Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seisukohad Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõule

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

Riigikogu keskkonnakomisjon

[email protected] 19.03.2024 ne 24-03-19/1

Teadmiseks:

Kliimaministeerium

[email protected]

Rahandusministeerium

[email protected]

Seisukoha esitaja: Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)

Kiriku 6, 10130 Tallinn

[email protected]

SEISUKOHT ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕULE

I. KOKKUVÕTVAD TEESID

1) Tervisele kahjulikku müra ei tekita elamute rajamine. Peamiseks kogu tiheasustusala

mõjutavaks müraallikaks on liiklus. Tallinna näitel - hõre linn, kus ruum on kohati

ebaefektiivselt kasutatud. Tallinna linna üldplaneeringud ja arengukavad näevad ette

suurema asustustiheduse planeerimise ja linna tihendamise (eriti keskuste mõjualas)1, et

võimaldada elanikkonnale suuremat hulka hüvesid vähema ressursikuluga (ühistransport,

sotsiaalasutused, taristu jms) ja vältimaks valglinnastumist. Nimelt linna autostumise ja

mürafooni tõusu on kaasa toonud just nn hõreda linna probleem ja sellest tulenev

valglinnastumine, mis omakorda suurendab pendelrännet ja ummikuid (vt eelnõu seletuskirja

lk 3).

2) Eelnõu ei tegele müra vähendamisega - müra taset ei vähenda elamute rajamata ja linna

tihendamata jätmine. Täna kehtiva regulatsiooni Terviseameti rakendamispraktika ja eelnõu

regulatsiooniga proovitakse müra lahendada elamute ehitamata jätmisega kesklinnas ja

suuremate tänavate ääres. Elamute ehitamata jätmisel müra aga ei vähene. Olemasoleva elu-

/ töö-/ ja viibimiskohad jäävad senisesse mürafooni edasi. Elamute ehitamata jätmine

soodustab kinnisvarahinna tõusu ja valglinnastumist, millega kaasneb liikluse ja sellest

tingitud müra kasv. Eelnõu regulatsioon muudab linnades elufunktsiooniga hoonestuse

rajamiseks sobivad kinnistud linnade keskustes ja suuremate tänavate ääres eksklusiivseks

ressursiks.

3) Tiheasutusaladel peab müra piirväärtus olema reegel, mitte erand. See on vältimatu

kaasaegsete linnaliste keskkondade kujundamisel, kus keskkonda n.ö tihendatakse ja

funktsioone mitmekesistatakse. Eelnõu lahendus on aga vastupidine ja seetõttu

ebaõnnestunud.

4) Tiheasustusaladel müra piirväärtuse kehtestamine reeglina (mitte erandina) ei takistaks

müra vähendamise eesmärkide täitmist:

- siseruumide müra nõuded kehtivad jätkuvalt ja nende järgimine tuleb tagada ehituslike

meetmetega;

1 Vt nt https://www.tallinn.ee/et/strateegia/tallinna-jatkusuutliku-linnaliikuvuse-kava-2035

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

- kohalik omavalitsus saab praegu ja jätkuvalt nõuda, et kinnistul või selle vahetus

läheduses peab olema mängu- või puhkeala, kus saab viibida ning kus peavad rangemad

müranormid olema täidetud;

- kohalik omavalitsus saab jätkuvalt tegeleda müra vähendamisega vastavalt kinnitatud

tegevuskavale või muude asjakohaste meetmete alusel (nt kiiruspiirangu vähendamine).

5) EKFL hinnangul tuleks eelnõu sõnastada järgmise loogika järgi:

- Tiheasutusalal on piirväärtus reegliks ja sihtväärtus erandiks. Hajaasustusalal on

sihtväärtus reegliks ja piirväärtus erandiks.

- Kohaliku omavalitsuse pädevuses on planeeringuga määrata tiheasustusalade sees

väiksemaid alasid, kus kehtivad kõrgemad nõuded (müra sihtväärtus).

- Tiheasustusalade sees müra sihtväärtusega alad määrab kohalik omavalitsus juhul, kui

vastaval alal on müra sihtväärtus tagatud või see tagatakse samas planeeringu või

projekteerimistingimustega ettenähtud müratõkke meetmete abil.

- Müra normtasemed tuleb tagada inimeste viibmiskohtades (õues mänguväljakud,

puhkealad, õppetegevuse alad). Hoone fassaadidele mõjuv üle normide ulatuv müra on

aluseks vajalike projekteerimis- ja ehituslike meetmete rakendamiseks, et tagada

nõuded inimeste viibimiskohtades (siseruumid, terrassid).

II. EELNÕU SENINE MENETLUS, EKFL VARASEMAD SEISUKOHAD

2.1. Eelnõu senine menetlus. Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas oma 2024. a 4. märtsi

istungil algatada atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk

on sätestada atmosfääriõhu kaitse seaduses müra sihtväärtuse osas õigusselgus ja

kõrvaldada probleemid selle rakendamisel praktikas. EKFL-ile on edastatud tutvumiseks

eelnõu ja seletuskirja tekst ning palutud tagasisidet.

2.2. EKFL varasem seisukoht, probleemipüstitus. EKFL on 18.10.2023 esitanud

asjakohastele ministeeriumitele seisukoha välisõhus leviva müra sihtväärtuse ja piirväärtuse

kohaldamise probleemidest ja regulatsiooni muutmise vajaduse kohta. EKFL leidis

kokkuvõtlikult oma seisukohas järgmist:

a) Täna kehtiv ning praktikas mitmeti tõlgendatav regulatsioon ja Terviseameti käsitlus

vastava regulatsiooni rakendamisel teeb põhimõtteliselt võimatuks rajada

eluhooneid tiheasutusalade keskustesse (nt Tallinna ja Tartu kesklinn). Seejuures ei

ole müra allikaks kavandatavad hooned, vaid reeglina liiklusmüra, mida arendajad ise

linnalises keskkonnas kuidagi mõjutada ei saa – vajalikud meetmed on kohaliku

omavalitsuse õigus ja kohustus lähtudes nii siseriiklikest kui Euroopa Liidu tasandi

eesmärkidest keskkonnamüra vähendamiseks (nt liikluse hajutamine, kiiruspiirangud,

raskeliikluse piirangud).

b) Terviseameti poolt detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine müranorme ületavas

piirkonnas ei ole eesmärgipärane ega ka kooskõlas keskkonnamüradirektiivi

eesmärkidega. Selline tegevus ei ole eesmärgipärane, sest: i. selline suund soodustab

valglinnastumist, mis toob kaasa suurema transpordikoormuse ja see omakorda

üldise mürataseme tõusmise; ii. see ei aita kuidagi inimesi, kes selles keskkonnas täna

juba elavad/ töötavad/ viibivad, vastupidi, läbi viidatud valglinnastumise probleemi

on oht, et nende jaoks olukord halveneb; iii. See mõjutab kinnisvara hinda (nõudluse

kasv piiratud pakkumise tõttu).

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

III. EKFL SEISUKOHTADE PÕHJENDUSED

• Tiheasustusalal tuleb reeglina kohaldada piirväärtust, mitte sihtväärtust

3.1. Kehtiv regulatsioon – tiheasustusaladel kehtib müra piirväärtus. Kehtiva AÕKS § 56 lõike 2

punkti 2 alusel on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega

aladel – see tähendab muuhulgas, et sihtväärtusega alad määrab kohalik omavalitsus

üldplaneeringuga (vt ka PlanS § 75 lg 1 p 22). Muudel juhtudel lähtutakse müra

piirväärtustest (AÕKS § 56 lg 2 p 1). Määrus nr 71 § 5 lõike 1 alusel on uue planeeringuga

ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni

hoonestamata uus müratundlik ala. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on müratundlik ala

üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

EKFL leiab, et AÕKS-st ja Määruse nr 71 regulatsioonist ja nende seletuskirjadest nähtub

selgelt seadusandja tahe piirata müra sihtväärtuste kohaldamist vaid uutele ja veel

arendamata aladele. Ka Keskkonnaministeerium on oma 22.09.2021 kirjas nr 1-17/21/4397-

2 selgitanud, et uute planeeritavate aladena (kus AÕKS § 56 lg 2 p 2 järgi tuleb kohaldada

sihtväärtust) ei saa käsitleda tiheasustusalal uushoonestuse rajamist, sh üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu korral.

3.2. Asja suhtes oma seisukoha kujundanud Õiguskantsler leidis, et regulatsioon võiks olla

selgem ning lisas täiendavalt, et kohalikel omavalitsustel peaks endal olema õigus ka

tiheasustusaladel määrata, et mingil konkreetsel alal nõutaks sihtväärtust. Samas ei seatud

kahtluse alla piirväärtust üldreeglina.

3.3. Müra sihtväärtus on muudetud reegliks ja piirväärtus erandiks. Eelnõuga soovitakse

muuta aga täielikult sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamisala, kus vastupidiselt kehtivale

regulatsioonile tuleb tiheasustusalal kohaldamisele piirväärtuse alusel sihtväärtus (eelnõu p

1), millisest reeglist võib kohalik omavalitsus teha erandeid (eelnõu p 2). Eeltoodud

lähenemine ei ole põhjendatud ja eesmärgipärane. Eelnõus puuduvad ka põhistused

regulatsiooni muutmise vajaduse kohta, miks varasema uue planeeritava ala asemel on

vajalik kohaldada väga rangeid müranõudeid tiheasustusaladele. EKFL leiab, et eelnõu

regulatsioon ei ole sobilik, see ei too õigusselgust ega vähenda keskkonnamüra ega paranda

inimeste elukeskkonda.

3.4. Eelnõuga kavandatud regulatsioon ei võimalda reeglina rajada eluhooneid linnade

keskustes ja suuremate tänavate ääres. Kui piirkonnas juba on norme ületav müratase (nt

Tallinna ja Tartu kesklinn), siis eelnõu järgi ei ole sinna elufunktsiooniga hoonete rajamine

reeglina enam võimalik (jääb küll võimalus, et erandlikel juhtudel seda võidakse lubada).

Arusaamatuks jääb olemasolevate ja alles kavandamisel olevate hoonete ja selle elanike

ebavõrdse kohtlemise vajadus ja põhjendatus - olemasoleva ja kasutuses oleva eluhoone

puhul kohaldub müra piirväärtus, samas kõrvale krundile uue eluhoone planeerimisel ja

olemasoleva eluhoone rekonstrueerimisel või laiendamisel (projekteerimistingimuste alusel

EhS § 26, § 27 või PlanS § 125 lg 5 alusel) tuleb reeglina kohaldamisele sihtväärtus. Eelnõu

seletuskirjast ei nähtu, et olemasolevate ja alles kavandatavate/rekonstrueeritavate

hoonete erinev kohtlemine oleks seadusandja eesmärgiks, samuti ei nähtu eelnõu

seletuskirjast ebavõrdse kohtlemise põhjendusi ja õiguslikke aluseid.

3.5. Eelnõu on vastuolus kaasaegsete linnaliste keskkondade arendamise suundumustega.

Eelnõu seletuskiri viitab õigesti, et pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ja rohereformi üheks

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

eesmärgiks ja tegevuskava ülesandeks on samuti nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna

kujundamine ning et „Ehituse teekaart 2040“ sätestab, et lisaks müra ja õhusaaste

vähendamisele peab ka valgliikumise osakaal vähenema, millist eesmärki aitab ellu viia

tihedamate linnade planeerimine, kus kodu, kooli ja töö vahel on väiksemad distantsid (15

minuti linn). EKFL on nende viidete ja eesmärkidega igati nõus, sellised on kaasaaegsete

linnakeskkondade arendamise suundumused, lisaks nimetatule tähendab see ka

multifunktsionaalsete keskkondade eelistamist monofunktsionaalsetele (nt magalad või

ärikvartalid) ning seni monofunktsionaalsena toiminud ettevõtlusaladele elufunktsiooni

lisamist. Kõik see on aga kesklinnades ja suuremate tänavate ääres eelnõu järgi edaspidi

võimalik vaid erandlikel juhtudel.

3.6. Linnade arendamist ei saa rajada eranditele. EKFL mõistab seadusandja soovi lahendada

olukord sihtväärtuse kohaldamise erandite kasutamise läbi. Paraku on erandite

kohaldamine parktikas probleemne ning kinnisvaraarendajatel puudub kindlus, et

seadusemuudatus praktikas loodetud muudatuse toob, kuna arendajad on paigutatud

Terviseameti ja kohaliku omavalitsuse vahele. Erandid oma olemuselt ei saa muutuda

reegliks ehk enamikel juhtudel peaks kohalik omavalitsus tiheasustusaladel planeeringuid

kehtestades jääma sihtväärtuse nõude juurde. Veelgi enam – nüüd tekiks Terviseametile

alus leida, et konkreetse planeeringu suhtes ei ole Terviseameti hinnangul erandi tegemine

põhjendatud. Sellises olukorras tiheasustusaladele elufunktsiooniga hoonete ehitamine

muutub erandlikuks ning elufunktsiooni lubatavusega kinnistud muutuvad linnades piiratud

ressursiks. Määrav aga on, et ehitusõiguse keelamisega mürafooni alal ei vähendata.

Arendajatel ei ole ka detailplaneeringu raames võimalik linnalises keskkonnas mõjutada

detailplaneeringu alast välja jäävate teede liikluskoormusi, kiiruspiiranguid, raskeliikluse

piiranguid vm liiklusmüratasemeid mõjutavaid komponente ega täita konkreetse

detailplaneeringu ala sees Eesti Vabariigi või ka Euroopa Liidu eesmärke keskkonnamüra

vähendamiseks.

3.7. Eelnõu eesmärke on võimalik saavutada ka piirväärtuste järgimisel. EKFL leiab, et

olemasoleval tiheasustusalal on põhjendatud jätkuvalt järgida müra piirväärtuseid, millega

on samuti tagatud eelnõu seletuskirjas nimetatud eesmärgid. Sihtväärtuste kohaldamine

saab olla põhjendatud uutel arendusaladel või põhjendatud juhtudel planeeringus kindlaks

määratud aladel (vt Lisa 1, EKFL ettepanek § 56 lg 2 p 2 ja 21 sõnastuseks). PlanS § 8

sätestab elukeskkonna parendamise põhimõtte, mille järgi peab planeerimisel eesmärgiks

seadma senisest parema elukeskkonna saavutamise. Ka õiguskantsler on selgitanud

21.04.2023 kirjas, et „on selge, et kui olemasoleva hoonestusega alal ei saa mürataseme

vähendamiseks kuigipalju ette võtta, siis uue hoone planeerimisel on selleks võimalusi

rohkem. Samas ei tähenda elukeskkonna parendamise põhimõte konkreetset nõuet, vaid

eelkõige seda, et tuleb kaaluda kõiki asjaolusid ja leida põhimõttega kooskõlaline lahendus.

Elukeskkonna parendamise põhimõte ei nõua seda, et planeeringu elluviimisega tuleks

saavutada müra sihtväärtus. Elukeskkonna parendamise põhimõttega kooskõlas võib olla

seegi, kui uus hoone pakub lihtsalt paremat kaitset müra eest. Uut hoonet kavandades tuleb

müraolukorraga arvestada ja projekteerida selline hoone, mis pakub seal elavatele

inimestele piisavat kaitset müra eest. Seega võib elukeskkond paremaks muutuda ka siis, kui

mürarikkasse piirkonda püstitatakse uusi elamuid. /---/ Uus hoone võib toimida ka

müratõkkena ja niiviisi elukeskkonda parendada.“ Hoonete müratõkkena kasutamine on

tuntud planeerimisvõte müra vähendamiseks ülejäänud piirkonnas, mis omakorda

vähendab mürast mõjutatud isikute hulka. Kohalikul omavalitsusel peab seega jääma

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

kaalutlusõigus otsustada, milline lahendus on piirkonda sobiv ja millist mõju see omab juba

olemasolevate ja planeeritavate hoonete müratasemetele. Tiheasustusalade sees müra

sihtväärtusega alad peab seega saama määrata kohalik omavalitsus juhul, kui vastaval alal

on müra sihtväärtus tagatud või see tagatakse samas planeeringu või

projekteerimistingimustega ettenähtud müratõkke meetmete abil (vt Lisa 1, EKFL

ettepanek § 56 lg 2 p 2 sõnastuseks)

• Eelnõu ei täida seadusandja soovitud eesmärki ennetada ja vähendada keskkonnamüra

3.8. Ehitusõiguse keelamine või piiramine ei ole eesmärgipärane ega ka kooskõlas

keskkonnamüradirektiivi eesmärkidega. Eelnõu seletuskirjas on esitatud põhjendused

keskkonnamüra vähendamise vajalikkuse ja kliimaeesmärkide täitmise kohta. EKFL nõustub

nendega, kuid EKFL hinnangul ei soodusta eelnõu nende eesmärkide täitmist. Eelnõu alusel

ehitusõiguse keelamine või piiramine müranorme ületavas piirkonnas ei ole

eesmärgipärane ega ka kooskõlas keskkonnamüradirektiivi eesmärkidega – keelates

ehitustegevuse ühel planeeringualal, ei vähendata keskkonnamüra, mida peavad taluma

olemasolevates hoonetes juba elavad ja piirkonna tänavatel viibivad inimesed. EKFL on

seisukohal, et uute hoonete planeerimismenetluste raames ei ole võimalik ega

eesmärgipärane ellu viia Eesti müravähendamise eesmärke - regulatsioon ei aita kuidagi

kaasa siseriiklikele ja Euroopa Liidu tasandi eesmärkidele keskkonnamüra vähendamiseks.

Eelnõu omab sellele hoopis vastupidiseid mõjusid. Kui uued elufunktsiooniga kinnistud

muutuvad linnades väga piiratud ressursiks, siis see tähendab kõrgemaid hindu tarbijale

ning korruptsiooniriski kasvu. Lisaks juba viidatud valglinnastumine, mis tähendab

transpordikoormuse tõusu ja sellega nii müra, heitmete kui rahaliste kulutuste tõusu. EKFL

peab põhjendatuks tegeleda müra reaalse vähendamisega, mitte eraisikutele kuuluvatel

kinnistutel ehitusõiguse piiramisega.

3.9. Müra vähendamiseks tuleb tegeleda müraallikaga. AÕKS § 59 järgi peab müraallika valdaja

hoolitsema selle eest, et müra tase ei ületaks õigusaktis määratud piirnormi. Terviseametil

on õigus teha riiklikku järelevalvet ja kontrollida, kas müra piirnorme järgitakse (AÕKS §

218). AÕKS sätete kohaselt tuleb norme ületavat müra vähendada ning Terviseameti

pädevuses on rakendada müra vähendamiseks riikliku järelevalve võimalusi, kui see on

vajalik ja põhjendatud. Ehitustegevuse piiranguga rikutakse kinnistuste omanike

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuna neist mittesõltuvatest asjaoludest tulenevalt ei

ole võimalik planeerida sobilikku hoonet. Isikutel on õigus eeldada, et õigusaktiga

kehtestatud nõudeid järgitakse ning tagatud on vähemalt piirnormidele vastavad

keskkonnatingimused.

• Eelnõu ei täida seadusandja soovitud eesmärki õigusselguse loomisel müra

normtasemete kohaldamisel

3.10. EKFL toob järgnevalt välja põhilised ebaselgused ja puudused eelnõu regulatsioonis:

1) Sihtväärtuse kohustuslikkuse ebaselgus. Eelnõu punktiga 1 soovitakse muuta ja

sõnastada paragrahvi 56 lõike 2 punkti 2 järgmiselt: müra sihtväärtus – suurim lubatud

müratase planeeringus määratud aladel. Sätte grammatiliselt tõlgendamisel saab

järeldada, et sihtväärtus määratakse vaid planeeringus määratud juhul. Samas sätestab

eelnõu p 2 erandid sihtväärtuse kohaldamisele, millest omakorda saab järeldada, et

eelnõu punkti 1 tuleks hoopis käsitleda sihtväärtuse kohaldamise kohustusena – sellist

sisu eelnõu punktist 1 aga ei tulene. Lisaks ei käsitle eelnõu p 1 projekteerimistingimusi,

millele eelnõu p-s 2 viidatakse.

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

2) Piirväärtuse kohaldamise juhud, olemasolevate ja planeeritavate kinnistute omanike

ebavõrdne kohtlemine. Eelnõuga ei muudeta 56 lõike 2 punktis 1 müra piirväärtuse

definitsiooni – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Seega olemasoleva ja kasutuses oleva eluhoone puhul kohaldub müra piirväärtus, kuid

kõrvale krundile uue eluhoone planeerimisel ja olemasoleva eluhoone rekonstrueerimisel

või laiendamisel projekteerimistingimuste alusel (vt EhS § 26, § 27 või PlanS § 125 lg 5)

tuleb kohaldamisele sihtväärtus. Näiteks kuuluks eelnõu regulatsiooni kohaselt

olemasoleva eluhoone (kohaldub piirväärtus) katusekorruse väljaehitamisel (kui

laiendamine on üle 33%) hoonele kohaldamisele nüüd sihtväärtus. Eelnõu seletuskirjast ei

nähtu, et olemasolevate ja alles kavandatavate/rekonstrueeritavate hoonete erinev

kohtlemine oleks seadusandja eesmärgiks, samuti ei nähtu eelnõu seletuskirjast

ebavõrdse kohtlemise põhjendusi ja õiguslikke aluseid. Erinevate normtasemete

kohaldamine toob kaasa ka praktilisi ja arhitektuurseid probleeme (nt hoonestusjoone

järgimine).

3) Terviseameti kaasamise vajaduse ebaselgus. Kuigi eelnõu p 2 näeb ette kohaliku

omavalitsuse diskretsiooniõiguse erandi kohaldamist, on jätkuvalt õiguslikult ebaselge

Terviseameti roll planeeringumenetlustes ja Terviseametiga planeeringu kooskõlastamise

kohustus. Näiteks on ebaselge, kas olukorras, kus kohalik omavalitsus peab erandi

tegemist põhjendatuks, on Terviseametil õigus keelduda kooskõlastamisest (kui

kooskõlastamise kohustus esineb). Kliimaministeerium (varasem Keskkonnaministeerium)

on korduvalt selgitanud, et kuna elamud ei ole müraallikad, siis nende planeeringute

kooskõlastamine Terviseametiga ei ole VV määruse nr 133 alusel üldse vajalik (vt

23.08.2023 kiri nr 1-17/23/3361-2, 05.04.2023 kiri nr 18-1/23/1133-2). Lisaks on jätkuvalt

ebaselge Terviseameti kooskõlastuse õiguslikkuse tähendus. Õiguskantsler on oma

14.04.2023 kirjas nr 7-4/230171/230281 leidnud, et Terviseameti kooskõlastus on siduv.

Samas on Rahandusministeerium leidnud, et olukorras, kus vastuolu õigusaktidega ei ole

ilmne, ei pruugi kooskõlastus siduv olla ja kohalik omavalitsus peaks astuma

„läbirääkimistesse“ Terviseametiga (vt Rahandusministeeriumi 22.05.2023 kiri nr 15-

4/2829-2, 28.06.2023 kiri nr 1.4-1/4178-2).2

EKFL leiab, et kuna elamuhoonete rajamisega ei plaanita keskkonda uusi müratekitajaid,

ei saa Terviseametiga kooskõlastamise kohustus olla kuidagi põhjendatud. Menetleja võib

asjakohasel juhul vaid küsida Terviseameti arvamust planeeringule (vt Lisa 1, EKFL

ettepanek § 56 lg 32 sõnastuseks). Uute arenduste keelamine olemasolevatesse

mürarikastesse piirkondadesse, ei vähenda kuidagi piirkonnas levivat müra, mille

probleemiga tuleb tegeleda asjakohastes menetlustes, mitte erakinnistutel läbi viidavates

planeerimismenetlustes. Lisaks, Rahandusministeeriumi poolt viidatud läbirääkimiste

pidamine kahe ametkonna vahel on äärmiselt ebamõistlik ja venitab ülemääraselt

detailplaneeringu menetlust, tehes võimatuks seadusest tuleneva 3-aastase

menetlustähtaja järgimise (PlanS § 139 lg 2). Juba praegusel hetkel ei ole viidatud tähtaja

järgimine erinevate ametiasutuste koostöö ja kooskõlastamiste tõttu sisuliselt võimalik ja

2 Rahandusministeerium selgitas 28.06.2023 kirjas nr 1.4-1/4178-2), et „kui kooskõlastamata jätmisel on viidatud

asjassepuutumatule sättele või on säte mitmeti tõlgendatav, ei pruugi vastuolu olla ilmne ning planeeringu koostamise

korraldaja peab täiendavalt kooskõlastuse sisu hindama. /---/ „Juhul, kui kohalik omavalitsus leiab ja suudab veenvalt ära

põhjendada, miks tema arvates ei ole viide vastuolule õigusaktiga asjakohane, saab ta vastava arvamuse saata

kooskõlastamata jätnud valitsusasutusele, kellel omakorda on õigus neile argumentidele vastata. Seejärel on võimalik

asuda läbirääkimistesse, et leida koostöös ametiga sobiv kompromiss, milles toodud tingimuste täitmisel on amet nõus

planeeringu kooskõlastama.“

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

detailplaneeringu menetluse aeg võib küündida isegi kümne või enama aastani.3 Eeltoodu

mõjutab aga oluliselt arendatavaid ehitusmahte ja sealt tulenevalt ka kinnisvarahindu.

Piiratud pakkumine Tallinna linnas omakorda soodustab valglinnastumist, mis ei ole

kooskõlas Eesti riigi üldiste arengueesmärkidega. Asjakohane mõjuanalüüs eelnõu

seletuskirjas puudub.

4) Planeeringute reguleerimisesemed ja planeeringu liikide vahekord. Vastavalt eelnõu

seletuskirjale mõeldakse eelnõu p 1 alla kõiki planeeringuliike. Samas ei ole PlanS kohaselt

müra sihtväärtuse või ka piirväärtuse seadmine planeeringu reguleerimisesemeks (vt nt §

75 lg 1 p 22, § 126 lg 1 p 26 ja lg 2). Lisaks on läbi mõtlemata jäänud eri planeeringuliikide

omavaheline vahekord. Näiteks kui üldplaneeringu menetluses ei ole sihtväärtuse

kohaldamist ega eelnõu p-s 2 nimetatud erandeid käsitletud, kas see on võimalik

detailplaneeringu menetluses ja kas sellisel juhul detailplaneering on üldplaneeringuga

vastusolus või tuleks läbi viia üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlus, kuigi

PlanS § 142 lg 1 alused puuduvad. Eeltoodud vastuolu esineb ka ümberpööratud

olukorras, kus üldplaneeringuga on eelduslikult kohaldatud eelnõu p 2 erandeid, kuid neid

soovitakse aastaid hiljem toimuvas detailplaneeringu menetluses muuta.

5) Eelnõu § 23 ebaselgus. Eelnõu § 23 seob § 21 nimetatud erandit kohaldamise sellega,

kui planeeritavale maa-alale kavandatakse hoonet, mille kasutajatele on

kasutusotstarbest tulenevate nõuetega ette nähtud puhke-, spordi- või muu välisõhus

ajaveetmise võimalus hoone maa-alal, näiteks lastehoid, koolieelne lasteasutus,

üldhariduskool või hoolekandeasutus. Eelnõust ei selgu, kas silmas on peetud vaid

õigustloovatest aktidest (seadus või määrus) tulenevaid nõudeid või ka näiteks kohaliku

omavalitsuse detailplaneeringust või üldplaneeringutest tulenevaid nõudeid, mis seavad

tingimused haljasala/rekreatsiooniala olemasolule ja selle suurusele. Kui eelnõu § 23

kohast kasutusotstarbest tuleneva nõudena tuleb käsitleda ka planeeringust tulenevaid

nõudeid, ei ole eelnõu § 21 praktikas enam kohaldatav.

6) Eelnõu ei võimalda mh ka olemasolevate haridusasutuste laiendamist linnade

keskustes ja suuremate tänavate ääres. Kuna eelnõu p-s 2 nimetatud erandid ei kohaldu

ka nt haridusasutustele, siis see omakorda tähendab, et uute haridusasutuste ehitamine

või ka olemasolevate rekonstrueerimine/laiendamine (mis eeldab

projekteerimistingimuste olemasolu) ei ole Tallinna kesklinna suuremate tänavate

läheduses enam võimalik (nt Liivalaia tn 23, Tallinna Südalinna Kool), kuigi kooli/lasteaia

ümbrusesesse on võimalik luua sihtväärtustele vastav väliala (nt kasutades hoone fassaadi

müratõkkena) ja tehniliste lahendustega on hoone sees tagatud nõuetekohane müratase.

Eelnõust ei tulene regulatsiooni erisuse põhjuseid ja seletuskirjas on ekslikult eeldatud (vt

lk 4), et välialal müranõuded ei ole täidetud.

7) Eelnõu rakendamise kulusid ei ole hinnatud. Eelnõu kohaselt tuleb uute müraallikate

planeerimisel arvestada, et planeeritav müraallikas ei ületaks sihtväärtust ümbruskonna

müratundlikel aladel. Tegu on senise planeerimisel kasutatud praktika oluliselt rangemaks

muutmisega. Mitmete infrastruktuuri objektide (nt maanteed, raudteed,

tööstusettevõtted, tuulepargid) puhul on seni reeglina lähtutud piirväärtusest ja

leevendavaid meetmeid kavandatud juhul, kui on oht piirväärtuse ületamiseks. Eelnõu

3 Vt nt: https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/05/09/finis-jookseb-eest-arendajad-takerduvad-tallinnas-aastateks- ametnike-noudmistesse

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

vastuvõtmise korral võib eeldada, et eelnõu omab olulist mõju vastavate objektide

rajamisele (nt ehitusmaksumus, tuulepargi võimsus jne). Ka mõjusid

kinnisvaraarendajatele ja kohalikele omavalitsustele ei ole hinnatud (planeerimisprotsessi

venimine, kinnisvarahindade ja ehitustööde hindade tõus).

8) Müra hindamise koht. EKFL leiab, et tänane praktika, mis keskendub kavandatavate hoonete fassaadidele mõjuvate müratasemete hindamisele, ei täida nii arendajate, ametkondade, kohalike omavalitsuste ega ka avalikku huvi ja ühist eesmärki - heade akustiliste tingimuste tagamine elukeskkonnas ja inimeste viibimise aladel.

Tänane fassaadide müratasemetele keskenduv käsitlus tuleneb eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega4 ja selle aluselt koostatud keskkonnaministri 20.10.2026 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“, rakenduspraktikast, kus sellisel viisil hinnatakse linnakeskkondade mürataset ning mis on aluseks müra vähendamiseks meetmete kavandamisel – eelkõige liiklusmüra vähendamisega. Tegemist ei ole regulatsiooniga, mis oleks suunatud inimeste kesklinnast või suuremate tänavate äärest äraviimisega läbi elufunktsiooniga uusehitiste ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiste keelamise, vaid direktiivi eesmärgiks on keskkonnamüra vältimine ja vähendamine. EKFL selgitab, et praktikas on näiteks kooskõlastamata jäetud detailplaneering, kus Terviseameti hinnangul müra normtasemed ei ole täidetud 6.-7. korruse kõrgusel fassaadil, kuigi on ilmne, et väljaspool fassaadi ehk õues nimetatud korruste kõrgustel inimene kunagi ei viibi. Hoone fassaad tuleb nagunii rajada piisava helikindlusega, et tagada siseruumides kehtivate müranormide järgmine. Ehk hoonet ei lubata vaatamata sellele, et inimeste tegelikes viibimiskohtades oleks müranormid täidetud.

EKFL peab põhjendatuks akustiliste nõuete rakendamise asukohtade selgema määratlemise – keskenduda tuleb elulisele sisule ehk aladele, kus inimesed päriselt viibivad ja aega veedavad - õues mänguväljakud, puhkuseks kasutatavad sisehoovid, välijõusaalid, haridusasutuste puhul õppetegevuse läbiviimise kohad. Ning siseruumides kehtivad nagunii siseruumide normid, mis on täitmiseks kohustuslikud, (vt Lisa 1, EKFL ettepanek § 56 lg 3 sõnastuseks).

Eeltoodust tulenevalt on vajalik eelnõuga või selle rakendusaktidega lahendada üheselt ka küsimused müra hindamise ja mõõtmise tingimustest ja tulemuste rakendamisest AÕKS § 56 rakendamisel ning selgelt tuleks eristada, millest lähtutakse hoone ning hoone funktsioonide antud asukohta põhimõttelisel lubamisel (mis saaks ja peaks toimuma inimeste õues viibimise järgi) ning mis on aluseks võimalikeks kõrgendatud ehituslikeks nõueteks paremate müratingimuste tagamiseks (nt tugevama helipidavusega fassaadi vajadus ka 2. korrusel ning kõrgemal, teepoolsele küljele rõdude lubamine vaid siis, kui need on klaasitud, magamistubade mitte kavandamine teepoolsele küljele vms, nõuded mänguväljakute, puhkealade, välijõusaalide jms paigutamisel õues nii, et müra normtasemed oleks täidetud). Selline kontseptsioon tekitaks võimaluse rakendada moodsaid linnaplaneerimise võtteid, muuhulgas hoonete kasutamist müratõketena ning selle kaudu vaiksete alade tekitamisega ülejäänud piirkonda. Hoonete müratõkkena kasutamine on tuntud planeerimisvõte müra vähendamiseks ülejäänud piirkonnas.

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32002L0049

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

3.11. Arvestades eeltoodut esitab EKFL Lisas 1 oma ettepaneku AÕKS muutmiseks. EKFL

rõhutab, et seadusmuudatus tingib kindlasti ka vajaduse Keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmiseks, mille osas

soovib EKFL samuti oma seisukoha esitada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor/juhatuse liige

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

Lisa 1. EKFL ettepanek AÕKS muutmiseks.

▪ AÕKS § 56 muutmine (täiendused alla joonitud)

§ 56. Välisõhus leviva müra normtasemed

(1) Välisõhus leviva müra normtase on arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade

hindamisel käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud mürakategooriasse kuuluval alal. Müraolukorda

hinnatakse muuhulgas planeeringute

koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel ehitiste kavandamisel.

(2) Välisõhus leviva müra normtasemed on:

1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uutel arendusaladel või planeeringus kindlaks

määratud aladel.

(2)1 Uus arendusala on kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määratud ning väljaspool

olemasolevat tiheasustusala või olemasolevat kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav uus

müratundlik ala. Müratundlik ala on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele

kohalduvad müra normtasemed. Olemasoleva kompaktse hoonestusega ala juhtotstarbe

muutmist ei käsitleta uue müratundliku ala kavandamisena.

Muudatuse põhjendus: olemasoleval tiheasustusalal on põhjendatud jätkuvalt järgida müra

piirväärtuseid, mis kohalduvad nii olemasolevatele kui uuetele hoonetele. Piirväärtustega on

samuti tagatud eelnõu seletuskirjas nimetatud eesmärgid. Sihtväärtuste kohaldamine saab

olla põhjendatud uutel arendusaladel või põhjendatud juhtudel planeeringus kindlaks

määratud aladel, kui kohalik omavalitsus peab seda vajalikuks.

(3) Planeeringust huvitatud isik tagab, et normtaset ei ületata inimese viibimise kohtades hoone

vahetus läheduses asuval maa-ala, mida kasutatakse puhkuseks (mänguväljak, puhkeala), õppetöö

läbiviimiseks ning maatulundusmaa õuealal.

(3)1 Juhul, kui hoone fassaadile mõjub normtaset ületav müra, näeb menetleja planeeringu või

projekteerimistingimustega ette meetmed müra leevendavate meetmete rakendamiseks, et

tagatud oleks Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes.

Muudatuse põhjendus: müra normtasemed tuleb tagada inimeste viibimiskohtades (õues

mänguväljakud, puhkealad, õppetegevuse alad). Hoone fassaadidele mõjuv üle normide

ulatuv müra on aluseks vajalike projekteerimis- ja ehituslike meetmete rakendamiseks, et

tagada nõuded inimeste viibimiskohtades (siseruumid, terrassid).

(3)2 Menetleja saadab planeeringu asjakohasel juhul Terviseametile arvamuse andmiseks.

Muudatuse põhjendus: Kuna elamud ei ole müraallikad, siis nende planeeringute

kooskõlastamine Terviseametiga ei ole VV määruse nr 133 alusel vajalik. Menetleja võib

asjakohasel juhul küsida Terviseameti arvamust planeeringule PlanS sätestatud korras.

(4) Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise meetodid kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

Riigikogu keskkonnakomisjon

[email protected] 19.03.2024 ne 24-03-19/1

Teadmiseks:

Kliimaministeerium

[email protected]

Rahandusministeerium

[email protected]

Seisukoha esitaja: Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)

Kiriku 6, 10130 Tallinn

[email protected]

SEISUKOHT ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕULE

I. KOKKUVÕTVAD TEESID

1) Tervisele kahjulikku müra ei tekita elamute rajamine. Peamiseks kogu tiheasustusala

mõjutavaks müraallikaks on liiklus. Tallinna näitel - hõre linn, kus ruum on kohati

ebaefektiivselt kasutatud. Tallinna linna üldplaneeringud ja arengukavad näevad ette

suurema asustustiheduse planeerimise ja linna tihendamise (eriti keskuste mõjualas)1, et

võimaldada elanikkonnale suuremat hulka hüvesid vähema ressursikuluga (ühistransport,

sotsiaalasutused, taristu jms) ja vältimaks valglinnastumist. Nimelt linna autostumise ja

mürafooni tõusu on kaasa toonud just nn hõreda linna probleem ja sellest tulenev

valglinnastumine, mis omakorda suurendab pendelrännet ja ummikuid (vt eelnõu seletuskirja

lk 3).

2) Eelnõu ei tegele müra vähendamisega - müra taset ei vähenda elamute rajamata ja linna

tihendamata jätmine. Täna kehtiva regulatsiooni Terviseameti rakendamispraktika ja eelnõu

regulatsiooniga proovitakse müra lahendada elamute ehitamata jätmisega kesklinnas ja

suuremate tänavate ääres. Elamute ehitamata jätmisel müra aga ei vähene. Olemasoleva elu-

/ töö-/ ja viibimiskohad jäävad senisesse mürafooni edasi. Elamute ehitamata jätmine

soodustab kinnisvarahinna tõusu ja valglinnastumist, millega kaasneb liikluse ja sellest

tingitud müra kasv. Eelnõu regulatsioon muudab linnades elufunktsiooniga hoonestuse

rajamiseks sobivad kinnistud linnade keskustes ja suuremate tänavate ääres eksklusiivseks

ressursiks.

3) Tiheasutusaladel peab müra piirväärtus olema reegel, mitte erand. See on vältimatu

kaasaegsete linnaliste keskkondade kujundamisel, kus keskkonda n.ö tihendatakse ja

funktsioone mitmekesistatakse. Eelnõu lahendus on aga vastupidine ja seetõttu

ebaõnnestunud.

4) Tiheasustusaladel müra piirväärtuse kehtestamine reeglina (mitte erandina) ei takistaks

müra vähendamise eesmärkide täitmist:

- siseruumide müra nõuded kehtivad jätkuvalt ja nende järgimine tuleb tagada ehituslike

meetmetega;

1 Vt nt https://www.tallinn.ee/et/strateegia/tallinna-jatkusuutliku-linnaliikuvuse-kava-2035

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

- kohalik omavalitsus saab praegu ja jätkuvalt nõuda, et kinnistul või selle vahetus

läheduses peab olema mängu- või puhkeala, kus saab viibida ning kus peavad rangemad

müranormid olema täidetud;

- kohalik omavalitsus saab jätkuvalt tegeleda müra vähendamisega vastavalt kinnitatud

tegevuskavale või muude asjakohaste meetmete alusel (nt kiiruspiirangu vähendamine).

5) EKFL hinnangul tuleks eelnõu sõnastada järgmise loogika järgi:

- Tiheasutusalal on piirväärtus reegliks ja sihtväärtus erandiks. Hajaasustusalal on

sihtväärtus reegliks ja piirväärtus erandiks.

- Kohaliku omavalitsuse pädevuses on planeeringuga määrata tiheasustusalade sees

väiksemaid alasid, kus kehtivad kõrgemad nõuded (müra sihtväärtus).

- Tiheasustusalade sees müra sihtväärtusega alad määrab kohalik omavalitsus juhul, kui

vastaval alal on müra sihtväärtus tagatud või see tagatakse samas planeeringu või

projekteerimistingimustega ettenähtud müratõkke meetmete abil.

- Müra normtasemed tuleb tagada inimeste viibmiskohtades (õues mänguväljakud,

puhkealad, õppetegevuse alad). Hoone fassaadidele mõjuv üle normide ulatuv müra on

aluseks vajalike projekteerimis- ja ehituslike meetmete rakendamiseks, et tagada

nõuded inimeste viibimiskohtades (siseruumid, terrassid).

II. EELNÕU SENINE MENETLUS, EKFL VARASEMAD SEISUKOHAD

2.1. Eelnõu senine menetlus. Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas oma 2024. a 4. märtsi

istungil algatada atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk

on sätestada atmosfääriõhu kaitse seaduses müra sihtväärtuse osas õigusselgus ja

kõrvaldada probleemid selle rakendamisel praktikas. EKFL-ile on edastatud tutvumiseks

eelnõu ja seletuskirja tekst ning palutud tagasisidet.

2.2. EKFL varasem seisukoht, probleemipüstitus. EKFL on 18.10.2023 esitanud

asjakohastele ministeeriumitele seisukoha välisõhus leviva müra sihtväärtuse ja piirväärtuse

kohaldamise probleemidest ja regulatsiooni muutmise vajaduse kohta. EKFL leidis

kokkuvõtlikult oma seisukohas järgmist:

a) Täna kehtiv ning praktikas mitmeti tõlgendatav regulatsioon ja Terviseameti käsitlus

vastava regulatsiooni rakendamisel teeb põhimõtteliselt võimatuks rajada

eluhooneid tiheasutusalade keskustesse (nt Tallinna ja Tartu kesklinn). Seejuures ei

ole müra allikaks kavandatavad hooned, vaid reeglina liiklusmüra, mida arendajad ise

linnalises keskkonnas kuidagi mõjutada ei saa – vajalikud meetmed on kohaliku

omavalitsuse õigus ja kohustus lähtudes nii siseriiklikest kui Euroopa Liidu tasandi

eesmärkidest keskkonnamüra vähendamiseks (nt liikluse hajutamine, kiiruspiirangud,

raskeliikluse piirangud).

b) Terviseameti poolt detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine müranorme ületavas

piirkonnas ei ole eesmärgipärane ega ka kooskõlas keskkonnamüradirektiivi

eesmärkidega. Selline tegevus ei ole eesmärgipärane, sest: i. selline suund soodustab

valglinnastumist, mis toob kaasa suurema transpordikoormuse ja see omakorda

üldise mürataseme tõusmise; ii. see ei aita kuidagi inimesi, kes selles keskkonnas täna

juba elavad/ töötavad/ viibivad, vastupidi, läbi viidatud valglinnastumise probleemi

on oht, et nende jaoks olukord halveneb; iii. See mõjutab kinnisvara hinda (nõudluse

kasv piiratud pakkumise tõttu).

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

III. EKFL SEISUKOHTADE PÕHJENDUSED

• Tiheasustusalal tuleb reeglina kohaldada piirväärtust, mitte sihtväärtust

3.1. Kehtiv regulatsioon – tiheasustusaladel kehtib müra piirväärtus. Kehtiva AÕKS § 56 lõike 2

punkti 2 alusel on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega

aladel – see tähendab muuhulgas, et sihtväärtusega alad määrab kohalik omavalitsus

üldplaneeringuga (vt ka PlanS § 75 lg 1 p 22). Muudel juhtudel lähtutakse müra

piirväärtustest (AÕKS § 56 lg 2 p 1). Määrus nr 71 § 5 lõike 1 alusel on uue planeeringuga

ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni

hoonestamata uus müratundlik ala. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on müratundlik ala

üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

EKFL leiab, et AÕKS-st ja Määruse nr 71 regulatsioonist ja nende seletuskirjadest nähtub

selgelt seadusandja tahe piirata müra sihtväärtuste kohaldamist vaid uutele ja veel

arendamata aladele. Ka Keskkonnaministeerium on oma 22.09.2021 kirjas nr 1-17/21/4397-

2 selgitanud, et uute planeeritavate aladena (kus AÕKS § 56 lg 2 p 2 järgi tuleb kohaldada

sihtväärtust) ei saa käsitleda tiheasustusalal uushoonestuse rajamist, sh üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu korral.

3.2. Asja suhtes oma seisukoha kujundanud Õiguskantsler leidis, et regulatsioon võiks olla

selgem ning lisas täiendavalt, et kohalikel omavalitsustel peaks endal olema õigus ka

tiheasustusaladel määrata, et mingil konkreetsel alal nõutaks sihtväärtust. Samas ei seatud

kahtluse alla piirväärtust üldreeglina.

3.3. Müra sihtväärtus on muudetud reegliks ja piirväärtus erandiks. Eelnõuga soovitakse

muuta aga täielikult sihtväärtuse ja piirväärtuse kohaldamisala, kus vastupidiselt kehtivale

regulatsioonile tuleb tiheasustusalal kohaldamisele piirväärtuse alusel sihtväärtus (eelnõu p

1), millisest reeglist võib kohalik omavalitsus teha erandeid (eelnõu p 2). Eeltoodud

lähenemine ei ole põhjendatud ja eesmärgipärane. Eelnõus puuduvad ka põhistused

regulatsiooni muutmise vajaduse kohta, miks varasema uue planeeritava ala asemel on

vajalik kohaldada väga rangeid müranõudeid tiheasustusaladele. EKFL leiab, et eelnõu

regulatsioon ei ole sobilik, see ei too õigusselgust ega vähenda keskkonnamüra ega paranda

inimeste elukeskkonda.

3.4. Eelnõuga kavandatud regulatsioon ei võimalda reeglina rajada eluhooneid linnade

keskustes ja suuremate tänavate ääres. Kui piirkonnas juba on norme ületav müratase (nt

Tallinna ja Tartu kesklinn), siis eelnõu järgi ei ole sinna elufunktsiooniga hoonete rajamine

reeglina enam võimalik (jääb küll võimalus, et erandlikel juhtudel seda võidakse lubada).

Arusaamatuks jääb olemasolevate ja alles kavandamisel olevate hoonete ja selle elanike

ebavõrdse kohtlemise vajadus ja põhjendatus - olemasoleva ja kasutuses oleva eluhoone

puhul kohaldub müra piirväärtus, samas kõrvale krundile uue eluhoone planeerimisel ja

olemasoleva eluhoone rekonstrueerimisel või laiendamisel (projekteerimistingimuste alusel

EhS § 26, § 27 või PlanS § 125 lg 5 alusel) tuleb reeglina kohaldamisele sihtväärtus. Eelnõu

seletuskirjast ei nähtu, et olemasolevate ja alles kavandatavate/rekonstrueeritavate

hoonete erinev kohtlemine oleks seadusandja eesmärgiks, samuti ei nähtu eelnõu

seletuskirjast ebavõrdse kohtlemise põhjendusi ja õiguslikke aluseid.

3.5. Eelnõu on vastuolus kaasaegsete linnaliste keskkondade arendamise suundumustega.

Eelnõu seletuskiri viitab õigesti, et pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ja rohereformi üheks

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

eesmärgiks ja tegevuskava ülesandeks on samuti nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna

kujundamine ning et „Ehituse teekaart 2040“ sätestab, et lisaks müra ja õhusaaste

vähendamisele peab ka valgliikumise osakaal vähenema, millist eesmärki aitab ellu viia

tihedamate linnade planeerimine, kus kodu, kooli ja töö vahel on väiksemad distantsid (15

minuti linn). EKFL on nende viidete ja eesmärkidega igati nõus, sellised on kaasaaegsete

linnakeskkondade arendamise suundumused, lisaks nimetatule tähendab see ka

multifunktsionaalsete keskkondade eelistamist monofunktsionaalsetele (nt magalad või

ärikvartalid) ning seni monofunktsionaalsena toiminud ettevõtlusaladele elufunktsiooni

lisamist. Kõik see on aga kesklinnades ja suuremate tänavate ääres eelnõu järgi edaspidi

võimalik vaid erandlikel juhtudel.

3.6. Linnade arendamist ei saa rajada eranditele. EKFL mõistab seadusandja soovi lahendada

olukord sihtväärtuse kohaldamise erandite kasutamise läbi. Paraku on erandite

kohaldamine parktikas probleemne ning kinnisvaraarendajatel puudub kindlus, et

seadusemuudatus praktikas loodetud muudatuse toob, kuna arendajad on paigutatud

Terviseameti ja kohaliku omavalitsuse vahele. Erandid oma olemuselt ei saa muutuda

reegliks ehk enamikel juhtudel peaks kohalik omavalitsus tiheasustusaladel planeeringuid

kehtestades jääma sihtväärtuse nõude juurde. Veelgi enam – nüüd tekiks Terviseametile

alus leida, et konkreetse planeeringu suhtes ei ole Terviseameti hinnangul erandi tegemine

põhjendatud. Sellises olukorras tiheasustusaladele elufunktsiooniga hoonete ehitamine

muutub erandlikuks ning elufunktsiooni lubatavusega kinnistud muutuvad linnades piiratud

ressursiks. Määrav aga on, et ehitusõiguse keelamisega mürafooni alal ei vähendata.

Arendajatel ei ole ka detailplaneeringu raames võimalik linnalises keskkonnas mõjutada

detailplaneeringu alast välja jäävate teede liikluskoormusi, kiiruspiiranguid, raskeliikluse

piiranguid vm liiklusmüratasemeid mõjutavaid komponente ega täita konkreetse

detailplaneeringu ala sees Eesti Vabariigi või ka Euroopa Liidu eesmärke keskkonnamüra

vähendamiseks.

3.7. Eelnõu eesmärke on võimalik saavutada ka piirväärtuste järgimisel. EKFL leiab, et

olemasoleval tiheasustusalal on põhjendatud jätkuvalt järgida müra piirväärtuseid, millega

on samuti tagatud eelnõu seletuskirjas nimetatud eesmärgid. Sihtväärtuste kohaldamine

saab olla põhjendatud uutel arendusaladel või põhjendatud juhtudel planeeringus kindlaks

määratud aladel (vt Lisa 1, EKFL ettepanek § 56 lg 2 p 2 ja 21 sõnastuseks). PlanS § 8

sätestab elukeskkonna parendamise põhimõtte, mille järgi peab planeerimisel eesmärgiks

seadma senisest parema elukeskkonna saavutamise. Ka õiguskantsler on selgitanud

21.04.2023 kirjas, et „on selge, et kui olemasoleva hoonestusega alal ei saa mürataseme

vähendamiseks kuigipalju ette võtta, siis uue hoone planeerimisel on selleks võimalusi

rohkem. Samas ei tähenda elukeskkonna parendamise põhimõte konkreetset nõuet, vaid

eelkõige seda, et tuleb kaaluda kõiki asjaolusid ja leida põhimõttega kooskõlaline lahendus.

Elukeskkonna parendamise põhimõte ei nõua seda, et planeeringu elluviimisega tuleks

saavutada müra sihtväärtus. Elukeskkonna parendamise põhimõttega kooskõlas võib olla

seegi, kui uus hoone pakub lihtsalt paremat kaitset müra eest. Uut hoonet kavandades tuleb

müraolukorraga arvestada ja projekteerida selline hoone, mis pakub seal elavatele

inimestele piisavat kaitset müra eest. Seega võib elukeskkond paremaks muutuda ka siis, kui

mürarikkasse piirkonda püstitatakse uusi elamuid. /---/ Uus hoone võib toimida ka

müratõkkena ja niiviisi elukeskkonda parendada.“ Hoonete müratõkkena kasutamine on

tuntud planeerimisvõte müra vähendamiseks ülejäänud piirkonnas, mis omakorda

vähendab mürast mõjutatud isikute hulka. Kohalikul omavalitsusel peab seega jääma

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

kaalutlusõigus otsustada, milline lahendus on piirkonda sobiv ja millist mõju see omab juba

olemasolevate ja planeeritavate hoonete müratasemetele. Tiheasustusalade sees müra

sihtväärtusega alad peab seega saama määrata kohalik omavalitsus juhul, kui vastaval alal

on müra sihtväärtus tagatud või see tagatakse samas planeeringu või

projekteerimistingimustega ettenähtud müratõkke meetmete abil (vt Lisa 1, EKFL

ettepanek § 56 lg 2 p 2 sõnastuseks)

• Eelnõu ei täida seadusandja soovitud eesmärki ennetada ja vähendada keskkonnamüra

3.8. Ehitusõiguse keelamine või piiramine ei ole eesmärgipärane ega ka kooskõlas

keskkonnamüradirektiivi eesmärkidega. Eelnõu seletuskirjas on esitatud põhjendused

keskkonnamüra vähendamise vajalikkuse ja kliimaeesmärkide täitmise kohta. EKFL nõustub

nendega, kuid EKFL hinnangul ei soodusta eelnõu nende eesmärkide täitmist. Eelnõu alusel

ehitusõiguse keelamine või piiramine müranorme ületavas piirkonnas ei ole

eesmärgipärane ega ka kooskõlas keskkonnamüradirektiivi eesmärkidega – keelates

ehitustegevuse ühel planeeringualal, ei vähendata keskkonnamüra, mida peavad taluma

olemasolevates hoonetes juba elavad ja piirkonna tänavatel viibivad inimesed. EKFL on

seisukohal, et uute hoonete planeerimismenetluste raames ei ole võimalik ega

eesmärgipärane ellu viia Eesti müravähendamise eesmärke - regulatsioon ei aita kuidagi

kaasa siseriiklikele ja Euroopa Liidu tasandi eesmärkidele keskkonnamüra vähendamiseks.

Eelnõu omab sellele hoopis vastupidiseid mõjusid. Kui uued elufunktsiooniga kinnistud

muutuvad linnades väga piiratud ressursiks, siis see tähendab kõrgemaid hindu tarbijale

ning korruptsiooniriski kasvu. Lisaks juba viidatud valglinnastumine, mis tähendab

transpordikoormuse tõusu ja sellega nii müra, heitmete kui rahaliste kulutuste tõusu. EKFL

peab põhjendatuks tegeleda müra reaalse vähendamisega, mitte eraisikutele kuuluvatel

kinnistutel ehitusõiguse piiramisega.

3.9. Müra vähendamiseks tuleb tegeleda müraallikaga. AÕKS § 59 järgi peab müraallika valdaja

hoolitsema selle eest, et müra tase ei ületaks õigusaktis määratud piirnormi. Terviseametil

on õigus teha riiklikku järelevalvet ja kontrollida, kas müra piirnorme järgitakse (AÕKS §

218). AÕKS sätete kohaselt tuleb norme ületavat müra vähendada ning Terviseameti

pädevuses on rakendada müra vähendamiseks riikliku järelevalve võimalusi, kui see on

vajalik ja põhjendatud. Ehitustegevuse piiranguga rikutakse kinnistuste omanike

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuna neist mittesõltuvatest asjaoludest tulenevalt ei

ole võimalik planeerida sobilikku hoonet. Isikutel on õigus eeldada, et õigusaktiga

kehtestatud nõudeid järgitakse ning tagatud on vähemalt piirnormidele vastavad

keskkonnatingimused.

• Eelnõu ei täida seadusandja soovitud eesmärki õigusselguse loomisel müra

normtasemete kohaldamisel

3.10. EKFL toob järgnevalt välja põhilised ebaselgused ja puudused eelnõu regulatsioonis:

1) Sihtväärtuse kohustuslikkuse ebaselgus. Eelnõu punktiga 1 soovitakse muuta ja

sõnastada paragrahvi 56 lõike 2 punkti 2 järgmiselt: müra sihtväärtus – suurim lubatud

müratase planeeringus määratud aladel. Sätte grammatiliselt tõlgendamisel saab

järeldada, et sihtväärtus määratakse vaid planeeringus määratud juhul. Samas sätestab

eelnõu p 2 erandid sihtväärtuse kohaldamisele, millest omakorda saab järeldada, et

eelnõu punkti 1 tuleks hoopis käsitleda sihtväärtuse kohaldamise kohustusena – sellist

sisu eelnõu punktist 1 aga ei tulene. Lisaks ei käsitle eelnõu p 1 projekteerimistingimusi,

millele eelnõu p-s 2 viidatakse.

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

2) Piirväärtuse kohaldamise juhud, olemasolevate ja planeeritavate kinnistute omanike

ebavõrdne kohtlemine. Eelnõuga ei muudeta 56 lõike 2 punktis 1 müra piirväärtuse

definitsiooni – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Seega olemasoleva ja kasutuses oleva eluhoone puhul kohaldub müra piirväärtus, kuid

kõrvale krundile uue eluhoone planeerimisel ja olemasoleva eluhoone rekonstrueerimisel

või laiendamisel projekteerimistingimuste alusel (vt EhS § 26, § 27 või PlanS § 125 lg 5)

tuleb kohaldamisele sihtväärtus. Näiteks kuuluks eelnõu regulatsiooni kohaselt

olemasoleva eluhoone (kohaldub piirväärtus) katusekorruse väljaehitamisel (kui

laiendamine on üle 33%) hoonele kohaldamisele nüüd sihtväärtus. Eelnõu seletuskirjast ei

nähtu, et olemasolevate ja alles kavandatavate/rekonstrueeritavate hoonete erinev

kohtlemine oleks seadusandja eesmärgiks, samuti ei nähtu eelnõu seletuskirjast

ebavõrdse kohtlemise põhjendusi ja õiguslikke aluseid. Erinevate normtasemete

kohaldamine toob kaasa ka praktilisi ja arhitektuurseid probleeme (nt hoonestusjoone

järgimine).

3) Terviseameti kaasamise vajaduse ebaselgus. Kuigi eelnõu p 2 näeb ette kohaliku

omavalitsuse diskretsiooniõiguse erandi kohaldamist, on jätkuvalt õiguslikult ebaselge

Terviseameti roll planeeringumenetlustes ja Terviseametiga planeeringu kooskõlastamise

kohustus. Näiteks on ebaselge, kas olukorras, kus kohalik omavalitsus peab erandi

tegemist põhjendatuks, on Terviseametil õigus keelduda kooskõlastamisest (kui

kooskõlastamise kohustus esineb). Kliimaministeerium (varasem Keskkonnaministeerium)

on korduvalt selgitanud, et kuna elamud ei ole müraallikad, siis nende planeeringute

kooskõlastamine Terviseametiga ei ole VV määruse nr 133 alusel üldse vajalik (vt

23.08.2023 kiri nr 1-17/23/3361-2, 05.04.2023 kiri nr 18-1/23/1133-2). Lisaks on jätkuvalt

ebaselge Terviseameti kooskõlastuse õiguslikkuse tähendus. Õiguskantsler on oma

14.04.2023 kirjas nr 7-4/230171/230281 leidnud, et Terviseameti kooskõlastus on siduv.

Samas on Rahandusministeerium leidnud, et olukorras, kus vastuolu õigusaktidega ei ole

ilmne, ei pruugi kooskõlastus siduv olla ja kohalik omavalitsus peaks astuma

„läbirääkimistesse“ Terviseametiga (vt Rahandusministeeriumi 22.05.2023 kiri nr 15-

4/2829-2, 28.06.2023 kiri nr 1.4-1/4178-2).2

EKFL leiab, et kuna elamuhoonete rajamisega ei plaanita keskkonda uusi müratekitajaid,

ei saa Terviseametiga kooskõlastamise kohustus olla kuidagi põhjendatud. Menetleja võib

asjakohasel juhul vaid küsida Terviseameti arvamust planeeringule (vt Lisa 1, EKFL

ettepanek § 56 lg 32 sõnastuseks). Uute arenduste keelamine olemasolevatesse

mürarikastesse piirkondadesse, ei vähenda kuidagi piirkonnas levivat müra, mille

probleemiga tuleb tegeleda asjakohastes menetlustes, mitte erakinnistutel läbi viidavates

planeerimismenetlustes. Lisaks, Rahandusministeeriumi poolt viidatud läbirääkimiste

pidamine kahe ametkonna vahel on äärmiselt ebamõistlik ja venitab ülemääraselt

detailplaneeringu menetlust, tehes võimatuks seadusest tuleneva 3-aastase

menetlustähtaja järgimise (PlanS § 139 lg 2). Juba praegusel hetkel ei ole viidatud tähtaja

järgimine erinevate ametiasutuste koostöö ja kooskõlastamiste tõttu sisuliselt võimalik ja

2 Rahandusministeerium selgitas 28.06.2023 kirjas nr 1.4-1/4178-2), et „kui kooskõlastamata jätmisel on viidatud

asjassepuutumatule sättele või on säte mitmeti tõlgendatav, ei pruugi vastuolu olla ilmne ning planeeringu koostamise

korraldaja peab täiendavalt kooskõlastuse sisu hindama. /---/ „Juhul, kui kohalik omavalitsus leiab ja suudab veenvalt ära

põhjendada, miks tema arvates ei ole viide vastuolule õigusaktiga asjakohane, saab ta vastava arvamuse saata

kooskõlastamata jätnud valitsusasutusele, kellel omakorda on õigus neile argumentidele vastata. Seejärel on võimalik

asuda läbirääkimistesse, et leida koostöös ametiga sobiv kompromiss, milles toodud tingimuste täitmisel on amet nõus

planeeringu kooskõlastama.“

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

detailplaneeringu menetluse aeg võib küündida isegi kümne või enama aastani.3 Eeltoodu

mõjutab aga oluliselt arendatavaid ehitusmahte ja sealt tulenevalt ka kinnisvarahindu.

Piiratud pakkumine Tallinna linnas omakorda soodustab valglinnastumist, mis ei ole

kooskõlas Eesti riigi üldiste arengueesmärkidega. Asjakohane mõjuanalüüs eelnõu

seletuskirjas puudub.

4) Planeeringute reguleerimisesemed ja planeeringu liikide vahekord. Vastavalt eelnõu

seletuskirjale mõeldakse eelnõu p 1 alla kõiki planeeringuliike. Samas ei ole PlanS kohaselt

müra sihtväärtuse või ka piirväärtuse seadmine planeeringu reguleerimisesemeks (vt nt §

75 lg 1 p 22, § 126 lg 1 p 26 ja lg 2). Lisaks on läbi mõtlemata jäänud eri planeeringuliikide

omavaheline vahekord. Näiteks kui üldplaneeringu menetluses ei ole sihtväärtuse

kohaldamist ega eelnõu p-s 2 nimetatud erandeid käsitletud, kas see on võimalik

detailplaneeringu menetluses ja kas sellisel juhul detailplaneering on üldplaneeringuga

vastusolus või tuleks läbi viia üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlus, kuigi

PlanS § 142 lg 1 alused puuduvad. Eeltoodud vastuolu esineb ka ümberpööratud

olukorras, kus üldplaneeringuga on eelduslikult kohaldatud eelnõu p 2 erandeid, kuid neid

soovitakse aastaid hiljem toimuvas detailplaneeringu menetluses muuta.

5) Eelnõu § 23 ebaselgus. Eelnõu § 23 seob § 21 nimetatud erandit kohaldamise sellega,

kui planeeritavale maa-alale kavandatakse hoonet, mille kasutajatele on

kasutusotstarbest tulenevate nõuetega ette nähtud puhke-, spordi- või muu välisõhus

ajaveetmise võimalus hoone maa-alal, näiteks lastehoid, koolieelne lasteasutus,

üldhariduskool või hoolekandeasutus. Eelnõust ei selgu, kas silmas on peetud vaid

õigustloovatest aktidest (seadus või määrus) tulenevaid nõudeid või ka näiteks kohaliku

omavalitsuse detailplaneeringust või üldplaneeringutest tulenevaid nõudeid, mis seavad

tingimused haljasala/rekreatsiooniala olemasolule ja selle suurusele. Kui eelnõu § 23

kohast kasutusotstarbest tuleneva nõudena tuleb käsitleda ka planeeringust tulenevaid

nõudeid, ei ole eelnõu § 21 praktikas enam kohaldatav.

6) Eelnõu ei võimalda mh ka olemasolevate haridusasutuste laiendamist linnade

keskustes ja suuremate tänavate ääres. Kuna eelnõu p-s 2 nimetatud erandid ei kohaldu

ka nt haridusasutustele, siis see omakorda tähendab, et uute haridusasutuste ehitamine

või ka olemasolevate rekonstrueerimine/laiendamine (mis eeldab

projekteerimistingimuste olemasolu) ei ole Tallinna kesklinna suuremate tänavate

läheduses enam võimalik (nt Liivalaia tn 23, Tallinna Südalinna Kool), kuigi kooli/lasteaia

ümbrusesesse on võimalik luua sihtväärtustele vastav väliala (nt kasutades hoone fassaadi

müratõkkena) ja tehniliste lahendustega on hoone sees tagatud nõuetekohane müratase.

Eelnõust ei tulene regulatsiooni erisuse põhjuseid ja seletuskirjas on ekslikult eeldatud (vt

lk 4), et välialal müranõuded ei ole täidetud.

7) Eelnõu rakendamise kulusid ei ole hinnatud. Eelnõu kohaselt tuleb uute müraallikate

planeerimisel arvestada, et planeeritav müraallikas ei ületaks sihtväärtust ümbruskonna

müratundlikel aladel. Tegu on senise planeerimisel kasutatud praktika oluliselt rangemaks

muutmisega. Mitmete infrastruktuuri objektide (nt maanteed, raudteed,

tööstusettevõtted, tuulepargid) puhul on seni reeglina lähtutud piirväärtusest ja

leevendavaid meetmeid kavandatud juhul, kui on oht piirväärtuse ületamiseks. Eelnõu

3 Vt nt: https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/05/09/finis-jookseb-eest-arendajad-takerduvad-tallinnas-aastateks- ametnike-noudmistesse

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

vastuvõtmise korral võib eeldada, et eelnõu omab olulist mõju vastavate objektide

rajamisele (nt ehitusmaksumus, tuulepargi võimsus jne). Ka mõjusid

kinnisvaraarendajatele ja kohalikele omavalitsustele ei ole hinnatud (planeerimisprotsessi

venimine, kinnisvarahindade ja ehitustööde hindade tõus).

8) Müra hindamise koht. EKFL leiab, et tänane praktika, mis keskendub kavandatavate hoonete fassaadidele mõjuvate müratasemete hindamisele, ei täida nii arendajate, ametkondade, kohalike omavalitsuste ega ka avalikku huvi ja ühist eesmärki - heade akustiliste tingimuste tagamine elukeskkonnas ja inimeste viibimise aladel.

Tänane fassaadide müratasemetele keskenduv käsitlus tuleneb eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega4 ja selle aluselt koostatud keskkonnaministri 20.10.2026 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“, rakenduspraktikast, kus sellisel viisil hinnatakse linnakeskkondade mürataset ning mis on aluseks müra vähendamiseks meetmete kavandamisel – eelkõige liiklusmüra vähendamisega. Tegemist ei ole regulatsiooniga, mis oleks suunatud inimeste kesklinnast või suuremate tänavate äärest äraviimisega läbi elufunktsiooniga uusehitiste ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiste keelamise, vaid direktiivi eesmärgiks on keskkonnamüra vältimine ja vähendamine. EKFL selgitab, et praktikas on näiteks kooskõlastamata jäetud detailplaneering, kus Terviseameti hinnangul müra normtasemed ei ole täidetud 6.-7. korruse kõrgusel fassaadil, kuigi on ilmne, et väljaspool fassaadi ehk õues nimetatud korruste kõrgustel inimene kunagi ei viibi. Hoone fassaad tuleb nagunii rajada piisava helikindlusega, et tagada siseruumides kehtivate müranormide järgmine. Ehk hoonet ei lubata vaatamata sellele, et inimeste tegelikes viibimiskohtades oleks müranormid täidetud.

EKFL peab põhjendatuks akustiliste nõuete rakendamise asukohtade selgema määratlemise – keskenduda tuleb elulisele sisule ehk aladele, kus inimesed päriselt viibivad ja aega veedavad - õues mänguväljakud, puhkuseks kasutatavad sisehoovid, välijõusaalid, haridusasutuste puhul õppetegevuse läbiviimise kohad. Ning siseruumides kehtivad nagunii siseruumide normid, mis on täitmiseks kohustuslikud, (vt Lisa 1, EKFL ettepanek § 56 lg 3 sõnastuseks).

Eeltoodust tulenevalt on vajalik eelnõuga või selle rakendusaktidega lahendada üheselt ka küsimused müra hindamise ja mõõtmise tingimustest ja tulemuste rakendamisest AÕKS § 56 rakendamisel ning selgelt tuleks eristada, millest lähtutakse hoone ning hoone funktsioonide antud asukohta põhimõttelisel lubamisel (mis saaks ja peaks toimuma inimeste õues viibimise järgi) ning mis on aluseks võimalikeks kõrgendatud ehituslikeks nõueteks paremate müratingimuste tagamiseks (nt tugevama helipidavusega fassaadi vajadus ka 2. korrusel ning kõrgemal, teepoolsele küljele rõdude lubamine vaid siis, kui need on klaasitud, magamistubade mitte kavandamine teepoolsele küljele vms, nõuded mänguväljakute, puhkealade, välijõusaalide jms paigutamisel õues nii, et müra normtasemed oleks täidetud). Selline kontseptsioon tekitaks võimaluse rakendada moodsaid linnaplaneerimise võtteid, muuhulgas hoonete kasutamist müratõketena ning selle kaudu vaiksete alade tekitamisega ülejäänud piirkonda. Hoonete müratõkkena kasutamine on tuntud planeerimisvõte müra vähendamiseks ülejäänud piirkonnas.

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A32002L0049

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

3.11. Arvestades eeltoodut esitab EKFL Lisas 1 oma ettepaneku AÕKS muutmiseks. EKFL

rõhutab, et seadusmuudatus tingib kindlasti ka vajaduse Keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ muutmiseks, mille osas

soovib EKFL samuti oma seisukoha esitada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Tõnis Rüütel

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor/juhatuse liige

Kiriku 6 Telefon: 641 1516 A/a: EE672200221067971207

10130 TALLINN Faks: 641 1516 Swedbank

Reg.nr: 80028076 E-post: [email protected]

Lisa 1. EKFL ettepanek AÕKS muutmiseks.

▪ AÕKS § 56 muutmine (täiendused alla joonitud)

§ 56. Välisõhus leviva müra normtasemed

(1) Välisõhus leviva müra normtase on arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade

hindamisel käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud mürakategooriasse kuuluval alal. Müraolukorda

hinnatakse muuhulgas planeeringute

koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel ehitiste kavandamisel.

(2) Välisõhus leviva müra normtasemed on:

1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uutel arendusaladel või planeeringus kindlaks

määratud aladel.

(2)1 Uus arendusala on kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määratud ning väljaspool

olemasolevat tiheasustusala või olemasolevat kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav uus

müratundlik ala. Müratundlik ala on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele

kohalduvad müra normtasemed. Olemasoleva kompaktse hoonestusega ala juhtotstarbe

muutmist ei käsitleta uue müratundliku ala kavandamisena.

Muudatuse põhjendus: olemasoleval tiheasustusalal on põhjendatud jätkuvalt järgida müra

piirväärtuseid, mis kohalduvad nii olemasolevatele kui uuetele hoonetele. Piirväärtustega on

samuti tagatud eelnõu seletuskirjas nimetatud eesmärgid. Sihtväärtuste kohaldamine saab

olla põhjendatud uutel arendusaladel või põhjendatud juhtudel planeeringus kindlaks

määratud aladel, kui kohalik omavalitsus peab seda vajalikuks.

(3) Planeeringust huvitatud isik tagab, et normtaset ei ületata inimese viibimise kohtades hoone

vahetus läheduses asuval maa-ala, mida kasutatakse puhkuseks (mänguväljak, puhkeala), õppetöö

läbiviimiseks ning maatulundusmaa õuealal.

(3)1 Juhul, kui hoone fassaadile mõjub normtaset ületav müra, näeb menetleja planeeringu või

projekteerimistingimustega ette meetmed müra leevendavate meetmete rakendamiseks, et

tagatud oleks Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes.

Muudatuse põhjendus: müra normtasemed tuleb tagada inimeste viibimiskohtades (õues

mänguväljakud, puhkealad, õppetegevuse alad). Hoone fassaadidele mõjuv üle normide

ulatuv müra on aluseks vajalike projekteerimis- ja ehituslike meetmete rakendamiseks, et

tagada nõuded inimeste viibimiskohtades (siseruumid, terrassid).

(3)2 Menetleja saadab planeeringu asjakohasel juhul Terviseametile arvamuse andmiseks.

Muudatuse põhjendus: Kuna elamud ei ole müraallikad, siis nende planeeringute

kooskõlastamine Terviseametiga ei ole VV määruse nr 133 alusel vajalik. Menetleja võib

asjakohasel juhul küsida Terviseameti arvamust planeeringule PlanS sätestatud korras.

(4) Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra mõõtmise meetodid kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.