Teade valimipõhise järelevalvemenetluse mittealustamisest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

AS Tallinna Linnatransport

Teade valimipõhise

järelevalvemenetluse

mittealustamisest

Austatud härra Padar

12.12.2025 kirjaga nr 12.2-1/5153-2 pöördusime Teie poole selgitusküsimuste ja soovitustega, mis

puudutasid Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport (edaspidi: hankija) kasutatavatele gaasibussidele

ja majandussõidukitele maagaasi ja biometaani (edaspidi koos: surugaasi) ostmist.

Oma pöördumises osutasime sellele, et riigihangete seaduse (RHS) erinevate sätete koostimest

tulenevalt peaks avatud hankemenetluse teel sõlmitava hankelepingu eseme määratlusse kuuluv

hankeobjekti maksimaalne maht olema reeglina koguseliselt piiratud ning riigihankes pakkumuse

esitamisest huvitatud ettevõtjatele juba enne pakkumuse esitamist ettenähtav. Erandlikel juhtudel,

kui hankelepingu mahtusid ei ole hankijal võimalik objektiivselt ette näha, peab hangitavate

teenuste olemus olema siiski sätestatud piisavalt arusaadavalt, et asjatundlikel pakkujatel oleks

endil võimalik mahtusid mõistlikult prognoosida. Eelnevale tuginedes soovitasime hankijal

hoiduda RHS-i rikkumisest ning mitte osta avatud hankemenetluse „Surugaasi ostmine“,

viitenumber 209940, (edaspidi ka: surugaasi riigihange) tulemusel sõlmitud hankelepinguga

surugaasi kõnealuse riigihanke alusdokumentides ette nähtust suuremas mahus. Ühtlasi palusime

valimipõhise järelevalvemenetluse alustamise vajaduse hindamiseks selgitada, kas hankijal on

kavas senise surugaasi hankelepingu ammendumisel korraldada surugaasi ostmiseks uus riigihanke

menetlus.

23.01.2026 vastuskirjas nr 2-1/8567-3 selgitasite, et kuigi surugaasi riigihanke alusdokumentides

(edaspidi ka: RHAD) ei olnud sõnaselgelt fikseeritud ostetava gaasi mahtu megavatt-tundides või

tonnides, oli maksimaalselt ostetava gaasi hulk RHAD-i alusel välja arvutatav. Seejuures pole õige

taandada ostetava surugaasi maksimaalset mahtu ainult gaasibusside arvule, vaid arvesse tuleb

võtta ka RHAD-is nimetatud busside läbisõidumahtusid. Hankija määras surugaasi hankelepingu

alusel ostetava surugaasi koguse gaasibusside arvu ja läbisõidumahu tulemina, lisades sellele

vastavalt RHAD-i tingimustele täiendavalt ka 20 majandussõiduki teenindamiseks vajaliku gaasi

koguse (vt RHAD tehniline kirjeldus p 2.2.3 ja hankelepingu projekt p 2.1.1). Busside läbisõit oli

määratletud tehniline kirjelduse p-s 2.2.1, mille kohaselt iga gaasibussi hinnanguline läbisõit ühes

aastas on kuni 80 000 km. Samuti olid tehnilisele kirjeldusele lisatud surugaasibusside liikumiste

ja läbisõitude näidisgraafikud (vt RHAD tehniline kirjeldus lisa 1).

Esitasite andmed ja arvutuskäigu surugaasi RHAD-i alusel arvutatud hankelepingu kogumahu kohta

ja võrdluse surugaasi reaalse tarbimisega (ostukogustega), millest nähtuvalt ei ole hankija sõlmitud

hankelepingu maksimaalset mahtu veel saavutanud. Samas kinnitasite, et hankija peab arvestust ja

kontrollib jooksvalt, et surugaasi ostmisel ei ületaks kavandatud hankelepingu mahtu, millega

Teie 23.01.2026

nr 2-1/8567-3

Meie 05.03.2026 nr 12.2-1/5153-9

kõik pakkujad said surugaasi riigihankes pakkumusi esitades arvestada, ja et faktiline gaasitarbimine

jääb nimetatud mahu piiridesse. Kui edasise tarbimise käigus peaks nähtuma, et hankelepingu alusel

määratud gaasikogusest jääb väheks, lubasite analüüsida võimalust muuta sõlmitud hankelepingut

või korraldada uue hankelepingu sõlmimiseks uus riigihanke menetlus.

Rahandusministeerium, olles tutvunud Teie vastuskirjas esitatud selgitustega ning riigihangete

registris avaldatud RHAD-i tingimustega ja pakkumuste esitamisele eelnevalt hankija ja huvitatud

ettevõtjate vahel toimunud teabevahetusega, nõustub, et surugaasi hankelepingu kehtivuse jooksul

ostetav surugaasi kogus tuleb arvutada lähtuvalt RHAD-is viidatud gaasibusside arvust ja nende

läbisõidumahust, lisades saadud tulemile kahekümne majandussõiduki gaasitarbimise lepingu

kehtivusajal. Hankelepingu projekti p-s 6.2 järgi: „Müüjal on kohustus müüa Ostjale Kinnistutele

rajatavate tankimisseadmete kaudu gaasi koguses, mis võimaldab Ostjal kogu Lepingu perioodi

jooksul teostada bussiliinivedu Ostja poolt ostetavate gaasibussidega Ostja määratavatel tingimustel

(sh gaasibusside arv ja läbisõidu maht).“ Samamoodi, et maksimaalselt ostetava surugaasi

koguse määramisel tuleb ennekõike lähtuda gaasibusside arvust ja nende läbisõidumahust, selgitas

hankija RHAD-i tingimusi ka pakkumuste esitamisele eelnevalt riigihangete registris RHS § 45

lg-ga 1 ja § 46 lg-ga 1 vastavuses toiminud teabevahetuse käigus (vt sõnumi ID 457785, hankija

19.06.2019 vastus 17.06.2019 esitatud selgituspäringule). Hankelepingu projekti p-s 2.1.1 oli öeldud,

et lepingu esemeks on rajatavate tankimisseadmete kaudu surugaasi ostmine hankija kasutatavatele ja

kasutusse võetavatele gaasibussidele ja gaasil sõitvatele majandussõidukitele. Tehnilise kirjelduse

p 2.2.3 järgi kasutab hankija hankelepingu kehtivuse jooksul ca 20 surugaasil sõitvat majandussõidukit,

mille tankimine peab (samuti) olema tagatud mõlema tankimisseadme kaudu kogu hankelepingu

perioodi jooksul. Järelikult sai iga mõistlikult tähelepanelik ja hoolas ettevõtja pakkumust koostades

ja pakkumuse maksumust hinnastades lähtuda sellest, et surugaasi maksimaalne kogus määratletakse

eelkõige busside aastase läbisõidu ning kasutusele võetavate busside ja majandussõidukite arvu

kaudu. Hankija esitatud andmetel, mida Rahandusministeerium on pidanud usaldusväärseteks, ei

ole kirjeldatud metoodika alusel välja arvutatud gaasikogust tänaseks ületatud. Seetõttu ei ole

hankijal olnud seni vajadust hankelepingu koguselisi mahtusid muuta ja hankija on kinnitanud,

et jälgib, et RHAD-i alusel arvutatud surugaasi maksimaalset kogust sõlmitud hankelepingu

täitmisel ei ületataks.

Täname hankijat koostöö ja põhjalike selgituste eest. Arvestades, et juhul kui hankelepingu

alusel määratud gaasikogusest jääb väheks, lubasite analüüsida võimalust muuta sõlmitud

hankelepingut või korraldada uue hankelepingu sõlmimiseks uus riigihanke menetlus, oleme

hinnanud AS-i Tallinna Linnatransport riigihanke tegevuses RHS-i rikkumise esinemise

tõenäosust madalaks ning ei pea sellega seoses valimipõhise järelevalvemenetluse läbiviimist

avalike huvide kaitse seisukohast hetkel vajalikuks.

Kuigi praegusel juhul on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Tallinna Linnatransport riigihanke

tegevuse üle valimipõhise järelevalvemenetluse läbiviimist mittevajalikus, ei olnuks valimipõhise

järelevalvemenetluse läbiviimine RHS-ist tulenevalt imperatiivselt keelatud. Vastuskirjas toodud

subjektiivne õigustõlgendus vastupidisest ei ole õige. Valimipõhine järelevalve ei pea vältimatult

alati hõlmama mitut või kõiki hankija riigihanke menetlusi kontrollitaval ajaperioodil.

RHS-i asjaomased sätted (vt 9. ptk) vastuskirjas väidetud piirangut ette ei näe. Seadusandja on RHS

järelevalve regulatsiooni selgitades märkinud üksnes seda, et reeglina hõlmab valimipõhine kontroll

rohkem kui ühte riigihanget või rohkem kui ühe hankija riigihankeid (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I.

Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk-d 144-145: „Valimipõhine järelevalve võib toimuda pisteliselt

plaanivälise kontrollina või vastavalt järelevalve tööplaanile, sealhulgas retrospektiivse järelkontrollina,

hõlmates kõiki hankija riigihankeid kontrollitaval ajavahemikul. […] Valimipõhine järelevalve võib

muu hulgas toimuda ka temaatilise kontrollina selliselt, et kontrollitakse ainult hankija välja-

kuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi või hankelepingute muutmisi vms. […] Kuna

valimipõhised järelevalved viiakse üldjuhul läbi siis, kui hankeleping on sõlmitud ja riigihange on

seega lõppenud, ei saa Rahandusministeerium rikkumise tuvastamisel teha ettekirjutust riigihanke

kehtetuks tunnistamiseks või rikkumise lõpetamiseks. Viimane on võimalik üksnes enne hanke- või

raamlepingu sõlmimist, olles juhtumipõhise järelevalve meetmeks“).

Järelikult ei ole seadusandja soovinud kehtestada absoluutset keeldu toimetada valimipõhist

järelevalvemenetlust vajadusel ühe konkreetse riigihanke menetlusega seoses, kui Rahandus-

ministeerium peab seda avaliku huvi kaitse seisukohast relevantseks. Vastupidisel juhul oleks vastav

keeld seaduses sõnaselgelt sõnastatud (vrd RHS § 206 lg 1 kataloogiga, milles on sätestatud

juhtumipõhist järelevalvemenetlust välistavad imperatiivsed asjaolud). Õiguslikult relevantne

vahetegu juhtumispõhisel ja valimipõhisel järelevalvel seisneb mitte selles, mitut riigihanke menetlust

võib vastavat liiki järelevalvemenetlus hõlmata, vaid Rahandusministeeriumile usaldatud järelevalve

meetmete diferentseerituses. Juhtumi- ja valimipõhises on need immanentselt erineva sisu, ulatuse ja

õigusliku tähendusega. Juhtumipõhiselt alustatud järelevalvemenetlus (RHS § 205 lg 1 p 1) võib lõppeda

koormava haldusakti – ettekirjutuse – hankijale teatavaks tegemisega (RHS § 205 lg 4 p-d 1-2, §

208 lg-d 1-2). Ent valimipõhises järelevalves (RHS § 205 lg 1 p 2) ei ole ettekirjutuse tegemise

võimalust ette nähtud. Valimipõhise kontrolli tulemuste kohta koostatakse kirjalik kontrolliakt,

mis lõpetab valimipõhiselt alustatud järelevalvemenetluse (RHS § 205 lg 4 p 3, § 209). Seega ei

kaasne valimipõhise kontrolliga haldusakti andmist. Rahandusministeeriumi kontrolliakt ei saa

sisaldada ettekirjutust ega ole haldusakt, sest sellel puudub regulatiivsus: kontrolliakt ei ole suunatud

õiguste või kohustuste tekitamisele, nende muutmisele ega lõpetamisele. Hoolimata sellest, et

kontrolliaktis tuuakse ära „tuvastatud asjaolud ja rikkumised” (RHS § 209 lg 2 p 4), ei tähenda

see haldusõigussuhteid mõjutavate faktide õiguslikult siduvat tuvastamist eelhaldusaktiga haldus-

menetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses (vt A. Aedmaa, E. Lopman, N. Parrest, I. Pilving,

E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus, 2004, lk 255-256, 327, p-d 9.1.3.3, 9.6.2.5).

Rahandusministeeriumi kontrolliakt on seega vaadeldav pelgalt menetlustoiminguna (vrd RKHKo

12.11.2019, nr 3-16-1573, p-d 30-31). Eelnevast johtuvalt on asjatu ka hankija kartus, et valimipõhine

järelevalvemenetlus võiks päädida hankija suhtes (haldusõiguslike) sanktsioonide rakendamisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]