Sänna liivakarjääri parandatud keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

Menetlusosalised nimekirja alusel

05.03.2026 nr DM-112268-45

Sänna liivakarjääri parandatud keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood 14273374) esitas 16.11.2020 Keskkonnaametile taotluse Sänna liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Menetluse jooksul on taotlust muudetud ning lõplik versioon (taotlus nr T- KL/1005679-4) on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS-s 23.07.2025 numbriga DM-112268-31.

OÜ INF Maavarad taotleb keskkonnaluba tehnoloogilise- ja täiteliiva kaevandamiseks Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas, riigile kuuluvatel Sänna karjääri (katastritunnus 69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus 69701:003:0620) kinnistutel.

Taotletava Sänna liivakarjääri mäeeraldise pindala on 9,63 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,23 ha. Taotletav ala kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiise tarbevaru plokkidega 1 ja 2 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja 4.

01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:

plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m3;

plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m3;

plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m3;

plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m3.

Taotletav keskmine kaevandamismaht aastas on 60 tuh m3. Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt

varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga. Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m3. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Korrastamise suunaks on tehisveekogu ja metsamaa.

Rõuge Vallavalitsuse 29.12.2025 esitatud ettepanekul (registreeritud KOTKAS-s 30.12.2025 nr DM-112268-40) toimus 21.01.2026 Sänna külas avalik arutelu, mille järgselt on Keskkonnaamet täiendanud 06.08.2025 kirjaga nr DM-112268-35 Rõuge Vallavalitsusele seisukoha saamiseks edastatud keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu eelnõud.

Keskkonnaamet edastab Sänna liivakarjääri keskkonnaloa parandatud taotluse ning täiendatud KMH eelhinnangu eelnõu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu Rõuge Vallavalitsusele

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

seisukoha saamiseks.

Keskkonnaamet palub seisukoht esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 06.04.2026. Kui seisukohta ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Täiendatud Sänna liivakarjääri KMH eelhinnang

Teadmiseks: OÜ INF Maavarad, Transpordiamet

Helen Lukas 5309 0857 (maapõu) [email protected]

Anu Holvandus 5694 9046 (vesi) [email protected]

Pille Saarnits 523 3848 (looduskasutus) [email protected]

Janne Breidaks 5855 3986 (loodushoid) [email protected]

Elo Raspel 5341 9205 (vee-elustik) [email protected]

2(2)

1

EELNÕU

(05.03.2026)

Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes OÜ INF Maavarad (registrikood: 14273374) 23.07.2025 esitatud Sänna liivakarjääri

keskkonnakaitseloa taotlusest nr T-KL/1005679-4 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, §

6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab

Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Sänna liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusele;

1.2. Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. põhjavee reostumise vältimiseks võib seadmete või masinate tankimine ja remont

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil;

1.2.2. pärast keskkonnaloa saamist tuleb loa omajal korraldada Tamme (katastritunnus

69701:003:1071), Rita (katastritunnus 69701:003:1210), Sänna mõis (katastritunnus

69701:003:0213), Rehe (katastritunnus 69701:003:0117), Niidu (katastritunnus

69701:003:1672) kaevude inventuur (kaevu asukoht, seisukord, sügavus, veetase).

Nendes kaevudes ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega kohe pärast loa

saamist. Veekvaliteedi ja taseme seiret teha salvkaevudes vähemalt 1 x aastas madalvee

perioodil (juuli-september), salvkaevude veetaseme mõõtmiseks kasutada automaatset

veetaseme andurit. Seireandmed tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

1.2.3. kui kaevandamise tagajärjel on karjääri tekkinud püsiv veekogu, siis tuleb mõõta

(paigaldada andur või mõõdulatt) iga kvartal ka selle veetaset. Seireandmed tuleb

esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

1.2.4. kui salvkaevus alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet

halveneb, tuleb tellida täiendav eksperthinnang, milles selgitada, kas

veetaseme/kvaliteedi muutus võib olla kaevandamisest tingitud. Eksperthinnangu

koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Kui eksperthinnangust

selgub, et kaevandamise tõttu on veetase/kvaliteet muutunud, siis tuleb loa omajal

kinnistu veevarustus tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

1.2.5. mürarikaste tööde teostamine (nt sõelumiskompleksi kasutamine) tuleb eelnevalt

leppida kokku naaberkinnistute omanikega. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra

osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja

katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete

2

ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks;

1.2.6. keskkonnaloa omajal on kohustus rajada karjääri kagupiirile vähemalt 3 m kõrgune

katendist vall mürahäiringute vähendamiseks;

1.2.7. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil

vajaduspõhiselt tolmu levikut tõkestada;

1.2.8. raietööde läbiviimine on lubatud vaid väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi.

Üldine lindude pesitsusrahu on perioodil 15.03-31.07.

1.2.Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1 OÜ INF Maavarad (registrikood 14273374; aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu

alevik, Vana-Narva mnt 11b, 74604) esitas 16.11.2020 Keskkonnaametile Sänna liivakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS 16.11.2020 nr DM-112268-1). Viimane parandatud taotlus on esitatud 23.07.2025

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.07.2025 nr DM-112268-31).

Sänna liivakarjäär (mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,23 ha ja mäeeraldise pindala on

9,63 ha) asub Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus

69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus 69701:003:0620) kinnistutel. Antud

kinnistud on riigiomandis, katastriüksuse Sänna karjäär riigivara volitatud asutus on

Transpordiamet ning katastriüksuse Rõuge metskond 19 riigivara volitatud asutus on

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletav ala kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiise tarbevaru plokkidega 1 ja 2

ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja 4.

01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:

- plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m3;

- plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m3;

- plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m3;

- plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m3.

Taotletav keskmine kaevandamismaht aastas on 60 tuh m3. Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt

varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga. Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m3.

Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Korrastamise suunaks on tehisveekogu ja metsamaa.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

3

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 27.01.2021 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 26.02.2021 kirjaga nr DM-112268-7 keskkonnaloa

taotluse menetlusse võtmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1

punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus laekusid mitmed vastuväiteid Sänna

küla elanikelt (vt p 2.4).

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Sänna liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse 27.01.2021 kirjaga nr DM-112268-3 Rõuge Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks

tähtajaga 27.03.2021. Rõuge Vallavalitsus palus 12.02.2021 kirjaga nr 6-3/222-1 (registreeritud

17.02.2021 nr DM-112268-5) Keskkonnaametil pikendada arvamuse andmise tähtaega.

Keskkonnaamet saatis Rõuge Vallavalitsusele 03.03.2021 kirja nr DM-112268-9, milles

keeldus arvamuse andmise tähtaja pikendamisest. Keskkonnaamet tõi 03.03.2021 kirjas välja,

et arvamuse mitte esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid arvamusi ja seisukohti.

2.4. Eraisik L.P saatis Keskkonnaametile 14.02.2021 e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 17.02.2021 nr DM-112268-4) vastuväite, milles palus selgitusi

taotletavas Sänna liivakarjääris planeeritud tegevuste mõjust põhjaveele, müratasemele,

õhusaastele, liikluskoormusele ja Sänna-Luhametsa-Tsooru tee seisukorrale. Kirjas sooviti

informatsiooni ka kaevandamise mõjust taimestikule ja loomastikule ning Pärlijõele,

vibratsiooni ja kaevandamise mõju ümberkaudsete inimeste heaolu ja tervisele.

Eraisik S.P saatis Keskkonnaametile 17.02.2021 samasisulise e-kirja (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.02.2021 nr DM-112268-6).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastas Keskkonnaametile 02.03.2021 e-kirjaga

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.03.2021 nr DM-112268-8)

kirjavahetuse eraisikuga J.M, milles Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet palus edastada

täiendavad päringud, arvamused ja ettepanekud seoses taotletava Sänna liivakarjääriga esitada

Keskkonnaametile.

Eraisik J.M saatis Keskkonnaametile 11.03.2021 e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 15.03.2021 nr DM-112268-10), milles esitas omapoolsed vastuväited

taotletava Sänna liivakarjääri taaskasutusele võtmise osas.

Keskkonnaministeerium edastas Keskkonnaametile 15.03.2021 e-kirjaga (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2021 nr DM-112268-11) eraisiku H.K mured

ja küsimused seoses taotletava Sänna liivakarjääriga.

Eraisik M.N saatis Keskkonnaametile 16.03.2021 e-kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 18.03.2021 nr DM-112268-12) Sänna küla elanike ühispöördumise.

4

Eraisik P.A saatis Keskkonnaametile 21.03.2021 e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 29.03.2021 nr DM-112268-13), milles edastas oma kaebused

taotletava Sänna liivakarjääri menetluse osas.

Rõuge Vallavolikogu edastas 23.03.2021 Keskkonnaametile arvamuse Sänna liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse kohta (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

29.03.2021 nr DM-112268-14). Rõuge Vallavolikogu ei nõustunud 23.03.2021 otsusega nr 1-

3/20 keskkonnaloa andmisega Sänna liivakarjääris ettevõttele EMG Karjäärid OÜ.

Keskkonnaamet edastas taotlejale 30.03.2021 kirjaga nr DM-112268-15 Rõuge Vallavolikogu

23.03.2021 keelduva otsuse nr 1-3/20, milles palus taotleja seisukohta Sänna liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse menetlemise jätkamise osas.

EMG Karjäärid OÜ teavitas Keskkonnaametit 19.04.2021 e-kirjaga (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.04.2021 nr DM-112268-16), et ettevõte on

esitanud Rõuge Vallavolikogu otsusele seoses Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega

vaide ning sellest tulenevalt soovib menetlusega jätkata.

Rõuge Vallavalitsus edastas Keskkonnaametile 23.03.2022 Rõuge Vallavolikogu 15.03.2022

keelduva otsuse nr 1-3/22 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

24.03.2022 nr DM-112268-18).

EMG Karjäärid OÜ saatis Keskkonnaametile 09.04.2024 pöördumise (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.04.2024 nr DM-112268-19), milles palus välja

selgitada riigi huvi olemasolu tehnoloogilise liiva kaevandamise keskkonnaloa väljastamiseks

Sänna liivakarjääris ning selle olemasolul palus pöörduda nõusoleku saamiseks Vabariigi

Valitsuse poole.

Keskkonnaamet saatis Kliimaministeeriumile 17.05.2024 kirja nr DM-112268-21, milles palus

riigi huvi väljaselgitamiseks Kliimaministeeriumi seisukohta Sänna liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusele. Keskkonnaamet palus seisukohta põhjendada ja võimalusel tuua välja seosed

arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega ning esitada seisukoht

hiljemalt 19.07.2024.

Kliimaministeerium saatis Keskkonnaametile 05.07.2024 vastuskirja nr 14-5/24/2515-2

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.07.2024 nr DM-112268-22),

milles tõi välja, et Kliimaministeerium on hinnangud taotletava Sänna liivakarjääri

kaevandamisloa taotlust, liivakarjääri asukohta, varustuskindluse tagatust ja kas taotletav

tegevus on vajalik maavarade kestliku kasutamise tagamiseks.

Kliimaministeerium jäi 05.07.2024 vastuskirjas nr 14-5/24/2515-2 seisukohale, et riigi huvi,

mis tingiks vajaduse väljastada erandjuhul kaevandamisluba just konkreetses kohas ja

taotletavas mahus, käesoleval hetkel puudub. Tuues täiendavalt välja, et riigi huvi on leida

lahendused mahajäetud korrastamata karjääride jääkvaru maksimaalseks ammendamiseks,

tagades säästva maavara kasutamise ning ohutuse ja keskkonnanõuetele vastava ala

korrastamise. Seetõttu tegi Kliimaministeerium oma 05.07.2024 vastuskirjas nr 14-5/24/2515-

2 ettepaneku kaevandamisloa taotlejal ja kohalikul omavalitsusel leida kokkulepe mahajäetud

karjäärialal maavara kaevandamiseks ning ala korrastamiseks. Vajadusel muuta

kaevandamisloa taotlust vähendades mäeeraldise pindala ja sügavust ning kaevandamisloa

kehtivusaega.

5

Keskkonnaamet küsis 11.12.2024 kirjaga nr DM-112268-23 taotlejalt seisukohta Sänna

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusega jätkamise osas. Keskkonnaamet tõi 11.12.2024

kirjas nr DM-112268-23 välja, et taotleja on telefonitsi teada andnud, et Kliimaministeeriumi

seisukoha tõttu on uuesti alustatud läbirääkimisi Rõuge Vallavalitsusega. Keskkonnaametile ei

ole laekunud teavet läbirääkimiste tulemuste kohta, mistõttu palus Keskkonnaamet oma

11.12.2024 kirjas nr DM-112268-23 taotlejal esitada teave läbirääkimiste tulemustest hiljemalt

27.12.2024.

EMG Karjäärid OÜ saatis 12.12.2024 e-kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS 16.12.2024 nr DM-112268-24) Keskkonnaametile vastuse, milles tõi välja, et

läbirääkimised Rõuge Vallavalitsusega käivad ning et menetluse jätkamise seisukohalt on

oluline Keskkonnaametil koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnang ning edastada see

Rõuge Vallavalitsusele.

EMG Karjäärid OÜ saatis 16.01.2025 Keskkonnaametile e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.01.2025 nr DM-112268-25), milles palus, et

ettevõtte 12.12.2024 e-kirjas väljatoodud küsimused saaksid vastatud Keskkonnaameti ja

Kliimaministeeriumi poolt.

EMG Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile 26.03.2025 parandatud keskkonnaloa taotluse nr

T-KL/1005679-2 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.03.2025 nr DM-

112268-26) ning 02.04.2025 Eesti Geoloogiateenistuse väljatoodud puuduste alusel parandatud

keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1005679-3 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS 02.04.2025 nr DM-112268-28).

Keskkonnaamet saatis 01.07.2025 ettevõttele EMG Karjäärid OÜ kirja nr DM-112268-30,

milles palus Keskkonnaameti ja Eesti Geoloogiateenistuse märkuste alusel taotlust täiendada

ning esitada parandatud taotlus hiljemalt 28.07.2025.

EMG Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile 23.07.2025 parandatud keskkonnaloa taotluse nr

T-KL/1005679-4 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.07.2025 nr DM-

112268-31).

Keskkonnaamet palus 30.07.2025 kirjaga nr DM-112268-33 ettevõttel EMG Karjäärid OÜ

parandada taotlust Eesti Geoloogiateenistuse 28.07.2025 kirjas nr 13-1/25-1224 väljatoodud

puuduste osas.

EMG Karjäärid OÜ saatis Keskkonnaametile 31.07.2025 e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.08.2025 nr DM-112268-34), milles tõi välja, et

seletuskirjas väljatoodud mahud vastavad Eesti Geoloogiateenistuse kirjas viidatule ning

mäeeraldise plaanil on välja toodud, et mäeeraldis on teenindusmaast väiksem ning joonisel on

plokid esitatud.

Keskkonnaamet saatis 06.08.2025 kirjaga nr DM-112268-35 Rõuge Vallavalitsusele seisukoha

esitamiseks Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1005679-4 ja Sänna liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise

6

otsuse eelnõu. Keskkonnaamet palus Rõuge Vallavalitsusel esitada arvamus hiljemalt

06.10.2025.

Rõuge Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 08.09.2025 e-kirja, milles palus pikendada

arvamuse avaldamise tähtaega kuni 31.12.2025, kuna Rõuge vallas on keskkonnalubadele

arvamuse andmine delegeeritud Rõuge Vallavolikogule. Seega saab keskkonnaloa arvamuse

andmise tingimusi muuta Rõuge Vallavolikogu. Rõuge Vallavalitsus leiab oma 08.09.2025 e-

kirjas, et antud aja jooksul pole võimalik kogukonna kaasamist läbi viia, et selgitada muudetud

taotlusega seotud asjaolusid, võrreldes varasema taotlusega. Rõuge Vallavalitsus toob

täiendavalt 08.09.2025 e-kirjas välja, et OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud

ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood: 14273374) varasem taotlus Sänna liivakarjääri

kaevandamisloa saamiseks tekitas kohalikes tugevat vastuseisu, sest polnud piisavalt selgitatud

mõjusid inimestele ja keskkonnale.

Keskkonnaamet nõustus 10.09.2025 kirjaga nr DM-112268-36 arvamuse avaldamise tähtaja

pikendamisega kuni 31.12.2025.

Rõuge Vallavalitsus saatis 12.11.2025 Keskkonnaametile e-kirja (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.11.2025 nr DM-112268-37), milles palus

pikendada arvamuse andmise tähtaega kuni 28.02.2026, kuna maapõueseaduse § 49 lõike 6

kohaselt on arvamuse andmine Rõuge Vallavolikogu pädevuses. Rõuge Vallavalitsus tõi

12.11.2025 e-kirjas välja, et valimistulemuste kinnitamine on viibinud kuni Vabariigi

Valimiskomisjon ja Riigikohus on läbi vaadanud kõik valimistega seotud kaebused ja teinud

lõplikud otsused. Uue volikogu ja vallavalitsuse töö algus sõltub valimistulemuste ametlikust

kinnitamisest.

Keskkonnaamet nõustus 03.12.2025 kirjaga nr DM-112268-39 arvamuse andmise tähtaja

pikendamisega kuni 28.02.2026.

Rõuge Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile 29.12.2025 kirja nr 6-3/1194-7 (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.12.2025 nr DM-112268-40) pöördumise, milles

palus Keskkonnaametil viia läbi kaasamise eesmärgil avalik koosolek.

Keskkonnaamet teavitas 09.01.2026 kirjaga DM-112268-41 menetlusosalisi avaliku koosoleku

toimumisest.

Taotletava Sänna liivakarjääri avalik istung toimus 21.01.2026 Sänna külas. Istungil osalesid

avaliku arutelu protokolli (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.01.2026

nr DM-112268-42) lisas toodud 17 osalejat, sh Keskkonnaameti, INF Maavarad OÜ ja Rõuge

Vallavalitsuse esindajad. Avalikul koosolekul tutvustati 23.07.2025 taotlust nr T-KL/1005679-

4 ning vastati menetluse käigus laekunud vastuväidetele. Avalikul koosolekul arutati ühiselt

Keskkonnaameti 06.08.2025 nr DM-112268-35 eelhinnangus esitatud kõrvaltingimusi, tehti

ettepanekud nende sõnastuse parandamiseks ning eelhinnangu täiendamiseks.

Keskkonnaamet saatis 20.02.2026 nr DM-112268-43 Transpordiametile päringu Sänna-

Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110) kasutuse osas, et selgitada välja tee seisukord ja leida

7

ennetusmeetmed (kiiruse- ja/või massipiirang) materjali väljaveoga kaasneva tee seisukorra

halvenemise vältimiseks.

Rõuge Vallavalitsus edastas 23.03.2026 e-kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 23.02.2026 nr DM-112268-44) Sänna külas asuvad salvkaevud, mille

omanikud on avaldanud soovi osaleda kaevude veetaseme ja kvaliteedi seires.

2.5 KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS §61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu’’ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 ,,Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded ’’ (KeHJS § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Sänna liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61 lg

1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakendused;

3. Võru maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkiri nr 1.1-

4/81);

4. Rõuge valla üldplaneering (ei ole kehtestatud, Rõuge Vallavolikogu 28.01.2025

otsusega nr 1-3/1 vastu võetud);

8

5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

6. Metsaregister;

7. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS);

8. OÜ Inseneribüoo STEIGER, töö nr 21/3697 ,, Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju

veerežiimile ja-kvaliteedile eksperthinnang’’;

9. Keskkonnaagentuur. 2025. Pinnaveekogumite seisundiinfo;

10. Keskkonnaamet. Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) kaitse tegevuskava eelnõu

2012-2016;

11. Keskkonnaamet. Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) kaitse tegevuskava eelnõu;

12. Keskkonnaamet. 2022. Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava.

13. Keskkonnaamet. Pärlijõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024;

3.2.Kavandatav tegevus

3.2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Ettevõte INF Maavarad OÜ (registrikood: 14273374) taotleb keskkonnaluba Sänna

liivakarjääris täite- ja tehnoloogilise liiva kaevandamiseks Sänna liivamaardlas Sänna

liivakarjääri mäeeraldisel. Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on tehnoloogilise

liiva väärindamine ning selle turustamine INF Maavarad OÜ tehnoloogilise liiva kliendi

segmendis. Seletuskirja kohaselt saab täiteliiva kasutada ehitusmaterjali tööstuses, ehituses ja

teedeehituses.

Sänna liivakarjäär (mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,23 ha ja mäeeraldise pindala on

9,63 ha) asub Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus

69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus 69701:003:0620) kinnistutel. Antud

kinnistud on riigiomandis, katastriüksuse Sänna karjäär riigivara volitatud asutus on

Transpordiamet ning katastriüksuse Rõuge metskond 19 riigivara volitatud asutus on

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletav ala kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiise tarbevaru plokkidega 1 ja 2

ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja 4.

01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:

- plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m3;

- plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m3;

- plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m3;

- plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m3.

Taotletav keskmine kaevandamismaht aastas on 60 tuh m3. Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt

varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga. Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m3.

Keskkonnakaitseluba taotletakse 15 aastaks. Korrastamise suunaks on tehisveekogu ja

metsamaa.

Taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 30 m kaugusel läänes on riiklik kõrvalmaantee Sänna-

Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110). Teekaitsevööndi laius on 30 m äärmise sõiduraja teljest,

mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal kaitsevööndiga kattumist ei ole.

Taotletav mäeeraldis kattub riigikaitselise ehitise Sänna linnak piiranguvööndiga.

Kaitseministeerium on andnud 14.04.2020. a kooskõlastuse kirjaga nr 12-1/20/1007 (taotlus nr

T-KL/1005679-4, lisa 13) aktiivse tarbevaru kinnitamiseks ja lisamärkusena toodi välja, et

9

mäeeraldisega hõlmatav maa-ala ning muud tingimused lepitakse kokku kaevandamisloa

taotlemise protsessis.

Kaitseministeerium täpsustas 28.10.2020 e-kirjas (taotlus nr T-KL/1005679-4, lisa 14), et

täiendavad tingimused mäeeraldise ala kohta puuduvad ning võimaliku karjääri püsivad

teenindushooned kavandada võimalikult kaugele edelasuunas Sänna linnaku laohoonest.

Seletuskirja kohaselt on Sänna liivakarjääri piires soodsad mäenduslikud tingimused. Karjääri

avamine algab ettevalmistustöödega. Taotletava mäeeraldise puhul on osaliselt tegemist

varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga, seega kaevandatud alal on katend osaliselt

eemaldatud ning kasulik kiht paljandub maapinnal. Seega esmalt raadatakse mets, millele

järgneb kändude ja katendi eemaldamine. Katendi, milleks on kasvukiht, keskmine paksus

taotletaval mäeeraldisel on 0,1 m. Kaevetöid tehakse kolmes etapis. Esmalt väljatakse

pöördkopp-ekskavaatoriga veepealne maavara. Vahetult enne veepealse varu ammendumist on

seletuskirja kohaselt mõistlik teha geoloogiline uuring lamami täpsustamiseks, kuna

geoloogiliste uuringutega ei saadud kõigis puuraukudes kasuliku kihi lamamit kätte, samuti on

tehnoloogilise liiva plokkide 1 ja 2 edela-ja lõunapiir saadud interpoleerimise teel. Samuti on

vajalik täpsustada liivakivi ja liivsavi piire horisontaalselt. Pärast täiendava geoloogilise

uuringu ja veepealse varu väljamist väljatakse ekskavaatoriga veealune maavaravaru

ekskavaatori kaevesügavuse piires. Vajadusel kasutatakse pinnasepump-süvendajat veealuse

kasuliku kihi väljamiseks. Liiva kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning

pumbatakse pulbina liivakaardile. Veealust materjali kaevandatakse veetaset alandamata st. vett

karjäärist ära ei juhita. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Karjääri materjali väljaeoks on kavandatud karjääri lääneküljel olevat avalikus kasutuses olevat

riiklik maantee Sänna-Luhametsa-Tsooru (tee tunnus 25110).

Lähim elamu asub taotletavast mäeeraldisest ca 500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme

(tunnus: 69701:003:1071).

Ala on valdavalt kaetud männi- ja kuusemetsaga ning metsanoorendikuga, osaliselt on tegemist

korrastamata endise karjääriga, mille tõttu esineb taotletava mäeeraldise keskosas järske

korrastamata nõlvasid.

Sänna liivakarjäärist ca 200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas voolab Pärlijõgi (VEE1155700).

Sänna liivakarjäär paikneb Pärlijõe valgalal, selle alamjooksul, kus asub veekogum Pärlijõgi_2

(veekogumi kood 1155700_2; Pärlijõgi Saarlase paisust suudmeni).

Karjäärist loodes asub vääriselupaik VEP nr.207438 ning on registreeritud III kategooria

kaitsealuse liigi sulgjas õhik (Neckera pennata) kasvukoht (kood KLO9402677). Taotletava

mäeeraldise lõuna osas on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi karukold (Lycopodium

clavatum) kasvukoht (KLO9354751).

Sänna karjääri juures olev Pärlijõgi on Pärlijõe hoiualal piires kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse (määrus

nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“). Jões on

registreeritud kaitstavate liikide paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-tondihobu (Aeshna

viridis), võldas (Cottus gobio) ja euroopa harjus (Thymallus thymallus) elupaigad.

Planeeritava tegevuse mõju Pärlijõe hoiualale, elupaigatüübile jõed ja ojad, kaitsealustele

taime- ja loomaliikidele on analüüsitud punktis 3.4.3.

10

3.2.2. Tegevuse seosed ajakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Menetluse jooksul toimunud kirjavahetus Rõuge Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti vahel ning

Rõuge Vallavalituse otsuseid on käsitletud punktis 2.4.

Üldplaneering

Rõuge valla üldplaneeringu (ei ole kehtestatud, Rõuge Vallavolikogu 28.01.2025 otsusega nr

1-3/1 vastu võetud) kohaselt külgneb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku koridoriga.

Üldplaneering sätestab maardlate ja kaevandamise kohta järgmisi aspekte, mis on esitatud

taotluse osas asjakohased:

• kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust ja

minimaalset kahju tekitamist loodusele. Oluliseks peetakse suletavate karjääride või

nende osade korrastamist;

• maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktidest

sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada, et keskkonnahäiringud oleksid

võimalikult vähesed;

• kirjeldada ja analüüsida keskkonnamõju eelhindamisel või hindamisel töödele eelnevad

olud ning seeläbi seada meetmed kaevetöödele eelneva või lähedase elukvaliteedi

säilimisele;

• eelistatud on kaevandamistegevus, mis avaldab võimalikult minimaalselt mõju karjääri

ümbritseva maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja

põllumajanduslikule kasutusele ning kus karjääri ala korrastatakse esimesel võimalusel

ohutuks ja ümbrusega sobivaks. Joogivee kvaliteedi või kättesaadavuse halvenemisel

tuleb igal juhul lahendada elanike varustatus kvaliteetse joogiveega;

• tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga

kaasnevatele negatiivsetele mõjudele;

• kaevandamise põhilisemateks eeldusteks ja tingimusteks seoses asustusega on müra,

vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi normidest kinnipidamine ning joogiveevarustuse

säilitamine/tagamine. Kaevandamisloa taotlemisel tuleb arendajal tõestada, et

normidest kinnipidamine ja veevarustuse tagamine on võimalik, ning otsustajal

veenduda, et nõuetest kinnipidamine on tagatud;

• kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult:

• maardla varud tuleb ammendada võimalikult lühikese ajaga parimat võimalikku

tehnoloogiat kasutades ning kasutades ära kaasnevad maavarad;

• kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele

tekitatav kahju on minimaalne. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast tuleb

kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva

tolmu- ja mürasaaste ning vibratsiooni vähendamiseks;

• kasutuselevõetud maardlates tuleb varud soovitatavalt maksimaalselt ammendada;

• ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevandamise tagajärjel rikutud maa tuleb

nõuetekohaselt korrastada;

• kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures see peab olema

korrastatud enne kaevandamisloa lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab

olema ohutuse tagamine inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes, andes ühtlasi

maale metsamaa, veekogude maa-ala või muu tarbimisväärse või tunnustatud

11

väärtusega maa (kaasa arvatud nt virgestustegevuse maa-ala) kasutamise otstarbe.

Prioriteetseks suunaks on ala kujundamine rohevõrgustikku kuuluvaks alaks, mis omab

sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Seejuures peab väljatöötatud

lahend olema kestlik ja võimalikult vähese hooldusvajadusega. Korrastamise

eesmärgid ja nõuded peavad olema kooskõlas maavara tüübiga, et tagada

majanduslikult ning keskkonnahoidlikult optimaalne lahendus.

Rõuge valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohevõrgustiku eesmärgiks väärtuslike

ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine

looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, elurikkuse suurendamine,

kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi

tagamine, rohemajanduse (sh puhkemajanduse) edendamine. Rohevõrgustik koosneb

tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille

toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema

loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid.

Üldplaneeringuga määratud üldised rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused on

järgnevad:

1) ehitus- ja arendustegevusel tuleb säilitada rohevõrgustiku tugialade terviklikkus ja

koridoride sidusus;

2) rohevõrgustiku toimimiseks ei tohi looduslike alade (põhikaardil puittaimestiku, haritava

maa ja lageda ala kõlvik) osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Osatähtsus arvutatakse ühe

konkreetse tugiala piires võttes arvesse õuealade pindalasid;

3) rohevõrgustiku tugialal ja koridoris tuleb säilitada maastikuline mitmekesisus, oluline

on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade

ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad, kõrghaljastatud alad põldude vahel,

kõrghaljastusega kraavikaldad) säilimine;

4) rohevõrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et

looduslik keskkond ei saaks ohustatud (tuleb piirata/suunata autode liikumist, korraldada

parkimine, lahendada prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms);

5) paisude rajamisel tuleb tagada rohekoridori toimimine.

Maakonnaplaneering

Võrumaa maakonnaplaneeringus on toodud järgmised tingimused maardlate kasutamisel:

• maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele;

• väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste

seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate

meetmete rakendamiseks;

• kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse

lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust

kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana;

• turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

12

• linnalise asustuse alal peab säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub

kaevandustegevus;

• maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei

halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu

osas olemasolevat olukorda;

• aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)

eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole maakonnaplaneeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast

maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks

alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud

valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis

integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise

taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.

Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku

arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja

maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,

tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see

tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

Sänna liivakarjäär (mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,23 ha ja mäeeraldise pindala on

9,63 ha) asub Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus

69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus 69701:003:0620) kinnistutel.

Tegevusega hõlmatud ala asub hajaasustusega piirkonnas. Lähim elamu asub kavandatud

karjäärist ca 500 m kaugusel kagus Tamme maaüksusel (katastriüksus 69701:003:1071).

Taotletavas Sänna liivakarjääris asub ammendamata maavara jääkvaru. Kaevandamise

jätkamine võimaldab varu maksimaalselt ammendada ja kaeveala korrastamisprojektiga seotud

nõuete kohaselt korrastada.

Maakonnaplaneeringu joonise kohaselt asub taotletav Sänna liivakarjäär rohelise võrgustiku

alal. Rõuge valla üldplaneeringuga on täpsustatud Võru maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku

piire Rõuge valla omavalitsusüksuse territooriumil ja kasutustingimusi lähtuvalt üldplaneeringu

täpsusastmest. Rõuge valla üldplaneeringu joonise kohaselt külgneb taotletava Sänna

liivakarjääri mäeeraldis rohelise võrgustiku koridoriga, st planeeritava tegevusega ei häirita

rohevõrgustiku tugialade terviklikkust ja koridoride sidusust. Liiva kaevandamisega taotletaval

Sänna liivakarjääri mäeeraldisel ei lõigata läbi rohekoridori tuumalasid ega piirata ulukite vaba

liikumise võimalusi. Rohelise võrgustiku koridoriks määratud Pärlijõe hoiuala ja taotletava

13

mäeeraldise vahele jääb nii metsamaad kui ka põllumaad, mis võimaldab loomadel liikuda

rohevõrgustiku alaga samasuguses maastikus tegelikkuses oluliselt laiemal alal.

Taotletava Sänna liivakarjääri mäeeraldisel planeeritava tegevuse elluviimisel ei minda

vastuollu üldplaneeringu nõudega, mille kohaselt tuleb säilitada 90% alast looduslikuna.

Kaevandatud ala korrastatakse ala metsamaaks ning veekoguks, need on üks osa

rohevõrgustikule omastest aladest ning sobituvad antud maastikku.

3.2.3. Ressursside (sealhulgas looduvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine, tegevuse

energiakasutus

Taotletavas Sänna liivakarjääris moodustab katendi liivasegune kasvukiht (muld) paksusega

0,1-0,2 m, keskmine paksus on 0,1m. Kattekiht puudub osaliselt endise korrastamata karjääri

maa-alal. Mulla omaduste säilitamiseks ei aunastata mulda kõrgemates kui 3 m puistangutes.

Põhiline osa kasvukihist kasutatakse hilisemate korrastamistoode käigus.

Kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne liiv paksusega 1,8-19,9 m, keskmine paksus on 5,0

m ning osaliselt selle lamamis asuv murenenud Kesk-Devoni liivakivi paksusega 3,7-17,0 m,

keskmine paksus on 9,1 m. glatsiofluviaalse liiva kiht puudub osaliselt endise korrastamata

karjääri maa-alal, kus see on varasema kaevandamistegevuse käigus eemaldatud.

Kasuliku kihi lamami moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Kesk-Devoni liivsavi. Kasuliku

kihi lamamini ei jõutud geoloogilise uuringu käigus kõikide puuraukudega.

2019. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus avati põhjavee ülemine kiht maapinnast 0,9-

12,5 m, mis vastab läheduses asuva Pärlijõe tasemele. Ülalpool põhjaveetaset leviva kasuliku

kihi paksus on keskmiselt 3,7 m ja allpool leviva kasuliku kihi paksus on 6,0 m. Kasuliku kihi

lamam jääb abs kõrgustele ~55-81 m ning selle moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Gauja

lademe liivsavi. Karjääri äärmine kirdeosa kattub mattunud ürgoruga, kus pinnakatte paksus

järsult suureneb. Veealusel varu kaevandamisel põhjavee ärajuhtimist karjäärist ei toimu.

Sänna piirkond ei ole ühisveevärgiga kaetud ning joogi- ja olmevett ammutatakse

üksikmajapidamistes puur- või salvkaevudega. Puurkaevudega on avatud maapinnalt esimene

aluspõhjaline veekiht (Kesk-Devoni veekompleks), mis on Maa- ja Ruumiameti geoportaali

põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 alusel suhteliselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse

eest. Salvkaevud ulatuvad Kvaternaari setetesse. Kvaternaari veekiht toitub sademetest,

mistõttu veetase kaevudes sesoonselt muutub, olles kõrgeim kevadisel lumesula ja sügisesel

vihmaperioodil. Karjäärile lähim on (ca 500 m kaugusel) Tamme (katastritunnus

69701:003:1071) maaüksus, millel Keskkonnaametile teadaolevalt puurkaevu ei ole

(puurkaevu ei ole kantud EELISesse) ja mille veevarustus baseerub tõenäoliselt salvkaevul,

kuna ühisveevärki piirkonnas ei ole. Lähimad majapidamised (Tamme ja Rita katastriüksustel)

paiknevad kavandatavast karjäärist maapinnal kõrgemal, mistõttu tegevuse mõju karjääris

nende salvkaevude veetaset mõjutada ei saa. Lähimad EELISesse (Eesti Looduse Infosüsteem)

kantud puurkaevud on rohkem kui 1 km raadiuses.

Sänna liivakarjäärist ~ 200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas voolab poolkaare kujuliselt Pärlijõgi

(keskkonnaregistri kood VEE1155700). Sänna liivakarjäär paikneb Pärlijõgi_2 veekogumi

juures (veekogumi kood 1155700_2; Pärlijõgi Saarlase paistust suudmeni). Veekogumi

koondseisund on 2024. aasta andmetel hea (Keskkonnaportaal, Pinnaveekogumite

seisundiinfo).

Põhjaveetasemest kõrgemal oleva varu kaevandamise ajal tekib vesi karjääri peamiselt

sademetest, veealuse varu kaevandamisel tekib karjääri veekogu põhjaveest.

14

Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Seega on kavandatava

tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene.

Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast

keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette aga ka

teiste saasteainete kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil

eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerimist põhjavette, sest kasuliku kihi

lamamiks on väikese veejuhtivusega setted, mis ühtlasi toimivad ka filtrina.

Kaevandamisega võib kaasneda vee reostumine juhul, kui kaevandamise ajal satub

karjäärimasinate lekke korral karjääri põhja ja pinnasesse kütust või määrdeaineid. Kuna

karjäärist väljavool puudub, siis reostuse edasi kandumist pinnaveekogudesse ei toimu.

Reostunud vesi võib siiski infiltreeruda põhjavette. Avariide tekkimise oht on välditav või

minimaalne (õiged töövõtted, karjäärimasinate pidev kontroll ja hooldus selleks ettenähtud

platsil). Juhul kui mäetööde käigus siiski tekib avarii tuleb vajalike vahenditega (absorbent,

õlipüünised) reostuse levik pinnases kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle

anda vastavalt jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski

põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui

põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida

dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada, mistõttu

tuleb see koguda mahutitesse ja üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist

pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub.

Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku tehnoloogilise-ja

täiteliiva kaevandamine. Sänna mäeeraldise ala hõlmab Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva

aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 ning täiteliiva plokke 3 ja 4. Seletuskirja kohaselt väärindatakse

tehnoloogilist liiva ning seda turustatakse INF Maavarad OÜ tehnoloogilise liiva kliendi

segmendis. Täiteliiva saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses, ehituses ja teedeehituses.

Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga, seega on

oluline aspekt antud ala puhul karjääriala korrastamine vastavalt kehtivatele

korrastamisnormidele.

Karjääris kaevandamisel looduslik mitmekesisus vaesestub. Looduslik mitmekesisus, taimestik

ja loomastik saab hakata taastuma pärast karjääri korrastamist. Maavara kaevandamisel muutub

maastiku olukord mäeeraldise piires täielikult. Kaevandamisel mõjutatud maa korrastatakse

korrastamisprojekti alusel ning sellega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ja

see tuleb lõpuni viia enne loa kehtivuse lõppu.

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, raadamine, kändude juurimine,

katendi koorimine ja vallitamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks

transpordivahenditele.

Sõltuvalt mäeeraldise siseste teede seisukorrast võib esineda vajadus nende

rekonstrueerimiseks.

15

3.2.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku, müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Pinna-ja põhjavesi

Sänna liivakarjäärist ~200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas asub poolkaare kujuliselt Pärlijõgi

(kood VEE1155700), mille kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Taotletava tegevusega ei

kaasne mõju Pärlijõe veekvaliteedile, kuna karjäärist ei juhita vett ega saasteaineid ära.

Keskmine põhjaveeveetase taotletava mäeeraldise piires on abs kõrgusel 70,0 m, mis vastab

läheduses asuva Pärlijõe tasemele. Ülalpool põhjaveetaset leviva kasuliku kihi paksus on

keskmiselt 3,7 m ja allpool leviva kasuliku kihi paksus 6,0 m. Veealuse maavaravaru maht on

561 tuh m3. Veealune varu ekskavaatori kaevesügavuse piires väljatakse pöördkopp-

ekskavaatoriga. Lisaks kasutatakse vajadusel veealuse kasuliku kihi väljamiseks pinnasepump-

süvendajat. Liiva kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse

pulbina liivakaardile, kust materjalis olev vesi nõrgub tagasi karjääri. Eeltoodut tehnoloogiat

kasutades on võimalik Sänna liivakarjääris maavara kaevandada veetaset eelnevalt alandamata

ning karjääri kogunevat vett karjääri alalt ära juhtimata. Sellise tehnoloogia korral ei teki

karjääri ümbrusesse ulatuslikku põhjavee alanduslehtrit, mis ilmneb suurte põhjaveekoguste

karjäärist välja pumpamise korral, ja võiks piirkonna salvkaevude veetaset mõjutada.

Väljatava materjali mahu arvelt karjäärialal veetase siiski mõnevõrra alaneb. Siinkohal tuleb

arvestada, et maavara ei väljata korraga lühikese aja jooksul, mistõttu ei ole oodata ka järsku

veetaseme alanemist, sest samaaegselt kaevandamisega toimub juba veetaseme taastumine

settekaardilt tagasinõrguva vee, sademevee ja karjääri külgedelt infiltreeruva vee arvel. Seega

ei kujune kaevandamistegevuse käigus olukorda, kus veetase alaneb kiirelt mitmeid meetreid,

tuues kaasa ulatusliku põhjavee alanduslehtri välja kujunemise.

Taotleja plaanib allpool veetaset paikneva varu ammendumisel rajada tehisveekogu ning alal,

kus veealust varu ei ole, korrastada metsamaaks.

Liiva kaevandamine Sänna karjääris ei saa põhjustada olulisi muutusi piirkonna põhjavee

režiimile, kuna kaevandamise käigus ei alandata karjääris põhjaveetaset. Kvaternaari setetes

liigub põhjavesi raskusjõul kõrgemalt madalamale. Lähim majapidamine (Tamme,

katastritunnus 69701:003:1071) asub reljeefis oluliselt kõrgemal (õueala kõrgusel 90 m abs)

kui karjäär (lõuna piirkonnas 83 m abs). Tamme maaüksuselt liigub põhjavesi madalamale st

Pärlijõe ja taotletava Sänna liivakarjääri poole.

Teisel pool Pärlijõge paiknevatele majapidamistele ei ole samuti karjääri rajamisest

põhjaveetaseme alandamise ohtu ette näha, kuna need paiknevad reljeefis kõrgemal kui jõgi

ning jõgi töötab karjääri ja majapidamiste vahel dreenina.

Taotletaval karjäärialal ei planeerita tulevikus kaevandamise käigus veetaset alandada ning

kaevandamine toimub veekeskkonnas selliselt, et vett karjäärist välja ei pumbata. Lamamiks

olev liivsavi kaitseb alumisi põhjavee kihte võimaliku avarii või reostuse korral. Seega

planeeritav karjäär ei mõjuta karjääri ümbruse põhjaveetaset ega kvaliteeti, kuid kokkuleppel

taotleja, kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanikega määratakse salvkaevude seire nõuded.

21.01.2026 toimus Sänna külas avalik koosolek, kus muuhulgas arutati varasemas eelhinnangus

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.08.2025 nr DM-112268-35)

esitatud kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmeid.

16

Taotletavale Sänna liivakarjäärile lähim elamu asub ca 500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel

Tamme (tunnus: 69701:003:1071). Taotletavas liivakarjääris on planeeritud väljata veealust

kasulikku kihti, mistõttu on kohalikud elanikud korduvalt väljendanud muret, et kaevandamine

võib negatiivselt mõjutada Pärlijõge ning ümbruskonna salvkaeve.

Avalikul koosolekul lepiti kokku, et Keskkonnaamet kombineerib eelnõus varasemalt esitatud

vee kaitseks seatud kõrvaltingimused, selgitab eelhinnangus täpsemalt keskkonnaloa omaja

kohustused kaevandamisel tekkinud mõju kompenseerimiseks. Lisaks lepiti kokku, et Sänna

küla elanikel on võimalus pöörduda Rõuge Vallavalitsuse ja/või Keskkonnaameti poole ning

esitada enda kaev seirevajadusega kaevude nimekirja.

Rõuge Vallavalitsus edastas 23.03.2026 e-kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 23.02.2026 nr DM-112268-44) järgnevatel katastriüksustel asuvad

salvkaevud:

• Tamme (katastritunnus 69701:003:1071)

• Rita (katastritunnus 69701:003:1210)

• Sänna mõis (katastritunnus 69701:003:0213)

• Rehe (katastritunnus 69701:003:0117)

• Niidu (katastritunnus 69701:003:1672)

Tuginedes kohalike elanike pöördumistele ja 21.01.2026 avalikul koosolekul arutatule seab

Keskkonnaamet keskkonnaloa omajale kohustuse korraldada pärast loa saamist

eelpoolmainitud katastriüksuste kaevude inventuur (kaevu asukoht, seisukord, sügavus,

veetase). Nendes kaevudes ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega kohe pärast loa

saamist. Veekvaliteedi seiret teha salvkaevudes vähemalt 1 x aastas madalvee perioodil (juuli-

september), veetaseme mõõtmiseks paigaldada andurid. Seireandmed tuleb esitada

Keskkonnaametile üks kord aastas.

Kui on tekkinud kahtlus, et seiratavate kaevude veetase on langenud/vee kvaliteet on

halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, tuleb loa omanikul tellida vastav eksperthinnang, mille

alusel tehakse kindlaks kaevu veetaseme languse põhjused. Eksperthinnangu koostaja peab

omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise

tõttu on veetase/kvaliteet muutunud, siis tuleb loa omajal kinnistu veevarustus tagada.

Keskkonnaloa omaja on kohustatud asendama mõjutatud kaev(ud) sügavamatest veekihtidest

toituvate kaevudega ja kandma kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude

lammutamine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Loa omajal tuleb kinnistu veevarustus

tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul. Loa omaja on kohustatud

rajama uued kaevud nii ruttu kui võimalik.

Kavandatud karjäärist põhjasuunas asub seirekoht Pärlijõgi: alamjooksu sild (kood:

SJA8988000), kus teostatakse riiklikke seireprogramme ,,Jõgede hüdrokeemiline seire’’ ja

,,Jõgede hüdrobioloogiline seire’’. Seireandmete põhjal jälgitakse veekogumi seisundit.

Veekogumi Pärlijõgi_2 ökoloogiline ja keemiline seisund on 2024.a pinnaveekogumite

seisundiinfo andmetel hea. Viimatine seire toimus 2022. ja 2023.a. (Keskkonnaagentuur,

Pinnaveekogumite seisundiinfo).

Pärlijõgi jääb karjäärist ~200 m kaugusele. Vooluveekogud toituvad sademetest, lumesulaveest

ning põhjaveest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub eelkõige sademete jaotusest

aastalõikes. Ennetava meetmena on kavas teostada Pärlijõe veetaseme seire seirekoha Pärlijõgi:

alamjooksu sild juures.

17

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate

seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on

seotud õli või kütuse lekkega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või

õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas,

saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja

kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete

õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku

keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.

Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb

reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada

kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat.

Tulenevalt 21.02.2026 Sänna külas toimunud avalikul koosolekul arutatust seab

Keskkonnaamet järgnevad kõrvaltingimused:

• põhjavee reostumise vältimiseks võib seadmete või masinate tankimine ja remont

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil;

• pärast keskkonnaloa saamist tuleb loa omajal korraldada Tamme (katastritunnus

69701:003:1071), Rita (katastritunnus 69701:003:1210), Sänna mõis (katastritunnus

69701:003:0213), Rehe (katastritunnus 69701:003:0117), Niidu (katastritunnus

69701:003:1672) kaevude inventuur (kaevu asukoht, seisukord, sügavus, veetase).

Nendes kaevudes ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega kohe pärast loa

saamist. Veekvaliteedi ja taseme seiret teha salvkaevudes vähemalt 1 x aastas madalvee

perioodil (juuli-september), salvkaevude veetaseme mõõtmiseks kasutada automaatset

veetaseme andurit. Seireandmed tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

• kui kaevandamise tagajärjel on karjääri tekkinud püsiv veekogu, siis tuleb mõõta

(paigaldada andur või mõõdulatt) iga kvartal ka selle veetaset. Seireandmed tuleb

esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

• kui salvkaevus alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet

halveneb, tuleb tellida täiendav eksperthinnang, milles selgitada, kas

veetaseme/kvaliteedi muutus võib olla kaevandamisest tingitud. Eksperthinnangu

koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Kui eksperthinnangust

selgub, et kaevandamise tõttu on veetase/kvaliteet muutunud, siis tuleb loa omajal

kinnistu veevarustus tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

Kõrvaltingimuste sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest

allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus

leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

18

Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, frontaallaadurid,

kallurautod, pinnasepump-süvendaja, mobiilne sõelumiskompleks. Müra suhtes kõige

tundlikum objekt on lähim elamu ca 500 m kaugusel lõunas, Tamme katastriüksusel

(katastritunnus 69701:003:1071). Mäetööde masinate müratase on vahemikus 80-90 dB,

mõõdetuna 10 m kaugusel. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri

määruses nr 71 seatud normväärtusi. Tööstusliku müra normväärtus päevasel ajal

olemasolevatel rohe-ja elamualadel 60 dB ning vastav öine normväärtus 45 dB. Seletuskirja

kohaselt ei plaani taotleja öisel ajal taotletavas Sänna liivakarjääris kaevandada.

Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva

valemi abil (ISO 1996):

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1)-20log10(r2), kus

Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Eespool oleva valemi abil arvutades on 500 m kaugusel asuva elamu juures müratase järgnev:

Lp1= 90+ 20log10(10)-20log20(500)=56 dB

Kõige suurimaks müraallikaks on sõelumiskompleks, mille müratase on maksimaalselt 90 dB

(mõõdetud 10 m kauguselt). 500 m kaugusel asuva elamu juures on müratase 56 dB, mis ei

ulatu sõelumiskompleksi müratase lubatud päevast piirnormi, milleks on 60 dB. Lisaks

vähendab mürataset tulevase karjääri ja elamu vahele jääv mets. Samuti saab reguleerida

mürataset sõelumiskompleksi asukoha valikuga.

Arvutuslik tase vastab määrusega 71 kehtestatud piirnormidele ning seega ei ole põhjust arvata,

et taotletavas Sänna liivakarjääris kaevandamine põhjustaks ülenormatiivse müra levimist

elamualadele. Arvutuses ei ole muuhulgas arvestatud müra levikut tõkestavate elementidega

(müravallid, mets, karjäärisüvend) ega muude looduslike tingimustega, mistõttu on arvutuses

tegu mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Eelnevat arvestades on mürahäiring

vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada uusi

katendivalle või tehes (olemasolevaid) kõrgemaks.

Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega

kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed

mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Tulenevalt 21.02.2026 Sänna külas toimunud avalikul koosolekul arutatust seab

Keskkonnaamet liiva kaevandamisega tekkida võivate mürahäiringute ennetamiseks järgnevad

kõrvaltingimused:

• Mürarikaste tööde teostamine (nt sõelumiskompleksi kasutamine) tuleb eelnevalt

leppida kokku naaberkinnistute omanikega. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra

osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja

katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete

ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks;

• Keskkonnaloa omajal on kohustus rajada karjääri kagupiirile vähemalt 3 m kõrgune

katendist vall mürahäiringute vähendamiseks.

19

Kõrvaltingimuste sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Kõrvaltingimuste korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha mürahäiringute teket ja levikut

lähimatele elamualadele. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega kehtestatud

piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute

vähendamiseks.

Osakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete peenosakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis-ja laadimisprotsessid ja töötlemine ning toodangu väljaveoga seotud transport.

Tolmu võib eralduda vähesel määral ülalpool veetaset toimuval maavara väljamisel, kuid

enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ehk ei tolma. Veealuse varu väljamisel tolmu ei teki.

Tahkete osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise

tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed

jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel

transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmine

nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitava õhusaaste (tolmu) hulk on väike, sadestudes

praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest

kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis

põhjustab ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Kaevise transpordist tekkiva

tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on mäeeraldise siseste teede,

väljaveoteede ja laoplatside niisutamine.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav

õhusaasteluba" (määrus nr 67) ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus

eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.

Taotluse seletuskirja kohaselt on tahkete osakeste summaarne heitkogus Sänna liivakarjääris

kavandatava tegevuse juures 0.0383 tonni aastas, mis on väiksem kui kehtestatud künniskogus

(1 tonn aastas). Arvutustes on arvestatud eriheiteks 0,0006386 kg/t koht ning keskmiseks

kaevandatavaks koguseks 60 tuh t/a liiva.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris

töötava ekskavaatori/laaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib

ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda

välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside

piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode

tehnoülevaatusel. Taotluse seletuskirja kohaselt töötavad karjääris tehniliselt korras ja nõuetele

vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Seletuskirjas

on toodud välja, et arvutuste tulemused on esialgsed ning prognoositavad, saasteainete

heitkogused täpsustuvad kaevandamisprojektis. Samuti täpsustuvad eelpool toodud näitajad

tegeliku tootmisprotsessi käigus. Kui on oht ületada lubatud künniskoguseid, tellitakse

saasteainete heitkoguste projekt ning kaevandaja taotleb õhusaasteluba.

Tulenevalt 21.01.2026 Sänna külas toimunud avalikul koosolekul arutatust seab

Keskkonnaamet liiva kaevandamisega tekkida võivate tolmuhäiringute ennetamiseks järgneva

kõrvaltingimuse:

20

• Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil

vajaduspõhiselt tolmu levikut tõkestada.

21.01.2026 toimunud avalikul koosoleku protokolli kohaselt (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 28.01.2026 nr DM-112268-42) avaldas taotleja valmisolekut sõlmida

kokkulepped väljaspool mäeeraldise teenindusmaad asuva Sänna-Luhametsa-Tsooru tee

(tunnus 25110) valdajaga (Transpordiamet) tolmu tõkestamiseks.

Keskkonnaamet on esitanud 20.02.2026 kirjaga nr DM-112268-43 Transpordiametile päringu

Sänna-Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110) kasutuse osas, et selgitada välja tee seisukord ja

leida ennetusmeetmed (kiiruse- ja/või massipiirang) materjali väljaveoga kaasneva tee

seisukorra halvenemise vältimiseks.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Sänna liivakarjääris töötav tehnika

peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei

viida.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Liiva kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

3.2.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Maapõueseaduse § 99 kohaselt on maavara katend, sh ka muld võõrandatav ning väljaspool

mäeeraldist ja selle teenindusmaad kasutatav. Seega võib kaevandaja majanduslikest

kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette

nähtavas koguses sisse osta.

Taotluse seletuskirja kohaselt leiab taotletava Sänna liivakarjääri looduslikust lasundist väljatav

maavara ja selle katend kogu mahus kasutust (turustatakse või kasutatakse ala korrastamisel),

seega ei teki jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega § 7¹

kaevandamisjäätmeid, seega kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama).

3.2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, suurõnnetuste

või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

21

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja

kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete

õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku

keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.

Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb

reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada

kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat.

3.3.Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud

ptk-s 3.1.1.

Taotletava Sänna liivakarjääri mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele INF Maavarad

OÜ sobiliku tehnoloogilise- ja täiteliiva kaevandamine. Samuti tehnoloogilise liiva katendis

lasuva täiteliivaga saab ettevõte laiendada oma tegevust antud regioonis ning pakkuda

lähiümbruse teede korrashoiuks sobivat materjali.

Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru

plokke 1 ja 2 ning täiteliiva plokke 3 ja 4. Tehnoloogilist liiva väärindatakse ning seda

turustatakse ettevõtte tehnoloogilise liiva kliendi segmendis. Seletuskirjas on välja toodud, et

täiteliiva saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses, ehituses ja teedeehituses. Taotletav

mäeeraldis kattub enamuses varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga.

Taotletav Sänna liivakarjäär pindalaga 12,23 ha (mäeeraldise pindala 9,63 ha) asub Võru

maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus: 69701:003:0150) ja

Rõuge metskond 19 (katastritunnus: 69701:003:0620) kinnistutel. Antud kinnistud on

riigiomandis, katastriüksuse Sänna karjäär riigivara volitatud asutus on Transpordiamet ning

katastriüksuse Rõuge metskond 19 riigivara volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Taotletav mäeeraldis kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru

plokkidega 1 ja 2 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 3 ja 4.

Sänna liivakarjääri plokide pindalad on järgnevad:

• 1 aT plokk pindala 9,17 ha;

• 2 aT plokk pindala 9,17 ha;

• 3 aT plokk pindala 3, 57 ha;

• 4 aT plokk pindala 0,69 ha.

Mäeeraldise piiresse jääva 4 aT ploki aktiivne tarbevaru on 6 tuh m³ ja mäeeraldise piiresse jääb

plokk 4 aT pindalaga 0,23 ha.

Taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 30 m kaugusel läänes on riiklik kõrvalmaantee Sänna-

Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110). Teekaitsevööndi laius on 30 m äärmise sõiduraja teljest,

mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal kaitsevööndiga kattumist ei ole.

22

Taotletav mäeeraldis kattub riigikaitselise ehitise Sänna linnak piiranguvööndiga.

Kaitseministeerium on andnud 14.04.2020. a kooskõlastuse kirjaga nr 12-1/20/1007 aktiivse

tarbevaru kinnitamiseks ja lisamärkusena toodi välja, et mäeeraldisega hõlmatav maa-ala ning

muud tingimused lepitakse kokku kaevandamisloa taotlemise protsessis. Kaitseministeerium

täpsustas 28.10.2020. a e-kirjas, et täiendavad tingimused mäeeraldise ala kohta puuduvad ning

võimaliku karjääri püsivad teenindushooned kavandada võimalikult kaugele edelasuunas Sänna

linnaku laohoonest.

Lähim elamu asub ca 500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme (katastritunnus:

69701:003:1071) katastriüksusel.

Ala on valdavalt kaetud männi- ja kuusemetsaga ning metsanoorendikuga, osaliselt on tegemist

korrastamata endise karjääriga, mille tõttu esineb taotletava mäeeraldise keskosas järske

korrastamata nõlvasid.

Maastikuliselt paikneb Sänna liivamaardla Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal.

Võru-Hargla nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast,

mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on

õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste

lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi

piirkonnas jääb vahemikku 70,3-84,0 m.

Taotletavas Sänna liivakarjääris moodustab katendi liivasegune kasvukiht (muld) paksusega

0,1-0,2 m, keskmine paksus on 0,1 m. Kattekiht puudub osaliselt endise korrastamata karjääri

maa-alal.

01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:

• plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m³;

• plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m³;

• plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m³;

• plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m³.

Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m³. Keskmine kaevandamismaht on 60 tuh m³.

Kaevandamise tegevus on planeeritud 14 aastaks ja 1 aasta korrastamiseks. Korrastamise

suunaks on tehisveekogu ja metsamaa.

3.3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Maastikuliselt paikneb Sänna liivamaardla Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal.

Võru-Hargla nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast,

mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on

õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste

lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi

piirkonnas jääb vahemikku 70,3-84,0 m.

Taotletavas Sänna liivakarjääris moodustab katendi liivasegune kasvukiht (muld) paksusega

0,1-0,2 m, keskmine paksus on 0,1 m. Kattekiht puudub osaliselt endise korrastamata maa-alal.

Kasuliku kihi moodustab Sänna liivakarjääris glatsiofluviaalne liiv paksusega 1,8-19,9 m

(keskmiselt 5 ,0 m) ning osaliselt selle lamamis asuv murenenud Kesk-Devoni ladestiku Gauja

lademe liivakivi paksusega 3,7-17,0 m (keskmiselt 9,1 m). Veetase jääb abs kõrgustele 69,6-

23

72,1 m (keskmiselt 70 m). Põhjavee tasemest kõrgemal leviva kasuliku kihi paksus on

keskmiselt 3,7 m ja allpool leviva kasuliku kihi paksus 6,0 m. Kasuliku kihi lamam jääb abs

kõrgustele ~ 55-81 m ning selle moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Gauja lademe liivsavi.

Kasuliku kihi lamamini ei jõutud geoloogilise uuringu käigus kõikide puuraukudega. Karjääri

äärmine kirdeosa kattub mattunud ürgoruga, kus pinnakatte paksus järsult suureneb.

Maavara kvaliteet on määratud vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52

kehtestatud nõuetest ,,üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja

nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,

järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta

maavarana arvele võtmiseks’’.

Ülalpool põhjaveetaset leviva tehnoloogilise liiva (plokk 1 aT) kvaliteedi näitaja on järgmised:

SiO2 sisaldus varieerub vahemikus 94,44- 96,90 % (kaalutud keskmine 95,60 %), Al2O3

sisaldus on vahemikus 1,86 – 2,60 % (kaalutud keskmine 2,31 %) ja Fe2O3 sisaldus on 0,06-

0,66 % (kaalutud keskmine 0,26 %).

Allpool põhjaveetaset leviva tehnoloogilise liiva (plokk 1 aT) kvaliteedi näitaja on järgmised:

SiO2 sisaldus varieerub vahemikus 94,90 – 96,90 % (kaalutud keskmine 95,84%), Al2O3

sisaldus varieerub vahemikus 1,86 – 2,99 % (kaalutud keskmine 2-2,31%) ja Fe2O3 sisaldus on

0,06-0,47% (kaalutud keskmine 0,15 %).

Ülalpool põhjaveetaset levivas täiteliivas (plokk 3 aT) osakesi läbimõõduga ≥31,5 mm ei esine

ning savi- ja tolmusisaldus varieerub vahemikus 3,8 - 20,0% (kaalutud keskmine 7,2%).

Allpool põhjaveetaset levivas täiteliivas (plokk 4 aT) osakesi läbimõõduga ≥31,5 mm ei esine

ning savi- ja tolmusisaldus varieerub vahemikus 4,6 – 8,2% (kaalutud keskmine 6,0%).

Täiteliiva proovidest määratud filtratsioonimoodul on vastavalt kahele proovile 2,08 - 2,43

m/ööp ja tehnoloogilise liiva proovidest määratud filtratsioonimoodul on 1,17 – 1,27 m/ööp.

01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:

• plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m³;

• plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m³;

• plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m³;

• plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m³.

Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m³. Keskmine kaevandamismaht on 60 tuh m³.

Kaevandamise tegevus on planeeritud 14 aastaks ja 1 aasta korrastamiseks. Korrastamise

suunaks on tehisveekogu ja metsamaa.

Kaevandatav ehitus- ja täiteliiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu

loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub

kaevandatava ala maastik täielikult.

Eelduslikult taastub pikema aja jooksul ala korrastamisel tehisveekoguks ja metsamaaks

elurikkus samale tasemele, mis see oli enne kaevandamistegevust

24

3.3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide,

maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide,

alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada,

tiheasutusega alade ning kultuuri-või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt

on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.

Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemaks keskkonnamõjudeks on

kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide

välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad teadaolevalt sellised alad,

kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Taotletava karjääriala piires ja selle

mõjualal puuduvad ajaloo-,kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mida planeeritav

tegevus taotletavas Sänna liivakarjääris võiks negatiivselt mõjutada.

Taotletavale mäeeraldisele lähim elamu asub ca 500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme

(katastritunnus: 69701:003:1071). Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste

heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale

tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikult

niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 300 m. Kuiva ilma korral, avamaal võib väljatud

maavara transportimisel välisõhku paiskuv peenosakeste (PM) heitme kogus tugevama tuule

korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks kavandab

Keskkonnaamet seada kaevandamisloale kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme

rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel karjäärist vett välja ei pumbata ja põhjaveetaset ei alandata, siis ei mõjuta

kavandatav tegevus piirkonna põhjaveerežiimi.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma pärast karjääri korrastamist.

Sänna liivakarjäärist ca 200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas voolab Pärlijõgi (VEE1155700).

Sänna liivakarjäär paikneb Pärlijõe valgalal, selle alamjooksul, kus asub veekogum Pärlijõgi_2

(veekogumi kood 1155700_2; Pärlijõgi Saarlase paisust suudmeni).

Karjäärist loodes asub vääriselupaik VEP nr.207438 ning on registreeritud III kategooria

kaitsealuse liigi sulgjas õhik (neckera pennata) kasvukoht (kood KLO9402677). Taotletava

mäeeraldise lõuna osas on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi karukold (Lycopodium

clavatum) kasvukoht (KLO9354751).

Sänna karjääri juures olev Pärlijõgi on Pärlijõe hoiualal piires kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse (määrus

nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“). Jões on

registreeritud (EELISe andmetel) kaitstavate liikide paksukojaline jõekarp (Unio crassus),

rohe-tondihobu (Aeshna viridis), võldas (Cottus gobio) ja euroopa harjus (Thymallus thymallus)

elupaigad.

25

Kultuuripärand ja kultuurimälestised

Taotletavale Sänna liivakarjääri mäeeraldisele lähim pärandkultuuriobjekt Vaigutuslank

(EELIS id: 1885906126) asub taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirist loode suunas ca 60

m kaugusel, mäeeraldisest teisel pool Pärlijõge asub Vungi metsavahikoht (EELIS id:

1552111256). Teised pärandkultuuriobjektid asuvad taotletavast mäeeraldisest kaugemal kui

500 m.

Vahemaa mäeeraldise teenindusmaa piirist väljaspool asuvate objektide ja mäeeraldise vahel

on piisavad, et negatiivsed mõjud välistada. Sellel alal tegevusi ei ole kavandatud, nii kaugele

erinevad mõjutegurid ei ulatu.

Looduskaitse

Alljärgnevalt on toodud ülevaade piirkonnas esinevatest kaitstavatest loodusobjektidest ning

mõjudest nendele. Üldine ülevaade on toodud ptk-s 3.1.1. Mõju Natura 2000 alale on hinnatud

ptk-s 3.4.3.

Kaitsealused taime- ja loomaliigid

Karukold (Lycopodium clavatum)

Taotletava Sänna liivakarjääri Mäeeraldisele jääb karukolla kasvukoht (KLO9354751), kus

02.03.2025 on liiki vaadeldud 9 m2.

Kaevandamistegevuse käigus karukolla kasvukoht (KLO9354751) hävineb. Karukold kuulub

III kaitsekategooriasse ja on loodusdirektiivi lisa V liik, PN Eesti ohustatuse hinnangu järgi

ohulähedane (NT) liik. Looduskaitseseaduse § 55. lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria

taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab

liigi säilimist selles elupaigas. Karukold ei ole Eestis väga haruldane ja on levinud hajusalt kogu

Eesti territooriumil, sagedamini Kagu-Eestis. Lähimad Eesti Looduse Infosüsteemis

registreeritud karukolla kasvukohad asuvad ca 600 m (KLO9341928) ja ca 1,8 km kaugusel

(KLO9346736). Kasvukoht (KLO9354751) hävib, kuid liik säilib antud piirkonnas.

Sulgjas õhik (Neckera pennata)

Taotletava Sänna liivakarjääri mäeeeraldise läänepoolne piir külgneb sulgjas õhik

(KLO9402677) leiukohaga. Eeldatavalt ei oma kaevandustegevus liigile (puudele, millel

sulgjas õhik kasvab) olulist mõju, kuna kaevandamistegevusega veetaset ei alandata.

Võimalusel vältida suurema hulga tolmu levikut sulgja õhiku kasvukoha läheduses paigutades

sõelumiskompleks mäeeraldise läänepoolsest piirist kaugemale, niisutades teid jmt.

Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt elavad rohe-tondihobu

vastsed rohketoitelistes, neutraalse või kergelt aluselise vee pH-ga veekogudes, kus kasvab

vesikarikas (Stratiotes aloides). Emane rohe-tondihobu muneb ainult vesikarika lehtedele.

Rohe-tondihobu vastsed toituvad mitmesugustest veeselgrootutest ja ehmestiivaliste vastsetest.

Valmikud võivad toitumisretkedel lennata koorumispaigast kilomeetrite kaugusele. Eestis võib

pidada potentsiaalseks suure tähtsusega ohuteguriks vesikarikaga asustatud veekogude vee

omaduste muutumist vesikarikale ja seega ka rohe-tondihobule ebasobivas suunas, mis võivad

olla kantud eelkõige reostusest, süvendustöödest või veetaseme muutmisest, kuid ilmselt ka

järvede kallastel toimuvatest arendustest (näit supluskohad).

Sänna liivakarjääris planeeritud tegevustel eeldatavalt puudub mõju rohe-tondihobu elupaigale.

Planeeritav kaevandamine ei alanda ümbruskonna pinnavee taset ega oma negatiivset mõju

veekvaliteedile. Veetaseme ajutine vähene alanemine võib tekkida veealuse kaevandamise

26

korral väljatava maavara varu arvelt. Vooluveekogud toituvad sademetest, lumesulaveest ning

põhjaveest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub eelkõige sademete jaotusest

aastalõikes.

Must toonekurg (Ciconia nigra)

Taotletavast Sänna liivakarjääri mäeeraldisest 10 km raadiusesse jääb 3 must-toonekure

elupaika, lähim teadaolev must-toonekurele sobilik toitumisala jääb mäeeraldisest ca 600 m

kaugusele (Vungi oja). Vungi oja ja mäeeraldise vahele jääb Pärlijõgi.

Seletuskirja kohaselt väljatakse veealune maavaravaru ekskavaatori kaevesügavuse piires,

vajadusel kasutatakse pinnasepump-süvendajat veealuse kasuliku kihi väljamiseks. Veealuse

maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja (põhja)veetaset

ei alandata. Seega planeeritav kaevandamine ei alanda ümbruskonna pinnavee taset ega oma

negatiivset mõju veekvaliteedile. Sette aga ka teiste saasteainete kaasakanne eesvooludesse

puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil eesvoolu ei juhita. Veetaseme ajutine vähene

alanemine võib tekkida veealuse kaevandamise korral väljatava maavara varu arvelt.

Pärlijõgi jääb karjäärist ca 200 m kaugusele. Vooluveekogud käituvad üldjuhul dreenina,

mistõttu ei saa kaevandamise mõju ulatuda jõest kaugemale.

Seega puudub eeldatavalt mõju must-toonekure potentsiaalsetele toitumisaladele.

Väike-konnakotkas (Clanga pomarina)

Taotletavast Sänna liivakarjääri mäeeraldisest ca 1,6 km kaugusele jääb väike-konnakotka

elupaik KLO9129354, teadaolev pesapuu asub mäeeraldisest ca 1,8 km kaugusele.

Karjääri ja pesapuu vahele jääb ka metsa. Seletuskirja järgi on suurima müraallika (mobiilne

sõelumiskompleks) müratase Sänna liivakarjääri mäeeraldise lähialal 500 m raadiuses 56 dB,

mistõttu eeldatavalt kavandatavate kaevetööde müra väike-konnakotka pesitsemist oluliselt ei

mõjuta.

Lindude üldine pesitsusperiood

Taotletav Sänna liivakarjääri mäeeraldis on kaetud männi- ja kuusemetsaga ning

metsanoorendikuga, osaliselt on tegemist korrastamata endise karjääriga. Seega tuleb enne

maavara kaevandamist mets raadata ning katend koorida. LKS § 55 lõige 61 järgi on keelatud

looduslikult esinevate lindude:

1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine;

2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Taotletava mäeeraldise vahetus läheduses asuvad mitmed mürahäiringutele tundlikud

kaitsealused liigid (must-toonekurg ja väike-konnakotkas), mistõttu seab Keskkonnaamet

lindude pesitsusaegsete häiringute vältimiseks järgneva asjakohase kõrvaltingimuse:

• raietööde läbiviimine on lubatud vaid väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi. Üldine

lindude pesitsusrahu on perioodil 15.03-31.07.

Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Kõrvaltingimuse korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha lindude pesitsusaegse häiringu

teket. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute

vähendamiseks.

27

Kaldapääsuke (Riparia riparia)

Eeldatavasti võivad Sänna liivakarjääris liiva kaevandamise käigus tekkida kaldapääsukestele

sobilikud elupaigad, mistõttu võib tekkida vajadus nendega arvestada. Kaldapääsukese

pesitsema tulek ei tähenda seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest

kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Kaldapääsuke viibib Eestis mai

algusest septembri teise pooleni, munad ja/või pojad on pesas juuni algusest augusti esimese

pooleni. Kaldapääsukeste arvukuse trend on tugevas languses (üle 50%) ja pesitsuspaikadeks

sobivaid pinnasejärsakuid on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga tunduvalt vähemaks

jäänud. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu kohaselt ligi viis korda vähem kui 20

aasta eest, mistõttu on oluline võimaluse korral luua neile sobivaid elupaiku. Kui karjääris või

ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid, kust perioodil 1. mai–30.

august ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga.

Täpsemalt soovitused leiab lisamaterjalist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA

EHITUSPLATSIDEL. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“

(https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf). Kuna paljud kaldapääsukesed eelistavad

pesaparasiitide vältimiseks uuristada igal aastal uue pesakoopa, siis sobivad nõuetekohaselt

loodud nõlvakud neile pesakoobaste kaevamiseks hästi. Soovitusi, kuidas kaldapääsukesega

koos kaevandustegevust teha ja kas/kuidas karjääri korrastamisel elupaika luua, on toodud

eelnevalt mainitud lisamaterjalis.

Soovitused roomajate ja kahepaiksete osas

Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirjas on välja toodud, et taotletava

liivakarjääri ala on valdavalt kaetud männi- ja kuusemetsaga ning metsanoorendikuga, osaliselt

on tegemist korrastamata endise karjääriga, mille tõttu esineb taotletava mäeeraldise keskosas

järske korrastamata nõlvasid.

Endine karjäär, kus on lahtist liiva, võib eeldatavasti olla elupaigaks mitmetele liikidele. Enne

tegevustega alustamist tuleb veenduda, et ala ei esine nt kivisisalikku või I kaitsekategooria

kaitsealuseid taimi. Kivisisalik kuulub II kaitsekategooriasse ja selle loodusdirektiivi lisa IV

liigi üldhinnang on 2019. a seisuga halb ning trend negatiivne. PN Eesti ohustatuse hinnangu

järgi väljasuremisohus olev liik (EN).

Seletuskirja kohaselt on kaevandatud ala kesk- ja lääneosa plaanis korrastada tehisveekoguks,

idaosa metsastatakse. Keskkonnaamet soovitab kaasata korrastamisprojekti koostamisse ja

veekogu rajamisse kahepaiksete eksperdi, kes annab suunised kahepaiksete elupaigaks sobivate

tingimuste (nt sobiv nõlva kalle) loomiseks. Kahepaiksete seisund on Eestis üldiselt halvenenud

ning sobilikke sigimis- ja talvitusalasid jääb üha vähemaks, mistõttu on soovitatav kujundada

projekteeritav veekogu kahepaiksetele sobivaks elupaigaks.

3.3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igalühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

28

Taotletavas Sänna liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks

teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik reostusest tulenev

mõju põhjaveele.

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana (põllu- ja metsamaa), läheduses

asub ka elamumaid ja majapidamisi. Tegemist on hajaasustusalaga. Taotletava Sänna

liivakarjääri avamine ja töötamine ei piira ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa

majandamist.

Lähimad elamud jäävad taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 500 m kaugusele lõunasse Tamme

katastriüksusele (katastritunnus 69701:003:1071) ja ca 650 m kaugusele Rita katastriüksusele

(katastritunnus 69701:003:1210).

Seletuskirja kohaselt ei ületa arvutuslik müratase lähima elamu juures (ca 500 m kaugusel)

keskkonnaministri määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60

dB.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad

asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides

vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.

Kaevandamise laiendamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamise käigus põhjaveetaset ei muudeta ning vee väljapumpamist ei

toimu. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid.

Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt

ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud

pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike

ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui

mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Müra- ja tolmuhäiringute elamuteni levimise

ennetamiseks ning põhjavee kaitseks seab Keskkonnaamet tegevusele kõrvaltingimused (vt ptk

3.4.5).

Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning

võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute tekke ja leviku vähendamiseks.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

Taotletava Sänna liivakarjääri avamisega maastikupilt muutub, kuid see on taastatav ala

korrastamisega. Seletuskirja kohaselt korrastatakse taotletava mäeeraldise kesk- ja lääneosa

tehisveekoguks, idaosa metsastatakse.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

29

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Eelpool viidatud kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest

tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks

saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd

keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuse

seadmist kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate

keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.4.Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.4.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad,

tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana taotletava Sänna liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250–300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt

ulatuda müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud

piirnormidesse, kuid vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Kaevandamisega kaasneda võiv võimalik mõju põhjaveele ilmneb tavaliselt karjäärist põhjavee

ärajuhtimise korral, mil alandatakse piirkonna põhjaveetaset ning karjääri ümber tekib põhjavee

alanduslehter. Põhjavee ärajuhtimist Sänna karjäärist ei ole kavas, piirkonna põhjaveetaseme

alandamist seega ei toimu ning karjääri tegevus ei saa avaldada olulist mõju lähimate elamute

salvkaevude veetasemele. Salvkaevud ammutavad vett Kvaternaari setetes olevast põhjaveest,

mille kogus on aasta lõikes erinev. Kvaternaari setted toituvad sademetest ning seetõttu

kuivadel suvedel võib põhjaveetase Kvaternaari setetes oluliselt langeda ning salvkaevud isegi

kuivaks jääda.

Kvaternaari setetes liigub põhjavesi raskusjõu toimel kõrgemalt madalamale. Põhjavee

liikumissuund jälgib üldjuhul maapinna reljeefi. Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakenduse

kohaselt asub lähim majapidamine (Tamme, katastritunnus: 69701:003:1071) reljeefis oluliselt

kõrgemal (õueala kõrgusel 90 m abs) kui karjäär (lõuna piirkonnas 83 m abs). Tamme

maaüksuselt liigub põhjavesi madalamale st jõe ja karjääri poole. Rita (katastritunnus

69701:003:1210) katastriüksus asub Tamme katastriüksusest veelgi lõuna pool (karjäärist

eemal). Teisel pool Pärlijõge paiknevatele majapidamistele (Männisaare ja Vana-Tamme

katastriüksustel) ei ole samuti karjääri rajamisest lähtuda võitvat põhjaveetaseme alandamise

ohtu ette näha, kuna need paiknevad reljeefis kõrgemal kui jõgi ning jõgi töötab karjääri ja

majapidamiste vahel dreenina. Seega ei saa eeldada olulist mõju piirkonna salvkaevude

veevarustusele. Siiski arvestades sademete varieeruvust ajas ning karjääri kavandamist

piirkonda, on eksperthinnangus soovitatud ennetava meetmena seirata karjäärist 500 m

raadiuses asuvaid salvkaevusid. Keskkonnaloas määratakse salvkaevude seire nõuded

arvestades eksperthinnangut, kohalikke olusid (geoloogia), kohaliku omavalitsuse ja kohalike

elanike ettepanekuid.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem

häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine

on leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei

ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude

30

seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta

oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste

tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust

mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber

3.4.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, tulenevalt karjääri töötamisega seotud mõjudest ja nende

võimalikust levikust. Riigipiir asub ca 16 km kaugusel, nii kaugele ei levi müra- ja

tolmuhäiringud.

3.4.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 200 m kaugusel asuv Pärlijõgi on kõnealusel lõigul kaitse

all Pärlijõe hoiualana (KLO2000078) ja hoiuala on kantud Natura 2000 võrgustiku alade

nimekirja Pärlijõe loodusalana (RAH0000197; EE0080605).

Nii Pärlijõe hoiuala kui loodusala kaitse-eesmärkideks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide –hariliku

võldase (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio

crassus) elupaikade kaitse. Pärlijõe loodusala kaitse-eesmärkide hulka kuulub lisaks veel

jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse.

Sänna karjääri piirkonnas on Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetel Pärlijões

registreeritud võldase, rohe-tondihobu, paksukojalise jõekarbi ja euroopa harjuse (Thymallus

thymallus) esinemine. EELISe andmetel jõesilmu taotletava Sänna liivakarjääri piirkonnas ei

ole registreeritud.

Küll aga on vaadeldavas piirkonnas registreeritud EELISesse euroopa harjus ja rohe-tondihobu,

mis ei kuulu kaitse-eesmärkide hulka, kuid on III kaitsekategooria kaitsealused liigid.

Sänna liivakarjäär jääb Pärlijõest rohkem kui 200 m kaugusele. Kaevetööd on kavandatud

kolmes etapis. Esmalt väljatakse pöördkopp-ekskavaatoriga veepealne maavara. Pärast

täiendava geoloogilise uuringu ja veepealse varu väljamist väljatakse ekskavaatoriga veealune

maavaravaru ekskavaatori kaevesügavuse piires. Veealust materjali kaevandatakse veetaset

alandamata st vett karjäärist ära ei juhita, seetõttu ei ole taotletava tegevusega ette näha mõju

Pärlijõe veekvaliteedile. Vooluveekogud toituvad sademetest, lumesulaveest ning põhjaveest.

Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub eelkõige sademete jaotusest aastalõikes. Ennetava

meetmena on kavas teostada Pärlijõe veetaseme seire seirekoha Pärlijõgi: alamjooksu sild

juures.

Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) See elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike,

mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Eelkõige väärivad tähelepanu

kõrgustikelt algavad jugade ja kivise-kruusase põhjaga kärestikega vooluveed. Väärtuslikud on

ka allikatest algavad külmaveelised jõed ning loodusliku sängiga looklevad tasandikujõed, mis

moodustavad vanajõgesid, ning kus leidub ka kärestikke või kiirevoolulisi kivise-kruusase

põhjaga lõike. Selliste jõgede elupaiku asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik.

Elupaigatüüpi arvatud jõgede ja ojade veekvaliteet peab olema piisavalt hea, et seal saaksid

elada reostuse suhtes tundlikud liigid. Erilist kaitset väärivad Põhja-Eestis pankrannikut läbivad

ning Lõuna-Eestis liivakivipaljanditega maalilisi ürgorge moodustavad jõed (Paal, 2007).

Sänna karjääri läheduses paiknev jõelõik on jõe alamjooksul. Pärlijõe hoiuala

kaitsekorralduskava (2015-2024) andmetel on jõgi selles lõigus lausliivase põhjaga ja peamiselt

31

luhal looklev, kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad puuduvad, paiguti võib esineda

pisut kive ja kruusa.

Kaitsekorralduskava andmetel ohustavad kõnealust jõe elupaigatüüpi eelkõige paisud ja

voolutakistused jõel, reostus ja setete koormus, veerežiimi rikkumine maaparanduse

tulemusena hoiualast ülesvoolu asuval jõelõigul ja valgala Luhasoo piirkonnas, kallaste

kahjustamine.

Taotletavas Sänna liivakarjääris kavandatud liiva kaevandamisega ei kaasne ühtegi eelpool

nimetatud teguritest, kuna vett karjäärist ära ei juhita ja jõe ja karjääri vahele jääb vähemalt 200

m laiune looduslikus seisundis maa-ala.

Kaitsealused taime- ja loomaliigid

Võldas (Cottus gobio) on väike põhjaeluviisiga kala ja ta asustab tavaliselt veekogude kivise

põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse

karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab võldase jaoks

olema püsivalt kõrge. Elupaigaliselt sobib Pärlijõgi hoiuala piires võldasele kogu ulatuses, va

paisjärved. Hästi sobivad on kivise põhjaga kiirevoolulised jõealad, mida Pärlijões leidub

rohkesti. Lausliivase põhjaga jõelõigud on vähem sobilikud ning seal võib eeldada võldase

madalat arvukust. Liik on hapnikunõudlik ja reostuse suhtes väga tundlik. Ohuteguriteks on

reostamine, eutrofeerumine, jõgedes ka süvendamine, kraavitamine ja äravoolu reguleerimine.

Sänna karjääri läheduses asuv liivase põhjaga jõelõik ei ole seega võldase jaoks esmatähtis.

Võldase soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi

täitmisega, seega kaevandamine võldase asurkonna seisundit ei mõjuta.

Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikadeks on keskmise ja kiire vooluga, eelistatult

neutraalse või nõrgalt aluselise veega jõed ja ojad. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on

vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja

lõpustel. Puudub allikalistes ja külmaveelistes jõgedes-ojades. Vastsed (glohhiidid)

parasiteerivad põhjaeluviisiga kalade kehal ja lõpustel. Asurkonna püsimiseks ja levikuks on

vajalik vaheperemees-kalastiku olemasolu. Ohuteguriteks on maaparandus ja põllumajanduslik

reostamine mürkide ja väetistega, suur setetekoormus, paisutamine, veetaseme muutused

reguleeritud jõgedes, pikad põuaperioodid ja sellega kaasnev veevaegus. Oluline negatiivne

mõju on liigile koprapaisudel.

Kavandatud kaevandustegevusega nimetatud ohutegureid ei kaasne. Arvestades, et veealust

materjali kaevandatakse Sänna karjääris Natura veekogust enam kui 200 m kaugusel veetaset

alandamata, st vett karjäärist ära ei juhita, jõgi ja seda ümbritsev ala enam kui 200 m ulatuses

jääb looduslikku seisundisse ning muid ohutegureid ei kaasne, ei ole taotletava tegevusega ette

näha mõju Pärlijõe veekvaliteedile, kavandatud tegevused ei kahjusta eeldatavalt Pärlijõe

loodusala ega Pärlijõe hoiuala kaitse-eesmärkideks oleva elupaiga säilimist ning liikide soodsat

seisundit.

Pärlijões Saarlase piirkonnas esinevaks kaitsealuseks liigiks, keda ei käsitleta Natura

eelhindamises, on euroopa harjus. Pärlijõgi on Sänna karjääriga seotud lõigul kaitstav lõhilaste

elu- ja sigimispaigana.

Harjus (Thymallus thymallus) on lõhelaste hulka kuuluv kalaliik, kes kasvab Eesti vetes

tavaliselt kuni 50 cm pikkuseks ning 1,5 kg raskuseks. Esineb ainult jõgedes. Eestis on praegu

kuni 15 asurkonda. Tüüpiliseks elupaigaks on selge, jaheda ja hapnikurikka veega jõed, kus

leidub piisavalt kärestikke ja kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Viimased on

harjusele ka sigimispaikadeks. Ohuteguriteks on jõgede reostamine, eutrofeerumine,

32

paisutamine, tõkestamine, jõgede süvendamine ja kraavitamine. Oluliseks negatiivseks

mõjuteguriks on koprapaisud.

Arvestades, et veealust materjali kaevandatakse Sänna karjääris Natura veekogust enam kui

200 m kaugusel veetaset alandamata, st vett karjäärist ära ei juhita, jõgi ja seda ümbritsev ala

enam kui 200 m ulatuses jääb looduslikku seisundisse ning muid ohutegureid ei kaasne, ei ole

taotletava tegevusega ette näha mõju Pärlijõe harjuse asurkonnale. Karjääri läheduses asuv

liivase põhjaga jõelõik ei ole harjusele sigimispaigana sobiv.

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt elavad rohe-

vesihobu vastsed puhtaveeliste väikeste ojakeste ja väiksemate kiirevooluliste jõgede liivasel

või õhukese mudakihiga kaetud põhjal. Vastsed vajavad hapnikurikast vett ning varjuvad

tavaliselt kivide all või põhja lohkudes.

Rohe-vesihobu valmikud elavad vooluvete lähedal, kiire vooluga puhtaveeliste ja

hapnikurikaste jõgede kallastel. Valmikud lendavad nende elupaikade lähedal, kuid võivad, eriti

kohe pärast koorumist, ka mõne kilomeetri kaugusele toituma lennata.

Rohe-vesihobu kaitse tegevuskava eelnõus on ohuteguritena nimetatud veekogude reostumist,

veekogude olemuse muutmist (näiteks õgvendamine, süvendamine või veetaseme muutmised

(tammide ehitamine)) ning mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine

vooluveekogusse.

Rohe-vesihobu vastsetele sobivaks elupaigaks võib lugeda kogu Pärlijõe hoiuala, va

veskipaisude mõjualad. Paisutuse alad ei sobi ka valmikutele, kuigi juhuslikult võivad kiilid

seal lennata. 2012. a suvel vaadeldi rohe-vesihobu valmikuid (alates Rõuge - Vastse-Roosa tee

sillast kuni Ala-Raudsepa paisu aluse jõelõiguni. Tavaliselt oli ühes alas (nägemisulatuses)

lendamas kuni 3 isendit, Saarlasõ külas endise karjalauda all aga isegi 7-8 tk. Alamjooksu

vaatlusaladel rohe-vesihobu valmikuid ei vaadeldud, tõenäoliselt tingituna ebasoodsast ilmast

(rohe-vesihobu lendab tavaliselt päiksepaistelise ilmaga). Seda kinnitab vastsete esinemine nii

suudmealal kui 25 Kaugu - Hurda tee (Ruuksu) silla juures. Vastseid esines ka ülevalpool

katselõikudes. Seega on rohe-vesihobu levinud praktiliselt kogu hoiuala ulatuses ning liigi

seisundi võib lugeda heaks. Rohe-vesihobu soodsa elupaigana ei ole arvestatud veskipaisude

mõjualasid, mis aga kaugemas perspektiivis (paisude likvideerimisel) võivad selleks saada.

Sänna liivakarjääris planeeritud tegevustel eeldatavalt puudub mõju rohe-vesihobu elupaigale.

Planeeritav kaevandamine taotletavas Sänna liivakarjääris ei alanda ümbruskonna pinnavee

taset ega oma negatiivset mõju veekvaliteedile. Veetaseme ajutine vähene alanemine võib

tekkida veealuse kaevandamise korral väljatava maavara varu arvelt. Vooluveekogud toituvad

sademetest, lumesulaveest ning põhjaveest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub

eelkõige sademete jaotusest aastalõikes.

Jõesilm (Lampetra fluviatilis)

Jõesilm ei ole Eestis kaitsealune liik, kuid ta on kantud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja

V lisasse. Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on

siirdekalaga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kuid rändavad sigimiseks jõgedesse.

Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilmu

vastsed elavad jões 4-5 aastat ning pärast moonet rändavad noored jõesilmud merre. Jõesilm on

levinud ka Koiva jõestikku kuuluvates jõgedes. Pärlijões jõesilmu esinemine ei ole

katsepüükidega tõestatud. Samas on enamik katsepüüke tehtud jõelõikudes, kuhu jõesilmul

rändetõkete tõttu ligipääs on puudunud või ajal, mil jõesilmu täiskasvanud isendite kohtamine

on ebatõenäone. Teades, et Vaidva ja Peetri jõkke tõuseb jõesilm kudema regulaarselt ning

33

võttes arvesse jõesilmu rände eripärasid teistes jõesüsteemides, on väga raske leida põhjust,

miks ei peaks jõesilm regulaarselt tõusma kudema ka Pärlijõkke.

Seega võib jõesilm Pärlijões kudemas käia, kuid taotletava Sänna liivakarjääriga piirnev lõik

on talle kudemiseks ebasobiv. Sobivaks hinnatakse jõesilmu kaitsekorralduskavas kruusase

põhja ja kiirema vooluga jõelõike. Eeldades, et kõikidel Pärlijõe paisudel saavad tulevikus

olema toimivad kalapääsud, saab jõesilmu (potentsiaalseks) elupaigaks lugeda kogu Pärlijõe

hoiuala. Kuigi paisutatud alad ei sobi kudemiseks, läbib jõesilm neid regulaarselt (kui on toimiv

kalapääs) ning seetõttu on otstarbekas ka neid elupaigana arvestada. Jõesilmu vastsetele

sobivaid aeglase vooluga ja peenema settega alasid (peamiselt kaldapiirkonnas) leidub samuti

lõiguti kogu hoiuala ulatuses.

Sänna liivakarjääris planeeritud tegevustel eeldatavalt puudub mõju potentsiaalsele jõesilmu

elupaigale. Planeeritav kaevandamine taotletavas Sänna liivakarjääris ei alanda ümbruskonna

pinnavee taset ega oma negatiivset mõju veekvaliteedile. Veetaseme ajutine vähene alanemine

võib tekkida veealuse kaevandamise korral väljatava maavara varu arvelt. Vooluveekogud

toituvad sademetest, lumesulaveest ning põhjaveest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk

sõltub eelkõige sademete jaotusest aastalõikes.

Liiva kaevandamisega taotletavas Sänna liivakarjääris ei mõjutata ebasoodsalt Pärlijõe hoiuala

ega seal asuvaid kaitstavaid loodusobjekte. Kaevandamine taotletavas mahus ei avalda

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.

3.4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana, peamiselt metsa- ja

põllumaana. Lähimad elamud jäävad taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 500 m kaugusele

lõunasse Tamme katastriüksusele (katastritunnus 69701:003:1071) ja ca 650 m kaugusele Rita

katastriüksusele (katastritunnus 69701:003:1210).

Seletuskirja kohaselt ei ületa arvutuslik müratase lähima elamu juures (ca 500 m kaugusel)

keskkonnaministri määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60

dB.

Koosmõju võib tekkida lähima suurima müratekitajaga piirkonnas, milleks on teisel pool

Pärlijõge (karjäärist ca 500 m kauguselt) algav Nursipalu harjutusväli.

Taotletavas Sänna liivakarjääris töötavatest masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks

loomulikule heli neeldumisele kaevandamise käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad.

Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Nursipalu harjutusvälja tegevusega kaasneb impulssmüra, mis ei liigitu tööstusmüra alla, vaid

on eraldi spetsiifiline müraliik (militaarmüra). Impulssmüra on lühiajaline ja sellel pole

keskmise minuti ja tunni ekvivalentsele helirõhutasemele väga suurt mõju (Ojamaa

põlevkivikaevanduse KMH aruanne1). Nt lõhkamise reaalne mürasündmus kestab

maksimaalselt mõned sekundid ja kogu päevase aja hinnatud müratasemele kaasnev

kumuleeruv mõju on väga väike (Potsepa liivakarjääri KMH aruanne2).

Erinevate müraliikide müratasemeid ei summeerita, mistõttu ei saa seda vaadelda summeeritult

taotletavas Sänna liivakarjääris tekkiva tööstusmüraga.

1 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Ojamaa või KMH01621 2 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Potsepa

34

Keskkonnaameti vastutusalast väljub piirkonna üldise mürafooni reguleerimine,

keskkonnaluba saab reguleerida vaid tööstusmüra.

3.4.5. Ebasooda mõju tõhusa ennetamise, vältimise, leevendamise ja võimalusi

Taotletavas Sänna liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3

ning siinkohal ei korrata.

Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute

leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmise asjakohased kõrvaltingimused:

1. põhjavee reostumise vältimiseks võib seadmete või masinate tankimine ja remont

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil;

2. pärast keskkonnaloa saamist tuleb loa omajal korraldada Tamme (katastritunnus

69701:003:1071), Rita (katastritunnus 69701:003:1210), Sänna mõis (katastritunnus

69701:003:0213), Rehe (katastritunnus 69701:003:0117), Niidu (katastritunnus

69701:003:1672) kaevude inventuur (kaevu asukoht, seisukord, sügavus, veetase).

Nendes kaevudes ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega kohe pärast loa

saamist. Veekvaliteedi ja taseme seiret teha salvkaevudes vähemalt 1 x aastas madalvee

perioodil (juuli-september), salvkaevude veetaseme mõõtmiseks kasutada automaatset

veetaseme andurit. Seireandmed tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

3. kui kaevandamise tagajärjel on karjääri tekkinud püsiv veekogu, siis tuleb mõõta

(paigaldada andur või mõõdulatt) iga kvartal ka selle veetaset. Seireandmed tuleb

esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

4. kui salvkaevus alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet

halveneb, tuleb tellida täiendav eksperthinnang, milles selgitada, kas

veetaseme/kvaliteedi muutus võib olla kaevandamisest tingitud. Eksperthinnangu

koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Kui eksperthinnangust

selgub, et kaevandamise tõttu on veetase/kvaliteet muutunud, siis tuleb loa omajal

kinnistu veevarustus tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

5. mürarikaste tööde teostamine (nt sõelumiskompleksi kasutamine) tuleb eelnevalt

leppida kokku naaberkinnistute omanikega. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra

osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja

katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete

ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks;

6. keskkonnaloa omajal on kohustus rajada karjääri kagupiirile vähemalt 3 m kõrgune

katendist vall mürahäiringute vähendamiseks;

7. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil

vajaduspõhiselt tolmu levikut tõkestada;

8. raietööde läbiviimine on lubatud vaid väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi.

Üldine lindude pesitsusrahu on perioodil 15.03-31.07.

35

3.5. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku

alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi, kuna

kaevandamisel põhjavee taset ei alandata. Arvestades, et Kvaternaari setetes liigub

põhjavesi raskusjõul kõrgemalt madalamale ning piirkonna reljeefi jälgides, ei avalda

kavandatav tegevus mõju lähimate majapidamiste veetasemetele ega ka kvaliteedile.

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid

müra ja õhusaaste osas;

4. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab olema muu hulgas

sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse

erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu

järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus

põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS §33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed

kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xx Sänna

liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Rõuge Vallavalitsusele ja teadmiseks

ettevõttele OÜ INF Maavarad.

Rõuge Vallavalitsus esitas / ei esitanud eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõu kohta arvamust.

OÜ INF Maavarad esitas / ei esitanud eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõu kohta arvamust.

1

EELNÕU

(05.03.2026)

Sänna liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes OÜ INF Maavarad (registrikood: 14273374) 23.07.2025 esitatud Sänna liivakarjääri

keskkonnakaitseloa taotlusest nr T-KL/1005679-4 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, §

6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab

Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Sänna liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusele;

1.2. Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. põhjavee reostumise vältimiseks võib seadmete või masinate tankimine ja remont

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil;

1.2.2. pärast keskkonnaloa saamist tuleb loa omajal korraldada Tamme (katastritunnus

69701:003:1071), Rita (katastritunnus 69701:003:1210), Sänna mõis (katastritunnus

69701:003:0213), Rehe (katastritunnus 69701:003:0117), Niidu (katastritunnus

69701:003:1672) kaevude inventuur (kaevu asukoht, seisukord, sügavus, veetase).

Nendes kaevudes ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega kohe pärast loa

saamist. Veekvaliteedi ja taseme seiret teha salvkaevudes vähemalt 1 x aastas madalvee

perioodil (juuli-september), salvkaevude veetaseme mõõtmiseks kasutada automaatset

veetaseme andurit. Seireandmed tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

1.2.3. kui kaevandamise tagajärjel on karjääri tekkinud püsiv veekogu, siis tuleb mõõta

(paigaldada andur või mõõdulatt) iga kvartal ka selle veetaset. Seireandmed tuleb

esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

1.2.4. kui salvkaevus alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet

halveneb, tuleb tellida täiendav eksperthinnang, milles selgitada, kas

veetaseme/kvaliteedi muutus võib olla kaevandamisest tingitud. Eksperthinnangu

koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Kui eksperthinnangust

selgub, et kaevandamise tõttu on veetase/kvaliteet muutunud, siis tuleb loa omajal

kinnistu veevarustus tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

1.2.5. mürarikaste tööde teostamine (nt sõelumiskompleksi kasutamine) tuleb eelnevalt

leppida kokku naaberkinnistute omanikega. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra

osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja

katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete

2

ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks;

1.2.6. keskkonnaloa omajal on kohustus rajada karjääri kagupiirile vähemalt 3 m kõrgune

katendist vall mürahäiringute vähendamiseks;

1.2.7. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil

vajaduspõhiselt tolmu levikut tõkestada;

1.2.8. raietööde läbiviimine on lubatud vaid väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi.

Üldine lindude pesitsusrahu on perioodil 15.03-31.07.

1.2.Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1 OÜ INF Maavarad (registrikood 14273374; aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu

alevik, Vana-Narva mnt 11b, 74604) esitas 16.11.2020 Keskkonnaametile Sänna liivakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS 16.11.2020 nr DM-112268-1). Viimane parandatud taotlus on esitatud 23.07.2025

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.07.2025 nr DM-112268-31).

Sänna liivakarjäär (mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,23 ha ja mäeeraldise pindala on

9,63 ha) asub Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus

69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus 69701:003:0620) kinnistutel. Antud

kinnistud on riigiomandis, katastriüksuse Sänna karjäär riigivara volitatud asutus on

Transpordiamet ning katastriüksuse Rõuge metskond 19 riigivara volitatud asutus on

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletav ala kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiise tarbevaru plokkidega 1 ja 2

ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja 4.

01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:

- plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m3;

- plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m3;

- plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m3;

- plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m3.

Taotletav keskmine kaevandamismaht aastas on 60 tuh m3. Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt

varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga. Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m3.

Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Korrastamise suunaks on tehisveekogu ja metsamaa.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

3

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 27.01.2021 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 26.02.2021 kirjaga nr DM-112268-7 keskkonnaloa

taotluse menetlusse võtmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1

punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus laekusid mitmed vastuväiteid Sänna

küla elanikelt (vt p 2.4).

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Sänna liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse 27.01.2021 kirjaga nr DM-112268-3 Rõuge Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks

tähtajaga 27.03.2021. Rõuge Vallavalitsus palus 12.02.2021 kirjaga nr 6-3/222-1 (registreeritud

17.02.2021 nr DM-112268-5) Keskkonnaametil pikendada arvamuse andmise tähtaega.

Keskkonnaamet saatis Rõuge Vallavalitsusele 03.03.2021 kirja nr DM-112268-9, milles

keeldus arvamuse andmise tähtaja pikendamisest. Keskkonnaamet tõi 03.03.2021 kirjas välja,

et arvamuse mitte esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid arvamusi ja seisukohti.

2.4. Eraisik L.P saatis Keskkonnaametile 14.02.2021 e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 17.02.2021 nr DM-112268-4) vastuväite, milles palus selgitusi

taotletavas Sänna liivakarjääris planeeritud tegevuste mõjust põhjaveele, müratasemele,

õhusaastele, liikluskoormusele ja Sänna-Luhametsa-Tsooru tee seisukorrale. Kirjas sooviti

informatsiooni ka kaevandamise mõjust taimestikule ja loomastikule ning Pärlijõele,

vibratsiooni ja kaevandamise mõju ümberkaudsete inimeste heaolu ja tervisele.

Eraisik S.P saatis Keskkonnaametile 17.02.2021 samasisulise e-kirja (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.02.2021 nr DM-112268-6).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastas Keskkonnaametile 02.03.2021 e-kirjaga

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 03.03.2021 nr DM-112268-8)

kirjavahetuse eraisikuga J.M, milles Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet palus edastada

täiendavad päringud, arvamused ja ettepanekud seoses taotletava Sänna liivakarjääriga esitada

Keskkonnaametile.

Eraisik J.M saatis Keskkonnaametile 11.03.2021 e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 15.03.2021 nr DM-112268-10), milles esitas omapoolsed vastuväited

taotletava Sänna liivakarjääri taaskasutusele võtmise osas.

Keskkonnaministeerium edastas Keskkonnaametile 15.03.2021 e-kirjaga (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2021 nr DM-112268-11) eraisiku H.K mured

ja küsimused seoses taotletava Sänna liivakarjääriga.

Eraisik M.N saatis Keskkonnaametile 16.03.2021 e-kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 18.03.2021 nr DM-112268-12) Sänna küla elanike ühispöördumise.

4

Eraisik P.A saatis Keskkonnaametile 21.03.2021 e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 29.03.2021 nr DM-112268-13), milles edastas oma kaebused

taotletava Sänna liivakarjääri menetluse osas.

Rõuge Vallavolikogu edastas 23.03.2021 Keskkonnaametile arvamuse Sänna liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse kohta (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

29.03.2021 nr DM-112268-14). Rõuge Vallavolikogu ei nõustunud 23.03.2021 otsusega nr 1-

3/20 keskkonnaloa andmisega Sänna liivakarjääris ettevõttele EMG Karjäärid OÜ.

Keskkonnaamet edastas taotlejale 30.03.2021 kirjaga nr DM-112268-15 Rõuge Vallavolikogu

23.03.2021 keelduva otsuse nr 1-3/20, milles palus taotleja seisukohta Sänna liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse menetlemise jätkamise osas.

EMG Karjäärid OÜ teavitas Keskkonnaametit 19.04.2021 e-kirjaga (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.04.2021 nr DM-112268-16), et ettevõte on

esitanud Rõuge Vallavolikogu otsusele seoses Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega

vaide ning sellest tulenevalt soovib menetlusega jätkata.

Rõuge Vallavalitsus edastas Keskkonnaametile 23.03.2022 Rõuge Vallavolikogu 15.03.2022

keelduva otsuse nr 1-3/22 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

24.03.2022 nr DM-112268-18).

EMG Karjäärid OÜ saatis Keskkonnaametile 09.04.2024 pöördumise (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.04.2024 nr DM-112268-19), milles palus välja

selgitada riigi huvi olemasolu tehnoloogilise liiva kaevandamise keskkonnaloa väljastamiseks

Sänna liivakarjääris ning selle olemasolul palus pöörduda nõusoleku saamiseks Vabariigi

Valitsuse poole.

Keskkonnaamet saatis Kliimaministeeriumile 17.05.2024 kirja nr DM-112268-21, milles palus

riigi huvi väljaselgitamiseks Kliimaministeeriumi seisukohta Sänna liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusele. Keskkonnaamet palus seisukohta põhjendada ja võimalusel tuua välja seosed

arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega ning esitada seisukoht

hiljemalt 19.07.2024.

Kliimaministeerium saatis Keskkonnaametile 05.07.2024 vastuskirja nr 14-5/24/2515-2

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.07.2024 nr DM-112268-22),

milles tõi välja, et Kliimaministeerium on hinnangud taotletava Sänna liivakarjääri

kaevandamisloa taotlust, liivakarjääri asukohta, varustuskindluse tagatust ja kas taotletav

tegevus on vajalik maavarade kestliku kasutamise tagamiseks.

Kliimaministeerium jäi 05.07.2024 vastuskirjas nr 14-5/24/2515-2 seisukohale, et riigi huvi,

mis tingiks vajaduse väljastada erandjuhul kaevandamisluba just konkreetses kohas ja

taotletavas mahus, käesoleval hetkel puudub. Tuues täiendavalt välja, et riigi huvi on leida

lahendused mahajäetud korrastamata karjääride jääkvaru maksimaalseks ammendamiseks,

tagades säästva maavara kasutamise ning ohutuse ja keskkonnanõuetele vastava ala

korrastamise. Seetõttu tegi Kliimaministeerium oma 05.07.2024 vastuskirjas nr 14-5/24/2515-

2 ettepaneku kaevandamisloa taotlejal ja kohalikul omavalitsusel leida kokkulepe mahajäetud

karjäärialal maavara kaevandamiseks ning ala korrastamiseks. Vajadusel muuta

kaevandamisloa taotlust vähendades mäeeraldise pindala ja sügavust ning kaevandamisloa

kehtivusaega.

5

Keskkonnaamet küsis 11.12.2024 kirjaga nr DM-112268-23 taotlejalt seisukohta Sänna

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusega jätkamise osas. Keskkonnaamet tõi 11.12.2024

kirjas nr DM-112268-23 välja, et taotleja on telefonitsi teada andnud, et Kliimaministeeriumi

seisukoha tõttu on uuesti alustatud läbirääkimisi Rõuge Vallavalitsusega. Keskkonnaametile ei

ole laekunud teavet läbirääkimiste tulemuste kohta, mistõttu palus Keskkonnaamet oma

11.12.2024 kirjas nr DM-112268-23 taotlejal esitada teave läbirääkimiste tulemustest hiljemalt

27.12.2024.

EMG Karjäärid OÜ saatis 12.12.2024 e-kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS 16.12.2024 nr DM-112268-24) Keskkonnaametile vastuse, milles tõi välja, et

läbirääkimised Rõuge Vallavalitsusega käivad ning et menetluse jätkamise seisukohalt on

oluline Keskkonnaametil koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnang ning edastada see

Rõuge Vallavalitsusele.

EMG Karjäärid OÜ saatis 16.01.2025 Keskkonnaametile e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.01.2025 nr DM-112268-25), milles palus, et

ettevõtte 12.12.2024 e-kirjas väljatoodud küsimused saaksid vastatud Keskkonnaameti ja

Kliimaministeeriumi poolt.

EMG Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile 26.03.2025 parandatud keskkonnaloa taotluse nr

T-KL/1005679-2 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.03.2025 nr DM-

112268-26) ning 02.04.2025 Eesti Geoloogiateenistuse väljatoodud puuduste alusel parandatud

keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1005679-3 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS 02.04.2025 nr DM-112268-28).

Keskkonnaamet saatis 01.07.2025 ettevõttele EMG Karjäärid OÜ kirja nr DM-112268-30,

milles palus Keskkonnaameti ja Eesti Geoloogiateenistuse märkuste alusel taotlust täiendada

ning esitada parandatud taotlus hiljemalt 28.07.2025.

EMG Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile 23.07.2025 parandatud keskkonnaloa taotluse nr

T-KL/1005679-4 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.07.2025 nr DM-

112268-31).

Keskkonnaamet palus 30.07.2025 kirjaga nr DM-112268-33 ettevõttel EMG Karjäärid OÜ

parandada taotlust Eesti Geoloogiateenistuse 28.07.2025 kirjas nr 13-1/25-1224 väljatoodud

puuduste osas.

EMG Karjäärid OÜ saatis Keskkonnaametile 31.07.2025 e-kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 04.08.2025 nr DM-112268-34), milles tõi välja, et

seletuskirjas väljatoodud mahud vastavad Eesti Geoloogiateenistuse kirjas viidatule ning

mäeeraldise plaanil on välja toodud, et mäeeraldis on teenindusmaast väiksem ning joonisel on

plokid esitatud.

Keskkonnaamet saatis 06.08.2025 kirjaga nr DM-112268-35 Rõuge Vallavalitsusele seisukoha

esitamiseks Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1005679-4 ja Sänna liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise

6

otsuse eelnõu. Keskkonnaamet palus Rõuge Vallavalitsusel esitada arvamus hiljemalt

06.10.2025.

Rõuge Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 08.09.2025 e-kirja, milles palus pikendada

arvamuse avaldamise tähtaega kuni 31.12.2025, kuna Rõuge vallas on keskkonnalubadele

arvamuse andmine delegeeritud Rõuge Vallavolikogule. Seega saab keskkonnaloa arvamuse

andmise tingimusi muuta Rõuge Vallavolikogu. Rõuge Vallavalitsus leiab oma 08.09.2025 e-

kirjas, et antud aja jooksul pole võimalik kogukonna kaasamist läbi viia, et selgitada muudetud

taotlusega seotud asjaolusid, võrreldes varasema taotlusega. Rõuge Vallavalitsus toob

täiendavalt 08.09.2025 e-kirjas välja, et OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud

ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood: 14273374) varasem taotlus Sänna liivakarjääri

kaevandamisloa saamiseks tekitas kohalikes tugevat vastuseisu, sest polnud piisavalt selgitatud

mõjusid inimestele ja keskkonnale.

Keskkonnaamet nõustus 10.09.2025 kirjaga nr DM-112268-36 arvamuse avaldamise tähtaja

pikendamisega kuni 31.12.2025.

Rõuge Vallavalitsus saatis 12.11.2025 Keskkonnaametile e-kirja (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.11.2025 nr DM-112268-37), milles palus

pikendada arvamuse andmise tähtaega kuni 28.02.2026, kuna maapõueseaduse § 49 lõike 6

kohaselt on arvamuse andmine Rõuge Vallavolikogu pädevuses. Rõuge Vallavalitsus tõi

12.11.2025 e-kirjas välja, et valimistulemuste kinnitamine on viibinud kuni Vabariigi

Valimiskomisjon ja Riigikohus on läbi vaadanud kõik valimistega seotud kaebused ja teinud

lõplikud otsused. Uue volikogu ja vallavalitsuse töö algus sõltub valimistulemuste ametlikust

kinnitamisest.

Keskkonnaamet nõustus 03.12.2025 kirjaga nr DM-112268-39 arvamuse andmise tähtaja

pikendamisega kuni 28.02.2026.

Rõuge Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile 29.12.2025 kirja nr 6-3/1194-7 (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.12.2025 nr DM-112268-40) pöördumise, milles

palus Keskkonnaametil viia läbi kaasamise eesmärgil avalik koosolek.

Keskkonnaamet teavitas 09.01.2026 kirjaga DM-112268-41 menetlusosalisi avaliku koosoleku

toimumisest.

Taotletava Sänna liivakarjääri avalik istung toimus 21.01.2026 Sänna külas. Istungil osalesid

avaliku arutelu protokolli (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.01.2026

nr DM-112268-42) lisas toodud 17 osalejat, sh Keskkonnaameti, INF Maavarad OÜ ja Rõuge

Vallavalitsuse esindajad. Avalikul koosolekul tutvustati 23.07.2025 taotlust nr T-KL/1005679-

4 ning vastati menetluse käigus laekunud vastuväidetele. Avalikul koosolekul arutati ühiselt

Keskkonnaameti 06.08.2025 nr DM-112268-35 eelhinnangus esitatud kõrvaltingimusi, tehti

ettepanekud nende sõnastuse parandamiseks ning eelhinnangu täiendamiseks.

Keskkonnaamet saatis 20.02.2026 nr DM-112268-43 Transpordiametile päringu Sänna-

Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110) kasutuse osas, et selgitada välja tee seisukord ja leida

7

ennetusmeetmed (kiiruse- ja/või massipiirang) materjali väljaveoga kaasneva tee seisukorra

halvenemise vältimiseks.

Rõuge Vallavalitsus edastas 23.03.2026 e-kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 23.02.2026 nr DM-112268-44) Sänna külas asuvad salvkaevud, mille

omanikud on avaldanud soovi osaleda kaevude veetaseme ja kvaliteedi seires.

2.5 KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS §61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ,,Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu’’ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 ,,Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded ’’ (KeHJS § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Sänna liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61 lg

1 kohane teave;

2. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakendused;

3. Võru maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkiri nr 1.1-

4/81);

4. Rõuge valla üldplaneering (ei ole kehtestatud, Rõuge Vallavolikogu 28.01.2025

otsusega nr 1-3/1 vastu võetud);

8

5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

6. Metsaregister;

7. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS);

8. OÜ Inseneribüoo STEIGER, töö nr 21/3697 ,, Sänna liivakarjääris kaevandamise mõju

veerežiimile ja-kvaliteedile eksperthinnang’’;

9. Keskkonnaagentuur. 2025. Pinnaveekogumite seisundiinfo;

10. Keskkonnaamet. Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) kaitse tegevuskava eelnõu

2012-2016;

11. Keskkonnaamet. Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) kaitse tegevuskava eelnõu;

12. Keskkonnaamet. 2022. Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava.

13. Keskkonnaamet. Pärlijõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024;

3.2.Kavandatav tegevus

3.2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Ettevõte INF Maavarad OÜ (registrikood: 14273374) taotleb keskkonnaluba Sänna

liivakarjääris täite- ja tehnoloogilise liiva kaevandamiseks Sänna liivamaardlas Sänna

liivakarjääri mäeeraldisel. Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on tehnoloogilise

liiva väärindamine ning selle turustamine INF Maavarad OÜ tehnoloogilise liiva kliendi

segmendis. Seletuskirja kohaselt saab täiteliiva kasutada ehitusmaterjali tööstuses, ehituses ja

teedeehituses.

Sänna liivakarjäär (mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,23 ha ja mäeeraldise pindala on

9,63 ha) asub Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus

69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus 69701:003:0620) kinnistutel. Antud

kinnistud on riigiomandis, katastriüksuse Sänna karjäär riigivara volitatud asutus on

Transpordiamet ning katastriüksuse Rõuge metskond 19 riigivara volitatud asutus on

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Taotletav ala kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiise tarbevaru plokkidega 1 ja 2

ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3 ja 4.

01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:

- plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m3;

- plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m3;

- plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m3;

- plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m3, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m3.

Taotletav keskmine kaevandamismaht aastas on 60 tuh m3. Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt

varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga. Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m3.

Keskkonnakaitseluba taotletakse 15 aastaks. Korrastamise suunaks on tehisveekogu ja

metsamaa.

Taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 30 m kaugusel läänes on riiklik kõrvalmaantee Sänna-

Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110). Teekaitsevööndi laius on 30 m äärmise sõiduraja teljest,

mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal kaitsevööndiga kattumist ei ole.

Taotletav mäeeraldis kattub riigikaitselise ehitise Sänna linnak piiranguvööndiga.

Kaitseministeerium on andnud 14.04.2020. a kooskõlastuse kirjaga nr 12-1/20/1007 (taotlus nr

T-KL/1005679-4, lisa 13) aktiivse tarbevaru kinnitamiseks ja lisamärkusena toodi välja, et

9

mäeeraldisega hõlmatav maa-ala ning muud tingimused lepitakse kokku kaevandamisloa

taotlemise protsessis.

Kaitseministeerium täpsustas 28.10.2020 e-kirjas (taotlus nr T-KL/1005679-4, lisa 14), et

täiendavad tingimused mäeeraldise ala kohta puuduvad ning võimaliku karjääri püsivad

teenindushooned kavandada võimalikult kaugele edelasuunas Sänna linnaku laohoonest.

Seletuskirja kohaselt on Sänna liivakarjääri piires soodsad mäenduslikud tingimused. Karjääri

avamine algab ettevalmistustöödega. Taotletava mäeeraldise puhul on osaliselt tegemist

varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga, seega kaevandatud alal on katend osaliselt

eemaldatud ning kasulik kiht paljandub maapinnal. Seega esmalt raadatakse mets, millele

järgneb kändude ja katendi eemaldamine. Katendi, milleks on kasvukiht, keskmine paksus

taotletaval mäeeraldisel on 0,1 m. Kaevetöid tehakse kolmes etapis. Esmalt väljatakse

pöördkopp-ekskavaatoriga veepealne maavara. Vahetult enne veepealse varu ammendumist on

seletuskirja kohaselt mõistlik teha geoloogiline uuring lamami täpsustamiseks, kuna

geoloogiliste uuringutega ei saadud kõigis puuraukudes kasuliku kihi lamamit kätte, samuti on

tehnoloogilise liiva plokkide 1 ja 2 edela-ja lõunapiir saadud interpoleerimise teel. Samuti on

vajalik täpsustada liivakivi ja liivsavi piire horisontaalselt. Pärast täiendava geoloogilise

uuringu ja veepealse varu väljamist väljatakse ekskavaatoriga veealune maavaravaru

ekskavaatori kaevesügavuse piires. Vajadusel kasutatakse pinnasepump-süvendajat veealuse

kasuliku kihi väljamiseks. Liiva kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning

pumbatakse pulbina liivakaardile. Veealust materjali kaevandatakse veetaset alandamata st. vett

karjäärist ära ei juhita. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.

Karjääri materjali väljaeoks on kavandatud karjääri lääneküljel olevat avalikus kasutuses olevat

riiklik maantee Sänna-Luhametsa-Tsooru (tee tunnus 25110).

Lähim elamu asub taotletavast mäeeraldisest ca 500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme

(tunnus: 69701:003:1071).

Ala on valdavalt kaetud männi- ja kuusemetsaga ning metsanoorendikuga, osaliselt on tegemist

korrastamata endise karjääriga, mille tõttu esineb taotletava mäeeraldise keskosas järske

korrastamata nõlvasid.

Sänna liivakarjäärist ca 200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas voolab Pärlijõgi (VEE1155700).

Sänna liivakarjäär paikneb Pärlijõe valgalal, selle alamjooksul, kus asub veekogum Pärlijõgi_2

(veekogumi kood 1155700_2; Pärlijõgi Saarlase paisust suudmeni).

Karjäärist loodes asub vääriselupaik VEP nr.207438 ning on registreeritud III kategooria

kaitsealuse liigi sulgjas õhik (Neckera pennata) kasvukoht (kood KLO9402677). Taotletava

mäeeraldise lõuna osas on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi karukold (Lycopodium

clavatum) kasvukoht (KLO9354751).

Sänna karjääri juures olev Pärlijõgi on Pärlijõe hoiualal piires kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse (määrus

nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“). Jões on

registreeritud kaitstavate liikide paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-tondihobu (Aeshna

viridis), võldas (Cottus gobio) ja euroopa harjus (Thymallus thymallus) elupaigad.

Planeeritava tegevuse mõju Pärlijõe hoiualale, elupaigatüübile jõed ja ojad, kaitsealustele

taime- ja loomaliikidele on analüüsitud punktis 3.4.3.

10

3.2.2. Tegevuse seosed ajakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Menetluse jooksul toimunud kirjavahetus Rõuge Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti vahel ning

Rõuge Vallavalituse otsuseid on käsitletud punktis 2.4.

Üldplaneering

Rõuge valla üldplaneeringu (ei ole kehtestatud, Rõuge Vallavolikogu 28.01.2025 otsusega nr

1-3/1 vastu võetud) kohaselt külgneb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku koridoriga.

Üldplaneering sätestab maardlate ja kaevandamise kohta järgmisi aspekte, mis on esitatud

taotluse osas asjakohased:

• kaevandamisega seotud tegevuste osas jälgitakse tegevuste keskkonnasäästlikkust ja

minimaalset kahju tekitamist loodusele. Oluliseks peetakse suletavate karjääride või

nende osade korrastamist;

• maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktidest

sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada, et keskkonnahäiringud oleksid

võimalikult vähesed;

• kirjeldada ja analüüsida keskkonnamõju eelhindamisel või hindamisel töödele eelnevad

olud ning seeläbi seada meetmed kaevetöödele eelneva või lähedase elukvaliteedi

säilimisele;

• eelistatud on kaevandamistegevus, mis avaldab võimalikult minimaalselt mõju karjääri

ümbritseva maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja

põllumajanduslikule kasutusele ning kus karjääri ala korrastatakse esimesel võimalusel

ohutuks ja ümbrusega sobivaks. Joogivee kvaliteedi või kättesaadavuse halvenemisel

tuleb igal juhul lahendada elanike varustatus kvaliteetse joogiveega;

• tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga

kaasnevatele negatiivsetele mõjudele;

• kaevandamise põhilisemateks eeldusteks ja tingimusteks seoses asustusega on müra,

vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi normidest kinnipidamine ning joogiveevarustuse

säilitamine/tagamine. Kaevandamisloa taotlemisel tuleb arendajal tõestada, et

normidest kinnipidamine ja veevarustuse tagamine on võimalik, ning otsustajal

veenduda, et nõuetest kinnipidamine on tagatud;

• kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult:

• maardla varud tuleb ammendada võimalikult lühikese ajaga parimat võimalikku

tehnoloogiat kasutades ning kasutades ära kaasnevad maavarad;

• kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele

tekitatav kahju on minimaalne. Sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast tuleb

kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva

tolmu- ja mürasaaste ning vibratsiooni vähendamiseks;

• kasutuselevõetud maardlates tuleb varud soovitatavalt maksimaalselt ammendada;

• ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevandamise tagajärjel rikutud maa tuleb

nõuetekohaselt korrastada;

• kaevandatud alad tuleb nõuetekohaselt korrastada, kusjuures see peab olema

korrastatud enne kaevandamisloa lõppemist. Korrastamise esmaseks eesmärgiks peab

olema ohutuse tagamine inimesele ja keskkonnale kõige laiemas mõttes, andes ühtlasi

maale metsamaa, veekogude maa-ala või muu tarbimisväärse või tunnustatud

11

väärtusega maa (kaasa arvatud nt virgestustegevuse maa-ala) kasutamise otstarbe.

Prioriteetseks suunaks on ala kujundamine rohevõrgustikku kuuluvaks alaks, mis omab

sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Seejuures peab väljatöötatud

lahend olema kestlik ja võimalikult vähese hooldusvajadusega. Korrastamise

eesmärgid ja nõuded peavad olema kooskõlas maavara tüübiga, et tagada

majanduslikult ning keskkonnahoidlikult optimaalne lahendus.

Rõuge valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohevõrgustiku eesmärgiks väärtuslike

ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine

looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, elurikkuse suurendamine,

kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi

tagamine, rohemajanduse (sh puhkemajanduse) edendamine. Rohevõrgustik koosneb

tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille

toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema

loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid.

Üldplaneeringuga määratud üldised rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused on

järgnevad:

1) ehitus- ja arendustegevusel tuleb säilitada rohevõrgustiku tugialade terviklikkus ja

koridoride sidusus;

2) rohevõrgustiku toimimiseks ei tohi looduslike alade (põhikaardil puittaimestiku, haritava

maa ja lageda ala kõlvik) osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Osatähtsus arvutatakse ühe

konkreetse tugiala piires võttes arvesse õuealade pindalasid;

3) rohevõrgustiku tugialal ja koridoris tuleb säilitada maastikuline mitmekesisus, oluline

on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade

ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad, kõrghaljastatud alad põldude vahel,

kõrghaljastusega kraavikaldad) säilimine;

4) rohevõrgustiku aladel paiknevate puhkealade kasutamine tuleb korraldada nii, et

looduslik keskkond ei saaks ohustatud (tuleb piirata/suunata autode liikumist, korraldada

parkimine, lahendada prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-/lõkkekohad, käimlad jms);

5) paisude rajamisel tuleb tagada rohekoridori toimimine.

Maakonnaplaneering

Võrumaa maakonnaplaneeringus on toodud järgmised tingimused maardlate kasutamisel:

• maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele;

• väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste

seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate

meetmete rakendamiseks;

• kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse

lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust

kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana;

• turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid;

12

• linnalise asustuse alal peab säilima kvaliteetne elukeskkond ka siis, kui toimub

kaevandustegevus;

• maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada

arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei

halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu

osas olemasolevat olukorda;

• aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)

eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole maakonnaplaneeringus käsitletud

kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast

maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks

alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud

valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis

integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise

taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.

Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku

arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja

maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,

tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see

tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

Sänna liivakarjäär (mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,23 ha ja mäeeraldise pindala on

9,63 ha) asub Võru maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus

69701:003:0150) ja Rõuge metskond 19 (katastritunnus 69701:003:0620) kinnistutel.

Tegevusega hõlmatud ala asub hajaasustusega piirkonnas. Lähim elamu asub kavandatud

karjäärist ca 500 m kaugusel kagus Tamme maaüksusel (katastriüksus 69701:003:1071).

Taotletavas Sänna liivakarjääris asub ammendamata maavara jääkvaru. Kaevandamise

jätkamine võimaldab varu maksimaalselt ammendada ja kaeveala korrastamisprojektiga seotud

nõuete kohaselt korrastada.

Maakonnaplaneeringu joonise kohaselt asub taotletav Sänna liivakarjäär rohelise võrgustiku

alal. Rõuge valla üldplaneeringuga on täpsustatud Võru maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku

piire Rõuge valla omavalitsusüksuse territooriumil ja kasutustingimusi lähtuvalt üldplaneeringu

täpsusastmest. Rõuge valla üldplaneeringu joonise kohaselt külgneb taotletava Sänna

liivakarjääri mäeeraldis rohelise võrgustiku koridoriga, st planeeritava tegevusega ei häirita

rohevõrgustiku tugialade terviklikkust ja koridoride sidusust. Liiva kaevandamisega taotletaval

Sänna liivakarjääri mäeeraldisel ei lõigata läbi rohekoridori tuumalasid ega piirata ulukite vaba

liikumise võimalusi. Rohelise võrgustiku koridoriks määratud Pärlijõe hoiuala ja taotletava

13

mäeeraldise vahele jääb nii metsamaad kui ka põllumaad, mis võimaldab loomadel liikuda

rohevõrgustiku alaga samasuguses maastikus tegelikkuses oluliselt laiemal alal.

Taotletava Sänna liivakarjääri mäeeraldisel planeeritava tegevuse elluviimisel ei minda

vastuollu üldplaneeringu nõudega, mille kohaselt tuleb säilitada 90% alast looduslikuna.

Kaevandatud ala korrastatakse ala metsamaaks ning veekoguks, need on üks osa

rohevõrgustikule omastest aladest ning sobituvad antud maastikku.

3.2.3. Ressursside (sealhulgas looduvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine, tegevuse

energiakasutus

Taotletavas Sänna liivakarjääris moodustab katendi liivasegune kasvukiht (muld) paksusega

0,1-0,2 m, keskmine paksus on 0,1m. Kattekiht puudub osaliselt endise korrastamata karjääri

maa-alal. Mulla omaduste säilitamiseks ei aunastata mulda kõrgemates kui 3 m puistangutes.

Põhiline osa kasvukihist kasutatakse hilisemate korrastamistoode käigus.

Kasuliku kihi moodustab glatsiofluviaalne liiv paksusega 1,8-19,9 m, keskmine paksus on 5,0

m ning osaliselt selle lamamis asuv murenenud Kesk-Devoni liivakivi paksusega 3,7-17,0 m,

keskmine paksus on 9,1 m. glatsiofluviaalse liiva kiht puudub osaliselt endise korrastamata

karjääri maa-alal, kus see on varasema kaevandamistegevuse käigus eemaldatud.

Kasuliku kihi lamami moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Kesk-Devoni liivsavi. Kasuliku

kihi lamamini ei jõutud geoloogilise uuringu käigus kõikide puuraukudega.

2019. a läbi viidud geoloogiliste välitööde käigus avati põhjavee ülemine kiht maapinnast 0,9-

12,5 m, mis vastab läheduses asuva Pärlijõe tasemele. Ülalpool põhjaveetaset leviva kasuliku

kihi paksus on keskmiselt 3,7 m ja allpool leviva kasuliku kihi paksus on 6,0 m. Kasuliku kihi

lamam jääb abs kõrgustele ~55-81 m ning selle moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Gauja

lademe liivsavi. Karjääri äärmine kirdeosa kattub mattunud ürgoruga, kus pinnakatte paksus

järsult suureneb. Veealusel varu kaevandamisel põhjavee ärajuhtimist karjäärist ei toimu.

Sänna piirkond ei ole ühisveevärgiga kaetud ning joogi- ja olmevett ammutatakse

üksikmajapidamistes puur- või salvkaevudega. Puurkaevudega on avatud maapinnalt esimene

aluspõhjaline veekiht (Kesk-Devoni veekompleks), mis on Maa- ja Ruumiameti geoportaali

põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000 alusel suhteliselt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse

eest. Salvkaevud ulatuvad Kvaternaari setetesse. Kvaternaari veekiht toitub sademetest,

mistõttu veetase kaevudes sesoonselt muutub, olles kõrgeim kevadisel lumesula ja sügisesel

vihmaperioodil. Karjäärile lähim on (ca 500 m kaugusel) Tamme (katastritunnus

69701:003:1071) maaüksus, millel Keskkonnaametile teadaolevalt puurkaevu ei ole

(puurkaevu ei ole kantud EELISesse) ja mille veevarustus baseerub tõenäoliselt salvkaevul,

kuna ühisveevärki piirkonnas ei ole. Lähimad majapidamised (Tamme ja Rita katastriüksustel)

paiknevad kavandatavast karjäärist maapinnal kõrgemal, mistõttu tegevuse mõju karjääris

nende salvkaevude veetaset mõjutada ei saa. Lähimad EELISesse (Eesti Looduse Infosüsteem)

kantud puurkaevud on rohkem kui 1 km raadiuses.

Sänna liivakarjäärist ~ 200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas voolab poolkaare kujuliselt Pärlijõgi

(keskkonnaregistri kood VEE1155700). Sänna liivakarjäär paikneb Pärlijõgi_2 veekogumi

juures (veekogumi kood 1155700_2; Pärlijõgi Saarlase paistust suudmeni). Veekogumi

koondseisund on 2024. aasta andmetel hea (Keskkonnaportaal, Pinnaveekogumite

seisundiinfo).

Põhjaveetasemest kõrgemal oleva varu kaevandamise ajal tekib vesi karjääri peamiselt

sademetest, veealuse varu kaevandamisel tekib karjääri veekogu põhjaveest.

14

Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Seega on kavandatava

tegevuse juures veekeskkonna reostumise oht vähene.

Peamine saasteaine, mis liivakarjääris toimuvate tööde käigus tekib, on kaevandatavast

keskkonnast pärinevad mineraalsed peenosakesed (liiva-, tolmu- ja saviosakesed). Sette aga ka

teiste saasteainete kaasakanne eesvooludesse puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil

eesvoolu ei juhita. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerimist põhjavette, sest kasuliku kihi

lamamiks on väikese veejuhtivusega setted, mis ühtlasi toimivad ka filtrina.

Kaevandamisega võib kaasneda vee reostumine juhul, kui kaevandamise ajal satub

karjäärimasinate lekke korral karjääri põhja ja pinnasesse kütust või määrdeaineid. Kuna

karjäärist väljavool puudub, siis reostuse edasi kandumist pinnaveekogudesse ei toimu.

Reostunud vesi võib siiski infiltreeruda põhjavette. Avariide tekkimise oht on välditav või

minimaalne (õiged töövõtted, karjäärimasinate pidev kontroll ja hooldus selleks ettenähtud

platsil). Juhul kui mäetööde käigus siiski tekib avarii tuleb vajalike vahenditega (absorbent,

õlipüünised) reostuse levik pinnases kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle

anda vastavalt jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski

põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui

põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida

dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada, mistõttu

tuleb see koguda mahutitesse ja üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist

pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub.

Taotletava mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku tehnoloogilise-ja

täiteliiva kaevandamine. Sänna mäeeraldise ala hõlmab Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva

aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 ning täiteliiva plokke 3 ja 4. Seletuskirja kohaselt väärindatakse

tehnoloogilist liiva ning seda turustatakse INF Maavarad OÜ tehnoloogilise liiva kliendi

segmendis. Täiteliiva saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses, ehituses ja teedeehituses.

Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga, seega on

oluline aspekt antud ala puhul karjääriala korrastamine vastavalt kehtivatele

korrastamisnormidele.

Karjääris kaevandamisel looduslik mitmekesisus vaesestub. Looduslik mitmekesisus, taimestik

ja loomastik saab hakata taastuma pärast karjääri korrastamist. Maavara kaevandamisel muutub

maastiku olukord mäeeraldise piires täielikult. Kaevandamisel mõjutatud maa korrastatakse

korrastamisprojekti alusel ning sellega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ja

see tuleb lõpuni viia enne loa kehtivuse lõppu.

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, raadamine, kändude juurimine,

katendi koorimine ja vallitamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks

transpordivahenditele.

Sõltuvalt mäeeraldise siseste teede seisukorrast võib esineda vajadus nende

rekonstrueerimiseks.

15

3.2.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku, müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Pinna-ja põhjavesi

Sänna liivakarjäärist ~200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas asub poolkaare kujuliselt Pärlijõgi

(kood VEE1155700), mille kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Taotletava tegevusega ei

kaasne mõju Pärlijõe veekvaliteedile, kuna karjäärist ei juhita vett ega saasteaineid ära.

Keskmine põhjaveeveetase taotletava mäeeraldise piires on abs kõrgusel 70,0 m, mis vastab

läheduses asuva Pärlijõe tasemele. Ülalpool põhjaveetaset leviva kasuliku kihi paksus on

keskmiselt 3,7 m ja allpool leviva kasuliku kihi paksus 6,0 m. Veealuse maavaravaru maht on

561 tuh m3. Veealune varu ekskavaatori kaevesügavuse piires väljatakse pöördkopp-

ekskavaatoriga. Lisaks kasutatakse vajadusel veealuse kasuliku kihi väljamiseks pinnasepump-

süvendajat. Liiva kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse

pulbina liivakaardile, kust materjalis olev vesi nõrgub tagasi karjääri. Eeltoodut tehnoloogiat

kasutades on võimalik Sänna liivakarjääris maavara kaevandada veetaset eelnevalt alandamata

ning karjääri kogunevat vett karjääri alalt ära juhtimata. Sellise tehnoloogia korral ei teki

karjääri ümbrusesse ulatuslikku põhjavee alanduslehtrit, mis ilmneb suurte põhjaveekoguste

karjäärist välja pumpamise korral, ja võiks piirkonna salvkaevude veetaset mõjutada.

Väljatava materjali mahu arvelt karjäärialal veetase siiski mõnevõrra alaneb. Siinkohal tuleb

arvestada, et maavara ei väljata korraga lühikese aja jooksul, mistõttu ei ole oodata ka järsku

veetaseme alanemist, sest samaaegselt kaevandamisega toimub juba veetaseme taastumine

settekaardilt tagasinõrguva vee, sademevee ja karjääri külgedelt infiltreeruva vee arvel. Seega

ei kujune kaevandamistegevuse käigus olukorda, kus veetase alaneb kiirelt mitmeid meetreid,

tuues kaasa ulatusliku põhjavee alanduslehtri välja kujunemise.

Taotleja plaanib allpool veetaset paikneva varu ammendumisel rajada tehisveekogu ning alal,

kus veealust varu ei ole, korrastada metsamaaks.

Liiva kaevandamine Sänna karjääris ei saa põhjustada olulisi muutusi piirkonna põhjavee

režiimile, kuna kaevandamise käigus ei alandata karjääris põhjaveetaset. Kvaternaari setetes

liigub põhjavesi raskusjõul kõrgemalt madalamale. Lähim majapidamine (Tamme,

katastritunnus 69701:003:1071) asub reljeefis oluliselt kõrgemal (õueala kõrgusel 90 m abs)

kui karjäär (lõuna piirkonnas 83 m abs). Tamme maaüksuselt liigub põhjavesi madalamale st

Pärlijõe ja taotletava Sänna liivakarjääri poole.

Teisel pool Pärlijõge paiknevatele majapidamistele ei ole samuti karjääri rajamisest

põhjaveetaseme alandamise ohtu ette näha, kuna need paiknevad reljeefis kõrgemal kui jõgi

ning jõgi töötab karjääri ja majapidamiste vahel dreenina.

Taotletaval karjäärialal ei planeerita tulevikus kaevandamise käigus veetaset alandada ning

kaevandamine toimub veekeskkonnas selliselt, et vett karjäärist välja ei pumbata. Lamamiks

olev liivsavi kaitseb alumisi põhjavee kihte võimaliku avarii või reostuse korral. Seega

planeeritav karjäär ei mõjuta karjääri ümbruse põhjaveetaset ega kvaliteeti, kuid kokkuleppel

taotleja, kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanikega määratakse salvkaevude seire nõuded.

21.01.2026 toimus Sänna külas avalik koosolek, kus muuhulgas arutati varasemas eelhinnangus

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.08.2025 nr DM-112268-35)

esitatud kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmeid.

16

Taotletavale Sänna liivakarjäärile lähim elamu asub ca 500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel

Tamme (tunnus: 69701:003:1071). Taotletavas liivakarjääris on planeeritud väljata veealust

kasulikku kihti, mistõttu on kohalikud elanikud korduvalt väljendanud muret, et kaevandamine

võib negatiivselt mõjutada Pärlijõge ning ümbruskonna salvkaeve.

Avalikul koosolekul lepiti kokku, et Keskkonnaamet kombineerib eelnõus varasemalt esitatud

vee kaitseks seatud kõrvaltingimused, selgitab eelhinnangus täpsemalt keskkonnaloa omaja

kohustused kaevandamisel tekkinud mõju kompenseerimiseks. Lisaks lepiti kokku, et Sänna

küla elanikel on võimalus pöörduda Rõuge Vallavalitsuse ja/või Keskkonnaameti poole ning

esitada enda kaev seirevajadusega kaevude nimekirja.

Rõuge Vallavalitsus edastas 23.03.2026 e-kirjaga (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 23.02.2026 nr DM-112268-44) järgnevatel katastriüksustel asuvad

salvkaevud:

• Tamme (katastritunnus 69701:003:1071)

• Rita (katastritunnus 69701:003:1210)

• Sänna mõis (katastritunnus 69701:003:0213)

• Rehe (katastritunnus 69701:003:0117)

• Niidu (katastritunnus 69701:003:1672)

Tuginedes kohalike elanike pöördumistele ja 21.01.2026 avalikul koosolekul arutatule seab

Keskkonnaamet keskkonnaloa omajale kohustuse korraldada pärast loa saamist

eelpoolmainitud katastriüksuste kaevude inventuur (kaevu asukoht, seisukord, sügavus,

veetase). Nendes kaevudes ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega kohe pärast loa

saamist. Veekvaliteedi seiret teha salvkaevudes vähemalt 1 x aastas madalvee perioodil (juuli-

september), veetaseme mõõtmiseks paigaldada andurid. Seireandmed tuleb esitada

Keskkonnaametile üks kord aastas.

Kui on tekkinud kahtlus, et seiratavate kaevude veetase on langenud/vee kvaliteet on

halvenenud kaevandaja tegevuse tõttu, tuleb loa omanikul tellida vastav eksperthinnang, mille

alusel tehakse kindlaks kaevu veetaseme languse põhjused. Eksperthinnangu koostaja peab

omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Kui eksperthinnangust selgub, et kaevandamise

tõttu on veetase/kvaliteet muutunud, siis tuleb loa omajal kinnistu veevarustus tagada.

Keskkonnaloa omaja on kohustatud asendama mõjutatud kaev(ud) sügavamatest veekihtidest

toituvate kaevudega ja kandma kõik sellega kaasnevad kulud (s.h. põhjendatult vanade kaevude

lammutamine ja uute veetrasside toomine hooneteni). Loa omajal tuleb kinnistu veevarustus

tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul. Loa omaja on kohustatud

rajama uued kaevud nii ruttu kui võimalik.

Kavandatud karjäärist põhjasuunas asub seirekoht Pärlijõgi: alamjooksu sild (kood:

SJA8988000), kus teostatakse riiklikke seireprogramme ,,Jõgede hüdrokeemiline seire’’ ja

,,Jõgede hüdrobioloogiline seire’’. Seireandmete põhjal jälgitakse veekogumi seisundit.

Veekogumi Pärlijõgi_2 ökoloogiline ja keemiline seisund on 2024.a pinnaveekogumite

seisundiinfo andmetel hea. Viimatine seire toimus 2022. ja 2023.a. (Keskkonnaagentuur,

Pinnaveekogumite seisundiinfo).

Pärlijõgi jääb karjäärist ~200 m kaugusele. Vooluveekogud toituvad sademetest, lumesulaveest

ning põhjaveest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub eelkõige sademete jaotusest

aastalõikes. Ennetava meetmena on kavas teostada Pärlijõe veetaseme seire seirekoha Pärlijõgi:

alamjooksu sild juures.

17

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate

seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on

seotud õli või kütuse lekkega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või

õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas,

saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja

kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete

õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku

keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.

Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb

reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada

kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat.

Tulenevalt 21.02.2026 Sänna külas toimunud avalikul koosolekul arutatust seab

Keskkonnaamet järgnevad kõrvaltingimused:

• põhjavee reostumise vältimiseks võib seadmete või masinate tankimine ja remont

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil;

• pärast keskkonnaloa saamist tuleb loa omajal korraldada Tamme (katastritunnus

69701:003:1071), Rita (katastritunnus 69701:003:1210), Sänna mõis (katastritunnus

69701:003:0213), Rehe (katastritunnus 69701:003:0117), Niidu (katastritunnus

69701:003:1672) kaevude inventuur (kaevu asukoht, seisukord, sügavus, veetase).

Nendes kaevudes ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega kohe pärast loa

saamist. Veekvaliteedi ja taseme seiret teha salvkaevudes vähemalt 1 x aastas madalvee

perioodil (juuli-september), salvkaevude veetaseme mõõtmiseks kasutada automaatset

veetaseme andurit. Seireandmed tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

• kui kaevandamise tagajärjel on karjääri tekkinud püsiv veekogu, siis tuleb mõõta

(paigaldada andur või mõõdulatt) iga kvartal ka selle veetaset. Seireandmed tuleb

esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

• kui salvkaevus alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet

halveneb, tuleb tellida täiendav eksperthinnang, milles selgitada, kas

veetaseme/kvaliteedi muutus võib olla kaevandamisest tingitud. Eksperthinnangu

koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Kui eksperthinnangust

selgub, et kaevandamise tõttu on veetase/kvaliteet muutunud, siis tuleb loa omajal

kinnistu veevarustus tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

Kõrvaltingimuste sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest

allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus

leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

18

Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, frontaallaadurid,

kallurautod, pinnasepump-süvendaja, mobiilne sõelumiskompleks. Müra suhtes kõige

tundlikum objekt on lähim elamu ca 500 m kaugusel lõunas, Tamme katastriüksusel

(katastritunnus 69701:003:1071). Mäetööde masinate müratase on vahemikus 80-90 dB,

mõõdetuna 10 m kaugusel. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri

määruses nr 71 seatud normväärtusi. Tööstusliku müra normväärtus päevasel ajal

olemasolevatel rohe-ja elamualadel 60 dB ning vastav öine normväärtus 45 dB. Seletuskirja

kohaselt ei plaani taotleja öisel ajal taotletavas Sänna liivakarjääris kaevandada.

Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva

valemi abil (ISO 1996):

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1)-20log10(r2), kus

Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Eespool oleva valemi abil arvutades on 500 m kaugusel asuva elamu juures müratase järgnev:

Lp1= 90+ 20log10(10)-20log20(500)=56 dB

Kõige suurimaks müraallikaks on sõelumiskompleks, mille müratase on maksimaalselt 90 dB

(mõõdetud 10 m kauguselt). 500 m kaugusel asuva elamu juures on müratase 56 dB, mis ei

ulatu sõelumiskompleksi müratase lubatud päevast piirnormi, milleks on 60 dB. Lisaks

vähendab mürataset tulevase karjääri ja elamu vahele jääv mets. Samuti saab reguleerida

mürataset sõelumiskompleksi asukoha valikuga.

Arvutuslik tase vastab määrusega 71 kehtestatud piirnormidele ning seega ei ole põhjust arvata,

et taotletavas Sänna liivakarjääris kaevandamine põhjustaks ülenormatiivse müra levimist

elamualadele. Arvutuses ei ole muuhulgas arvestatud müra levikut tõkestavate elementidega

(müravallid, mets, karjäärisüvend) ega muude looduslike tingimustega, mistõttu on arvutuses

tegu mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Eelnevat arvestades on mürahäiring

vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada uusi

katendivalle või tehes (olemasolevaid) kõrgemaks.

Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega

kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed

mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Tulenevalt 21.02.2026 Sänna külas toimunud avalikul koosolekul arutatust seab

Keskkonnaamet liiva kaevandamisega tekkida võivate mürahäiringute ennetamiseks järgnevad

kõrvaltingimused:

• Mürarikaste tööde teostamine (nt sõelumiskompleksi kasutamine) tuleb eelnevalt

leppida kokku naaberkinnistute omanikega. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra

osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja

katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete

ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks;

• Keskkonnaloa omajal on kohustus rajada karjääri kagupiirile vähemalt 3 m kõrgune

katendist vall mürahäiringute vähendamiseks.

19

Kõrvaltingimuste sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Kõrvaltingimuste korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha mürahäiringute teket ja levikut

lähimatele elamualadele. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega kehtestatud

piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute

vähendamiseks.

Osakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete peenosakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis-ja laadimisprotsessid ja töötlemine ning toodangu väljaveoga seotud transport.

Tolmu võib eralduda vähesel määral ülalpool veetaset toimuval maavara väljamisel, kuid

enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ehk ei tolma. Veealuse varu väljamisel tolmu ei teki.

Tahkete osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise

tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed

jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel

transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmine

nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitava õhusaaste (tolmu) hulk on väike, sadestudes

praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest

kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis

põhjustab ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Kaevise transpordist tekkiva

tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on mäeeraldise siseste teede,

väljaveoteede ja laoplatside niisutamine.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja

saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav

õhusaasteluba" (määrus nr 67) ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus

eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.

Taotluse seletuskirja kohaselt on tahkete osakeste summaarne heitkogus Sänna liivakarjääris

kavandatava tegevuse juures 0.0383 tonni aastas, mis on väiksem kui kehtestatud künniskogus

(1 tonn aastas). Arvutustes on arvestatud eriheiteks 0,0006386 kg/t koht ning keskmiseks

kaevandatavaks koguseks 60 tuh t/a liiva.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst

lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris

töötava ekskavaatori/laaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib

ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda

välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside

piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode

tehnoülevaatusel. Taotluse seletuskirja kohaselt töötavad karjääris tehniliselt korras ja nõuetele

vastavad mehhanismid ning seetõttu ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme. Seletuskirjas

on toodud välja, et arvutuste tulemused on esialgsed ning prognoositavad, saasteainete

heitkogused täpsustuvad kaevandamisprojektis. Samuti täpsustuvad eelpool toodud näitajad

tegeliku tootmisprotsessi käigus. Kui on oht ületada lubatud künniskoguseid, tellitakse

saasteainete heitkoguste projekt ning kaevandaja taotleb õhusaasteluba.

Tulenevalt 21.01.2026 Sänna külas toimunud avalikul koosolekul arutatust seab

Keskkonnaamet liiva kaevandamisega tekkida võivate tolmuhäiringute ennetamiseks järgneva

kõrvaltingimuse:

20

• Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil

vajaduspõhiselt tolmu levikut tõkestada.

21.01.2026 toimunud avalikul koosoleku protokolli kohaselt (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 28.01.2026 nr DM-112268-42) avaldas taotleja valmisolekut sõlmida

kokkulepped väljaspool mäeeraldise teenindusmaad asuva Sänna-Luhametsa-Tsooru tee

(tunnus 25110) valdajaga (Transpordiamet) tolmu tõkestamiseks.

Keskkonnaamet on esitanud 20.02.2026 kirjaga nr DM-112268-43 Transpordiametile päringu

Sänna-Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110) kasutuse osas, et selgitada välja tee seisukord ja

leida ennetusmeetmed (kiiruse- ja/või massipiirang) materjali väljaveoga kaasneva tee

seisukorra halvenemise vältimiseks.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Sänna liivakarjääris töötav tehnika

peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei

viida.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Liiva kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

3.2.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Maapõueseaduse § 99 kohaselt on maavara katend, sh ka muld võõrandatav ning väljaspool

mäeeraldist ja selle teenindusmaad kasutatav. Seega võib kaevandaja majanduslikest

kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette

nähtavas koguses sisse osta.

Taotluse seletuskirja kohaselt leiab taotletava Sänna liivakarjääri looduslikust lasundist väljatav

maavara ja selle katend kogu mahus kasutust (turustatakse või kasutatakse ala korrastamisel),

seega ei teki jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega § 7¹

kaevandamisjäätmeid, seega kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama).

3.2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, suurõnnetuste

või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

21

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja

kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete

õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku

keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.

Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb

reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada

kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat.

3.3.Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud

ptk-s 3.1.1.

Taotletava Sänna liivakarjääri mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele INF Maavarad

OÜ sobiliku tehnoloogilise- ja täiteliiva kaevandamine. Samuti tehnoloogilise liiva katendis

lasuva täiteliivaga saab ettevõte laiendada oma tegevust antud regioonis ning pakkuda

lähiümbruse teede korrashoiuks sobivat materjali.

Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru

plokke 1 ja 2 ning täiteliiva plokke 3 ja 4. Tehnoloogilist liiva väärindatakse ning seda

turustatakse ettevõtte tehnoloogilise liiva kliendi segmendis. Seletuskirjas on välja toodud, et

täiteliiva saab kasutada ehitusmaterjali tööstuses, ehituses ja teedeehituses. Taotletav

mäeeraldis kattub enamuses varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga.

Taotletav Sänna liivakarjäär pindalaga 12,23 ha (mäeeraldise pindala 9,63 ha) asub Võru

maakonnas Rõuge vallas Sänna külas Sänna karjääri (katastritunnus: 69701:003:0150) ja

Rõuge metskond 19 (katastritunnus: 69701:003:0620) kinnistutel. Antud kinnistud on

riigiomandis, katastriüksuse Sänna karjäär riigivara volitatud asutus on Transpordiamet ning

katastriüksuse Rõuge metskond 19 riigivara volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Taotletav mäeeraldis kattub Sänna liivamaardla tehnoloogilise liiva aktiivse tarbevaru

plokkidega 1 ja 2 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 3 ja 4.

Sänna liivakarjääri plokide pindalad on järgnevad:

• 1 aT plokk pindala 9,17 ha;

• 2 aT plokk pindala 9,17 ha;

• 3 aT plokk pindala 3, 57 ha;

• 4 aT plokk pindala 0,69 ha.

Mäeeraldise piiresse jääva 4 aT ploki aktiivne tarbevaru on 6 tuh m³ ja mäeeraldise piiresse jääb

plokk 4 aT pindalaga 0,23 ha.

Taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 30 m kaugusel läänes on riiklik kõrvalmaantee Sänna-

Luhametsa-Tsooru tee (tunnus 25110). Teekaitsevööndi laius on 30 m äärmise sõiduraja teljest,

mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal kaitsevööndiga kattumist ei ole.

22

Taotletav mäeeraldis kattub riigikaitselise ehitise Sänna linnak piiranguvööndiga.

Kaitseministeerium on andnud 14.04.2020. a kooskõlastuse kirjaga nr 12-1/20/1007 aktiivse

tarbevaru kinnitamiseks ja lisamärkusena toodi välja, et mäeeraldisega hõlmatav maa-ala ning

muud tingimused lepitakse kokku kaevandamisloa taotlemise protsessis. Kaitseministeerium

täpsustas 28.10.2020. a e-kirjas, et täiendavad tingimused mäeeraldise ala kohta puuduvad ning

võimaliku karjääri püsivad teenindushooned kavandada võimalikult kaugele edelasuunas Sänna

linnaku laohoonest.

Lähim elamu asub ca 500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme (katastritunnus:

69701:003:1071) katastriüksusel.

Ala on valdavalt kaetud männi- ja kuusemetsaga ning metsanoorendikuga, osaliselt on tegemist

korrastamata endise karjääriga, mille tõttu esineb taotletava mäeeraldise keskosas järske

korrastamata nõlvasid.

Maastikuliselt paikneb Sänna liivamaardla Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal.

Võru-Hargla nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast,

mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on

õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste

lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi

piirkonnas jääb vahemikku 70,3-84,0 m.

Taotletavas Sänna liivakarjääris moodustab katendi liivasegune kasvukiht (muld) paksusega

0,1-0,2 m, keskmine paksus on 0,1 m. Kattekiht puudub osaliselt endise korrastamata karjääri

maa-alal.

01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:

• plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m³;

• plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m³;

• plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m³;

• plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m³.

Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m³. Keskmine kaevandamismaht on 60 tuh m³.

Kaevandamise tegevus on planeeritud 14 aastaks ja 1 aasta korrastamiseks. Korrastamise

suunaks on tehisveekogu ja metsamaa.

3.3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Maastikuliselt paikneb Sänna liivamaardla Võru-Hargla nõo ja Haanja kõrgustiku piirialal.

Võru-Hargla nõo läänepoolne osa (Hargla nõgu) on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast,

mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Hargla nõol on suures osas lavamaa iseloom säilinud: sellel on

õhuke pinnakate ja liustiku poolt kulutatud aluspõhi. Lavamaale tüüpiliselt on tektooniliste

lõhede kohal aluspõhja lõikunud jõeorud. Maapinna absoluutne kõrgus uuringuruumi

piirkonnas jääb vahemikku 70,3-84,0 m.

Taotletavas Sänna liivakarjääris moodustab katendi liivasegune kasvukiht (muld) paksusega

0,1-0,2 m, keskmine paksus on 0,1 m. Kattekiht puudub osaliselt endise korrastamata maa-alal.

Kasuliku kihi moodustab Sänna liivakarjääris glatsiofluviaalne liiv paksusega 1,8-19,9 m

(keskmiselt 5 ,0 m) ning osaliselt selle lamamis asuv murenenud Kesk-Devoni ladestiku Gauja

lademe liivakivi paksusega 3,7-17,0 m (keskmiselt 9,1 m). Veetase jääb abs kõrgustele 69,6-

23

72,1 m (keskmiselt 70 m). Põhjavee tasemest kõrgemal leviva kasuliku kihi paksus on

keskmiselt 3,7 m ja allpool leviva kasuliku kihi paksus 6,0 m. Kasuliku kihi lamam jääb abs

kõrgustele ~ 55-81 m ning selle moodustab sitkeplastne kirjuvärviline Gauja lademe liivsavi.

Kasuliku kihi lamamini ei jõutud geoloogilise uuringu käigus kõikide puuraukudega. Karjääri

äärmine kirdeosa kattub mattunud ürgoruga, kus pinnakatte paksus järsult suureneb.

Maavara kvaliteet on määratud vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52

kehtestatud nõuetest ,,üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu kord ja

nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,

järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta

maavarana arvele võtmiseks’’.

Ülalpool põhjaveetaset leviva tehnoloogilise liiva (plokk 1 aT) kvaliteedi näitaja on järgmised:

SiO2 sisaldus varieerub vahemikus 94,44- 96,90 % (kaalutud keskmine 95,60 %), Al2O3

sisaldus on vahemikus 1,86 – 2,60 % (kaalutud keskmine 2,31 %) ja Fe2O3 sisaldus on 0,06-

0,66 % (kaalutud keskmine 0,26 %).

Allpool põhjaveetaset leviva tehnoloogilise liiva (plokk 1 aT) kvaliteedi näitaja on järgmised:

SiO2 sisaldus varieerub vahemikus 94,90 – 96,90 % (kaalutud keskmine 95,84%), Al2O3

sisaldus varieerub vahemikus 1,86 – 2,99 % (kaalutud keskmine 2-2,31%) ja Fe2O3 sisaldus on

0,06-0,47% (kaalutud keskmine 0,15 %).

Ülalpool põhjaveetaset levivas täiteliivas (plokk 3 aT) osakesi läbimõõduga ≥31,5 mm ei esine

ning savi- ja tolmusisaldus varieerub vahemikus 3,8 - 20,0% (kaalutud keskmine 7,2%).

Allpool põhjaveetaset levivas täiteliivas (plokk 4 aT) osakesi läbimõõduga ≥31,5 mm ei esine

ning savi- ja tolmusisaldus varieerub vahemikus 4,6 – 8,2% (kaalutud keskmine 6,0%).

Täiteliiva proovidest määratud filtratsioonimoodul on vastavalt kahele proovile 2,08 - 2,43

m/ööp ja tehnoloogilise liiva proovidest määratud filtratsioonimoodul on 1,17 – 1,27 m/ööp.

01.11.2020 seisuga aktiivne tarbevaru plokkides on järgnev:

• plokk 1 aT tehnoloogiline liiv 342 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 321 tuh m³;

• plokk 2 aT tehnoloogiline liiv 555 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 395 tuh m³;

• plokk 3 aT täiteliiv 132 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 120 tuh m³;

• plokk 4 aT täiteliiv 43 tuh m³, sellest kaevandatav varu on 0 tuh m³.

Katendi maht mäeeraldisel on 10 tuh m³. Keskmine kaevandamismaht on 60 tuh m³.

Kaevandamise tegevus on planeeritud 14 aastaks ja 1 aasta korrastamiseks. Korrastamise

suunaks on tehisveekogu ja metsamaa.

Kaevandatav ehitus- ja täiteliiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu

loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub

kaevandatava ala maastik täielikult.

Eelduslikult taastub pikema aja jooksul ala korrastamisel tehisveekoguks ja metsamaaks

elurikkus samale tasemele, mis see oli enne kaevandamistegevust

24

3.3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide,

maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide,

alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada,

tiheasutusega alade ning kultuuri-või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt

on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.

Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemaks keskkonnamõjudeks on

kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide

välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Taotletava mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad teadaolevalt sellised alad,

kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Taotletava karjääriala piires ja selle

mõjualal puuduvad ajaloo-,kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mida planeeritav

tegevus taotletavas Sänna liivakarjääris võiks negatiivselt mõjutada.

Taotletavale mäeeraldisele lähim elamu asub ca 500 m kaugusel lõunas, katastriüksusel Tamme

(katastritunnus: 69701:003:1071). Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste

heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale

tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikult

niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 300 m. Kuiva ilma korral, avamaal võib väljatud

maavara transportimisel välisõhku paiskuv peenosakeste (PM) heitme kogus tugevama tuule

korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks kavandab

Keskkonnaamet seada kaevandamisloale kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme

rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel karjäärist vett välja ei pumbata ja põhjaveetaset ei alandata, siis ei mõjuta

kavandatav tegevus piirkonna põhjaveerežiimi.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma pärast karjääri korrastamist.

Sänna liivakarjäärist ca 200 m kaugusel ida- ja põhjasuunas voolab Pärlijõgi (VEE1155700).

Sänna liivakarjäär paikneb Pärlijõe valgalal, selle alamjooksul, kus asub veekogum Pärlijõgi_2

(veekogumi kood 1155700_2; Pärlijõgi Saarlase paisust suudmeni).

Karjäärist loodes asub vääriselupaik VEP nr.207438 ning on registreeritud III kategooria

kaitsealuse liigi sulgjas õhik (neckera pennata) kasvukoht (kood KLO9402677). Taotletava

mäeeraldise lõuna osas on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi karukold (Lycopodium

clavatum) kasvukoht (KLO9354751).

Sänna karjääri juures olev Pärlijõgi on Pärlijõe hoiualal piires kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse (määrus

nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“). Jões on

registreeritud (EELISe andmetel) kaitstavate liikide paksukojaline jõekarp (Unio crassus),

rohe-tondihobu (Aeshna viridis), võldas (Cottus gobio) ja euroopa harjus (Thymallus thymallus)

elupaigad.

25

Kultuuripärand ja kultuurimälestised

Taotletavale Sänna liivakarjääri mäeeraldisele lähim pärandkultuuriobjekt Vaigutuslank

(EELIS id: 1885906126) asub taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirist loode suunas ca 60

m kaugusel, mäeeraldisest teisel pool Pärlijõge asub Vungi metsavahikoht (EELIS id:

1552111256). Teised pärandkultuuriobjektid asuvad taotletavast mäeeraldisest kaugemal kui

500 m.

Vahemaa mäeeraldise teenindusmaa piirist väljaspool asuvate objektide ja mäeeraldise vahel

on piisavad, et negatiivsed mõjud välistada. Sellel alal tegevusi ei ole kavandatud, nii kaugele

erinevad mõjutegurid ei ulatu.

Looduskaitse

Alljärgnevalt on toodud ülevaade piirkonnas esinevatest kaitstavatest loodusobjektidest ning

mõjudest nendele. Üldine ülevaade on toodud ptk-s 3.1.1. Mõju Natura 2000 alale on hinnatud

ptk-s 3.4.3.

Kaitsealused taime- ja loomaliigid

Karukold (Lycopodium clavatum)

Taotletava Sänna liivakarjääri Mäeeraldisele jääb karukolla kasvukoht (KLO9354751), kus

02.03.2025 on liiki vaadeldud 9 m2.

Kaevandamistegevuse käigus karukolla kasvukoht (KLO9354751) hävineb. Karukold kuulub

III kaitsekategooriasse ja on loodusdirektiivi lisa V liik, PN Eesti ohustatuse hinnangu järgi

ohulähedane (NT) liik. Looduskaitseseaduse § 55. lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria

taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab

liigi säilimist selles elupaigas. Karukold ei ole Eestis väga haruldane ja on levinud hajusalt kogu

Eesti territooriumil, sagedamini Kagu-Eestis. Lähimad Eesti Looduse Infosüsteemis

registreeritud karukolla kasvukohad asuvad ca 600 m (KLO9341928) ja ca 1,8 km kaugusel

(KLO9346736). Kasvukoht (KLO9354751) hävib, kuid liik säilib antud piirkonnas.

Sulgjas õhik (Neckera pennata)

Taotletava Sänna liivakarjääri mäeeeraldise läänepoolne piir külgneb sulgjas õhik

(KLO9402677) leiukohaga. Eeldatavalt ei oma kaevandustegevus liigile (puudele, millel

sulgjas õhik kasvab) olulist mõju, kuna kaevandamistegevusega veetaset ei alandata.

Võimalusel vältida suurema hulga tolmu levikut sulgja õhiku kasvukoha läheduses paigutades

sõelumiskompleks mäeeraldise läänepoolsest piirist kaugemale, niisutades teid jmt.

Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt elavad rohe-tondihobu

vastsed rohketoitelistes, neutraalse või kergelt aluselise vee pH-ga veekogudes, kus kasvab

vesikarikas (Stratiotes aloides). Emane rohe-tondihobu muneb ainult vesikarika lehtedele.

Rohe-tondihobu vastsed toituvad mitmesugustest veeselgrootutest ja ehmestiivaliste vastsetest.

Valmikud võivad toitumisretkedel lennata koorumispaigast kilomeetrite kaugusele. Eestis võib

pidada potentsiaalseks suure tähtsusega ohuteguriks vesikarikaga asustatud veekogude vee

omaduste muutumist vesikarikale ja seega ka rohe-tondihobule ebasobivas suunas, mis võivad

olla kantud eelkõige reostusest, süvendustöödest või veetaseme muutmisest, kuid ilmselt ka

järvede kallastel toimuvatest arendustest (näit supluskohad).

Sänna liivakarjääris planeeritud tegevustel eeldatavalt puudub mõju rohe-tondihobu elupaigale.

Planeeritav kaevandamine ei alanda ümbruskonna pinnavee taset ega oma negatiivset mõju

veekvaliteedile. Veetaseme ajutine vähene alanemine võib tekkida veealuse kaevandamise

26

korral väljatava maavara varu arvelt. Vooluveekogud toituvad sademetest, lumesulaveest ning

põhjaveest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub eelkõige sademete jaotusest

aastalõikes.

Must toonekurg (Ciconia nigra)

Taotletavast Sänna liivakarjääri mäeeraldisest 10 km raadiusesse jääb 3 must-toonekure

elupaika, lähim teadaolev must-toonekurele sobilik toitumisala jääb mäeeraldisest ca 600 m

kaugusele (Vungi oja). Vungi oja ja mäeeraldise vahele jääb Pärlijõgi.

Seletuskirja kohaselt väljatakse veealune maavaravaru ekskavaatori kaevesügavuse piires,

vajadusel kasutatakse pinnasepump-süvendajat veealuse kasuliku kihi väljamiseks. Veealuse

maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja (põhja)veetaset

ei alandata. Seega planeeritav kaevandamine ei alanda ümbruskonna pinnavee taset ega oma

negatiivset mõju veekvaliteedile. Sette aga ka teiste saasteainete kaasakanne eesvooludesse

puudub, kuna vett kaevandamise eesmärgil eesvoolu ei juhita. Veetaseme ajutine vähene

alanemine võib tekkida veealuse kaevandamise korral väljatava maavara varu arvelt.

Pärlijõgi jääb karjäärist ca 200 m kaugusele. Vooluveekogud käituvad üldjuhul dreenina,

mistõttu ei saa kaevandamise mõju ulatuda jõest kaugemale.

Seega puudub eeldatavalt mõju must-toonekure potentsiaalsetele toitumisaladele.

Väike-konnakotkas (Clanga pomarina)

Taotletavast Sänna liivakarjääri mäeeraldisest ca 1,6 km kaugusele jääb väike-konnakotka

elupaik KLO9129354, teadaolev pesapuu asub mäeeraldisest ca 1,8 km kaugusele.

Karjääri ja pesapuu vahele jääb ka metsa. Seletuskirja järgi on suurima müraallika (mobiilne

sõelumiskompleks) müratase Sänna liivakarjääri mäeeraldise lähialal 500 m raadiuses 56 dB,

mistõttu eeldatavalt kavandatavate kaevetööde müra väike-konnakotka pesitsemist oluliselt ei

mõjuta.

Lindude üldine pesitsusperiood

Taotletav Sänna liivakarjääri mäeeraldis on kaetud männi- ja kuusemetsaga ning

metsanoorendikuga, osaliselt on tegemist korrastamata endise karjääriga. Seega tuleb enne

maavara kaevandamist mets raadata ning katend koorida. LKS § 55 lõige 61 järgi on keelatud

looduslikult esinevate lindude:

1) pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine;

2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Taotletava mäeeraldise vahetus läheduses asuvad mitmed mürahäiringutele tundlikud

kaitsealused liigid (must-toonekurg ja väike-konnakotkas), mistõttu seab Keskkonnaamet

lindude pesitsusaegsete häiringute vältimiseks järgneva asjakohase kõrvaltingimuse:

• raietööde läbiviimine on lubatud vaid väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi. Üldine

lindude pesitsusrahu on perioodil 15.03-31.07.

Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.

Kõrvaltingimuse korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha lindude pesitsusaegse häiringu

teket. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute

vähendamiseks.

27

Kaldapääsuke (Riparia riparia)

Eeldatavasti võivad Sänna liivakarjääris liiva kaevandamise käigus tekkida kaldapääsukestele

sobilikud elupaigad, mistõttu võib tekkida vajadus nendega arvestada. Kaldapääsukese

pesitsema tulek ei tähenda seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest

kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Kaldapääsuke viibib Eestis mai

algusest septembri teise pooleni, munad ja/või pojad on pesas juuni algusest augusti esimese

pooleni. Kaldapääsukeste arvukuse trend on tugevas languses (üle 50%) ja pesitsuspaikadeks

sobivaid pinnasejärsakuid on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga tunduvalt vähemaks

jäänud. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu kohaselt ligi viis korda vähem kui 20

aasta eest, mistõttu on oluline võimaluse korral luua neile sobivaid elupaiku. Kui karjääris või

ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid, kust perioodil 1. mai–30.

august ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga.

Täpsemalt soovitused leiab lisamaterjalist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA

EHITUSPLATSIDEL. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“

(https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf). Kuna paljud kaldapääsukesed eelistavad

pesaparasiitide vältimiseks uuristada igal aastal uue pesakoopa, siis sobivad nõuetekohaselt

loodud nõlvakud neile pesakoobaste kaevamiseks hästi. Soovitusi, kuidas kaldapääsukesega

koos kaevandustegevust teha ja kas/kuidas karjääri korrastamisel elupaika luua, on toodud

eelnevalt mainitud lisamaterjalis.

Soovitused roomajate ja kahepaiksete osas

Sänna liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirjas on välja toodud, et taotletava

liivakarjääri ala on valdavalt kaetud männi- ja kuusemetsaga ning metsanoorendikuga, osaliselt

on tegemist korrastamata endise karjääriga, mille tõttu esineb taotletava mäeeraldise keskosas

järske korrastamata nõlvasid.

Endine karjäär, kus on lahtist liiva, võib eeldatavasti olla elupaigaks mitmetele liikidele. Enne

tegevustega alustamist tuleb veenduda, et ala ei esine nt kivisisalikku või I kaitsekategooria

kaitsealuseid taimi. Kivisisalik kuulub II kaitsekategooriasse ja selle loodusdirektiivi lisa IV

liigi üldhinnang on 2019. a seisuga halb ning trend negatiivne. PN Eesti ohustatuse hinnangu

järgi väljasuremisohus olev liik (EN).

Seletuskirja kohaselt on kaevandatud ala kesk- ja lääneosa plaanis korrastada tehisveekoguks,

idaosa metsastatakse. Keskkonnaamet soovitab kaasata korrastamisprojekti koostamisse ja

veekogu rajamisse kahepaiksete eksperdi, kes annab suunised kahepaiksete elupaigaks sobivate

tingimuste (nt sobiv nõlva kalle) loomiseks. Kahepaiksete seisund on Eestis üldiselt halvenenud

ning sobilikke sigimis- ja talvitusalasid jääb üha vähemaks, mistõttu on soovitatav kujundada

projekteeritav veekogu kahepaiksetele sobivaks elupaigaks.

3.3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igalühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

28

Taotletavas Sänna liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks

teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik reostusest tulenev

mõju põhjaveele.

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana (põllu- ja metsamaa), läheduses

asub ka elamumaid ja majapidamisi. Tegemist on hajaasustusalaga. Taotletava Sänna

liivakarjääri avamine ja töötamine ei piira ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa

majandamist.

Lähimad elamud jäävad taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 500 m kaugusele lõunasse Tamme

katastriüksusele (katastritunnus 69701:003:1071) ja ca 650 m kaugusele Rita katastriüksusele

(katastritunnus 69701:003:1210).

Seletuskirja kohaselt ei ületa arvutuslik müratase lähima elamu juures (ca 500 m kaugusel)

keskkonnaministri määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60

dB.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad

asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides

vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.

Kaevandamise laiendamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamise käigus põhjaveetaset ei muudeta ning vee väljapumpamist ei

toimu. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid.

Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt

ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud

pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike

ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui

mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Müra- ja tolmuhäiringute elamuteni levimise

ennetamiseks ning põhjavee kaitseks seab Keskkonnaamet tegevusele kõrvaltingimused (vt ptk

3.4.5).

Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning

võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute tekke ja leviku vähendamiseks.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

Taotletava Sänna liivakarjääri avamisega maastikupilt muutub, kuid see on taastatav ala

korrastamisega. Seletuskirja kohaselt korrastatakse taotletava mäeeraldise kesk- ja lääneosa

tehisveekoguks, idaosa metsastatakse.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

29

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Eelpool viidatud kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest

tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks

saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd

keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuse

seadmist kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate

keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.4.Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.4.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad,

tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana taotletava Sänna liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250–300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt

ulatuda müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud

piirnormidesse, kuid vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Kaevandamisega kaasneda võiv võimalik mõju põhjaveele ilmneb tavaliselt karjäärist põhjavee

ärajuhtimise korral, mil alandatakse piirkonna põhjaveetaset ning karjääri ümber tekib põhjavee

alanduslehter. Põhjavee ärajuhtimist Sänna karjäärist ei ole kavas, piirkonna põhjaveetaseme

alandamist seega ei toimu ning karjääri tegevus ei saa avaldada olulist mõju lähimate elamute

salvkaevude veetasemele. Salvkaevud ammutavad vett Kvaternaari setetes olevast põhjaveest,

mille kogus on aasta lõikes erinev. Kvaternaari setted toituvad sademetest ning seetõttu

kuivadel suvedel võib põhjaveetase Kvaternaari setetes oluliselt langeda ning salvkaevud isegi

kuivaks jääda.

Kvaternaari setetes liigub põhjavesi raskusjõu toimel kõrgemalt madalamale. Põhjavee

liikumissuund jälgib üldjuhul maapinna reljeefi. Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakenduse

kohaselt asub lähim majapidamine (Tamme, katastritunnus: 69701:003:1071) reljeefis oluliselt

kõrgemal (õueala kõrgusel 90 m abs) kui karjäär (lõuna piirkonnas 83 m abs). Tamme

maaüksuselt liigub põhjavesi madalamale st jõe ja karjääri poole. Rita (katastritunnus

69701:003:1210) katastriüksus asub Tamme katastriüksusest veelgi lõuna pool (karjäärist

eemal). Teisel pool Pärlijõge paiknevatele majapidamistele (Männisaare ja Vana-Tamme

katastriüksustel) ei ole samuti karjääri rajamisest lähtuda võitvat põhjaveetaseme alandamise

ohtu ette näha, kuna need paiknevad reljeefis kõrgemal kui jõgi ning jõgi töötab karjääri ja

majapidamiste vahel dreenina. Seega ei saa eeldada olulist mõju piirkonna salvkaevude

veevarustusele. Siiski arvestades sademete varieeruvust ajas ning karjääri kavandamist

piirkonda, on eksperthinnangus soovitatud ennetava meetmena seirata karjäärist 500 m

raadiuses asuvaid salvkaevusid. Keskkonnaloas määratakse salvkaevude seire nõuded

arvestades eksperthinnangut, kohalikke olusid (geoloogia), kohaliku omavalitsuse ja kohalike

elanike ettepanekuid.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem

häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine

on leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei

ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude

30

seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta

oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste

tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust

mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber

3.4.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, tulenevalt karjääri töötamisega seotud mõjudest ja nende

võimalikust levikust. Riigipiir asub ca 16 km kaugusel, nii kaugele ei levi müra- ja

tolmuhäiringud.

3.4.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 200 m kaugusel asuv Pärlijõgi on kõnealusel lõigul kaitse

all Pärlijõe hoiualana (KLO2000078) ja hoiuala on kantud Natura 2000 võrgustiku alade

nimekirja Pärlijõe loodusalana (RAH0000197; EE0080605).

Nii Pärlijõe hoiuala kui loodusala kaitse-eesmärkideks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide –hariliku

võldase (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio

crassus) elupaikade kaitse. Pärlijõe loodusala kaitse-eesmärkide hulka kuulub lisaks veel

jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse.

Sänna karjääri piirkonnas on Eesti looduse infosüsteemi EELIS andmetel Pärlijões

registreeritud võldase, rohe-tondihobu, paksukojalise jõekarbi ja euroopa harjuse (Thymallus

thymallus) esinemine. EELISe andmetel jõesilmu taotletava Sänna liivakarjääri piirkonnas ei

ole registreeritud.

Küll aga on vaadeldavas piirkonnas registreeritud EELISesse euroopa harjus ja rohe-tondihobu,

mis ei kuulu kaitse-eesmärkide hulka, kuid on III kaitsekategooria kaitsealused liigid.

Sänna liivakarjäär jääb Pärlijõest rohkem kui 200 m kaugusele. Kaevetööd on kavandatud

kolmes etapis. Esmalt väljatakse pöördkopp-ekskavaatoriga veepealne maavara. Pärast

täiendava geoloogilise uuringu ja veepealse varu väljamist väljatakse ekskavaatoriga veealune

maavaravaru ekskavaatori kaevesügavuse piires. Veealust materjali kaevandatakse veetaset

alandamata st vett karjäärist ära ei juhita, seetõttu ei ole taotletava tegevusega ette näha mõju

Pärlijõe veekvaliteedile. Vooluveekogud toituvad sademetest, lumesulaveest ning põhjaveest.

Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub eelkõige sademete jaotusest aastalõikes. Ennetava

meetmena on kavas teostada Pärlijõe veetaseme seire seirekoha Pärlijõgi: alamjooksu sild

juures.

Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) See elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike,

mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Eelkõige väärivad tähelepanu

kõrgustikelt algavad jugade ja kivise-kruusase põhjaga kärestikega vooluveed. Väärtuslikud on

ka allikatest algavad külmaveelised jõed ning loodusliku sängiga looklevad tasandikujõed, mis

moodustavad vanajõgesid, ning kus leidub ka kärestikke või kiirevoolulisi kivise-kruusase

põhjaga lõike. Selliste jõgede elupaiku asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik.

Elupaigatüüpi arvatud jõgede ja ojade veekvaliteet peab olema piisavalt hea, et seal saaksid

elada reostuse suhtes tundlikud liigid. Erilist kaitset väärivad Põhja-Eestis pankrannikut läbivad

ning Lõuna-Eestis liivakivipaljanditega maalilisi ürgorge moodustavad jõed (Paal, 2007).

Sänna karjääri läheduses paiknev jõelõik on jõe alamjooksul. Pärlijõe hoiuala

kaitsekorralduskava (2015-2024) andmetel on jõgi selles lõigus lausliivase põhjaga ja peamiselt

31

luhal looklev, kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad puuduvad, paiguti võib esineda

pisut kive ja kruusa.

Kaitsekorralduskava andmetel ohustavad kõnealust jõe elupaigatüüpi eelkõige paisud ja

voolutakistused jõel, reostus ja setete koormus, veerežiimi rikkumine maaparanduse

tulemusena hoiualast ülesvoolu asuval jõelõigul ja valgala Luhasoo piirkonnas, kallaste

kahjustamine.

Taotletavas Sänna liivakarjääris kavandatud liiva kaevandamisega ei kaasne ühtegi eelpool

nimetatud teguritest, kuna vett karjäärist ära ei juhita ja jõe ja karjääri vahele jääb vähemalt 200

m laiune looduslikus seisundis maa-ala.

Kaitsealused taime- ja loomaliigid

Võldas (Cottus gobio) on väike põhjaeluviisiga kala ja ta asustab tavaliselt veekogude kivise

põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse

karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab võldase jaoks

olema püsivalt kõrge. Elupaigaliselt sobib Pärlijõgi hoiuala piires võldasele kogu ulatuses, va

paisjärved. Hästi sobivad on kivise põhjaga kiirevoolulised jõealad, mida Pärlijões leidub

rohkesti. Lausliivase põhjaga jõelõigud on vähem sobilikud ning seal võib eeldada võldase

madalat arvukust. Liik on hapnikunõudlik ja reostuse suhtes väga tundlik. Ohuteguriteks on

reostamine, eutrofeerumine, jõgedes ka süvendamine, kraavitamine ja äravoolu reguleerimine.

Sänna karjääri läheduses asuv liivase põhjaga jõelõik ei ole seega võldase jaoks esmatähtis.

Võldase soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi

täitmisega, seega kaevandamine võldase asurkonna seisundit ei mõjuta.

Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikadeks on keskmise ja kiire vooluga, eelistatult

neutraalse või nõrgalt aluselise veega jõed ja ojad. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on

vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja

lõpustel. Puudub allikalistes ja külmaveelistes jõgedes-ojades. Vastsed (glohhiidid)

parasiteerivad põhjaeluviisiga kalade kehal ja lõpustel. Asurkonna püsimiseks ja levikuks on

vajalik vaheperemees-kalastiku olemasolu. Ohuteguriteks on maaparandus ja põllumajanduslik

reostamine mürkide ja väetistega, suur setetekoormus, paisutamine, veetaseme muutused

reguleeritud jõgedes, pikad põuaperioodid ja sellega kaasnev veevaegus. Oluline negatiivne

mõju on liigile koprapaisudel.

Kavandatud kaevandustegevusega nimetatud ohutegureid ei kaasne. Arvestades, et veealust

materjali kaevandatakse Sänna karjääris Natura veekogust enam kui 200 m kaugusel veetaset

alandamata, st vett karjäärist ära ei juhita, jõgi ja seda ümbritsev ala enam kui 200 m ulatuses

jääb looduslikku seisundisse ning muid ohutegureid ei kaasne, ei ole taotletava tegevusega ette

näha mõju Pärlijõe veekvaliteedile, kavandatud tegevused ei kahjusta eeldatavalt Pärlijõe

loodusala ega Pärlijõe hoiuala kaitse-eesmärkideks oleva elupaiga säilimist ning liikide soodsat

seisundit.

Pärlijões Saarlase piirkonnas esinevaks kaitsealuseks liigiks, keda ei käsitleta Natura

eelhindamises, on euroopa harjus. Pärlijõgi on Sänna karjääriga seotud lõigul kaitstav lõhilaste

elu- ja sigimispaigana.

Harjus (Thymallus thymallus) on lõhelaste hulka kuuluv kalaliik, kes kasvab Eesti vetes

tavaliselt kuni 50 cm pikkuseks ning 1,5 kg raskuseks. Esineb ainult jõgedes. Eestis on praegu

kuni 15 asurkonda. Tüüpiliseks elupaigaks on selge, jaheda ja hapnikurikka veega jõed, kus

leidub piisavalt kärestikke ja kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Viimased on

harjusele ka sigimispaikadeks. Ohuteguriteks on jõgede reostamine, eutrofeerumine,

32

paisutamine, tõkestamine, jõgede süvendamine ja kraavitamine. Oluliseks negatiivseks

mõjuteguriks on koprapaisud.

Arvestades, et veealust materjali kaevandatakse Sänna karjääris Natura veekogust enam kui

200 m kaugusel veetaset alandamata, st vett karjäärist ära ei juhita, jõgi ja seda ümbritsev ala

enam kui 200 m ulatuses jääb looduslikku seisundisse ning muid ohutegureid ei kaasne, ei ole

taotletava tegevusega ette näha mõju Pärlijõe harjuse asurkonnale. Karjääri läheduses asuv

liivase põhjaga jõelõik ei ole harjusele sigimispaigana sobiv.

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt elavad rohe-

vesihobu vastsed puhtaveeliste väikeste ojakeste ja väiksemate kiirevooluliste jõgede liivasel

või õhukese mudakihiga kaetud põhjal. Vastsed vajavad hapnikurikast vett ning varjuvad

tavaliselt kivide all või põhja lohkudes.

Rohe-vesihobu valmikud elavad vooluvete lähedal, kiire vooluga puhtaveeliste ja

hapnikurikaste jõgede kallastel. Valmikud lendavad nende elupaikade lähedal, kuid võivad, eriti

kohe pärast koorumist, ka mõne kilomeetri kaugusele toituma lennata.

Rohe-vesihobu kaitse tegevuskava eelnõus on ohuteguritena nimetatud veekogude reostumist,

veekogude olemuse muutmist (näiteks õgvendamine, süvendamine või veetaseme muutmised

(tammide ehitamine)) ning mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine

vooluveekogusse.

Rohe-vesihobu vastsetele sobivaks elupaigaks võib lugeda kogu Pärlijõe hoiuala, va

veskipaisude mõjualad. Paisutuse alad ei sobi ka valmikutele, kuigi juhuslikult võivad kiilid

seal lennata. 2012. a suvel vaadeldi rohe-vesihobu valmikuid (alates Rõuge - Vastse-Roosa tee

sillast kuni Ala-Raudsepa paisu aluse jõelõiguni. Tavaliselt oli ühes alas (nägemisulatuses)

lendamas kuni 3 isendit, Saarlasõ külas endise karjalauda all aga isegi 7-8 tk. Alamjooksu

vaatlusaladel rohe-vesihobu valmikuid ei vaadeldud, tõenäoliselt tingituna ebasoodsast ilmast

(rohe-vesihobu lendab tavaliselt päiksepaistelise ilmaga). Seda kinnitab vastsete esinemine nii

suudmealal kui 25 Kaugu - Hurda tee (Ruuksu) silla juures. Vastseid esines ka ülevalpool

katselõikudes. Seega on rohe-vesihobu levinud praktiliselt kogu hoiuala ulatuses ning liigi

seisundi võib lugeda heaks. Rohe-vesihobu soodsa elupaigana ei ole arvestatud veskipaisude

mõjualasid, mis aga kaugemas perspektiivis (paisude likvideerimisel) võivad selleks saada.

Sänna liivakarjääris planeeritud tegevustel eeldatavalt puudub mõju rohe-vesihobu elupaigale.

Planeeritav kaevandamine taotletavas Sänna liivakarjääris ei alanda ümbruskonna pinnavee

taset ega oma negatiivset mõju veekvaliteedile. Veetaseme ajutine vähene alanemine võib

tekkida veealuse kaevandamise korral väljatava maavara varu arvelt. Vooluveekogud toituvad

sademetest, lumesulaveest ning põhjaveest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk sõltub

eelkõige sademete jaotusest aastalõikes.

Jõesilm (Lampetra fluviatilis)

Jõesilm ei ole Eestis kaitsealune liik, kuid ta on kantud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja

V lisasse. Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on

siirdekalaga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kuid rändavad sigimiseks jõgedesse.

Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilmu

vastsed elavad jões 4-5 aastat ning pärast moonet rändavad noored jõesilmud merre. Jõesilm on

levinud ka Koiva jõestikku kuuluvates jõgedes. Pärlijões jõesilmu esinemine ei ole

katsepüükidega tõestatud. Samas on enamik katsepüüke tehtud jõelõikudes, kuhu jõesilmul

rändetõkete tõttu ligipääs on puudunud või ajal, mil jõesilmu täiskasvanud isendite kohtamine

on ebatõenäone. Teades, et Vaidva ja Peetri jõkke tõuseb jõesilm kudema regulaarselt ning

33

võttes arvesse jõesilmu rände eripärasid teistes jõesüsteemides, on väga raske leida põhjust,

miks ei peaks jõesilm regulaarselt tõusma kudema ka Pärlijõkke.

Seega võib jõesilm Pärlijões kudemas käia, kuid taotletava Sänna liivakarjääriga piirnev lõik

on talle kudemiseks ebasobiv. Sobivaks hinnatakse jõesilmu kaitsekorralduskavas kruusase

põhja ja kiirema vooluga jõelõike. Eeldades, et kõikidel Pärlijõe paisudel saavad tulevikus

olema toimivad kalapääsud, saab jõesilmu (potentsiaalseks) elupaigaks lugeda kogu Pärlijõe

hoiuala. Kuigi paisutatud alad ei sobi kudemiseks, läbib jõesilm neid regulaarselt (kui on toimiv

kalapääs) ning seetõttu on otstarbekas ka neid elupaigana arvestada. Jõesilmu vastsetele

sobivaid aeglase vooluga ja peenema settega alasid (peamiselt kaldapiirkonnas) leidub samuti

lõiguti kogu hoiuala ulatuses.

Sänna liivakarjääris planeeritud tegevustel eeldatavalt puudub mõju potentsiaalsele jõesilmu

elupaigale. Planeeritav kaevandamine taotletavas Sänna liivakarjääris ei alanda ümbruskonna

pinnavee taset ega oma negatiivset mõju veekvaliteedile. Veetaseme ajutine vähene alanemine

võib tekkida veealuse kaevandamise korral väljatava maavara varu arvelt. Vooluveekogud

toituvad sademetest, lumesulaveest ning põhjaveest. Seega ka Pärlijõe veetase ja vooluhulk

sõltub eelkõige sademete jaotusest aastalõikes.

Liiva kaevandamisega taotletavas Sänna liivakarjääris ei mõjutata ebasoodsalt Pärlijõe hoiuala

ega seal asuvaid kaitstavaid loodusobjekte. Kaevandamine taotletavas mahus ei avalda

ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele.

3.4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana, peamiselt metsa- ja

põllumaana. Lähimad elamud jäävad taotletavast Sänna liivakarjäärist ca 500 m kaugusele

lõunasse Tamme katastriüksusele (katastritunnus 69701:003:1071) ja ca 650 m kaugusele Rita

katastriüksusele (katastritunnus 69701:003:1210).

Seletuskirja kohaselt ei ületa arvutuslik müratase lähima elamu juures (ca 500 m kaugusel)

keskkonnaministri määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60

dB.

Koosmõju võib tekkida lähima suurima müratekitajaga piirkonnas, milleks on teisel pool

Pärlijõge (karjäärist ca 500 m kauguselt) algav Nursipalu harjutusväli.

Taotletavas Sänna liivakarjääris töötavatest masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks

loomulikule heli neeldumisele kaevandamise käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad.

Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Nursipalu harjutusvälja tegevusega kaasneb impulssmüra, mis ei liigitu tööstusmüra alla, vaid

on eraldi spetsiifiline müraliik (militaarmüra). Impulssmüra on lühiajaline ja sellel pole

keskmise minuti ja tunni ekvivalentsele helirõhutasemele väga suurt mõju (Ojamaa

põlevkivikaevanduse KMH aruanne1). Nt lõhkamise reaalne mürasündmus kestab

maksimaalselt mõned sekundid ja kogu päevase aja hinnatud müratasemele kaasnev

kumuleeruv mõju on väga väike (Potsepa liivakarjääri KMH aruanne2).

Erinevate müraliikide müratasemeid ei summeerita, mistõttu ei saa seda vaadelda summeeritult

taotletavas Sänna liivakarjääris tekkiva tööstusmüraga.

1 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Ojamaa või KMH01621 2 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Potsepa

34

Keskkonnaameti vastutusalast väljub piirkonna üldise mürafooni reguleerimine,

keskkonnaluba saab reguleerida vaid tööstusmüra.

3.4.5. Ebasooda mõju tõhusa ennetamise, vältimise, leevendamise ja võimalusi

Taotletavas Sänna liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3

ning siinkohal ei korrata.

Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute

leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmise asjakohased kõrvaltingimused:

1. põhjavee reostumise vältimiseks võib seadmete või masinate tankimine ja remont

toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil;

2. pärast keskkonnaloa saamist tuleb loa omajal korraldada Tamme (katastritunnus

69701:003:1071), Rita (katastritunnus 69701:003:1210), Sänna mõis (katastritunnus

69701:003:0213), Rehe (katastritunnus 69701:003:0117), Niidu (katastritunnus

69701:003:1672) kaevude inventuur (kaevu asukoht, seisukord, sügavus, veetase).

Nendes kaevudes ja Pärlijõe seirepunktis tuleb alustada seirega kohe pärast loa

saamist. Veekvaliteedi ja taseme seiret teha salvkaevudes vähemalt 1 x aastas madalvee

perioodil (juuli-september), salvkaevude veetaseme mõõtmiseks kasutada automaatset

veetaseme andurit. Seireandmed tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

3. kui kaevandamise tagajärjel on karjääri tekkinud püsiv veekogu, siis tuleb mõõta

(paigaldada andur või mõõdulatt) iga kvartal ka selle veetaset. Seireandmed tuleb

esitada Keskkonnaametile üks kord aastas;

4. kui salvkaevus alaneb veetase tarbimist mittevõimaldavale tasemele või vee kvaliteet

halveneb, tuleb tellida täiendav eksperthinnang, milles selgitada, kas

veetaseme/kvaliteedi muutus võib olla kaevandamisest tingitud. Eksperthinnangu

koostaja peab omama hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Kui eksperthinnangust

selgub, et kaevandamise tõttu on veetase/kvaliteet muutunud, siis tuleb loa omajal

kinnistu veevarustus tagada nii ruttu kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul;

5. mürarikaste tööde teostamine (nt sõelumiskompleksi kasutamine) tuleb eelnevalt

leppida kokku naaberkinnistute omanikega. Kaevandamistegevusest põhjustatud müra

osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omanikul kohustus mõõta mürataset

aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja

katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete

ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks;

6. keskkonnaloa omajal on kohustus rajada karjääri kagupiirile vähemalt 3 m kõrgune

katendist vall mürahäiringute vähendamiseks;

7. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri

tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil

vajaduspõhiselt tolmu levikut tõkestada;

8. raietööde läbiviimine on lubatud vaid väljaspool üldist lindude pesitsusperioodi.

Üldine lindude pesitsusrahu on perioodil 15.03-31.07.

35

3.5. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku

alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi, kuna

kaevandamisel põhjavee taset ei alandata. Arvestades, et Kvaternaari setetes liigub

põhjavesi raskusjõul kõrgemalt madalamale ning piirkonna reljeefi jälgides, ei avalda

kavandatav tegevus mõju lähimate majapidamiste veetasemetele ega ka kvaliteedile.

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid

müra ja õhusaaste osas;

4. Mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab olema muu hulgas

sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse

erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu

järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus

põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS §33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed

kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel xx.xx.2026 kirjaga nr DM-xx Sänna

liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Rõuge Vallavalitsusele ja teadmiseks

ettevõttele OÜ INF Maavarad.

Rõuge Vallavalitsus esitas / ei esitanud eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõu kohta arvamust.

OÜ INF Maavarad esitas / ei esitanud eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõu kohta arvamust.