| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/28-2 |
| Registreeritud | 05.03.2026 |
| Sünkroonitud | 06.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Jaanus Põldmaa (kantsleri juhtimisala, varade asekantsleri valdkond, õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Sotsiaalministeerium
Teie: 04.02.2026 nr SOM/26-0163/-1K
Meie: 05.03.2026 nr 1-7/28-2
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
eelnõu kooskõlastamine märkustega
Lugupeetud minister
Siseministeerium kooskõlastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (edaspidi
eelnõu) märkustega. Esitame järgmised lahendusettepanekud ning täiendavad küsimused
eelnõu kohta.
1. Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 1 palume jääda kas korrakaitseseaduse (edaspidi ka KorS) § 54
määratluse juurde või seletuskirjas või seletuskirja lisas täpsustada, miks käesolevas
eelnõus on tehtud avaliku koha definitsiooni täpsustus või erisus. Eelnõu seletuskirjast ei
selgu, kas näiteks olukorras, kus isik korraldab enda korteris koosoleku, käsitletakse seda
samuti avaliku kohana.
2. Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 6 osas märgime, et terminit „isolatsioon“ seaduses ei kasutata,
mistõttu palume nimetatud punkti või eelnõud täpsustada või termin loetelust välja jätta.
3. Eelnõu § 5 lõike 5 osas märgime, et sätte sõnastus jätab lahtiseks nii isikute ja asutuste
ringi, kelle käest on Terviseametil (edaspidi ka TA) õigus andmeid nõuda, kui ka andmete
koosseisu, mida TA on õigustatud saama. Selline võimalus peaks olema pigem
nakkushaiguse tõrje faasis. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks tagada TA-le õigus
saada andmevaldajatel olemasolevat teavet järelevalvemenetluse või nakkushaiguse tõrje
käigus. Antud sätte sõnastus on aga sellest oluliselt laiem, sätestades õiguse andmeid nõuda
„rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks ja selle maandamiseks“. Seletuskirja põhjal
ei ole selge, milliseid olukordi vastav määratlus hõlmab. Kui sätte eesmärgiks on tagada
vajalike andmete kättesaadavus üksnes järelevalvemenetluse ja nakkushaiguste tõrje
läbiviimise eesmärgil (nagu seletuskirjas välja toodud), teeme ettepaneku see selgelt välja
tuua ka eelnõus.
4. Eelnõu § 7 lõikes 1 viidatakse sama paragrahvi lõike 1 ohule, kuid selles lõikes ei ole ohtu
kirjeldatud.
5. Eelnõu § 7 lõiked 5 ja 7 reguleerivad ravi osutamist ning isiku haiglasse toimetamist. Lõike
5 kohaselt tuleb isikut sundravi kohaldamise otsusest teavitada mitte hiljem kui 12 tunni
jooksul. Kui see on alles teavitamise tähtaeg, siis kui kiiresti tuleb ravi alustada? 48 tunni
tähtaeg hakkab kulgema ravi kohaldamisest, samast ajast algab ka kohtule taotluse
esitamise tähtaeg. Samas saaks arst kohtusse pöörduda kohe peale otsuse tegemist, miks ta
peab kuni ravi kohaldamise alguseni ootama? Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, et arsti
otsuse peale hakkab politsei isikut haiglasse toimetama. See saab toimuda üksnes
kohtumääruse alusel. Muul juhul peaks seda tegema keegi teine, nt kiirabi. Lisaks jääb
2 (5)
selgusetuks, milles seisneb abi osutamine. Abi osutamine ei ole iseenesest sunni
kohaldamine. Täpselt vajab sätestamist, milles seisneb politsei poolne abistamise kohustus
ja millisel juhul ja kui palju ning kas selleks on lubatud ka erivahendite kasutamine (v.a
tulirelv/taser). Samuti – kuidas hüvitatakse abi osutamisel tekkinud kulud ning kes vastutab
nende (arst/kohus) otsuste tulemusel tekkinud kahjude jms eest.
6. Eelnõu § 7 lõikes 6 juhime tähelepanu, et sättes toodu ei ole politsei ülesanne ja sellega ei
saa nõustuda. Politsei ei hakka nakkushaige isiku haiglas viibimise ajal tema vara kaitset
tagama (nt elukohas ahju kütma). Oma vara kaitset saab korraldada nakkushaige ise või
tema volitatud isik, vt kehtiva seaduse § 4 lõiget 5. Vastavaid korraldusi on võimalik teha
ka nakkushaiglast nt telefoni teel. Kui isikul tõesti lähedasi ei ole, siis peab seda korraldama
kohalik omavalitsus. Teeme ettepaneku jätta sättest välja tekstiosa „koostöös politseiga“.
7. Eelnõu § 7 lõikes 8 juhime tähelepanu, et eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud isik võib liikuda
igal pool ja kasutada ka erinevaid riiklikke teenuseid (nt juhilubade saamine). Kui
eesmärgiks on selline isik kinni pidada, siis on politsei selleks liialt kitsas ring ja seda ringi
tuleks seega laiendada. Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama informatsiooni operatiivse
olemasolu ja kättesaadavuse laiemale ringile riigiasutustest ja olema valmis 24/7
reageerima.
8. Eelnõu § 7 lõikes 8 juhime tekstiosale „kelle asukoht on teadmata“. Kuigi analoogne säte
on ka kehtivas seaduses, on jätkuvalt ebaselge, millise menetlusega on tegemist, ehk
milliseid meetmeid politsei isiku asukoha tuvastamiseks kohaldada võib. Tegemist ei ole
tagaotsitavaga kriminaalmenetluse seadustiku tähenduses ega isiku asukoha tuvastamisega
väärteomenetluse raames. Samuti ei ole tegemist teadmata kadunud isikuga. Kas tegemist
on kaasamisega riiklikusse järelevalvesse? Teeme ettepaneku eelnõus sätestada, milliseid
KorS-is toodud meetmeid politsei isiku asukoha tuvastamiseks võib kohaldada. Eraldi
küsimus on, mis saab siis, kui politsei nakkushaige asukoha tuvastab. Seaduse järgi teavitab
politsei tervishoiuteenuse osutajat – kas tervishoiuteenuse osutaja toimetab ise isiku
haiglasse? Kui kiiresti ja kas sellesse kaastakse omakorda politsei?
9. Eelnõu § 8 lõikes 4 on tekstiosa „kiiret sekkumist“. Juhime tähelepanu, et kui tegemist on
sündmusega, mis vajab kiiret sekkumist, siis üksnes TA teavitamine ei ole piisav. Kui
nakkushaigusega kaasneb oht eskaleeruda kriisiolukorraks, siis selleks, et koostada
ohuhinnang, planeerida ressursse ja kaardistada ohualasid, peaks see teave jõudma laiemale
ringile asutustest.
10. Eelnõu § 8 lõike 5 punkt 3 juures palume selgitada, kas säte laieneb ka politseile, kui
vastav kahtlus tekib muude politseile pandud ülesannete täitmise käigus? Seletuskirja
kohaselt hõlmab punkt 3 muid asutusi ja isikuid, kes on oma majandus- või kutsetegevuse
käigus tuvastanud õnnetusjuhtumi või olukorra, millega võib kaasneda ohtliku
nakkushaiguse epideemilise leviku oht. Siia kuuluvad näiteks haridusasutused,
kinnipidamisasutused, transpordisektori ettevõtjad (nt laeva- või lennukikaptenid) ja
suurettevõtted. Nt vanglate/arestimajade puhul ei ole tegemist majandus- või
kutsetegevusega.
11. Eelnõu § 8 lõikes 7 juhime tähelepanu, et eelnõu kohaselt edastatakse teave nakkushaiguse
kahtluse või diagnoosimise kohta koos andmesubjekti isikuandmetega, kuid ebaselgeks
jääb, milliseid isikuandmeid on silmas peetud. Lõikega 7 kehtestatakse volitusnorm
täpsema korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõule
lisatud rakendusakti kohaselt on kavas hakata edastama muuhulgas eriliigilisi
isikuandmeid. Kuivõrd selliste andmete edastamine riivab intensiivselt andmesubjekti
põhiõigusi, peab edastatavate isikuandmete põhikoosseis olema sätestatud seaduses, mitte
määruses. Seaduses peaks olema määratletud vähemalt edastatavate andmete liigid (nt isiku
üldandmed (isiku nimi, isikukood, kontaktandmed), diagnoosi andmed jne).
12. Eelnõu § 9 lõike 3 punktis 3 soovime teada, kes saab juurdepääsu nakkushaiguste
registrile? Eelnõule lisatud vastav määruse kavand (kavand 4) ei käsitle andmetele
juurdepääsu ja andmete väljastamist.
3 (5)
13. Eelnõu § 9 lõikes 5 palume üldiselt üle vaadata nii eelnõus endas kui ka rakendusaktis,
milliseid andmeid plaanitakse saada rahvastikuregistrist. Oluline on andmeid puudutav
selgelt välja tuua, et praktikas ei tekiks andmete väljastamisel probleeme.
14. Eelnõu § 9 lõike 5 punktis 1 on loetletud isikuandmed. Kas nimetatud andmeid on
plaanitud küsida rahvastikuregistrist? Kui jah, siis tuleb see ka rakendusakti
rahvastikuregistrist saadavate andmete hulka lisada.
15. Eelnõu § 9 lõike 5 punktis 1 on sõna „viibimiskoht“. Samas nakkushaiguste registri
põhimääruses rahvastikuregistrist neid andmeid saadavana ei märgita. Rahvastikuregistri
seaduses on „viibimiskoht“ eraldiseisev termin ja andmed, kuigi teadaolevalt kasutatakse
määratlust ka teises tähenduses, see tähendab koht, kus isik peamiselt teadaolevalt viibib,
mitte registreeritud elukoht. Mida siin on mõeldud? Kui õigusaktis kasutada muus
tähenduses kui rahvastikuregistri seaduses viibimiskoht, siis kas võiks öelda näiteks
teadaolev/harilik viibimise koht vms.
16. Eelnõu § 10 lõike 8 punktis 3 palume täpsustada kas loa taotlemise protsessi on kaasatud
ka teisi asutusi, näiteks politseid? Eelnõule lisatud rakendusaktide kavandite hulgas vastav
määruse kavand puudub.
17. Eelnõu § 13 lõikes 3 on sätestatud immuniseerimise korraldus Siseministeeriumi
valitsemisalas. Tekib küsimus, kas vastav regulatsioon peab olema sätestatud seaduse
tasandil. Kui Siseministeeriumil või tema valitsemisala asutusel on eelarves vahendid
täiendava immuniseerimise kulude katteks, kasutatakse neid vastavalt vajadusele. Pakutud
sõnastus toob aga Siseministeeriumile kaasa püsiva rahalise kohustuse, sõltumata iga-
aastastest riigieelarvelistest võimalustest. Seejuures võib tekkida olukord, kus seadusest
tulenev kohustus ei ole tegelikkuses täidetav, kuna eelarvelised vahendid puuduvad. Samuti
vajab kaalumist, kas juhul, kui immuniseerimise vajadus on seotud politsei kaasamisega
käesoleva seaduse alusel, kas kulude kandmine peaks lasuma valdkonna eest vastutaval
Sotsiaalministeeriumil? Lisaks märgime sama paragrahvi lõike 4 osas, et ka politsei
(Siseministeeriumi valitsemisala) töötajad käivad välismissioonidel.
18. Eelnõu § 17 lõikes 7 juhime tähelepanu, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega
kaob tööandjal edaspidi tervisekontrollide otsuste säilitamise kohustus, kuna
töötervishoiuteenuse käigus tekkinud terviseandmete dokumenteerimise ja säilitamise
kohustus lasub tervishoiuteenuse osutajal. Lisaks peab teenuseosutaja esitlema otsuse
andmekoosseisu tervise infosüsteemi. Seetõttu ei toimu enam tervisekontrolli otsuste
edastamist ega säilitamist tööandja juures (v.a enne 01.07.2026 väljastatud tervisekontrolli
otsuste puhul). Seega oleks ettepanek välja võtta tööandja kohustus tõendite säilitamise
kohta ja rakendada see sarnaselt töötervishoiuarsti otsustega, et need kajastuvad teistes riigi
andmekogudes. Lisaks ei ole selge, kuidas tööandja saab teada, kas töötaja on pärast eelmise
tõendi väljastamist elanud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis või olnud
kokkupuutes tuberkuloosi nakatunud isikuga. Samuti vajab selgitamist, kas ja millisel viisil
töötaja peab neid asjaolusid kinnitama ning kas tööandjal tekib õigus selliseid andmeid
küsida või kontrollida.
19. Eelnõu § 17 lõigetes 9 ja 10 juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele. Lõige 9 ja 10 ei
sobitu sätte pealkirja alla, sest neis reguleeritakse kinnipeetavatega seonduvat. Eelnõu § 30
lõike 2 kohaselt teeb järelevalvet käesoleva seaduse § 17 nõuete täitmise üle
Tööinspektsioon, kuid me ei toeta järelevalvepädevuse laiendamist lõigetele 9 ja 10.
Seletuskirjas märgitud kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu mõisted tulevad
vangistusseadusest, mis ei laiene kinnipidamiskeskuses viibivatele välismaalastele. Lisaks
võivad vanglates ja arestimajades viibida näiteks ka kainenemisele toimetatud isikud,
sundtoodud jne. Ka nende ohutus tuleb tagada. Loetelus puudub viide arestimaja
sisekorraeeskirjale. Lõike 10 osas selgitatakse seletuskirjas, miks edasine ravi on vajalik,
samas ei selgu, kuidas seda koostööd ette kujutatakse. Politseil puudub kohustus ja pädevus
tegeleda isikuga vabanemisjärgselt tema jätkuravi korraldamiseks. Teeme ettepaneku
lõikest 10 jätta välja kinnipidamiskeskused ja arestimajad.
4 (5)
20. Eelnõu §-s 22 juhime tähelepanu reisiettevõtete vastutusele, kui teavitamise nõudeid ei
täideta.
21. Eelnõu 23 lõikega 1 kehtestatakse volitusnorm ohtlike nakkushaiguste leviku
tõkestamiseks Eesti riigipiiril. Rakendusakti (kavand 15) osas tõusetuvad hetkel järgmised
küsimused:
21.1. kavandi § 3 punkti 5 kohaselt korraldab TA koostööd PPA ning Maksu- ja
Tolliametiga. Seda koostöö kohustust ei peaks Vabariigi Valitsuse määruse tasandil
reguleerima.
21.2. kavandi § 4 lõige 1 – kas teavitamise kohustus ei peaks olema ka näiteks bussijuhil?
21.3. kavandi § 5 lõige 1 – kuidas saab politsei teada, et isikul on kohustus esitada vastav
tõend ja kas tõend tuleb esitada nii riiki sisenemisel või ka väljumisel ning kuidas saab
selle info vedaja?
21.4. kavandi § 5 lõige 4 – kas TA on 24/7 kontakt, kuhu vastav teada edastatakse ja milline
on TA konkreetne tegevus - nt kiirabi, kes toimetab isiku tervishoiuteenuse osutaja
juurde või kuidas edasi toimetatakse?
21.5. kavandi § 6 lõige 1 – mida peetakse silmas koostöö all piiripunkti valdajaga tingimuste
loomisel? Politsei saab ruume valdajalt ja need ruumid, mis on PPA kasutuses, ei ole
arvestatud TA vajadusteks ja tegevusteks.
21.6. kavandi § 6 lõige 2 – kes sättes toodud meetodeid piiripunktis rakendab?
21.7. kavandi § 7 lõige 4 – palume asendada sõna „otsustab“ sõnaga „rakendab“.
21.8. kavandi § 8 lõige 3 – kas siin mõeldakse ametiabi halduskohtumenetluse seadustiku
alusel? Transpordivahendi peatamine on TA pädevuses. Maksu- ja Tolliametil on
pädevus kauba kinnipidamiseks ja on olemas taristud, kuhu neid paigutada. Politseil
selline võimekus ja roll puudub.
22. Eelnõu § 23 lõikes 2 juhime tähelepanu sõnadele „alalise piiripunkti valdajale“. Palume
täpsustada keda mõeldakse „alalise piiripunkti valdaja“ all, kellele eelnõu kohaselt
rakenduvad täiendavad ülesanded ja seeläbi ka täiendavad kulud. Kui mõiste „piiripunkt“
tuleb riigipiiri seaduse §-st 10, siis mida on silmas peetud sõnade „alaline“ ja „valdaja“ all.
Õigusselguse tagamiseks tuleb eelnõus sõnaselgelt sätestada, kellele ja millised ülesanded
pannaks. Riigiasutuste puhul tuleb seletuskirjas neile avalduv rahaline mõju ka välja tuua.
Hetkel on seletuskirjas kajastatud üksnes TA võimalikud kulud.
23. Eelnõu § 23 lõikes 3 jääb selgusetuks olukord, et isegi kui politsei kuidagi tuvastab, et
isikul puudub vajalik tõend ja ei luba teda piiri ületada, siis mis saab edasi. Selleks peab
olema seadusest tulenev säte, milles nähtuks, mida isik rikub ja teda ei lubata riiki. Kes
menetleb isikut edasi? Kuidas, kelle kuludest toimub isiku tagasisaatmine või kus näiteks
isik ööbib?
24. Eelnõu § 23 lõikes 4 juhime tähelepanu, et kohustus peaks olema ka Maksu- ja Tolliametil.
Riigipiiri seaduse § 9 lõike 2 kohaselt annab lisaks politseile ka toll loa välispiiri
ületamiseks. Seega tuleks lisada kindlasti Maksu- ja Tolliamet, et tagada kõikide asutuste
andmevahetus. Seletuskirjast ei tulene selgelt, kas siin võiks isiku konkreetset Eestis
viibimise kohta ka nõuda. Seletuskirjas selgitada rohkem lahti, mis on reisiandmed.
25. Eelnõu § 25 lõikes 2 tuleks sätestada selge nimekiri andmekogudest, millistest andmeid
väljastatakse. Palume täpsustada, mida on mõeldud uurimistoimingute all?
26. Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 6 juhime tähelepanu, et avaliku ürituse ja koosoleku
korraldamise nõuded on sätestatud KorS-is. Palume kaaluda sõnastada järgmiselt: keelata
avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või kehtestada nende
pidamisele ja korraldamisele täpsemaid nõudeid. Lisaks juhime tähelepanu, et KorS § 59
lõikele 2 kohaselt spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuded sätestab spordiseadus.
Palume kaaluda vajadust täiendada ka punktiga 7, mille kohaselt võiks keelata ka
spordiürituste korraldamisel või kehtestada nende pidamisele ja korraldamisel täpsemad
nõuded.
5 (5)
27. Eelnõu § 28 lõike 2 punktis 6 palume arvestada sama ettepanekut, mis on tehtud eelnõu §
27 osas.
28. Eelnõu § 28 lõike 5 punktis 2 palume täpsustada, kes kontrollib KorS § 44 täitmist?
29. Eelnõu § 28 lõike 5 punktis 4 on sõnad „isikusamasuse tuvastamine“. Juhime tähelepanu,
et isikut tõendavate dokumentide seadus eristab isiku tuvastamist ja isikusamasuse
kontrollimist. Isiku tuvastamine on menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks.
Isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle
isikuga, kes ta eeldatavalt on. Seega tuleb eelnõu § 28 lg 5 punkti 4 ja lg 7 punkti 5
täpsustada.
30. Eelnõu § 31 lõikes 1 on sõna „haldusorgan“. Palume jääda kehtiva sõnastuse juurde ning
haldusorgani asemel kasutada „korrakaitseorgan“ või põhjendada, miks on
muudatusettepanek tehtud. Lisaks palume kaaluda KorS § 26 (teavitamine), § 45 (sõiduki
peatamine) § 52 (vallasasja hoiulevõtmine) lisamist. Meie hinnangul on nende meetmete
lisamine vajalik, sest TA-l peaks olema võimalik teavitada isikuid, et tekkinud on vastav
olukord. Sõidukeid peaks olema võimalik peatada, kuna kui on näha, et keegi lahkub
piirkonnast, siis näiteks isikut võib küll küsitleda (KorS § 30), kuid sõidukit peatada ei saa.
Samuti võib tekkida ka olukord, kus oleks vaja kontrollida nt asja/eset, mis võib olla
nakkusohtlik.
31. Eelnõu § 31 lõikes 2 palume täpsustada, et kui on tegemist nakkushaigega, siis miks
toimetada isik tema elu- või viibimiskohta? Palume kaaluda lisaks KorS § 46 lõikes 5
kirjeldatud lahendust.
32. Eelnõu § 31 lõikes 3 palume täpsustada milliseid sunnivahendeid TA võib rakendada ja kui
soov on suurendada ettekirjutusega määratavat sunniraha, siis tuleb ka see seaduses
sätestada. Kindlasti tuleks eristada sunniraha määra eraisikutele ja juriidilistele isikutele.
33. Eelnõu § 32 lõikes 2 juhime tähelepanu, et kaasamine ei tähenda oma ülesannete üle
andmist teisele asutusele. Tegevused saavad toimuda üksnes kaasaja eestvedamisel.
Endiselt on lahendamata, kes ja mille eest kaasamise korral vastutab.
34. Eelnõu § 32 lõikes 4 nõustume, et TA saab tagada väljaõppe, aga ilmselgelt mitte teadmisi
ja oskuseid.
35. Eelnõu § 32 lõikes 5 tuleks õigusselguse huvides viidata KorS-i 5. peatükis sätestatule või
konkreetsetele paragrahvidele.
36. Eelnõu § 38 lõikes 2 tuleks sätestada, et politsei on kohtuväline menetleja §-des 34 ja 35.
37. Eelnõu §-s 44 juhime tähelepanu riigipiiri seaduse muudatustele. Soovime eelnõust välja
jätta kõik riigipiiri seadusega seotud muudatused. Juhime tähelepanu riigipiiri seaduse
reguleerimisalale - seadus sätestab Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja
tähistamise, maismaapiiripunkti sisenemise korraldamise, piirirežiimi ning vastutuse
piirirežiimi rikkumise ja riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest. Sätted, millega soovitakse
riigipiiri seadust muuta ei kuulu riigipiiri seaduse reguleerimisalasse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Jaanus Põldmaa 6125041
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu | 04.02.2026 | 1 | 1-7/28-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalministeerium |