

KO H

T

KAVAN D

ATAVA R EO

VEE PU M

PLA ASU KO

H T (KAITSEVÖ

Ö N

D 10 M

)

14 830

LT -

- -

M etsaserva tee

riigim aantee kaitsevöönd 50 m

gaasipaigaldise kaitsevöönd

Sidekaabli kaitsevöönd

m aagaasi jaotustorustik Kuusalu B3

12.0

25.0

EP

LT

KAVAN D

ATAV LIIKLU SM

Ü R

A LEEVEN D

AV KAITSEH ALJASTU

S, PU

U D

E R IVI , SO

O VITATAVALT KU

U SEH

EKK

SÄILITATAV/KAVAN D

ATAV KÕ R

G H

ALJASTU S ELAM

U KR

U N

D IL.

ER IN

EVAD ILU

- JA/VÕ I VILJAPU

U D

JA -PÕ Õ

SAD

R O

H EALAL TAASTATAV KÕ

R G

H ALJASTU

S

N

10.0

12.0

17.015.0

H L

Vennaniidu 35203:004:0020

Tarvam etsa

35203:004:0161

2.0

4.5

R-8.0

31.0

25.0

5.0

M ÄR

KU SED

:

1.0 TIIK

1. PLAN EER

ITAVAST ALAST JÄÄB C A 2.1 H

A Ü LD

PLAN EER

IN G

U KO

H ASE

KAITSEM ETSA ALALE.

2. KÄESO LEVA PLAN

EER IN

G U

G A O

N KAVAN

D TAVATEL KR

U N

TID EL R

ESER VEER

ITU D

M AAD

KAITSEM ETSA TAASTAM

ISEKS. 3. KR

U N

TID EL PO

S N R

1,2,3,4,5 JA 6 O N

ETTE N ÄH

TU D

50% H

O O

N ESTAM

ATA KR

U N

D I O

SAST (KÕ R

G )H

ALJASTAD A.

4. KR U

N TID

EL PO S N

R 7,8,9,10,11 JA 12 O

N ETTE N

ÄH TU

D 20%

H O

O N

ESTAM ATA

KR U

N D

I O SAST (KÕ

R G

)H ALJASTAD

A.

Kolga m etskond 44

35203:004:0124

O R

IEN T TEEM

APLAN EER

IN G

U JÄR

G SE R

O H

EVÕ R

G U

STIKU PIIR

O R

IEN T Ü

LD PLAN

EER IN

G U

JÄR G

SE KAITSEM ETSA PIIR

KEH TIVA D

ETAILPLAN EER

IN G

U G

A N IH

U TATU

D KAITSEM

ETSA JA R

O H

EVÕ R

G U

STIKU ALA (1,92 ha)

N ÄH

TAVU SKO

LM N

U R

K PEATEE-KÕ R

VALTEE PÕ H

IM Õ

TTEL 20X110 M

PR O

JEKTIIR U

S PEATEEL 50KM /H

KEH TIV 2,5 M

LAIU N

E JA C A 338 M

2 SU U

R U

N E TEESER

VITU U

T

KAVN D

ATAVA U U

SH O

O N

ESTU SE EH

ITU SJO

O N

M AAN

TEE PO O

LT

13 000 H

L 15--

-- --

2.5

177.9

28.3

10.0

1 1600 EP 320

3 9/6

2 1700 EP 320

3 9/6

3 1700 EP 320

3 9/6

4 1700 EP 320

3 9/6

5 1700 EP 320

3 9/6

6 2060 EP 320

3 9/6

7 1610 EP 320

3 9/6

8 1600 EP 320

3 9/6

9 1800 EP 320

3 9/6

10 1710 EP 320

3 9/6

11 1630 EP 320

3 9/6

12 1680 EP 320

3 9/6

LEH TI

M 1:500

M Õ

Õ TKAVA

KU U

PÄEV

LEH T

T.Skolim ow

ski 401.2026

M K

A TE

G E

V U

S LU

B A EM

U 000138

R E

G . N

R . 12788832, M

TR EEP003477

A &

T A R

H ITE

K TID

O Ü

STAAD IU

M

H U

V ITATU

D ISIK

JO O

N IS

O BJEKT

T.Skolim ow

ski P

R O

JE KTI JU

H T

A R

H ITEKT

D P

tiina@ atarhitektid.ee

+372 566 52 900

TÖ Ö

N R

AR H

ITEKTID D

E T A I L P L A N E E R

I N G

KR U

N D

IJAO TU

SE JA EH ITU

SÕ IG

U SE PLAAN

P L-01-25/D

P

Kuusalu vald Ilm astalu küla M

etsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, M

etsaääre tee ja M etsaserva kinnistute ning lähiala

Arvo Arrak

4.0

--

42.0

32.0

-

8.5

P O

S N

R K

R U

N D

I A

AD R

ESS (ETTEPA

N EK)

M AX

H O

O N

E TE

E H

ITISE A

LU N

E P

IN D

(m )

M AX

H O

O N

E K

Õ R

G U

S (m )

E R

ALD I

E LAM

U /

A BIH

O O

N E

M AX

H O

O N

E TE

AR V

K R

U N

D IL

9101112

KR U

N TID

E AR VU

LISED N

ÄITAJAD . KR

U N

TID ELE U

LATU VAD

KITSEN D

U SED

. TIN G

IM U

STE JA SER VITU

U TID

E SEAD M

ISE ETTEPAN EKU

D

K R

U N

D I

S U

U R

U S

(m )

K R

U N

D I

S IH

TO TS

TAR VE

D ETAILPLA

N EE-

R IN

G U

/ K

ATAS TR

I- Ü

KSU S

E LIIG ILE

1800 m

1710m

2

9/6 3

320 m EP/E

2

EP/E

A U

TO P

AR KIM

IS- K

O H

TA D

E AR

V2+1

K R

U N

TID E

M O

O D

U STAM

IN E

(KU I SU

U R

O SA

JA M

ILLISE KIN

N ISTU

A R

VE LT)

K R

U N

TID E LE U

LATU VA

D K

ITS EN

D U

SED S

ER V

ITU U

TID E SEA

D M

ISE ETTEPAN EKU

D M

U U

D TIN

G IM

U SED

1415

2+1

13

EP/E

1630 m 2

1680 m 2

2200m 2

630 m 2

13007 m 2

3 320 m

2

3 320 m

2

3 360 m

2

LT 1. K

rundile ulatub riigim aantee kaitsevöönd 50 m

ca 20 m 2 ulatuses

2. K rundi kasutam

ist kitsendab m aagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1+1m

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega

9/6

2

P O

S N

R K

R U

N D

I A

AD R

ESS (ETTEPA

N EK)

M AX

H O

O N

E TE

E H

ITISE A

LU N

E P

IN D

(m )

M AX

H O

O N

E K

Õ R

G U

S (m )

E R

ALD I

E LAM

U /

A BIH

O O

N E

M AX

H O

O N

E TE

AR V

K R

U N

D IL

1234

K R

U N

D I

S U

U R

U S

(m )

K R

U N

D I

S IH

TO TS

TAR VE

D ETAILPLA

N EE-

R IN

G U

/ K

ATAS TR

I- Ü

KSU S

E LIIG ILE

1600 m

1700m

2

9/6 3

320 m EP/E

2

EP/E

A U

TO P

AR KIM

IS- K

O H

TA D

E AR

V2+1

K R

U N

TID E

M O

O D

U STAM

IN E

(KU I SU

U R

O SA

JA M

ILLISE KIN

N ISTU

A R

VE LT)

K R

U N

TID E LE U

LATU VA

D K

ITS EN

D U

SED S

ER V

ITU U

TID E SEA

D M

ISE ETTEPAN EKU

D M

U U

D TIN

G IM

U SED

678

2+1

2+1 5

EP/E

2+1

1600 m 2

1700 m 2

1700m 2

2060 m 2

1610 m 2

3 320 m

2

3 320 m

2

3 320 m

2

3 320 m

2 EP/E

EP/E 320 m

2

3

1. K rundi kasutam

ist kitsendab liikusm üra leevandam

iseks rajatav hekk ning m

aagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1+1m

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega

2. K rundi kasutam

ist kitsendab liikusm üra leevandam

iseks rajatav hekk

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega

2. K rundi kasutam

ist kitsendab liikusm üra leevandam

iseks rajatav hekk

2. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega

9/6

9/69/6

9/6

2

2+1 320 m

2

3 9/6

2+1 320 m

2

3 9/6

EP/E

H L

13 2200

LT -

- -

-

LT

--

-- --

-- ------

-- -- ----

---- --

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega

2. K rundi kasutam

ist kitsendab liikusm üra leevandam

iseks rajatav hekk

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 50% katta (kõrg)haljastusega

2. K rundi kasutam

ist kitsendab liikusm üra leevandam

iseks rajatav hekk

1. K rundi kasutam

ist kitsendab liikusm üra leevandam

iseks rajatav hekk ja vall ning m

aagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1+1m 2. K

rundi hoonestam ata osast on ette nähtud kuni 50%

katta (kõrg)haljastusega

1. K rundi kasutam

ist kitsendab liikusm üra leevandam

iseks rajatav hekk ning m

aagaasi jaotustorustiku kaitsevöönd 1+1m 2. K

rundi hoonestam ata osast on ette nähtud kuni 50%

katta (kõrg)haljastusega

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega

1. K rundi hoonestam

ata osast on ette nähtud kuni 20% katta (kõrg)haljastusega

320 m

3.6

V A

R IA

N T 2, 2026.01.13

110.0

71.0

2026.03.03_ Seisukoha küsimine.doc

Terviseamet 03.03.2026
[email protected]

Kuusalu Vallavolikogu on algatanud 18.juuni 2025 oma otsusega nr 20 Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistu detailplaneeringu eesmärgiga muuta alal kehtivat detailplaneeringut ning moodustada 12 üksikelamumaa krunti.

Alal kehtib Kuusalu vallavolikogu 03. mai 2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneering, mille lahendusele koostati 22.04.2016 mürahinnang 6/4-6-2/1234 (manuses).

Koostamisel oleva detailplaneeringuga ei ole halvendatud kavandatavate elamute olukorda müra häiringute osas, võrreldes alal kehtiva detailplaneeringuga so elamute kaugused Narva maanteest jäävad ca 135 m kaugusele, vahepealse 10 aasta jooksul on suurelt osalt taastunud haljastus naaber ja planeeringuga kaetud kinnistutel. Seletuskirjas on mh kirjutatud: Käesoleva planeeringuga kavandatud haljastus elamumaa sihtotstarbega kruntidel peab täitma eelkõige kolme eesmärki: kaitset Tallinn-Narva maantee poolt tuleva liiklusmüra mõju eest, üldplaneeringu kohase kaitsemetsa taastamist ja kinnistu omaniku soovi ja vajadust oma õue haljastada, kujundada. Liiklusest tuleneva välismüra leevendamiseks tuleb rajada kruntide pos nr 1-6 maanteepoolsele krundi piirile tihe, kaherealine puude hekk ehk kaitsev haljasvöönd.

Väljavõte Transpordiameti kirjast: Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustust planeeringualal määruse nr 71 kohaste müra normtasemete tagamiseks leevendusmeetmeid rakendada.

Lähtuvalt eeltoodust palume Teil väljastada Terviseameti seisukohad uuendatud detailplaneeringu lahendusele.

Lisad:
Detailplaneeringu algatamise otsus ja ametkondade seisukohad
Alal kehtivale detailplaneeringule koostatud mürauuring
Koostamisel oleva detailplaneeringu seletuskiri ja joonis

A&T Arhitektid OÜ,
Tiina Skolimowski, arhitekt
[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

2026.03.03_seletuskiri Terviseametile.doc

KÖITE KOOSSEIS
SELETUSKIRI

KÖITE KOOSSEIS 1
1. ÜLDOSA 3
1.1. Eessõna 3
1.2. Planeeringu koostamise eesmärk 3
1.3. Planeeringu koostamise alus 3
1.4. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Põhjendused kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 4
1.5. Majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. 6
1.6. Andmed maa kuuluvuse kohta 7
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG 7
2.1. Üldist 7
2.2. Asend. Kontaktvööndi analüüs. 8
2.3. Hooned ja rajatised 8
2.4. Juurdepääsuteed 9
2.5. Haljastus 9
2.6. Tehnovarustus 9
3. PLANEERINGU ETTEPANEK 9
3.1. Üldist 9
3.2. Krundijaotuse ettepanek 10
3.3. Servituutide seadmise vajadus, muud seadustest tulenevad kitsendused. 10
3.4. Hoonestuse ettepanek, arhitektuursed nõuded ehitistele 10
3.5. Teed, tänavad ja liikluskorralduse põhimõtted 11
3.6. Haljastus ja heakord 12
3.7. Keskkonnakaitse. Liiklusmüra ja jäätmekäitlus 13
3.8. Tuleohutus 14
3.9. Kuritegevuse ennetamise põhimõtted 14
4. TEHNOVARUSTUS 14
4.1. Üldist 14
4.2. Veevarustus ja kanalisatsioon 15
4.3. Soojavarustus 15
4.4. Elektrivarustus ja sidevarustus 15
5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA 16

GRAAFILINE OSA
Situatsiooniskeem leht 1 Mõõtkavata
Kontaktvööndi plaan leht 2 Mõõtkavata
Lähteplaan leht 3 M1:1000
Krundijaotuse ja ehitusõiguse joonis leht 4 M1:500
Tehnovarustuse koondplaan leht 5 M1:500

MENETLUSDOKUMENDID
1. Kuusalu Vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 20

KOOSKÕLASTUSED, ARVAMUSED JA KOOSTÖÖ
1. Koostöö ja kooskõlastuste koondtabel, kirjad läbivaatamise ja koostöö kohta

LISAD
1. Koopiad ajalehe väljavõtetest
2. Väljavõte kehtivast üldplaneeringust
3. Väljavõte koostatavast üldplaneeringust
4. Tehnilised tingimused
5. Illustratiivne materjal

PROJEKTI KOOSTAJAD
Projektijuht – arh. Tiina Skolimowski
Arhitektuurne osa – arh. Tiina Skolimowski
Vee- ja kanalisatsioon – ins. Ene Pundi
Elektri- ja sidevarustus – ins. Kaarel Roopalu

SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
1.1. Eessõna
Käesolev detailplaneering on algatatud huvitatud isiku taotluse ja sellele lisatud esialgse eskiisi alusel Kuusalu Vallavolikogu 18.06.2025 otsusega nr 20. Detailplaneering on algatatud kehtivat Kuusalu valla üldplaneeringut muutvana kavandatavate krundi suuruste ja elamute omavahelise kauguse osas.

Planeeringuga tehakse ettepanek Metsaserva kinnistu jagamiseks ca 12 üksikelamu krundiks, kaheks sõidutee maa-ala ning 1,3 ha suuruseks loodusliku haljasala krundiks. Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu hajaasustuses, osaliselt perspektiivsel elamualal ning osaliselt nn valgel alal. Kinnistu idaosa läbib Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohane rohekoridor ja selle põhja osale ulatub üldplaneeringu kohane kaitsemetsa ala.
1.2. Planeeringu koostamise eesmärk
Planeeringu koostamise eesmärk on Kuusalu aleviku vahetus naabruses võtta kasutusele üldplaneeringu järgne elamumaa juhtotstarbega kinnistu sihtotstarbeliselt. Kinnistu lähinaabruses, Kuusalu alevikus paiknevad väikeelamukrundid ning väljaehitatud tehnovõrgud- torustikud ja kaablid, mis toetavad kinnistu omaniku kava rajada piirkonda uued üksikelamu krundid, vastavalt tiheasustuse printsiipidele. Planeeringuga on kavas luua tänapäevane elukeskkond, mis sobituks piirkonda. Planeeringu koostamise raames töötatakse välja vajalikud meetmed, mis vähendavad Tallinn-Narva maanteelt tulenevat mõju- liiklusmüra ja vibratsiooni.
1.3. Planeeringu koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on alljärgnevad dokumendid, planeeringud ja seadused:

• Ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneering (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 03.05.2017 otsusega nr 24)
• Kehtiv Kuusalu valla üldplaneering
• Koostatav Kuusalu valla üldplaneering
• Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.
• Planeeritava ala kontaktvööndisse jäävad kehtestatud ja koostatavad detailplaneeringud
• Planeerimisseadus
• Ehitusseadustik
• Hades Geodeesia poolt koostatud topograafiline alusplaan, 2025.
1.4. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Põhjendused kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.

Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Planeeringuala asub Kuusalu aleviku kõrval
ja omab head ühendust suurimate keskustega. Planeeringuala asub valla suurima keskuse

vahetuses läheduses, aga samas paikneb looduslikus elukeskkonnas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga.

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Planeeringuala paikneb Ilmastalu külas ja piirneb Kuusalu alevikuga. Planeeringualalt tuleva tee kaudu on võimalikult mugavalt ja kiirelt jõuda piirkonna suurimate keskusteni. Lisaks paikneb planeeringualal maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku ala. Planeeringuala, mis kattub rohevõrgustiku alaga ei kuulu hoonestamisele ning säilitatakse metsana. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga.

Kuusalu valla arengukava 2023-2028 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu
on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga.

Kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asuvad Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud haja-asustuses piirnedes tiheasustusalaga, osaliselt perspektiivsel elamualal ja osaliselt rohevööndi alal. Alal kehtiva detailplaneeringuga on täpsustatud vööndite asetust. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on haja-asustuses elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m.

Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtivat üldplaneeringut muutev kavandatavate krundi suuruste ja naaberkruntidel paiknevate elamute omavahelise kauguse osas. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud asjaoluga, et ala piirneb olemasoleva tiheasustusalaga, läheduses on planeeringu elluviimiseks vajalik taristu ja Kuusalu alevikus ei ole piisaval hulgal elamukruntide arendamiseks sobilikke alasid. Avalikes huvides luuakse moodustatava loodusliku haljasmaa krundiga nii uutele krundi omanikele kui ka olemasolevatele elanikele looduses vabamalt liikumise ja ühistegevuse võimalust. Detailplaneeringuga nähakse ette seni hoonestamata naabermaaüksustele Kalda tn 17a, 19a ja 21a juurdepääsu võimalus.

Koostamisel oleva üldplaneeringuga on planeeritav ala kavandatud liita Kuusalu alevikuga ning tiheasustusalaga. Üldplaneeringuga tiheasustusaladele lubatud minimaalseks krundisuuruseks on menetluses olevas üldplaneeringus määratud 1200 m2.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p-le 10 peab andma planeeringu koostaja
eelhinnangu, et kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Antud määruse § 13 p-le 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda elamurajooni rajamisel.

Koostatud KSH eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
1.5. Majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine.
Seni kasutamata kinnistute kasutuselevõtt elamukruntidena toetab Kupu tee olemasolu, mida on kavas rekonstrueerida ca 270 m pikkuses lõigus. Samuti on kavas planeeringu realiseerumise käigus rajada hooneid teenindavad tehnovõrgud: torustikud veevarustuse tagamiseks ja reovee ärajuhtimiseks koos pumplaga ning elektrivarustuse tagamiseks elektrikaablid. Nimetatud taristuga on võimalik piirkonnas edaspidi liituda ka teistel soovijatel vastavalt kokkulepitud liitumistasu alusel. Rajatavate tehnovõrkude maksimaalne ärakasutamine on majanduslikult otstarbekas. Uute elanike lisandumine toob valda juurde maksumaksjaid.

Uute elamute rajamise eelduseks peab olema kõrgel tasemel projektide olemasolu, mille alusel on võimalik luua piirkonnas kvaliteetne ehitatav keskkond, mis hakkab eeldatavalt väärtustama kogu lähipiirkonda. Kavandatud eesmärkidel planeeringu realiseerumine tagab piirkonnas kõiki osapooli rahuldavad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks.

Piirkonda uute elanike lisandumine muudab konkreetse piirkonna keskkonnaks, millesse kodusid rajavad inimesed hakkavad tarbima Kuusalu aleviku poolt pakutavaid teenuseid. Koostatava detailplaneeringuga kavandatav ei tekita vastuolu era- ja avalike huvide vahel Avalikes huvides luuakse moodustatava loodusliku haljasmaa krundiga nii uutele krundi omanikele kui ka olemasolevatele elanikele looduses vabamalt liikumise ja ühistegevuse võimalust. Detailplaneeringuga nähakse ette seni hoonestamata naabermaaüksustele Kalda tee 17a, 19a ja 21a juurdepääsu võimalus.

Detailplaneeringuga kavandatava ehitustegevusega kaasnevad teatud ulatuses muutused pinnase- ja metsakoosluses ja lisandub tallamiskoormus. Ehitustegevusega kaasnevad eespool nimetatud muutused minimaalsel määral. Eelnevat arvesse võttes võib järeldada, et detailplaneeringuga kavandatav ei mõjuta majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid ning looduskeskkonda määral, mis tekitaks vastuolusid avalike ja erahuvide vahel.

Kuusalu valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala hajaasustuses, osaliselt kehtiva üldplaneeringu kohasel perspektiivsel elamumaal ning osaliselt nn valgel alal. Kinnistu idaosa läbib Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohane rohekoridor. Planeeringualale ulatub osaliselt üldplaneeringu kohane kaitsemetsa maa. Väljavõte kehtivast Kuusalu valla üldplaneeringust, kus on täpsustatud selle kohase kaitsemetsa sisu: „Vajadusel säilitada asulat ümbritsev haljasvöönd, mis ühelt poolt toimiks inimtekkeliste mõjude pehmendajana ja teiselt poolt pakuks linlikule elulaadile looduslähedasemat elukeskkonda, on Kuusalu aleviku ümbritsevate riigimetsamaadel määratud kaitsemetsa kategooria üldplaneeringu kaardil toodud piirides. Nimetatud piirang on kantud rohelise püstviirutusega üldplaneeringu kaardile. Üldplaneeringu kaardil toodud kaitsemetsade piiridesse jäävatel eramaadel reserveerida alad metsamaana kaitsemetsa rajamise otstarbel“. Planeeritavale kinnistule ulatuvast ca 2,0 ha suurusest üldplaneeringu kohasest kaitsemetsa alast on jäetud hoonestamata üle 1,9 ha ehk üle 90%. Seega on vähendatud üldplaneeringu kohast kaitsemetsa ala minimaalselt. Samas on tehtud ettepanek kaitsemetsa alale moodustatud kruntide hoonestusalast väljapoole jäävad piirkonnad (taas)haljastada. Ettepanek teenib nii üldplaneeringu kohast nõuet reserveerida eramaadel alad kaitsemetsa rajamiseks, kui ka Tallinn-Narva maantee poolt tuleneva liiklusmüra leevendamist.
1.6. Andmed maa kuuluvuse kohta
Planeeritava Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute omanik on Arvo Arrak.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG
2.1. Üldist
Planeeringualasse on kaasatud alljärgnevad kinnistud: Metsaääre tee 1 (katastritunnusega 35301:001:1725, suurusega 3712.0 m², sihtotstarbega 100% elamumaa); Metsaääre tee 2 (katastritunnusega 235301:001:1721, suurusega 3591.0 m², sihtotstarbega 100% elamumaa); Metsaääre tee 3 (katastritunnusega 35301:001:1726, suurusega 3632.0 m², sihtotstarbega 100% elamumaa); Metsaääre tee 4 (katastritunnusega 35301:001:1727, suurusega 3609.0 m², sihtotstarbega 100% elamumaa); Metsaääre tee 5 (katastritunnusega 35301:001:1728, suurusega 3601.0 m², sihtotstarbega 100% elamumaa); Metsaääre tee 7 (katastritunnusega 35301:001:1722, suurusega 3640.0 m², sihtotstarbega 100% elamumaa); Metsaääre tee (katastritunnusega 35301:001:1724, suurusega 1842.0 m², sihtotstarbega 100% transpordimaa) ja Metsaserva (katastritunnusega 35301:001:1723, suurusega 13007.0 m², sihtotstarbega 100% maatulundusmaa).

Lisaks neile kinnistutele on planeeringualasse haaratud osaliselt ka Kupu tee (valla tee nr 48) lõik (katastritunnusega 35301:001:1418) ca 270 m2 suuruses osas, mis tagab juurdepääsu planeeritavatele kruntidele. Planeeringuala on kokku ca 3,8 ha.
2.2. Asend. Kontaktvööndi analüüs.
Planeeritavad kinnistud paiknevad Kuusalu vallas Kuusalu aleviku ja Ilmastalu küla piiril, Ilmastalu külas. Planeeringuala piirinaabrid on põhjas Tarvametsa (35203:004:0161), idas Vennaniidu (35203:004:0020), lõunas Kupu tee (35301:001:1418), läänes Kupu tee 15 (35201:004:1410), Kalda tn 21a (35203:004:0257), Kalda tn 19a (35203:004:0256) ja Kalda tn 17a (35203:004:0255).

Planeeritavate kruntide asukoht võimaldab kiiret ja lihtsat juurdepääsu Kuusalu aleviku teenindus-kaubandus ja muudele teenust pakkuvatele asutustele. Piki Kupu ja Kuusalu teed läänesuunal liikudes jääb kinnistust ca 500 m kaugusele Kuusalu aleviku Keskväljak, kus paikneb Rahvamaja ja millest omakorda mõnevõrra läänepoole jäävad Grossi Toidukaupade kauplus ning lillepood. Ca 1,0 km kaugusele jääb Konsumi kaupluse hoone, mille ruumides paiknevad lisaks apteek ja juuksurisalong. Samasse piirkonda jääb ka Kuusalu postkontori ja Kunstide Kooli ühine hoone ja tööstuskaupade kauplus. Planeeritavast kinnistust 1,5 km kaugusele jääb Kuusalu kiriku esine plats, mida ümbritsevad lisaks kirikuhoonele erinevad kauplused ning toitlustusasutused. Vahetult platsi ääres paikneb Tervisekeskuse hoone, milles paikneb perearstikeskus, raamatukogu, politsei, eakate kodu. Samas paikneb ka ühistranspordi peatus, kust on võimalik sooritada ka ümberistumisi. Ca 2,0 km kaugusel paiknevad spetsiifilisemad (ehitustarvete ja autokaupade) kauplused, autotöökoda ning tankla. Kuusalu lasteaed jääb planeeringualast ca 2,5 km kaugusele ja Kuusalu Keskkool, ujula ja staadion vastavalt ca 3,0 km kaugusele. Kõikidele objektidele on turvaline juurdepääs ka jalgsi, kuna alates Kesväljakust kulgevad jalakäijate ja kergliiklusteed kuni keskkoolini ja Kiiu alevikuni välja.

Kuusalu aleviku piiridesse jäävate naaberkruntide suurused on vahemikus 1400-2000 m2. Planeeritavatele üldplaneeringujärgsetele min 1200 m2 suurustele kruntidele võimaldatakse rajada hooned, mis ei eristu Kuusalu aleviku piiril olevatest hoonetest.
2.3. Hooned ja rajatised
Planeeritaval alal Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistutel hooned puuduvad. Planeeringuala kirdenurka läbib maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3, millele kehtib kaitsevöönd 1+1 m. Kupu teel kulgeb siderajatis, kaabel, millele Telia Eesti AS on geodeetilisele aluskaardile andnud koosõlastuse. Käesoleva töö raames on kaabli haldaja võtnud planeeringu tegevuse teadmiseks ja soovib uuesti koostööd teha enne ehitustegevuse algust kaabli piirkonnas.
2.4. Juurdepääsuteed
Planeeritavale kinnistule juurdepääs toimub Kupu teelt, valla teelt nr 48.
2.5. Haljastus
Planeeritaval alal on tosin aastat tagasi sooritatud küpse metsamassiivi (mänd, kask) lageraie. Tänaseks on alal hakanud kõrghaljastus taastuma. Maa-ala on kaetud erinevat liiki ja kasvujärgus puudega. Valdavalt on tegemist mändide ja kaskedega, vaheldumisi madalama kooslusega.
2.6. Tehnovarustus
Planeeritava kinnistuni teenindavad tehnovõrgud ei ulatu. Kupu teel kohakuti planeeritava kinnistuga kulgeb Telia Eesti AS maakaabel. Kinnistu kirdenurka läbib maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3. Kummalegi rajatisele kehtib kaitsevöönd 1+1 m.

2.7. Kehtivad piirangud ja seadustest tulenevad kitsendused
Planeeritavad kinnistud jäävad ca 50 m kaugusel paikneva Tallinn-Narva maantee mõjupiirkonda, mille kaitsevöönd ulatub kinnistule 28m2 ulatuses. Kinnistu kirdeosa läbib maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3, millele kehtib kaitsevöönd 1+1 m. Planeeritavale kinnistule juurdepääsu teel kulgeb Telia Eesti AS maakaabel (kaitsevööndiga 1+1m). Kinnistule ulatub Harju maakonnaplaneeringu kohase teemaplaneeringu järgne rohevõrgustik, orienteeruva suurusega 1,5 ha ja üldplaneeringukohane kaitsemets, ca 2,1 ha suurune ala.
3. PLANEERINGU ETTEPANEK
3.1. Üldist
Planeeringu lahenduste väljatöötamisel on arvestatud lisaks Kuusalu Vallavolikogu poolt väljastatud lähteülesandele, KSH eelhinnangule, kehtivale üldplaneeringule ja koostamisel olevale üldplaneeringule, väljastatud tehniliste tingimustele ka kinnistu asukohast tulenevalt ja seal väljakujunenud looduskeskkonna ja sooviga kujundada alale tänapäevastele nõuetele vastav elukeskkond. Samuti tuleb hinnata loodava keskkonna sobivust elamiseks Tallinn-Narva maanteelt tuleneva liiklusmüra mõju tõttu. Planeeritavatele kruntidele ulatuva liiklusmüra hindamiseks on Terviseameti kesklabori füüsikalabori poolt 22.04.2016 koostatud müraprognoosimise aruanne 6/4-6-2/1234. Käesoleva detailplaneeringu raames on kavas tellida uus mürauuring, kuna vahepealse ca 10 aasta jooksul on asjaolud muutunud, haljastus taastunud, lisandunud.
3.2. Krundijaotuse ettepanek
Koostatava detailplaneeringuga on alal kehtiva detailplaneeringuga moodustatud Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistutest moodustada kokku 12 üksikelamu krunti, vahemikus suurusega 1600 m2 kuni 2060 m2. Kruntidele juurdepääsu teede teenindamiseks on moodustatud 2 transpordimaa krunti, suurusega 2200 m2 ja 630 m2 ja eraldiseisev 13 007 m2 suurune loodusliku haljasmaa krunt, mida ei muudeta alal kehtiva detailplaneeringuga määratust ja, mis kattub valdavalt maakonnaplaneeringu järgse rohevõrgustiku alaga.

Täpsemad andmed moodustatud kruntide suuruste ja kruntidele määratud ehitusõiguste kohta on kajastatud detailplaneeringu joonisel nr 4, krundijaotuse ja ehitusõiguse plaan.
3.3. Servituutide seadmise vajadus, muud seadustest tulenevad kitsendused.
Alal kehtiva Metsaserva kinnistu detailplaneeringu kehtestamise eel on huvitatud isik sõlminud notariaalne lepingu (nr 12.04.2017 nr 546) Kalda tn 17a, Kalda tn 19a, Kalda tn 21a kinnistute omanikega teeservituudi seadmiseks naaberkinnistutele juurdepääsuks.
Maakasutuse kitsendused tulenevad alljärgnevatest olemasolevatest objektidest:
• Tallinn-Narva riigimaantee kaitsevöönd 50 m;
• maagaasi jaotustorustik Kuusalu B3, kaitsevööndiga 1+1 m;
• Telia Eesti AS sidekaabel, kaitsevööndiga 1+1 m.
3.4. Hoonestuse ettepanek, arhitektuursed nõuded ehitistele
Planeeringuga võimaldatakse hoonestatavatele elamumaa kruntidele rajada kuni 3 eraldiseisvat hoonet sh 0-60 m2 kuni 5 m kõrgused abihooned, arvestades lubatud ehitisealuse pinna suurust ja lähtudes sobivusest keskkonda. Hoonete paigutus krundil tagatakse vastavalt asula väljakujunenud ehitusjoonele ning hoonete paigutamise tavadele. Hoonete lubatud maksimaalne maapealne kõrgus/korruselisus elamul on kuni 9m ja 2 korrust, abihoonetel kuni 6m. Maksimaalne lubatud ehitisealune pind on vastavalt koostatavale üldplaneeringule lubatud 30% krundi pindalast. Moodustatavate kruntide suurusest tulenevalt on pakutud maksimaalne ehitisealune pind 320 m2.

Hoonete arhitektuursete lahendite osas väga rangeid tingimusi planeeringus ette ei anta. Positiivse tulemuse eesmärgil võiks kõik kavandatavad hooned arvestada väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arhitektuurse traditsiooniga (maht, katusekuju, viimistlusmaterjalid), samas uudsete ja tänapäevaste trendidega. Hoonete välisviimistluse puhul on soovitatav kasutada looduslähedasi- heledaid, pastelseid toone. Erksamad ja kontrasti pakkuvamad toonid võiksid olla piiratud osal hoone fassaadist. Üleni erksavärvilistes toonides viimistletud hooned mõjuvad närviliselt ja rikuvad ansamblilisuse ja ei ole piirkonda soovitud. Et saavutada hoonestatud keskkonna rajamisel positiivne lõpptulemus, oleks soovitatav lahendada see arhitektuurse tervikuna, kus üks või mõned küllalt ühetaolise käekirjaga arhitektid pakuksid ideekavandeid nii hoonetele, piiretele kui ka väikevormidele.

Liiklusmüra leevendamise eesmärgil on oluline loobuda elamute teisele korrusele elu- ja magamisruumide kavandamisest, arvestada tuleb Terviseameti ettepanekutega. Soovitatavalt tuleks need paigutada maantee liiklusest varjatud hooneosadesse.
3.5. Teed, tänavad ja liikluskorralduse põhimõtted
Planeeringualale juurdepääs toimub Kuusalu alevikust läbi Kupu tee pikenduse, valla teelt nr 48. Alates Kase tänava ristmikust kuni planeeringualale sissesõiduni on Kupu tee ca 270 m pikkune lõik ette nähtud rajada 4,5 m laiusena, tolmuvabana, mille pealmised katendi kihid moodustab freesasfalt, kuni 2,5 kordse pindamisega (vt kontaktvööndi plaan, joonis nr 2).

Kruntidele juurdepääsu tee on ette nähtud rajada tupikteena, tolmuvaba kattega, kuni 4,5 m laiusena. Nimetatud tee võimaldab turvalise juurdepääsu kruntidele sõidukitega ja jala. Krundiomanikel tuleb oma krundil lahendada parkimine soovitatavalt kahele sõiduautole oma tarbeks, lisaks ühele külalisautole.

Kokkuleppeliselt naaberkruntide Kalda tn 21a (35203:004:0257), Kalda tn 19a (35203:004:0256) ja Kalda tn 17a (35203:004:0255) omanikel on kavas koos lahendada juurdepääsud nimetatud kruntidele ja tehnovõrkudega varustatus koostöös käesoleva detailplaneeringust huvitatud isikuga. Eskiisis on tehtud ettepanek ca 4,0 m laiuse tupiktee rajamiseks krundile pos nr 1 ja naaberkruntidele Kalda tn 21a, Kalda tn 19a ja Kalda tn 17a juurdepääsuks.

Vastavalt projektkiirusele 50km/h on Kupu (valla teele nr 48) teele väljasõidul tagatud nähtavuskaugus 80 m mõlemal suunal. Nähtavuskolmnurgad on näidatud kitsendustena joonistel nr 4. Nähtavuskolmnurk kitsendab moodustatavat elamumaa krunte, kus ei tohi paikneda ja kuhu ei tohi rajada nähtavust piiravaid takistusi.
3.6. Haljastus ja heakord
Käesoleva planeeringuga kavandatud haljastus elamumaa sihtotstarbega kruntidel peab täitma eelkõige kolme eesmärki: kaitset Tallinn-Narva maantee poolt tuleva liiklusmüra mõju eest, üldplaneeringu kohase kaitsemetsa taastamist ja kinnistu omaniku soovi ja vajadust oma õue haljastada, kujundada.
Liiklusest tuleneva välismüra leevendamiseks tuleb rajada kruntide pos nr 1-6 maanteepoolsele krundi piirile tihe, kaherealine puude hekk ehk kaitsev haljasvöönd.

Planeeritav kinnistu jääb kehtiva üldplaneeringu kohase kaitsemetsa alale. Planeeringuga tehakse ettepanek haljastaud alade säilitamine kaitsemetsa tagamiseks, uutele kruntidele vajaliku maa-ala reserveerimiseks.

Väljavõte kehtivast Kuusalu valla üldplaneeringust: „Vajadusel säilitada asulat ümbritsev haljasvöönd, mis ühelt poolt toimiks inimtekkeliste mõjude pehmendajana ja teiselt poolt pakuks linlikule elulaadile looduslähedasemat elukeskkonda, on Kuusalu aleviku ümbritsevate riigimetsamaadel määratud kaitsemetsa kategooria üldplaneeringu kaardil toodud piirides. Nimetatud piirang on kantud rohelise püstviirutusega üldplaneeringu kaardile. Üldplaneeringu kaardil toodud kaitsemetsade piiridesse jäävatel eramaadel reserveerida alad metsamaana kaitsemetsa rajamise otstarbel“.

Kaitsemetsa mõiste oli metsaseaduses kuni 01.01.2009. Planeeringualale ulatuv kaitsemetsa kategooriasse jääv ala ei kattu riigimetsa maadega. Maakonnaplaneeringu kohane rohekoridor ega üldplaneeringu kohane kaitsemets ei põhjustanud kinnistu omanikele metsa majandamiseks piiranguid. Sellest tulenevalt on Metsaserva ja Tarvametsa kinnistute eelnevad omanikud läbi viinud ca tosin aastat tagasi kinnistutel lageraie. Praegune kinnistu omanik ja käesoleva detailplaneeringust huvitatud isik teeb läbi koostatava detailplaneeringu ja edaspidise arendustegevusega kõik, et kõrghaljastus planeeritavate hoonete ja Narva maantee vahel tema kinnistu piires säilitada, vajadusel taastada. Planeeringuga on tehtud ettepanek üldplaneeringu kohasele kaitsemetsa alale moodustatud kruntide hoonestusalast põhja poole jäävad osad jätta haljastatuks, vajadusel (taas)haljastada. Moodustatud kruntide pos nr 1-6 hoonestamata alast 50% ja kruntide pos nr 7-12 hoonestamata alast 20% ulatuses on ette nähtud reserveerida kõrghaljastusele.

Üldkasutatava haljastatud krundi pos nr 15 on ette nähtud kujundada looduslikuks rohealaks, mis koosneb erinevat liiki puudest ja põõsastest. Soovitusliku elemendina on krundile kavandatud kunstlik veekogu, tiik, millesse suunatakse vajadusel kruntidele ja tee aladele kogunevad liigsed sajuveed.

Tänavapoolsete piirete osas tuleb kruntide omanikel kokku leppida ühine kaugus kinnistu piirist, kõrgus ja soovitatavalt ka kasutatav materjal. Vastavalt koostamisel oleva üldplaneeringu kohaselt võivad tänavapoolsed piirded olla kõrgusega max kuni 1,4 m. Kruntide vahelised ehk krundi piirile kavandatud piirete ja haljastuse (sh heki kõrguse) osas tuleb saavutada kokkulepped naabritega.
3.7. Keskkonnakaitse. Liiklusmüra ja jäätmekäitlus
Planeeritava tegevusega ei kaasne piirkonnas olulisi keskkonda mõjutavaid tagajärgi. Uute üksikelamu kruntide moodustamise ja üksikelamute rajamise tulemusena võib lisanduda maksimaalselt 30 sõiduauto liiklus olemasolevale teele. Samuti võib ehitusperioodil suurenev liiklussagedus ja sellest tegevusest tekkiv müra olla naabritele häiriv. Aga see on ajutine.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Kavandatud on leevendusmeetmed riigiteelt tulenevate mürahäiringute kaitseks ning lisatud on selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustust planeeringualal määruse nr 71 kohaste müra normtasemete tagamiseks leevendusmeetmeid rakendada.

Planeeritavate kruntide ja kehtiva detailplaneeringuga kavandatud hoonetele 22.04.2016 koostatud mürahinnangust selgus, et müratasemed on hoone teisel korrusel (4 m kõrgusel) kõrgemad kui alumisel korrusel (2m kõrgusel). Elu- ja magamisruumid tuleks kavandada üksikelamute teisele korrusele nii, et need paigutuks maantee liiklusest varjatud hooneosades.

Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema ligi-nullenergia majad, millede piirdekonstruktsioonide paksused võimaldavad veelkord vähendada väljast tuleva müra mõju. Läbi koostatava detailplaneeringu on oluline teavitada tulevasi kinnistu omanikke, et vaatamata loodavatest meetmetest, võivad ajuti liiklusmürast häirivad mõjud kinnistuteni ulatuda, kuid ei Maanteeamet ega kohalik omavalitsus asu koheselt ega ka hiljem müra tõkestamiseks lisameetmeid rakendama.

Planeeringuala elamukruntidelt olmejäätmete kogumisel, sorteerimisel ja käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ning Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjast. Krundi omanikel tuleb sõlmida vedajaga prügivedamise leping. Planeeringuga on pakutud välja olmejäätmete ühise kogumismahuti(te) soovituslik asukoht, mis võimaldab jäätmevedajal segamatut juurdepääsu avalikult teelt. Mahutite asukoht on pakutud planeeritava kinnistu sisetee ja Kupu tee ristumiskohta. Kavandatav ühine mahutite alune plats tuleb ette valmistada tugeval alusel, sõiduteega samast materjalist vms.
3.8. Tuleohutus
Planeeritava ala kruntidel kavandatud hoonestusalade omavahelised kujad on min 8 m, mis lubavad alale kavandada hooneid tulepüsivusklassis TP3. Täpsemad tehnilised nõuded ehitise tuletõrje veevarustusele on toodud “EVS 812-6:2012. Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Planeeringualast ca 50 m kaugusel Kupu teel paikneb olemasolev hüdrant, mille kaugus viimaste kavandatavate elamuteni ei vasta nõuetele. Selletõttu on planeeritava sissesõidutee ristumiskohta kavas rajada uus hüdrant. Kahjutule puhkemise korral vajaliku kustutusvee, kuni 10 l/sek, saab Kupu teele kavandatavale veetorustikule paigaldatavast tuletõrjehüdrandist, mis jääks max 150 m kaugusele kaugematest elamutest.
3.9. Kuritegevuse ennetamise põhimõtted
Nimetatud peatüki koostamise aluseks on Eesti Standardikeskuse väljaanne EVS 809-1:2002, Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Siit omakorda on lähtutud lisast nr. D.1, Elamupiirkond. Sellest järeldub, et kuritegevuse ennetamise aluseks on heakorrastatud keskkond, atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, hea valgustus jne. Vastavalt krundi ja hoone kasutamise funktsioonile on soovitav ette näha kas naabrivalve, valvesignalisatsiooni või videovalve süsteem. Hoonete vastupidavad ukse- ja aknaraamid, lukud jms vähendavad vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski.
4. TEHNOVARUSTUS
4.1. Üldist
Planeeritav ala paikneb Kuusalu aleviku vahetus läheduses, mistõttu kavandatavate hoonete tehnovõrkudega varustamisel saab arvestada varemrajatud vee- ja kanalisatsiooni tsentraalsetele lahendustega ning lähedal paikneva trafo-alajaamaga. Tehnovõrkude lahendite välja töötamise aluseks on vastavate ametkondade ja ettevõtete poolt väljastatud tehnilised tingimused.
4.2. Veevarustus ja kanalisatsioon
4.2.1. Olemasolev olukord
Mertsaserva kinnistu vee- ja reoveekanalisatsiooni projektlahendus on koostatud vastavuses Kuusalu Soojus OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.
Käesoleval ajal detailplaneeringu alal veevarustus ja kanalisatsioon puuduvad. 2013.a. laiendati Kuusalu aleviku ühisveevõrgu ja -kanalisatsioonisüsteemi ning Kupu teele rajati vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mis lõpevad Kupu tee 15 kinnistu ees.

4.2.2. Veevarustus
Lahendatakse vastavalt tehnovõrkude valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele

4.2.3. Reoveekanalisatsioon
Lahendatakse vastavalt tehnovõrkude valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.

4.2.4. Sademeeveekanalisatsioon
Detailplaneeringu alale ega sissesõiduteele ei ole planeeritud sademevee kanalisatsiooni. Sademeveed nii kruntidelt (hoonete katustelt ja sillutatud aladelt) kui ka juurdepääsu teelt on ette nähtud immutada pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega saab välistada ka juurdepääsutee sademevee valgumise kruntidele. Kui pinnasetööde käigus selgub, et siis sademevete kogumiseks ja taaskasutamiseks liigvee tekke kohas ehk eramaa kruntidel.
Planeeringualal tekkivat võimalikku liigset pinnasevett saab suunata üldmaale rajatavasse tiiki.
4.2.5. Tööde mahud

4.2.6. Torustike rajamine
4.3. Soojavarustus
Hoonete kütmine lahendatakse vastavalt hoonestajapoolsele valikule.
4.4. Elektrivarustus ja sidevarustus
Üldist
Lahendatakse vastavalt tehnovõrkude valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.
4.4.1 Arvutuslik elektrikoormus
4.4.2 Elektrivarustuse süsteem
4.4.3 Teevalgustus
4.4.4 Sidevarustus
Lahendatakse vastavalt huvitatud isiku ettepanekule.
5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA
Käesolev peatükk määrab üldise kava, mille alusel hakatakse kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud tegevusi ellu viima, määratakse osapoolte kohustused tegevuste elluviimisel ning omandisuhted tegevuste elluviimise järgselt. Käesoleva detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamine kuni maaüksuseni on kinnistu omaniku/arendaja kohustus. Võõrandatud kruntidele hoonete rajamiseks ehitusloa väljastamise eelduseks on kinnistu omaniku/arendaja poolt teede ja tehnovõrkude välja ehitamine ja neile teostusjooniste koostamise järgselt kasutusloa taotlemine ning väljastamine.

5.1. Maakatastritoimingud ja sõlmitavad notariaalsed lepingud.

Ala kehtiva Metsaserva kinnistu detailplaneeringu kehtestamise eel on Metsaserva kinnistu omanik sõlminud notariaalse lepingu (nr 12.04.2017 nr 546) Kalda tn 17a, Kalda tn 19a, Kalda tn 21a kinnistute omanikega teeservituudi seadmiseks naaberkinnistutele juurdepääsuks. Lepinguga leppisid omanikud kokku leppinud kruntide koormamises reaalservituudiga, selle sisus ja tasus ning vastavad kanded on kinnistusraamatusse ka sisse viidud.

Käesoleva koostatava detailplaneeringu raames töötatakse välja uued juurdepääsu lahendused, mistõttu kehtiv servituudi leping läheb üle vaatamisele.

5.2. Projekteerimine
Projekti avalikuks kasutuseks kavandatud tee lõigule (Kupu tee, valla tee nr 48) tellib huvitatud isik. Kooskõlastatud (sh ka Telia Eesti AS) projekti alusel taotleb kinnistu omanik/arendaja tee rekonstrueerimiseks ehitusloa. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub võrguhaldaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel kinnistu omaniku/arendaja finantseerimisel. Korrektselt koostatud ja kooskõlastatud projektid on aluseks ehitusloa väljastamiseks. Hoonete ehitusprojekti tellijaks ja finantseerijaks on kinnistu omanik/arendaja või võõrandatud kinnistute omanikud. Korrektselt koostatud ja kooskõlastatud projektid on aluseks ehitusloa väljastamiseks. Riigilõivud tasub kinnistu omanik/arendaja, muu huvitatud isik või võõrandatud kinnistu omanik. Hoonete projekteerimine toimub vastavalt detailplaneeringus konkreetsele krundile esitatud ehitusõigusele. Vajadusel väljastab kohalik omavalitsus arhitektuur-ehituslikud lisatingimused.

5.3. Ehitamine ja rajamine
Käesoleva detailplaneeringu kohase avalikult kasutatava tee lõigu (Kupu tee, valla tee nr 48), juurdepääsu tee, trasside väljaehitamise kuni maaüksuseni on kinnistu omaniku/arendaja kohus. Kupu tee lõigu rekonstrueerimisel kuni kavandatava sissesõiduteeni, tuleb kaasata Telia Eesti AS esindaja, et veenduda olemasoleva kaabli olemasolu ja selle töötamise korral ka säilimine. Kui tehnovõrkude ja juurdepääsu teede ehitamine kuni hoonestatava krundi piirini on teostunud, taotleb huvitatud isik nendele kasutusloa. Kasutusloa väljastamise eelduseks on valminud avalikuks kasutatavale teele ja tehnovõrkudele teostusjooniste tellimine, vastava taotluse ja dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele. Teostusjoonised tellib ja finantseerib huvitatud isik, võrguvaldaja või ehitaja. Kruntide omanikele hoonete rajamiseks väljastatakse ehitusluba peale teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa väljastamist. Hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on vallavalitsuse poolt heakskiidetud ehitusprojekti olemasolu, riigilõivu eelnev tasumine. Valminud hoonetele saab taotleda kasutusluba vastava taotluse ja dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele. Krundisiseste tehnovõrkude ning juurdepääsu teede ehitamine toimub igakordse kinnistu omaniku initsiatiivil ja finantseerimisel.

Maanteelt tuleneva liiklusmüra leevendamiseks tuleb kinnistu omanikul/arendajal enne kruntide müüki rajada kruntide pos nr 1-6 maanteepoolsele piirile tihe, kaherealine okaspuude hekk ehk kaitsev haljasvöönd. Moodustatud kruntide pos nr 1-6 hoonestamata alast 50% ja kruntide pos nr 7-12 hoonestamata alast 20% ulatuses on ette nähtud reserveerida kõrghaljastusele. Krundisisese kõrghaljastuse taastamine, rajamine jääb tulevaste kinnistu omanike kohustuseks. Üldkasutatava krundi pos nr 15 looduslikuks rohealaks kujundamine jääb arendaja kohustuseks.

5.4. Kruntide võõrandamine
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamise järgselt võõrandab, kinnistu omanik/arendaja kruntidega koos mõttelise osa teest ja tehnovõrkudest uutele omanikele. Samas sõlmib uute kinnistu omanikega notariaalsed lepingud, kus iga kinnistu omanikule seatakse tee kasutamiseks (ja torustikele) isiklik kasutamisõigus või kinnitatakse muudmoodi krundiomanike kasutusõigus neile ning lepitakse kokku edasise hooldamise osas. Eeldatult moodustub uute kinnistu omanike baasil MTÜ või muu vabaühendus, kes võtab üle ka hooldamiskohustused ja vajadusel tellib jooksva hoolduse oma kuludega.

Kui tee koos teemaaga antakse üle kohalikule omavalitsusesele, lepitakse vallavalitsusega kokku ka edasised hooldusküsimused. Selleks sõlmitakse kinnistu omaniku/arendaja ja valla vahel sellekohased notariaalsed lepingud.

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Terviseamet 03.03.2026

[email protected]

Kuusalu Vallavolikogu on algatanud 18.juuni 2025 otsusega nr 20 Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistu detailplaneeringu eesmärgiga muuta alal kehtivat detailplaneeringut ning moodustada 12 üksikelamumaa krunti.

Alal kehtib Kuusalu vallavolikogu 03. mai 2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmastalu küla Metsaserva kinnistu detailplaneering, mille lahendusele koostati 22.04.2016 mürahinnang nr 6/4-6-2/1234 (manuses).

Koostamisel oleva detailplaneeringuga ei ole halvendatud kavandatavate elamute olukorda müra häiringute osas, võrreldes alal kehtiva detailplaneeringuga so elamute kaugused Narva maanteest jäävad ca 135 m kaugusele, vahepealse 10 aasta jooksul on suurelt osalt taastunud haljastus naaber ja planeeringuga kaetud kinnistutel. Seletuskirjas on mh kirjutatud: Käesoleva planeeringuga kavandatud haljastus elamumaa sihtotstarbega kruntidel peab täitma eelkõige kolme eesmärki: kaitset Tallinn-Narva maantee poolt tuleva liiklusmüra mõju eest, üldplaneeringu kohase kaitsemetsa taastamist ja kinnistu omaniku soovi ja vajadust oma õue haljastada, kujundada. Liiklusest tuleneva välismüra leevendamiseks tuleb rajada kruntide pos nr 1-6 maanteepoolsele krundi piirile tihe, kaherealine puude hekk ehk kaitsev haljasvöönd.

Väljavõte Transpordiameti kirjast: Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustust planeeringualal määruse nr 71 kohaste müra normtasemete tagamiseks leevendusmeetmeid rakendada.

Lähtuvalt eeltoodust palume Teil väljastada Terviseameti seisukohad uuendatud detailplaneeringu lahendusele.

Lisad:

Detailplaneeringu algatamise otsus ja ametkondade seisukohad

Koostamisel oleva detailplaneeringu seletuskiri ja joonis

Alal kehtivale detailplaneeringule koostatud mürauuring

Lugupidamisega

A&T Arhitektid OÜ,

Tiina Skolimowski

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/