Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Sotsiaalministeerium

Teie: 04.02.2026 nr SOM/26-0163/-1K

Meie: 05.03.2026 nr 1-7/28-2

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Lugupeetud minister

Siseministeerium kooskõlastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (edaspidi

eelnõu) märkustega. Esitame järgmised lahendusettepanekud ning täiendavad küsimused

eelnõu kohta.

1. Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 1 palume jääda kas korrakaitseseaduse (edaspidi ka KorS) § 54

määratluse juurde või seletuskirjas või seletuskirja lisas täpsustada, miks käesolevas

eelnõus on tehtud avaliku koha definitsiooni täpsustus või erisus. Eelnõu seletuskirjast ei

selgu, kas näiteks olukorras, kus isik korraldab enda korteris koosoleku, käsitletakse seda

samuti avaliku kohana.

2. Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 6 osas märgime, et terminit „isolatsioon“ seaduses ei kasutata,

mistõttu palume nimetatud punkti või eelnõud täpsustada või termin loetelust välja jätta.

3. Eelnõu § 5 lõike 5 osas märgime, et sätte sõnastus jätab lahtiseks nii isikute ja asutuste

ringi, kelle käest on Terviseametil (edaspidi ka TA) õigus andmeid nõuda, kui ka andmete

koosseisu, mida TA on õigustatud saama. Selline võimalus peaks olema pigem

nakkushaiguse tõrje faasis. Seletuskirja kohaselt on sätte eesmärgiks tagada TA-le õigus

saada andmevaldajatel olemasolevat teavet järelevalvemenetluse või nakkushaiguse tõrje

käigus. Antud sätte sõnastus on aga sellest oluliselt laiem, sätestades õiguse andmeid nõuda

„rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks ja selle maandamiseks“. Seletuskirja põhjal

ei ole selge, milliseid olukordi vastav määratlus hõlmab. Kui sätte eesmärgiks on tagada

vajalike andmete kättesaadavus üksnes järelevalvemenetluse ja nakkushaiguste tõrje

läbiviimise eesmärgil (nagu seletuskirjas välja toodud), teeme ettepaneku see selgelt välja

tuua ka eelnõus.

4. Eelnõu § 7 lõikes 1 viidatakse sama paragrahvi lõike 1 ohule, kuid selles lõikes ei ole ohtu

kirjeldatud.

5. Eelnõu § 7 lõiked 5 ja 7 reguleerivad ravi osutamist ning isiku haiglasse toimetamist. Lõike

5 kohaselt tuleb isikut sundravi kohaldamise otsusest teavitada mitte hiljem kui 12 tunni

jooksul. Kui see on alles teavitamise tähtaeg, siis kui kiiresti tuleb ravi alustada? 48 tunni

tähtaeg hakkab kulgema ravi kohaldamisest, samast ajast algab ka kohtule taotluse

esitamise tähtaeg. Samas saaks arst kohtusse pöörduda kohe peale otsuse tegemist, miks ta

peab kuni ravi kohaldamise alguseni ootama? Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, et arsti

otsuse peale hakkab politsei isikut haiglasse toimetama. See saab toimuda üksnes

kohtumääruse alusel. Muul juhul peaks seda tegema keegi teine, nt kiirabi. Lisaks jääb

2 (5)

selgusetuks, milles seisneb abi osutamine. Abi osutamine ei ole iseenesest sunni

kohaldamine. Täpselt vajab sätestamist, milles seisneb politsei poolne abistamise kohustus

ja millisel juhul ja kui palju ning kas selleks on lubatud ka erivahendite kasutamine (v.a

tulirelv/taser). Samuti – kuidas hüvitatakse abi osutamisel tekkinud kulud ning kes vastutab

nende (arst/kohus) otsuste tulemusel tekkinud kahjude jms eest.

6. Eelnõu § 7 lõikes 6 juhime tähelepanu, et sättes toodu ei ole politsei ülesanne ja sellega ei

saa nõustuda. Politsei ei hakka nakkushaige isiku haiglas viibimise ajal tema vara kaitset

tagama (nt elukohas ahju kütma). Oma vara kaitset saab korraldada nakkushaige ise või

tema volitatud isik, vt kehtiva seaduse § 4 lõiget 5. Vastavaid korraldusi on võimalik teha

ka nakkushaiglast nt telefoni teel. Kui isikul tõesti lähedasi ei ole, siis peab seda korraldama

kohalik omavalitsus. Teeme ettepaneku jätta sättest välja tekstiosa „koostöös politseiga“.

7. Eelnõu § 7 lõikes 8 juhime tähelepanu, et eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud isik võib liikuda

igal pool ja kasutada ka erinevaid riiklikke teenuseid (nt juhilubade saamine). Kui

eesmärgiks on selline isik kinni pidada, siis on politsei selleks liialt kitsas ring ja seda ringi

tuleks seega laiendada. Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama informatsiooni operatiivse

olemasolu ja kättesaadavuse laiemale ringile riigiasutustest ja olema valmis 24/7

reageerima.

8. Eelnõu § 7 lõikes 8 juhime tekstiosale „kelle asukoht on teadmata“. Kuigi analoogne säte

on ka kehtivas seaduses, on jätkuvalt ebaselge, millise menetlusega on tegemist, ehk

milliseid meetmeid politsei isiku asukoha tuvastamiseks kohaldada võib. Tegemist ei ole

tagaotsitavaga kriminaalmenetluse seadustiku tähenduses ega isiku asukoha tuvastamisega

väärteomenetluse raames. Samuti ei ole tegemist teadmata kadunud isikuga. Kas tegemist

on kaasamisega riiklikusse järelevalvesse? Teeme ettepaneku eelnõus sätestada, milliseid

KorS-is toodud meetmeid politsei isiku asukoha tuvastamiseks võib kohaldada. Eraldi

küsimus on, mis saab siis, kui politsei nakkushaige asukoha tuvastab. Seaduse järgi teavitab

politsei tervishoiuteenuse osutajat – kas tervishoiuteenuse osutaja toimetab ise isiku

haiglasse? Kui kiiresti ja kas sellesse kaastakse omakorda politsei?

9. Eelnõu § 8 lõikes 4 on tekstiosa „kiiret sekkumist“. Juhime tähelepanu, et kui tegemist on

sündmusega, mis vajab kiiret sekkumist, siis üksnes TA teavitamine ei ole piisav. Kui

nakkushaigusega kaasneb oht eskaleeruda kriisiolukorraks, siis selleks, et koostada

ohuhinnang, planeerida ressursse ja kaardistada ohualasid, peaks see teave jõudma laiemale

ringile asutustest.

10. Eelnõu § 8 lõike 5 punkt 3 juures palume selgitada, kas säte laieneb ka politseile, kui

vastav kahtlus tekib muude politseile pandud ülesannete täitmise käigus? Seletuskirja

kohaselt hõlmab punkt 3 muid asutusi ja isikuid, kes on oma majandus- või kutsetegevuse

käigus tuvastanud õnnetusjuhtumi või olukorra, millega võib kaasneda ohtliku

nakkushaiguse epideemilise leviku oht. Siia kuuluvad näiteks haridusasutused,

kinnipidamisasutused, transpordisektori ettevõtjad (nt laeva- või lennukikaptenid) ja

suurettevõtted. Nt vanglate/arestimajade puhul ei ole tegemist majandus- või

kutsetegevusega.

11. Eelnõu § 8 lõikes 7 juhime tähelepanu, et eelnõu kohaselt edastatakse teave nakkushaiguse

kahtluse või diagnoosimise kohta koos andmesubjekti isikuandmetega, kuid ebaselgeks

jääb, milliseid isikuandmeid on silmas peetud. Lõikega 7 kehtestatakse volitusnorm

täpsema korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõule

lisatud rakendusakti kohaselt on kavas hakata edastama muuhulgas eriliigilisi

isikuandmeid. Kuivõrd selliste andmete edastamine riivab intensiivselt andmesubjekti

põhiõigusi, peab edastatavate isikuandmete põhikoosseis olema sätestatud seaduses, mitte

määruses. Seaduses peaks olema määratletud vähemalt edastatavate andmete liigid (nt isiku

üldandmed (isiku nimi, isikukood, kontaktandmed), diagnoosi andmed jne).

12. Eelnõu § 9 lõike 3 punktis 3 soovime teada, kes saab juurdepääsu nakkushaiguste

registrile? Eelnõule lisatud vastav määruse kavand (kavand 4) ei käsitle andmetele

juurdepääsu ja andmete väljastamist.

3 (5)

13. Eelnõu § 9 lõikes 5 palume üldiselt üle vaadata nii eelnõus endas kui ka rakendusaktis,

milliseid andmeid plaanitakse saada rahvastikuregistrist. Oluline on andmeid puudutav

selgelt välja tuua, et praktikas ei tekiks andmete väljastamisel probleeme.

14. Eelnõu § 9 lõike 5 punktis 1 on loetletud isikuandmed. Kas nimetatud andmeid on

plaanitud küsida rahvastikuregistrist? Kui jah, siis tuleb see ka rakendusakti

rahvastikuregistrist saadavate andmete hulka lisada.

15. Eelnõu § 9 lõike 5 punktis 1 on sõna „viibimiskoht“. Samas nakkushaiguste registri

põhimääruses rahvastikuregistrist neid andmeid saadavana ei märgita. Rahvastikuregistri

seaduses on „viibimiskoht“ eraldiseisev termin ja andmed, kuigi teadaolevalt kasutatakse

määratlust ka teises tähenduses, see tähendab koht, kus isik peamiselt teadaolevalt viibib,

mitte registreeritud elukoht. Mida siin on mõeldud? Kui õigusaktis kasutada muus

tähenduses kui rahvastikuregistri seaduses viibimiskoht, siis kas võiks öelda näiteks

teadaolev/harilik viibimise koht vms.

16. Eelnõu § 10 lõike 8 punktis 3 palume täpsustada kas loa taotlemise protsessi on kaasatud

ka teisi asutusi, näiteks politseid? Eelnõule lisatud rakendusaktide kavandite hulgas vastav

määruse kavand puudub.

17. Eelnõu § 13 lõikes 3 on sätestatud immuniseerimise korraldus Siseministeeriumi

valitsemisalas. Tekib küsimus, kas vastav regulatsioon peab olema sätestatud seaduse

tasandil. Kui Siseministeeriumil või tema valitsemisala asutusel on eelarves vahendid

täiendava immuniseerimise kulude katteks, kasutatakse neid vastavalt vajadusele. Pakutud

sõnastus toob aga Siseministeeriumile kaasa püsiva rahalise kohustuse, sõltumata iga-

aastastest riigieelarvelistest võimalustest. Seejuures võib tekkida olukord, kus seadusest

tulenev kohustus ei ole tegelikkuses täidetav, kuna eelarvelised vahendid puuduvad. Samuti

vajab kaalumist, kas juhul, kui immuniseerimise vajadus on seotud politsei kaasamisega

käesoleva seaduse alusel, kas kulude kandmine peaks lasuma valdkonna eest vastutaval

Sotsiaalministeeriumil? Lisaks märgime sama paragrahvi lõike 4 osas, et ka politsei

(Siseministeeriumi valitsemisala) töötajad käivad välismissioonidel.

18. Eelnõu § 17 lõikes 7 juhime tähelepanu, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega

kaob tööandjal edaspidi tervisekontrollide otsuste säilitamise kohustus, kuna

töötervishoiuteenuse käigus tekkinud terviseandmete dokumenteerimise ja säilitamise

kohustus lasub tervishoiuteenuse osutajal. Lisaks peab teenuseosutaja esitlema otsuse

andmekoosseisu tervise infosüsteemi. Seetõttu ei toimu enam tervisekontrolli otsuste

edastamist ega säilitamist tööandja juures (v.a enne 01.07.2026 väljastatud tervisekontrolli

otsuste puhul). Seega oleks ettepanek välja võtta tööandja kohustus tõendite säilitamise

kohta ja rakendada see sarnaselt töötervishoiuarsti otsustega, et need kajastuvad teistes riigi

andmekogudes. Lisaks ei ole selge, kuidas tööandja saab teada, kas töötaja on pärast eelmise

tõendi väljastamist elanud kõrge tuberkuloosi haigestumise riskiga riigis või olnud

kokkupuutes tuberkuloosi nakatunud isikuga. Samuti vajab selgitamist, kas ja millisel viisil

töötaja peab neid asjaolusid kinnitama ning kas tööandjal tekib õigus selliseid andmeid

küsida või kontrollida.

19. Eelnõu § 17 lõigetes 9 ja 10 juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele. Lõige 9 ja 10 ei

sobitu sätte pealkirja alla, sest neis reguleeritakse kinnipeetavatega seonduvat. Eelnõu § 30

lõike 2 kohaselt teeb järelevalvet käesoleva seaduse § 17 nõuete täitmise üle

Tööinspektsioon, kuid me ei toeta järelevalvepädevuse laiendamist lõigetele 9 ja 10.

Seletuskirjas märgitud kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu mõisted tulevad

vangistusseadusest, mis ei laiene kinnipidamiskeskuses viibivatele välismaalastele. Lisaks

võivad vanglates ja arestimajades viibida näiteks ka kainenemisele toimetatud isikud,

sundtoodud jne. Ka nende ohutus tuleb tagada. Loetelus puudub viide arestimaja

sisekorraeeskirjale. Lõike 10 osas selgitatakse seletuskirjas, miks edasine ravi on vajalik,

samas ei selgu, kuidas seda koostööd ette kujutatakse. Politseil puudub kohustus ja pädevus

tegeleda isikuga vabanemisjärgselt tema jätkuravi korraldamiseks. Teeme ettepaneku

lõikest 10 jätta välja kinnipidamiskeskused ja arestimajad.

4 (5)

20. Eelnõu §-s 22 juhime tähelepanu reisiettevõtete vastutusele, kui teavitamise nõudeid ei

täideta.

21. Eelnõu 23 lõikega 1 kehtestatakse volitusnorm ohtlike nakkushaiguste leviku

tõkestamiseks Eesti riigipiiril. Rakendusakti (kavand 15) osas tõusetuvad hetkel järgmised

küsimused:

21.1. kavandi § 3 punkti 5 kohaselt korraldab TA koostööd PPA ning Maksu- ja

Tolliametiga. Seda koostöö kohustust ei peaks Vabariigi Valitsuse määruse tasandil

reguleerima.

21.2. kavandi § 4 lõige 1 – kas teavitamise kohustus ei peaks olema ka näiteks bussijuhil?

21.3. kavandi § 5 lõige 1 – kuidas saab politsei teada, et isikul on kohustus esitada vastav

tõend ja kas tõend tuleb esitada nii riiki sisenemisel või ka väljumisel ning kuidas saab

selle info vedaja?

21.4. kavandi § 5 lõige 4 – kas TA on 24/7 kontakt, kuhu vastav teada edastatakse ja milline

on TA konkreetne tegevus - nt kiirabi, kes toimetab isiku tervishoiuteenuse osutaja

juurde või kuidas edasi toimetatakse?

21.5. kavandi § 6 lõige 1 – mida peetakse silmas koostöö all piiripunkti valdajaga tingimuste

loomisel? Politsei saab ruume valdajalt ja need ruumid, mis on PPA kasutuses, ei ole

arvestatud TA vajadusteks ja tegevusteks.

21.6. kavandi § 6 lõige 2 – kes sättes toodud meetodeid piiripunktis rakendab?

21.7. kavandi § 7 lõige 4 – palume asendada sõna „otsustab“ sõnaga „rakendab“.

21.8. kavandi § 8 lõige 3 – kas siin mõeldakse ametiabi halduskohtumenetluse seadustiku

alusel? Transpordivahendi peatamine on TA pädevuses. Maksu- ja Tolliametil on

pädevus kauba kinnipidamiseks ja on olemas taristud, kuhu neid paigutada. Politseil

selline võimekus ja roll puudub.

22. Eelnõu § 23 lõikes 2 juhime tähelepanu sõnadele „alalise piiripunkti valdajale“. Palume

täpsustada keda mõeldakse „alalise piiripunkti valdaja“ all, kellele eelnõu kohaselt

rakenduvad täiendavad ülesanded ja seeläbi ka täiendavad kulud. Kui mõiste „piiripunkt“

tuleb riigipiiri seaduse §-st 10, siis mida on silmas peetud sõnade „alaline“ ja „valdaja“ all.

Õigusselguse tagamiseks tuleb eelnõus sõnaselgelt sätestada, kellele ja millised ülesanded

pannaks. Riigiasutuste puhul tuleb seletuskirjas neile avalduv rahaline mõju ka välja tuua.

Hetkel on seletuskirjas kajastatud üksnes TA võimalikud kulud.

23. Eelnõu § 23 lõikes 3 jääb selgusetuks olukord, et isegi kui politsei kuidagi tuvastab, et

isikul puudub vajalik tõend ja ei luba teda piiri ületada, siis mis saab edasi. Selleks peab

olema seadusest tulenev säte, milles nähtuks, mida isik rikub ja teda ei lubata riiki. Kes

menetleb isikut edasi? Kuidas, kelle kuludest toimub isiku tagasisaatmine või kus näiteks

isik ööbib?

24. Eelnõu § 23 lõikes 4 juhime tähelepanu, et kohustus peaks olema ka Maksu- ja Tolliametil.

Riigipiiri seaduse § 9 lõike 2 kohaselt annab lisaks politseile ka toll loa välispiiri

ületamiseks. Seega tuleks lisada kindlasti Maksu- ja Tolliamet, et tagada kõikide asutuste

andmevahetus. Seletuskirjast ei tulene selgelt, kas siin võiks isiku konkreetset Eestis

viibimise kohta ka nõuda. Seletuskirjas selgitada rohkem lahti, mis on reisiandmed.

25. Eelnõu § 25 lõikes 2 tuleks sätestada selge nimekiri andmekogudest, millistest andmeid

väljastatakse. Palume täpsustada, mida on mõeldud uurimistoimingute all?

26. Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 6 juhime tähelepanu, et avaliku ürituse ja koosoleku

korraldamise nõuded on sätestatud KorS-is. Palume kaaluda sõnastada järgmiselt: keelata

avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise või kehtestada nende

pidamisele ja korraldamisele täpsemaid nõudeid. Lisaks juhime tähelepanu, et KorS § 59

lõikele 2 kohaselt spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuded sätestab spordiseadus.

Palume kaaluda vajadust täiendada ka punktiga 7, mille kohaselt võiks keelata ka

spordiürituste korraldamisel või kehtestada nende pidamisele ja korraldamisel täpsemad

nõuded.

5 (5)

27. Eelnõu § 28 lõike 2 punktis 6 palume arvestada sama ettepanekut, mis on tehtud eelnõu §

27 osas.

28. Eelnõu § 28 lõike 5 punktis 2 palume täpsustada, kes kontrollib KorS § 44 täitmist?

29. Eelnõu § 28 lõike 5 punktis 4 on sõnad „isikusamasuse tuvastamine“. Juhime tähelepanu,

et isikut tõendavate dokumentide seadus eristab isiku tuvastamist ja isikusamasuse

kontrollimist. Isiku tuvastamine on menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks.

Isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle

isikuga, kes ta eeldatavalt on. Seega tuleb eelnõu § 28 lg 5 punkti 4 ja lg 7 punkti 5

täpsustada.

30. Eelnõu § 31 lõikes 1 on sõna „haldusorgan“. Palume jääda kehtiva sõnastuse juurde ning

haldusorgani asemel kasutada „korrakaitseorgan“ või põhjendada, miks on

muudatusettepanek tehtud. Lisaks palume kaaluda KorS § 26 (teavitamine), § 45 (sõiduki

peatamine) § 52 (vallasasja hoiulevõtmine) lisamist. Meie hinnangul on nende meetmete

lisamine vajalik, sest TA-l peaks olema võimalik teavitada isikuid, et tekkinud on vastav

olukord. Sõidukeid peaks olema võimalik peatada, kuna kui on näha, et keegi lahkub

piirkonnast, siis näiteks isikut võib küll küsitleda (KorS § 30), kuid sõidukit peatada ei saa.

Samuti võib tekkida ka olukord, kus oleks vaja kontrollida nt asja/eset, mis võib olla

nakkusohtlik.

31. Eelnõu § 31 lõikes 2 palume täpsustada, et kui on tegemist nakkushaigega, siis miks

toimetada isik tema elu- või viibimiskohta? Palume kaaluda lisaks KorS § 46 lõikes 5

kirjeldatud lahendust.

32. Eelnõu § 31 lõikes 3 palume täpsustada milliseid sunnivahendeid TA võib rakendada ja kui

soov on suurendada ettekirjutusega määratavat sunniraha, siis tuleb ka see seaduses

sätestada. Kindlasti tuleks eristada sunniraha määra eraisikutele ja juriidilistele isikutele.

33. Eelnõu § 32 lõikes 2 juhime tähelepanu, et kaasamine ei tähenda oma ülesannete üle

andmist teisele asutusele. Tegevused saavad toimuda üksnes kaasaja eestvedamisel.

Endiselt on lahendamata, kes ja mille eest kaasamise korral vastutab.

34. Eelnõu § 32 lõikes 4 nõustume, et TA saab tagada väljaõppe, aga ilmselgelt mitte teadmisi

ja oskuseid.

35. Eelnõu § 32 lõikes 5 tuleks õigusselguse huvides viidata KorS-i 5. peatükis sätestatule või

konkreetsetele paragrahvidele.

36. Eelnõu § 38 lõikes 2 tuleks sätestada, et politsei on kohtuväline menetleja §-des 34 ja 35.

37. Eelnõu §-s 44 juhime tähelepanu riigipiiri seaduse muudatustele. Soovime eelnõust välja

jätta kõik riigipiiri seadusega seotud muudatused. Juhime tähelepanu riigipiiri seaduse

reguleerimisalale - seadus sätestab Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja

tähistamise, maismaapiiripunkti sisenemise korraldamise, piirirežiimi ning vastutuse

piirirežiimi rikkumise ja riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest. Sätted, millega soovitakse

riigipiiri seadust muuta ei kuulu riigipiiri seaduse reguleerimisalasse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Jaanus Põldmaa 6125041

[email protected]