| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 16-9/1696 |
| Registreeritud | 05.03.2026 |
| Sünkroonitud | 06.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 16 Riigi Teataja tegevuse korraldamine |
| Sari | 16-9 Kirjavahetus Ametlike Teadaannete väljaandmise küsimustes |
| Toimik | 16-9/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus |
| Saabumis/saatmisviis | Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus |
| Vastutaja | Leon Bauer (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Riigi Teataja talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Alljärgnev on õiguslik hinnang ettevõtte likvideerimisteadaande tähtajatu avaldamise
proportsionaalsusele Ametlikes Teadaannetes, lähtudes Eesti ja EL õiguse üldpõhimõtetest.
Praegu Ametlikes Teadaannetes (edaspidi AT) avaldatakse märkega „tähtajatu“ 9 erinevat liiki
likvideerimismenetluse teadaandeid, mis võivad sisaldada eraisikute isikuandmeid, näiteks
likvideerija nime, avaldaja nime (kelleks võib olla näiteks volitatud advokaat), kontakttelefoni
(mis võib kuuluda eraisikule või minna eraisiku kasutusse peale ettevõtte likvideerimist), e-
posti aadressi (mis sihtasutuste, MTÜ ja usaldusühingute, samuti ühe inimese OÜ puhul võib
olla eraisiku e-post), äriregistris sisalduva aadressi (mis võib olla juhatuse liikme või
likvideerija elukoht).
Teadaande avaldamisest tulenev isikuandmete riive:
Riive tekib sellest, et avaldatakse ja säilitatakse avalikus vaates andmeid, mis võimaldavad
füüsilist isikut otse tuvastada ja temaga ühendust võtta (nt nimi, telefon, e-post) ning mõnel
juhul tuvastada ka elukoht (aadress äriregistrist).
1. Likvideerimismenetluse teadaannete tähtajatu avaldamise proportsionaalsuse
hindamine tulenevalt Eesti õigusruumist
Likvideerimisteadaande isikuandmete (eraisiku nimi, kontakt, roll) tähtajatu
avalikustamine ja indekseeritavaks jätmine riivab isiku perekonna- ja eraelu
puutumatust PS § 26 tähenduses.
Põhiõiguste riive lubatavus eeldab PS § 11 järgi, et piirang oleks demokraatlikus
ühiskonnas vajalik ega moonutaks põhiõiguse olemust, mistõttu tuleb avaldamise kestus
siduda tegeliku avaldamise eesmärgiga (võlausaldajate teavitamine, õiguskindlus) ja
vältida põhjendamatult püsivat riivet.
PS § 3 lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas
olevate seaduste alusel, mis tähendab, et nii isikuandmete avaldamise ulatus kui ka selle
kestus peavad tuginema selgele, ettenähtavale ja sisuliselt põhjendatud seaduslikule
alusele (sh kui eesmärki saab saavutada leebema meetmega, eelistada leebem meede).
Antud juhul reguleerib avaldamise tähtaega AT põhimääruse § 9 lg 2 p 2, mis sätestab,
et isikuandmeid sisaldavad teadaanded, mille avaldamiseks on ülekaalukas avalik huvi,
avaldatakse kuni 30 aastat või tähtajatult, kui seadusest või määrusest, mille alusel
teadaanne avaldatakse, ei tulene avaldamise lõpetamise teistsugune tähtaeg.
Avalikkuse ja läbipaistvuse argument seostub PS § 44 (õigus saada üldiseks
kasutamiseks levitatavat informatsiooni), kuid põhiseadus ise eeldab samaaegselt
tasakaalustamist teiste põhiõigustega ning lubab seaduse alusel kaitsta teiste isikute
õigusi ja vabadusi.
PS § 14 paneb seadusandjale ja täitevvõimule kohustuse tagada põhiõigused, mis
praktikas tähendab ka kohustust kujundada avalikustamise reeglid ja tehnilised
lahendused nii, et eraelu riive oleks minimaalne (nt tähtajaline avaldamine,
isikuandmete eristamine ja hilisem peitmine/anonümiseerimine).
PS § 15 tagab õiguse pöörduda kohtusse õiguste rikkumise korral, mistõttu peaks
regulatsioon (ja selle rakendus AT-s) olema üles ehitatud nii, et isikul oleks reaalne ja
tõhus võimalus vaidlustada ebaproportsionaalne, eesmärgi möödumisel jätkuv
isikuandmete avalikustamine. Likvideerimisteadaannete puhul aga puudub avaldajal
võimalus mõjutada avaldamise tähtaega, kuna avaldaja kustutatakse likvideerimise
käigus äriregistrist.
Riigikohtu praktika rõhutab, et ka õigete andmete avalikustamine võib olla
õigusvastane, kui isikuandmete kaitse nõudeid ei järgita ja andmesubjekti huve
kahjustatakse ülemäära, mis toetab järeldust, et tähtajatu avaldamine vajab eriti ranget
proportsionaalsuskontrolli.
2. Ajalise piiramise olulisus EL põhiõiguste raamistikus
Euroopa Liidu Kohtu praktikast tuleneb järjepidev põhimõte, et avalik ja üldsusele
kättesaadav isikuandmete töötlemine peab olema ajaliselt piiratud, kui töötlemise eesmärk
on oma olemuselt ajutine.
EL põhiõiguste harta artiklite 7 ja 8 ning artikli 52 lg 1 kohaselt peab igasugune põhiõiguste
riive olema vajalik ja mõõdukas.
Likvideerimisteadaande avaldamise eesmärk (võlausaldajate teavitamine, õiguskindlus,
õigussuhete läbipaistvus) on selgelt ajaliselt piiritletud, mistõttu ei ole tähtajatu avaldamine
oma olemuselt eesmärgiga kooskõlas.
Kui on majanduskeskkonna läbipaistvuse jaoks vaja leida likvideerimise kohta infot, kui kaua
see on leitav äriregistrist? Kõige vanemad AT-s avaldatud likvideerimised pärinevad 2015
aastast. Nende reg. koodiga avaneb ÄR vaade ning soovi korral ajaloost on nähtavad juhatuse
liikmed koos nende andmetega.
Kui kaua peab olema likvideerimisteadaanne avalik eesmärgi saavutamiseks?
EL Kohus on mh rõhutanud:
algselt õiguspärane andmete avalikustamine võib ajas muutuda
ebaproportsionaalseks (C-131/12, Google Spain);
piiramata ja tähtajatu avalik juurdepääs registriandmetele ei ole õigustatud ka väga
kaaluka avaliku huvi korral (liidetud asjad C-37/20 ja C-601/20).
3. Seos Eesti õiguses kehtivate aegumistähtaegadega
Proportsionaalsuse hindamisel on keskse tähtsusega, et avaldamise tähtaeg oleks ratsionaalselt
seotud õiguste tegeliku maksmapanekuvõimalusega.
3.1. Tsiviilõiguslikud nõuded
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 järgi:
üldine aegumistähtaeg on 3 aastat;
absoluutne aegumistähtaeg on 10 aastat.
Pärast absoluutse aegumistähtaja möödumist ei ole võimalik nõudeid maksma panna isegi
juhul, kui isik sai rikkumisest hiljem teada.
Sellest tuleneb, et pärast 10 aasta möödumist puudub igasugune materiaalõiguslik vajadus
likvideerimisteadaande avalikuks kättesaadavuseks.
3.2. Maksuõiguslikud nõuded
Maksukorralduse seaduse § 132 kohaselt:
maksusumma määramise aegumistähtaeg on 5 aastat.
Ka maksuhalduri vaates puudub pärast nende tähtaegade möödumist õigustatud huvi tugineda
likvideerimisteadaande avalikule kättesaadavusele.
3.3. Juhatuse ja likvideerija vastutus
Juhatuse liikmete ja likvideerijate vastu esitatavad kahju hüvitamise nõuded alluvad samuti
TsÜS aegumissüsteemile.
Seega ei ületa ka isikliku vastutuse realiseerimise vajadus 10-aastast perioodi.
4. Vajalikkuse ja mõõdukuse kaalumine
4.1. Vajalikus
Arvestades, et:
õiguste maksmapanek on ajaliselt piiratud;
alternatiivsed ja vähem riivavad lahendused on olemas (tähtajaline avaldamine,
arhiveerimine, isikuandmete ulatuse vähendamine),
ei ole likvideerimisteadaande tähtajatu avaldamine vajalik EL õiguse tähenduses.
4.2. Mõõdukus
Tähtajatu avaldamine tähendab, et:
füüsiliste isikute nimed ja rollid jäävad püsivalt otsitavaks ja indekseeritavaks;
riive intensiivsus ei vähene ajas, samas kui avalik huvi objektiivselt väheneb;
andmesubjektil puudub tegelik võimalus oma õigusi tõhusalt realiseerida.
EL Kohtu praktika järgi (sh Digital Rights Ireland) on just selline ajaliselt piiramata ja
diferentseerimata töötlemine tüüpiline proportsionaalsuse rikkumise tunnus.
5. Proportsionaalse tähtaja sisuline põhjendus
Eeltoodust tulenevalt on võimalik eristada kolme tasandit:
tähtajatu avaldamine – ei ole kooskõlas EL põhiõiguste harta ega TsÜS
aegumisloogikaga;
10 aastat – vastab absoluutsele aegumistähtajale ja on EL õiguse mõttes veel
põhjendatav, kuid kujutab endast ülemist piiri, mitte optimaalset lahendust;
5 aastat – on sisuliselt seotud maksimaalsete maksunõuete aegumisega ning katab
valdava osa tsiviilõiguslikke vaidlusi, olles seetõttu kõige paremini
proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.
6. Täiendatud järeldus
Arvestades:
EL Kohtu väljakujunenud praktikat avalike registrite ja isikuandmete kohta,
Eesti õiguses kehtivaid aegumistähtaegu,
ning proportsionaalsuse põhimõtte vajalikkuse ja mõõdukuse nõudeid,
tuleb järeldada, et likvideerimisteadaande tähtajatu avaldamine Ametlikes Teadaannetes
ei ole õigustatud.
Õiguspärane ja proportsionaalne lahendus oleks:
likvideerimisteadaande avaldamine kuni 5 aastat pärast äriühingu registrist kustutamist;
10 aastat üksnes absoluutse erandina, selgesõnalise seadusliku aluse ja täiendava
põhjendusega;
alternatiivselt isikuandmete automaatne eemaldamine teadaandes teatud aja möödudes
(peamiselt teadaande avaldaja andmed).
7. Alternatiivne lahendus: isikuandmete ajaliselt piiratud nähtavus
Tähtajatu avaldamise asemel saab rakendada tehnilist lahendust, mis eristab isikuandmed
teadaande muust sisust ja piirab nende nähtavust ajas. Selleks luuakse teadaannete vormides
eraldi märgistatud andmeväljad (nt likvideerija või juhatuse liikme nimi ja kontaktandmed),
mis seotakse avaldamise tähtajaga. Pärast ette nähtud perioodi (nt 5 aastat) möödumist
peidetakse või anonümiseeritakse üksnes isikuandmeid sisaldavad väljad, samal ajal kui
teadaande põhisisu (likvideerimise fakt, kuupäevad, menetluse liik) jääb avalikuks.
See lahendus aitab säilitada õigusfakti ja õiguskindluse, kuid vähendab ajas põhiõiguste riivet
ning on kooskõlas EL põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ning GDPR-i säilitamise piirangu ja
andmete minimaalsuse põhimõtetega. Samuti arvestab see EL Kohtu praktikaga, mille järgi
üldine ja ajaliselt piiramata juurdepääs isikuandmetele ei ole proportsionaalne, kui töötlemise
eesmärk on ajutine.
Seda ettepanekut võib edaspidi kaaluda.
I ettepanek:
Lühendada likvideerimise teadaannete avaldamise tähtaega. Määrata uueks tähtajaks 10 aastat.
II ettepanek (edaspidi kaalumiseks):
Arenduse käigus luua tehniline lahendus isikuandmete eristamiseks ja nende kustutamiseks
avalikust vaatest määratud tähtaja möödudes, säilitades muu teadaande sisu.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Registrite ja Infosüsteemide Keskus [email protected] Lubja 4 10115, Tallinn Likvideerimisteadaannete avaldamistähtaja lühendamine Palume kanda Ametlike Teadaannete arhiivi likvideerimismenetluse teadaanded, mille avaldamistähtajaks on praegu määratud „tähtajatu“, kui nende avaldamisest on möödunud 10 aastat. Määrata avaldatud likvideerimismenetluse teadaannetele, mis on avalikud ja mille 10-aastane avaldamistähtaeg ei ole veel möödunud, uueks avaldamistähtajaks 10 aastat senise „tähtajatu“ tähtaja asemel. Muudatuse sobilikkuse analüüs asub kirja juures digikonteineris. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Heinla Riigi Teataja talituse juhataja Lisaadressaadid: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Lii Bergström Leon Bauer 58668133 [email protected]
Meie 05.03.2026 nr 16-9/1696