Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 15

Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-

58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha

likvideerimiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number

Tee ehitusloa andmise kuupäev

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha

likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud

kinnisasjaomanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa

omandamiseks.

3. Tööde käigus tuleb vältida saasteainete sattumist keskkonda (sh põhjavette). Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal.

4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

EELNÕU

2

5. Ehitustööde teostamisel tuleb valmis olla hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutseda. Keskkonnaohtlikest õnnetusjuhtumitest tuleb teavitada mh Päästeametit ja Keskkonnaametit.

6. Ehitus- või puurimistööde ajal tuleb vältida liigse müra ja vibratsiooni tekitamist. Potentsiaalselt müra- ja vibratsioonirikkad tööd tuleb planeerida päevasele ajale. Ajavahemikule 21.00-07.00 on Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra piirväärtuseks 45dB. Kui vältimatuid mürarikkaid töid tuleb ette tihemini kui kahel päeval nädalas, tuleb selliste tööde kestusest teavitada kõiki lähedal asuvaid elanikke ja õppeasutusi.

7. Tööde piirkonnas peavad olema piisavalt suured prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed tuleb koguda kokku liigiti. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb tööde lõppedes taastada nende endises seisukorras.

8. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

9. Tagada jäätmeseaduses, Kehtna valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km

58,65-58,85 asuv lõik 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 5887 2271

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõik

2.7 Tee ehitusprojekti number 25033

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu

liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 26.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna-Rapla-

Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva

lõigu liiklusohtlik koht paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 29202:001:0001)

Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus.

Transpordiameti 17.10.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/649 on antud projekteerimistingimused

riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,60-58,85 lõigu ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 25033 „Riigitee 15 km

58,65-58,85 Kehtna lõik“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 23.12.2026

nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/VkjdMXjh3p0aBZj

Projekti eesmärk on kavandada Lasteaia ja Nooruse tänavate vahele kergliiklustee, rahustada

sõidukite liikumiskiirust Lasteaia ja Pargi allee ristmikul, kavandada Lasteaia ja Nooruse

ristmikule kergliiklejatele ülekäigukoht ja arvestada vajadusega teevalgustuse kavandamiseks.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga muutub sõidutee laius, ja ehitatakse uus jalgteeühendus.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu

liiklusohtliku koha likvideerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet,

Kehtna Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lg

10 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel

asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

3

1. Anda tee ehitusluba riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu

liiklusohtliku koha likvideerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõigu ehitusprojektiga kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva

eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas

seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha

likvideerimise tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km

58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti

keskkonnamõju eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Roadplan OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2025

2 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldised andmed:

 Töö vormistatud – 15.12.2025.

 Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).

o Paula Nikolajeva (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga...................................... 5 2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 8

2.1 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega .......................................................................................................... 8 2.2 Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgne

lühikirjeldus ......................................................................................................................... 10 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus .......... 13

3.1 Maa ja maakasutus .................................................................................................... 13

3.2 Märgalad.................................................................................................................... 13 3.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 13 3.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 14

3.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 14 3.6 Maavarade kasutus .................................................................................................... 15 3.7 Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 15 3.8 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 15 3.9 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime),

mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................................................... 16 3.10 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 16

3.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 17

3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised.............. 17 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 18

KMH eelhinnangu lisad:

 KMH eelhinnangu lisa 1. Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõigu

vertikaalplaneering (seisuga 11.11.2025).

 KMH eelhinnangu lisa 2. Projekteerimistingimuste arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel.

4 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu objektiks on Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus riigitee

15 Tallinna-Rapla-Türi tee 250-meetrise teelõigu km 58,60-58,85 põhiprojekt. Projekti

eesmärk on vaadeldavale teelõigule teeületuskoha, tõstetud ristmiku ja kergliiklustee

kavandamine. Riigitee 15 läbib Kehtna alevikku ning Rapla poolt tulevatel liiklejatel puudub

taju asula keskkonnast, mistõttu ületatakse asulas piirkiirust ning tee ületamine on jalakäijale

ohtlik. Projekti koostamisel kavandatakse piirkonda sobivaim lahendus arvestades

kergliiklustee, sõidukiiruse vähendamise, ülekäigukoha ning teevalgustuse rajamise vajadust.

Eelhinnangu tellijaks on Roadplan OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub KMH eelhinnangu

teostamise ajal. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja)

kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides.

Eelhinnangu protsessi abil saab otsustaja määrata KMH menetluse algatamisvajaduse.

Eraldiseisva KMH hindamisega, kui eelhinnangu järgselt selle teostamisvajadus määratletakse,

antaks tegevusloa andjale vajadusel mh teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise

keskkonnamõju kohta ning infot sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida

või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut (KeHJS § 31 lg

1). KMH algatamise vajalikkuse (vt ka ptk teine lõik) osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja

§ 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka

dokumenti „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu,

st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk

seega ei kuulu käesoleva töö koosseisu).

5 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed

paikkonnaga

KMH eelhinnangu objektiks on Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus riigitee 15

Tallinna-Rapla-Türi tee 250-meetrise teelõigu km 58,60-58,85 põhiprojekt. Projekti eesmärk

on vaadeldavale teelõigule teeületuskoha, tõstetud ristmiku ja kergliiklustee kavandamine (vt

ka joonist 1).

Joonis 1. Kavandatava tegevuse (sinise joonega) asukoht Kehtna alevikus (alus: Roadplan OÜ,

Alkranel OÜ ning Maa- ja Ruumiamet, 2025; vertikaalplaneeringu lahendus, vt eelhinnangu lisast 1).

Riigitee 15, mille 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli Teeregistri andmetel

34061 sõidukit, läbib Kehtna alevikku ning Rapla poolt tulevatel liiklejatel puudub taju asula

keskkonnast, mistõttu ületatakse asulas piirkiirust ning tee ületamine on jalakäijale ohtlik.

Seejuures asuvad paremal tee poolel tõmbekeskused (põhikool, lasteaed, kauplus) ning vasakul

pool kohvik ja elamurajoon, kuid jalakäijate liikumisruum Lasteaia ja Nooruse tänava vahel

puudub. Seejuures on Teeregistri2 andmetel toimunud viimase 10 aasta jooksul vaadeldaval

lõigul üks registreeritud liiklusõnnetus sõidukiga küljelt kokkupõrke tagajärjel 02.07.2023

kilomeetripunktis 58,855.

Transpordiameti 17.10.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/649 anti käesoleva eelhinnangu

objektiks oleva projekti projekteerimistingimused3. Tingimustele andsid eelneva sisendi

1 Teelõigu keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest moodustavad 95% sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja

autobussid ning 3% autorongid. Allikas 2 Maa- ja Ruumiamet. (2025). Transpordiameti Teeregistri rakendus. Punkt-temaatika: Liiklusõnnetused. Allikas 3 Transpordiamet. (2025). Projekteerimistingimuste andmine riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,60-58,85

lõigu ehitusprojekti koostamiseks. Allikas

6 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet ning Telia Eesti AS (vt ka KMH eelhinnangu lisa 2).

Järgnevalt on esitatud käesoleva eelhinnangu mõistes olulisem teave:

 Keskkonnaamet 26.09.2025 kirjaga nr 6-2/25/18061-2 leidis, et kuigi Kehtna mõisa

pargis on registreeritud II kaitsekategooria liikide põhja-nahkhiire ja veelendlase

leiukohad, on projekti võimalik koostada viisil, et kavandatav tegevus ei kahjustaks

pargi kaitse-eesmärki ja seisundit. Keskkonnaamet palus arvestada Kehtna mõisa parki

kaitse-eesmärki ning mõju nahkhiirtele;

 Muinsuskaitseamet 29.09.2025 kirjaga nr 8-1/24-006/15852-1 toonitas, et planeeritav

teelõik asub osaliselt riiklikult kaitstava kultuurimälestise Kehtna mõisa park (reg nr

15199) ala. Pargi servas on olnud omaaegne piirdeaed, millest on säilinud üksikud

lagunevad müürijupid või jäljed pinnases. Seetõttu on vaja projekti koostamise käigus

täpsustada piirdemüüri kulgemisjoon (märkida joonisele, kui see jääb projektala

piiresse) ja tagada kiviaia säilivus algses asukohas, vajadusel näha ette selle

markeerimine. Vajadusel küsida hinnangut Muinsuskaitseameti maastikuarhitektilt

juba projekteerimise käigus.

 Telia Eesti AS 19.09.2025 kirjaga nr EC.1-5.1/1427-1 toonitasid, et vaadeldava

teelõigu projekteerimisalas paiknevad Teliale kuuluvad siderajatised ning siderajatiste

kaitsmiseks, säilimiseks või ümberehitamiseks tuleb võtta Telia kaudu tehnilised

tingimused. Tegutsemiseks siderajatiste kaitsevööndis, tuleb see kooskõlastada

järelevalvega ja võtta selleks vastav tegutsemisluba Telia kaudu.

Projektiga (teeületuskoht, tõstetud ristmik ja kergliiklustee) projekteeritakse (arvestades mh

eelnevalt esitatud seisukohti) meetmed, mis aitaksid parandada lubatud sõidukiirusest

kinnipidamist Lasteaia tänava ja Pargi allee ristmikul ning määratakse tehniliselt vajalik

teemaa. Muuhulgas nähakse ette rekonstrueerimisega muutuva tänavavalgustuslahenduste

ümberehitus, tagamaks valgustuse terviklahendust. Teede püsikatend projekteeritakse

kasutusajaga vähemalt 20 aastat ning tagatakse vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt.

Lahenduste aluseks on ka topo-geodeetilised ning geotehnilised uuringud.

Põhiprojekti teedeehitusliku osa seletuskirja4 kohaselt projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee katte

laiuseks 3,0 m, tugevdatud alusel haljastusega tugipeenra laiuseks 0,25 m ning haljastatud

ohuriba asfaltkatte servast 5,0 m. Plaanilahenduse kohaselt likvideeritakse Lasteaia tn

ristumiskohas sisekurvi (PK 586+02…PK 587+11) laiendus liikluse rahustamise eesmärgil.

Asfaldiservad lõigatakse kitsamaks ning rajatakse nõuetekohased tugipeenrad. Projekteeritud

on tõstetud ristmik tugimaantee, Lasteaia tee ning Pargi allee ristmikualale. Tõstetud ristmiku

kõrgus on 10 cm, kaldosade pikkus on piki maanteed 2,5 m, Lasteeaia teel ja Pargi alleel 1,0

m. Lasteaia tee mõlemasse serva ning Pargi allee põhjapoolsesse serva rajatakse tardkividest

kitsendussaared kõrgusega 3 cm. Pargi allee kitsaste olude tõttu muudetakse liiklus alleel

ühesuunaliseks, suunaga maanteest eemale. Projektlahenduse Lasteaia tänavaga kokku

viimisel likvideeritakse nihe olemasoleva jalgtee äärekivi ja kitsendussaare äärekivi vahel ning

ristmiku serv viiakse sujuvalt kokku olemasoleva jalgtee servaga. Projekteeritud jalgratta- ja

jalgtee algab olemasolevast teeületuskohast Pargi alleel ning pargi nurka, tõstetud

ristmikualale, on projekteeritud teeületuskoht. Ülejäänud jalgratta- ja jalgtee kulgeb

paralleelselt tugimaanteega selle vasakus servas. Kinnistute Viljandi maantee 1 ja 3 esisel alal

rekonstrueeritakse olemasolev eraldussaar, mida mööda on ette nähtud kergliiklejate

liiklemine. Eraldussaarele rajatakse teeületuskoht üle tugimaantee. Liikluse rahustamise

4 Roadplan OÜ. (02.12.2025). Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõik. Teedeehituslik osa. Põhiprojekt. Töö nr

25033.

7 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

eesmärgil rajatakse maanteele, Nooruse tn 2 juurde (PK 588+41-588+52), 10 cm kõrgune

künnis kaldaosade pikkusega 2,5 m.

Projekteerimise jaoks teostati vaadeldaval lõigul ERC Konsultatsiooni OÜ5 poolt ka

kergliiklejate loendus, eesmärgiga selgitada välja ülekäigukoha kasutatavus, hindamaks

kavandatava teeületuskoha spetsiaaloptikaga valgustamise vajadust. Loendustöö aruande

kohaselt on Lasteaia ja Nooruse tn vahelisel teelõigul tuvastatav üks ületuskoht (joonisel D),

samas liiguvad inimesed nii nagu parem tundub – tihtipeale põiki üle tee erinevates kohtades

(joonisel A, B, C ja E; vt ka joonist 2). Kokku registreeriti vaadeldaval lõigul 224 kergliiklejat,

kellest 77% moodustasid jalakäijad, 14% jalgrattaga ja 8% tõukerattaga liiklejad. Sõiduteed

ületas loetletutest 187 liiklejat ning peamiselt alal D (keskmiselt 33 in/päevas), teistes kohtades

oli teeületuste arv keskmiselt 5-11 in/päevas. Keskmiselt ületas teelõiku 62 inimest päevas.

Joonis 2. Loenduspunktide asukohad ja tee ületuste peamised kohad (ERC Konsultatsiooni OÜ, 2025)

5 ERC Konsultatsiooni OÜ. (2025). Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,60-58,85 lõigu põhiprojekti

koostamine. Kergliiklejate loendus. Aruande nr ERC/18/2025.

8 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult

ja erialaselt kasutatavates andmebaasides (nt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem,

Keskkonnaagentuur, 05.12.2025) ning Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused) sisalduvat

teavet (Kehtna aleviku osas, mis on üks valla keskustest (üks alev, viis alevikku ja üks küla)).

2.1 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega

Alljärgnevalt (ptk 2.1) on esitatud ülevaade peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest ja arengudokumentidest paikkonna

osas. Vastavale infole järgneb paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa (vt ptk

2.2).

Rapla maakonnaplaneering (2018) – Kehtna alevik on linnalise asustusega ala, mis on

määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalise elukvaliteediga alad, kuhu ka kahaneva

rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ja elukohad. Erinevate funktsioonide koondamise

kõrval tähtsustatakse ka linnaruumi kvaliteeti, harmoonilisust ja inimmõõtmelisust.

Soodustatakse mh erinevaid liikumisvõimalusi, koos läbimõeldud ruumilahenduste ja

tänavavalgustusega.

Projekteeritav kergliiklustee lõik jääb Kehtna-Kalbu kohaliku tähtsusega väärtuslikule

maastikule (vt ka joonist 3), mille ühtedeks väärtusteks on Kehtna mõis ja park. Maastike

säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud suuniseks (esitatud siinkohal asjakohased)

- säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ja -struktuure ning vaateid väärtuslikele

maastikuelementidele.

Joonis 3. Kehtna-Kalbu väärtuslik maastik (triibutatud) kavandatava tegevuse (tumesinisega) alal (alus:

Roadplan OÜ ning Maa- ja Ruumiamet, 2025)

9 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Raplamaa arengustrateegia 2035+ (2022) – Raplamaa tehnilise taristu ja liikuvuse ühe

väljakutsena on toodud kergliiklusteede ebaühtlus ning kohalike elanike poolne ootus edasisele

arengule. Arengustrateegia strateegiline eesmärk nr 13 on hea kvaliteediga teedevõrk

maakonnas, mille põhisuund on tagada kvaliteetsed ja ohutud liikumisvõimalused

maanteetranspordile ja kergliiklusele. Eesmärgi täitmiseks on seatud tegevussuund 13.2 -

vajadustele vastav ja ohutu kergliiklusteede võrgustik.

Kehtna valla üldplaneering (2023) – Kehtna alevik on tiheasustusala, kus ühe üldise kasutus-

ja ehitustingimusena on toodud nõue lähtuda kvaliteetse elukeskkonna loomise vajadusest.

Kavandatav kergliiklustee lõik asub Kehtna-Kalbu kohaliku tähtsusega väärtuslikul maastikul,

millele on seatud üldised tingimused ala säilimiseks ja väärtuste suurendamiseks, mis on üle

võetud Raplamaa maakonnaplaneeringust (käsitletud ülal) ning siinkohal ei dubleerita.

Kavandatav kergliiklustee lõik asub osaliselt Kehtna mõisasüda miljööväärtuslikul alal (vt ka

joonist 4), mille väärtusteks on Kehtna mõis, selle kõrvalhooned ning park. Üldplaneeringuga

on seatud tingimused miljöö säilimiseks, mh esmalt lähtuda muinsuskaitseseadusest (lähtuvalt

asjaolust, et alal asub mitmeid riiklikul tasemel kaitstavaid mälestisi) ning seejärel arvestada

kohalikul tasemel seatud tingimustega, mis aga kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt pole

asjakohased. ÜP-ga ei ole muudetud ka Kehtna alevik Viljandi mnt 1a krundi

detailplaneeringu (DP, 2004; vt ka joonist 4) eesmärke. Toonase DP koostamine oli tingitud

soovist rajada alale büroohoone, garaaž-töökoda ning majutus- ja toitlustushoone. DP on

osaliselt realiseeritud, kavandatav tegevus ei takista aga selle edasist realiseerumist.

Joonis 4. Kehtna mõis (vasakul), Viljendi mnt 1a planeering (paremal). Vasakul - Kehtna mõisasüda

miljööväärtusliku ala (triibutatud) paiknemine kavandatava kergliiklustee (sinisega) suhtes. Paremal -

kergliiklustee (sinisega) paiknemine Kehtna alevik Viljandi mnt 1a krundi detailplaneeringu ala suhtes

(alus: Roadplan OÜ ning Maa- ja Ruumiamet, 2025)

Kehtna valla arengukava 2035 (2023) – arengukava üheks suunaks on teede ja tänavate

korrastamise eesmärk, mis mh hõlmab ka kergliiklusteede võrgustiku arendamist.

10 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2.2 Tegevuskoha paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgne lühikirjeldus

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ning ptk 2 sissejuhatav osa ja 2.1). Teabe koondamisel

on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike

objektide parameetritest, võttes võimalikuks mõjualaks 25 m raadiuse.

Eelhinnangu objektiks olevat kergliiklustee lõiku kavandatakse Rapla maakonda, Kehtna

valda, Kehtna alevikku (tiheasustusala), kus valla kodulehe6 andmetel elas 01.01.2025 seisuga

1079 elanikku. Kergliiklustee lõik on planeeritud külgnema ning ületama riigiteed 15 Tallinn-

Rapla-Türi tee (29202:001:0001; transpordimaa 100%). Kavandatav lõik asub osaliselt

riigiteemaal, ärimaa sihtotstarbega Viljandi mnt 1 (29201:001:0853) ja Viljandi mnt 1a

(29202:001:0029) kinnistutel ning üldkasutatava maa sihtotstarbega Kehtna pargis

(29301:001:0167). Lähim eluhoone, 8 korteriga elamu aadressil Nooruse 2 (29202:001:0054;

100% elamumaa), asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 23 m kaugusel.

Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva põhiprojekti raames viidi OÜ Reaalprojekt poolt läbi

geotehniline pinnaseuuring7, mille kohaselt koosneb pinnakate vaadeldaval alal glatsiaalsetest

pinnastest, mis on kaetud täitematerjali ja pindmise mullakihiga. Üldgeoloogiliste andmete

kohaselt moodustab aluspõhja Siluri ladestu lubjakivi ja savikas dolokivi. Uuritud ala pinnas

kihi kaupa ülevalt alla on järgnev:

a) asfalt – teekatte paksus 23 cm;

b) lubjakivikillustik – asfaldi all 7 cm;

c) muld – sõidutee kõrval rajatud uuringupunktides paksusega 0,05-1,10 m;

d) kruusane liiv – moodustab tee mulde, lubjakivikillustiku aluse kihina lasub 30 cm

sügavusel paksusega 35 cm, sõidutee kõrval maapinnast 5-10 cm sügavusel paksusega

10-50 cm;

e) orgaanikaga mölline liiv – kahes uuringupunktis (nr 1 ja 2) tee mulde all maapinnast

0,6-0,65 m sügavusel 0,65-0,8 m paksuse kihina;

f) mölline peenliiv – enamikes uuringupunktides maapinnast 0,05-1,4 m sügavusel 0,3-

0,5 m paksuse kihina;

g) mölline liivmoreen – looduslik aluspinnas, uuringupunktides nr 1 ja 2 maapinnast 1,6-

1,7 m sügavusel ning läbiti kuni 0,9 m paksuselt.

Geotehnilise pinnaseuuringu tööde tegemisel esines vett kahes uuringupunktis (nr 1 ja 2), kus

see asus maapinnast 2,45 m sügavusel. Kõrgveeperioodil võib maksimaalne pinnasevee tase

tõusta kuni 0,5 m mõõdetud veetasemest kõrgemale ehk 1,95 m sügavusele. Pinnasevesi toitub

alal põhiliselt sademetest ning vee äravool toimub ida suunas mööda Pargi oja Rõue jõe poole.

Lisaks leiti, et olemasoleva maantee mulde, mis koosneb valdavalt kruusasest liivast ja

lubjakivikillustikust, dreenimistingimused ei ole täidetud. Seejuures mulde all säilinud

looduslikud orgaanikaga möllise liiva ja möllise peenliiva kihid esinevad külmumissügavusel.

Uuringu seletuskirjas toonitati, et veeküllastunud peeneteraline liiv on tundlik dünaamilistele

ja hüdrodünaamilistele mõjutustele (ebavesiliiva oht), st vajab kindlustamist. Maa- ja

Ruumiameti 1:400 000 geoloogilise kaardi andmetel on põhjavesi piirkonnas nõrgalt kaitstud.

6 Kehtna Vallavalitsus. (2025). Sümboolika, tutvustus, asukoht. Allikas (09.12.2025) 7 Reaalprojekt OÜ. (2025). Riigitee 15 Tallinn – Rapla - Türi KM 58,60-58,85 põhiprojekt. Geotehniline

pinnaseuuring. Töö nr GL25053.

11 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kavandatav kergliiklustee ulatub osaliselt Kehtna mõisa pargi kaitsealale (KLO1200279, vt ka

joonist 5) ning II kaitsekategooria loomaliikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja

veelendlase (Myotis daubentonii) leiualadele (park üldiselt - lähtuvalt LKS § 53 lg 1 ei esitata

täpsemaid II kaitsekategooria liikide leiualasid). Pargi kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt

kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt

väärtusliku pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide

säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja

kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse8. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse

tegevuskava9 kohaselt on põhja-nahkhiir ja veelendlane Eestis paiksed ning laialt levinud.

Põhja-nahkhiir ja veelendlane kasutavad talvituspaikadena koopaid, keldreid ja hooneid.

Suviste varjepaikadena kasutab põhja-nahkhiir puuõõnsuseid ja hooneid, veelendlane aga

puuõõnsuseid ja keldreid. Toitumispaikadeks on mõlemal lagendikud, veekogud ja kaldaäärsed

alad, metsad või pargid, põhja-nahkhiirel veel ka asulas hoonete ümbruses. Nahkhiirlaste kaitse

tegevuskava kohaselt ohustavad nahkhiirlasi üldiselt (mitte liigipõhiselt) talvitumispaikade

hävimine ja kvaliteedi langus, suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine

tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid, valgusreostus ning looduslikud mõjutegurid (vt

ka tabelit 1).

Tabel 1. Eesti nahkhiirefaunat ohustavad tegurid ning hinnang nende mõjule (Keskkonnaamet, 2017)

Ohutegur Kaalukus Eestis

Talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi langus

Talvitumispaikade renoveerimine, rekonstrueerimine ja lammutamine keskmine

Häirimine talvitumispaikades keskmine

Talvitumispaikade prahistamine väike

Suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus

Suvisteks varjepaikadeks olevate ehitiste rekonstrueerimine ja lammutamine väike

Metsade majandamine väike

Hukkumine tuuleparkides ja liikluses suurenev

Keskkonnamürgid teadmata

Valgusreostus väike

Looduslikud mõjutegurid

Kisklus potentsiaalselt väike

Haigused väike

Abiootilised tegurid väike

Lisaks eeltoodule asub kavandatav kergliiklustee kitsendusi põhjustavate objektide mõjualas,

täpsemalt Telia Eesti AS maa-aluste sideehitiste ning Elektrilevi OÜ maa-aluste

elektrimaakaabelliinide mõjualas. Kavandatav kergliiklustee jääb ühtlasi Kehtna mõisa

peahoone, mõisa pargi, mõisa valitsejamaja, mõisa tall-tõllakuuri, mõisa sepikoja, mõisa

kaalurehi, mõisa laut 1, mõisa laut 2, mõisa meierei, mõisa vankrikuuri, mõisa viinavabriku,

mõisa viinakeldri, mõisa härjatalli, mõisa teenijatemaja, mõisa ait-kuivati ja mõisa jääkeldri

kinnismälestiste ühisesse kaitsevööndisse10 (vt ka joonis 6). Pärandkultuuriobjekte alal ei asu.

8 Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 “Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri”,

(RT I, 30.07.2025, 3). Allikas (09.12.2025) 9 Keskkonnaamet. (2017). Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Allikas 10 Kultuuriministri 24.08.2005 käskkiri nr 265 “Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise

lõpetamine ja kaitsevööndi määramine”, RTL 2005, 93, 1423. Allikas

12 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 5. Kavandatava kergliiklustee paiknemine Kehtna mõisa pargi kaitseala suhtes (alus: Roadplan

OÜ ning Maa- ja Ruumiamet, 2025; EELIS, 05.12.2025)

Joonis 6. Kitsenduste mõjualad kavandatava tegevuse alal (Maa- ja Ruumiamet, 2025)

13 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkus

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab, kui tuvastatakse, tegevuse

elluviimisega seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos

muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)

tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi

(määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–2 toodud teavet. Peatükis 3.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

3.1 Maa ja maakasutus

Kavandatava kergliiklustee rajamine ei mõjuta maad ja maakasutust pikemas perspektiivis, sh

seda, mis on paikkonnas, negatiivselt. Kergliiklustee rajamine mõjub pigem positiivselt

piirkonna väärtustele, mis võimaldab mh ohutumat külastatavust ka Kehtna mõisakompleksi

osas. Kergliiklustee rajamise käigus seatakse maakasutusele ajutisi piiranguid, mis on tööde

teostamise ajal vältimatud, nagu näiteks liikluskorralduslikud muudatused. Tööde teostamise

aegsed aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid.

3.2 Märgalad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos märgaladega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

3.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ehitusprojektiga seotud alal puudub seos jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja/või

kallastega, mistõttu puudub ka mõju eeldus.

14 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Merekeskkonnaga seos puudub, mistõttu puudub ka mõju eeldus. Vaadeldaval alal on

põhjavesi nõrgalt kaitstud. Kavandatava tegevuse elluviimisel on arvestatud, et tagatakse

pinnase ja põhjavee kaitse, st tuleb järgida ehitusaegseid meetmeid (toodud allpool). Tarbevee

kaeve võimalikus mõjualas pole. Sademeveed juhitakse sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele

ja kraavidesse. Kergliiklustee ning sõidutee vahele on projekteeritud drenaaž äravooluga üle

maantee asuvasse kraavi, maantee alt läbiminek lahendatud kinnisena. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. St täiendamist või lisameetmeid

ei vaja ka juba projektis seatud meetmed, mis on järgnevad (esitatud siinkohal

asjakohased):

 tööde käigus tuleb vältida saasteainete sattumist keskkonda (sh põhjavette). Kütused ja

õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja

seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal.

 ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse

ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

kraavidest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

 ehitustööde teostamisel tuleb valmis olla hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutseda. Keskkonnaohtlikest õnnetusjuhtumitest tuleb teavitada mh Päästeametit ja

Keskkonnaametit.

3.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta mulla ja pinnase, õhu ja kliima (sh oht

keskkonnale) aspekte vastavas ümbruskonnas negatiivselt. Kergliiklustee alusel alal on vajalik

loodusliku pinnase ja mullakihi eemaldamine ja tee aluses osas, kus veel ei ole tehislikke

pinnakatteid kasutatud, hävib looduslik pinnas paratamatult. Kuid arvestades kergliiklustee

väikest laiust ja selle paiknemist paralleelselt olemasoleva maanteega, ei kaasne antud

asjaoluga olulist mõju.

Kergliiklusvahendite kasutamisel ei paisata välisõhku saasteaineid ega kasvuhoonegaase.

Kergliiklustee kasutamisega kaasneb mõningane kasvuhoonegaaside emissiooni vähenemine,

sest tee võimaldab teatud piirideni asendada kohalikku liiklust saastevaba jalg- ja

jalgrattaliiklusega, mis on korraldatud senisega võrreldes ohutumalt. Jala ja jalgrattaga

liiklejaid ei ohusta ka autoliikluse väiksemast sujuvusest (suurenev aeglustus ja

kiirendussündmuste hulk, teekõrgendiku juures) tuleneda võiv minimaalne õhusaaste

suurenemine, mh tagatud piisavad hajumistingimused.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid.

15 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.6 Maavarade kasutus

Projektala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel (maardlad). Objekti jaoks kasutatav

ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või

teistele, kes neid tarbida võiksid. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa)

mõju eelduseid.

3.7 Maastik (sh pinnavormid)

Kavandatav kergliiklustee lõik asub täies ulatuses Kehtna-Kalbu kohaliku tähtsusega

väärtuslikul maastikul, mille ühtedeks väärtusteks on Kehtna mõis ja liigirohke mõisa park

tiikidega. Maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud suuniseks (esitatud

siinkohal asjakohased) – säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ja -struktuure ning vaateid

väärtuslikele maastikuelementidele. Kavandatava tegevuse elluviimisega vastava suunisega

vastuolu ei teki. Kergliiklustee rajatakse juba olemasoleva maantee kõrvale, sellega

paralleelselt, mistõttu ei muudeta piirkonna maastikku ega pinnavorme oluliselt negatiivselt

ega mõjutata ka väärtusliku maastiku säilimist negatiivselt ega vähendata ka selle väärtust.

Seejuures arvestades, et kavandatav kergliiklustee lõik jääb valdavalt Kehtna-Kalbu

väärtusliku maastiku väärtustest – Kehtna mõisast ja mõisapargist, teisele poole maanteed.

Üldises mõistes suurendab kergliiklustee rajamine piirkonna väärtust, kuna võimaldatakse

jalgsikäijatel ja jalgratturitel ohutumalt liikuda, sh väärtuslike objektide juurde. Kokkuvõtvalt

ei tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid.

3.8 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Kavandatav kergliiklustee ulatub osaliselt Kehtna mõisa pargi kaitsealale (KLO1200279) ning

II kaitsekategooria loomaliikide põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja veelendlase (Myotis

daubentonii) leiualadele. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava11 kohaselt

ohustavad nahkhiirlasi üldiselt (mitte liigipõhiselt) talvitumispaikade hävimine ja kvaliteedi

langus, suviste elupaikade hävimine ja kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses,

keskkonnamürgid, valgusreostus ning looduslikud mõjutegurid. Põhiprojektiga lahendatakse

teede rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, tagamaks

olemasoleva valgustuse terviklahendust. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava kohaselt häirib

nahkhiiri enim öine liiga intensiivne valgustus, kuna see võib ligi meelitada ka röövlinde. Küll

aga võivad üksikud lambid alal, kus leidub küllalt rohelust, olla nahkhiirtele ka kasulik, kuna

valgus meelitab ligi putukaid (toitumiseks). Ptk 1 alusel juhtis Keskkonnaamet juba

projekteerimise tingimuste andmise etapis tähelepanu nahkhiirte esinemisele pargis ning

projekteerimise raames on vastavate liikidele sobivate lahenduste loomisega ka arvestatud

(madalad (< 10 m) valgustid, enamus ehk jalgtee valgustid värvustemperatuuriga ≤ 3000 K).

Lisaks jääksid valgustid välja ka mõisa pargi alalt ning valitud valguslahendus ei tekita

ümbruskonnas valgusreostust (valgusarvutused teostatud seda vältivalt). Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid.

11 Keskkonnaamet. (2017). Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Allikas

16 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.9 Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lähim eluhoone, 8 korteriga elamu aadressil Nooruse 2 (29202:001:0054; 100% elamumaa),

asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 23 m kaugusel. Kavandatava tegevuse elluviimisel

võib ehitusaegsel perioodil jõuda kortermaja elanikeni tavapärasest kõrgem mürafoon, kuid

mis lõpeb ehitustegevuse lõppedes. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1

alusel tuleb ehitusmüra II kategooria (mh elamute) alal piirväärtusena rakendada ajaperioodil

21.00-7.00 mürataset 45 dB. Antud nõudega on põhiprojektis ka arvestatud. Kehtivate nõuete

täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada.

Muuhulgas sätestab keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 10, et olulist keskkonnahäiringut

tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja olulise

keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.

Kavandatav kergliiklustee seondub kultuuriväärtuslike objektidega (vt ptk 1 ja 2.2).

Muinsuskaitseamet toonitas 29.09.2025 kirjaga nr 8-1/24-006/15852-1, et Kehtna mõisa pargi

servas on olnud omaaegne piirdeaed, millest on säilinud üksikud lagunevad müürijupid või

jäljed pinnases. Seetõttu on vaja projekti koostamise käigus täpsustada piirdemüüri

kulgemisjoon (märkida joonisele, kui see jääb projektala piiresse) ja tagada kiviaia säilivus

algses asukohas, vajadusel näha ette selle markeerimine. Vajadusel küsida hinnangut

Muinsuskaitseameti maastikuarhitektilt juba projekteerimise käigus. Põhiprojekti koostamisel

järgiti Muinsuskaitseameti poolt esitatud suuniseid (mh täpsustati piirdemüüri asetust) ning

novembri kuus kooskõlastas projektlahenduse ka Muinsuskaitseamet.

Vibratsiooni, valguse, soojuse ega kiirguse häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed. Samuti

ei leidu vaadeldaval alal pärandkultuuriobjekte. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid. St täiendamist või lisameetmeid ei vaja ka juba

projektis seatud meede, mis on järgnev (esitatud siinkohal asjakohane):

 ehitus- või puurimistööde ajal tuleb vältida liigse müra ja vibratsiooni tekitamist.

Potentsiaalselt müra- ja vibratsioonirikkad tööd tuleb planeerida päevasele ajale.

Ajavahemikule 21.00-07.00 on Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra piirväärtuseks 45 dB. Kui vältimatuid

mürarikkaid töid tuleb ette tihemini kui kahel päeval nädalas, tuleb selliste tööde

kestusest teavitada kõiki lähedal asuvaid elanikke ja õppeasutusi.

3.10 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Kavandatava tegevuse elluviimine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide,

heidete ja jäätmetekke aspekte oluliselt negatiivselt. Küll aga on vaja ehitustööaegsete ohtude

esinemise võimalusi vastavale teemavaldkonnale täiendavalt minimeerida (projektis kajastatud

meetmete loetelu antud allpool). Tööde teostamise aegsed aspektid ei ole sellised, mis nõuaksid

KMH menetlusprotsessi algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse

(ebasoodsa) mõju eelduseid. St täiendamist või lisameetmeid ei vaja ka juba projektis

seatud meetmed, mis on järgnevad (esitatud siinkohal asjakohased):

 tööde piirkonnas peavad olema piisavalt suured prügikonteinerid ning kõik tekkivad

jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed tuleb koguda kokku liigiti. Jäätmete

ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal

17 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb tööde lõppedes taastada nende endises

seisukorras.

 ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavale

ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja

kõrvaldamiseks.

 tagada jäätmeseaduses, Kehtna valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

3.11 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk

negatiivse mõju eelduseid.

3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3.1–3.11 esitatud infost, ei ole projekti ja selle realiseerimisega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.4, 3.9 ja 3.10 toodud ning juba projektis

sätestatud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumentides esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud eri ametkondade jt isikutega (vt ka eelhinnangu

ptk 1 ja 3.9). Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis

täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem

suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku

laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel enne otsuse vastuvõtmist.

18 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Rapla

maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee 250-meetrise

teelõigu km 58,60-58,85 põhiprojekt. Projekti eesmärk on vaadeldavale teelõigule

teeületuskoha, tõstetud ristmiku ja kergliiklustee kavandamine. Riigitee 15 läbib Kehtna

alevikku ning Rapla poolt tulevatel liiklejatel puudub taju asula keskkonnast, mistõttu

ületatakse asulas piirkiirust ning tee ületamine on jalakäijale ohtlik. Projekti koostamisel

analüüsiti ja kavandati piirkonda sobivaim lahendus arvestades kergliiklustee, sõidukiiruse

vähendamise, ülekäigukoha ning teevalgustuse rajamise vajadust (vt ka ptk 1).

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või

algatamata jätmine. Juhindudes projektist (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta

koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KMH vajaduse

analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Lähtudes ptk 3.12 esitatud infost, ei ole projekti ja

selle realiseerimisega olulise negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette

näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada peatükkides 3.4, 3.9 ja 3.10

toodud ning juba projektis sätestatud meetmeid. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist

ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumentides esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud eri ametkondade jt isikutega (vt ka eelhinnangu

ptk 1 ja 3.9). Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis

täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Seega edasise otsustusprotsessi täpsem

suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses. Võimaliku

laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel enne otsuse vastuvõtmist.

Alljärgnevalt esitatakse ka loend KMH eelhinnangu tingimustest/suunistest (juba

projektist vastavatesse ptk-sse integreeritutest), mida järgitakse edasistes tegevustes,

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust, mh tekkida võivate

häiringute täiendavat minimeerimist/vältimist. Eelhinnangu ptk 3.4, 3.9 ja 3.10 välja

toodud (esile toodud projektist vastavate peatükkidega seonduvad asjakohased sätted)

tingimused/suunised:

 tööde käigus tuleb vältida saasteainete sattumist keskkonda (sh põhjavette). Kütused ja

õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja

seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal.

 ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse

ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

kraavidest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

19 Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-58,85 Kehtna lõigu põhiprojekti KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kraavide lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

 ehitustööde teostamisel tuleb valmis olla hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutseda. Keskkonnaohtlikest õnnetusjuhtumitest tuleb teavitada mh Päästeametit ja

Keskkonnaametit.

 ehitus- või puurimistööde ajal tuleb vältida liigse müra ja vibratsiooni tekitamist.

Potentsiaalselt müra- ja vibratsioonirikkad tööd tuleb planeerida päevasele ajale.

Ajavahemikule 21.00-07.00 on Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra piirväärtuseks 45dB. Kui vältimatuid

mürarikkaid töid tuleb ette tihemini kui kahel päeval nädalas, tuleb selliste tööde

kestusest teavitada kõiki lähedal asuvaid elanikke ja õppeasutusi.

 tööde piirkonnas peavad olema piisavalt suured prügikonteinerid ning kõik tekkivad

jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed tuleb koguda kokku liigiti. Jäätmete

ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal

ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb tööde lõppedes taastada nende endises

seisukorras.

 ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavale

ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja

kõrvaldamiseks.

 tagada jäätmeseaduses, Kehtna valla jäätmehoolduseeskirjas ja keskkonnaministri

21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava

käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

Meie 05.03.2026 nr 8-1/24-006/3757-1

Riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km

58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha

likvideerimise ehitusloa ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 15 Tallinna-Rapla-Türi tee km 58,65-

58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal

vastavalt projektile „Riigitee 15 km 58,65-58,85 Kehtna lõik“ (töö nr 25033).

Projekti eesmärk on kavandada Lasteaia ja Nooruse tänavate vahele kergliiklustee, rahustada

sõidukite liikumiskiirust Lasteaia ja Pargi allee ristmikul, kavandada Lasteaia ja Nooruse

ristmikule kergliiklejatele ülekäigukoht ja arvestada vajadusega teevalgustuse kavandamiseks.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/VkjdMXjh3p0aBZj

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 11 lg 10 alusel esitame teile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 20.03.2026 e-posti

aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaarel Kaine poole (tel +372 53484214, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Kaine

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisad: 1. Riigitee 15 km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise ehitusloa

andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Riigitee 15 km 58,65-58,85 asuva lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise KMH

eelhinnang