Teade

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tööst 2025. aastal

1. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni töö korraldus
Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon (edaspidi komisjon) on tegutsenud alates 2001. aastast. Komisjoni tegevuse eesmärgiks on surmaga ja viie või enama vigastatu arvuga lõppenud liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamine, üldistamine ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamine. Kuni 2016. aasta detsembrini uuriti vaid Harjumaal ja Tallinnas juhtunud õnnetusi. Majandus- ja taristuministri 23. septembri 2016. a käskkirjaga nr 16-0283 nimetati komisjon ümber ning volitati Maanteeameti peadirektorit kinnitama ekspertkomisjoni koosseis, töökord ning komisjoni liikmetele makstav tasu. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tegevuspiirkond laienes üle-eestiliseks.

Harju maakonnas ja Tallinnas juhtunud hukkunuga liiklusõnnetusi menetlevad komisjoni liikmed tegutsevad nn „pideva väljasõidukohustusega“, st et valves olev ekspertide grupp on valmis operatiivselt sõitma liiklusõnnetuse sündmuskohale 24/7. Ülejäänud komisjoni liikmed, kes tegutsevad mujal Eestis, sõidavad operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohale vaid tööpäevadel ja tööajal ning juhul, kui see ei takista edasilükkamatute tööülesannete täitmist. Juhul, kui operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohal ei käidud, alustakse juhtunu menetlust esimesel võimalusel järgmisel tööpäeval.

Seisuga 01.01.2026 kuulus komisjoni koosseisu 68 eksperti, sh 23 politseiametnikku, 18 teedeala spetsialisti (neist 14 Transpordiameti töötajat), 20 autoala spetsialisti (11 Transpordi-ameti töötajat), kaks psühholoogi, kaks Transpordiameti liiklusohutuse osakonna, üks sõidukite juhtimisõiguse osakonna, üks ohutus ja juhtimissüsteemi osakonna ning üks analüütika ja andmete üksuse töötaja.

2025. aasta mais viidi komisjoni liikmetele läbi õppepäev. Õppepäeval anti ülevaade liiklusohutuse olukorrast ja päevakajalistest liiklusohutuse teemadest, ühtlasi arutati ka komisjoni töö jooksvad probleeme ning tehti praktilisi töid – vaadeldi ja täideti auto andmestik ühe avariilise sõiduki (veok ja haagis) kohta ning tehti TRAM lähiümbruse liikluskorralduse kaardistus, mille käigus toodi välja probleemsed kohad.

2. Komisjoni tegevus 2025. aastal
2025. aastal võttis komisjon menetlusse 41 (2024. aastal 72) liiklusõnnetust. Surmaga lõppenud liiklusõnnetusi võeti menetlusse 37 (64), neis hukkus kokku 43 (69) inimest, sh kuues (viies) õnnetuses hukkus korraga kaks inimest. Lisaks hukkunutele oli 6 (18) liiklusõnnetuses ka vigastatuid, kokku sai neis vigastada 16 (21) inimest.
Lisaks võeti menetlusse kolm (üks) liiklusõnnetust, mille menetluse käigus selgus, et surma põhjuseks oli terviserike, mitte õnnetuses saadud vigastused. Menetleti ka õnnetus, mille puhul ei olnud juhi surma põhjust võimalik tuvastada.

Menetlusse võetud juhtumid maakondade lõikes:

Maakond
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
Harju
8
29
22
19
16
12
16
22
14
sh Tallinn
5
15
12
8
6
8
7
10
4
Hiiu
1
2
1
-
-
-
-
-
-
Ida-Viru
11
5
6
2
6
6
5
4
6
Jõgeva
1
6
5
2
-
1
-
4
1
Järva
2
1
4
1
3
5
4
4
3
Lääne
2
-
1
4
1
2
2
3
1
Lääne-Viru
4
6
1
7
4
3
5
6
3
Põlva
1
1
-
1
1
2
1
-
-
Pärnu
4
5
4
11
3
5
3
5
2
Rapla
3
7
5
2
4
1
6
3
-
Saare
2
7
-
3
1
1
1
5
2
Tartu
6
10
9
4
13
8
10
8
6
Valga
2
-
-
2
2
-
2
4
-
Viljandi
1
4
5
3
4
5
2
4
2
Võru
2
2
-
2
2
2
2
1
1
Kokku
50
85
63
63
60
53
59
72
41

2025. aastal lõpetati 58 (65) liiklusõnnetuse menetlus, neist 13 (22) juhtus 2024. aastal. Ühe juhtumi keskmine menetlemise aeg oli 148 (117) päeva. Seisuga 1. jaanuar 2026 oli menetluses 16 (23) 2025. aastal juhtunud liiklusõnnetust.

Lühiülevaade 2025. aastal menetlusse võetud hukkunutega liiklusõnnetustest on avaldatud Transpordiameti veebilehel1. Tuginedes isikuandmete kaitse reeglitele suurema detailsusega infot ei avaldata, kuid isikustamata kujul seda kasutatakse liiklusohutusalaste tegevuste planeerimisel.
Liiklusõnnetuste ekspertkomisjoni tegevuskulu 2025. aastal oli kokku 32 368 (34 224) eurot, sh koolitus 1718 (1824) eurot. Kulu juhtumite menetlemisele ehk komisjoni liikmete töötasu oli 30 650 (32 400) eurot. Ühe liiklusõnnetuse menetlemise keskmine maksumus oli 528 (498) eurot.

3. Komisjoni ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks
Lisa 1 koondab liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni poolt 2025. aastal menetletud juhtumite põhjal tehtud ettepanekud liiklusohutuse suurendamiseks. Suur osa liiklusõnnetustest on põhjustatud korduvatest riskiteguritest nagu joobes juhtimine (10 juhtumit), kiiruse ületamine (12 juhtumit) ja turvavarustuse mittekasutamine (9 juhtumit)2. Eksperdid rõhutavad vajadust kombineerida teavitustööd, nutikamat liiklusjärelevalvet ja muudatusi seadusandluses ning liiklusharidusprotsessides. Kriitiliste meetmetena tuuakse välja vajadus tõhustada juhtide tervisekontrolli, alandada piirkiirusi madalama klassiga teedel ning pöörata suuremat tähelepanu kergliiklejate ja mootorratturite ohutusele.
2025. aastal lõpetatud juhtumite arvamustes toodud ettepanekud liikluskeskkonna ohutumaks muutmise kohta on edastatud seisukoha võtmiseks tee valdajatele – Transpordiametile, Tallinna, Narva, Viljandi ja Võru linnavalitsusele ning Saaremaa ja Jõelähtme vallavalitsusele.

3.1 Korduvad riskitegurid ja nende esinemissagedus
Ekspertkomisjoni analüüs kinnitab, et liiklusõnnetuste taga on sageli aastast aastasse korduvad käitumismustrid. 2025. aasta menetlustes tuvastati järgmised peamised riskitegurid:

Liiklejagrupp
Riskitegur
Juhtumite arv
Juhid
Sõidukiiruse ületamine või vale kiirusevalik
15

Juhtimine joobeseisundis
14

Turvavarustuse (turvavöö, kiiver) mittekasutamine
8

Manöövri ohutuses mitteveendumine
8

Juhtimisõiguseta sõitmine
1
Jalakäijad
Sõidutee ületamine veendumata ohutuses
7

Helkuri või valgusallika mittekasutamine pimedas
4

3.2 Selgitustöö ja ennetusmeetmed
Mootorsõidukijuhid
Eksperdid rõhutavad juhi individuaalset vastutust ja tähelepanelikkust järgmistes valdkondades:
• Terviseseisund ja väsimus: Juht peab hindama oma seisundit enne sõitu ja selle ajal. Unisuse või tervise halvenemise korral tuleb sõit katkestada või teha hädapeatus.
• Kiiruse valik: Lubatud maksimumi asemel tuleb lähtuda tee- ja ilmaoludest. Erilist tähelepanu nõuavad ülekäigurajad, libedad talveolud, peatunud sõidukitest möödumine ja kaugtuledelt lähituledele üleminek.
• Tähelepanu ja keskendumine: Kõrvalised tegevused on ohtlikud. Ristmikel ja laste läheduses tuleb olla eriti tähelepanelik ning hoida talvistes oludes tavapärasest pikemat pikivahet.
• Sõiduki tehnoseisund: Kasutada tuleb hooajale vastavaid rehve. Rõhutatakse, et üle 7–8 aasta vanuste rehvide haardeomadused halvenevad märgatavalt. Samuti tuleb eristada M+S tähisega rehve spetsiaalsetest talverehvidest.
Kergliiklejad ja mootorratturid
• Mootorratturid: Soovitatav on lisaks kiivrile kanda keha ja liigeste kaitsmeid ning muuta end liikluses paremini nähtavaks, vältides oma võimete ülehindamist.
• Jalgratturid ja tõukeratturid: Kiivri kandmine on soovituslik ka täiskasvanutele. Sõidukid peavad olema varustatud tulede ja helkuritega.
• Renditeenused: Pakutakse välja öine kiiruspiirang kergliikuritele (kuni 15 km/h) ja meetmed, mis takistaksid joobes isikutel sõidukeid rentida.
Jalakäijad
• Rõhutatakse ettevaatlikkust alkoholijoobes liigeldes.
• Sõiduteed ei tohi ületada varjatust (nt seisva sõiduki tagant) ilma ohutuses veendumata.
• Asulavälisel teel tuleb liikuda vasakul teepervel ja kanda erksavärvilist riietust ka päevasel ajal.

3.3 Ühiskondlik sekkumine ja laste ohutus
Eksperdid kutsuvad lähedasi ja üldsust üles aktiivsemalt sekkuma:
1. Sekkumine: Takistada joobes või üleväsinud isikute rooli asumist ning jälgida eakate pereliikmete sõiduvõimekust.
2. Vaimne tervis: Märgata lähedaste käitumises muutusi, mis võivad viidata suitsiidiriskile, ja suunata nad abini.
3. Laste ohutus:
◦ Lasteaia- ja koolieas tuleb süvendatult õpetada ohutut liiklemist.
◦ Õpilasveol peavad bussidel põlema ohutuled; saatjad peavad tagama ohutu sisenemise/väljumise.
◦ Sõidukiomanikud peavad tagama, et sõidukid ei satuks alaealiste kätte.

3.4 Järelevalve ja koolitus
Liiklus- ja teejärelevalve
• Prioriteedid: Tõhustada kontrolli maapiirkondades (eriti suvel), jälgida sõidukite tehnilist seisukorda ja mootorratturite kiiruspiirangutest kinnipidamist.
• Teed: Kontrollida hooldeettevõtteid, et teede seisund vastaks nõuetele.
• Erisused: Teostada järelevalvet trammijuhtide üle (pardakaamerate kontroll) ja takistada kergliikurite tehasekiiruse omavolilist muutmist.
Koolitussüsteemi parendamine
• Kutselised juhid: Rõhutada pimealadega seotud ohtude vältimist.
• Sõiduõpe: Suurendada mootorratturite (A1, A2 kategooria) kohustuslike sõidutundide arvu 12-lt kõrgemaks, keskendudes harjutustele. Õpetada õiget käitumist ohuolukorras (vältida möödapõiget vastassuunavööndi kaudu).
• Ennetusprogrammid erisihtrühmadele: Korraldada ennetustegevused noortele ja korduvrikkujatele, keskendudes reaktsiooniajale ja nähtavusele.

Seadusandlikud ja keskkonnaalased ettepanekud
• Tervisekontroll: Korrastada mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli süsteem ja luua kord tervisetõendi kehtetuks tunnistamiseks. Erilist tähelepanu vajab eakate juhtide kontroll.
• Sõidukiiruse üldine alandamine: Kaaluda piirkiiruse langetamist (alla 90 km/h) madalama klassiga ja väikese liiklussagedusega teedel, mis ei vasta tehniliselt ohutu liikluse parameetritele.
• Sõidukite märgatavus: Varustada õpilasveo bussid täiendavate vilkuvate hoiatustuledega.


Ekspertkomisjoni liikmete poolt tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks on toodud lisas 1.


Lugupidamisega,

Villu Vane
komisjoni esimees,
liiklusohutuse osakond
Transpordiamet
/allkirjastatud digitaalselt/





Lisa:
1. Komisjoni poolt 2025. aastal tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks 5 lehel.




Teadmiseks:

Transpordiamet
Politsei- ja Piirivalveamet

Lisa 1: Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni poolt 2025. aastal menetletud juhtumites toodud ettepanekud meetmete rakendamiseks liiklusohutuse tagamisel.
Komisjon pidas vajalikuks ennetus- ja järelevalvetegevuste käigus, taristu ehitamisel ja hooldamisel, liiklusreeglite kujundamisel ning sõidukijuhtide koolituse korraldamisel silmas pidada allpool toodud ettepanekuid ja põhimõtteid. Ekspertide hinnangul võib esitatud ettepanekute ja põhimõtetega arvestamine mõjutada liiklusõnnetuste toimumist või nende tagajärgi. Ettepanekud on teemade ja liiklejarühmade järgi grupeeritud ning üldistatud.
Selgitustöö
Mootorsõidukijuhid
• Juht on kohustatud enne sõidu alustamist ja vajadusel ka sõidu ajal veenduma, et:
◦ tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, lisaks peab juht hindama oma terviseseisundit ka sõidu ajal, seisundi halvenedes tuleb peatuda, vajadusel tuleb sõiduk hädapeatada (5)1;
◦ ta ei ole väsinud, suure väsimuse või unisuse puhul tuleb võimalusel sõit edasi lükata ning sõiduki juhtimisel tekkinud unisuse korral tuleks teha peatus ja puhata (1).
• Kiiruse valikul peab juht:
◦ ülekäigurajale või ülekäigukohale lähenedes vähendama kiirust ja olema valmis jalakäijatele teeandmiseks (4);
◦ arvestama, kehvade tee- ja ilmaolude korral ei tuleks sõita lubatud maksimukiirusega (2);
◦ talvistes oludes arvestama, et tee võib olla kohati libe (2);
◦ nähes peatunud sõidukeid tuleb vähendada sõidukiirust ja mööduda piisava külgvahega ohu piirkonnast (1);
◦ pimeda ajal ja talvistes teeoludes valima teeoludele, sõidukile ja oma võimetele sobiva liikumiskiiruse (1);
◦ arvestama kiiruse valikul sõiduki rehvide seisukorda (1);
◦ kaugtuledelt lähituledele üleminekul vähendama kiirust, et mitte sõita tuledest ette (1).
• Sõiduki juhtimise ajal:
◦ tuleb olla tähelepanelik ning keskenduda juhtimisele (6);
◦ kõrvaliste asjadega tegelemine viib tähelepanu mujale ning on ohtlik (2);
◦ ristmikule lähenedes tuleb vähendada kiirust ning jälgida ja järgida liikluskorraldusvahendeid (4);
◦ peab enne manöövri alustamist veenduma selle ohutuses ja seda eriti piirkondades, kus jalakäijad sageli teedel viibivad (1);
◦ lähenedes ülekäigurajale peab juht olema valmis jalakäijatele teed andma (2);
◦ peab juht hoidma pikivahet, mis võiks talvistes oludes olla nõutust veidi pikem (1);
◦ nähes tee ääres lapsi, tuleb olla eriti tähelepanelik (1).
• Ristmiku või reguleeritud ülekäiguraja ületamisel peab juht arvestama, et:
◦ kui enne reguleeritud ristmiku/ülekäigurada on peatunud sõiduk (kuigi fooris on lubav tuli), siis sellest möödumisel tuleb olla tähelepanelik, kuna on võimalik, et keegi on veel sõiduteed ületamas selle sõiduki varjus (1).
• Sõiduki rehvidega seoses jälgida, et:
◦ kõik M+S tähistusega rehvid ei ole talverehvid ning kui tegemist ei ole talverehviga, siis ei ole nendega talvistes tingimistes soovituslik sõita (1);
◦ ajas rehvi haardeomadused muutuvad, üle 7-8 aasta vanuste rehvide kasutamisest tuleks võimalusel hoiduda (2);
◦ kasutataks hooajale vastavaid rehve (1).
• Mootorratturid:
◦ lisaks kohustuslikule kiivri kandmisele tuleks ennast kaitsta lisaks ka keha ja liigeste kaitsmetega, mis aitavad ohuolukorra realiseerumisel võimalike kaasnevaid tagajärgi leevendada ja võivad päästa elu (2);
◦ ohutuse huvides tuleb muuta ennast paremini nähtavaks (2);
◦ oma võimete ülehindamisega võib suureneda õnnetusse sattumise risk (1);
◦ on vähem kaitstud ja neid on liikluses raskem märgata ning seetõttu tuleks olla eriti ettevaatlik (1).
• Vähese kogemusega sõidukijuhid peavad olema liikluses eriti tähelepanelikud ja ettevaatlikud (1).
• Hädapeatunud sõiduki juht peab olema äärmiselt tähelepanelik ja arvestama, et sõiduteel viibimine võib kaasa tuua rasked tagajärjed, mistõttu tuleks püüda rikke kõrvaldamiseks võimalusel jõuda puhkealale (1).
• Liiklusõnnetuse puhul, mille tunnistajaks juht oli, peab juht arvestama üldise abistamiskohustusega (1).
• Hämaras ja pimeda ajal metsavaheliselt lõikudel peab juht arvestama võimalusega, et metsloomad võivad liikuda üle tee (1).
Jalakäijad
• Alkoholi tarvitanuna liikluses osaledes tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja tähelepanelik, võimalusel tuleks vältida raskes joobes liikluses osalemist (1).
• Enne sõidutee ületamise alustamist tuleks veenduda, et veenduda, et juhid on jalakäijat märganud. Seisvate ja nähtavust piiravate sõidukite varjust/tagant sõidutee ületamine on ohtlik (1).
• Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma vasakpoolselt teepeenral, selle puudumisel sõiduteel selle vasaku ääre lähedal (1).
• Ka päevasel ajal suurendab erksavärvilise riietuse kandmine jalakäija paremat märgatavust (1).
Jalgratturid ja kergliikurijuhid
• Jalgratta ja kergliikuri juhtimine, kui alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus on üle piirmäära või joobeseisundis on keelatud (2).
• Jalgrattaga ja kergliikuriga sõites peaks ka täiskasvanud kandma kinnirihmatud jalgrattakiivrit (2).
• Jalgrattaga kergliiklusteel sõites tuleb teede ristmikule lähenedes olla tähelepanelik ja valmis sujuvaks kiiruse vähendamiseks ja peatumiseks, et vältida kukkumisi (1).
• Jalgrattal peavad olema nõuetekohased helkurid ja pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites põlema ees valge ja taga punane tuli (1).
• Jalgrattur tohib sõiduteel sõita selle parema ääre lähedal (1).
• Renditeenust osutavad ettevõtted peaksid kaaluma täiendavaid võimalusi, kuidas takistada sõidukite rentimist joobes klientidele (2).
• Öisel ajal tuleks piirata kergliikurite maksimaalset liikumiskiirust kuni 15 km/h (1).
Laiem üldsus
• Joobes isiku sõidukirooli asumist tuleks võimalusel takistada või teavitada sellest koheselt häirekeskust (3).
• Lähedased ei tohiks lubada väsimusseisundis pereliikmetel rooli minna (1).
• Sõidukiomanikel tuleb tagada, et nende sõiduk ei satuks alaealiste kasutusse (1).
• Teavitustöö kõigile liiklejatele, et eriti suvisel ajal on meie liikluses palju raskesti märgatavaid liiklejaid, kes liiguvad jalakäijatest tunduvalt kiiremini ja keda on raskem märgata s.h mootorratturid, jalgratturid, kergliikurid ning seetõttu tuleb sõidueesõigusega teele sõites olla eriti tähelepanelik (1).
• Eakate pereliikmete tervist tuleb jälgida ja kui on näha, et tema sõiduki juhtimise võimekus jätab soovida ja võib ohustada tema enda või kaasliiklejate elu ja tervist, ei tohiks teda rooli lasta (1).
• Pöörata liikluskasvatusele veelgi suuremat tähelepanu. Alustada juba lasteaiaealiste laste hulgas ja jätkata koolis laste harimist liikluses valitsevate ohtude ja ohutu liikluskäitumise kohta (1).
• Lasterühmad ja laste vedu (1):
◦ laste vedu teostaval bussil peavad peatuse ajal põlema ohutuled;
◦ bussijuht ja laste saatja peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse.
• Inimesed pööraksid tähelepanu oma lähedaste käitumisele, et märgata muutusi, mis viitavad suitsiidimõttele õigeaegselt ning suunata neid vajadusel spetsialistide poole abi saamiseks (4).

Järelevalve
Liiklusjärelevalve
• Juhtide liikluskäitumise mõjutamiseks on vajalik igapäevane liiklusjärelevalve.
• Liiklusjärelevalve käigus tõhustada järelevalvet:
◦ maapiirkondades ja seda eriti suveperioodil suvituspiirkondades (2);
◦ sõidukijuhtide üle, et eemaldada liiklusest riskeeriva käitumisega ja joobes sõidukijuhid (1);
◦ liikluses osalevate sõidukite tehnilise seisukorra üle (2);
◦ mootorratturite poolt liiklusnõuete täitmise üle, sh piirkiirustest kinnipidamise üle (1).
• Järelevalve käigus kontrollida, et tarbija ei muudaks kergliikuri tehasepoolselt maksimaalselt kiirust (1).
Teejärelevalve
• Tõhustada järelevalvet hooldeettevõtete üle, et tagatud oleks teede seisundi vastavus kehtestatud seisunditaseme nõuetele (1).
Muu järelevalve
• Juhendaja tunnistuse väljastamisel kontrollida juhendatava vastavust kehtivate nõuetele ja mittevastavuse korral ei tohiks juhendaja tunnistust väljastada.
• Tõhustada järelevalvet trammijuhtide tegevuse üle läbi pisteliste pardakaamera salvestiste kontrollide, eesmärgiga ennetada ja tuvastada võimalikke rikkumisi, nagu tähelepanu hajumine või tööeeskirjade eiramine.

Koolitus
• Kutseliste juhtide ameti- ja täiendkoolitusel rõhutada pimealadega seotud ohte ning juhi võimalusi ohtude vältimiseks (1).
• Autokoolide õppeprotsessis pöörata tähelepanu juhtide tegutsemisele ohuolukorras. Vastu tulevast sõidukist möödapõike tegemine vastassuunavööndi kaudu on ohtlik ja võib viia raskete tagajärgedeni (1).
• Suurendada A1 ja A2 kategooria juhtimisõiguse omandavate kohustuslikku sõidutundide arvu (hetkel 12), pöörates rohkem rõhku erinevatele harjutustele vs tavalisele linnasõidule (3).

Seadusandlus ja normid
Juhtidele esitatavad nõuded
• Koostöös Terviseametiga korrastada mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli süsteem. Tervisetõendi kehtetuks tunnistamise korra kehtestamine (1).
• Eakate juhtide tervisekontrolli süsteemi tõhustamine (1).
Sõidukite tehnoseisund
• Parandada õpilasvedusid tegevate busside märgatavust- võtta kasutusele lasterühma märgid koos vilkuvate punaste hoiatustuledega vms (1).
Keskkond
• Kaaluda madalama klassiga ja klassita ning väikese liiklussagedusega teedel suurima lubatud sõidukiiruse üldist alandamist, kuna sellised teed enamasti ei vasta tehnilistelt parameetritelt ega ka teehoiu tasemelt tingimustele, mille puhul oleks üldine piirkiirus 90 km/h liiklemiseks ohutu (2).

Muu
• Korraldada sihitud liikluskasvatuskampaaniaid, mis keskenduvad nähtavuse, tähelepanu ja reaktsiooniaja olulisusele (1).
• Korraldada sihitud liikluskasvatusprogramme noortele ja korduvate rikkumistega juhtidele (1).



Villu Vane

/allkirjastatud digitaalselt/
liiklusekspert,
liiklusohutuse osakond
Transpordiamet
liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees
12.02.2026



Hr. Kuldar Leis
taristuminister
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn, 10122


04.03.2026
Ülevaade liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise
ekspertkomisjoni tööst 2025. aastal



Saadan tutvumiseks ülevaate liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tööst 2025. aastal.



Lugupidamisega,

Villu Vane

(allkirjastatud digitaalselt)
komisjoni esimees,
liiklusohutuse osakond
Transpordiamet
509 3712
[email protected]


Lisa: 1. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni 2025. a töö ülevaade
2. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni ettepanekud 2025. a



Teadmiseks:

Transpordiamet
Politsei- ja Piirivalveamet