Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 16.02.2026 nr 8-1/1173-1 Meie 04.03.2026 nr 2.3-5/26/650-2

Arvamus eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks huvide deklaratsioonide registri põhimääruse eelnõu. Arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta ka

kehtivat põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame oma tähelepanekud nii eelnõu kui

ka kehtiva põhimääruse osas.

Eelnõu ülevaatamisel hakkas silma, et huvide deklaratsioonide registri põhimäärus erineb oma

ülesehituselt ja struktuurilt paljude teiste andmekogude põhimäärustest ning ei ole seetõttu ka

niivõrd selge ja üheselt arusaadav kui võiks.

Kogemustele tuginedes võib märkida, et enamike andmekogude põhimäärused järgivad enam-

vähem väljakujunenud struktuuri, mis algab üldsätetega, kus käsitletakse andmekogu asutamist,

eesmärki ja määratletakse selle nimetus, samuti tuuakse selgelt välja vastutav ja volitatud töötleja

ning loeteluna mõlema ülesanded eraldi. Seejärel järgmise peatükina käsitletakse andmekogu

ülesehitust ja andmete tähendust, kus tuuakse eraldi paragrahvidena välja andmekogu ülesehitus,

andmete kaitse ehk millist turvaklassi kohaldatakse jms ning andmete õigluslik tähendus (kas on

õigust loov vms). Sellele järgneb peatükk andmeandjatest ja andmete esitamisest ning andmete

koosseisust, töötlemisest ja logimisest, kus saab juba konkreetselt välja tuua, kes on andmekogusse

andmete esitajad, milliseid andmeid ja mis koosseisus nad seda teevad, kuidas nad seda teevad,

kes ja millistel alustel ning tingimustel andmeid andmekogust saavad (kellele ja kuidas andmed

väljastatakse ning juurdepääsud). Samuti kuidas toimub andmete andmekogusse kandmine,

muutmine ja parandamine, logimine ning kui on mingid juurdepääsu erisused, siis käsitletakse

neid (nt juurdepääs isikustatud andmetele). Lisaks reguleeritakse põhimääruses seda, kuidas

andmeid säilitatakse, arhiveeritakse ja kustutatakse. Viimaks aga antakse ülevaade, kuidas toimub

andmekogu üle järelevalve, selle rahastamine ja lõpetamine. Mõistagi sõltub täpne struktuur ja

detailsus konkreetse andmekogu iseloomust ja keerukusest, ent üldjoontes võib ülesehitust

sellisena kirjeldada.

Leiame, et paljude andmekogude põhimääruste puhul n-ö tavaks saanud struktuur võimaldaks

kiiremat ja selgemat ülevaadet saada, mis andmekoguga on tegu, miks seda vaja on, milliseid

andmeid sinna kogutakse, kes neid esitavad ning kes andmekogust andmeid saavad. Andmekogu

põhimääruse eesmärk ongi just luua selgust ja läbipaistvust.

Huvide deklaratsioonide registri põhimääruses on küll eelpool nimetatud aspektid enam-vähem

käsitletud, kuid nagu märgitud, siis ei ole seda tehtud selge ülesehituse ja struktuuriga, mistõttu on

raskendatud andmekogus toimuvast ülevaate saamine.

2 (2)

Näiteks annab põhimääruse § 7 ülevaate andmekogusse kantavatest andmestikest, milleks on

deklarandi andmed, deklaratsiooni andmed, deklaratsiooni kontrollimise andmed ja

deklaratsiooniga tutvumise andmed. Samas loetelu nendesse andmestikesse kuuluvatest andmetest

on esitatud erinevates paragrahvides segamini sätetega, mis puudutavad andmetega tehtavaid

toiminguid ning deklaratsioonide esitamist ja avalikustamist. See aga raskendab andmekogusse

kogutavatest andmetest tervikpildi saamist. Seetõttu soovitame kaaluda andekogu põhimääruse

struktuuri selgemaks ning jälgitavamaks muutmist.

Eelnev puudutab ka andmekogusse kogutavate andmete säilitamist, mida on kajastatud kolmes

erinevas paragrahvis. Põhimääruse § 6 lõige 3 näeb ette (arvestades eelnõu § 1 punktiga 8 tehtud

muudatust), et registris säilitatakse seitse aastat logidena andmeid sündmuste ja toimingute kohta.

Põhimääruse § 14 lõige 5 näeb ette, et deklaratsiooni andmed kustutatakse registrist seitsme aasta

möödumisel nende esitamisest ning § 20 omakorda näeb ette (arvestades eelnõu § 1 punktiga 40

tehtavat muudatust), et kustutatud deklaratsioonid ja muud andmed hävitatakse. Viimase osas on

seletuskirjas muudatuse vajadust selgitatud sellega, et §-st 20 jäetakse välja sõna „logid“, kuna see

rikub logide terviklikkuse põhimõtet ning seda on tehniliselt keeruline teostada. Registriandmed

muudetakse hävitamisel jäädavalt loetamatuks ning logide mainimine siin lisandväärtust ei anna.

Nõustuda võib, et logide eraldi välja toomine muude andmete hulgast lisandväärtust ei anna, kui

kõik andmed kuuluvad seitsme aasta möödumisel kustutamisele ja hävitamisele, kuid

seletuskirjast jääb siiski selgusetuks see osa, mis puudutab logide terviklikkuse põhimõtte

rikkumist ja tehnilist teostust. 25.03.2014 eelnõude infosüsteemis registreeritud huvide

deklaratsioonide registri põhimääruse eelnõu seletuskirja1 järgi kustutatakse § 14 lõike 5 kohaselt

deklaratsioonid seitsme aasta möödumisel registrist automaatselt ning tulenevalt §-st 20

muudetakse andmed nende kustutamisel jäädavalt loetamatuks, sh logid. Arvamuse andmiseks

esitatud eelnõu seletuskirjast võib aga välja lugeda, et logid siiski hävitamisele ei kuulu, kuna see

rikuks logide terviklikkuse põhimõtet ja seda oleks tehniliselt keeruline teostada. Samas nähtub

põhimääruse § 6 lõikest 3, et logid sisaldavad registrisse andmete sisestaja, salvestaja, kinnitaja,

muutja, kustutaja või andmetele juurdepääsu saanud isiku isikukoodi ehk isikuandmeid.

Juhime tähelepanu sellele, et IKÜM artikkel 4 punkti 4 järgi on isikuandmete töötlemine igasugune

isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või

toimingute kogum. Seega, kui isikuandmeid sisaldavad logid pärast nende registrist kustutamist

jäetakse siiski lõplikult hävitamata ja neid registris edasi säilitatakse, siis on tegemist jätkuva

isikuandmete töötlemisega, kuid seda juba ilma õigusliku aluseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Terje Enula

[email protected]

627 4144

1 Vabariigi Valitsuse määruse „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ eelnõu – EIS

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 16.02.2026 nr 8-1/1173-1 Meie 04.03.2026 nr 2.3-5/26/650-2

Arvamus eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks huvide deklaratsioonide registri põhimääruse eelnõu. Arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta ka

kehtivat põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame oma tähelepanekud nii eelnõu kui

ka kehtiva põhimääruse osas.

Eelnõu ülevaatamisel hakkas silma, et huvide deklaratsioonide registri põhimäärus erineb oma

ülesehituselt ja struktuurilt paljude teiste andmekogude põhimäärustest ning ei ole seetõttu ka

niivõrd selge ja üheselt arusaadav kui võiks.

Kogemustele tuginedes võib märkida, et enamike andmekogude põhimäärused järgivad enam-

vähem väljakujunenud struktuuri, mis algab üldsätetega, kus käsitletakse andmekogu asutamist,

eesmärki ja määratletakse selle nimetus, samuti tuuakse selgelt välja vastutav ja volitatud töötleja

ning loeteluna mõlema ülesanded eraldi. Seejärel järgmise peatükina käsitletakse andmekogu

ülesehitust ja andmete tähendust, kus tuuakse eraldi paragrahvidena välja andmekogu ülesehitus,

andmete kaitse ehk millist turvaklassi kohaldatakse jms ning andmete õigluslik tähendus (kas on

õigust loov vms). Sellele järgneb peatükk andmeandjatest ja andmete esitamisest ning andmete

koosseisust, töötlemisest ja logimisest, kus saab juba konkreetselt välja tuua, kes on andmekogusse

andmete esitajad, milliseid andmeid ja mis koosseisus nad seda teevad, kuidas nad seda teevad,

kes ja millistel alustel ning tingimustel andmeid andmekogust saavad (kellele ja kuidas andmed

väljastatakse ning juurdepääsud). Samuti kuidas toimub andmete andmekogusse kandmine,

muutmine ja parandamine, logimine ning kui on mingid juurdepääsu erisused, siis käsitletakse

neid (nt juurdepääs isikustatud andmetele). Lisaks reguleeritakse põhimääruses seda, kuidas

andmeid säilitatakse, arhiveeritakse ja kustutatakse. Viimaks aga antakse ülevaade, kuidas toimub

andmekogu üle järelevalve, selle rahastamine ja lõpetamine. Mõistagi sõltub täpne struktuur ja

detailsus konkreetse andmekogu iseloomust ja keerukusest, ent üldjoontes võib ülesehitust

sellisena kirjeldada.

Leiame, et paljude andmekogude põhimääruste puhul n-ö tavaks saanud struktuur võimaldaks

kiiremat ja selgemat ülevaadet saada, mis andmekoguga on tegu, miks seda vaja on, milliseid

andmeid sinna kogutakse, kes neid esitavad ning kes andmekogust andmeid saavad. Andmekogu

põhimääruse eesmärk ongi just luua selgust ja läbipaistvust.

Huvide deklaratsioonide registri põhimääruses on küll eelpool nimetatud aspektid enam-vähem

käsitletud, kuid nagu märgitud, siis ei ole seda tehtud selge ülesehituse ja struktuuriga, mistõttu on

raskendatud andmekogus toimuvast ülevaate saamine.

2 (2)

Näiteks annab põhimääruse § 7 ülevaate andmekogusse kantavatest andmestikest, milleks on

deklarandi andmed, deklaratsiooni andmed, deklaratsiooni kontrollimise andmed ja

deklaratsiooniga tutvumise andmed. Samas loetelu nendesse andmestikesse kuuluvatest andmetest

on esitatud erinevates paragrahvides segamini sätetega, mis puudutavad andmetega tehtavaid

toiminguid ning deklaratsioonide esitamist ja avalikustamist. See aga raskendab andmekogusse

kogutavatest andmetest tervikpildi saamist. Seetõttu soovitame kaaluda andekogu põhimääruse

struktuuri selgemaks ning jälgitavamaks muutmist.

Eelnev puudutab ka andmekogusse kogutavate andmete säilitamist, mida on kajastatud kolmes

erinevas paragrahvis. Põhimääruse § 6 lõige 3 näeb ette (arvestades eelnõu § 1 punktiga 8 tehtud

muudatust), et registris säilitatakse seitse aastat logidena andmeid sündmuste ja toimingute kohta.

Põhimääruse § 14 lõige 5 näeb ette, et deklaratsiooni andmed kustutatakse registrist seitsme aasta

möödumisel nende esitamisest ning § 20 omakorda näeb ette (arvestades eelnõu § 1 punktiga 40

tehtavat muudatust), et kustutatud deklaratsioonid ja muud andmed hävitatakse. Viimase osas on

seletuskirjas muudatuse vajadust selgitatud sellega, et §-st 20 jäetakse välja sõna „logid“, kuna see

rikub logide terviklikkuse põhimõtet ning seda on tehniliselt keeruline teostada. Registriandmed

muudetakse hävitamisel jäädavalt loetamatuks ning logide mainimine siin lisandväärtust ei anna.

Nõustuda võib, et logide eraldi välja toomine muude andmete hulgast lisandväärtust ei anna, kui

kõik andmed kuuluvad seitsme aasta möödumisel kustutamisele ja hävitamisele, kuid

seletuskirjast jääb siiski selgusetuks see osa, mis puudutab logide terviklikkuse põhimõtte

rikkumist ja tehnilist teostust. 25.03.2014 eelnõude infosüsteemis registreeritud huvide

deklaratsioonide registri põhimääruse eelnõu seletuskirja1 järgi kustutatakse § 14 lõike 5 kohaselt

deklaratsioonid seitsme aasta möödumisel registrist automaatselt ning tulenevalt §-st 20

muudetakse andmed nende kustutamisel jäädavalt loetamatuks, sh logid. Arvamuse andmiseks

esitatud eelnõu seletuskirjast võib aga välja lugeda, et logid siiski hävitamisele ei kuulu, kuna see

rikuks logide terviklikkuse põhimõtet ja seda oleks tehniliselt keeruline teostada. Samas nähtub

põhimääruse § 6 lõikest 3, et logid sisaldavad registrisse andmete sisestaja, salvestaja, kinnitaja,

muutja, kustutaja või andmetele juurdepääsu saanud isiku isikukoodi ehk isikuandmeid.

Juhime tähelepanu sellele, et IKÜM artikkel 4 punkti 4 järgi on isikuandmete töötlemine igasugune

isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või

toimingute kogum. Seega, kui isikuandmeid sisaldavad logid pärast nende registrist kustutamist

jäetakse siiski lõplikult hävitamata ja neid registris edasi säilitatakse, siis on tegemist jätkuva

isikuandmete töötlemisega, kuid seda juba ilma õigusliku aluseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Terje Enula

[email protected]

627 4144

1 Vabariigi Valitsuse määruse „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ eelnõu – EIS