Sissetulev kiri

1

EELNÕU

17.02.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvist 5 jäetakse välja tekstiosa „36,“ ning tekstiosa „ja 49–51“ asendatakse

tekstiosaga „, 50 ja 51“;

2) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakendus

(1) Tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakenduse ametlik lühend on AITA. 

(2) Tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi või lepinguosalise jurisdiktsiooni (edaspidi partnerriik) pädevalt

asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse § 4

lõike 3 rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase

halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64,

11.03.2011, lk 1–12) artikli 8 lõikes 1 ette nähtud koosseisus;

2) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale

asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 1 märgitud koosseisus – registri subjekti

nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev.“;

3) paragrahvi 20 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „nimi ja“;

4) paragrahvi 321 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) maamaksu summa aastase suurenemise piirmäär (piirmäära protsent ning kohaliku

omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev);“;

5) paragrahvi 321 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) maksusoodustused (maamaksuseaduse § 11 lõigetest 1, 5 ja 6 tulenevate maksusoodustuste

määrad ning kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev);“;

6) paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksualase teabevahetuse rakenduse ametlik lühend on MTVR.

2

(2) Maksualase teabevahetuse rakendus koosneb järgmistest alam-alamregistritest:

1) finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse rakendus (DAC2/CRS/FATCA);

2) riikidepõhise aruande alase automaatse teabevahetuse rakendus (DAC4/CbC);

3) piiriüleste skeemide alase automaatse teabevahetuse rakendus (DAC6);

4) platvormialase teabe automaatse vahetuse rakendus (DAC7);

5) krüptovara teabe automaatse vahetuse rakendus (DAC8/CARF).

(3) Finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse: 1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 83 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile

laekunud andmed sama seaduse § 82 lõike 5 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega

kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse

11. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõikes 3a

ja OECD CRS-standardi II osa artikli 2 lõikes 2 nimetatud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale

asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti

nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev; 4) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 10 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile

laekunud andmed sama seaduse § 18 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega

kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 5) Ameerika Ühendriikide pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse

seaduse 2. peatüki rakendamiseks laekunud andmed FATCA kokkuleppe (RT II, 29.06.2014,

2) artikli 2 lõike 2 punktis b ette nähtud koosseisus; 6) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt Ameerika

Ühendriikide pädevale asutusele FATCA kokkuleppe artikli 2 lõike 2 punktis a ette nähtud

koosseisus – registri subjekti nimi ja andmete edastamise kuupäev.

(4) Riikidepõhise aruande alase automaatse teabevahetuse rakendusse kantakse: 1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 204 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile

laekunud andmed sama seaduse § 203 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri

määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse

22. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8aa lõikes 3

ette nähtud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale

asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti

nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev.

(5) Piiriüleste skeemide alase automaatse teabevahetuse rakendusse kantakse: 1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 2010 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile

laekunud andmed sama seaduse § 2013 lõike 6 alusel valdkonna eest vastutava ministri

määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse

23. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8ab

lõikes 14 ette nähtud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale

asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti

nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev.

3

(6) Platvormialase teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse: 1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 2023 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile

laekunud andmed sama seaduse § 2026 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega ette

nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse

24. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8ac lõikes 2

ette nähtud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale

asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti

nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev; 4) maksualase teabevahetuse seaduse § 2028 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri

määrusega kehtestatud liiduvälise platvormihalduri registreerimise taotluses ette nähtud

andmed, liiduvälisele platvormihaldurile väljastatud identifitseerimisnumber ja märge

registreeringu kehtetuks tunnistamise kohta.

(7) Krüptovara teabe automaatse vahetuse rakendusse kantakse:

1) maksualase teabevahetuse seaduse §-s 811 sätestatud teabeandjatelt Maksu- ja Tolliametile

laekunud andmed sama seaduse § 810 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri

määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud koosseisus; 2) partnerriigi pädevalt asutuselt Maksu- ja Tolliametile maksualase teabevahetuse seaduse

12. peatüki rakendamiseks laekunud andmed nõukogu direktiivi 2011/16/EL artikli 8ad lõikes 3

ja OECD CARF-i aruandluse raamistiku II osa punktis A ette nähtud koosseisus; 3) teave andmete edastamise kohta Maksu- ja Tolliameti poolt partnerriigi pädevale

asutusele maksualase teabevahetuse käigus punktis 2 märgitud koosseisus – registri subjekti

nimi, andmeid saanud partnerriigi nimi ja andmete edastamise kuupäev; 4) maksualase teabevahetuse seaduse § 816 lõikega 4 krüptovarateenuse osutaja registreerimise

taotluses ette nähtud andmed, krüptovarateenuse osutajale antud registreerimisnumber ning

märked registreeringu kehtetuks tunnistamise ja kehtetuks tunnistatud registreeringu taastamise

kohta.“;

7) paragrahvi 34 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) andmed tagastustaotluse, samuti tagastatavaid summasid saama õigustatud isikute kohta –

dokumendi liik, taotluse number ja kuupäev, kinnitaja, kinnitamise kuupäev, summa ja

selgitus, ühtlasi (eeltäidetuna) tagastatavate summade saaja nimi, registri- või isikukood ja tema

pangakonto number ning teave selle kohta, kes ja millal on eelnimetatud rekvisiidid süsteemi

lisanud;“;

8) paragrahvi 36 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „artiklites 116 ja 178 sätestatud

arvestuse väljavõtete ning selle määruse“;

9) paragrahvi 36 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 361 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „kere nimetus ning sõiduki kategooria

ja alamkategooria“ tekstiosaga „liiklusregistri toimingu kuupäev, kere nimetus, sõiduki

kategooria ja alamkategooria ning istekohtade arv“;

11) paragrahvi 361 lõiget 2 täiendatakse punktidega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„51) mootorsõidukimaksu seaduse §-de 151 ja 152 kohaselt lapse eest mootorsõidukimaksu

kohustuse vähendamise arvutamiseks vajalikud andmed – lapse nimi ja isikukood, lapse

4

vanema nimi ja isikukood, füüsilisest isikust eestkostja nimi, isikukood ja hooldusõiguse

periood, samuti maksukohustust vähendav summa ning selle summa jääk;

52) mootorsõidukimaksu seaduse §-s 71 sätestatud maksustamisperioodi lühendamiseks

vajalikud andmed – sõiduki riiklik registreerimismärk, lühendatav periood, Maksu- ja

Tolliameti sellekohane otsus ning maksustamisperioodi lühendamise faktiline alus;“;

12) paragrahvi 361 lõike 2 punktis 9 asendatakse tekstiosa „§ 88 lõike 2“ tekstiosaga „§ 100

lõike 1“;

13) paragrahvi 42 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „sisestamise kuupäev“ tekstiosaga

„, samuti viide rahalise või varalise karistuse tinginud kuriteo raskusastmele“;

14) paragrahvi 42 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „äri- ja ühinguregistri infosüsteemist“

sõnaga „äriregistrist“;

15) paragrahvi 42 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „maksekäsu“ sõnaga

„kiirmenetluse“;

16) paragrahvi 42 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „täitemenetlusregistrist ja kohtutäiturite

infosüsteemidest“ tekstiosaga „täitemenetluse seadustiku §-s 632 nimetatud infosüsteemist“;

17) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) andmed kohtumajas riigilõivu tasumisel vormistatud sularahamakse kohta – riigilõivu

tasuja nimi ja isikukood või mitteresidendi kood, kassatehingu vormistanud kohtuteenistuja

nimi ja isikukood ning kassatehingu sooritamise aeg ja kviitungi number, ühtlasi makse

viitenumber, selgitus ja summa.“;

18) paragrahvi 46 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „kehtivusperiood“ sõnaga „kehtivusaeg“;

19) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:

„4) andmed tekkida võiva tollivõla üldtagatise taseme ja aktsiisilaopidaja tagatissumma

määramisel rakendatud protsendi kohta – kohaldatud määr, sellekohase otsuse number,

kuupäev ja kehtivusaeg ning otsuse põhjendatuse lisakontrollimise tulem ja kuupäev;

5) andmed deposiidi tagastamise taotluse kohta – saaja nimi ja pangakonto, deposiidi summa,

viitenumber, dokumendi number, kuupäev ja sisestaja ning ühtse euromaksete piirkonna välise

makse puhul ka saaja panga BIC-kood ja saaja aadress;

6) andmed deposiidi ümberkande- ja realiseerimistaotluse kohta – saaja nimi ja registri- või

isikukood, deposiidi summa, ettemaksukonto tüüp, viitenumber ning dokumendi number,

kuupäev ja sisestaja.“;

20) määrust täiendatakse §-ga 522 järgmises sõnastuses:

„§ 522. Tööjõumaksude riskianalüüsi rakendus

(1) Tööjõumaksude riskianalüüsi rakenduse ametlik lühend on TJMR.

(2) Tööjõumaksude riskianalüüsi rakendusse kantakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogust laekunud andmed järgmises koosseisus:

1) andmed välismaalase kohta, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist on taotletud –

ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood, sünniaeg, sugu, kodakondsus või kodakondsused ning

Eestis viibimise alus ja kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress ja sidevahendid;

5

2) andmed tööandja kohta, kes on taotlenud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimist – ärinimi, registrikood ja kontaktaadress;

3) andmed välismaalase lühiajalise Eestis töötamise kohta – kasutajaettevõtja või vastuvõtva

üksuse ärinimi ja registrikood, välisriigi tööandja ärinimi või ees- ja perekonnanimi ja registri-

või isikukood, samuti töötamise asukoha aadress, töötamise alus välismaalaste seaduse järgi,

töötamise eest makstav brutotöötasu eurodes ja välismaalase poolt täidetava töökoha nimetus;

4) andmed välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreeringu kohta – registreeringu

number, registreeringu kehtivuse algus- ja lõppkuupäev ning staatus.“;

21) paragrahvi 53 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 202 lõikes 2

ning § 251 lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „§ 251 lõigetes 4–51“;

22) paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) selle teise isiku registri- või isikukood ja nimi, kes teeb tööd võimaldava isiku asemel

väljamakseid;“;

23) paragrahvi 53 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „§ 251 lõikes 4 või 5“ tekstiosaga

„§ 251 lõigetes 4–51“;

24) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 202 lõikes 2 ega § 251 lõike 4 punktides 2,

3, 16 ja 17“ tekstiosaga „§ 251 lõike 4 punktides 2, 3 ja 16 ega lõikes 51“;

25) paragrahvi 531 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3–8“ tekstiosaga „3–82“;

26) paragrahvi 531 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Tuvastusvahendiks olevaid kaarte väljastav isik edastab andmekogusse järgmised

andmed:

1) kaardi tellija nimi ning tellimuse esitanud isiku ees- ja perekonnanimi;

2) kaardi kasutaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ning tema isikut tõendava

dokumendi number;

3) kaardi kood ja kehtivusaeg.

(82) Elektroonilisest registreerimissüsteemist laekuvad andmekogusse ehitusplatside

pääsulogide andmed järgmises koosseisus:

1) registreerimissüsteemi puhul kasutatavad koodid, ehitusplatsile sisenemiste ja sealt

väljumiste kellaajad ning tuvastusvahendiks olevate kaartide koodid;

2) summaarne viibimine ehitusobjektil (sekundites) ühes kalendripäevas;

3) isiku roll ehitusobjektil; 4) sõiduki registreerimisnumber; 5) logikirje tüüp (kas andmed on algsed või on neid hiljem parandatud); 6) esindatava ettevõtte või asutuse registrikood.“; 27) paragrahvi 531 lõikes 10 asendatakse sõnad „käesolevas paragrahvis“ tekstiosaga „lõigetes

3–8“; 28) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteemi andmeid hasartmänguseaduse § 57

lõikes 4 sätestatud alustel;“;

29) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

6

„12) Politsei- ja Piirivalveametil ning Keskkonnaametil kui korrakaitseorganitel §-s 50

nimetatud alamregistri andmetele;“;

30) paragrahvi 62 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „22, 31, 36, 421 ja 44“ tekstiosaga

„22, 221, 31, 421, 44 ja 51“;

31) paragrahvi 62 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „kohtueelse uurimise asutusel“ sõnaga

„uurimisasutusel“;

32) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „ja 44“ tekstiosaga „, 44 ja 522“;

33) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ja 521–531“ tekstiosaga „, 521, 53 ja

531“;

34) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Paragrahvides 161 ja 21 nimetatud alamregistrite andmed hävitatakse nende säilitamise

tähtaja möödumisel viivitamata.“;

35) paragrahvi 68 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 74 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast arvu „45“ tekstiosaga „, 522“;

37) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 49–531“ tekstiosaga „,49–521, 53

ja 531“;

38) paragrahvi 74 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „lõpetamisel“ tekstiosaga „, samuti

üldandmete andmestikust“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

17.02.2026

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

asutab maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi

Valitsus. Sama seaduse § 17 lõike 3 järgi on MKR-i vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet

(edaspidi MTA).

Eelnõuga luuakse MKR-i uus alamregister – tööjõumaksude riskianalüüsi rakendus. Seejuures

sätestatakse nimetatud alamregistri andmekoosseis, andmeallikad, andmete säilitamise tähtaeg

ja infosüsteemi turvaklass. Kavandatu jõustumisel kuulub MKR-i koosseisu kokku 62

alamregistrit (tänaselt – 61).

Samuti korrigeeritakse alamregistrite1 AITA, APEX-TTK, MARE, MTVR, APEX-TELLER,

MIKO, MORE, NAP, TAGATISED, TÖR ja TTKI andmekoosseise. Lisaks korrastatakse nii

üldise andmehalduse norme (infosüsteemi turvaklassi kohaldamist ja e-tolli koosseisu

puutuvas) kui ka alamregistrite EVK, HAMPI ja TÖR andmete haldust sätestavat. Ühtlasi

laiendatakse kolme korrakaitseorgani juurdepääsu MKR-i andmetele – seda küll üksikute

rakenduste osas. Tehakse ka terminoloogilisi ja keelelisi parandusi.

Paljud muudatused – eeskätt alamregistrite andmekoosseisudes – tulenevad AKI ja RIA poolt

nende andmekogude andmete teabeväravas (endine RIHA) registreerimise menetluse käigus

esitatud märkustest, samuti MTA teenusejuhtide tähelepanekutest teenuste kureerimisel. Samas

tuleb rõhutada, et oluline muudatus alamregistri MTVR puhul lähtub maksualase teabevahetuse

seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusest (halduskoostöö

direktiivi ülevõtmine) (edaspidi maksualase halduskoostöö seadus; ka 795 SE)2.

Isikute halduskoormus ei kasva (küll ei saa välistada mõnda üksikjuhtumit – vt täpsemalt siinse

dokumendi p 5.1.) Arvestades MKR-i põhimääruse olemust – tegemist on eeskätt MTA-le

suunatud ameti andmehaldust reguleeriva õigusaktiga – saab isikute halduskoormus

objektiivselt kasvada või väheneda ainult alamregistritega TÖR ja TTKI seoses. Eelöeldu

tuleneb asjaolust, et seadusega on pandud tööd võimaldavatele isikutele oma töötajate

registreerimise kohustus ning ehitusvaldkonnas tegevatele ettevõtjatele töövõtuahelast

teatamise ja ehitusplatsil viibimise registreerimise kohustus – esitatavad andmed eelnimetatud

1 Siin ja edaspidi kasutatakse käesolevas tekstis valdavalt MKR-i alamregistrite ametlikke lühendeid, mis on

sätestatud Maksukohustuslaste registri põhimäärus §-de 6–56 lõigetes 1. 2 Hetkel Riigikogu menetluses. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d47a57c-aa7a-

4146-9263-93d4c830540f/maksualase-teabevahetuse-seaduse-maksukorralduse-seaduse-ja-tulumaksuseaduse-

muutmise-seadus-halduskoostoo-direktiivi-ulevotmine/. Eelnõu esimene lugemine 10.veebruaril 2026.a; seadus

kavandatud jõustuma üldises korras. Vaatamata eelöeldule tuleb antud seaduseelnõuga seoses rõhutada, et selle

eelnõu seadusena vastu võtmine ja välja kuulutamine on käesoleva määruse (milles sisalduvad teiste hulgas

maksualase teabevahetuse valdkonna muudatused) vastu võtmise eelduseks.

2

kohustuste täitmiseks kehtestatakse aga MKR-i põhimäärusega. Kuigi käesolevalt lisatakse

alamregistrisse TÖR esitamisele kuuluvate andmete hulka küll üks uus tingimuslik

andmeelement, on antud tingimus eeldatavalt kohaldatav – millest tulenevalt ka kohustus täita

vastav andmeväli – seoses valitsussektoriga. Seesama situatsioon erasektoris on pigem

harvaesinev, millest tulenevalt ei oleks põhjendatud jätta ära (vastukaaluna uue andmevälja

kehtestamisele) mõni olemasolev andmeväli. Samuti ei oleks põhjendatud uue andmeelemendi

kehtestamisest loobumine, kuna kõnealuse kohustusega minimeeritakse riski, et maksuhaldur

tülitab mitteasjaomast isikut – tekitades talle põhjendamatut halduskoormust. Vt ka siinse

dokumendi osa 2 alamregistri TÖR muudatusi käsitleva punkti juures.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post [email protected]) ning MTA juriidilise

osakonna õigusloome jurist Eero Kosk (e-post [email protected]). Ühtlasi osalesid eelnõu ja

seletuskirja koostamisel MTA juriidilise osakonna õigusloome juristid Hannele Hummel (e-

post [email protected]) ja Reelika Tammiste (e-post [email protected])

vastavalt alamregistreid TÖR ja TTKI käsitlevas, samuti mitmed teised MTA teenistujad ameti

erinevatest osakondadest.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (e-post: [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste

registri põhimäärus“ (siinses dokumendis MKR-i põhimäärus) 23. veebruari 2026. a

redaktsioonis (RT I, 20.02.2026, 21).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused:

Punktiga 1 muudetakse MKR-i põhimääruse § 5, eemaldades e-tolli alamregistrite seast

alamregistrid MIKO ja LUBA.

Mitterahaliste kohustuste rakenduse (MIKO) ning tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna

lubade süsteemi (LUBA) eemaldamine MKR-i põhimääruse §-s 5 (E-toll) sätestatud

alamregistrite kataloogist tuleneb asjaolust, et võrreldes 2019.aastaga, mil kehtestati MKR-i

põhimääruse tänane redaktsioon, on aja jooksul oluliselt vähenenud MIKO ja LUBA roll

tollivaldkonna teenindamisel. Vt siinkohal näiteks MKR-i põhimääruse § 812, millise sättega

viidi 2022.aastal LUBA andmekoosseisu hulgast välja suur hulk tollivaldkonna

andmekategooriaid, samuti käesoleva eelnõu punkte, millega vähendatakse tollivaldkonna

andmekategooriaid MIKO andmekoosseisus. Kuivõrd MIKO ja LUBA on minetamas oma

algset tähendust tollivaldkonna teenindamisel, siis (andme)halduse läbipaistvuse vaates ei ole

kohane käsitleda neid alamregistreid jätkuvalt osana e-tolli andmekogust (tolliseaduse § 13).

Praktikas taandub küsimus MTA sisepädevusele, kuivõrd siinse muudatuse järgselt on MIKO

ja LUBA eest vastutav osakond MTA-s mitte tollikorralduse osakond, vaid aktsiiside osakond,

millisel osakonnal on kõnealustesse alamregistritesse kogutavate andmete töötlemisega suurem

kokkupuude. Alamregistritesse MIKO ja LUBA kogutavate andmete töötlemise regulatsioonis

ei muutu põhimõtteliselt midagi, st andmete turvaklass ja nende säilitamise tähtaeg jääb samaks.

Küll võib tuua esile, et kui seni said selleks õigustatud asutused kõnealustest alamregistritest

3

andmeid MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 alusel (koostoimes tolliseaduse § 13 lõikega 2), siis

edaspidi on juurdepääsu aluseks MKR-i põhimääruse § 62 lõike 1 punkt 4 (koostoimes MKS

§-ga 29) – milline muutus ei ole aga sisuline, vaid tehniline3.

Punktiga 2 muudetakse MKR-i põhimääruse § 10, milles tehakse automaatse teabevahetuse

rakenduse puhul järgmised muudatused:

 muudetakse alamregistri nimetus tulu- ja kapitalialase teabe automaatse vahetuse

rakenduseks, rõhutades selle alamregistri fookust, vältimaks segadusi koostoimes

MKR-i põhimääruse §-s 33 nimetatud maksualase teabevahetuse rakendusega, mille

puhul toimib samuti automaatne teabevahetus. Rakenduse ametlik lühend (AITA) jääb

samaks.

 lõike 2 punktis 1 sedastatakse partnerriikide pädevatelt asutustelt laekuvad andmed

mitte andmeelementide loetlemise kaudu, vaid viitena konkreetse direktiivi artiklile ja

lõikele, mis võimaldab paremini tagada ette nähtud andmekoosseisu ajakohasust

(kooskõla EL reeglitega). Eelöeldut toetab asjaolu, et alamregistrisse AITA laekuvad

andmed ainult välisriikide maksuasutustelt – isikutelt mitte – ja seda direktiiviga

sedastatud vormingus.

 lõike 2 punktis 2 nähakse ette, et rakenduses töödeldakse mitte ainult partnerriikide

pädevatelt asutustelt laekuvat teavet, vaid ka seda teavet, mis on edastatud MTVS alusel

Eesti maksuhaldurilt välisriigi maksuasutusele.

Punktis 3 jäetakse MKR-i põhimääruse § 20 lõike 2 punktis 1 alamregistri APEX-TTK

andmekoosseisust välja viide deklaratsiooni esitanud füüsilise isiku nimele, kuna baastabelites

salvestatakse vaid isikukood.

Punktidega 4 ja 5 muudetakse MKR-i põhimääruse § 321 lõiget 2, millega viiakse MKR-i

põhimääruse § 51 kohaselt maamaksu infosüsteemi kuuluva alamregistri MARE andmekoosseis

kooskõlla maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) alltoodud sätete alusel kogutavate andmete

vaates:

a) andmekoosseisu hulka lisatakse maamaksu summa aastase suurenemise piirmäär (piirmäära

protsent ning kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev)

 MaaMS § 81 lõige 1 – Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestab määrusega

maamaksu aastase suurenemise maksimaalse piirmäära vahemikus 10−100 protsenti

hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 1. oktoobriks.

ja sellest tulenevalt –

 MaaMS § 81 lõige 21 – Maamaksu summa aastase suurenemise piirmäära kehtestamise

või muutmise korral sisestab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud maamaksu summa aastase suurenemise piirmäära maamaksu

infosüsteemi hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta 2. oktoobriks. /.../;

b) andmekoosseisu hulka kuuluva maksusoodustuste alase teabe puhul tuuakse lisaks esile viide

MaaMS § 11 lõikes 1 sätestatud alusele ning sedastatakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev

 MaaMS § 11 lõige 1 – Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib määrusega

kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tingimustel kodualuse maa

maksusoodustuse kuni 1000 eurot hiljemalt maksustamisperioodile eelneva aasta

1. oktoobriks.

ja sellest tulenevalt –

3 Vrdl siinkohal MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 punktid 4 ja 5 ning MKS § 29 punktid 1 ja 2.

4

 MaaMS § 11 lõige 81 – Maksusoodustuse kehtestamise või muutmise korral sisestab

kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 5 ja 6 nimetatud

maksusoodustuse maamaksu infosüsteemi hiljemalt maksustamisperioodile eelneva

aasta 2. oktoobriks. /…/

Kõik eeltoodud seadusesätted kehtivad MaaMS-s alates 1.märtsist 2025.a vastavalt 19.juunil

2024.a vastu võetud maamaksuseaduse muutmise seaduse4 § 2 lõikele 4.

Punktis 6 tehakse maksualase teabevahetuse rakenduse puhul (MKR-i põhimääruse § 33)

järgmised muudatused:

 lõikes 1 muudetakse alamregistri ametlikku lühendit, kehtestades lühendina

kirjamärkide võimalikult lühikese järjendi (FATCA/DAC2/CRS/CbC/DAC6/DAC7 >

MTVR), mis võrreldes tänasega peaks olema põhimääruse lugejale hoomatav. Samas ei

saa eitada, et nn dac`id5 hõlbustavad puudutatud isikutel ja ametnikel arusaamist,

millega ühel või teisel puhul tegemist on. Sellest tulenevalt tuuakse need akronüümid

esile järgmises lõikes.

 lõikes 2 struktureeritakse alamregistri jaotised loogiliselt alam-alamregistritesse.

Seejuures lähtutakse MKR-i põhimääruse § 2 lõikest 1, mille kohaselt alamregistri

koosseisu võivad kuuluda selle alamregistri alamregistrid. Samas on perspektiivis

(MKR-i põhimääruse uue teksti koostamisel) kavas siinsed alam-alamregistrid sätestada

eraldi alamregistritena, st MKR-i põhimääruse eraldi paragrahvides.

 lõigetes 3–7 tuuakse detailselt esile, et rakendustesse kogutakse mitte ainult MTVS

alusel vastavalt rahandusministri asjaomasele määrusele6 Eesti isikutelt laekuvat teavet,

samuti teatud juhtudel isikute registreerimise kohta käivat infot, vaid ka partnerriikide

pädevatelt asutustelt laekuvat teavet. Samuti talletatakse rakendustes seda teavet, mis

on edastatud MTVS alusel Eesti maksuhaldurilt välisriigi maksuasutusele.

 võrreldes alamregistri MTVR senise sisulise andmekoosseisuga tuuakse lõikes 7 esile

uus valdkond – krüptovara teabe automaatse vahetusega seonduv. See tuleneb

maksualase halduskoostöö seadusest, millega võetakse üle võetakse üle Nõukogu

direktiiv (EL) 2023/2226, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase

halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023)7. Täpsemalt vt seaduseelnõu 795

SE Seletuskiri docx , lk 5–30.

Punktis 7 muudetakse MKR-i põhimääruse § 34 lõike 2 punkti 2, luues maksukohustuslasele

võimaluse määrata, millistele õigustatud isikutele ja kontodele saab esitada taotlusi

tagastamisele kuuluvate summade tagastamiseks. Muudatus puudutab nii maksukohustuslast

ennast kui ka tema esindajat. Õigustatud isikute määramise eesmärk on eeltäita taotluse andmed

ja piirata taotluse esitamine ainult eelnevalt kinnitatud isikutega. Kasutajad, kellel on õigustatud

isikute haldamise õigus, saavad lisada rakendusse nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid, kelle

panga- ja ettemaksukontole soovitakse raha kanda. Eelnimetatud õigusega kasutajad vastutavad

listi kantud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest.

4 Maamaksu muutmise seadus. RT I, 30.06.2024, 1.

Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/130062024001DAC 5 DAC on lühend ingliskeelsest terminist Directive on Administrative Cooperation (halduskoostöö direktiiv). Arv

lühendi DAC järel tähistab täiendust nõukogu direktiivile 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta. Iga

uus arv laiendab seda, millist teavet maksuasutused omavahel automaatselt jagama peavad. 6 Rahandusministri 19.mai 2015.a määrus nr 16 Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni

vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine 7 Direktiiv on kättesaadav Eur-Lex andmebaasis aadressil: Direktiiv - EL - 2023/2226 - EN - EUR-Lex

5

Tänaselt kehtiva lahendusega tuleb MTA e-teenuste keskkonnas (e-MTA) tagastus- ja

ümberkandetaotlusi esitades täita iga taotlus käsitsi selleks vajalike andmetega. See suurendab

vigade riski, mis võib takistada summa jõudmist õigesse kohta.

Praeguse lahendusega saab maksukohustuslane otsustada, kas lubada oma esindajal tagastus-

ja ümberkandetaotlusi esitada. Kui lubab, saab ta määrata, kas taotlused esitatakse ainult tema

enda pangakontole või ka vabalt valitud kontole. Taotluse vormidel saab saaja pangakonto

numbri täita oma äranägemise järgi nii isikule endale tagastamisel kui ka juhul, kui on antud

õigus tagastada vabalt valitud kontole. Kuigi alates 9. oktoobrist 2025.a peavad euroala pangad

kontrollima, et saaja nimi vastaks kontonumbrile, on esindajal kui taotluse vahetul esitajal

võimalus kuritarvitada talle antud õigust ja väärkasutada esindatava isiku rahalisi vahendeid.

Praktikas on tuvastatud juhtumeid, kus raamatupidajad on kasutanud neile antud õigust

ebaausalt, kandes ettevõtte ettemaksukontolt raha endaga seotud ettevõtete või kolmandate

isikute pangakontodele.

Kui maksukohustuslasel on võimalik määrata, millistele õigustatud isikutele ja kontodele tema

esindajad taotlusi esitavad, siis juhul, kui esindaja isikutuvastusvahendid peaksid sattuma

kolmandate isikute valdusesse, ei ole võimalik maksukohustuslase raha kanda mujale kui

eelnevalt määratud kontodele (v.a juhul, kui esindajale ei ole antud õigustatud isikute haldamise

õigust). Täna isikute ja kontode ettemääramise võimalus puudub, mistõttu esineb risk, et kelmid

vm ebaausalt tegutsejad saavad maksukohustuslase raha tema ettemaksukontolt kätte.

Kokkuvõttes vähendab muudatus kuritarvituste riski, kuna tagastatavate summade taotlusi saab

esitada üksnes ette määratud õigustatud isikutele ja kontodele. Ühtlasi lihtsustab muudatus

taotluste vormide täitmist, tagab suurema läbipaistvuse ja kontrolli tagastatavate summade

taotluste üle ning kaitseb maksukohustuslase varalisi huve.

Punktid 8 ja 9 käsitlevad MKR-i põhimääruse § 36 lõikes 2 alamregistri MIKO

andmekoosseisu. See viiakse vastavusse tegeliku olukorraga, kuivõrd erinevate tollivaldkonna

ladude – ajutise ladustamise koha, tollilao ja vabatsoonis tegutsemise koha – arvestuse

aruandeid MIKO-sse enam ei esitata. Need aruanded esitatakse rahandusministri kehtestatud

täpsustavate juhiste8 kohaselt alamregistrisse LAAK (MKR-i põhimääruse § 32).

Punktidega 10–12 muudetakse MKR-i põhimääruse § 361 lõikes 2 alamregistri MORE

andmekoosseisu. Muudatused tulenevad kahest 12.novembril 2025.a vastu võetud seadusest:

 mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus9 (677SE), millega loodi alus

mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus lühendamiseks tekib

kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, lühendatakse jooksva aasta

maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki

ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu PPA poolt tagaotsitavaks

kuulutatud. Sellega on viidud mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega ja tagatud

proportsionaalne omandipõhiõiguse piirang.

 mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus10 (694SE), millega

loodi alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks. Vähendamist

8 Rahandusministri 3.juuli 2017.a määrus nr 58 „Täpsustavad juhised ajutise ladustamise, tolliladustamise ja

vabatsoonis tegutsemise kohta“. 9 Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus. RT I, 14.11.2025, 20.

Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025020. Seadus jõustus 15.novembril 2025.a (v.a § 1 punkt 3

– jõustumine 1.jaanuaril 2027.a). 10 Mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus. RT I, 14.11.2025, 19.

Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025019. Seadus jõustus 15.novembril 2025.a (v.a § 1 punkt 4

ja § 2 punkt 1 – jõustumine 1.jaanuaril 2026.a).

6

saavad automaatselt vanemad või hooldusõigusega täiskasvanud, kellel on vähemalt üks

18-aastane laps. Iga lapse eest vähendatakse vanema mootorsõidukimaksu kohustust

ühe maksustamisperioodi jooksul kuni 100 euro võrra, kuid mitte rohkem kui tema

maksukohustus kokku. Kui lapsel on mitu vanemat, kellel igaühel on ka sõiduk,

jagatakse vähendus nende vahel.

Punktidega 13–17 muudetakse MKR-i põhimääruse § 42 lõikes 2 sätestatud alamregistri NAP

andmekoosseisu järgmiselt:

 viidatakse täitmisele kuuluva rahalise või varalise karistuse tinginud kuriteo

raskusastmele11

 ajakohastatakse viide äri- ja ühinguregistri infosüsteemile viitega äriregistrile

 korrigeeritakse viidet maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemile12

 viidatakse täitemenetlusregistri13 ja kohtutäiturite infosüsteemide14 asemel

täitemenetluse seadustiku §-s 632 nimetatud infosüsteemile

 tuuakse esile NAP-i laekuv teave kohtumajas riigilõivu tasumisel vormistatud

sularahamaksete kohta.

Punktis 18 tehakse MKR-i põhimääruse § 46 lõike 2 punktis 2 alamregistri TAGATISED ühe

andmeelemendi puhul keeleline muudatus, asendades sõna „kehtivusperiood“ sõnaga

„kehtivusaeg“. Edaspidi kasutatakse MKR-i põhimäärust läbivalt sõna „kehtivusaeg“, mis

esineb põhimääruse eri paragrahvides täna ühtekokku kuuel korral, olles ka keeleliselt

korrektsem.

Punktis 19 täiendatakse MKR-i põhimääruse § 46 lõike 2 alamregistri TAGATISED

andmekoosseisu, sätestades uued punktid 4–6. Lisatakse viited tekkida võiva tollivõla

üldtagatise taseme15 ja aktsiisilaopidaja tagatissumma määramisel rakendatud protsendi ning

deposiidi tagastustaotluse ja deposiidi ümberkandetaotluse, sh realiseerimistaotluse kohta.

Punktiga 20 täiendatakse MKR-i põhimäärust uue §-ga 522, millega luuakse uus alamregister

– tööjõumaksude riskianalüüsi rakendus.

MKS § 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude

arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi

kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Selleks on maksuhalduril muuhulgas

tarvis Eestis lühiajalise töötamise õigust omavate välismaalastest füüsiliste isikute ja nende

tööandjate andmeid. Neid andmeid hakkab MTA saama X-tee vahendusel PPA hallatavast

välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust (edaspidi LTR).

Kõnealuste andmete töötlemiseks on ette nähtud luua MKR-i uus alamregister – tööjõumaksude

riskianalüüsi rakendus (edaspidi TJMR). Rakenduse nimetuse valikul on lähtutud sellest, et

tulevikus – sellekohase arendusvõimekuse ja rahastamisvõimaluste ning teisalt MKR-i

11 Vt karistusseadustiku § 4 lõiked 1–3 ning § 82 lõike 1 punktid 1 ja 2. Vt ka MKS § 1 lõike 6 punkt 1. 12 Justiitsministri 5.augusti 2015.a määrus nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja

infosüsteemi pidamise põhimäärus,“ § 1. 13 Tänaselt NAP täitmisregistrist (varasema nimetusega „täitemenetlusregistrist“; TMS § 63) andmeid ei saa. 14 NAP-i andmekoosseisu algsel kehtestamisel 2019.a peeti silmas võimalust, et NAP-i laekub mh teave ühe või

teise kohtutäituri poolt eraldi peetavast infosüsteemist. Samas vt TMS § 632 tänast lõiget 3, millise sätte kohaselt

kohtutäiturid kasutavad teiste andmekogudega andmevahetuseks ainult sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud (s.o

keskset) infosüsteemi. 15 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447, 24. november 2015, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud

rakenduseeskirjad. Artikkel 158 lõige 1.

Kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015R2447

7

põhimääruse sellekohase muutmise korral – hakatakse seal töötlema ka muid andmed, mis

aitavad maandada riske tööjõumaksude arvestamisel ja tasumisel.

Eraldi tasub rõhutada järgmist:

 kõik PPA poolt MTA-le edastatavad ning MTA poolt vastu võetavad ja järgnevalt

TJMR-s töödeldavad LTR-i andmed on sellised, mis kajastuvad LTR-i põhimääruses16

(2. ptk Andmekogu andmed; §-d 7–111)

 TJMR kohta on selle rakenduse MTA-sisene omanik (tulumaksu osakond) koostanud

andmekaitsealase mõjuhinnangu17

 TJMR on ette nähtud MTA-siseselt ametialaseks kasutamiseks selgelt kindlaks

määratud teenistusülesande täitmiseks vastavalt MTA infovarade kasutamise ja

andmete töötlemise korrale18. TJMR kasutamine logitakse. Juurdepääs TJMR-le on vaid

piiratud hulgal MTA ametnikkonnast. Need ametnikud peavad TJMR kasutamiseks

ennast autentima, teisalt – osalema erinevatel andmekaitse- ja infoturbekoolitustel.

Lisaks on tagatud MTA andmekaitsespetsialisti ja -eksperdi tugi.

 TJMR-s olevate andmete säilitamisel ei piirata registri subjektide andmekaitsealaseid

õiguseid – näiteks õigust saada teada, kas ja kes on nende kohta käivate andmetega

tutvunud

 enne PPA ja MTA vahelise andmevahetuse käivitamist vajab üle vaatamist ja vajadusel

korrigeerimist PPA ja MTA vaheline andmevahetusleping

 eelnõu määrusena jõustumise järel algatab MTA uue andmekogu registreerimise ka RIA

poolt hallatavas andmete teabeväravas (endine RIHA). Sellealased toimingud teostab

andmekogu eest vastutava osakonna teenusejuht koostöös ameti arendusosakonnaga.

Punktidega 21–24 tehakse muudatused MKR-i põhimääruse §-s 53 seonduvalt alamregistri

TÖR andmekoosseisuga.

Neljast muutmiskäsust kolm (punktid 21, 23 ja 24) teevad redaktsioonilisi muudatusi

tekstisisestes viidetes maksukorralduse seaduse §-le 251. Nii näiteks viidatakse MKR-i

põhimääruse § 53 lõikes 4 jätkuvalt MKS § 251 lõike 4 punktile 17 – kuigi see punkt on alates

1.jaanuarist 2025.a kehtetu.

Neljas muutmiskäsk (punkt 22) on sisuline, kehtestades tööd võimaldava isiku asemel

väljamakseid tegeva isiku registri- või isikukoodi ja nime fikseerimise.

Vajadus on tingitud asjaolust, et kuna tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni

ning töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise ning asjakohase

deklaratsiooni (TSD) esitamise kohustus on tööd võimaldaval isikul, siis töötamise registri

andmete pealt hinnates tekib seega vastav kohustus isikule, kes ei tee tegelikult väljamakseid.

Selleks, et mitte koormata isikut TSD esitamise kohustusega ja valesti hinnata maksude

tasumise kohustust (nt sotsiaalmaksukohustuse miinimum) on vaja koguda ka infot juhtude

kohta, mil tööd võimaldava isiku eest teeb väljamakseid teine isik.

Täiendavalt on eeltoodut avatud siinse dokumendi punktis 5.1.

16 Siseministri 18.detsembri 2023.a määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

andmekogu põhimäärus“. 17 TJMR andmekaitseline mõjuhinnang on registreeritud MTA dokumendihaldussüsteemis (7.11.2025.a nr 1.5-

3.2/00023). 18 MTA peadirektori 3.oktoobri 2025.a käskkiri nr 85-P „Infovarade kasutamise ja andmete töötlemise korra

kinnitamine“.

8

Punktides 25–27 tehakse muudatused MKR-i põhimääruse §-s 531 seonduvalt alamregistri

TTKI andmekoosseisuga.

Kolme muutmiskäsu puhul käsitleb üks (punkt 26) muutmiskäsk kahe uue lõike lisamist (lõiked

81 ja 82) ning ülejäänud kaks (punktid 25 ja 27) – redaktsioonilisi muudatusi tekstisisestes

viidetes tulenevalt uute lõigete 81 ja 82 lisamisest.

Uued lõiked 81 ja 82 lisatakse alamregistri TTKI andmekoosseisu hulka vastusena AKI

etteheitele TTKI andmete teabeväravas (endine RIHA) registreerimise menetluse käigus. AKI

märkis õigustatult, et TTKI tehnilises kirjelduses on küll nimetatud, kuid MKR-i põhimääruses

puudu järgmised andmekategooriad:

 andmed, mis laekuvad tuvastusvahendiks olevaid kaarte väljastavalt isikult19

 ehitusplatside pääsulogide andmed, mis laekuvad elektroonilisest

registreerimissüsteemist.

Kuivõrd kõnealune on ette nähtud ka rahandusministri asjaomases määruses20, siis käesolevalt

AKI poolt viidatud puudus kõrvaldatakse.

Punktiga 28 MKR-i põhimääruse § 62 lõikes 1 tehtav muudatus sedastab, et MKR-st võib

väljastada elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteemi andmeid hasartmänguseaduse § 57

lõikes 4 sätestatud alustel. Siinpuhul on tegemist sättega, mis on ette nähtud rakendama HasMS

§ 57 lõiget 4. Nimetatud lõige kehtib alates 1.jaanuarist 2026.a21. Lõike kohaselt Rahapesu

Andmebürool on õigus Maksu- ja Tolliametilt saada hasartmängukorraldaja aruandluse

andmeid oma käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskide regulaarseks kontrollimiseks.

Hasartmängukorraldaja aruandlus HasMS mõttes tähendab HasMS §-ga 58 ette nähtud

elektroonilist arvestus- ja kontrollsüsteemi, mille puhul kehtivad § 58 lõigetes 1, 2, 8 ja 9

sätestatud nõuded, samuti kohustus esitada sama paragrahvi lõike 10 alusel rahandusministri

asjaomase määrusega22 ette nähtud andmeid.

Eelnimetatud määrusega ette nähtud andmed kantakse MKR-i põhimääruse §-s 13 nimetatud

alamregistrisse EHMA (Elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteem). Nende andmete

saamiseks ongi mõeldud HasMS § 57 lg 4. Küll aga õigus andmeid saada peab olema

korrelatsioonis õigusega andmeid väljastada. Viimati nimetatud õiguse sedastamiseks tehaksegi

MKR-i põhimäärusesse siinne täiendus.

Punktiga 29 MKR-i põhimääruse § 62 lõikes 3 tehtava muudatusega antakse Politsei- ja

Piirivalveametile ning Keskkonnaametile juurdepääs e-tolli rakenduse TOTS2 andmetele.

19 Tänaselt on tuvastusvahendiks olevate kaartide (nn pääsukaartide) keskne väljastaja Hansab AS. 20 Rahandusministri 14.novembri 2023.a määrus nr 41 „Ehitusplatsil viibimise andmete kogumise tehnilised

nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud, nõuded ehitusplatsil viibimise

registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord“. 21 Hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. RT I, 30.12.2025, 2.

Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/130122025002. Vt § 1 p 44. 22 Rahandusministri 19.juuni 2012.a määrus nr 26 Hasartmängukorraldaja elektroonilises arvestus- ja

kontrollisüsteemis registreeritavate andmete loetelu ja sisestamise kord ning elektroonilise arvestus- ja

kontrollisüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga ühendamise kord

9

Eelmise MKR-i põhimääruse muutmise määruse23 § 1 punktiga 23 anti PPA-le ja KeA-le kui

süüteomenetlusi teostavatele asutustele juurdepääsuõigus kõigile e-tolli andmetele nende poolt

läbiviidavate kriminaalmenetluste ja väärteomenetluste raames.

Ühtlasi sedastati antud eelnõu seletuskirja punktis 2.4.1. järgmist:

Küsimus siinselt puudutatud asutuste (nt Politsei- ja Piirivalveamet ning Keskkonnaamet) kui

korrakaitseorganite juurdepääsust e-tolli andmetele ohutõrje eesmärkidel vajab täiendavat

analüüsi, sh põhjendatuse hindamist alamregistrite lõikes. Vajadusel reguleeritakse neid

küsimusi MKR-i põhimääruse järgmiste muudatuste raames.

Tänaselt on analüüsi käigus ilmnenud, et PPA ja KeA vajavad juurdepääsuõigust e-tolli

rakenduse tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteem (TOTS2; MKR-i põhimääruse § 50)

andmetele – seda siis korrakaitseorgani rollis. Kuigi edastatava teabe fookust jm üksikasju ei

ole siinkohal otstarbekas esile tuua, siiski tuleb tõdeda, et tänaselt andmete edastamine MTA

Teabejuhtimiskeskuse poolt PPA-le ja KeA-le juba toimib – näiteks PPA suunal nii andmeid

nende andmekogusse sisestades kui ka (juhtumite esinemisel) üks kord ööpäevas aruande

vormis (pdf). Küll aga on praeguseks selgunud, et õiguslikud alused, millest seni on lähtutud –

politsei ja piirivalveseaduse § 77 lõige 1 ning keskkonnajärelevalve seaduse § 8 lõige 1 – on

antud juhul ebapiisavad24.

Kuivõrd suheldes PPA ja KeA asjaomaste ametnikega on ilmnenud, et PPA ja KeA on neile

seadusega ülesandeks pandud ohutõrje eesmärkidel jätkuvalt huvitatud neile MTA

Teabejuhtimiskeskuse kaudu laekuvast teabest, siis selleks, et saaks olla kindel teabeedastuse

õiguspärasuses, on vajalik MKR-i põhimääruse täiendus. Pärast kõnealuse täienduse vastu

võtmist vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse MTA ja PPA ning MTA ja KeA vahel sõlmitud

andmevahetuslepinguid.

Punktiga 30 MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 punktis 3 tehtava muudatusega antakse

Rahapesu Andmebüroole juurdepääs25 e-tolli rakenduste IMPULSS ja NCTS andmetele.

Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-le 54 on RAB ülesanneteks

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine,

kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine (lõike 1

punkt 1) ja strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte,

suundumusi, mustreid ning toimimisviise (lõike 1 punkt 2).

Kuna pankade poolt maksete seire ja järk-järgult ka virtuaalvääringu teenuse pakkujate poolt

maksete seire üha paranevad, siis kasutatakse kuritegelikult saadud raha edastamiseks üha

keerulisemaid skeeme. Ühe sellise meetodina võidakse kasutada rahvusvahelist kaubavedu.

Samas võivad kaubatehingud olla ka legaalsete piiriüleste maksete aluseks Mõlemal juhul peab

RAB analüüsima, kas kahtlustäratava makse osapool on seotud rahvusvahelise kaubatehinguga.

Eelkõige võivad tähtsust omada kõik tehinguga seotud isikud ja arved või kauba ligikaudne

23 Siin ja edaspidi peetakse eelmise MKR-i põhimääruse muutmise määruse all silmas Vabariigi

Valitsuse 8.augusti 2025.a määrust nr 62 „Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus” muutmine“. RT I, 12.08.2025, 1. 24 Tolliseaduse § 13 lõike 2 kohaselt sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses valitsusasutused,

kellele antakse nende ülesannete täitmiseks juurdepääs e-tolli andmetele. Vt ka järgmist joonealust viidet. 25 MKR-i põhimääruse § 61 lõige 1 sätestab: Juurdepääs registri andmetele võimaldatakse registri kasutamise

õiguse andmise, andmete avaldamise või Maksu- ja Tolliametilt andmete edastamisega. /…/. Eeltoodust tuleneb,

et „juurdepääs“ ei tähenda tingimata otsest ligipääsu MTA süsteemidele – „juurdepääs“ võib realiseeruda ka MTA

vastustega üksikpäringutele. Registri (antud juhul e-tolli) andmetele juurdepääsu meetodid nähakse ette MTA ja

juurdepääsuõigust omava asutuse andmevahetuslepinguga.

10

väärtus, aga ka muud kaubadeklaratsioonil kajastatud andmed. Seetõttu on RAB-le oluline, et

oma seadusejärgsete ülesannete täitmiseks oleks asutusel võimalus kasutada tolli andmeid.

MKR-i põhimääruse järgi on RAB-l ka täna õigus mitme e-tolli rakenduse andmete saamiseks.

Näiteks kaupade siseneval suunal alamregistrid ICS, IMF ja NES, kuid loetelust on välja jäänud

suhteliselt uue rakendusena kasutusele võetud impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem

IMPULSS. Samuti on RAB-le kasutamiseks lubatud rakenduste hulgast täna puudu transiidi

andmevahetuse süsteem NCTS. Aastaid tagasi MKR-i põhimäärust täiendades26 nähti RAB-le

küll ette mitme e-tolli alamregistri andmete kasutamise õigus, aga ei tollal ega ka järgnevate

muudatuste käigus osatud ammendavalt ette näha kõiki RAB tulemuslikuks tööks tarvilikke

rakendusi. Vastavad korrektiivid tehakse nüüd.

Samas jäetakse MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 punktis 3 seonduvalt e-tolliga sätestatud RAB

juurdepääsuõiguste kataloogist välja viide alamregistrile MIKO, kuivõrd käesolevalt MIKO

eemaldatakse e-tolli alamregistrite hulgast. RAB juurdepääs alamregistri MIKO andmetele

säilib MKS § 29 punkti 8 alusel.

Punktiga 31 kõrvaldatakse MKR-i põhimääruse § 62 lõike 3 punktis 5 eelmise MKR-i

põhimääruse muutmise määruse § 1 punktiga 23 kaasnenud terminoloogiline ebatäpsus.

Määruseandja on näinud ette kohtueelse uurimise asutuste jaoks juurdepääsu e-tolli

alamregistritele kriminaalmenetluse raames. Kuigi viidatud terminit kohtab näiteks

krediidiasutuste seaduses (§ 88 lõike 5 punkt 2) ja väärteomenetluse seadustikus (§ 61 lõige 1),

on normi üheselt mõistetavuse huvides, kui siinpuhul kohaldatakse sellist terminit, mida

kasutab valdkondlik eriseadus – uurimisasutus. Vt kriminaalmenetluse seadustiku 2.ptk 3.jagu.

Täpsemalt on uurimisasutused loetletud KrMS §-s 212.

Punktidega 32 ja 33 muudetakse MKR-i põhimääruse § 63 lõiget 2, millega kehtestatakse

alamregistri TJMR andmete säilitamise tähtajaks viis kalendriaastat. Seejuures korrigeeritakse

nende alamregistrite loetelu, mille andmeid säilitatakse seitse kalendriaastat – vastasel juhul

kehtiks alamregistrile TJMR kaks erinevat andmete säilitamise tähtaega.

Punktiga 34 täiendatakse MKR-i põhimääruse §-i 63 lõikega 41, milles käsitletakse

alamregistrite EVK ja HAMPI andmete hävitamist.

Andes tagasisidet eelmise MKR-i põhimääruse muutmise määruse eelnõu menetlusprotsessis,

märkis AKI oma 18.juuni 2025.a kirja nr 2.3-5/25/1728-2 punktis 1 järgmist:

/…/ maksukohustuslaste registri (MKR) põhimääruse § 63 lõige 4 näeb ette, et andmekogusse

kogutud andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta

jooksul. Siinkohal on seaduse volitusnormis andmete säilitamise maksimaalse tähtaja

kehtestamisel oluline silmas pidada, et kui andmete maksimaalne säilitustähtaeg on näiteks

kolm kalendriaastat alates andmete registrisse kandmisest ja need tuleb hävitada järgneva

kalendriaasta jooksul, siis ei saa volitusnormis olev andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg

olla kolm aastat. Andmete hävitamata jätmine kohe pärast tähtaja saabumist tähendab nende

edasist töötlemist, kuid seda siis juba ilma õigusliku aluseta.

Analüüsinud tänaselt MKR-i koosseisu kuuluva 61 alamregistri (andmekogu tähenduses)

andmete säilitamise tähtaegadesse puutuvat seaduste tasandil, on tuvastatud, et selliseid

andmekogusid on kaks:

26 Vabariigi Valitsuse 18.detsembri 2020.a määrus nr 99 „Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus” muutmine“, § 1 punkt 5. RT I, 23.12.2020, 3.

Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/123122020003

11

 ettevõtlustulu maksu andmekogu (EVK; MKR-i põhimääruse § 161), mille kohta

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 71 lõige 4 sedastab, et antud

andmekogu andmeid säilitatakse kuni seitse kalendriaastat ja millist tähtaega kordab

MKR-i põhimääruse § 63 lõike 2 punkt 3;

 hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri (HAMPI; § 21), mille kohta

hasartmänguseaduse § 39 lõikest 9 tuleneb, et antud andmekogu andmeelemente säilitab

MTA ühe aasta isiku nimekirjast kustutamisest arvates ja millist tähtaega kordab MKR-

i põhimääruse § 63 lõike 2 punkt 1 koostoimes lõike 3 esimese lausega.

On tõsi, et vaadates MKR-i põhimääruse § 63 (Andmete säilitamine ja hävitamine) tervikuna,

võib järeldada, et ka alamregistrite EVK ja HAMPI andmete puhul on võimalik kohaldada

pärast andmete säilitamise tähtaja möödumist ja enne andmete hävitamist MKR-i põhimääruse

§ 63 lõikega 4 lubatud ajalist lõtku (Andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisele

järgneva kalendriaasta jooksul) – mis aga ei ole kooskõlas eelviidatud seadustega ja seega väär.

Käesolevalt antud puudus kõrvaldatakse, sätestades erinormi, et alamregistrite EVK ja HAMPI

andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisel viivitamata27. Andmete hävitamisel

teeb MTA koostööd Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega (RMIT).

Punktis 35 korrigeeritakse alamregistri TÖR eriosa (MKR-i põhimääruse § 68).

MKR-i põhimääruse § 68 lõige 1 sätestab, et § 53 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed

saadakse riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu rahvastikuregistrist.

Tööd tegeva isiku ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse

välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasoleva abikaasa või registreeritud elukaaslase, kellele

makstakse abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu, isikukoodi annab teada andmeesitaja ja

sellele vastavad andmed, sh ees- ja perekonnanimi, saadakse MKR-i põhimääruse §-s 4

nimetatud üldandmete andmestikust. Isikukoodi mitteomavate isikute andmed saadakse

andmeesitajatelt. Kuivõrd töötamise register saab § 53 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud

andmed üldandmete andmestikust ja tööd võimaldavalt isikult, ei ole õige viidata § 68 lõikes 1

rahvastikuregistrile, millest tulenevalt on põhjendatud tunnistada antud säte kehtetuks.

Punktides 36 ja 37 määratakse MKR-i põhimääruse § 74 lõikes 2 alamregistri TJMR

infosüsteemi turvaklassiks28 K1T2S2. Seejuures korrigeeritakse turvaklassiga K2T2S2

hõlmatud alamregistrite loetelu, kuivõrd vastasel juhul kehtiks alamregistrile TJMR kaks

erinevat turvaklassi.

Punktis 38 kõrvaldatakse MKR-i põhimääruse § 74 lõikes 21 eelmise MKR-i põhimääruse

muutmise määruse § 1 punktiga 30 kaasnenud puudus. Määruseandja on näinud küll ette, et

alamregistri lõpetamisel või alamregistrist andmete eemaldamisel kohaldatakse asjaomastele

andmetele kuni nende hävitamiseni andmete senist turvaklassi, kuid ei ole näinud ette, et sama

kohaldatakse ka juhul, kui andmeid peaks eemaldatama üldandmete andmestikust (MKR-i

põhimääruse § 4).

MKR-i põhimääruse § 74 lõike 1 kohaselt on üldandmete andmestiku IS-turvaklass K2T2S2.

Juhul, kui määruseandja eemaldaks üldandmete andmestikust andmekategooriaid, mis on oma

aktuaalsuse minetanud – samas nähes ette, et seni kogutud andmeid tuleb siiski säilitada teatud

tähtaja jooksul –, siis on need andmed jätkuvalt maksukohustuslaste registri koosseisus ning

27 Vrdl siinkohal MKR-i põhimääruse §§ 811–815. 28 Nimetatud turvaklassi määramine on kooskõlastatud MTA turvanõukogus (6.novembri 2025.a koosoleku

protokoll nr 1.1-3.1/020).

12

sellest tulenevalt peab MKR-i vastutav töötleja jätkuvalt tagama nende käideldavuse (K),

tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S). Teisisõnu – ka üldandmete andmestiku aktiivosast

eemaldatud andmetele on põhjendatud kuni nende andmete hävitamiseni kohaldada IS-

turvaklassi K2T2S2. Andmehalduslikud muudatused MKR-i sees ei tohi tuua kaasa infoturbe

taseme langust neist muudatustest puudutatud andmete vaates.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Eelnõuga luuakse üks uus alamregister. Nii eelnimetatud kui muudes aspektides reguleerib

eelnõu kitsalt MTA andmehaldust.

5.1. Füüsiliste ja juriidiliste isikute, s.o maksukohustuslaste, registreerimiskohustusega isikute

ja tolliklientide29 halduskoormus ei kasva. Arvestades MKR-i põhimääruse olemust – tegemist

on eeskätt MTA-le suunatud ameti andmehaldust reguleeriva õigusaktiga – saab isikute

halduskoormus objektiivselt kasvada või väheneda ainult alamregistritega TÖR ja TTKI seoses.

Seda põhjusel, et seadusega on pandud tööd võimaldavatele isikutele oma töötajate

registreerimise kohustus ning ehitusvaldkonnas tegevatele ettevõtjatele töövõtuahelast

teatamise ja ehitusplatsil viibimise registreerimise kohustus. Registreeritavate andmete loetelu

sätestatakse vastavalt MKS § 254 lõikele 1 ja MKS § 2510 lõikele 4 MKR-i põhimääruses

(vastavalt § 53 lõige 2 ja 531 lõiked 3–8). Seega saavad MKR-i põhimääruse puhul

halduskoormuse kontekstis omada tähendust vaid need muudatused, mida tehakse § 53 lõikes

2 ja § 531 lõigetes 3–8.

Viimati nimetatud sätetesse käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused, mis mõjutavad füüsilisi

ja juriidilisi isikuid, on redaktsioonilist laadi ja/või formaalsed. Kui üldse, siis esile võib tuua

järgmise alamregistrit TÖR puudutava muutmiskäsu:

 paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) selle teise isiku registri- või isikukood ja nimi, kes teeb tööd võimaldava isiku asemel

väljamakseid;“.

Antud täiendus toimib praktikas juba täna, seda valdavalt valitsusasutuste kontekstis. Kuid isegi

kui eelviidatud täiendus peaks puudutama ka ettevõtluses tegevaid isikuid – MTA tulumaksu

osakonna hinnangul on see iseenesest võimalik –, on need väga üksikud juhtumid. Pigem on

siinpuhul mõjutatud valitsussektor, tulenevalt riigi tsentraliseeritud raamatupidamise

eripäradest. Näide: MTA teenistujate jaoks on tööd võimaldav isik Maksu- ja Tolliamet, kuid

väljamaksete tegija – Riigi Tugiteenuste Keskus (Rahandusministeeriumi kontsernikontolt).

29 Tolliklientidena käsitletakse nii siinses dokumendis kui ka varasemate MKR-i põhimääruse muudatuste

seletuskirjades juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes lävivad MTA-ga tolliformaalsuste käigus.

13

Eeltoodu pinnalt võib teha järelduse, et eelnõu ei too haldusevälistele isikutele kaasa

negatiivseid tagajärgi (isikute õiguste kitsenemist, vabaduste vähenemist ega kohustuste või

vastutuse suurenemist).

5.2. seonduvalt alamregistriga TJMR

Sihtrühmad: MTA, PPA, isikud, kelle andmed sisalduvad LTR-is ja selle kaudu TJMR-s

Mõju kirjeldus: MTA hakkab saama PPA-lt X-tee kaudu LTR-i andmeid, et neid andmeid

saaks kasutada riskianalüüsides tööjõumaksudest kõrvalehoidjate tuvastamiseks Eestis

lühiajalise töötamise õigust omavate välismaalastest füüsiliste isikute ja nende tööandjate

lõikes. Nii suurendatakse võimalust tuvastada antud sektoris maksudest kõrvalehoidjaid

efektiivsemalt ja hoitakse kokku nii ametnike kui ka maksuhalduri fookuses asuvate isikute

aega (kontaktivõtt vaid põhjendatud juhtudel). Alamregister TJMR, kuhu hakatakse talletama

LTR-st laekuvaid andmeid, on väljundina proportsionaalne meede nii laiema avaliku huvi kui

ka maksumenetluse eesmärkide (menetlusökonoomika)30 vaates.

Väärib ka märkimist, et lisaks ülaltoodule kasutab MTA alamregistri TJMR andmeid nii, et

kokkuvõttes oleks PPA-l võimalik saada infot, kui lühiajalise Eestis töötamise registreeringut

(nn LTR-luba) omava isiku töötamine lõpetati vm. Teisisõnu – PPA õigustatud andmehuvi

tagamiseks31 töötleb MTA LTR-lubade andmeid, et filtreerida töötamise registris (TÖR) välja

töötamiste „sündmused“ LTR-luba omavate isikutega seoses. Täpsemalt – kui MKR-i

koosseisu kuuluvas TÖR-is leiab aset teatud sündmus, mis võib olla käsitletav alusena LTR-

loa kehtivuse ümber otsustamiseks, siis MTA seostab antud sündmuse ja TJMR andmed ning

kui vastus on positiivne, edastab vastava info PPA-le teadmiseks ja võimalikeks sealpoolseteks

menetlusteks välismaalaste seaduse järgi.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.3. seonduvalt alamregistriga MTVR

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA

Mõju kirjeldus: kuivõrd sisuline laiendus alamregistri MTVR andmekoosseisus (seonduvalt

krüptovarateenuse pakkujate maksualase aruandluskohustuse ja sellealase teabevahetusega)

tuleneb maksualase halduskoostöö seadusest, siis selle muudatuse mõju siinpuhul ei analüüsita.

Asjaomase seaduse mõjude kohta vt seaduseelnõu 795 SE Seletuskiri docx, lk 36–41.

Alamregistri MTVR andmekoosseisu täpsustamine (näiteks Eesti maksuhaldurilt välisriikide

pädevatele asutustele edastatava teabe talletamise osas) aitab tagada andmehalduse

läbipaistvust ja õigusselgust. Lisaks võib tuua esile, et alamregistri MTVR struktuuri

korrastamine annab MTA-le laiema ja selgema õigusliku aluse töödelda MTVS alusel

kogutavaid andmeid ühtse konstruktsiooni raames, mis omakorda tähendab MTVS alusel

tehtavate toimingute süsteemi loogilisemat haldamist.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

30 Vt siinkohal MKS § 10 lõige 3, mille kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja

efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja

tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. 31 Vt LTR-i põhimääruse § 12 punkt 10 – MKR (mille koosseisu kuulub TÖR) on LTR-i üks andmeandjaid.

14

5.4. seonduvalt alamregistriga MARE

Kuna muudatused alamregistri MARE andmekoosseisus tulenevad seadusest, siis nende

muudatuste mõju siinkohal ei analüüsita. Asjaomase seaduse mõjude kohta vt seaduseelnõu

437SE seletuskirja32.

5.5. seonduvalt alamregistriga APEX-TELLER

Sihtrühmad: tagastatavaid summasid taotlevad isikud, MTA

Mõju kirjeldus: muudatuse peamine mõju on maksukohustuslasele endale, kes saab senisest

suurema kontrolli ja turvalisuse oma rahaliste vahendite üle. Tal tekib võimalus kindlaks

määrata, millistele õigustatud isikutele ja kontodele ta ise esitab või lubab oma esindajal esitada

taotlusi tagastamisele kuuluvate summade tagastamiseks. Maksukohustuslasel tuleb küll

hoolitseda ette määratud isikute andmete õigsuse ja ajakohasena hoidmise eest, kuid see-eest

saab ta vältida olukordi, kus tema esindaja sisestab kontonumbri oma äranägemise järgi – mis

praegu on võimalik ja misläbi esineb kuritarvituste risk. Uue lahenduse abil väheneb oluliselt

oht, et kelmid vm ebaausalt tegutsejad saavad isiku raha kätte, kuna edaspidi saab ülekandeid

teha ainult eelnevalt kinnitatud kontodele. Lisaks lihtsustab muudatus taotluste vormide

täitmist, kuna andmed eeltäidetakse automaatselt, vähendades näpuvigade vmt eksimuste riski.

Eraldi tasub siinse muudatuse kaudse mõjuna tuua esile võimalust avaliku usalduse

tugevnemiseks, kuivõrd üldsus tajub, et MTA töötab välja ja rakendab meetmeid

maksukohustuslaste rahaliste vahendite kaitseks.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.6. seonduvalt alamregistriga MORE

Kuna muudatused alamregistri MORE andmekoosseisus tulenevad seadustest, siis nende

muudatuste mõju siinkohal ei analüüsita. Asjaomase seaduse mõjude kohta vt:

 mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamisse puutuvas –

seaduseelnõu 677 SE seletuskirja33

 laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamisse puutuvas –

seaduseelnõu 694 SE seletuskirja34

5.7. seonduvalt alamregistritega AITA, APEX-TTK, MIKO, NAP ja TAGATISED,

samuti TÖR ja TTKI

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA

Mõju kirjeldus: kitsamalt – tagatakse kõnealustes alamregistrites sisalduvate andmete

läbipaistvam töötlemine andmekaitse perspektiivist; laiemalt – tagatakse õigusselgus, st

alamregistri kõik andmeelemendid on andmekogu põhimääruses täpselt üles loetletud.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

32 Kättesaadav seaduseelnõu 437 SE materjalide juures Riigikogu veebilehel

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6f5b83e6-e182-461a-a16b-ca6a58b2da7b/ 33 Kättesaadav seaduseelnõu 677 SE materjalide juures Riigikogu veebilehel

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/20afb8e9-3598-46f5-acfa-21d604246f48/ 34 Kättesaadav seaduseelnõu 694 SE materjalide juures Riigikogu veebilehel

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d62afe1c-3c4c-4d52-b023-8f10e3a16574/

15

5.8. seonduvalt alamregistri EHMA andmete väljastamisega Rahapesu Andmebüroole

Sihtrühmad: RAB; isikud, kelle andmeid töödeldakse alamregistris EHMA

Mõju kirjeldus: esmalt tuleb rõhutada, et siinpuhul realiseeritakse seaduseandja poolt HasMS

§ 57 lõikes 4 väljendatud tahet. Viimane on kantud asjaolust, et RAB-l puudub otsene ligipääs

hasartmängukorraldajate aruandlusele. Samas on hasartmängukorraldajate aruandluse andmed

RAB-le vajalikud selleks, et jooksvalt hinnata hasartmängusektori rahapesu ja terrorismi

rahastamise, samuti sanktsioonidega seotud riske ning planeerida riskipõhist järelevalvet.

Kuid isegi olukorras, kus määruseandjal puudub otsustusautonoomia, on asjaolu, et andmekogu

põhimääruses kodifitseeritakse, milliseid andmeid ja millistel tingimustel andmekogust

väljastatakse, nii registri subjektidele tarviliku selguse (mis nende andmetega toimuda võib?)

kui laiemalt andmetöötluse läbipaistvuse huvides. Et andmekogu põhimääruses oleks sätestatud

täpsem andmete väljastamise kord, on varasemalt rõhutanud ka Justiits- ja Digiministeerium.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.9. seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnaameti juurdepääsuga e-tolli

rakenduse TOTS2 andmetele

Sihtrühmad: PPA, KeA, isikud, kelle andmeid töödeldakse alamregistris TOTS2

Mõju kirjeldus: formaalselt kodifitseeritakse küll praegune olukord, st teatud infomatsiooni

saavad PPA ja KeA kui korrakaitseorganid MTA Teabejuhtimiskeskuse vahendusel

alamregistrist TOTS2 ka täna, kuid sisuliselt tähendab siinselt antav volitus TOTS2 andmetele

juurdepääsuks, et TOTS2 andmete väljastamine toimub küllaldasel õiguslikul alusel ning et

isikutele, kelle andmed on nimetatud alamregistrisse kantud, nähtub andmekogu põhimäärusest

terviklikult, millised valitsusasutused ja millises rollis omavad õigust nende kohta käivaid

andmeid saada.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.10. seonduvalt Rahapesu Andmebüroo juurdepääsuga e-tolli rakenduste IMPULSS ja

NCTS andmetele

Sihtrühmad: RAB; isikud, kelle andmeid töödeldakse alamregistrites IMPULSS ja NCTS

Mõju kirjeldus: MKR-i põhimääruse täiendamise järel tekib RAB-l parem võimalus

rahvusvahelise kaubaveo kaudu ebaseadusliku päritoluga vara edastamise avastamiseks, kuna

saab võrrelda isikuga seotud maksete ja kaubatehingute vastavust, lisaks veel tehingu teiste

osapoolte võimalikku seotust RAB-le varasemalt esitatud kahtluse teadete andmetega.

Väärib rõhutamist, et erinevalt paljudest teistest riigiasutustest ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse §-s 2 nimetatud kohustatud isikutest on RAB-l praktilistel

põhjustel probleemne küsida (lisa)infot rahapesu kahtlusega isikult otse. Nimelt avalikustaks

selline toiming isiku jaoks tema sattumise RAB tähelepanu alla, millele võib koheselt järgneda

ebaseaduslike varade kiire liigutamine kolmandatesse riikidesse, vältimaks vara võimalikku

külmutamist. Teisalt tuleb riigiasutusel lähtuda avaliku teabe seaduse § 431 lõikest 3, mis

sätestab andmete küsimise ühekordsuse põhimõtte. Kui isik on kaubadeklaratsiooni kaudu

rahvusvahelise kaubatehingu kohta riigile juba andmed esitanud, siis üldjuhul ei tohiks

riigiasutus isikult samu andmeid uuesti küsida, vaid peaks kasutama asjaomast riiklikku

andmekogu sellealastes regulatsioonides sätestatud korras ja ulatuses.

16

Eraldi tasub siinse täienduse kaudse mõjuna tuua esile võimalust Eesti rahvusvahelise maine

tugevnemiseks, kuivõrd RAB saab välisriikide rahapesu andmebüroode poolt kahtlaste

tehingute kohta küsitud juhtumite siinpoolsel selgitamisel täiendada päringule antavat vastust

vajadusel tolli asjakohaste andmetega.

Andmekaitse seisukohast saab RAB küll õiguse senisest rohkemate andmeelementide

töötlemiseks, kuid need kõik on seotud ühe ja sama andmekategooriaga – rahvusvahelise

kaubavahetuse andmestik. Eriliigiliste isikuandmete töötlemist ei lisandu.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.11. seonduvalt alamregistrite MIKO ja LUBA eemaldamisega e-tolli alamregistrite seast

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: kuna käesoleval ajal on alamregistrite MIKO ja LUBA kokkupuude

tollivaldkonnaga vähene ning et sellest tulenevalt on vahetunud MIKO ja LUBA ametisisene

vastutav struktuuriüksus (tollikorralduse osakond > aktsiiside osakond), siis siinne muudatus

suurendab õigusselgust, samuti MTA andmehalduse läbipaistvust.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.12. seonduvalt TÖR-i eriosaga

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: tunnistades kehtetuks MKR-i põhimääruse § 68 lõike 1, saab kõrvaldatud

aktuaalsuse minetanud säte, mis ühelt poolt aitab kaasa MKR-i põhimääruse teksti hoidmisele

ajakohasena, teisalt – kasvatab MTA andmehalduse läbipaistvust.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.13. seonduvalt alamregistrite EVK ja HAMPI andmete hävitamisega

Sihtrühmad: isikud, kelle andmeid töödeldakse alamregistrites EVK ja HAMPI, samuti MTA

Mõju kirjeldus: saab kõrvaldatud konflikt erinevate õigusaktide vahel (ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seadus ja hasartmänguseadus vrs MKR-i põhimäärus). Lisaks vastab

kavandatav paremini andmete minimaalse säilitamise põhimõttele (Storage Limitation

Principle). Kavandatu elluviimisel väheneb ka koormus MTA-le, kuna vajadus tagada (kuluks

taandatavate) organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste meetmete abil kõnealuste

tundlike andmemahtude turvalisust kestab senisest lühemat aega.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.14. seonduvalt infosüsteemi turvaklassiga andmete eemaldamisel üldandmete

andmestikust

Sihtrühmad: registri subjektid, MTA

Mõju kirjeldus: muudatuse eesmärk on kindlustada avaliku sektori põhifunktsioonide

täitmiseks vajalike andmete turvaline säilitamine ja et ka registri subjektidel oleks kindlustunne,

17

et nende andmed on turvaliselt hoitud. Viimati öeldu mõjutab isikuid digitaalseid teenuseid

rohkem usaldama, tagades ühtlasi teenuste toimimise jätkusuutlikkuse nende suureneva

kasutamise kaudu.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.15. seonduvalt terminoloogilise ja keelelise parandusega

Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud

Mõju kirjeldus: tagatakse õigusselgus, kohaldades MKR-i põhimääruses sama terminit, mida

kasutab valdkondlik eriseadus – uurimisasutus; teisalt – ühtesama sõna (kehtivusaeg)

põhimäärust läbivalt.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5.16. Muudatustega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Nagu on sedastatud siinse dokumendi punktis 5.1., siis halduseväliste isikute halduskoormus

kavandatavate muudatuste tulemusel ei kasva ega ole ka ette näha muid negatiivseid tagajärgi.

Pigem on muudatused nende vaates positiivse mõjuga – näiteks:

 norm, mille kohaselt on maksukohustuslasel võimalik määrata rakenduses APEX-

TELLER ette, millistele isikutele ja kontodele esitavad tema esindajad taotlusi

tagastamisele kuuluvate summade tagastamiseks. Niimoodi saab kõrvaldatud oht, et

maksukohustuslase rahaliste vahendite suhtes pannakse toime kelmus või omastamine.

 norm, mille kohaselt alamregistrite EVK ja HAMPI andmete hävitamisele tuleb asuda

pärast andmete säilitamise tähtaja möödumist viivitamata. Niimoodi saab kõrvaldatud

oht passiivses olekus ladustatavate (samas aga andmesubjektide vaates tundliku sisuga)

andmemahtude volitamata töötlemiseks.

Kõige eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

6.1. Kõigi seletuskirja osas 2 nimetatud alamregistrite andmekoosseisudes muudatuste tegemise

järel vaatab MTA üle kanded RIA poolt hallatavas andmete teabeväravas (endine RIHA) ja

vajadusel algatab muudatused ühe või teise andmekogu kohta. Sellealased toimingud teostab

andmekogu eest vastutava osakonna (tulumaksu osakond, tulude osakond või aktsiiside

osakond) teenusejuht koostöös ameti arendusosakonnaga.

6.2. Kulusid on teada (ette näha) seonduvalt alamregistri TJMR loomise ning alamregistrite

APEX-TELLER ja MORE, samuti MTVR andmekoosseisude laiendamisega. Täpsemalt vt

allpool.

Muudel puhkudel kulu puudub või on ette näha saavutatavat tulu – näiteks tulenevalt uuest

normist, mis sedastab, et alamregistrite EVK ja HAMPI andmete hävitamisele peab asuma

nende andmete säilitamise tähtaja möödumisel viivitamata, ilma seni kehtinud ajalise lõtkuta.

18

Nõnda väheneb koormus MTA serveritele, vähesel määral ka paberdokumentide hoidlale, aga

ka koormus turvameetmete rakendamiseks – millel kõigel on rahaline mõõde.

6.2.1. seonduvalt alamregistriga TJMR

MTA vaates: alamregistri TJMR arenduse rahastamiseks kasutatakse Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi rahalisi vahendeid, milline summa ilma

käibemaksuta on kuni 83 333 eurot. Turvateste puudutav selgumisel. Arendajad on Helmes AS,

Askend Estonia OÜ ja Nortal AS.

PPA vaates: MTA hallatava TJMR rakendamine, kuhu hakkavad laekuma andmed PPA

hallatavast LTR-st, toob PPA-le kaasa infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud

ning koolitus- ja teavitustegevuste kulud. Muudatused on seotud PPA rändemenetlus-

infosüsteemi arendusprojektiga (RIS II etapi teine osa), mille tulemusena valmivad

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu andmevahetuslahendused

MTA ja Tööinspektsiooni (TI) andmekogudega ning ühe akna lahendus lähetatud töötajate

andmete edastamiseks TI-le. RIS II etapi teise osa arendustööd rahastatakse Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest ja Siseministeeriumi olemasolevast

eelarvest. Kuni 2026.aasta lõpuni on RIS arendustöödeks katteallikad olemas. Muudatuse

rakendamisega kaasnevad kulusid on kirjeldatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu35

seletuskirjas (548 SE), lk 73–75.

6.2.2. seonduvalt alamregistriga APEX-TELLER

Alamregistri APEX-TELLER puhul vajaliku arenduse rahastamiseks kasutatakse

riigieelarvelisi vahendeid (need olemas). Arenduse maksumus ilma käibemaksuta on kokku 174

096 eurot, millele lisanduvad turvatestid orienteeruva maksumusega 25 000 eurot. Turvatestide

teostaja selgumisel. Arendajad on Helmes AS ja Askend Estonia OÜ.

6.2.3. seonduvalt alamregistriga MORE

MTA vaates: alamregistri MORE puhul vajaliku arenduse rahastamiseks kasutatakse

riigieelarvelisi vahendeid (need olemas). Arenduse maksumus ilma käibemaksuta on

kokku 1 055 000 eurot, millest 2025.a – 505 000 eurot ja 2026.a – 550 000 eurot. Kuna

rakenduses muutub vaid mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalike andmete kasutamise

loogika, siis turvateste ei teostata. Arendajad on Helmes AS ja Askend Estonia OÜ.

Transpordiameti vaates: arendused, mis on vajalikud Transpordiameti ja MTA vahelise

andmevahetuse uuendamiseks mootorsõidukimaksu rakendamise eesmärgil, on maksumuses

70 000 eurot. Sellekohased rahalised vahendid Transpordiametil olemas36.

6.2.4. seonduvalt alamregistriga MTVR

Kulusid, mis kaasnevad alamregistri MTVR andmekoosseisu sisulise laiendamisega

(seonduvalt krüptovarateenuse pakkujate maksualase aruandluskohustuse ja sellealase

35 Eelnõu seadusena vastu võetud 26.märtsil 2025.a. RT I, 17.04.2025, 2.

Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/117042025002 36 Vt ka Vabariigi Valitsuse 20.novembri 2025.a korraldus nr 218 „Raha eraldamine“.

Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/321112025002

19

teabevahetusega), on analüüsitud 795 SE Seletuskiri docx, lk 43–44. Seevastu alamregistri

MTVR struktuuri korrastamine arendusi ega sellega seostuvaid kulusid ei tingi.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse

jõustumiseks ei ole ette nähtud konkreetset kuupäeva, kuivõrd muudatusi – eeskätt selliseid,

mis tulenevad juba kehtivatest seadustest – soovitakse rakendada kohe esimesel võimalusel.

Samas tuleb pidada silmas, et määrust ei saa vastu võtta ega jõustada enne maksualase

halduskoostöö seaduse vastu võtmist ja välja kuulutamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu ametlikuks kooskõlastamiseks

Justiits- ja Digiministeeriumile, samuti Siseministeeriumile.

Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks:

 Andmekaitse Inspektsioonile ja Riigi Infosüsteemi Ametile

 Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile ning Rahapesu Andmebüroole

 Transpordiametile.

Ühtlasi esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti

Hasartmängude Korraldajate Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Siseministeerium

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019.

a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019.

a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.

Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. MKR PM 2026 I EN;

2. MKR PM 2026 I SK.

Lisaadressaadid:

Andmekaitse Inspektsioon

Riigi Infosüsteemi Amet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Politsei- ja Piirivalveamet

Keskkonnaamet

Rahapesu Andmebüroo

Transpordiamet

Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit

Meie 03.03.2026 nr 1.1-10.1/995-1

2

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]