Käskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI

4.03.2026 nr 1.1-2/26/46

Konkursi tingimused ja kord tegevuse

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse

programmide rakendamine akadeemilise,

era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö

edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimiseks vajalike

uurimisteemade ja neid teostavate partnerite

leidmiseks

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõike 2 punkti 2, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 3 ja 8 ja Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021.

a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punktide 5 ja 9 alusel:

1. Kinnitan haridus- ja teadusministri käskkirja „Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja

avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite

leidmiseks“ (edaspidi käskkiri) lisa 1 „Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks

vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“;

2. Kinnitan käskkirja lisa 2 „Hindamisjuhend „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade

ja neid teostavate partnerite leidmise konkursi tingimuste ja korra juurde“.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

1

Lisa 1

KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide

rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“

Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse

programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja

koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks

vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks

1. Üldsätted

1.1. Käskkirjaga kehtestatakse konkursi tingimused ja kord (edaspidi konkursi

tingimused ja kord) meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja

majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste

teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja

avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate

partnerite väljaselgitamiseks.

1.2. Konkursiga aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i)

„Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate

kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.

2. Konkursi tingimustes ja korras kasutatud mõisted

Konkursi tingimustes ja korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2.1 Alusuuring on teoreetiline või katsetel põhinev uurimistöö uute teadmiste

saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud

teadmiste rakendamist praktikas.

2.2 Eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või

rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille

tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või

protsesse.

2.3 Ettevõte on füüsiline või juriidiline isik, kes teostab iseseisvalt majandus-

tegevust kaupade või teenuste pakkumisel turul, sealhulgas arendus-,

piloteerimis- või turule viimise faasis ning kelle põhitegevuseks ei ole teadus-

arendustegevus.

2.4 Ettevõtlusorganisatsioon on eesmärgipäraselt toimiv Eestis registreeritud

ettevõtjaid ühendav ja/või esindav juriidiline isik.

2

2.5 Koostööprojekt on uurimisteema, kus lisaks uurimisteema ettepaneku

esitajale osaleb vähemalt üks partner.

2.6 Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on ettevõtluse ja majan-

dusliku potentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvald-

konnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine

ning nutikad ja kestlikud energialahendused.

2.7 Prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunad

(edaspidi prioriteetsed suunad) on TAIE fookusvaldkondade teekaartides

määratletud kitsamad valdkonnad, mida fookusvaldkonnas arendatakse.

2.8 Rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga

rakendada saadud teadmisi praktikas.

2.9 TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajaduste ja -võimaluste täitmisele

panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. TAIE

fookusvaldkonnad on kinnitatud TAIE arengukavas 2021-2035.

2.10 TAIE fookusvaldkonna teekaart on fookusvaldkondade arendamise ja

juhtimise alusdokument, mis on koostatud koosloomeliselt igale

fookusvaldkonnale teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate ühise

kokkuleppena. TAIE fookusvaldkondade teekaardid on kinnitanud 3-4

aastaks haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja

informatsioonitehnoloogia minister. Teekaardid on kättesaadavad:

www.taie.ee

2.11 Teadmussiire on teadmiste, võimete, tehnoloogia ja intellektuaalomandi

jagamine teadus- ja arendustegevuse läbiviijate ning ühiskonna teiste

osapoolte vahel eesmärgiga arendada uusi või täiustatud tooteid, protsesse ja

teenuseid, mis toovad ühiskondlikku ja majanduslikku kasu.

2.12 Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA-tegevus) on uudne, loominguline,

ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav

uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida

teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks,

rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks.

2.13 Tehnoloogia valmidusastmed (edaspidi TVT) on mõõdikute süsteem, mida

kasutatakse tehnoloogia küpsusastme hindamiseks. TVT tasemete kirjeldused

on kättesaadavad: www.etag.ee

2.14 Temaatiline teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi temaatiline

TA-programm) on tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse

programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome

ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“

uurimisteemade arendamiseks mõeldud tegevuste ja eelarve kogum.

Temaatilisi programme on kokku neli vastavalt TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondadele.

2.15 Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon on temaatiliste TA-

programmide üleselt (edaspidi TA-programmide ülene ekspertkomisjon) ja

igale temaatilisele TA-programmile eraldi (edaspidi valdkondlik ekspert-

komisjon) haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud valiku- ja

hindamiskomisjonid, mille koosseisu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite,

ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajad ning

3

teised asjakohased sõltumatud eksperdid. Fookusvaldkonna „Digilahendused

igas eluvaldkonnas puhul täidab valdkondliku ekspertkomisjoni ülesandeid

IT Akadeemia juhtkomisjon.

2.16 Uurimisteema on käesoleva käskkirja alusel tegevuse „Temaatiliste teadus-

ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku

sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimiseks esitatav nõuetekohane ettepanek teadus- ja

arendustegevuse võimekuse arendamiseks TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonna teekaartides nimetatud prioriteetsetes suundades.

Uurimisteemat hindab valdkondlik ekspertkomisjon.

2.17 Uurimisprojekt on uurimisteema eesmärkide täitmiseks teostatav teadus- ja

arendustegevus, mis võib sisaldada nii rakendusuuringuid kui eksperimen-

taalarendust. Alusuuringud on võimalikud vaid juhul, kui need on kantud

ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik

potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome

käigus defineeritud vajadusena. Ühe uurimisteemaga on seotud üks uurimis-

projekt.

3. Konkursi eesmärk

3.1. Konkursiga selgitatakse välja tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendus-

tegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkon-

dades“ eesmärkide saavutamiseks vajalikud uurimisteemad ja neid teostavad

partnerid selleks, et

3.1.1. kasvatada ülikoolides ning positiivselt evalveeritud riigi ja avalik-

õiguslikes TA-asutustes ning positiivselt evalveeritud rakenduskõrg-

koolides ühiskonna nõudlustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekust, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadus-

suundade arengut TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda-

des;

3.1.2. luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste

lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt,

võimendades ülikoolide, TA-asutuste, rakenduskõrgkoolide,

ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd;

3.1.3. toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades.

3.2. Konkurss kuulutatakse välja uurimisteemade ning nende elluviijate

leidmiseks järgmistes temaatilistes TA-programmides:

3.2.1. digilahendused igas eluvaldkonnas,

3.2.2. tervisetehnoloogia ja -teenused,

3.2.3. kohalike ressursside väärindamine,

3.2.4. nutikad ja kestlikud energialahendused.

3.3. Temaatilistes TA-programmides lähtutakse vastava TAIE fookusvaldkonna

teekaartidest ning nendes seatud prioriteetsetest teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni suundadest.

3.4. Konkurss avaneb hiljemalt kümme (10) tööpäeva pärast konkursi tingimuste

ja korra kehtestamisest haridus- ja teadusministri poolt. Uurimisteemade

4

ettepanekuid saab esitada neljakümne (40) kalendripäeva jooksul konkursi

avanemisest alates.

3.5. Konkursi periood avaldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel

(www.hm.ee). Kutse konkursil osalemiseks saadetakse kõigile punktis 4.1.

märgitud organisatsioonidele e-kirjaga.

3.6. Konkursi korraldaja on Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG), kes viib

konkursi läbi vastavalt käskkirjas kinnitatud tingimustele.

3.7. Konkursi menetluskeskkond on Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi ETIS).

4. Uurimisteemade ettepanekute esitajad ja koostööprojektides osalevad partnerid

4.1. Uurimisteema ettepaneku saavad esitada ülikoolid ning positiivselt

evalveeritud riigi ja avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused ning

positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoolid (edaspidi taotlejad).

4.2. Taotlejad kaasavad uurimisprojekti elluviimisse partnerina või partneritena

vähemalt arenguväljakutse esitanud ettevõtted või ettevõtlusorganisatsioonid.

4.3. Uurimisprojektis osalev partner võib olla:

4.3.1. TA-asutus või ülikool;

4.3.2. rakenduskõrgkool;

4.3.3. ettevõte;

4.3.4. avaliku sektori asutus;

4.3.5. muu võimalik valdkonnas tegutsev organisatsioon (ettevõtlusorgani-

satsioon, selts, vabaühendus vms).

4.4. Kui uurimisteema ettepaneku esitab teadus- ja arendusasutus, mis ei ole

ülikool ega rakenduskõrgkool, peab tegemist olema koostööprojektiga, milles

osaleb partnerina vähemalt üks ülikool või rakenduskõrgkool.

4.5. Uurimisprojektide elluviimise kuludena saab käsitleda ainult teadus- ja

arendusasutuste, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide kulusid.

5. Nõuded toetatavatele uurimisteemadele

5.1. Iga uurimisteema ettepanekuga on seotud üks uurimisprojekt, mis peab

vastama toetuse andmise tingimustele.

5.2. Üks taotleja võib esitada mitu uurimisteema ettepanekut ja osaleda mitmes

uurimisteema ettepanekus partnerina, sh ühe temaatilise TA-programmi

raames.

5.3. Uurimisprojektide rahastamine uurimisteema täitmiseks on kavandatud

ühikuhindade alusel. Uurimisprojektile kohaldatakse standardiseeritud

ühikuhinda riikliku uurimistoetuse rühmagrandi alusel. Toetatavate uurimis-

projektide mahud (ühikuhinnad) on järgmised:

5.3.1. 192 400 eurot aastas (16 033 eurot kuus);

5.3.2. 270 000 eurot aastas (22 500 eurot kuus).

5.4. Punktis 5.3.1. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul peab uurimisrühma

koosseisus olema vähemalt kolm liiget, sh uurimisprojekti juht ja vähemalt

üks põhitäitja kogu uurimisprojekti täitmise perioodi jooksul.

5.5. Punktis 5.3.2. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul peavad uurimis-

rühma koosseisu kuuluma lisaks uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm

(3) põhitäitjat kogu uurimisprojekti täimise perioodi jooksul.

5.6. Uurimisprojekti ühikuhind sisaldab:

5

5.6.1. personalikulusid (töötasud koos kõigi riiklike maksudega, maksetega

ja seadusest tulenevate hüvitistega ning teadustöö stipendiumid);

5.6.2. teadustöö kulusid (lähetuskulud, uurimisprojekti täitmisega otseselt

seotud põhivara (vastavalt asutuse sätestatud määratlusele) soetamise

kulud, sisse ostetavad teadus- ja arendusteenused, sh töövõtu- ja

käsunduslepingud, projekti jaoks tehtud lühiajalise administreeriva

töö kulud, uurimisprojekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse

tulemuste (avatud) publitseerimise ja populariseerimisega ning

intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud, materjalid,

aparatuurirent, (labori)katsed, välitööd ning muud teadustöö

läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti

eripärast).

5.6.3. kaudset kulu 25% otseste kulude summast.

5.7. Uurimisprojekti täitmine peab jääma perioodi 1. september 2026. a kuni 31.

august 2029. a.

5.8. Uurimisprojekti maksimaalne kestvus võib olla kuni kolm (3) aastat.

5.9. Uurimisprojekti tehnoloogilise valmiduse tase (TVT) on uurimisteema

ettepaneku esitamisel vähemalt 3 ja maksimaalselt 5.

5.10. Uurimisteema ettepanekutele vastavad uurimisprojektid peavad olema

kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

5.11. Uurimisteema ettepanekule vastavad uurimisprojektid ei tohi sisaldada

tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7.

5.12. Uurimisteema ettepankute valikul on lähtutud Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ §-st 7.

5.13. Uurimisteemade ettepanekutes järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid

ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.

6. Uurimisrühma koosseis

6.1. Uurimisprojekti juht võib olla inimene:

6.1.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

6.1.2. kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal töölepingu alusel taotlevas

asutuses vähemalt 0,8 koormusega, töö asukohaga Eestis; erandjuhul

võib uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab

taotlevas asutuses väiksema koormusega, kui see ei ohusta uurimis-

projekti edukat elluviimist;

6.1.3. kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või hetkel

(kaas)juhendab doktoranti;

6

6.1.4. kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus,

s.t. kes on viimase viie aasta jooksul ETISe andmete põhjal vastutava

täitja või põhitäitjana täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja

arendustöö lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus

vähemalt 35 000 eurot (ilma käibemaksuta);

6.1.5. kes ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks

üheski teises uurimisteema ettepanekus ega käimasolevas temaatiliste

TA-programmide uurimisprojektis.

6.2. Uurimisprojekti juhi muutmine peale uurimisteema ettepaneku esitamist on

võimalik vaid mõjuvatel põhjustel ja valdkondliku ekspertkomisjoni

nõusolekul ning tingimusel, et uus uurimisprojekti juht vastab punktides

6.1.1. – 6.1.5. kehtestatud tingimustele.

6.3. Lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises

uurimisprojekti põhitäitja(d)

6.3.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

6.3.2. kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses

või partnerasutuses;

6.3.3. kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti

vahenditest;

6.3.4. kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt

kahes (2) uurimisteema ettepanekus ja käimasolevas TemTA

uurimisprojektis ning ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti

juhiks üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis

ega uurimisteema ettepanekus.

6.4. Põhitäitjate muutmine peale uurimisteema ettepaneku esitamist on võimalik

vaid mõjuvatel põhjustel ja valdkondliku ekspertkomisjoni nõusolekul ning

tingimusel, et uus põhitäitja vastab punktides 6.3.1-6.3.4. kehtestatud

tingimustele.

6.5. Lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele osalevad uurimisprojektis

täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes

ei täida kõiki põhitäitjale esitatud nõudeid.

6.6. Uurimisprojekti elluviimiseks nimetatakse ja kaasatakse arenguväljakutse

kirjelduse esitanud ettevõtete või ettevõtlusorganisatsiooni esindajad

strateegilise ja nõuandva partnerina, eesmärgiga hinnata uurimisprojekti

edenemist seatud üldiste eesmärkide suhtes. Kaasamine toimub viisil, mis ei

eelda ettevõtete ärisaladuste, konfidentsiaalsete andmete ega detailsete

ärilahenduste avaldamist. Ettevõtete või ettevõtlusorganisatsiooni esindajad

esitavad valdkondlikule ekspertkomisjonile hinnangu uurimisprojekti edene-

mise kohta vähemalt koos vahe- ja lõpparuandega.

6.7. Uurimisprojekti teadmussiirde ja kommertsialiseerimise eesmärkide

täitmiseks peab taotleja nimetama isiku, kelle ülesanne on aktiivselt

panustada uurimisprojekti teadmussiirde ja kommertsialiseerimisplaan i

elluviimisse ning toetada ja jälgida plaanide edenemist kogu uurimisprojekti

perioodi jooksul.

6.8. Uurimisteema ettepanekule vastava uurimisprojekti elluviimises peab

osalema

7

6.8.1. punktis 5.3.1. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul vähemalt üks

(1) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant;

6.8.2. punktis 5.3.2. nimetatud ühikuhinna rakendamise puhul vähemalt

kaks (2) uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud

doktoranti.

6.9. Uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu nõuete täitmise

kontrollimiseks kasutatakse ETISe andmeid.

6.10. Punktides 5.4, 5.5. ja 6.1.2. nimetatud erandi rahuldamise otsustab

valdkondlik ekspertkomisjon. Punktides 5.4. ja 5.5. kirjeldatud erand

puudutab sel juhul ainult uurimisrühma liikmete arvu.

7. Uurimisteemade ettepanekute esitamine

7.1. Taotleja esitab asutuse kinnitatud uurimisteema ettepaneku Eesti Teadus-

infosüsteemis ETIS vastaval vormil.

7.2. Uurimisteema ettepanek peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid,

kirjeldusi, plaane ja selgitusi:

7.2.1. ettepaneku pealkiri ning lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles;

7.2.2. kirjeldus, missugust probleemi, kitsaskohta või kasutamata arengu-

võimalust uurimisteema ettepanek käsitleb, millised on uurimisteema

põhieesmärgid, uurimisküsimused ja eeldatavad tulemused ning

valdkonnas projekti toel tehtav arenguhüpe ja saavutatav

lisandväärtus;

7.2.3. selgitus, mis meetodeid eesmärkide saavutamiseks kasutatakse,

milline on tööplaan, sh eeldatav ajakava aastate lõikes, ning kuidas

toimub riskide maandamine;

7.2.4. kirjeldus, missuguseid esialgseid tulemusi on saadud või milliseid

eelkatseid/analüüse on tehtud;

7.2.5. selgitus ja põhjendatud hinnang uurimisteema TVT kohta;

7.2.6. selgitus, millisesse temaatilisse TA-programmi ettepanek esitatakse;

7.2.7. selgitus, milline on uurimisteema panus TAIE nutika spetsialisee-

rumise fookusvaldkondade teekaartide eesmärkide täitmisesse ja seal

kinnitatud prioriteetsetesse suundadesse;

7.2.8. mis on uurimisteema ettepanekule vastava uurimisprojekti periood,

millist toetust (ühikuhinda) uurimisprojekti elluviimiseks taotletakse

ja mis on ühikuhinna taotlemise põhjendus, sh indikatiivne eelarve

ning selle seos tööplaaniga;

7.2.9. selgitus, kuidas uurimisteema panustab valdkonna inimressursi

arendamisse (sh vajadusel kaasates täiendavat kompetentsi välismaalt

või väljastpoolt teadus- ja arendusasutust), teadlaste ja inseneride

järel- ja juurdekasvu tagamisse ning teaduspõhisesse kõrgharidus-

õppesse, sh tuues välja uute doktorantide kohtade arvu ja nende

täitmise ajakava ja täiendava kompetentsi kaasamise uurimisteema

täitmisse (kui on asjakohane);

7.2.10. teadmussiirde plaani, mis kirjeldab uurimisprojekti käigus ja selle

tulemusel loodud teadmiste, andmete ja lahenduste viimist

sihtrühmadeni ning praktikas kasutusele võtmist, sh määratletakse

sihtrühmad, eesmärgid ja tegevused, eeldatavad tulemused,

8

kasutatavad kanalid ja vormid, ajakava ja vastutajad, hinnatakse mõju

ja jätkusuutlikkust peale projekti lõppu;

7.2.11. teadmussiirde plaani osana esitatakse kommertsialiseerimise plaan,

mis kirjeldab uurimisprojekti tulemuste kasutamist majandusliku

väärtuse loomiseks, sh määratletakse ning kirjeldatakse, vajadusel

KTH innovatsioonimudeli raamistiku järgi:

7.2.11.1. eeldatavad kommertsialiseeritavad tulemused, TVT ja

hinnang tulemuste majanduslikule potentsiaalile,

7.2.11.2. kliendi valmisoleku tase, sh potentsiaalsed kliendid ja

sihtturud,

7.2.11.3. ärimudeli valmisoleku tase, sh kavandatav ärimudel (nt

spinn-off, litsentsimine), valmisolek rakendamiseks ja

ajakava,

7.2.11.4. intellektuaalomandi (IO) õiguste valmisoleku tase, sh IO

omanike määratlus, tegutsemisvabadus, loodava IO

kaitsmise strateegia,

7.2.11.5. rahastamisvalmiduse tase, sh võimalikud rahastajad, riskid

ja nende maandamise viisid;

7.2.12. andmed uurimisteema ettepaneku esitaja ja kaasatud partnerite ning

uurimisprojekti juhi ja põhitäitjate kohta koos selgitustega, millised

on osaliste kompetentsid, rollid ja vastutus;

7.2.13. uurimisteema panus Euroopa Liidu struktuurifondide horisontaalsete

teemadesse (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääse-

tavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, regionaal-

areng);

7.2.14. kui tegemist on koostööprojektiga, siis tuleb koos ettepanekuga

esitada partneri kinnituskiri koos täpse infoga, kuidas ja mis mahus

partner uurimisprojekti elluviimisesse panustab ning kuidas kaetakse

partneri osalemise kulud.

7.3. Uurimisteema ettepanekuga koos esitatakse vähemalt kahe (2) uurimis -

projekti eeldatavaid tulemusi rakendada sooviva ettevõtte või ettevõtte ja

ettevõtlusorganisatsiooni või ettevõtlusorganisatsiooni koostatud arengu-

väljakutse kirjeldus, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid, kirjeldusi ja

selgitusi:

7.3.1. sektori ja probleemi või arenguvajaduse kirjeldus sh turu ülevaade ja

majandushinnang;

7.3.2. oodatavad tulemused ja mõju, sh võimalik äripotentsiaal;

7.3.3. ettevõtte ja/või ettevõtlusorganisatsiooni roll ja panus uurimis-

projektis, sh peab olema märgitud uurimisprojekti edenemist jälgiv ja

suunav esindaja.

7.4. Konkursi korraldajal on õigus nõuda uurimisteema ettepaneku esitajalt täiendavaid andmeid ja dokumente.

8. Uurimisteemade ettepanekute tehniline kontroll

8.1. ETISes vastaval vormil kokkulepitud tähtajaks esitatud uurimisteemade

ettepanekutele teostab tehnilise kontrolli ETAG. Tehnilise kontrolli käigus

kontrollitakse uurimisteema ettepaneku, arenguväljakutse kirjelduse, taotleja,

9

partnerite ja isikute vastavust nõuetele, samuti huvide konflikti puudumist või

huvide konflikti olemasolul selle nõuetekohast tuvastamist ja maandamist

korruptsioonivastase seaduse tähenduses.

8.2. Tehnilise kontrolli käigus ei hinnata ettepanekut sisuliselt.

8.3. Kui uurimisteema ettepanekus esinevad vormilised ebatäpsused, mida on

võimalik kõrvaldada ilma ettepanekut sisuliselt muutmata, määrab ETAG

uurimisteema ettepaneku esitajale tähtaja ebatäpsuste kõrvaldamiseks.

8.4. Uurimisteema ettepanek lükatakse seda läbi vaatamata tagasi, kui:

8.4.1. ettepaneku esitaja, partner, isikud või ettepanek ei vasta nõuetele ja

mittevastavust ei ole võimalik punktis 8.3 nimetatud korras

kõrvaldada;

8.4.2. ettepaneku esitaja ei kõrvaldanud mittevastavust määratud tähtajaks

või

8.4.3. ettepaneku esitaja tegi ettepanekus muudatusi, mis ei olnud suunatud

nimetatud vormilise ebatäpsuse kõrvaldamisele.

9. Uurimisteemade ettepanekute hindamine

9.1. Kõiki uurimisteemade ettepanekuid hinnatakse samade hindamiskritee-

riumide alusel tuginedes samadele menetlusreeglitele, tagades taotlejate

võrdse kohtlemise.

9.2. Hindamisjuhend on käesoleva käskkirja lisa 2.

9.3. Uurimisteemade ettepanekuid hindavad haridus- ja teadusministri

käskkirjaga kinnitatud temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon.

9.4. Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon teeb lõpphinnangu alusel

Haridus- ja Teadusministeeriumile põhjendatud ettepaneku iga uurimisteema

ettepaneku kohta temaatilise TA-programmide kaupa paremusjärjestuse järgi.

Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjoni ettepanek võib olla:

9.4.1. rahuldada uurimisteema ettepanek ning teha ettepanek selle

rahastamiseks;

9.4.2. rahuldada uurimisteema ettepanek uurimisteema ettepanekule

esitatud tingimuste täitmise kohustusega, ning ettepanek selle

tingimuslikuks rahastamiseks;

9.4.3. mitte rahuldada uurimisteema ettepanekut ning jätta see

rahastamata.

10. Konkursi tulemuste kinnitamine

10.1. Konkursi tulemused kinnitab temaatilise TA-programmi ekspertkomisjoni

ettepanekul haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga.

10.2. Käskkirjas märgitakse ära vähemalt järgmised andmed iga toetatava uurimis-

projekti kohta:

10.2.1. uurimisteema/ nimi eesti keeles;

10.2.2. millise temaatilise TA-programmi uurimisprojektiga on tegemist;

10.2.3. taotleja;

10.2.4. partner(id), kui tegemist on koostööprojektiga;

10.2.5. arenguväljakutse kirjeldanud ettevõtted/ ettevõtlusorganisatsioonid;

10.2.6. kestvus kuudes;

10.2.7. toetuse maht eurodes (ühikuhind);

10

10.2.8. valdkondliku ekspertkomisjoni esitatud tingimused.

1

Lisa 2 KINNITATUD

Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Konkursi tingimused ja kord tegevuse

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“

Hindamisjuhend „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine

akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika

spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike uurimisteemade ja neid

teostavate partnerite leidmise konkursi tingimuste ja korra juurde

1. Reguleerimisala

1.1. Käesolev hindamisjuhend (edaspidi juhend) sätestab tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks korraldatava uurimisteemade ettepanekute (edaspidi ettepanek)

konkursile esitatud ettepanekute hindamiskriteeriumid, hindamisprotsessi ning paremusjärjestuse moodustamise põhimõtted.

2. Hindamiskriteeriumid

2.1. Ettepanekute teadusliku teostatavuse hindamine toimub käesolevas punktis sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskriteeriumi kohta antakse lisaks hindele põhjendatud hinnang, mille koostamisel lähtutakse vastava kriteeriumi hindamis- küsimustest. Hindamiskriteeriumis antud hinnangus võib ära märkida ka teised

tähelepanekud.

Hindamiskriteerium: Ettepaneku teostatavus.

Hindamisküsimused

Hindamiskriteeriumis hinnatakse ettepaneku teostatavust, uurimis- meetodite sobivust, võimalikke eeltulemusi ja kompetentsi kaasatust

ettepaneku eesmärkide täitmisse (sh koostöö), juhindudes eelkõige järgmistest küsimustest: 1.1 Kui konkreetselt ja asjakohaselt on selgitatud ettepaneku

teostatavust? Kui läbimõeldud ja eesmärgipärane on tööplaan ning põhjendatud vajaminevat eelarvet?

1.2 Kui sobivad ja põhjendatud on kavandatud uurimismeetodid? Kui hästi on teadvustatud võimalikke teaduslikke või meto- doloogilisi probleeme ja riske?

1.3 Kuivõrd on kirjeldatud juba saadud esialgseid tulemusi või tehtud eelkatseid?

1.4 Kui sobiv on ettepaneku lähte-TVT, arvestades konkursi nõudeid? Kui piisav on lähte-TVT ettepaneku eesmärkide saavutamiseks?

1.5 Kui sobiv on kavandatud uurimisprojekti edukaks elluviimiseks uurimisrühma liikmete kompetents?

1.6 Kui asjakohane on uurimisprojekti elluviimiseks valitud lähenemine (ühe eriala ja asutuse keskne, mitme eriala koostöö,

Hindeskaala

1 kuni 5

2

partnerite vaheline koostöö, sh koostöö eri sektorite vahel

jms)? 1.7 Kui hästi on põhjendatud koostööpartneri(te) ja kaasatava

kompetentsi kaasamine ja valik?

2.2. Ettepanekuid hindavad valdkondlikud ekspertkomisjonid käesolevas punktis sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Iga hindamiskriteeriumi kohta antakse lisaks hindele

põhjendatud hinnang, mille koostamisel lähtutakse vastava kriteeriumi hindamis- küsimustest. Igas hindamiskriteeriumis antud hinnangus võib ära märkida ka teised tähelepanekud.

Hindamiskriteerium 1. Ettepaneku põhjendatus, selle seos nutika spetsialiseeru- mise fookusvaldkonnaga.

Koefitsient: 40%

Hindamisküsimused

Esimeses kriteeriumis hinnatakse ettepaneku põhjendatust, projekti- idee originaalsust ja olulisust, eesmärkide selgust ja kooskõla

konkursi eesmärkidega, ettepaneku eeldatavat olulisust asjakohastes fookusvaldkondades, juhindudes ennekõike järgmistest küsimustest:

1.1 Kui hästi ja selgelt on ettepanek põhjendatud? Mil määral täidab ettepanek konkursi eesmärke ja tingimusi?

1.2 Mil määral on ettepanek originaalne ja oluline fookusvaldkonna

kontekstis? 1.3 Kui arusaadavalt ja veenvalt on kirjeldatud ettepanekuga

lahendatavat probleemi, kitsaskohta või kasutamata arengu- võimalust?

1.4 Kui arusaadavalt ja täpselt on selles määratletud ettepaneku

põhieesmärgid? 1.5 Kui arusaadavalt ja täpselt on kirjeldatud ettepaneku eeldatavad

tulemused ning valdkonnas projekti tulemusel tehtav arenguhüpe?

1.6 Kui selgelt on kirjeldatud ja põhjendatud seos TAIE

fookusvaldkonna teekaartide ja seal kinnitatud prioriteetsete suundadega? Kui tegemist on ettepanekuga, mis on seotud

mitme teekaardiga, kuivõrd hästi on need seosed kirjeldatud ja põhjendatud?

Hindeskaala

1 kuni 5

Hindamiskriteerium 2. Ettepaneku mõju fookusvaldkonna arengule, teadmus- siirde ja kommertsialiseerimisplaani asjakohasus ning ettepaneku seos ettevõtte/

ettevõtlusorganisatsiooni esitatud arenguväljakutse kirjeldusega. Koefitsient: 60%

Hindamisküsimused

Teises kriteeriumis hinnatakse ettepaneku prioriteetsust, ettepaneku seost ettevõtte ja/või ettevõtlusorganisatsiooni esitatud arengu-

väljakutse kirjeldusega ning teadmussiirde ja kommertsialiseerimis- plaani asjakohasust, realistlikkust ja rakenduslikku mõju, juhindudes ennekõike järgmistest küsimustest:

2.1 Prioriteetsus ja mõju – Mil määral on ettepanek strateegiliselt oluline? Kuivõrd aitavad selle tulemused kaasa valdkonna

teadus- ja innovatsioonivõimekuse arengule? Mil määral panustab ettepanek Eesti ühiskonda ja majandusse laiemalt?

Hindeskaala

1 kuni 5

3

Kuivõrd hästi on põhjendatud olulisust Eesti ühiskonnale ja

majandusele? Kuivõrd uuenduslik ja rakendatav on välja töötatud valdkondlik tehnoloogia valdkonna jaoks? Kui suur on võimalik rakendajate hulk Eestis?

2.2 Seos arenguväljakutse kirjeldusega – Kuivõrd selgelt käsitleb ettepanek ettevõtte ja/või ettevõtlusorganisatsiooni esitatud

probleemi ja pakub sellele praktilist lahendust? Kuivõrd realistlikud, uuenduslikud ning sobivat lahendust pakkuvad on TA-tegevused arenguväljakutse lahendamiseks?

2.3 Teadmussiirde plaan – Kuivõrd realistlikud on planeeritud teadmussiirde tegevused? Kuivõrd asjakohased ja läbimõeldud

on sihtrühmad? Kuivõrd asjakohased on teadmussiirde kanalid ning kommertsialiseerimise meetodid? Kuivõrd toetab teadmus- siirdeplaan teadmiste rakendamist ja jätkusuutlikkust? Mil

määral panustab projekt valdkonna inimressursi arendamisse, teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu tagamisse ja teadus-

põhisesse kõrgharidusõppesse? 2.4 Kommertsialiseerimisplaan – Kui hästi ja selgelt on

kommertsialiseerimisstrateegia läbimõeldud ja valdkonda sobiv?

Kuivõrd läbimõeldult ja realistlikult on oodatavad tulemused määratletud ja rakendatavad? Kuivõrd realistlik on turuanalüüs

ja valitud kommertsialiseerimismeetodid? Kuivõrd läbimõeldud on intellektuaalomandi haldus? Kui hästi on põhjendatud ettepaneku majanduslik potentsiaal?

2.3. Hindamisskaalad ja hinnangute punktisumma kujunemine: 2.3.1. hindeid antakse astmega 0,5;

2.3.2. iga hindamiskriteeriumi hindamisel kasutatakse üheksaastmelist eristavat hindamisskaalat: suurepärane (5); väga hea-suurepärane (4,5); väga hea (4); hea- väga hea (3,5); hea (3); rahuldav-hea (2,5); rahuldav (2); mitterahuldav-rahuldav

(1,5); mitterahuldav (1). 2.4. Hinnete tõlgendus:

2.4.1. Mitterahuldav (1) – ettepanekus on hindamiskriteeriumi mitmeid aspekte käsitletud ebapiisavalt ja/või selles on arvukalt nõrkusi.

2.4.2. Rahuldav (2) – ettepanekus on hindamiskriteeriumide enamik aspekte käsitletud

väga üldiselt ning selles esineb märkimisväärseid nõrkusi. Ettepaneku parandamiseks oleks vaja olulisi muudatusi ja täpsustusi.

2.4.3. Hea (3) – ettepanekus on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte käsitletud hästi, ent esineb mitmeid puudusi. Mitmed olulised aspektid vajanuks põhjalikumat ja selgemat käsitlemist. Korralik, ent mitmete küsitavustega

ettepanek. 2.4.4. Väga hea (4) – ettepanekus on hindamiskriteeriumide enamik olulisi aspekte

käsitletud väga hästi ning võib esineda vaid üksikuid puudusi või küsitavusi. Soovitatavad oleksid vähesed muudatused.

2.4.5. Suurepärane (5) – ettepanek on silmapaistvalt hästi koostatud ning vastab

hindamiskriteeriumide kõikidele alakriteeriumidele parimal võimalikul moel. Erakordselt tugev ettepanek kõigis selle aspektides. Suurepärane hinne on

erakordne ning vajab sellisena eraldi põhjendamist. 2.5. Lisaks punktis 2.2. kirjeldatud hindamiskriteeriumitele hinnatakse uurimisteemade

ettepanekuid lisapunktide andmiseks järgmiselt:

4

Hindamiskriteerium L1. Ettepanekus on partneritena kaasatud rakenduskõrgkool.

Hindamisküsimused

Hinnatakse, kuivõrd on ettepanekus sisuliselt ja pädevalt kaasatud rakenduskõrgkoolid, nende rollid ja panus uurimisprojekti elluviimisse on piisav ning

koostöö akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel on realistlik ja teadlikult korraldatud:

L1.1. rakenduskõrgkoolide kaasamine on selgelt põhjendatud ja sisuliselt seotud uurimisprojekti eesmärkide ja kavandatud tegevustega;

L1.2. kaasatud rakenduskõrgkoolide pädevus, roll ja vastutus on ettepanekus selgelt kirjeldatud ning

vastavad kavandatud ülesannetele; L1.3. rakenduskõrgkoolide panus uurimisprojekti

elluviimisse on piisav ja tasakaalus võrreldes

teiste partneritega; L1.4. kaasamine toetab teadmussiiret, rakenduslikkust ja

koostööd akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel;

L1.5. koostöö korraldus ja tööjaotus

rakenduskõrgkoolidega on realistlik ja teostatav.

Hindeskaala

0,5 punkti - ettepanek vastab kriteeriumile sisuliselt, pädevalt ja

piisavalt; kaasamine on selgelt põhjendatud ja

teostatav.

0 punkti –

ettepanek ei vasta kriteeriumile, rakendus-

kõrgkooli kaasamine on puudulik, ebapiisav või ebaselge.

Hindamiskriteerium L2. Ettepanekus on arenguväljakutse kirjeldus, mille on

esitanud vähemalt kaks ettevõtet, üks ettevõte koos ettevõtlusorganisatsiooniga või vähemalt üks ettevõtlusorganisatsioon.

Hindamisküsimused

Hinnatakse, milline kombinatsioon ettevõtteid ja/või

ettevõtlusorganisatsioone on esitanud arenguväljakutse kirjelduse, eeldades, et kirjeldus on sisuliselt kooskõlas

ettepaneku tegevustega: L2.1. arenguväljakutse kirjeldus on sisukas ning kooskõlas ettepanekus kavandatud tegevustega;

L2.2. arenguväljakutse kirjelduse esitaja roll ja panus on selgelt määratletud;

L2.3. kirjeldus toetab ettepaneku praktilist rakendatavust.

Hindeskaala

0,5 punkti –

arenguväljakutse kirjelduse on esitanud

vähemalt kaks ettevõtet ning kirjeldus on sisuliselt kooskõlas

ettepanekuga;

0,25 punkti – arenguväljakutse kirjelduse on esitanud

üks ettevõte ja

ettevõtlus-

organisatsioon ning kirjeldus on sisuliselt kooskõlas ettepanekuga;

0 punkti –

arenguväljakutse kirjeldus on esitatud ainult ettevõtlus-

organisatsiooni poolt ning kirjeldus on

5

sisuliselt kooskõlas

ettepanekuga.

3. Uurimisteemade ettepanekute hindamine

3.1. Uurimisteemade ettepanekute hindamine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi

ETIS). 3.2. Kõiki ettepanekuid hinnatakse samade hindamiskriteeriumide alusel ning tuginedes

samadele menetlusreeglitele, tagades kõikide ettepanekute võrdse kohtlemise. 3.3. Ettepanekute teadusliku teostatavuse hindamine:

3.3.1. Iga ettepaneku teaduslikku teostatavust hindavad punktis 2.1 toodud

hindamiskriteeriumist „Ettepaneku teostatavus“ lähtudes vähemalt kaks ekspertkomisjoni välist sõltumatut eksperti (edaspidi teadusekspert).

3.3.2. Teadusekspertide hinnete aritmeetilisest keskmisest kujuneb teadusliku teostatavuse koondhinne.

3.3.3. Hindamiskriteeriumi „Ettepaneku teostatavus“ kvalifitseerumislävend

teadusliku teostatavuse hindamisel on 3 punkti (hea). 3.3.4. Kui ettepaneku koondhinne teadusliku teostatavuse eest jääb alla

kvalifitseerumislävendi, ei kvalifitseeru see ettepanek rahastamisele ja ettepaneku menetlemine lõpetatakse.

3.4. Punktis 2.2 toodud hindamiskriteeriumide 1. „Ettepaneku põhjendatus, selle seos

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnaga“ ja 2. „Ettepaneku mõju fookus- valdkonna arengule, teadmussiirde ja kommertsialiseerimisplaani asjakohasus ning

ettepaneku seos ettevõtte/ ettevõtlusorganisatsiooni esitatud arenguväljakutse kirjeldusega“ ning punktis 2.5. toodud hindamiskriteeriumide järgi hindavad ettepanekuid valdkondlikud ekspertkomisjonid.

3.5. Uurimisteema ettepanekut hindav valdkondlik ekspertkomisjon võib hinnangu kujundamisel arvesse võtta teadusliku teostatavuse hinnangut.

3.6. Valdkondlikul ekspertkomisjonil on õigus küsida ettepanekule lisaretsensiooni valdkondliku ekspertkomisjoni väliselt eksperdilt, kui valdkondlikus ekspertkomisjonis puudub ettepaneku hindamiseks vajalik ekspertiis.

3.7. Iga ettepanekut hindab vähemalt kaks (2) valdkondlikusse ekspertkomisjoni kuuluvat eksperti, sh üks ettepanekut hindavatest ekspertidest on vastutav ekspert.

3.8. Vastutav ekspert koostab igale ettepanekule esialgse koondhinnangu. 3.9. Punktis 2.2. kirjeldatud hindamiskriteeriumide punktide kogusumma arvutamiseks

korrutatakse iga hindamiskriteeriumi hinne vastava koefitsiendiga: 1. hindamis-

kriteeriumi hinne korrutatakse koefitsiendiga 0,4 ning 2. hindamiskriteeriumi hinne koefitsiendiga 0,6. Punktide kogusumma võib olla kuni 5 punkti, punktid ümardatakse

ühe komakohani. 3.10. Ettepanekud, mis on enne koefitsiendiga korrutamist saanud vähemalt ühe hindamis-

kriteeriumi (1, 2) eest madalama hinde kui „3 – hea“, ei seata lõplikku paremus-

järjestusse ja need jäetakse rahuldamata. 3.11. Hindepunktide kogusumma saamiseks liidetakse punkti 3.10. järgi arvutatud

punktisummale lisapunktid punktis 2.5. sätestatud kriteeriumide järgi. 3.12. Hindepunktide kogusumma saab olla kuni 6 punkti. Saadud kogusumma alusel

seatakse uurimisteemade ettepanekud paremusjärjestusse.

4. Paremusjärjestuse moodustamine ja uurimisteemade ettepanekute valik

4.1. Valdkondlik ekspertkomisjon kinnitab oma koosolekul igale ettepanekule esialgse lõpphinnangu. Valdkondlik ekspertkomisjon tugineb esialgse lõpphinnangu andmisel valdkondliku ekspertkomisjoni liikmete esitatud hinnetele ja hinnangutele ning

6

vastutava eksperdi esitatud esialgsele koondhinnangule, kuid need ei ole

valdkondlikule ekspertkomisjonile siduvad. 4.2. Valdkondlik ekspertkomisjon kinnitab esialgsete lõpphinnangute alusel ettepanekute

esialgse paremusjärjestuse. 4.3. Valdkondliku ekspertkomisjoni kinnitatud esialgne lõpphinnang edastatakse koos

valdkondliku ekspertkomisjoni tingimustega uurimisteema ettepaneku esitajale.

4.4. Uurimisteema ettepaneku esitanud asutusel on õigus esitada kirjalikult arvamus ja vastuväited valdkondliku ekspertkomisjoni hinnangute kohta ETAG-i määratud

tähtajaks (ärakuulamine). 4.5. Ärakuulamise käigus ei hinnata üle ekspertide hinnangut. Kui ärakuulamisel

tuvastatakse menetlusreeglite rikkumine või faktiviga, mis mõjutab uurimisteema

ettepaneku võimalust rahuldatud saada, siis suunatakse ettepanek vajadusel uuesti valdkondlikusse ekspertkomisjoni.

4.6. Ärakuulamise tulemuste põhjal kinnitab valdkondlik ekspertkomisjon igale uurimisteema ettepanekule lõpphinnangu.

4.7. Ettepanekutele hinnangute koostamisel ja paremusjärjestuse moodustamisel

arvestatakse kogu asjakohast teavet ja võrreldakse ettepanekuid paremusjärjestuse kontekstis.

4.8. Valdkondlik ekspertkomisjon võib ettepanekute lõpphinnangus kirjeldada tingimused, mida ettepanekut esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse saamiseks täitma, sh valdkonna inimressursi ning teadlaste järel- ja juurdekasvu, koostöö ning

partnerite kaasamise osas. 4.9. Valdkondlik ekspertkomisjon võib teha ettepaneku kasutada uurimisteema

elluviimiseks teist ühikuhinda või vähendada projekti kestvust. Uurimisteema ettepaneku esitaja peab viie (5) tööpäeva jooksul alates valdkondliku ekspertkomisjoni ettepaneku tegemisest andma teada, kas ta on nõus uurimisteema ettepaneku

täitmisega sellistel tingimustel. Kui uurimisteema ettepaneku esitaja ei nõustu valdkondliku ekspertkomisjoni tehtud ettepanekutega, on valdkondlikul ekspert-

komisjonil õigus otsustada eemaldada uurimisteema ettepanek paremusjärjestusest. 4.10. Nõuetele vastavate ettepanekute kohta teeb valdkondlik ekspertkomisjon rahastamise

ettepaneku vastavalt paremusjärjestusele konkursil toetusteks eraldatud vahendite

lõppemiseni. Rahastamise ettepanekute tegemisel lähtub valdkondlik ekspertkomisjon ettepaneku asukohast paremusjärjestuses, ühtegi uurimisteemade ettepanekut vahele

jätmata. 4.11. Umbes üks viiendik konkursile eraldatud kogueelarvest kasutatakse rahastamis-

ettepanekute tegemiseks temaatiliste TA-programmide ülese ekspertkomisjoni poolt

nendele uurimisteemade ettepanekutele, mis vastasid konkursi tingimustele, kuid jäid valdkondlike ekspertkomisjonide poolt rahastamise ettepanekuta. Ülejäänud

tingimuste osas moodustatakse nende ettepankute paremusjärjestus sarnastel põhimõtetel. Lõplikus paremusjärjestuses liidetakse need uurimisteemade ettepanekud vastava TA-programmi paremusjärjestusega.

4.12. Paremusjärjestused moodustatakse iga temaatilise TA-programmi kohta eraldi ja fikseeritud toetuse mahtudele (ühikuhindadele) ühiselt.

4.13. Võrdsete hindepunktide kogusumma korral seatakse ettepanekud paremusjärjestusse järgmiselt: 4.13.1. eelis antakse ettepanekule, mis on saanud kõrgema hinde punkti 2.2

hindamiskriteeriumi 2 eest; 4.13.2. kui ettepanekud jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.13.1.

kirjeldatud tegevust, antakse eelis ettepanekule, mis on saanud kõrgema hinde punkti 2.2 hindamiskriteeriumi 1 eest;

7

4.13.3. kui ettepanekud jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.13.2.

kirjeldatud tegevust, antakse eelis ettepanekule, mis on saanud kõrgema hinde punkti 2.1 hindamiskriteeriumi eest;

4.13.4. kui ettepanekud jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 4.13.3. kirjeldatud tegevust, seatakse need paremusjärjestusse loosimise teel.

4.14. Temaatiliste TA programmide ekspertkomisjon võtab otsused vastu konsensuslikult.

Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu hääletamisel osalenute lihthäälte- enamusega. Temaatiliste TA programmide ekspertkomisjoni koosolekul vastu võetud

otsused protokollitakse.