Elering AS uue Uhtna AJ asukohavalik ja mahasõit teelt 17120

Tere.

Olete pöördunud Transpordiameti poole sooviga saada infot, milliste piirangute ja tingimustega peaksite arvestama riigiteelt nr 17120 uue mahasõidu rajamisel. Selgitate, et mahasõit (edaspidi ristumiskoht) on vajalik juurdepääsuks kavandatavale Uhtna alajaamale. Lisatud on skeem  kolme võimaliku ristumiskoha asukoha variandiga A,B ja C. Soovite teada, näiteks millises ulatuses  tuleks tagada nähtavuskolmnurk iga variandi puhul.

Vastame Teile infopäringu korras. Infopäringuna anname selgitusi vastavalt piirkonnas kehtivate planeeringute põhimõtetele ja kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) nõuetele. 

Infopäringu vastuskiri ei ole haldusakt, st kummalegi kirja osapoolele ei teki sellest õigusi ega kohustusi.

Kui ristumiskoht on mõeldud teenindama planeeritavat uut hoonet või muud rajatist, siis anname oma seisukohad kas kohaliku omavalitsuse detailplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Kui soovite taotleda juurdepääsu olemasolevale katastriüksusele selle tänase sihtotstarbe teenindamiseks (näiteks põllutehnika juurdepääsuks maatulundusmaale), siis anname nõuded maaomaniku või tema volitatud esindaja taotluse alusel

1. Üldiseks selgituseks, et Transpordiamet lähtub ristumiskoha asukoha sobivuse hindamisel normides toodust. Normid sätestavad nii ristumiskohtade vähima lubatud vahekauguse kui nõutavad nähtavusala parameetrid.

Riigitee 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli tee(käsitletav vahemik km 0,78.0,98)  on kõrvalmaantee, mille liiklussagedus on 1106 sõidukit ööpäevas ning kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

• Ristumiskohtade vähim lubatud vahekaugus kõrvamaanteel liiklussagedusega 500-1500 sõidukit ööpäevas on 50 meetrit (eeldusel, et ristumiskohta hakkab kasutama kuni 20 sõidukit ööpäevas). Kui ristumiskohta kasutab üle 20 sõiduki ööpäevas, peab vahekaugus olema 100 meetrit.

• Nõutavad nähtavusala parameetrid (nähtavuskolmnurga kiirte mõõdud LN1 ja LN2) ) on kiirusrežiimi 90 km/h korral  LN2=3m (või 7m) ja LN1=190m. Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Eesmärk on, et kinnistult väljuval sõidukil oleks tagatud nõutav nähtavus riigiteele mõlemas suunas ning et riigiteel liikleja näeks õigeaegselt kinnistult väljuvat sõidukit.

2. Variantide A, B ja C sobivuse võrdlus hetkel teada oleva info põhjal:

- ristumiskoht asukohas C paikneks riigitee kurvi siseküljes. Kurvi sisekülg ei ole ristumiskoha jaoks sobiv valik, sest kurv takistab nähtavust väljasõidul riigiteele. Lisaks on riigiteel selles asukohas km 0,962 truup (vt allolev väljavõte), mida tuleb säilitada. Asukoht C ei ole sobiv.

- ristumiskoht asukohas B on sobiv (vajadusel tuleb parendada nähtavust)

- ristumiskoht asukohas A. Kuna riigiteel on selles asukohas km 0,962 truup (vt allolev väljavõte), mida tuleb säilitada, siis tuleks ristumiskoha A asukohta muuta, so nihutada truubist kaugemale.

Loodan, et esitatud infost on Teile ristumiskoha asukoha valikul abi.

Küsimuste tekkimisel võtke palun ühendust.

Tere,

Seoses Eleringi poolse põhivõrgu ümberehitamisega ja Elektrilevi poolse jaotusvõrgu ümberehitamisega Uhtna alajaama piirkonnas oleme otsimas Uhtna uuele alajaamale sobivat kinnistut. Kuna uus alajaam on planeeritud tulevikus renoveeritavate magistraalsete 330 kV ja 110 kV õhuliinide lähedale, siis soovitud alas ei ole Eleringile ega Elektrilevile ühtegi kuuluvat kinnistut. Enne kui alustame läbirääkimisi kinnistute omanikega sooviksime teada saada, milliste piirangutega ja tingimustega peaksime arvestama teelt nr 17120 mahasõidu rajamise osas, kui sooviksime rajada alajaama manustatud joonisel näidatud variantide põhjal. Näiteks millises ulatuses ja kui laialt tuleks tekitada nähtavuskoridore iga variandi puhul jms. Joonisel on näidatud oranžiga viirutatud ehitusala. Vasakul poolt teed 17120 on mahasõidu variandid A ja B, paremal poolt teed 17120 on ainult üks variant C.

Kuna kinnistut meil ei ole, siis me ei saa taotleda tehnilisi tingimusi mahasõidu ehitamiseks, kuid loodame, et on võimalik teilt saada eelarvamust nende variantide osas.