(EIS) algatatud kooskõlastamine

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta ja Eesti õigusaktide

vastavustabel

ELi õigusakti norm ELi õigusakti

vastavus kehtivale

õigusele

ELi õigusakti normi

sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed

õigusaktid

Kommentaarid

I peatükk

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada

platvormitöö töötingimusi ja isikuandmete kaitset

järgmiselt:

a) kehtestades sellised meetmed, mis hõlbustavad

platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse

kindlaksmääramist;

b) edendades platvormitöö algoritmilises

juhtimises läbipaistvust, õiglust, inimjärelevalvet,

ohutust ja vastutust ning

c) suurendades platvormitöö läbipaistvust,

sealhulgas piiriülestes olukordades.

Ei ole vaja üle

võtta.

Direktiiv võetakse üle platvormitöö

seadusega.

2. Käesolevas direktiivis sätestatakse

miinimumõigused, mis kohalduvad kõigile liidus

platvormitöö tegijatele, kellel on või kellel

asjaolude hindamise põhjal leitakse, et neil on

tööleping või töösuhe liikmesriikides kehtivate

õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade

tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu

praktikat.

Käesolevas direktiivis sätestatakse ka normid

füüsiliste isikute kaitse parandamiseks seoses

nende isikuandmete töötlemisega, nähes ette

algoritmilise juhtimise meetmed, mida

kohaldatakse liidus platvormitöö tegijate suhtes,

sealhulgas nende suhtes, kellel puudub tööleping

või töösuhe.

Ei ole vaja üle

võtta.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidus

tehtavat platvormitööd korraldavate digitaalsete

tööplatvormide suhtes, olenemata nende asukohast

või kohaldatavast õigusest.

Vastab osaliselt. § 2. Kohaldamisala Eestis tehtavat platvormitööd

korraldavate digitaalsete

tööplatvormide suhtes

kohaldatakse käesolevat

seadust olenemata nende

asukohast või platvormi ja

vahendaja või platvormitöö

tegija vahelisele lepingule

kohaldatavast õigusest.

REÕSi § 35 kohaselt ei tohi töölepingule

kohalduva õiguse valik viia selleni, et

töötajalt võetakse kaitse, mis talle on

tagatud selle riigi õiguse imperatiivsete

sätetega. Kuna direktiiv laieneb ka neile

platvormitöö tegijatele, kes ei tööta

töölepingu alusel, võetakse säte üle

platvormitöö seaduse §-ga 2.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi

mõisteid:

Ei vasta. § 3. Terminid

a) „digitaalne tööplatvorm“ – füüsiline või

juriidiline isik, kes osutab teenust, mis vastab

kõigile järgmistele nõuetele:

i) seda osutatakse vähemalt osaliselt

kaugteenusena elektrooniliste vahendite, näiteks

veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu;

ii) seda osutatakse teenusesaaja taotlusel;

iii) see hõlmab vajaliku ja olulise komponendina

üksikisikute poolt tasu eest tehtava töö

korraldamist, olenemata sellest, kas seda tööd

tehakse internetis või konkreetses asukohas;

iv) see hõlmab automaatsete seire- või

otsustussüsteemide kasutamist;

(1) Platvorm käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline või

juriidiline isik (edaspidi isik),

kes osutab teenust, mis vastab

kõigile järgmistele

tingimustele:

1) teenust osutatakse vähemalt

osaliselt kaugteenusena

elektrooniliste vahendite, nagu

veebisaidi või mobiilirakenduse

kaudu;

2) teenust osutatakse

teenusesaaja taotlusel;

3) teenus sisaldab olulise osana

tasu eest tehtava töö

korraldamist;

4) teenuse osutamisel

kasutatakse automaatseid seire-

või otsustussüsteeme;

5) teenuse peamine eesmärk ei

ole vara kasutamine, jagamine

või kauba müük.

b) „platvormitöö“ – töö, mida korraldatakse

digitaalse tööplatvormi kaudu ja mida teeb liidus

üksikisik digitaalse tööplatvormi või vahendaja ja

üksikisiku vahelise lepingulise suhte alusel,

olenemata sellest, kas on olemas lepinguline suhe

üksikisiku või vahendaja ja teenusesaaja vahel;

Ei vasta. (2) Platvormitöö käesoleva

seaduse tähenduses on töö,

mida korraldatakse platvormi

kaudu ja mida teeb isik

platvormi või vahendaja ja

isiku vahelise lepingulise suhte

alusel, olenemata sellest, kas

isikul või vahendajal on

lepinguline suhe

teenusesaajaga.

c) „platvormitöö tegija“ – üksikisik, kes teeb

platvormitööd, olenemata sellest, milline on

lepinguline suhe või millisena on asjaomased

pooled selle suhte kindlaks määranud;

Ei vasta. (3) Platvormitöö tegija

käesoleva seaduse tähenduses

on platvormitööd tegev isik

sõltumata sellest, millise

lepingu alusel tööd tehakse või

millisena on pooled

omavahelise suhte kindlaks

määranud.

d) „platvormitöötaja“ – platvormitöö tegija, kellel

on tööleping või kelle puhul leitakse, et tal on

töösuhe liikmesriigis kehtivate õigusaktide,

kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes

arvesse Euroopa Kohtu praktikat;

Ei vasta. (4) Platvormitöötaja käesoleva

seaduse tähenduses on

töölepingu alusel

platvormitööd tegev füüsiline

isik.

e) „vahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes

platvormitöö digitaalsele tööplatvormile või

digitaalse tööplatvormi kaudu kättesaadavaks

tegemise eesmärgil:

i) loob lepingulise suhte kõnealuse digitaalse

tööplatvormi ja platvormitöö tegijaga või

ii) on kõnealuse digitaalse tööplatvormi ja

platvormitöö tegija vahel alltöövõtuahelas;

Ei vasta. (5) Vahendaja käesoleva

seaduse tähenduses on isik, kes

eesmärgiga teha platvormitöö

kättesaadavaks platvormile või

platvormi kaudu:

1) loob lepingulise suhte

platvormi ja platvormitöö

tegijaga või

2) on platvormi ja

platvormitöö tegija

vahelises alltöövõtuahelas.

f) „töötajate esindajad“ – platvormitöötajate

esindajad, näiteks ametiühingud ja esindajad, kelle

platvormitöötajad on vabalt valinud kooskõlas

riigisisese õiguse ja tavaga;

Vastab. Töötajate esindaja mõiste on kehtivas

õiguses laialt kasutatud ning selle sisu

tuleneb peamiselt töötajate usaldusisiku

seadusest (TUIS) ja ametiühingute

seadusest (AÜS). Eestis saavad töötajaid, sh

platvormitöötajaid, esindada eelkõige

töötajate usaldusisik, ametiühing ja/või

töökeskkonna esindajad

(töökeskkonnavolinik,

töökeskkonnanõukogu).

TUISi § 2 lg 1 kohaselt on usaldusisik

tööandja töötaja, kelle tööandja töötajate

üldkoosolek on valinud oma esindajaks

seadusest tulenevate ülesannete täitmisel

suhetes tööandjaga.

AÜSi § 2 lg 1 kohaselt on ametiühing

iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik

isikute ühendus, mille eesmärgiks on

töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste,

majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja

huvide esindamine ning kaitsmine.

g) „platvormitöö tegijate esindajad“ – töötajate

esindajad ja, niivõrd kui see on ette nähtud

riigisisese õiguse ja tavaga, muude platvormitöö

tegijate kui platvormitöötajate esindajad;

Vastab osaliselt.

(6) Platvormitöö tegijate

esindajad käesoleva seaduse

tähenduses on

platvormitöötajate esindajad ja

muud platvormitöö tegijate

esindajad.

Kuigi Eestis võivad AÜSi § 2 lg-te 1 ja 3

ning § 4 lg 1 kohaselt ametiühingusse

kuuluda kõik tööd tegevad isikud, sh

iseendale tööandjast platvormitöö tegijad,

ja ametiühingutel on õigus esindada ka

platvormitöö tegijaid ehk muu kui

töölepingu alusel tööd tegevaid isikuid, siis

ei ole vastavat mõistet Eesti õiguses praegu

kasutusel. Kuna mõiste on direktiivis läbiv,

võetakse see seadusega üle.

h) „automaatsed seiresüsteemid“ – süsteemid,

mida kasutatakse platvormitöö tegijate

töötulemuste või töökeskkonnas toimuva tegevuse

elektrooniliste vahendite abil kontrollimiseks,

jälgimiseks või hindamiseks või toetavad seda,

sealhulgas kogudes isikuandmeid;

Ei vasta. (7) Automaatne seiresüsteem

käesoleva seaduse tähenduses

on süsteem, mida kasutatakse

platvormitöö tegija töö

tulemuse või tegevuse

jälgimiseks, hindamiseks või

kontrollimiseks elektroonilise

vahendi abil, kogudes

sealhulgas isikuandmeid.

i) „automaatsed otsustussüsteemid“ – süsteemid,

mida elektrooniliste vahendite abil kasutatakse

selliste otsuste tegemiseks või toetamiseks, mis

mõjutavad märkimisväärselt platvormitöö tegijaid,

sealhulgas platvormitöötajate töötingimusi,

eelkõige otsuseid, mis mõjutavad nende

töölevõtmist, nende juurdepääsu tööülesannetele

ja tööülesannete korraldust, nende töötasu,

sealhulgas üksikute tööülesannete hinnastamist,

nende ohutust ja tervist, nende tööaega, nende

juurdepääsu koolitusele, nende edutamist või

samaväärset meedet ja nende lepingulist staatust,

sealhulgas nende konto piiramist, peatamist või

sulgemist.

Ei vasta. (8) Automaatne

otsustussüsteem käesoleva

seaduse tähenduses on süsteem,

mida elektrooniliste vahendite

abil kasutatakse sellise otsuse

tegemiseks või toetamiseks,

mis mõjutab märkimisväärselt

platvormitöö tegija

töötingimusi ja lepingulist

staatust. Eelkõige mõjutavad

platvormitöö tegijat otsused,

mis puudutavad töölevõtmist,

juurdepääsu tööülesannetele ja

tööülesannete korraldust,

töötasu, tööülesannete

hinnastamist, ohutust ja tervist,

tööaega, juurdepääsu

koolitusele, edutamist või muud

samaväärset meedet ning tema

konto piiramist, peatamist või

sulgemist.

2. Lõike 1 punktis a sätestatud digitaalse

tööplatvormi määratlus ei hõlma selliste teenuste

osutajaid, mille peamine eesmärk on vara

kasutamine või jagamine või mille abil saavad

isikud, kes ei ole kutsetöötajad, kaupu edasi müüa.

Ei vasta. § 3 lg 1 p 5

Artikkel 3

Vahendajad

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed

tagamaks, et kui digitaalne tööplatvorm kasutab

vahendajaid, on platvormitöö tegijatel, kellel on

vahendajaga lepinguline suhe, samasugune

käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitsetase kui

neil, kellel on digitaalse tööplatvormiga otsene

lepinguline suhe. Selleks võtavad liikmesriigid

kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga meetmeid

asjakohaste mehhanismide kehtestamiseks, mis

asjakohasel juhul hõlmavad solidaarvastutuse

süsteeme.

Ei vasta. § 4. Kaitse tagamine

vahendajate kasutamise

korral

(1) Kui platvormitööd tehakse

vahendaja kaudu, lepivad

platvorm ja vahendaja kokku,

kes vastutab käesolevas

seaduses platvormile sätestatud

kohustuste täitmise eest.

(2) Platvorm ja vahendaja

teevad koostööd ja vahetavad

teavet ulatuses, mis on vajalik

platvormitöö tegijale käesoleva

seadusega ettenähtud õiguste

tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud kokkuleppe

puudumise korral vastutavad

platvorm ja vahendaja

käesolevas seaduses sätestatud

kohustuste täitmise eest

solidaarselt.

II peatükk

TÖÖALANE STAATUS

Artikkel 4

Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine

1. Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja

tulemusliku korra platvormitöö tegijate õige

tööalase staatuse kindlaksmääramise

kontrollimiseks ja tagamiseks, eesmärgiga teha

Vastab. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 märgib,

et töölepingu alusel teeb üks isik teisele

isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja

kontrollile. TLSi § 1 lg 2 kohaselt

kindlaks, kas on olemas töösuhe liikmesriikides

kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või

tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu

praktikat, sealhulgas artikli 5 kohase töösuhte

õigusliku eelduse kohaldamise kaudu.

eeldatakse töölepingut, kui üks isik teeb

teisele isikule tööd, mille tegemist võib

vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu

eest. Samas, § 1 lg 4 kohaselt ei ole tegu

töösuhtega TLSi mõistes, kui töö

tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise

viisi, aja ja koha valikul olulisel määral

iseseisev. Töötegijal on ka täna võimalus

õigusliku eelduse rakendamiseks (töösuhte

tuvastamiseks) pöörduda

töövaidluskomisjoni või kohtusse

(töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS)

§ 2 lg 1 p 1; tsiviilkohtumenetluse

seadustik (TsMS) § 368 lg 1). Lisaks on

Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 lg 61

kohaselt töölepingulise suhte tuvastamise

õigus ka Tööinspektsioonil järelevalve

raames.

2. Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel

juhindutakse peamiselt tegeliku töö tegemisega

seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire-

või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö

korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe

on määratud lepingulises kokkuleppes, milles

asjaomased pooled võivad olla kokku leppinud.

Vastab osaliselt. § 5. Töösuhte tuvastamine

Töösuhte tuvastamisel

võetakse arvesse platvormi

poolt platvormitöö

korraldamisel teostatava

juhtimise ja kontrolli ulatust,

sealhulgas automaatsete seire-

ja otsustussüsteemide

kasutamist.

Vaidluse korral hindab lepingulise suhte

olemust TVK või kohus. Sealjuures

lähtutakse kohtus alati faktilistest

asjaoludest (TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg

8). Selgitamaks välja, kas tegemist on

töösuhtega, hinnatakse töölepingule

iseloomulikke tunnuseid ja konkreetset

lepingulist suhet iseloomustavaid tegureid.

TLSi § 1 lg-d 1 ja 2 toovad esile

töölepingule iseloomulikud tunnused: 1)

töö kui järjepideva protsessi tegemine; 2)

tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku

juhtimisele ja kontrollile; 3) töö eest

1 Vt täpsemalt TLS selgitused TLS § 1 kohta. Kättesaadav: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-09/TLS%20selgitused_2024%20august.pdf.

perioodilise tasu maksmine.1 Töösuhtega ei

ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on

töö tegemise viisi, aja ja koha valikul

olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4).

Seega lähtub töövaidlusorgan või kohus

hinnangut andes mh lepingulise suhte

sisust tervikuna, mitte formaalselt lepingu

pealkirjast.

Samas ei ole kehtivas õiguses käsitletud

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

rolli juhtimise ja kontrolli juures. Seetõttu

markeeritakse, et platvormitöö korral võib

juhtimine ja kontroll avalduda ka

algoritmilise juhtimise kaudu ning seda

tuleb töösuhte tuvastamisel arvesse võtta.

3. Kui töösuhte olemasolu on kindlaks tehtud,

määratakse vastavalt liikmesriigi õigussüsteemile

selgelt kindlaks tööandja kohustusi kandev pool

või pooled.

Vastab. TvLSi § 56 lg 7 ning TsMSi § 442 lg 8

kohaselt märgib TVK või kohus oma

otsuses muu hulgas tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, samuti tõendid,

millele on rajatud TVK/kohtu järeldused.

Kui töövaidlusorgan tuvastab töösuhte

olemasolu, määrab ta otsust tehes alati

kindlaks tööandja.

Artikkel 5

Õiguslik eeldus

1. Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse

tööplatvormi ja selle platvormi kaudu

platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on

töösuhe, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad

Vastab osaliselt. § 6. Töösuhte eeldus

platvormitöös

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 märgib,

et töölepingu alusel teeb üks isik teisele

isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja

kontrollile. TLSi § 1 lg 2 kohaselt

liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide,

kollektiivlepingute või tavade kohasele

juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa

Kohtu kohtupraktikat. Kui digitaalne tööplatvorm

püüab õiguslikku eeldust ümber lükata, peab

digitaalne tööplatvorm tõendama, et kõnealune

lepinguline suhe ei ole töösuhe liikmesriikides

kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või

tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu

kohtupraktikat.

(1) Platvormitööle

kohaldatakse töölepingu

seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud

eeldust töölepingu olemasolu

kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud eeldus ei rakendu,

kui platvorm tõendab, et

platvormi ja platvormitöö tegija

vahel ei ole töösuhet töölepingu

seaduse tähenduses.

eeldatakse töölepingut, kui üks isik teeb

teisele isikule tööd, mille tegemist võib

vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu

eest.

Samas puudub kehtivast õigusest sõnaselge

ümberpööratud tõendamiskoormuse

põhimõte TLSi § 1 lg-s 2 sätestatud

õigusliku eelduse rakendamisel.

2. Lõike 1 kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid

tulemusliku ümberlükatava töösuhte õigusliku

eelduse, mis kujutab endast menetluse

lihtsustamist platvormitöö tegijate jaoks. Lisaks

tagavad liikmesriigid, et kõnealune õiguslik eeldus

ei suurenda platvormitöö tegijate või nende

esindajate nõuete koormust nende õige tööalase

staatuse kindlaksmääramise menetluses.

Vastab. TLSi § 1 lg 2 kohaselt eeldatakse

töölepingut, kui üks isik teeb teisele isikule

tööd, mille tegemist võib vastavalt

asjaoludele oodata üksnes tasu eest.

3. Käesolevas artiklis sätestatud õiguslikku eeldust

kohaldatakse kõigis asjaomastes haldus- või

kohtumenetlustes, kui vaidluse all on platvormitöö

tegija õige tööalase staatuse kindlaksmääramine.

Õiguslikku eeldust ei kohaldata maksu-,

kriminaal- ja sotsiaalkindlustusmenetluste suhtes.

Liikmesriigid võivad siiski sellistes menetlustes

kohaldada õiguslikku eeldust riigisisese õiguse

alusel.

Vastab. Töövaidlusorganid mõistavad õigust

üksnes seaduse alusel (vt nt põhiseaduse §

3, TvLS § 4 lg 2, TsMS § 2). Seega

olukorras, kus vaidluse all on küsimus

lepingulise suhte olemusest, rakendavad

töövaidlusorganid TLSi, sh TLSis

sisalduvat töölepingu õiguslikku eeldust.

Maksukorralduse seaduse §-st 84

tulenevalt on maksuhalduril õigus

maksustada tehingud vastavalt nende

tegelikule majanduslikule sisule.

Riigikohus on leidnud, et MTA-l on

võimalik kvalifitseerida töölepinguteks

formaalselt kahe juriidilise isiku vahel

sõlmitud lepinguid (nt RKHKo 3-18-1740,

p 17.1).

4. Platvormitöö tegijatel, ning kooskõlas

riigisisese õiguse ja tavaga nende esindajatel, on

õigus algatada lõike 3 esimeses lõigus osutatud

menetlusi platvormitöö tegija õige tööalase

staatuse kindlaksmääramiseks.

Vastab. TsMSi § 217 lg 1 ning TvLSi § 17 lg 1

kohaselt võib TVKsse või kohtusse

pöörduda kas isiklikult või esindaja kaudu.

Individuaalsetes töösuhetes kaitsevad

töötajate esindajad (nt usaldusisik,

ametiühing) töötajate huve eelkõige

volituse alusel. Samuti tuleb järgida

esindusõiguse reeglistikku. TvLSi § 17 lg 2

ja TsMSi § 218 lg 1 järgi eeldab

töövaidluses esindamine töötajate esindaja

poolt õigushariduse olemasolu. Seega

võivad töötajate esindajad töötaja

sellekohase volituse korral ja

esindusõiguse reeglistikku järgides

töötajaid töövaidlustes esindada.

5. Kui riigi pädev asutus leiab, et platvormitöö

tegija võib olla valesti liigitatud, võtab ta

kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga asjakohased

meetmed või algatab menetlused kõnealuse isiku

õige tööalase staatuse kindlaksmääramiseks.

Vastab. Tööinspektsiooni põhimääruse § 61 järgi

hindab Tööinspektsioon vajaduse korral

järelevalve tegemisel tööd tegeva isiku ja

tööd võimaldava isiku vahelise õigussuhte

tunnuseid ning tuvastab, kas tegemist on

töölepingulise suhtega või mitte.

Tuginedes HMSi § 51 lg-le 1, võib

tööinspektor ettekirjutuse raames nõuda

lepingu ümbervormistamist, kuid võib

tunnistada kahe osapoole suhte ka ilma

2 Vt nt: https://www.tooelu.ee/et/7/toolepingu-solmimine#toolepingu-solmimine, https://www.tooelu.ee/et/11/lepingueelsed-labiraakimised. 3 Vt nt: https://www.tooelu.ee/et/58/toovaidlused#lisalugemist, https://ti.ee/toovaidluste-lahendamine/kuidas-poorduda/toovaidluskomisjoni-poordumine.

vastavasisulise tahteavalduseta töösuhteks,

misjärel kohaldub töösuhtele TLS.

6. Lepinguliste suhete puhul, mis on sõlmitud enne

2. detsembrit 2026 ja mis on sel kuupäeval veel

kehtivad, kohaldatakse käesolevas artiklis

sätestatud õiguslikku eeldust üksnes ajavahemiku

suhtes, mis algab kõnealusest kuupäevast.

Vastab. Olemasolev õiguslik eeldus on kehtiv

aastast 2009 ja eelnõuga seda ei muudeta.

Seetõttu kohaldub see platvormitöö

tegemise suhtes olenemata lepingulise

suhte sõlmimise ajast.

Artikkel 6

Toetusmeetmete raamistik

Liikmesriigid loovad toetusmeetmete raamistiku,

et tagada õigusliku eelduse tulemuslik

rakendamine ja järgimine. Eelkõige teevad

liikmesriigid järgmist:

a) töötavad digitaalsete tööplatvormide,

platvormitöö tegijate ja sotsiaalpartnerite jaoks

välja asjakohased suunised, sealhulgas

konkreetsete ja praktiliste soovituste kujul, et

mõista ja rakendada õiguslikku eeldust, sealhulgas

selle ümberlükkamisega seonduvaid menetlusi;

Vastab. Seaduseelnõude menetlemisele, sh

direktiive Eesti õigusesse üle võtmisele,

järgneb alati teavitustöö, milles

selgitatakse tehtud muudatusi ja nende

eesmärke. Näiteks uuendatakse

Tööinspektsiooni hallatavat www.tooelu.ee

portaali, kust leiab erinevat infot tööõiguse

kohta. Ka praegu on veebiportaalis rohkelt

infot näiteks lepingu liikide eristamise2 ja

töövaidluste3 kohta.

Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 p 16

kohaselt koordineerib ja korraldab TI

üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamise

muu hulgas töösuhteid reguleerivate

õigusaktide rakendamisest ja järelevalve

tulemustest.

Sama määruse § 12 punkt 2 kohaselt on TI

ennetuse ja teabe osakonna üheks

põhiülesandeks nõustada üldsust, töötajaid

ja tööandjaid töösuhetega seotud nõuetest,

parimatest praktikatest, jne. Punktis on

loetletud ka viisid, kuidas teavitustööd

tehakse.

b) töötavad kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga

riigi pädevate asutuste jaoks välja suunised ja

kehtestavad asjakohased menetlused, sealhulgas

riigi pädevate asutuste vahel tehtava koostöö

kohta, et ennetavalt teha kindlaks ja võtta sihikule

digitaalsed tööplatvormid, mis ei täida

platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse

kindlaksmääramise norme;

Vastab. Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 lg 1

kohaselt oma põhiülesannete täitmiseks

Tööinspektsioon muu hulgas kavandab,

koordineerib ja teeb järelevalvet

töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid

reguleerivate õigusaktide täitmise üle

töökeskkonnas ning kohaldab riikliku

järelevalve erimeetmeid seaduses

ettenähtud alustel ja ulatuses.

Selline meede on ka sihtkontroll

(Menetlustoimingud järelevalves |

Tööinspektsioon), mille käigus

kontrollitakse töösuhete õigusaktide

nõuetest kinnipidamist näiteks

konkreetsetel tegevusaladel.

Tööinspektsioon koostab iga aasta

järelevalvevalimi ettevõtetest, keda

plaanitakse järelevalve käigus kontrollida.

Valim võtab arvesse asjaolusid, nagu kas

tööandja tegutseb ohtlikus valdkonnas, kas

4 Lisainfo järelevalve valimi kohta: https://www.ti.ee/jarelevalve/jarelevalve-valim-2025, https://www.ti.ee/uudised/tooinspektsioon-avalikustas-kontrollitavate- ettevotete-nimekirja-2025-aastaks.

tööandja on esitanud riskianalüüsi, kas

mitmed tööandja vaidlused on jõudnud

töövaidluskomisjoni, kas tööandja kohta on

laekunud vihjeid jne.4

Tööinspektsiooni põhimääruse § 12 p 2

näeb ette ka ennetus- ja teavitustööd

koostöös tööandjatega.

c) näevad ette riigi pädevate asutuste poolt

kooskõlas riigisisese õiguse või tavaga tehtavad

tulemuslikud kontrollid ja inspekteerimised ning

näevad eelkõige asjakohasel juhul ette

konkreetsete digitaalsete tööplatvormide

kontrollid ja inspekteerimised, kui sellise

platvormi ja platvormitöö tegija vahelise töösuhte

olemasolu on kindlaks teinud riigi pädev asutus,

tagades samal ajal, et sellised kontrollid ja

inspekteerimised on proportsionaalsed ja

mittediskrimineerivad;

Vastab. Tööinspektsioon teeb korrapäraselt

järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja

töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete

täitmise üle, seejuures lähtudes

riskipõhisest hindamisest. Vt täpsemaid

selgitusi eelneva punkti juures.

d) näevad riigi pädevate asutuste jaoks ette

asjakohased koolitused ja tagavad algoritmilise

juhtimise valdkonna tehniliste eksperditeadmiste

kättesaadavuse, et kõnealused asutused saaksid

täita punktis b osutatud ülesandeid.

Vastab. Riigiasutused teevad pidevalt koostööd

koolituste korraldamiseks olenevalt

täpsemast koolitusvajadusest (nt

ekspertkoolituste tellimine, infohommikud

jne). Samuti vahetavad riigiasutused infot

ja häid kogemusi ning kujundavad

seisukohti oma vastutusvaldkonda

kuuluvates teemades, nt teevad koostööd

Tööinspektsioon, Andmekaitse

Inspektsioon, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Justiits-

ja Digiministeerium jne.

Tööinspektsiooni põhimääruse § 9 p 18

kohaselt töötab Tööinspektsioon välja

personali koolitusstrateegia, koordineerib

väliskoostöös tehtavaid koolitusi ja

korraldab ametnike tööalast väljaõpet ja

täiendõpet.

III peatükk

ALGORITMILINE JUHTIMINE

Artikkel 7

Piirangud isikuandmete töötlemisel automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil

1. Digitaalsed tööplatvormid ei tee automaatsete

seire- või otsustussüsteemide abil järgmist:

§ 7. Isikuandmete töötlemise

piirangud

(1) Platvorm ei või

automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide abil:

a) ei töötle platvormitöö tegija emotsionaalset või

psühholoogilist seisundit käsitlevaid

isikuandmeid;

Ei vasta. 1) töödelda platvormitöö tegija

emotsionaalset või

psühholoogilist seisundit

käsitlevaid isikuandmeid;

Nt määruse (EL) 2024/1689 (tehisintellekti

kohta) art 5 lg 1 p-s f on toodud, et

tehisintellekti kasutamine füüsilise isiku

töökohaga seotud emotsioonide

tuletamiseks on keelatud. Samas ei ole

automaatsed otsustus- ja seiresüsteemid

analoogsed tehisintellektisüsteemidega

(viimased võivad sisaldada tehisaru, aga ei

pruugi) ning seetõttu tehisintellektimäärus

siinkohal ei rakendu.

b) ei töötle eravestlustega seotud isikuandmeid,

sealhulgas teabevahetust muude platvormitöö

tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega;

Ei vasta. 2) töödelda platvormitöö tegija

eravestlustega seotud

isikuandmeid, sealhulgas

teabevahetust teiste

platvormitöö tegijate ja

platvormitöö tegijate

esindajatega;

c) ei kogu platvormitöö tegija isikuandmeid ajal,

mil platvormitöö tegija ei paku ega tee

platvormitööd;

Ei vasta. 3) koguda isikuandmeid ajal,

mil platvormitöö tegija ei paku

ega tee platvormitööd;

d) ei töötle isikuandmeid, et prognoosida

põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse,

kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse

tegutsemise õiguse või teavitamise ja

konsulteerimise õiguse kasutamist, nagu on

sätestatud põhiõiguste hartas;

Ei vasta. 4) töödelda isikuandmeid

eesmärgiga prognoosida

platvormitöö tegija Euroopa

Liidu põhiõiguste hartas

nimetatud põhiõiguste,

sealhulgas ühinemisvabaduse,

kollektiivläbirääkimiste ja

kollektiivse tegutsemise õiguse

või teavitamise ja

konsulteerimise õiguse

kasutamist;

Määruse (EL) 2016/679 (IKÜM) art 22

kohaselt on keelatud teha üksnes

automatiseeritud töötlusel põhinevat otsust,

kui see toob andmesubjektile kaasa

negatiivseid tagajärgi. Direktiivi sättes käib

aga jutt isikuandmete töötlemisest, et

tuletada/prognoosida isikute põhiõiguste

kasutamist, mis ei pruugi hõlmata vaid

automatiseeritud osa.

e) ei töötle isikuandmeid, et tuletada isiku rassilist

või etnilist päritolu, rändestaatust, poliitilisi

vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi,

puuet, terviseseisundit, sealhulgas krooniliste

haiguste või HIV staatust, emotsionaalset või

psühholoogilist seisundit, ametiühingusse

kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust;

Ei vasta. 5) töödelda isikuandmeid

eesmärgiga järeldada

platvormitöö tegija etnilist

päritolu, rändestaatust,

poliitilisi vaateid, usulisi või

filosoofilisi veendumusi,

terviseseisundit, emotsionaalset

või psühholoogilist seisundit,

ametiühingusse kuulumist,

seksuaalelu või seksuaalset

sättumust;

f) ei töötle platvormitöö tegija mis tahes

biomeetrilisi andmeid, nagu need on määratletud

määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 14, et teha

Ei vasta. 6) töödelda platvormitöö tegija

biomeetrilisi andmeid tema

identifitseerimise eesmärgil,

kindlaks nimetatud isiku identiteet, võrreldes

kõnealuseid andmeid andmebaasi salvestatud

muude füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

võrreldes kõnealuseid andmeid

teiste füüsiliste isikute

biomeetriliste andmetega.

2. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigi

platvormitöö tegijate suhtes alates töölevõtmis-

või valikuprotsessi algusest.

Ei vasta. (2) Käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatut kohaldatakse

ka lepingueelsetel

läbirääkimistel või lepingu

sõlmimist muul viisil ette

valmistades.

3. Lisaks automaatsetele seire- ja

otsustussüsteemidele kohaldatakse käesolevat

artiklit ka juhul, kui digitaalsetes tööplatvormides

kasutatakse automaatseid süsteeme, mis teevad või

toetavad otsuseid, mis ükskõik mis viisil

mõjutavad platvormitöö tegijaid.

Ei vasta. (3) Käesolevat paragrahvi

kohaldatakse ka juhul, kui

platvorm kasutab käesoleva

seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8

nimetamata automaatseid

süsteeme, mis teevad või

toetavad otsuseid, mis ükskõik

mis viisil mõjutavad

platvormitöö tegijaid.

III peatükk

ALGORITMILINE JUHTIMINE

Artikkel 8

Andmekaitsealane mõjuhinnang

1. Isikuandmete töötlemine digitaalse

tööplatvormi poolt automaatsete seire- või

otsustussüsteemide abil on töötlemisviis, mis võib

tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute

õigustele ja vabadustele määruse (EL) 2016/679

artikli 35 lõike 1 tähenduses. Kui digitaalsed

tööplatvormid hindavad kõnealuse artikli kohaselt

automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides

isikuandmete töötlemise mõju platvormitöö

tegijate isikuandmete kaitsele, sealhulgas

Ei vasta. § 8. Andmekaitsealane

mõjuhinnang

(1) Platvorm teeb automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisel isikuandmete

kaitse üldmääruse (EL)

2016/679 artiklis 35 sätestatud

andmekaitsealase

mõjuhinnangu, milles

käesoleva direktiivi artiklis 7 sätestatud töötlemise

piirangutele, küsivad digitaalsed tööplatvormid,

kes tegutsevad määruse (EL) 2016/679 artikli 4

punktis 7 määratletud vastutavate töötlejatena,

platvormitöö tegijate ja nende esindajate

seisukohti.

hinnatakse ka vastavust

käesoleva seaduse §-s 6

sätestatud isikuandmete

töötlemise piirangutele.

2. Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 1

osutatud hinnangu tulemused töötajate

esindajatele.

Ei vasta. (2) Platvorm küsib

mõjuhinnangu koostamisel

platvormitöö tegijate ja nende

esindajate seisukohti ning

esitab mõjuhinnangu

tulemused platvormitöö

tegijate esindajatele.

Artikkel 9

Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus

1. Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed

tööplatvormid teavitaksid platvormitöö

tegijaid, platvormitöötajate esindajad ja

taotluse korral riigi pädevaid asutusi

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisest.

See teave hõlmab järgmist:

Ei vasta. § 9. Automaatsete süsteemide

kasutamisest teavitamine

(1) Platvorm esitab

platvormitöö tegijatele ja

nende esindajatele käesoleva

paragrahvi lõigetes 2–4

nimetatud teabe kirjalikku

taasesitamist võimaldavas

vormis arusaadaval ja hõlpsasti

kättesaadaval kujul.

IKÜMi art 13 lg 1 p f kohaselt peab

andmetöötleja tegema subjektile teatavaks

teabe automatiseeritud otsuste, sealhulgas

profiilianalüüsi tegemise kohta ning

vähemalt nendel juhtudel sisulise teabe

kasutatava loogika ja selle kohta, millised

on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus

ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti

jaoks.

Direktiivi 2024/2831 kõnealune artikkel on

aga IKÜMist oluliselt spetsiifilisem ja

täpsustab, milliseid andmeid ja teavet

täpselt, kunas ja kellele tuleb esitada.

a) automaatsete seiresüsteemide puhul:

Ei vasta. (2) Automaatsete

seiresüsteemide kasutamise

i) asjaolu, et selliseid süsteeme

kasutatakse või et need võetakse

kasutusele;

ii) selliste süsteemide poolt

kontrollitavate, seiratavate või

hinnatavate andmete ja tegevuste

kategooriad, sealhulgas teenusesaajate

hinnangud;

iii) seire eesmärk ja kuidas süsteem seda

seiret teeb;

iv) sellistes süsteemides töödeldavate

isikuandmete vastuvõtjad või

vastuvõtjate kategooriad ning selliste

isikuandmete mis tahes edastamine või

üleandmine, sealhulgas

kontsernisiseselt;

korral esitab platvorm järgmise

teabe:

1) asjaolu, et selliseid süsteeme

kasutatakse või need võetakse

kasutusele;

2) süsteemide kontrollitavate,

seiratavate või hinnatavate

andmete ja tegevuste

kategooriad, sealhulgas

teenusesaajate hinnangud;

3) seire eesmärk ja viis, kuidas

süsteem seiret teeb;

4) süsteemides töödeldavate

isikuandmete vastuvõtjad või

vastuvõtjate kategooriad ning

isikuandmete mis tahes

edastamine või üleandmine,

sealhulgas kontserni sees.

b) automaatsete otsustussüsteemide puhul:

i) asjaolu, et selliseid süsteeme

kasutatakse või et need võetakse

kasutusele;

ii) selliste süsteemidega tehtavate või

toetatavate otsuste kategooriad;

iii) andmete kategooriad ja peamised

parameetrid, mida sellistes süsteemides

arvesse võetakse, ja nende peamiste

parameetrite suhteline tähtsus

Ei vasta. (3) Automaatsete

otsustussüsteemide kasutamise

korral esitab platvorm järgmise

teabe:

1) asjaolu, et selliseid süsteeme

kasutatakse või need võetakse

kasutusele;

2) süsteemide tehtavate või

toetatavate otsuste kategooriad;

3) andmete kategooriad ja

peamised parameetrid, mida

süsteemis arvesse võetakse,

ning peamiste parameetrite

automaatsete otsuste tegemisel,

sealhulgas viis, kuidas platvormitöö

tegija isikuandmed või käitumine

otsuseid mõjutavad;

iv) kui tehakse otsused peatada või sulgeda

platvormitöö tegija konto või

kehtestada sellele piirangud või

keelduda tehtud töö eest tasu

maksmisest, samuti otsuste puhul, mis

puudutavad nende lepingulist staatust,

või mis tahes muu samaväärse või

kahjuliku mõjuga otsuste puhul –

selliste otsuste põhjused;

suhteline tähtsus automaatsete

otsuste tegemisel, sealhulgas

viis, kuidas platvormitöö tegija

isikuandmed või käitumine

otsuseid mõjutavad;

4) otsuste põhjendused, mis

puudutavad platvormitöö

tegijate konto piiramist,

peatamist või sulgemist, tasu

maksmisest keeldumist,

lepingulist staatust või muid

samaväärse või kahjuliku

mõjuga otsuseid.

c) igat liiki otsused, mida teevad või toetavad

automaatsed otsustussüsteemid, mis

mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes

viisil.

Ei vasta. (4) Kui platvorm kasutab

käesoleva seaduse § 3 lõigetes

7 ja 8 nimetamata automaatseid

süsteeme, esitab platvorm

teabe igat liiki otsuste kohta,

mida teevad või toetavad

automaatsed süsteemid, mis

mõjutavad platvormitöö

tegijaid mis tahes viisil.

2. Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 1

osutatud teabe kirjaliku dokumendina, mis võib

olla elektrooniline. Teave esitatakse läbipaistval,

arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul,

kasutades selget ja lihtsat keelt.

Ei vasta. Paragrahv 9 lg 1

3. Digitaalsed tööplatvormid annavad

platvormitöö tegijatele kokkuvõtlikku lõikes 1

osutatud teavet neid, ja kui see on kohaldatav,

Ei vasta. (5) Platvorm esitab käesoleva

paragrahvi lõigetes 2–4

sätestatud kokkuvõtliku teabe

platvormitöö tegijale üksnes

nende töötingimusi otseselt mõjutavate süsteemide

ja nende omaduste kohta

tema töötingimusi otseselt

mõjutavate automaatsete

süsteemide ja nende omaduste

kohta:

a) hiljemalt esimesel tööpäeval; Ei vasta. 1) hiljemalt esimesel

tööpäeval;

b) enne töötingimusi, töökorraldust või

töötulemuste seiramist mõjutavate

muudatuste sisseviimist, ja

Ei vasta. 2) enne platvormitöö tingimusi,

korraldust või tulemuste

seiramist mõjutavate

muudatuste tegemist;

c) igal ajal nende taotluse korral. Ei vasta. 3) platvormitöö tegija nõudmise

korral.

Platvormitöö tegija taotluse korral esitavad

digitaalsed tööplatvormid neile ka põhjalikku ja

üksikasjalikku lõikes 1 osutatud teavet kõigi

asjaomaste süsteemide ja nende omaduste kohta.

Ei vasta. Paragrahv 9 lg 6 p 1.

4. Digitaalsed tööplatvormid annavad töötajate

esindajatele põhjalikku ja üksikasjalikku lõikes 1

osutatud teavet kõigi asjaomaste süsteemide ja

nende omaduste kohta. Nad esitavad selle teabe

Ei vasta. (6) Platvorm esitab käesoleva

paragrahvi lõigetes 2–4

sätestatud üksikasjaliku teabe

kõigi asjakohaste süsteemide ja

nende omaduste kohta:

1) platvormitöö tegijale tema

nõudmise korral;

a) enne nende süsteemide kasutamist; Ei vasta. 2) platvormitöö tegijate

esindajatele enne süsteemide

kasutuselevõttu, enne

platvormitöö tingimusi,

töökorraldust või tulemuste

seiramist mõjutavate

muudatuste tegemist ja nende

nõudmise korral;

b) enne töötingimusi, töökorraldust või

töötulemuste seiramist mõjutavate

muudatuste sisseviimist, ja

Ei vasta. Paragrahv 9 lg 6 p 2.

c) igal ajal nende taotluse korral. Ei vasta. Paragrahv 9 lg 6 p 2.

Digitaalsed tööplatvormid esitavad riigi

pädevatele asutustele põhjalikku ja üksikasjalikku

lõikes 1 osutatud teavet igal ajal nende taotluse

korral.

Ei vasta. 3) Tööinspektsioonile või

Andmekaitse Inspektsioonile

nende nõudmise korral.

5. Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 1

osutatud teabe isikutele, kes läbivad töölevõtmis-

või valikuprotsessi. Teave esitatakse kooskõlas

lõikega 2, see on kokkuvõtlik ja seotud üksnes

kõnealuses protsessis kasutatavate automaatsete

seire- või otsustussüsteemidega ning esitatakse

enne töölevõtmis- või valikuprotsessi algust.

Ei vasta. (7) Lepingueelsetel

läbirääkimistel või lepingu

sõlmimist muul viisil ette

valmistades esitab platvorm

töölesoovijale enne protsessi

algust kokkuvõtliku teabe

selles protsessis kasutatavate

automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide kohta.

6. Platvormitöö tegijatel on õigus nende töö käigus

digitaalse tööplatvormi automaatsetes seire- ja

otsustussüsteemides loodud isikuandmete,

sealhulgas arvamuste ja hinnangute

ülekandmisele, ilma et see kahjustaks teenusesaaja

määruse (EL) 2016/679 kohaseid õigusi.

Ei vasta. (8) Platvormitöö tegijatel on

õigus platvormitöö käigus

automaatsetes seire- ja

otsustussüsteemides loodud

isikuandmete, sealhulgas

arvamuste ja hinnangute

ülekandmisele isikuandmete

kaitse üldmääruse artiklis 20

sätestatud korras. Ülekandmise

hõlbustamiseks tagab platvorm

tasuta vahendid ning edastab

platvormitöö tegija taotlusel

andmed otse kolmandale

isikule.

IKÜM artikkel 20 reguleerib küll subjekti

puudutavate isikuandmete saamist ja

ülekandmist, kuid mitte andmetest

tuletatud arvamuste ja hinnangute saamist ja ülekandmist.

Digitaalne tööplatvorm annab platvormitöö

tegijatele tasuta vahendid, mis hõlbustavad nende

andmete ülekandmise õiguse tulemuslikku

kasutamist, millele on osutatud määruse (EL)

2016/679 artiklis 20 ja käesoleva lõike esimeses

lõigus. Platvormitöö tegija taotlusel edastab

digitaalne tööplatvorm sellised isikuandmed otse

kolmandale isikule.

Ei vasta. Paragrahv 9 lg 8.

Artikkel 10

Automaatsete süsteemide inimjärelevalve

1. Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed

tööplatvormid teevad järelevalvet selle üle, milline

on automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju

platvormitöö tegijatele, sealhulgas kohaldatavuse

korral nende töötingimustele ja võrdsele

kohtlemisele töökohal, ning hindavad seda

töötajate esindajate osalusel korrapäraselt ja igal

juhul iga kahe aasta järel.

Ei vasta. § 10. Automaatsete

süsteemide inimjärelevalve

(1) Platvorm tagab järjepideva

inimjärelevalve automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide

poolt tehtavate või toetatavate

üksikotsuste mõju üle

platvormitöö tegijatele,

sealhulgas nende

töötingimustele ja võrdsele

kohtlemisele töökohal.

(2) Platvorm teeb käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud

inimjärelevalvet

platvormitöötajate esindajate

osalusel korrapäraselt kuid

vähemalt kord iga kahe aasta

jooksul, korraldades

asjakohase hindamise.

2. Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed

tööplatvormid tagaksid piisavad inimressursid

Ei vasta. (3) Platvorm tagab käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2

tulemusliku järelevalve tegemiseks automaatsete

seire- või otsustusüsteemide tehtavate või

toetatavate üksikotsuste mõju üle ja selle

hindamiseks. Isikutel, kellele digitaalne

tööplatvorm on teinud ülesandeks järelevalve ja

hindamise, peab olema selle ülesande täitmiseks

vajalik pädevus, väljaõpe ja volitus, sealhulgas

automaatsete otsuste tühistamiseks. Kõnealuseid

isikuid kaitstakse nende ülesannete täitmisel töölt

vabastamise või sellega samaväärse meetme,

distsiplinaarmeetmete ja muu ebasoodsa

kohtlemise eest.

sätestatud inimjärelevalve

tegijate ja mõju hindajate

pädevuse, väljaõppe ja

volitused, sealhulgas

automaatsete otsuste

tühistamiseks.

Paragrahv 16 lg 5:

(5) Platvorm ei tohi käesoleva

seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2

nimetatud ülesannete täitjate

lepingut üles öelda ega neid

muul viisil ebasoodsalt kohelda

nende ülesannete täitmise tõttu.

3. Kui lõikes 1 osutatud järelevalve või hindamise

käigus tuvastatakse, et automaatsete seire- või

otsustussüsteemide kasutamisel esineb töökohal

suur diskrimineerimise oht, või leitakse, et

automaatsete seire- või otsustussüsteemidega

tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud

platvormitöö tegija õigusi, võtab digitaalne

tööplatvorm vajalikud meetmed, sealhulgas

muudab asjakohasel juhul automaatset seire- või

otsustussüsteemi või lõpetab selle kasutamise, et

selliseid otsuseid tulevikus vältida.

Ei vasta. (4) Kui inimjärelevalve või

hindamise käigus ilmneb, et

automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide kasutamisel

esineb tööl diskrimineerimise

risk või tuvastatakse, et

automaatse seire või

otsustussüsteemi tehtud või

toetatud üksikotsustega on

rikutud platvormitöö tegija

õigusi, võtab platvorm

meetmed selliste olukordade

ärahoidmiseks, eelkõige

muudab automaatset süsteemi

või lõpetab selle kasutamise.

4. Teave lõike 1 kohase hindamise kohta

edastatakse platvormitöötajate esindajatele.

Digitaalsed tööplatvormid teevad kõnealuse teabe

Ei vasta. (5) Käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud hindamise

tulemused edastatakse

taotluse korral kättesaadavaks ka platvormitöö

tegijatele ja riigi pädevatele asutustele.

platvormitöö tegijate

esindajatele ning nõudmise

korral ka platvormitöö

tegijatele, Tööinspektsioonile

ja Andmekaitse

Inspektsioonile.

5. Kõik otsused platvormitöö tegija lepingulise

suhte või konto peatamise või lõpetamise või

sellele piirangute kehtestamise kohta või kõik

muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused teeb

inimene.

Ei vasta. (6) Otsused platvormitöö tegija

lepingulise suhte või konto

peatamise, lõpetamise või

kontole piirangute

kehtestamise kohta ja muud

samaväärse kahjuliku mõjuga

otsused teeb inimene ning

nende tegemine üksnes

automaatse süsteemiga on

keelatud.

Artikkel 11

Läbivaatamine inimese poolt

1. Liikmesriigid tagavad, et platvormitöö tegijatel

on õigus saada põhjendamatu viivituseta

digitaalselt tööplatvormilt suulisi või kirjalikke

selgitusi iga automaatse otsustussüsteemi tehtud

või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse

läbipaistval ja arusaadaval viisil, kasutades selget

ja lihtsat keelt. Liikmesriigid tagavad, et

digitaalsed tööplatvormid võimaldavad

platvormitöö tegijatel võtta ühendust digitaalse

tööplatvormi määratud kontaktisikuga, et arutada

ja selgitada otsuse tegemiseni viinud fakte,

asjaolusid ja põhjuseid. Digitaalsed tööplatvormid

tagavad, et sellistel kontaktisikutel on nimetatud

Ei vasta. § 11. Automaatsete otsuste

selgitamine, läbivaatamine ja

parandamine inimese poolt

(1) Platvormitöö tegija

nõudmise korral esitab

platvorm selgituse automaatse

süsteemi tehtud või toetatud

otsuse kohta. Selgitus

esitatakse viivitamata

kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis selgel ja

arusaadaval viisil. Platvorm

tagab, et platvormitöö tegijal

ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja

volitus.

on võimalus võtta otsuse

tegemiseni viinud faktide,

asjaolude ja põhjuste

selgitamiseks ühendust pädeva,

väljaõppinud ja vajalike

volitustega kontaktisikuga.

Digitaalsed tööplatvormid esitavad platvormitöö

tegijale kirjaliku põhjenduse kõigi automaatse

otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta

peatada või lõpetada platvormitöö tegija konto või

kehtestada sellele piirangud, kõigi otsuste kohta

keelduda tasu maksmisest platvormitöö tegija

tehtud töö eest, kõigi otsuste kohta, mis

puudutavad platvormitöö tegija lepingulist

staatust, kõigi sarnase mõjuga otsuste kohta ja

kõigi otsuste kohta, mis mõjutavad töösuhte või

muude lepinguliste suhete olulisi aspekte, tehes

seda põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt selliste

otsuste jõustumise kuupäeval.

Vastab osaliselt. (2) Platvorm esitab

platvormitöö tegijale

viivitamata, kuid hiljemalt

otsuse jõustumise kuupäeval

kirjaliku põhjenduse kõigi

automaatsete otsustussüsteemi

tehtud või toetatud otsuste

kohta, mis käsitlevad:

1) platvormitöö tegija konto

piiramist, peatamist või

sulgemist;

2) tasu maksmisest keeldumist

tehtud platvormitöö eest;

3) platvormitöö tegija

lepingulist staatust;

4) muid punktides 1–3

nimetatud otsustega

samaväärset kahjulikku mõju

omavaid otsuseid või otsuseid,

mis mõjutavad töösuhte või

muude lepinguliste suhete

olulisi aspekte.

IKÜMi art 22 lg 3 näeb ette andmesubjekti

õiguse otsesele kontaktile vastutava

töötlejaga, et väljendada oma seisukohta ja

vaidlustada automatiseeritud otsus.

Platvormitöö direktiiv aga täpsustab

oluliselt andmesubjekti (platvormitöö

tegija) õigusi ja töötleja (platvormi)

kohustusi antud olukorras.

Lisaks laienevad platvormitöö direktiivi

kohaselt õigused ja kohustused ka

automatiseeritud süsteemide toel tehtud

otsustele, samas kui IKÜM reguleerib vaid

olukordi, kus otsus põhineb üksnes

automatiseeritud töötlusel.

2. Platvormitöö tegijatel ja kooskõlas riigisisese

õiguse või tavaga nende nimel tegutsevatel

platvormitöö tegijate esindajatel on õigus taotleda

digitaalselt tööplatvormilt lõikes 1 osutatud otsuste

Vastab osaliselt. (3) Platvormitöö tegijal ja tema

esindajal on õigus taotleda

käesoleva paragrahvi lõigetes 1

ja 2 nimetatud otsuste

Tegu on taas täpsustusega IKÜM artikkel

22 lõikele 3, mis näeb ette andmesubjekti

õigust väljendada oma seisukohta ja

vaidlustada otsus. Käesolev platvormitöö

läbivaatamist. Digitaalne tööplatvorm vastab

sellisele taotlusele, andes platvormitöö tegijale

piisavalt täpse ja asjakohaselt põhjendatud vastuse

kirjaliku dokumendina, mis võib olla

elektrooniline, põhjendamatu viivituseta ja igal

juhul kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest.

läbivaatamist. Platvorm vastab

taotlusele 14 kalendripäeva

jooksul taotluse saamisest

arvates kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning

esitab vastuses täpsed ja

asjakohased põhjendused.

direktiivi artikkel aga täpsustab

selgesõnaliselt, et platvormitöötegijal on

õigus otsuse läbivaatamisele, taotlusega

seotud täpsele ja põhjendatud vastusele,

vähemalt kahe nädala jooksul alates

taotluse saamisest.

3. Kui lõikes 1 osutatud otsusega rikutakse

platvormitöö tegija õigusi, parandab digitaalne

tööplatvorm kõnealuse otsuse viivitamata ja igal

juhul kahe nädala jooksul pärast otsuse

vastuvõtmist. Kui selline parandamine ei ole

võimalik, pakub digitaalne tööplatvorm tekitatud

kahju eest piisavat hüvitist. Igal juhul võtab

digitaalne tööplatvorm vajalikud meetmed,

sealhulgas muudab vajaduse korral automaatset

otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise, et

selliseid otsuseid tulevikus vältida.

Ei vasta. (4) Kui käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 sätestatud

automaatse süsteemi tehtud või

toetatud otsused rikuvad

platvormitöö tegija õigusi,

parandab platvorm otsuse

viivitamata, kuid hiljemalt 14.

kalendripäeval. Kui otsust ei

ole võimalik parandada,

hüvitab platvorm tekitatud

kahju ning võtab meetmed

selliste olukordade vältimiseks,

eelkõige muudab automaatset

otsustusprotsessi või lõpetab

selle kasutamise.

4. Käesolev artikkel ei piira riigisisestes

õigusaktides, kollektiivlepingutes ja tavades

sätestatud distsiplinaar- ja töölt

vabastamismenetluste kohaldamist.

Ei ole vaja üle

võtta.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata platvormitöö

tegijate suhtes, kes on ka määruse (EL) 2019/1150

artikli 2 punktis 1 määratletud ärikasutajad.

Ei vasta. (5) Käesolevat paragrahvi ei

kohaldata platvormitöö

tegijatele, kes on määruse (EL)

2019/1150 artikli 2 punktis 1

määratletud ärikasutajad.

Artikkel 12

Ohutus ja tervis

1. Ilma et see mõjutaks direktiivi 89/391/EMÜ

ning sellega seotud tööohutust ja töötervishoidu

käsitlevate direktiivide kohaldamist

platvormitöötajate suhtes, teevad digitaalsed

tööplatvormid järgmist:

§ 12. Platvormitöötaja

töötervishoid ja -ohutus

(1) Platvorm rakendab

töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses sätestatud nõudeid

platvormitöötajate tervise

kaitseks, sealhulgas:

TTOSi § 12 lg 1 kohaselt peab tööandja

tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

täitmise igas tööga seotud olukorras.

TTOSi § 134 sätestab tööandja kohustuse

koostada töökeskkonna riskianalüüs, sh

tegevuskava, milles tuleb hinnata

töökeskkonna ohutegurite riski töötaja

tervisele ja ohutusele ning kavandada

abinõud töötajate terviseriski vältimiseks

või vähendamiseks. Riskianalüüsis tuleb

arvestada lisaks ohuteguritele ka

töökohtade ja töövahendite ning

töökorraldusega seotud riske.

TTOSi § 121 sätestab tööandja kohustuse

rakendada meetmeid terviseriskide

vähendamiseks või vältimiseks ettevõtte

töö kõikides etappides, sh eesmärgiga

edendada töötaja kehalist, vaimset ja

sotsiaalset heaolu.

a) hindavad automaatsetest seire- ja

otsustussüsteemidest tulenevaid riske

nende isikute ohutusele ja tervisele,

eelkõige võimalikke tööõnnetustega

seotud, psühhosotsiaalseid ja

ergonoomilisi riske;

Vastab osaliselt. 1) hindab töökeskkonna

riskianalüüsi koostamisel

automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide

kasutamisega kaasnevaid riske

platvormitöötaja tervisele ja

ohutusele ning riskide

vähendamiseks rakendatavate

abinõude asjakohasust;

b) hindavad, kas kõnealuste süsteemide

kaitsemeetmed on kindlaks tehtud riskide

puhul asjakohased, pidades silmas

töökeskkonna eripära;

Vastab osaliselt. Paragrahv 12 lg 1 p 1

c) võtavad kasutusele asjakohased ennetus- ja

kaitsemeetmed.

Vastab osaliselt. 2) võtab kasutusele

asjakohased abinõud

automaatsete seire- ja

otsustussüsteemidega seotud

riskide vältimiseks või

vähendamiseks;

2. Seoses käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud

nõuetega tagavad digitaalsed tööplatvormid

platvormitöötajate ja/või nende esindajate

tulemusliku teavitamise ja nendega

konsulteerimise ning nende osalemise kooskõlas

direktiivi 89/391/EMÜ artiklitega 10 ja 11.

Vastab. TTOSi § 12 lg 3 sätestab tööandja

kohustuse teha töötajatega koostööd ohutu

töökeskkonna nimel. Tööandja peab

konsulteerima töötajate või töötajate

esindajaga küsimustes, mis puudutavad

töökeskkonna parandamise abinõude

kavandamist, juhendamise ja väljaõppe

ning töötervishoiuteenuse osutamise

korraldamist, päästetööde ja esmaabi

korraldust ning uue tehnoloogia ja uute

töövahendite valikut ja rakendamist.

Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud

ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu

elluviimisesse.

3. Digitaalsed tööplatvormid ei kasuta

automaatseid seire- või otsustussüsteeme viisil,

mis avaldab platvormitöötajatele põhjendamatut

survet või seab muul viisil ohtu platvormitöötajate

ohutuse ning füüsilise ja vaimse tervise.

Ei vasta. 3) ei kasuta automaatseid seire-

ja otsustussüsteeme viisil, mis

avaldab platvormitöötajale

põhjendamatut survet või seab

ohtu tema ohutuse, füüsilise

või vaimse tervise;

4) tagab töötervishoiu ja -

ohutuse nõuete rikkumistest

teavitamise kanali.

4. Lisaks automaatsetele otsustussüsteemidele

kohaldatakse käesolevat artiklit ka juhul, kui

digitaalsetes tööplatvormides kasutatakse

automaatseid süsteeme, millega tehakse või

toetatakse otsuseid, mis platvormitöötajaid mis

tahes viisil mõjutavad.

Ei vasta. (2) Käesolevat paragrahvi

kohaldatakse ka juhul, kui

platvorm kasutab § 3 lõigetes 7

ja 8 nimetamata automaatseid

süsteeme, mis teevad või

toetavad otsuseid, mis ükskõik

mil viisil mõjutavad

platvormitöötajaid.

5. Selleks et tagada platvormitöötajate ohutus ja

tervis, sealhulgas seoses vägivalla ja ahistamisega,

tagavad liikmesriigid, et digitaalsed tööplatvormid

võtavad ennetavaid meetmeid, tagades sealhulgas

tulemuslikud teatamiskanalid.

Vastab osaliselt. Paragrahv 12 lg 1 p 4 TTOSi § 134 reguleerib töökeskkonna

riskianalüüsi koostamist ja meetmete

rakendamist töötajate tervise kaitseks, sh

peab riskianalüüs hõlmama

psühhosotsiaalsetest ohuteguritest

tulenevaid riske ja ennetusmeetmeid.

TTOSi § 91 kohaselt on psühhosotsiaalsed

ohutegurid on õnnetus- või vägivallaohuga

töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja

ahistamine tööl, töötaja võimetele

mittevastav töö, pikaajaline töötamine

üksinda ja monotoonne töö ning muud

juhtimise, töökorralduse ja

töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad

mõjutada töötaja vaimset või füüsilist

tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Tööandja peab psühhosotsiaalsest

ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse

ennetamiseks rakendama abinõusid,

sealhulgas kohandama töökorralduse ja

töökoha töötajale sobivaks, optimeerima

töötaja töökoormust, võimaldama töötajale

tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja

hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama

ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.

Samas ei ole kehtivas seadusandluses

sõnaselgelt nõutud vastavate

teatamiskanalite loomist.

Artikkel 13

Teavitamine ja konsulteerimine

1. Käesolev direktiiv ei piira teavitamise ja

konsulteerimise osas direktiivi 89/391/EMÜ ega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide

2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ (18) kohaldamist.

Ei ole vaja üle

võtta.

2. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2002/14/EÜ

artikli 2 punktides f ja g määratletud töötajate

esindajate teavitamine ja nendega konsulteerimine

digitaalsete tööplatvormide kaudu hõlmab ka

otsuseid, mis tõenäoliselt toovad kaasa

automaatsete seire- või otsustussüsteemide

kasutuselevõtmise või olulised muudatused nende

kasutamises.

Ei vasta. § 13. Informeerimine ja

konsulteerimine

automaatsete süsteemide

kasutuselevõtu või muutmise

korral

(1) Enne automaatsete seire-

või otsustussüsteemide

kasutuselevõttu või nende

olulist muutmist informeerib ja

konsulteerib platvorm

platvormitöötajate esindajaid

või nende puudumise korral

platvormitöötajaid töötajate

usaldusisiku seaduse 5.

peatükis sätestatud korras.

Käesoleva lõike kohaldamisel toimub töötajate

esindajate teavitamine ja nendega konsulteerimine

direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud teavitamis- ja

konsulteerimisõiguste kasutamise korra kohaselt.

Ei vasta. Paragrahv 13 lg 1.

3. Platvormitöötajate esindajaid võib abistada

nende valitud ekspert, kui see on vajalik

teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva

küsimuse uurimiseks ning arvamuse

koostamiseks. Kui digitaalsel tööplatvormil on

asjaomases liikmesriigis rohkem kui 250 töötajat,

kannab eksperdiga seotud kulud digitaalne

tööplatvorm, tingimusel et need kulud on

proportsionaalsed. Liikmesriigid võivad määrata

kindlaks eksperditaotluste esitamise sageduse,

tagades samal ajal abi tulemuslikkuse.

Vastab osaliselt. (2) Kui platvormitöötajate

esindajad või platvormitöötajad

kasutavad käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul töötajate usaldusisiku

seaduse § 21 lõikes 5

sätestatud eksperdi kaasamise

õigust, eksperdi kaasamine on

vajalik teavitamise ja

konsulteerimise objektiks oleva

küsimuse uurimiseks ning

arvamuse koostamiseks ning

platvormil on Eestis rohkem

kui 250 töötajat, kannab

platvorm eksperdi kaasamisega

seotud mõistlikud kulud.

TUISi § 21 lg 5 kohaselt võib usaldusisik

või tema puudumisel töötajad kaasata

konsulteerimisse eksperte. Erinevalt

platvormitöö direktiivist ei täpsusta TUIS

aga ekspertide kaasamise tingimusi ega

kulude katmise korda.

Artikkel 14

Töötajate teavitamine

Kui platvormitöötajatel ei ole esindajaid, tagavad

liikmesriigid, et digitaalne tööplatvorm teavitab

asjaomaseid platvormitöötajaid otse otsustest, mis

tõenäoliselt toovad kaasa automaatsete seire- või

otsustussüsteemide kasutuselevõtmise või olulised

muudatused nende kasutamises. Teave esitatakse

kirjaliku dokumendina, mis võib olla

elektrooniline. See esitatakse läbipaistval,

arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul,

kasutades selget ja lihtsat keelt.

Ei vasta. Paragrahv 13 lg 1.

Artikkel 15

Erikord neile platvormitöö tegijate esindajatele, kes ei ole platvormitöötajate esindajad

Need platvormitöö tegijate esindajad, kes ei ole

töötajate esindajad, saavad kasutada töötajate

esindajatele artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõigete 1 ja 4,

artikli 10 lõike 4 ja artikli 11 lõike 2 alusel antud

õigusi üksnes niivõrd, kuivõrd nad tegutsevad

muude platvormitöö tegijate kui

platvormitöötajate nimel seoses nende

isikuandmete kaitsega.

Ei vasta. Paragrahv 8 lg 2, § 9 lg 1, § 9

lg 6 p 2, § 10 lg 5, § 11 lg 3.

IV peatükk

PLATVORMITÖÖ LÄBIPAISTVUS

Artikkel 16

Platvormitöö deklareerimine

Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed

tööplatvormid deklareeriksid platvormitöötajate

tehtud töö selle liikmesriigi pädevatele asutustele,

kus tööd tehakse, vastavalt asjaomaste

liikmesriikide õiguses sätestatud normidele ja

menetlustele.

Käesolev artikkel ei piira liidu õigusest tulenevaid

konkreetseid kohustusi, mille kohaselt

deklareeritakse töö liikmesriigi asjaomastele

asutustele piiriülestes olukordades.

Vastab. Kuna see säte puudutab vaid lepingulisi

töötajaid, siis kõik töötajad registreeritakse

TÖRi kaudu, olenemata sellest, kas

platvorm on asutatud ELis või väljaspool.

TI-l on omakorda see info võimalik

TÖRist välja võtta.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg

2 kohaselt on töötamise registri volitatud

töötlejad Tööinspektsioon ja Eesti

Töötukassa.

MKSi § 251 lg 4 p 1 kohaselt kantakse

töötamise registrisse andmed töölepingu

alusel töötavate isikute kohta.

Artikkel 17

Juurdepääs platvormitööd käsitlevale asjakohasele teabele

1. Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed

tööplatvormid teevad pädevatele asutustele ja

platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks

järgmise teabe:

§ 14. Teabe esitamise

kohustus

(1) Platvorm teeb

Tööinspektsioonile ja

platvormitöö tegijate

esindajatele kättesaadavaks

järgmise teabe:

Kuigi platvormid esitavad DAC 7

direktiivi raames EMTA-le samuti erinevat

infot, siis ei ole see info DAC 7 direktiivist

tuleneva nõude kohaselt teiste osapooltega

jagatav (selleks oleks igakordselt vaja

taotleda Euroopa Komisjonilt eriluba).

Seetõttu tuleb ette näha täiendav teabe

esitamise kohustus, mis ka platvormitöö

direktiiviga nõutud andmestiku riigile

tagab.

a)

asjaomase digitaalse tööplatvormi kaudu

platvormitöö tegijate arv jaotatuna tegevuse

taseme ja nende lepingulise või tööalase staatuse

järgi;

Ei vasta. 1) platvormitöö tegijate arv

eraldi lepingu liigi ja töötatud

tundide arvu järgi;

b)

nende lepinguliste suhete suhtes kohaldatavad

üldtingimused, mille on kindlaks määranud

digitaalne tööplatvorm;

Ei vasta. 2) platvormi lepinguliste

suhete üldtingimused;

c)

tegevuse keskmine kestus, nädala keskmine

töötundide arv inimese kohta ja asjaomase

digitaalse tööplatvormi kaudu regulaarselt

töötavate platvormitöö tegijate keskmine

sissetulek;

Ei vasta. Paragrahv 14 lg 3.

d)

vahendajad, kellega digitaalsel tööplatvormil on

lepinguline suhe.

Ei vasta. 3) loetelu vahendajatest,

kellega platvormil on

lepinguline suhe.

2. Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed

tööplatvormid annavad pädevatele asutustele

teavet platvormitöö tegijate tehtud töö ja nende

tööalase staatuse kohta.

Vastab. Tööinspektsioonil on järelevalve käigus

õigus küsida platvormitöö tegija kohta

lisateavet, sh dokumente

korrakaitseseaduse § 30 alusel.

3. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse iga

liikmesriigi kohta, kus isikud asjaomase digitaalse

tööplatvormi kaudu platvormitööd teevad. Lõike 1

punkti c puhul esitatakse see teave üksnes taotluse

korral.

Ei vasta. Paragrahv 14 lg 3.

4. Lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatakse

vähemalt iga kuue kuu järel ning lõike 1 punktiga

b seoses iga kord, kui tingimusi sisuliselt

muudetakse.

Ei vasta. (2) Platvorm ajakohastab

käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 1 ja 3 nimetatud

teavet vähemalt iga

kalendriaasta teise ja neljanda

kvartali lõpuks. Kui platvorm

on Euroopa Komisjoni

soovituse 2003/361/EÜ mikro-,

väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate määratlemise kohta

(ELT L 124, 20.05.2003, lk

36–41) mõistes mikro-, väike-

või keskmise suurusega

ettevõte, ajakohastab ta

nimetatud teavet iga neljanda

kvartali lõpuks. Platvorm

ajakohastab lõike 1 punktis 2

nimetatud teavet iga kord, kui

tingimusi muudetakse.

(3) Tööinspektsioonil ja

platvormitöö tegijate

esindajatel on õigus nõuda

platvormilt järgmist teavet:

1) korrapäraselt platvormitööd

tegevate platvormitöö tegijate

arv nende platvormil töötamise

kestuse järgi;

2) korrapäraselt platvormitööd

tegevate platvormitöö tegijate

nädala keskmine töötundide

arv platvormitöö tegija kohta;

3) korrapäraselt platvormitööd

tegevate platvormitöö tegijate

keskmine sissetulek.

Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid

ette näha, et digitaalsete tööplatvormide puhul, mis

on VKEd, sealhulgas mikroettevõtjad,

ajakohastatakse lõikes 1 osutatud teavet vähemalt

kord aastas.

Ei vasta. Paragrahv 14 lg 2.

5. Pädevatel asutustel ja platvormitöö tegijate

esindajatel on õigus küsida digitaalsetelt

tööplatvormidelt täiendavaid selgitusi ja üksikasju

mis tahes esitatud teabe kohta, sealhulgas

üksikasju töölepingu kohta. Digitaalsed

tööplatvormid vastavad sellisele taotlusele, andes

põhjendatud vastuse põhjendamatu viivituseta.

Ei vasta. (4) Tööinspektsioonil ja

platvormitöö tegijate

esindajatel on õigus küsida

platvormilt lisaselgitusi ja

üksikasju esitatud teabe kohta,

millele platvorm on kohustatud

vastama viivitamata.

V peatükk

ÕIGUSKAITSEVAHENDID JA NÕUETE TÄITMISE TAGAMINE

Artikkel 18

Õigus õiguskaitsele

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679

artiklite 79 ja 82 kohaldamist, tagavad

liikmesriigid, et platvormitöö tegijatel, sealhulgas

Vastab. Töötegijal on õigus oma õiguste rikkumise

korral pöörduda töövaidluskomisjoni või

neil, kelle töösuhe või muu lepinguline suhe on

lõppenud, on käesolevast direktiivist tulenevate

õiguste rikkumise korral juurdepääs õigeaegsele,

tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele

ning õigus õiguskaitsele, sealhulgas tekkinud

kahju piisavale hüvitamisele.

kohtusse (TvLS § 2 lg 1 p 1; TsMS § 3 lg

1).

Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 kohaselt

võib lepingulist kohustust rikkunud poolelt

nõuda kahju hüvitamist.

Artikkel 19

Menetlused platvormitöö tegijate nimel või toetuseks

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679

artikli 80 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et

platvormitöö tegijate esindajad või juriidilised

isikud, kellel on kooskõlas riigisisese õiguse või

tavaga õigustatud huvi kaitsta platvormitöö

tegijate õigusi, saavad osaleda mis tahes kohtu- või

haldusmenetluses, et tagada käesolevast

direktiivist tulenevate õiguste või kohustuste

täitmine. Liikmesriigid tagavad, et sellised

esindajad või juriidilised isikud saavad juhul, kui

rikutakse käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi

või kohustusi, tegutseda platvormitöö tegija või

tegijate nimel või toetuseks kooskõlas riigisisese

õiguse ja tavaga.

Vastab. AÜSi § 16 lg 1 sätestab, et kollektiivsetes

töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse

piires õigus esindada ja kaitsta töötajate

õigusi ja huve.

AÜSi § 16 lg 2 sätestab, et individuaalsetes

töösuhetes esindab ja kaitseb ametiühing

oma liikmete või teiste töötajate õigusi ja

huve vastava volituse alusel.

TSÜSi § 118 reguleerib asjakohase

volituse andmist.

TsMSi § 221 reguleerib esindaja

esindusõiguse tõendamist.

TvLSi § 17 lg 2 ja TsMSi § 217 lg 4

kohaselt kohaldatakse TVKs esindusele

TSÜSis esinduse kohta sätestatut. TsMSi §

218 seab esindusele teatud kitsendused,

mille kohaselt peab esindaja olema

advokaat, õigusharidusega isik, aga võib

olla ka hageja, kostja või menetlusosalise

sugulane.

Artikkel 20

Suhtluskanalid platvormitöö tegijatele

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed

tagamaks, et digitaalsed tööplatvormid annavad

platvormitöö tegijatele digitaalsete tööplatvormide

digitaristu või muude sarnaste tulemuslike

vahendite kaudu võimaluse üksteisega

eraviisiliselt ja turvaliselt ühendust võtta ja

omavahel suhelda ning võimaluse võtta ühendust

platvormitöö tegijate esindajatega ja esindajatel

nendega ühendust võtta, järgides samal ajal

määrust (EL) 2016/679. Liikmesriigid nõuavad, et

digitaalsed tööplatvormid hoiduksid juurdepääsu

võimaldamisest sellisele suhtlusele ja

teabevahetusele või selle jälgimisest.

Ei vasta. § 15. Platvormitöö tegijate

suhtluskanal

Platvorm tagab platvormitöö

tegijatele võimaluse suhelda

üksteise ja platvormitöö

tegijate esindajatega turvaliselt

ja konfidentsiaalselt platvormi

digitaristu või muu samalaadse

vahendi kaudu.

Artikkel 21

Juurdepääs tõenditele

1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi

sätetega seotud menetlustes on liikmesriigi

kohtutel või pädevatel asutustel võimalik nõuda

digitaalselt tööplatvormilt kõigi tema käsutuses

olevate asjakohaste tõendite avaldamist.

Vastab. TvLSi § 45 lg 5 kohaselt on poolel õigus

esitada TVK-le taotlus, et TVK nõuaks

vastaspoolelt välja tema käsutuses olevad

tõendid.

TsMSi § 279 lg sätestab, et isik, kelle

valduses on dokument, on kohustatud

kohtu nõudel esitama selle kohtule kohtu

määratud ajaks. § 278 sätestab isiku õiguse

taotleda kohtult dokumendi väljanõudmist

teiselt isikult.

2. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel

on õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldavate

tõendite avaldamist, kui nad peavad seda

menetluse jaoks oluliseks. Liikmesriigid tagavad,

Vastab. TsMSi § 59 lg 1(1) kohaselt võib kohus

piirata menetlusosalise õigust toimikuga

tutvuda, kui see oleks vastuolus teise

menetlusosalise või muu isiku kaaluka

et sellise teabe avaldamise nõudmisel on

liikmesriikide kohtutel kasutada tulemuslikud

meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks.

huviga. Samas, piirata ei või hagimenetluse

poolte õigust toimikuga tutvuda.

TsMSi § 38 lg 1 p 6 kohaselt võib

menetluse kuulutada ärisaladuse või muu

sellesarnase saladuse hoidmise eesmärgil

kinniseks. § 41 sätestab, et kohus saab

kohustada kinnisel istungil viibivaid

isikuid mitte avaldama seal teatavaks

saanud dokumente ja asjaolusid.

Artikkel 22

Kaitse halva kohtlemise või negatiivsete tagajärgede eest

Liikmesriigid kehtestavad vajalikud meetmed, et

kaitsta platvormitöö tegijaid, sealhulgas neid, kes

on nende isikute esindajad, digitaalse tööplatvormi

poolse halva kohtlemise eest või selliste

negatiivsete tagajärgede eest, mis tulenevad

digitaalsele tööplatvormile esitatud kaebusest või

menetlusest, mis on algatatud eesmärgiga tagada

käesoleva direktiiviga ettenähtud õiguste

järgimine.

Ei vasta. § 16. Kaitse ebasoodsa

kohtlemise eest ja lepingu

ülesütlemise korral

(1) Platvorm ei tohi

platvormitöö tegijat ja

platvormitöö tegijate esindajat

kohelda ebasoodsalt või

rakendada nende suhtes mis

tahes ebasoodsate

tagajärgedega meetmeid

seetõttu, et nad tuginevad

platvormitöö tegijate õigustele,

juhivad tähelepanu oma

õiguste rikkumisele või

toetavad teist platvormitöö

tegijat tema õiguste kaitsel.

TLSi § 21 näeb ette kaitse töölepingulisele

töötajale ebasoodsa kohtlemise eest, kuid

platvormitöö direktiivi kohaselt peab see

kehtima ka platvormitöö tegijatele.

Artikkel 23

Kaitse töölt vabastamise eest

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et

keelata platvormitöö tegijate töölt vabastamine või

nende lepingu lõpetamine või nendega

samaväärsete meetmete kohaldamine ja kõik

selleks tehtavad ettevalmistused põhjusel, et

platvormitöö tegijad on kasutanud käesolevas

direktiivis sätestatud õigusi.

Ei vasta. (2) Platvorm ei tohi

platvormitöö tegijaga sõlmitud

lepingut üles öelda, kohaldada

tema suhtes muid samaväärse

mõjuga meetmeid ega neid ette

valmistada põhjusel, et

platvormitöö tegija on

kasutanud käesolevas seaduses

sätestatud õigusi.

2. Kui platvormitöö tegijad leiavad, et nad

vabastati töölt, nende leping lõpetati või nende

suhtes kohaldati samaväärse mõjuga meetmeid

põhjusel, et nad on kasutanud käesolevas

direktiivis sätestatud õigusi, võivad nad küsida

digitaalselt tööplatvormilt töölt vabastamise,

lepingu lõpetamise või nendega samaväärsete

meetmete kohaldamise kohta piisava põhjenduse

esitamist. Digitaalne tööplatvorm esitab sellise

põhjenduse kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta.

Ei vasta. (3) Kui platvormitöö tegija

leiab, et temaga on leping üles

öeldud või kohaldatud muud

samaväärse mõjuga meedet

põhjusel, et ta kasutas

käesolevas seaduses sätestatud

õigusi, võib ta nõuda

platvormilt selle kohta

põhjendust. Platvorm esitab

põhjenduse viivitamata

kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle

tagamiseks, et kui lõikes 2 osutatud platvormitöö

tegijad esitavad kohtule või muule pädevale

asutusele või organile asjaolud, mis annavad alust

eeldada, et toimus selline töölt vabastamine,

lepingu lõpetamine või nendega samaväärsete

meetmete kohaldamine, on digitaalse tööplatvormi

ülesanne tõendada, et töölt vabastamise, lepingu

lõpetamise või nendega samaväärsete meetmete

kohaldamise põhjus oli lõikes 1 osutatust erinev.

Ei vasta. (4) Kui platvormitöö tegija

esitab kohtule või

töövaidluskomisjonile

asjaolud, mis võimaldavad

eeldada, et platvormitöö

tegijaga öeldi leping üles või

kohaldati muud samaväärse

mõjuga meedet põhjusel, et ta

kasutas käesolevas seaduses

sätestatud õigusi, loetakse, et

leping öeldi üles või meedet

kohaldati eelnimetatud

põhjusel, kui platvorm ei

tõenda vastupidist.

4. Liikmesriikidelt ei nõuta lõike 3 kohaldamist

menetluste suhtes, mille korral juhtumi asjaolude

uurimine on kohtu või muu pädeva asutuse või

organi ülesanne.

Ei ole vaja üle

võtta.

5. Lõiget 3 ei kohaldata kriminaalmenetluste

suhtes, kui liikmesriigid ei ole sätestanud teisiti.

Vastab. Kriminaalmenetluste puhul rakendatakse

kriminaalmenetluse seadustikku.

Artikkel 24

Järelevalve ja karistused

1. Järelevalveasutus või asutused, kes vastutavad

määruse (EL) 2016/679 kohaldamise järelevalve

eest, vastutavad ka käesoleva direktiivi artiklite 7–

11 kohaldamise järelevalve ja täitmise tagamise

eest (andmekaitseküsimuste puhul) kooskõlas

määruse (EL) 2016/679 VI, VII ja VIII peatüki

asjakohaste sätetega.

Ei vasta. § 17. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses

sätestatud nõuete täitmise üle

teeb riiklikku järelevalvet

Tööinspektsioon.

(2) Tööinspektsioon võib

käesolevas seaduses sätestatud

riikliku järelevalve tegemisel

kasutada korrakaitseseaduse §-

des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51

sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras.

(3) Käesoleva seaduse §-des 7–

11 sätestatud isikuandmete

töötlemise nõuete täitmise üle

teeb järelevalvet Andmekaitse

Inspektsioon Euroopa

Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/679

kohaselt.

Käesoleva direktiivi artiklite 7–11 rikkumise

korral kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 83

lõikes 5 osutatud haldustrahvide ülemmäära.

Ei vasta. (4) Andmekaitse Inspektsioon

kohaldab käesolevas seaduses

sätestatud isikuandmete

töötlemise nõuete rikkumise

korral isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 83 lõikes 5

sätestatud trahvi suuruse

ülemmäära.

2. Lõikes 1 osutatud asutused ning muud riigi

pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi

täitmise tagamisel vajaduse korral koostööd oma

vastava pädevuse piires, eelkõige juhul, kui tekib

küsimusi automaatsete seire- või

otsustussüsteemide mõju kohta platvormitöö

tegijatele. Sel eesmärgil vahetavad kõnealused

asutused kas taotluse korral või omal algatusel

asjakohast teavet, sealhulgas inspekteerimise või

uurimiste käigus saadud teavet.

Vastab. Asutustevahelist koostööd saab pidada

regulaarseks ja hea halduse tavadest

tulenevalt kohustuslikuks tegevuseks.

HMSis sätestatud haldusmenetluse

põhimõtetest tulenevalt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt,

tõhusalt, lihtsalt, kiirelt ja säästlikult ning

hoiduma isikule ülemääraste

ebameeldivuste tekitamisest. Eelnev

hõlmab põhimõtet, et vajadusel teevad

asutused omavahel koostööd ja vahetavad

asjakohast teavet. Seejuures sätestab

näiteks Tööinspektsiooni (TI) põhimääruse

§ 9 p 15 sõnaselge kohustuse teha

koostööd teiste täidesaatva riigivõimu

asutustega.

3. Riigi pädevad asutused teevad koostööd,

vahetades komisjoni toetusel asjakohast teavet ja

Vastab. Vt eelmine kommentaar.

parimaid tavasid õigusliku eelduse rakendamise

kohta.

4. Kui platvormitöö tegijad teevad platvormitööd

muus liikmesriigis kui see, kus digitaalne

tööplatvorm on asutatud, vahetavad nende

liikmesriikide pädevad asutused teavet käesoleva

direktiivi täitmise tagamiseks.

Vastab. Andmekaitse inspektsiooni põhimäärus § 9

p 5 ja TI põhimäärus § 12 p 2 sätestavad

kohustuse välispartneritega infovahetust

koordineerida ja oma tegevusvaldkonda

puudutavate organisatsioonide töös

osaleda. Vt ka eelmisi kommentaare.

5. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud määruse

(EL) 2016/679 kohaldamist, kehtestavad

liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse

käesoleva direktiivi alusel vastu võetud

liikmesriigi sätete või käesoleva direktiivi

kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba

kehtivate asjakohaste sätete rikkumise korral.

Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad,

hoiatavad ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise

laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud

töötajate arvuga.

Ei vasta.

Paragrahv 17 lg-d 1 ja 2.

6. Kui rikkumine on seotud sellega, et digitaalsed

tööplatvormid keelduvad täitmast õiguslikku

otsust, millega määratakse kindlaks platvormitöö

tegijate õige tööalane staatus, näevad liikmesriigid

ette karistused, mis võivad hõlmata rahalisi

karistusi.

Vastab. TsMSi § 601 lg 2 sätestab, et kui kohtu

määratud tähtaja jooksul kohustust ei

täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb

kohus trahvimääruse ja kordab varasemat

määrust koos uue trahvi määramise

hoiatusega. Kohus toimib sel viisil seni,

kuni kohustus täidetakse või esitatakse

määruse kohta vastuväide Sunniraha saab

määrata ka kohtutäitur.

VI peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Kollektiivläbirääkimiste edendamine platvormitöös

Ilma et see piiraks sotsiaalpartnerite autonoomiat

ja võttes arvesse riigisiseste tavade mitmekesisust,

võtavad liikmesriigid piisavaid meetmeid, et

edendada sotsiaalpartnerite rolli ja soodustada

kollektiivläbirääkimiste õiguse kasutamist

platvormitöös, sealhulgas meetmeid, et määrata

kindlaks platvormitöötajate õige tööalane staatus

ja hõlbustada III peatükis sätestatud algoritmilise

juhtimisega seotud platvormitöötajate õiguste

kasutamist.

Ei ole vaja üle

võtta.

Artikkel 26

Kaitse taseme säilitamine ja soodsamad sätted

1. Käesolev direktiiv ei ole piisav alus

platvormitöötajatele liikmesriikides juba pakutava

kaitse üldise taseme alandamiseks, sealhulgas

seoses kehtestatud menetlustega platvormitöö

tegijate õige tööalase staatuse

kindlaksmääramiseks ning nende esindajate

kehtivate õigustega.

Ei ole vaja üle

võtta.

2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust

kohaldada või kehtestada õigus- või haldusnorme,

mis on platvormitöötajate jaoks soodsamad, või

soodustada või lubada platvormitöötajate jaoks

soodsamate kollektiivlepingute kohaldamist

kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega.

Ei ole vaja üle

võtta.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ilma, et see

piiraks muid õigusi, mis on platvormitöö tegijatele

antud teiste liidu õigusaktidega.

Ei ole vaja üle

võtta.

Artikkel 27

Teabe levitamine

Liikmesriigid tagavad, et platvormitöö tegijatele ja

digitaalsetele tööplatvormidele, sealhulgas

Ei ole vaja üle

võtta.

VKEdele ning üldsusele tehakse teatavaks

käesoleva direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud

riigisisesed meetmed ning artiklis 1 sätestatud

reguleerimisesemega seotud juba kehtivad

asjakohased sätted, sealhulgas teave õigusliku

eelduse kohaldamise kohta. Liikmesriigid tagavad,

et see teave esitatakse selgel, arusaadaval ja

kergesti kättesaadaval viisil, sealhulgas puuetega

inimestele.

Artikkel 28

Kollektiivlepingud ja konkreetsed isikuandmete töötlemise normid

Liikmesriigid võivad õigusaktides või

kollektiivlepingutes sätestada üksikasjalikumad

normid, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse

platvormitöö tegijate isikuandmete töötlemisel

artiklite 9, 10 ja 11 kohaselt vastavalt artikli 26

lõikele 1. Liikmesriigid võivad lubada

sotsiaalpartneritel vastavalt riigisisesele õigusele

või tavale säilitada selliseid kollektiivlepinguid,

nende üle läbirääkimisi pidada, neid sõlmida ja

nende täitmist tagada, millega kehtestatakse

platvormitöötajate üldist kaitset austades

platvormitööd käsitlev kord, mis erineb

artiklites 12 ja 13 osutatud korrast, ja kui nad

teevad selle rakendamise ülesandeks

sotsiaalpartneritele vastavalt artikli 29 lõikele 4,

siis artiklis 17 osutatud korrast.

Ei ole vaja üle

võtta.

Artikkel 29

Ülevõtmine ja rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi

järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid

Ei vasta. § 18. Seaduse jõustumine

hiljemalt 2. detsembriks 2026. Liikmesriigid

teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Käesolev seadus jõustub 2026.

aasta 2. detsembril.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad,

lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse

või nende juurde viite käesolevale direktiivile.

Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Ei ole vaja üle

võtta.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva

direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt

vastu võetud põhiliste normide teksti.

Ei ole vaja üle

võtta.

3. Liikmesriigid võtavad kooskõlas oma riigisisese

õiguse ja tavaga asjakohaseid meetmeid, et tagada

sotsiaalpartnerite tõhus kaasatus ning edendada ja

parandada sotsiaaldialoogi käesoleva direktiivi

rakendamiseks.

Ei ole vaja üle

võtta.

4. Liikmesriigid võivad teha sotsiaalpartneritele

ülesandeks rakendada käesolevat direktiivi, kui

sotsiaalpartnerid seda ühiselt taotlevad ja kui

liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed

selle tagamiseks, et igal ajal suudetakse tagada

käesoleva direktiiviga eesmärgiks seatud

tulemuste saavutamine.

Ei ole vaja üle

võtta.

Artikkel 30

Läbivaatamine komisjoni poolt

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi rakendamise

läbi hiljemalt 2. detsembriks 2029, olles

konsulteerinud liikmesriikidega,

sotsiaalpartneritega liidu tasandil ja peamiste

sidusrühmadega ning võttes arvesse mõju

VKEdele, sealhulgas mikroettevõtjatele, ja kui see

on asjakohane, esitab seadusandlikke

muudatusettepanekuid. Sellisel läbivaatamisel

pöörab komisjon erilist tähelepanu sellele, millist

Ei ole vaja üle

võtta.

mõju avaldab vahendajate kasutamine käesoleva

direktiivi üldisele rakendamisele, samuti õigusliku

eelduse mõjususele.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval

pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Ei ole vaja üle

võtta.

Artikkel 32

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud

liikmesriikidele.

Ei ole vaja üle

võtta.

EELNÕU

27.02.2026

Platvormitöö seadus

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Käesolevas seaduses sätestatakse õigused ja kohustused digitaalsele tööplatvormile (edaspidi

platvorm), platvormitöö tegijale ja vahendajale eesmärgiga parandada platvormi kaudu tehtava

töö tingimusi.

§ 2. Kohaldamisala

Eestis tehtavat platvormitööd korraldava platvormi suhtes kohaldatakse käesolevat seadust

olenemata platvormi asukohast ning platvormi ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele

lepingule kohaldatavast õigusest.

§ 3. Terminid

(1) Platvorm käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik), kes

osutab teenust, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) teenust osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, nagu

veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu;

2) teenust osutatakse teenusesaaja taotlusel;

3) teenus sisaldab olulise osana tasu eest tehtava töö korraldamist;

4) teenuse osutamisel kasutatakse automaatseid seire- või otsustussüsteeme;

5) teenuse peamine eesmärk ei ole vara kasutamine, jagamine või kauba müük.

(2) Platvormitöö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja

mida teeb isik platvormi või vahendaja ja isiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata

sellest, kas isikul või vahendajal on lepinguline suhe teenusesaajaga.

(3) Platvormitöö tegija käesoleva seaduse tähenduses on platvormitööd tegev isik sõltumata

sellest, millise lepingu alusel tööd tehakse või millisena on pooled omavahelise suhte kindlaks

määranud.

(4) Platvormitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel platvormitööd tegev

füüsiline isik.

(5) Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö

kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu:

1) loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või

2) on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.

(6) Platvormitöö tegijate esindajad käesoleva seaduse tähenduses on platvormitöötajate

esindajad ja muud platvormitöö tegijate esindajad.

(7) Automaatne seiresüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida kasutatakse

platvormitöö tegija töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, hindamiseks või kontrollimiseks

elektroonilise vahendi abil, kogudes sealhulgas isikuandmeid.

(8) Automaatne otsustussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida

elektrooniliste vahendite abil kasutatakse sellise otsuse tegemiseks või toetamiseks, mis

mõjutab märkimisväärselt platvormitöö tegija töötingimusi ja lepingulist staatust. Eelkõige

mõjutavad platvormitöö tegijat otsused, mis puudutavad töölevõtmist, juurdepääsu

tööülesannetele ja tööülesannete korraldust, töötasu, tööülesannete hinnastamist, ohutust ja

tervist, tööaega, juurdepääsu koolitusele, edutamist või muud samaväärset meedet ning tema

konto piiramist, peatamist või sulgemist.

§ 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

(1) Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile

sätestatud kohustuste täitmise eest.

(2) Platvorm ja vahendaja teevad koostööd ja vahetavad teavet ulatuses, mis on vajalik

platvormitöö tegijale käesoleva seadusega ettenähtud õiguste tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm

ja vahendaja käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt.

§ 5. Töösuhte tuvastamine

Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli

ulatust, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist.

§ 6. Töösuhte eeldus platvormitöös

(1) Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu

olemasolu kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeldus ei rakendu, kui platvorm tõendab, et

platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse tähenduses.

§ 7. Isikuandmete töötlemise piirangud

(1) Platvorm ei või automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil:

1) töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid

isikuandmeid;

2) töödelda platvormitöö tegija eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust

teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega;

3) koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd;

4) töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse,

kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise

õiguse kasutamist;

5) töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu,

rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit,

emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või

seksuaalset sättumust;

6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil,

võrreldes kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetel läbirääkimistel või

lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades.

(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3

lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis

ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöö tegijaid.

§ 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

(1) Platvorm teeb automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklis 35 sätestatud

andmekaitsealase mõjuhinnangu, milles hinnatakse ka vastavust käesoleva seaduse §-s 6

sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele.

(2) Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate

seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.

§ 9. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

(1) Platvorm esitab platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele käesoleva paragrahvi lõigetes

2–4 nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti

kättesaadaval kujul.

(2) Automaatsete seiresüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe:

1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;

2) süsteemide kontrollitavate, seiratavate või hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad ning

teenusesaajate hinnangud;

3) seire eesmärk ja viis, kuidas süsteem seiret teeb;

4) süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning

isikuandmete mis tahes edastamine või üleandmine, sealhulgas kontserni sees.

(3) Automaatsete otsustussüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe:

1) asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;

2) süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad;

3) andmete kategooriad ja peamised parameetrid, mida süsteemis arvesse võetakse, ning

peamiste parameetrite suhteline tähtsus automaatsete otsuste tegemisel, sealhulgas viis, kuidas

platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad;

4) otsuste põhjendused, mis puudutavad platvormitöö tegijate konto piiramist, peatamist või

sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse või kahjuliku

mõjuga otsuseid.

(4) Kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid

süsteeme, esitab platvorm teabe igat liiki otsuste kohta, mida teevad või toetavad automaatsed

süsteemid ning mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil.

(5) Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud kokkuvõtliku teabe

platvormitöö tegijale üksnes tema töötingimusi otseselt mõjutavate automaatsete süsteemide ja

nende omaduste kohta:

1) hiljemalt esimesel tööpäeval;

2) enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste

tegemist ja

3) platvormitöö tegija nõudmise korral.

(6) Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud üksikasjaliku teabe kõigi

asjakohaste süsteemide ja nende omaduste kohta:

1) platvormitöö tegijale tema nõudmise korral;

2) platvormitöö tegijate esindajatele enne süsteemide kasutuselevõttu, enne platvormitöö

tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja nende

nõudmise korral;

3) Tööinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmise korral.

(7) Lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades esitab

platvorm töölesoovijale enne protsessi algust kokkuvõtliku teabe selles protsessis kasutatavate

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta.

(8) Platvormitöö tegijatel on õigus platvormitöö käigus automaatsetes seire- ja

otsustussüsteemides loodud isikuandmete, sealhulgas arvamuste ja hinnangute ülekandmisele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 sätestatud korras.

Ülekandmise hõlbustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning edastab platvormitöö tegija

taotlusel andmed otse kolmandale isikule.

§ 10. Automaatsete süsteemide inimjärelevalve

(1) Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende

töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.

(2) Platvorm teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud inimjärelevalvet platvormitöötajate

esindajate osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades

asjakohase hindamise.

(3) Platvorm tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud inimjärelevalve tegijate ja

mõju hindajate pädevuse, väljaõppe ja volitused, sealhulgas automaatsete otsuste tühistamiseks.

(4) Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et

automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud

platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks,

eelkõige muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemused edastatakse platvormitöö

tegijate esindajatele ning nõudmise korral ka platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja

Andmekaitse Inspektsioonile.

(6) Otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või kontole

piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused teeb inimene ning

nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud.

§ 11. Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt

(1) Platvormitöö tegija nõudmise korral esitab platvorm selgituse automaatse süsteemi tehtud

või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis selgel ja arusaadaval viisil. Platvorm tagab, et platvormitöö tegijal on võimalus võtta

otsuse tegemiseni viinud faktide, asjaolude ja põhjuste selgitamiseks ühendust pädeva,

väljaõppinud ja vajalike volitustega kontaktisikuga.

(2) Platvorm esitab platvormitöö tegijale viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise

kuupäeval kirjaliku põhjenduse kõigi automaatsete otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste

kohta, mis käsitlevad:

1) platvormitöö tegija konto piiramist, peatamist või sulgemist;

2) tasu maksmisest keeldumist tehtud platvormitöö eest;

3) platvormitöö tegija lepingulist staatust;

4) muid punktides 1–3 nimetatud otsustega samaväärset kahjulikku mõju omavaid otsuseid või

otsuseid, mis mõjutavad töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte.

(3) Platvormitöö tegijal ja tema esindajal on õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2

nimetatud otsuste läbivaatamist. Platvorm vastab taotlusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse

saamisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitab vastuses täpsed ja

asjakohased põhjendused.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud

otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid

hiljemalt 14. kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud

kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, eelkõige muudab automaatset

otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist

veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79) artikli 2

punktis 1 määratletud ärikasutajad.

§ 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

(1) Platvorm rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid

platvormitöötajate tervise kaitseks, sealhulgas:

1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsete seire- ja otsustussüsteemide

kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide

vähendamiseks rakendatavate abinõude asjakohasust;

2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega seotud

riskide vältimiseks või vähendamiseks;

3) ei kasuta automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis avaldab platvormitöötajale

põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või vaimse tervise;

4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumistest teavitamise kanali.

(2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3

lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis

ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöötajaid.

§ 13. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või

muutmise korral

(1) Enne automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist

informeerib ja konsulteerib platvorm platvormitöötajate esindajaid või nende puudumise korral

platvormitöötajaid töötajate usaldusisiku seaduse 5. peatükis sätestatud korras.

(2) Kui platvormitöötajate esindajad või platvormitöötajad kasutavad käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul töötajate usaldusisiku seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud eksperdi

kaasamise õigust, eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva

küsimuse uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250

töötajat, kannab platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud.

§ 14. Teabe esitamise kohustus

(1) Platvorm teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks

järgmise teabe:

1) platvormitöö tegijate arv eraldi lepingu liigi ja töötatud tundide arvu järgi;

2) platvormi lepinguliste suhete üldtingimused;

3) loetelu vahendajatest, kellega platvormil on lepinguline suhe.

(2) Platvorm ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud teavet iga

kalendriaasta teise ja neljanda kvartali lõpuks. Kui platvorm on Euroopa Komisjoni soovituse

2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L

124, 20.05.2003, lk 36–41) mõistes mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõte,

ajakohastab ta nimetatud teavet iga kalendriaasta neljanda kvartali lõpuks. Platvorm

ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet iga kord, kui tingimusi

muudetakse.

(3) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda platvormilt järgmist

teavet:

1) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate arv nende platvormil töötamise

kestuse järgi;

2) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate nädala keskmine töötundide arv

platvormitöö tegija kohta;

3) korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek.

(4) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus küsida platvormilt

lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta ning platvorm on kohustatud vastama viivitamata.

§ 15. Platvormitöö tegijate suhtluskanal

Platvorm tagab platvormitöö tegijatele võimaluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate

esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi

kaudu.

§ 16. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral

(1) Platvorm ei tohi platvormitöö tegijat ja platvormitöö tegijate esindajat kohelda ebasoodsalt

või rakendada nende suhtes mis tahes ebasoodsate tagajärgedega meetmeid seetõttu, et nad

tuginevad platvormitöö tegijate õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste rikkumisele või

toetavad teist platvormitöö tegijat tema õiguste kaitsel.

(2) Platvorm ei tohi platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut üles öelda, kohaldada tema suhtes

muid samaväärse mõjuga meetmeid ega neid ette valmistada põhjusel, et platvormitöö tegija on

kasutanud käesolevas seaduses sätestatud õigusi.

(3) Kui platvormitöö tegija leiab, et temaga on leping üles öeldud või kohaldatud muud

samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, võib

ta nõuda platvormilt selle kohta põhjendust. Platvorm esitab põhjenduse viivitamata kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mis võimaldavad

eeldada, et platvormitöö tegijaga öeldi leping üles või kohaldati muud samaväärse mõjuga

meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, loetakse, et leping öeldi

üles või meedet kohaldati eelnimetatud põhjusel, kui platvorm ei tõenda vastupidist.

(5) Platvorm ei tohi käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitjate lepingut

üles öelda ega neid muul viisil ebasoodsalt kohelda nende ülesannete täitmise tõttu.

§ 17. Riiklik järelevalve

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet

Tööinspektsioon.

(2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel kasutada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Käesoleva seaduse §-des 7–11 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teeb

järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 kohaselt.

(4) Andmekaitse Inspektsioon kohaldab käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete

töötlemise nõuete rikkumise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäära.

§ 18. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste

parandamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L, 2024/2831, 11.11.2024)

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

01.03.2026

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Platvormitöö seaduse eelnõuga on kavandatud terviklik õigusraamistik digitaalse tööplatvormi

(edaspidi platvorm) kaudu tehtava töö reguleerimiseks Eestis. Eelnõukohase seadusega

võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö

tingimuste parandamise kohta (edaspidi direktiiv), mis sätestab platvormide, platvormitöö

tegijate ning vahendajate õigused ja kohustused. Seadusega on kavas kehtestada selgemad

reeglid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse, õigluse ja inimese tehtava järelevalve tagamiseks

ning isikuandmete töötlemiseks platvormitöös, kus senine õiguslik raamistik on osutunud

ebapiisavaks.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi. Eesmärk ei ole reguleerida seda, kas platvormitöö tegijad peaksid tegutsema töötajatena või

iseseisvate teenuseosutajatena, vaid eesmärk on tagada, et tööd tehakse õige lepingu alusel.

Laiem siht on jõuda olukorrani, kus isikutele, kes tegelikkuses töötavad töösuhtele omastes

tingimustes, laieneksid ka asjakohased õigused ja sotsiaalsed garantiid.

Platvormid kasutavad platvormitöö korraldamisel laialdaselt automaatseid seire- ja

otsustussüsteeme, mille õiguslik käsitlus on seni olnud seotud eeskätt isikuandmete kaitse

üldmäärusest (edaspidi IKÜM) tulenevate kohustustega. Eelnõu eesmärk on suurendada

automatiseeritud töökorralduse läbipaistvust ja õiglust ning tagada, et platvormitöö tegijaid

oluliselt mõjutavaid otsuseid, näiteks otsuseid lepingulise suhte piiramise või lõpetamise kohta,

ei tehtaks üksnes automaatselt. Eelnõuga on kavandatud automaatsete süsteemide kasutamisega

kaasneva isikuandmete töötlemise piirangud, asjakohase andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemise kohustus, inimese tehtava automaatsete süsteemide järelevalve kohustus ning

automatiseeritud otsuste selgitamise ja vaidlustamise kord. Näiteks tagatakse platvormitöö

tegijale õigus saada teavet teda mõjutavate automatiseeritud otsuste kohta, küsida nende

põhjendusi ja taotleda otsuste läbivaatamist. Samuti kehtestatakse keeld teatud liiki andmete

töötlemiseks, näiteks eravestluste või emotsionaalse seisundiga seotud andmete töötlemiseks,

mis ei ole töökorralduse seisukohalt vältimatult vajalik.

Eelnõukohase seadusega nähakse ette platvormitööga seotud töötervishoiu ja tööohutuse

riskide, sealhulgas algoritmiliste süsteemidega seotud psühhosotsiaalsete ja ergonoomiliste

riskide hindamise kohustus. Samuti on kavas kehtestada platvormidele kohustus esitada

platvormitöö tegijate esindajatele ja Tööinspektsioonile statistilist ja struktureeritud teavet

platvormitöö ulatuse ning sellega seotud tingimuste kohta, mis on seni olnud piiratud mahus

kättesaadav. Ka on kavandatud kaitse ebasoodsa kohtlemise eest olukorras, kus platvormitöö

tegija kasutab seadusest tulenevaid õigusi, juhib tähelepanu rikkumistele või toetab teisi

platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel.

Eelnõuga kavandatu loob selgema ja efektiivsema õigusraamistiku nii platvormitööst tulu

teenivatele isikutele kui ka platvormidele, kes saavad edaspidi tegutseda prognoositavamas

regulatiivses keskkonnas. Riigile annab eelnõukohane seadus paremad võimalused tõhusaks

järelevalveks ning ausa konkurentsi tagamiseks platvormimajanduses.

Eelnõu koostamise ettevalmistamisel kaaluti nii uue eriseaduse kehtestamist kui ka

olemasolevate seaduste täiendamist. Uue seaduse loomise kasuks otsustati põhjusel, et

platvormitööga seotud probleemid puudutavad erinevaid õigusvaldkondi ning nende

reguleerimine üksnes kehtivaid seadusi muutes oleks toonud kaasa killustatud ja raskesti

hoomatava reeglistiku.

Eelnõuga kavandatu suurendab mõnevõrra platvorme opereerivate ettevõtjate halduskoormust

ning järelevalveasutuste töökoormust. Halduskoormus kasvab eelkõige uute teabe esitamise

kohustuste tõttu, samuti vajaduse tõttu viia platvormide sisemised protsessid ja tehnilised

lahendused kavandatud nõuetega kooskõlla. Tegemist on püsiva iseloomuga kohustustega, mis

samas tuginevad suurel määral juba olemasolevatele andmetele. Halduskoormust vähendava

meetmena on ette nähtud paindliku tööaja kokkuleppe kehtestamine töölepingu seaduse ja teiste

seaduste muutmise seadusega. Seda saab käsitada nii tööandjate kui ka järelevalveasutuste

koormust vähendava meetmena, kuna see võimaldab muutuvat töövajadust katta ühe selge ja

läbipaistva kokkuleppega töölepingu sees ning vähendab vajadust sagedaste

lepingumuudatuste, mitme järjestikuse töölepingu lisa või töölepingu asemel võlaõiguslike

lepingute kasutamise järele. See lihtsustab järelevalvet ning aitab ühtlasi vähendada töölepingu

ja muude lepingute eristamisega seotud vaidlusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere ([email protected]; 5378

5158). Eelnõu koostamises on osalenud sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena

Rahumets ([email protected]; 5916 2680) ning osakonnajuhataja Seili Suder

([email protected]; 5918 6829). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik

([email protected]; 5451 0226).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre (e-post [email protected], tel 514 6333).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud direktiiviga, mille eesmärk on parandada platvormitöö tegijate töötingimusi,

lihtsustada nende tööalase staatuse määramist ning kehtestada lisanõuded automatiseeritud

seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvuse ja isikuandmete kaitse tagamiseks platvormitöös.

Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt

2. detsembriks 2026.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (kinnitatud 19. juuni 2025) punktiga

„Eelnõu direktiivi (EL) 2024/2831 ülevõtmiseks (platvormitöö tingimuste parandamine)“.

Eelnõu ei ole seotud teiste Riigikogu menetluses olevate seaduseelnõudega.

Enne eelnõu loomist ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõukohase seadusega

võetakse üle Euroopa Liidu õigusest kohustuslikud sätted ning eelnõu vastab Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1

lõike 2 punktis 2 sätestatud erandile.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega IKÜM-i tähenduses.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Platvormitöö seaduse eesmärk on luua Eestis õiguslik raamistik platvormi vahendusel tehtava

töö reguleerimiseks ning tagada platvormitöö tegijatele õiglane, läbipaistev ja turvaline

töökeskkond. Seaduse eesmärk on parandada platvormitöö tegijate õiguskaitset, suurendada

õigusselgust platvormide ja töötegijate vahelistes suhetes ning tugevdada riikliku järelevalve

võimalusi platvormimajanduses. Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus direktiiviga

kooskõlla.

Eelnõu algatamise vajalikkus tuleneb eelkõige platvormimajanduse kiirest kasvust ning sellega

seotud õiguslikest probleemidest. Platvormitöös on sageli esinenud olukordi, kus isik töötab

töösuhtele omastes tingimustes, kuid lepinguliselt on ta määratletud iseseisva

teenusepakkujana. Selline olukord võib ebaõiglaselt piirata platvormitöö tegijate ligipääsu

töölepinguga seotud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele.

Töölepingu seadus, võlaõigusseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning IKÜM ei ole

loodud platvormitöö eripära silmas pidades. Samuti ei ole kehtivas õiguses eraldi reguleeritud

automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemide kasutamine töösuhetes, kuigi platvormid

tuginevad töö korraldamisel, tööülesannete jaotamisel, tasu määramisel ning konto piiramise

või lõpetamise otsustes ulatuslikult algoritmilistele lahendustele. See on toonud kaasa olukorra,

kus töötegijatel puudub sageli selgus, kuidas neid puudutavaid otsuseid tehakse, millistel alustel

neid hinnatakse ning millised on nende õiguskaitsevõimalused automatiseeritud otsuste vastu.

Lisaks on ilmnenud, et platvormitööga võivad kaasneda olulised tööohutusalased riskid,

eelkõige töötempo intensiivistumisest, pidevast algoritmilisest seirest ning ebastabiilsest ja

ettearvamatust sissetulekust põhjustatud psühhosotsiaalsed ohud. Kehtiv tööohutuse

regulatsioon ei käsitle piisavalt selliseid töökorralduse vorme, kus töökorraldus toimub üksnes

või peamiselt digisüsteemide kaudu.

Eelnimetatud probleemide lahendamiseks luuakse menetluslikult lihtsam mehhanism

platvormitöö tegijatele nende tööalase staatuse kindlaksmääramiseks töövaidluskomisjonis või

kohtus, sätestades ümberpööratud tõendamiskoormuse olukordades, kus esinevad töösuhtele

viitavad tunnused. Sätestatakse konkreetsed reeglid automatiseeritud seire- ja

otsustussüsteemide kasutamise kohta, sealhulgas inimese tehtava järelevalve kohustus,

selgitamis- ja ülevaatamisõigus ning keeld teha platvormitöö tegijat oluliselt kahjustavaid

otsuseid täisautomaatselt. Täpsustatakse isikuandmete töötlemise piire ning nähakse ette

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustus. Kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse

erireeglid automatiseeritud süsteemidest tulenevate riskide hindamiseks ja maandamiseks.

Samuti nähakse platvormidele ette teabe esitamise kohustus riikliku järelevalve eesmärgil ning

tugevdatakse platvormitöö tegija kaitset ebasoodsa kohtlemise ja töölt vabastamise eest juhul,

kui ta kasutab seadusest tulenevaid õigusi.

Seaduse vastuvõtmisega soovitakse saavutada tasakaalustatud lahendus, mis ühelt poolt tagab

platvormitöö tegijatele senisest tõhusama õiguskaitse ja läbipaistvama töökorralduse ning

teiselt poolt loob platvormidele õigusselgema ja prognoositavama tegutsemiskeskkonna.

Riigile tähendab see paremaid võimalusi järelevalveks, maksukuulekuse parandamiseks ning

tööturu ausa toimimise tagamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Paragrahvis 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala ja eesmärk. Seadus sätestab digitaalse

tööplatvormi kaudu tehtava töö (edaspidi platvormitöö) korraldamise alused, platvormide,

platvormitöö tegijate ja vahendajate õigused ja kohustused ning platvormitööga seotud teabe

esitamise, isikuandmete töötlemise ja algoritmilise juhtimise põhimõtted. Seaduse eesmärk on

tagada platvormitöö tegijatele õiglane ja läbipaistev kohtlemine ning et platvormid täidavad

neile direktiiviga (EL) pandud kohustusi, sealhulgas tööalase staatuse määramisel ja

automaatsete süsteemide kasutamisel.

Seadus laieneb digitaalsetele tööplatvormidele, kes korraldavad platvormitööd Eestis sõltumata

nende asukohast, platvormitöö tegijatele sõltumata nende lepingulisest staatusest (töötaja või

mitte) ning vahendajatele, kes osalevad platvormi ja platvormitöö tegija vahelises suhtes.

Seaduse täitmise üle teevad järelevalvet Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon oma

pädevuse piires, tagades platvormitööd puudutavate töötingimuste, ohutuse ning isikuandmete

töötlemise nõuete järgimise.

Eelnõu § 2. Kohaldamisala

Paragrahvis 2 täpsustatakse seaduse territoriaalset kohaldamisala. Sätte kohaselt laieneb

platvormitöö seadus kõigile platvormidele, kes korraldavad platvormitööd, mida tehakse Eestis,

olenemata asukohariigist või neile kohaldatavast õigusest.

Säte lähtub direktiivi artikli 1 lõikest 3, mille kohaselt peavad direktiivist tulenevad nõuded

laienema kõigile Euroopa Liidus platvormitööd korraldavatele platvormidele, sõltumata sellest,

kus nad on registreeritud või millises riigis asub nende peakontor. Sellega tagatakse, et

seadusest tulenevaid õigusi saavad kasutada kõik platvormitöö tegijad, kes Eestis tööd teevad,

sealhulgas juhul, kui platvormi peakontor asub kolmandas riigis või kui lepitakse kokku

platvormi ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele lepingule kolmanda riigi õiguse

kohaldamises.

Säte sarnaneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 („Rooma I“)

artiklile 8, mille järgi võivad töölepingu pooled küll valida lepingule kohaldatava õiguse, kuid

selline valik ei või töötajalt ära võtta asukohariigi õigusest tulenevat kaitset. Paragrahviga 2

laiendatakse eelnimetatud põhimõtet lisaks töötajatele ka platvormitöö tegijatele, kes ei ole

töösuhtes, tagades kõigile platvormitöö tegijatele võrdse kaitse.

Eelnõu § 3. Terminid

Paragrahvis 3 määratletakse eelnõukohases seaduses kasutatavad terminid. Kuigi direktiivi

mõisteid ei ole üldjuhul kohustuslik sõnasõnalt üle võtta, puudub Eesti õiguses enamik

platvormitöö direktiivis kasutatavaid termineid. Olulised mõisted võetakse üle riigisisesesse

õigusesse, et tagada nõuete üheselt mõistetav kohaldamine ning arusaadavus kõigile osalistele.

Defineeritud on platvormi, platvormitöö, platvormitöö tegija, platvormitöötaja, vahendaja,

platvormitöö tegijate esindaja ning automaatsed seire- ja otsustussüsteemid.

Lõikes 1 sätestatakse platvormi mõiste seaduse tähenduses. Platvormina käsitatakse isikut, kes

osutab teenust, milles peavad üheaegselt esinema viis tunnust: teenuse osutamine vähemalt

osaliselt elektrooniliste vahendite abil, teenuse osutamine teenusesaaja taotlusel, tasu eest

tehtava töö korraldamine, automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamine töö

korraldamisel ning teenuse peamiseks eesmärgiks ei ole vara kasutamine, jagamine või kauba

müük. Mõiste hõlmab nii veebipõhiseid kui ka mobiilirakenduse vahendusel toimivaid

teenuseid ning sealjuures ei ole oluline, kas tööd tehakse internetis või konkreetses asukohas.

Teenusesaaja taotlusena käsitatakse nii ühekordseid kui korduvaid tellimusi, samuti juhul, kui

teenusesaaja on platvorm ise, mitte väline klient.

Platvorm on töötegija ja teenuse tellija kokkuviija ning tal on oluline osa tööprotsessi

korraldamises, mis võib tähendada ka maksete vahendamist või muid töövõtuprotsessi

toetavaid tegevusi. Samal ajal ei kuulu platvormi teenuste hulka sellised teenused, mille

peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine või kauba edasimüük. Lõikes 1 sisalduv

tingimus automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamise kohta võtab üle direktiivis

sätestatud põhimõtte, mille kohaselt platvormi iseloomustab töökorralduse vähemalt osaline

automatiseeritus, mis eristab platvormimajandust tavapärastest töövahendamise vormidest.

Lõikes 2 määratletakse platvormitöö mõiste. Platvormitööna käsitatakse tööd, mida

korraldatakse platvormi kaudu ning mida isik teeb platvormi või vahendajaga sõlmitud

lepingulise suhte alusel. Mõiste hõlmab nii olukordi, kus isikul on lepinguline suhe

platvormiga, kui ka juhtumeid, kus tööd tehakse vahendaja kaudu.

Lõikes 3 määratletakse platvormitöö tegija mõiste, mille kohaselt on platvormitöö tegija iga

isik, kes teeb platvormitööd sõltumata tema ja platvormi vahelise lepingulise suhte liigist,

nimetusest või sellest, kuidas asjaomased pooled ise selle suhte on kindlaks määranud. Seega

definitsiooni kohaselt ei ole platvormitöö tegija määratlemisel oluline, kas tegu on füüsilise või

juriidilise isikuga, kas ta tegutseb töölepingu alusel, füüsilisest isikust ettevõtjana või muus

võlaõiguslikus suhtes - määrav on platvormitöö tegemine.

Lõikes 4 määratletakse platvormitöötaja mõiste. Platvormitöötaja on platvormitöö tegija, kes

teeb tööd töölepingu alusel. Platvormitöötajad on platvormitöö tegijate alamrühm. Eristus on

vajalik, kuna mõned eelnõus sätestatud õigused ja kohustused puudutavad vaid

platvormitöötajaid.

Lõikes 5 sätestatakse vahendaja mõiste. Vahendaja on füüsiline või juriidiline isik, kes teeb

platvormitöö platvormi kaudu kättesaadavaks, sõlmides selleks nii platvormi kui platvormitöö

tegijaga lepingu või osaledes platvormi ja töötegija vahelises alltöövõtuahelas. Iga platvormi

lepingupartner ei ole vahendaja, vaid vahendaja saab olla isik, kelle eesmärk on teha

platvormitöö töötegijatele või platvormile endale kättesaadavaks. Seetõttu ei loeta vahendajaks

teenusepakkujaid, kes osutavad kõrvalteenuseid, näiteks raamatupidamist, reklaamiteenuseid

või töövahendite renti, mis ei ole otseselt seotud platvormitöö korraldamisega. Vahendaja

mõiste hõlmab nii olukordi, kus platvormi ja töötegija vahel on üks vahenduslülina tegutsev

isik, kui ka keerukamaid alltöövõtuahelaid, kus vahendajaid on mitu. Kõik isikud, kes teevad

alltöövõtuahelas platvormitöö kättesaadavaks, kvalifitseeruvad vahendajaks.

Vahendajat võib võrrelda klassikalise alltöövõtufirmaga, kes toob tööjõu peatöövõtjale.

Platvormitöö kontekstis ei pruugi platvorm ise sõlmida lepingut töö tegijaga, vaid see toimub

vahendaja kaudu, näiteks taksoplatvorm, millele tööjõu värbamist ja töökorraldust haldavad

eraldi ettevõtted või füüsilised isikud. Vahendaja mõiste on vaja seaduses määratleda, samuti

sätestada vahendajatele nõuded, et vältida olukordi, kus platvorm suunab oma kohustusi

alltöövõtjale, mille tulemusena jääb platvormitöö tegija ilma seadusega ettenähtud

kaitsemeetmetest.

Lõikes 6 määratletakse platvormitöö tegijate esindajate mõiste platvormitöö seaduse

tähenduses. Kuigi direktiiv eristab platvormitöö tegijate esindajaid ja platvormitöötajate

esindajaid, ei ole Eesti tööõiguses vaja määratleda mõistet „töötajate esindaja“, sest selle sisu

tuleneb eeskätt töötajate usaldusisiku seadusest ja ametiühingute seadusest. Eelnõus viidatakse

sellisel juhul platvormitöötajate esindajatele, kuivõrd seadus puudutab eelkõige platvormitööd

tegevate töötajate esindajaid, mitte näiteks kontoritöötajate esindajaid.

Eestis saavad töötajaid, sealhulgas platvormitöötajaid, esindada eelkõige töötajate usaldusisik,

ametiühing ning töökeskkonna esindajad (töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu).

Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on

töötajate üldkoosolek valinud oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes

tööandjaga. Ametiühingute seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on ametiühing iseseisev, omaalgatuslik

ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste,

majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine.

Lisaks võib ametiühing ametiühingute seaduse § 2 lõigete 1 ja 3 ning § 4 lõike 1 kohaselt

koondada ja esindada kõiki tööd tegevaid isikuid, sealhulgas platvormitöö tegijaid, kes ei tee

tööd töölepingu alusel. Seega on ametiühingutel võimalik esindada ka muid platvormitöö

tegijaid. Samas ei võimalda kollektiivlepingu seadus ametiühingutel sõlmida

kollektiivlepinguid selliste isikute nimel, kes ei ole organisatsiooni töötajad, mistõttu võib

esindamise ulatus erineda töötajate esindamisest.

Lõikes 7 määratletakse automaatsete seiresüsteemide mõiste.

Automaatsed seiresüsteemid on sellised süsteemid, mis jälgivad, hindavad või kontrollivad

platvormitöö tegija töösooritust või tööga seotud tegevusi elektrooniliste vahendite abil,

kogudes sealhulgas ka isikuandmeid. Mõiste hõlmab nii täielikult automatiseeritud seiret kui

ka süsteeme, mis üksnes toetavad inimese tehtud seiret ja hindamist. Seiresüsteemid võivad olla

suunatud nii töö soorituse mõõtmisele (nt täitmise kiirus, täpsus või kvaliteet) kui ka tööga

seotud käitumise või töökeskkonnas toimuva tegevuse jälgimisele, sealhulgas olukorras, kus

tegevus ei ole otseselt seotud konkreetse tööülesande sooritamisega. Need võivad sisaldada

näiteks:

1) GPS-jälgimist või sõidustiili analüüsi, mida kasutatakse kullerite tööaja, marsruutide või

teenuse kvaliteedi hindamiseks;

2) tööülesannete täitmise kiirust, suhtluse või klientide hinnangute automaatset kogumist ja

analüüsi;

3) rakendusse sisselogimise sageduse ja tööpakkumistele reageerimise kiiruse mõõtmist ja

analüüsi.

Lõikes 8 määratletakse automaatsete otsustussüsteemide mõiste. Automaatsed

otsustussüsteemid on sellised süsteemid, mis teevad või toetavad elektrooniliste vahendite abil

tehtavaid otsuseid, millel on platvormitöö tegijale oluline mõju. Selliste otsuste hulka kuuluvad

näiteks:

1) tööülesannete jagamine või töö kättesaadavuse piiramine algoritmi abil;

2) tasude automaatne määramine või korrigeerimine;

3) tööaja automaatne registreerimine või tööjärjekorra muutmine;

4) konto peatamine, sulgemine või muude sanktsioonide rakendamine.

Otsused võivad mõjutada ka platvormitöö tegijate töölevõtmist, nende ohutust ja tervist,

juurdepääsu koolitusele ja edutamist, aga ka nende konto piiramist, peatamist või sulgemist.

Otsustussüsteeme on selliseid, mis teevad täielikult automaatseid otsuseid, kui ka selliseid, mis

üksnes toetavad inimese tehtavaid otsuseid. Märkimisväärse mõju hindamisel tuleb arvestada

nii üksikotsuse tagajärgi kui ka otsuste kumulatiivset mõju platvormitöö tegija võimalustele

platvormil tööd teha ja sissetulekut teenida, sealhulgas mõju tööohutusele ja vaimsele tervisele.

Eelnõu § 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Paragrahviga 4 võetakse üle direktiivi artikkel 3. See näeb ette mehhanismid, mille eesmärk on

tagada, et vahendaja kaudu platvormitööd tegevatele isikutele oleks tagatud võrdne seadusest

tulenev kaitse nende platvormitöö tegijatega, kellel on platvormiga otsene lepinguline suhe.

Lõikes 1 sätestatakse platvormile ja vahendajale kohustus leppida omavahel kokku, kumb

täidab seaduses platvormile pandud kohustusi olukorras, kus platvormitööd tehakse vahendaja

kaudu. Arvestades vahendajate kasutamisega sageli kaasnevat mitmepoolset suhet ja sellest

tulenevat hajutatud vastutust, luuakse kohustus määrata vastutuse jaotumine juba lepingu

sõlmimisel või koostöö korraldamisel. Näiteks peaksid platvorm ja vahendaja leppima kokku,

kuidas teavitatakse vahendaja kaudu platvormitööd tegevaid isikuid automaatsete süsteemide

kasutamisest, kuidas tagatakse automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja vajaduse

korral parandamine ning millised kohustused on nimetatud juhtudel kummalgi poolel.

Lõikes 2 nähakse ette platvormi ja vahendaja koostöö- ja teabevahetuskohustus mahus, mis on

vajalik platvormitöö tegijale seadusega ette nähtud õiguste tagamiseks. Sätestatavate

kohustuste täitmine eeldab osapoolte teadlikku ja koordineeritud tegutsemist, kuna paljud

platvormitöö tegijad on lepingulises suhtes üksnes vahendajaga, mitte platvormiga. Samal ajal

on mitme seadusest tuleneva õiguse tagamine võimalik üksnes siis, kui vajalik teave liigub

platvormi ja vahendaja vahel.

Regulatsiooni praktilist vajadust illustreerib olukord, kus vahendaja kaudu töötav platvormitöö

tegija soovib teavet teda puudutavate automaatsete süsteemide kohta. Mõistlik on, et töötegija

pöördub selleks oma lepingupartneri ehk vahendaja poole, mitte platvormi poole, kellega tal

senine suhtlus puudub. Kuna automatiseeritud süsteemid on osa platvormi digitaalsest

infrastruktuurist ja asjaomane teave on platvormi valduses, saab vahendaja täita oma kohustust

töötegijat teavitada üksnes juhul, kui platvorm edastab talle selleks vajaliku teabe.

Lõikes 3 sätestatakse solidaarne vastutus juhuks, kui platvormi ja vahendaja vahel ei ole

sõlmitud lõikes 1 ette nähtud kokkulepet või kui see on ebapiisav. Sellisel juhul vastutavad

platvorm ja vahendaja seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Solidaarvastutuse eesmärk on tagada, et vahendajate kasutamine ei vähendaks seadusega

ettenähtud kaitset ega tooks kaasa ebakindlust, kelle poole platvormitöö tegija saab oma õiguste

kaitseks pöörduda või kas platvorm on motiveeritud jagama vahendajale informatsiooni, mida

tal on seadusest tulenevate nõuete täitmiseks tarvis. Säte järgib direktiivi artiklist 3 tulenevat

nõuet, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel näha ette mehhanismid, et vältida olukorda, kus

keeruliste alltöövõtuahelate ja nendega kaasneva vastutuse hajumise tulemusena võiks

platvormitöö tegijad ilma jääda neile ette nähtud kaitsest. Solidaarvastutus toimib tagatisena, et

vahendaja kaudu platvormitööd tegevale isikule tõepoolest oleks tagatud võrdsed õigused

võrreldes nendega, kellel on lepinguline suhe platvormiga.

Näiteks olukorras, kus vahendaja kaudu platvormitööd tegev isik vaidlustab automatiseeritud

otsuse, millega tema konto on piiratud või peatatud, ning selgub, et platvorm ja vahendaja ei

ole omavahel § 4 lõikes 1 ette nähtud vastutuse jaotust piisavalt selgelt kokku leppinud, võib

platvormitöö tegija pöörduda tekkinud kahju hüvitamise nõudega nii vahendaja kui ka

platvormi poole. Sellisel juhul vastutavad mõlemad seadusest tulenevate kohustuste täitmise

eest solidaarselt, sõltumata sellest, kumb rikkumise põhjustas. Platvormitöö tegijal ei lasu

kohustust ise välja selgitada, milline osapool oleks pidanud konkreetse kohustuse täitma, ning

tal on õigus nõuda oma õiguste rikkumise heastamist mõlemalt solidaarvõlgnikult.

Eelnõu § 5. Töösuhte tuvastamine

Paragrahvis 5 täpsustatakse töösuhte tuvastamise põhimõtet platvormitöö kontekstis ning

sealjuures lähtutakse direktiivis sätestatud faktiliste asjaolude ülimuslikkuse põhimõttest. See

tähendab, et töösuhte olemasolu hindamisel peavad töö tegemise tegelikud asjaolud kaaluma

üles poolte lepingulisele suhtele antud formaalse nimetuse või määratluse. Seetõttu on töösuhte

tuvastamisel määrava tähtsusega töö tegemise tegelik korraldus, töö tegemise viis ning poolte

käitumine, mitte üksnes sõlmitud lepingu vormiline nimetus.

Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel saab kohus, töövaidluskomisjon või

järelevalveasutus hinnata mitmeid töösuhtele iseloomulikke tunnuseid. Töölepingu seaduse

(TLS) § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt iseloomustab töölepingut eelkõige töö tegemine järjepideva

protsessina, mille puhul tekib pooltel ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks, samuti töö

tegemine teise isiku juhtimise ja kontrolli all ning töö eest perioodilise tasu maksmine. Töösuhte

kindlakstegemisel on kohtupraktika kohaselt keskne hinnata töö tegija alluvuse määra ehk seda,

mil määral on töö tegija seotud töö andja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta.

Lisaks tuleb vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramisel lähtuda

võlaõigusseaduse §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest, eeskätt poolte ühisest

tegelikust tahtest ja nende käitumisest. Seetõttu võib töösuhte olemasolu hindamisel muu

hulgas arvestada sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes kandis töö tegemisega seotud

kulud (töövahendid, materjalid, seadmed, ruumid), kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töö

tegija pidi olema valmis pidevalt tööd tegema, kas ta tegutses mitme tööandja heaks või sai

kogu või olulise osa sissetulekust ühelt isikult ning kuidas pooled suhet väljaspool vaidlust

käsitlesid. Samuti on kohtupraktikas töösuhet teistest lepingutest eristatud muu hulgas selle

alusel, kellel lasub töö tegemisega kaasnev ettevõtlus- või majanduslik risk, kes saab tulu või

kasumi, kas töö tegija on arvatud organisatsiooni koosseisu ja kas ta allub sisekorrale.1

Töösuhte ja muude võlaõiguslike lepingute eristamisel arvestatakse ühe keskse asjaoluna

töötegija alluvuse määra ehk seda, mil määral määrab teine pool töö tegemise viisi, aja ja koha

ning kas töötegija allub tema juhtimisele ja kontrollile. Paragrahvi 5 eesmärk on markeerida, et

platvormitöö korral ei piirdu juhtimine ja kontroll sageli klassikaliste korralduste ja vahetu

1 Vt. töösuhtele iseloomulike tunnuste kohta täpsemalt selgitused töölepingu seaduse juurde, § 1.

juhendamisega, vaid avaldub algoritmilise juhtimise kaudu: platvormi rakendus või

veebikeskkond ja sellega seotud automaatsed süsteemid jaotavad tööülesandeid, määravad tasu,

jälgivad töötegija asukohta ja töö intensiivsust, hindavad töö kvaliteeti ning võimaldavad

rakendada sanktsioone (näiteks töömahu vähendamine, tasu alandamine või konto sulgemine).

Kohtupraktika teistes Euroopa liikmesriikides234 näitab, et algoritmilist juhtimist käsitatakse

tööandja juhtimis- ja kontrollivõimu tänapäevase vormina ning seda hinnatakse töösuhte

tuvastamisel samaväärselt traditsiooniliste juhtimisviisidega.

Paragrahvis 5 ei sätestata uusi töösuhte tunnuseid ega muudeta töölepingu seadusega ette

nähtud lähenemist, vaid selgitatakse, et platvormitöö puhul võib juhtimine ja kontroll avalduda

ka algoritmilise või automaatse juhtimisena. Töösuhte tuvastamiseks saab Eestis pöörduda nii

kohtu kui ka töövaidluskomisjoni poole, kuid töösuhet võib tuvastada ja ümber klassifitseerida

ka näiteks Tööinspektsiooni inspektor.

Eelnõu § 6. Töösuhte eeldus platvormitöös

Paragrahviga 6 võetakse üle direktiivi artiklite 4 ja 5 põhieesmärk – tagada, et platvormitöö

tegijate tööalane staatus oleks faktiliste asjaolude põhjal õiguslikult õigesti määratud, ning et

neil, kelle töö vastab töötaja tunnustele, oleks lihtsam saada juurdepääs töölepingu alusel

tagatud õigustele ja sotsiaalsetele garantiidele. Direktiivi artiklis 4 nõutakse, et liikmesriikidel

oleksid tõhusad menetlused töösuhte olemasolu kontrollimiseks, kusjuures otsustamisel peab

esikohal olema faktide ülimuslikkuse põhimõte. Artikkel 5 nõuab liikmesriikidelt õigusliku

eelduse kehtestamist, mille kohaselt teatud kriteeriumide täitumisel loetaks platvormi ja

platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe töösuhteks ning nähakse ette tõendamiskoormuse

üleminek platvormile juhul, kui viimane soovib seda eeldust ümber lükata.

Lõikes 1 sätestatakse, et platvormitööle kohaldatakse TLSi § 1 lõikes 2 sätestatud

töölepingulise suhte eeldust. TLSi § 1 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kui isik teeb teisele isikule

tööd, mille tegemist võib asjaolude põhjal oodata üksnes tasu eest, on tegemist töölepinguga

ning vaidluse korral tuleb väidetaval tööandjal tõendada, et tegemist on näiteks muu

võlaõigusliku lepinguga. TLSi selgituste5 ja Riigikohtu praktika6 järgi on tegemist töötaja

kaitseks kehtestatud pööratud tõendamiskoormusega: kahtluse korral loetakse leping

töölepinguks seni, kuni tööandja ei tõenda vastupidist. Oluline on faktiline töökorraldus ja kas

see vastab TLSi § 1 lõigetes 1 ja 4 kirjeldatud töösuhte tunnustele.

Lõike 2 kohaselt ei rakendu lõikes 1 nimetatud eeldus juhul, kui platvorm tõendab, et tegemist

ei ole töösuhtega TLSi mõistes. Säte täpsustab nii TLSi § 1 lõikest 2 tulenevat põhimõtet kui

ka direktiivi artiklist 5 tulenevat nõuet, mille kohaselt lasub õigusliku eelduse ümberlükkamisel

tõendamiskoormus platvormil. See on oluline, kuna platvormidel on täielik ülevaade kõigist

faktilistest asjaoludest, sealhulgas algoritmidest, mille kaudu nad töökorraldust juhivad,

mistõttu on mõistlik eeldada, et just neil on parem võimalus tõendada, et konkreetne suhe ei ole

töösuhe. Samal ajal on platvormitöö tegijatel keeruline ilma platvormi teavet omamata oma

2 Eurofound (2025), The Brussels Labour Court reclassifes Uber driver as employee (Court ruling), Record number 4493, Platform Economy Database, Dublin. 3 Eurofound (2024), Employment relationship between platform worker and platform recognised (Court ruling), Record number 4425, Platform Economy Database, Dublin, 4 Eurofound (2025), The Finnish Supreme Administrative Court recognises Wolt couriers as employees (Court ruling), Record number 4483, Platform Economy Database, Dublin, 5 Vt. selgitused töölepingu seaduse juurde, lk 12 p 7. 6 Vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-3-05 p 18.

lepingulist staatust vaidlustada, eriti olukorras, kus töökorraldust kujundavad automaatsed

süsteemid on neile läbipaistmatud.

Kui platvormitöö tegija pöördub töövaidluskomisjoni või kohtusse, väites, et tema suhe

platvormiga vastab töölepingu tunnustele, piisab sellest, kui ta toob esile faktilised asjaolud,

mis muudavad alluvussuhte usutavaks (näiteks platvorm määrab tasu ja hinnad, jaotab

tööülesandeid, rakendab asukoha tuvastamist ja jälgimist, kehtestab kohustuslikud reeglid töö

tegemise aja, koha, välimuse või käitumise kohta, rakendab hinnangute ja reitingute põhjal

sanktsioone ning tal on võimalus konto peatada või sulgeda). Seejärel rakendub töösuhte eeldus

ning just platvorm peab vajaduse korral tõendama, et platvormitöö tegija on töö tegemise viisi,

aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev ega allu platvormi juhtimisele ja kontrollile. Kui

platvormi tõendid töötegija iseseisvuse kohta on veenvad (näiteks tööaja ja töökoha tegelik

vabadus, kliendibaasi ja hindade iseseisev kujundamine, mitme tellija heaks tegutsemine ilma

platvormipoolsete piiranguteta jne), on võimalik eeldus ümber lükata ning suhet käsitatakse

näiteks muu võlaõigusliku lepinguna.

Mitu liikmesriiki on juba kehtestanud platvormitöö tarbeks eraldi töösuhte eeldused ja

kriteeriumid. Belgias, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis on platvormitöö tegija staatuse

määramisel kasutusel erikriteeriumid, mis arvestavad muu hulgas algoritmilist juhtimist,

platvormi rolli tasu ja hindade määramisel, reegleid töötegijate välimuse ja käitumise kohta,

tööaja ja töö vastuvõtmise vabaduse piiramist ning kontode sulgemise või peatamise kaudu

distsiplinaarvõimu teostamist. Kui sellised kriteeriumid on täidetud, eeldatakse nendes riikides

töösuhet, kuni platvorm ei tõenda vastupidist.

Teistes riikides (näiteks Holland, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi ja Soome) kasutatakse

töösuhte tuvastamisel üldisi alluvus- ja kontrollikriteeriume, kuid neid tõlgendatakse

platvormitöö eripära arvestades. Kohtupraktika põhjal on mitmes riigis peetud otsustavaks muu

hulgas asjaolusid, et platvormi ärimudel tugineb töötegijate isiklikule tööle, platvorm määrab

ühepoolselt töötingimusi ja tasu, töö toimub platvormi äristruktuuri raames ning platvormil on

võimalus jälgida, hinnata ja sanktsioneerida töötegija tegevust. Näiteks kohtulahendites789, kus

hinnati kullerite õigussuhet platvormiga, leiti, et platvormi rakendus kogub pidevalt andmeid

kulleri asukoha, tööaja ja töö tulemuslikkuse kohta, pakub tellimusi kindla loogika alusel, seob

sissetuleku reitingute ja kvaliteedinõuete täitmisega ning reserveerib endale õiguse leping

viivitamata lõpetada, kui platvormi kasutajatelt saadav tagasiside on negatiivne. Sellistes

olukordades on järeldatud, et töö toimub platvormi juhtimise ja järelevalve all ning tegemist on

töösuhtega.

Samas näitab 2025. aasta platvormitöö regulatsioone võrdlev analüüs10, et platvormitöö

kontekstis on levinud platvormitöö tegijate töösuhte väärklassifitseerimine iseenda tööandjaks

ning klassikalised alluvuspõhised kriteeriumid ei sobi hästi algoritmilisel juhtimisel põhinevate

sõltuvussuhete vormide puhul. Selle taustal rõhutatakse vajadust tugevdada faktide

ülimuslikkuse põhimõtet ja lihtsustada töötegijate võimalust vaidlustada oma lepinguline

staatus, kombineerides õiguslikku eeldust ja pööratud tõendamiskoormust.

7 Eurofound (2025), The Brussels Labour Court reclassifes Uber driver as employee (Court ruling), Record number 4493, Platform Economy Database, Dublin. 8 Eurofound (2024), Employment relationship between platform worker and platform recognised (Court ruling), Record number 4425, Platform Economy Database, Dublin, 9 Eurofound (2025), The Finnish Supreme Administrative Court recognises Wolt couriers as employees (Court ruling), Record number 4483, Platform Economy Database, Dublin, 10 The Elgar Companion to Regulating Platform Work. Insights from the Food Delivery Sector.

Lõike 2 eesmärk ei ole eeldada, et kõik platvormitööd tegevad isikud on töötajad. Sättega

esitatakse selge ja tõhus menetluslik mehhanism juhtudeks, kus platvormitöö tegija leiab, et

tema töö tegelik korraldus vastab töölepingu tunnustele, ja soovib lepingu ümber

klassifitseerida. Sel juhul on tal võimalik tugineda töösuhte eeldusele ja pööratud

tõendamiskoormusele, mis vähendab üksikisiku jaoks menetluslikke takistusi ja kulusid.

Eesmärk on tagada, et need platvormitöö tegijad, kelle töö faktiliselt vastab töölepingu

tunnustele, saaksid töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised (sh puhkus, töö- ja

puhkeaja kaitse, ravikindlustus, haigushüvitised, töötuskindlustus jms) samadel alustel teiste

töötajatega.

Eestis ei ole vaja ette näha eraldi platvormitöö õiguslikku eeldust koos detailse kriteeriumide

loeteluga, nagu seda on teinud mitu ELi liikmesriiki. Selline lähenemine muudaks seaduse

koostajate hinnangul süsteemi keerukamaks ja raskemini hoomatavaks. Eelnõus lähtutakse

sellest, et TLSi § 1 lõikes 2 sätestatud töölepingu õiguslik eeldus on piisavalt paindlik ning

võimaldab koos ümberpööratud tõendamiskoormusega tõhusalt hinnata ka platvormitöö puhul,

kas tegemist on töösuhtega. Nii on võimalikult lihtsa reegliga tagatud, et need platvormitöö

tegijad, kelle töökorraldus vastab töösuhte tunnustele ja kes töölepingut soovivad, saavad

töölepinguga kaasnevad õigused ja sotsiaalsed tagatised.

Eelnõu § 7. Isikuandmete töötlemise piirangud

Paragrahviga 7 võetakse üle direktiivi artikkel 7 ning sätestatakse platvormile täpsustatud

isikuandmete töötlemise piirangud võrreldes IKÜMis kehtestatutega. IKÜMi artiklid 5, 6 ja 9

sätestavad, et isikuandmeid tuleb töödelda ausalt ja läbipaistvalt ning näiteks on lubatud

töödelda eriliiki (tundlikke) isikuandmeid subjekti nõusolekul. Direktiiv näeb aga ette teatud

eriliiki isikuandmete töötlemise täieliku, eranditeta keelu, kuna platvormi ja platvormitöö tegija

vahelise sõltuvussuhte tõttu ei pruugi nõusolek olla antud vabatahtlikult.

Lõike 1 punktiga 1 keelatakse platvormil automaatsete süsteemide abil töödelda isikuandmeid,

mis puudutavad platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit. Keelatud on

näiteks tuvastada emotsioone näoilmete, hääletooni, kirjutamisstiili, reaktsioonikiiruse või

muude käitumuslike signaalide analüüsi kaudu. Platvormid ei tohi jälgida töötegija emotsioone

ega psühholoogilist seisundit, kuna selline seire on invasiivne ning ei ole üldjuhul seotud töö

kvaliteedi või ohutusega. Lisaks võib selline analüüs viia töötajate varjatud profileerimiseni

ning mõjutada nende võimalusi saada tööülesandeid, tasu või juurdepääsu platvormile.

Punktiga 2 keelatakse platvormil kasutada automaatseid süsteeme platvormitöö tegijate

eravestluste töötlemiseks. Keeld hõlmab nii töötegija isiklikke digitaalseid sõnumeid kui ka

tema suhtlust teiste töötegijate või nende esindajatega. See tagab töötegijatele suhtluse

minimaalse privaatsuse ning välistab võimaluse, et platvorm kasutab näiteks arutelu

töötingimuste üle või kollektiivse tegevuse planeerimist töötegija kahjuks. Keeld on seotud ka

eelnõu §-s 14 sätestatud platvormitöötajate suhtluskanali tagamise nõudega.

Punktis 3 sätestatakse keeld koguda isikuandmeid ajal, mil töötegija ei tee ega paku

platvormitööd, näiteks kui ta ei ole rakendusse sisse logitud. Siin mõeldakse eelkõige asukoha

tuvastamise andmeid, seadme kasutusandmeid või muid andmeid, mida platvorm võiks muidu

koguda pideva taustaseire teel. Keeld kaitseb töötegijat olukorra eest, kus tema liikumist,

tegevust või sotsiaalset käitumist jälgitaks väljaspool töötegemist.

Punktiga 4 keelatakse platvormil töödelda isikuandmeid, et prognoosida töötegija kavatsust

kasutada mõnda Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust, näiteks

ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi või streiki. Keeld on vajalik, et platvorm ei looks

algoritmilisi profiile töötegijate kohta ega n-ö ennustaks, kes võib liituda ametiühinguga või

planeerida streiki. Selline andmetöötlus võiks viia diskrimineerivate või karistuslike otsusteni,

mis oleksid vastuolus põhiõiguste olemusega.

Punktis 5 loetletakse tundlikud isikuandmed, mille tuletamine automaatsete süsteemide abil on

keelatud. Sellised andmed on etniline päritolu, rändestaatus, poliitilised või filosoofilised

vaated, usulised veendumused, terviseseisund, puue, psühholoogiline seisund, ametiühingusse

kuulumine, seksuaalelu või seksuaalne sättumus. Keeld ei hõlma ainult otsest tundlike andmete

töötlemist, mis on niigi IKÜMi artikli 9 järgi üldjuhul keelatud, vaid laieneb ka automaatsete

süsteemide abil järeldamisel põhinevale töötlemisele. Näiteks võib algoritm teha

ebasoovitavaid järeldusi töötegija asukohast (sage viibimine kirikus või haiglas),

suhtlusmustritest või käitumisandmetest.

Punktis 6 sätestatakse keeld kasutada töötegija biomeetrilisi andmeid tema isiku tuvastamiseks

võrdlemisel teiste isikute biomeetriliste andmetega (nn üks mitmele tuvastusprotsess), näiteks

kasutada näotuvastust, mis võrdleb töötegija nägu platvormi andmebaasis oleva suure hulga

teiste isikute nägudega.

Selline identifitseerimine on keelatud eelkõige seetõttu, et see võimaldab ulatuslikku ja varjatud

jälgimist, mis ei ole töökorralduse seisukohast proportsionaalne. Üks mitmele tuvastusprotsess

võimaldab töötegijat tuvastada kõigis olukordades, kus ta satub kaamera või muu sensori

vaatevälja, mis looks tehnilise eeltingimuse massiliseks seireks või profileerimiseks.

Keeld ei kehti üks ühele biomeetrilise verifitseerimise ehk protsessi korral, mille käigus

kontrollitakse töötegija identiteeti tema enda varem antud biomeetriliste andmete alusel, näiteks

turvalise sisselogimise eesmärgil. Selline töötlemine on lubatud, kui see vastab IKÜMis

sätestatud tingimustele.

Lõike 2 järgi kehtivad kõik lõikes 1 sätestatud piirangud ka lepingu sõlmimisele eelnevates

etappides, sealhulgas värbamis- ja valikuprotsessi ajal, kuna ka kandidaadid võivad olla

automatiseeritud seire suhtes haavatavad. Platvorm ei tohi näiteks analüüsida kandidaadi

näoilmeid videointervjuu käigus emotsionaalse seisundi hindamiseks, profileerida kandidaate

poliitiliste vaadete põhjal ega jälgida nende tegevust väljaspool kandideerimisprotsessi.

Lõike 3 järgi laieneb samas paragrahvis sätestatud isikuandmete töötlemise piirangute

kohaldamisala ka muudele automaatsetele süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete

seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub direktiivi artikli 7 lõikest 3, mille kohaselt ei piirdu

direktiivis ette nähtud keelud üksnes automaatsete seire- ja otsustussüsteemidega, vaid kehtivad

kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöö

tegijale mis tahes mõju.

Kuna platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia on dünaamiline ja areneb kiiresti, võib

platvormide kasutuses või neil arendamisel olla rohkem süsteeme, kui need kaks, mis on

eelnõus nimetatud, kuid mis sellegipoolest avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju.

Sellised süsteemid võivad olla näiteks:

1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole;

2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi,

suurendades sel viisil vaimset survet;

3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega

tema võimalusi tööülesandeid saada.

Eelnõu § 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Lõikes 1 sätestatakse, et platvorm peab automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisel

alati tegema IKÜMi artiklis 35 nimetatud andmekaitsealase mõjuhinnangu. Mõjuhinnangu

kohustus tuleneb asjaolust, et automatiseeritud seire- ja otsustussüsteemid toovad kaasa

isikuandmete töötlemise ulatuses, mis tõenäoliselt võib kaasa tuua suure riski füüsiliste isikute

õigustele ja vabadustele IKÜMi artikli 35 lõike 1 tähenduses.

Mõjuhinnangu koostamisel tuleb hinnata nii IKÜMist tulenevate nõuete täitmist kui ka

vastavust eelnõu §-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele. Mõjuhinnang peab

seetõttu käsitlema mitte üksnes tehnilist andmetöötluse turvalisust, vaid ka automatiseeritud

süsteemidega kaasneva andmetöötluse vajalikkust, eesmärke, proportsionaalsust, teatud

juhtudel õigustatud huvi kirjeldust ning leevendusmeetmeid.

Erinevalt IKÜMi üldisest loogikast, mille kohaselt tehakse mõjuhinnang juhul, kui töötlemine

võib olla suure riskiga, on platvormitöö valdkonnas tegemist alati suure riskiga töötlemisega.

See tähendab, et mõjuhinnangu koostamine ei sõltu platvormi hinnangust riskitasemele, vaid

on kohustuslik alati, kui kasutatakse automatiseeritud seire-, otsustus- või muid süsteeme.

Lõike 2 kohaselt peab platvorm mõjuhinnangu koostamisel küsima platvormitöö tegijate ja

nende esindajate seisukohti ning esitama koostatud hinnangu tulemused platvormitöö tegijate

esindajatele. Nõue on direktiivi artiklist 8 tulenev lisakohustus, kuivõrd IKÜMi kohaselt on

andmetöötlejal üksnes võimalus vajaduse korral puudutatud isikute arvamust küsida.

Sätte eesmärk on tagada, et töötegijad või nende esindajad saaksid hinnata, kas automatiseeritud

süsteemide kasutamine on õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne ning kas töötegija õigused

ja vabadused on piisavalt kaitstud. Platvorm peab andma töötegijate esindajatele ülevaate

automaatsete süsteemide kasutamisega kaasnevast andmetöötlusest, selle eesmärkidest,

kasutatavatest andmekategooriatest, võimalike riskide hindamisest ja kavandatud

kaitsemeetmetest. Kui platvormitöö tegijate esindajad ei ole teada või puuduvad, võib

mõjuhinnangu teha kättesaadavaks platvormitöö tegijatele.

Eelnõu § 9. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Paragrahvis 9 sätestatakse platvormi kohustus tagada automatiseeritud süsteemide kasutamise

läbipaistvus ning töötegijate informeeritus süsteemidest, võttes üle direktiivi artikli 9. Nõue

täiendab IKÜMi artiklitest 12–15 tulenevaid läbipaistvuskohustusi ning kehtestab platvormitöö

eripära arvestades täpsemad reeglid teabe sisu, vormi ja esitamise aja kohta. Automatiseeritud

süsteemidel on platvormitöös otsene ja oluline mõju töötegijate töötingimustele, näiteks sellele,

millist ja kui palju tööd pakutakse, kuidas hinnatakse töötulemusi, millist tasu makstakse ja

millistel alustel piiratakse või suletakse töötegija konto, mistõttu on töötegijatel õigustatud

saada selget ja arusaadavat teavet süsteemide toimimise kohta.

Lõikes 1 sätestatakse teave, mille platvorm peab andma platvormitöö tegijatele ja nende

esindajatele automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta. Teave tuleb esitada kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab olema selge ja arusaadav (mitte esitatud liialt

tehnilises või juriidilises keeles) ja ka hõlpsasti kättesaadav.

Lõikes 2 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete seiresüsteemide kasutamisel

platvormitöö tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö

tegijaid teavitama asjaolust, et automaatseid seiresüsteeme kasutatakse või et need võetakse

kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja milliseid töösoorituse

või tööga seotud tegevuse jälgimise lahendusi platvorm rakendab, näiteks kas töötegija

asukohta jälgitakse reaalajas, kas tööülesannete täitmise kiirust või töö ajal rakenduse

kasutamist mõõdetakse ning kas teenusesaajate hinnanguid kogutakse ja analüüsitakse

automaatselt.

Punktis 2 sätestatakse kohustus selgitada, milliseid andmeid ja tegevusi automaatsed

seiresüsteemid kontrollivad, seiravad või hindavad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud.

Näiteks kas kogutakse ja hinnatakse töötegija asukoha, tööülesannete täitmise aja,

tööülesannete vastuvõtmise või tühistamise sageduse, teenusesaajatega suhtluse või muid tööga

seotud andmeid. Teenusesaajate hinnangutena tuleb mõista näiteks reitinguid, tagasisidet

kommentaaridena või kaebusi, mida süsteem võib kasutada töö kvaliteedi hindamiseks.

Punktiga 3 nähakse ette kohustus selgitada seire eesmärki ja seda, kuidas süsteem seiret teeb.

See tähendab, et platvorm peab platvormitöö tegijale arusaadavalt kirjeldama, milleks

konkreetset seiresüsteemi kasutatakse (nt teenuse kvaliteedi tagamiseks, tööohutuse

jälgimiseks, pettuste ennetamiseks või platvormi töökorralduse optimeerimiseks) ning millisel

viisil seiret tehakse (nt GPS-andmete abil, tööülesannete täitmise aja mõõtmise kaudu,

automaatse riskiskoori abil või klientide tagasiside koondamise ja analüüsi teel). Näiteks kui

platvorm kasutab süsteemi, mis jälgib kulleri liikumiskiirust ja marsruuti, et hinnata teenuse

õigeaegsust, tuleb seda töötegijale selgitada sellisel määral, et töötegija mõistaks seire loogikat

ning selle võimalikku mõju tema tööle.

Punktis 4 sätestatakse kohustus teavitada automaatsetes seiresüsteemides töödeldavate

isikuandmete vastuvõtjatest või vastuvõtjate kategooriatest ning isikuandmete mis tahes

edastamisest või üleandmisest, sealhulgas kontserni sees. See tähendab, et platvormitöö tegijal

peab olema selgus, kas seireandmeid kasutavad üksnes platvormi enda töötajad ja süsteemid

või edastatakse neid ka kolmandatele isikutele, näiteks analüüsi- või IT-teenuse osutajatele või

muudele koostööpartneritele. Samuti tuleb selgitada, kas andmeid edastatakse kontserni teistele

üksustele, kui analüüsitakse kõigi üksuste andmeid või neid säilitatakse kontsernis. Teabe

eesmärk on tagada platvormitöö tegijale selgus tema isikuandmete liikumisest ning sellest,

kellel on ligipääs tema tööga seotud seireandmetele. Andmete vastuvõtjad võivad olla näiteks

platvormi üksused, nagu klienditugi, kvaliteedikontroll või riskikontroll, aga ka IT-teenuse

pakkujad, analüütikud (firmasisesed ja -välised) või makse- ja arveldusteenuse pakkujad.

Lõikes 3 sätestatakse teave, mida platvorm peab automaatsete otsustussüsteemide kasutamisel

platvormitöö tegijatele esitama. Punktiga 1 nähakse ette, et platvorm peab platvormitöö

tegijaid teavitama asjaolust, et automaatseid otsustussüsteeme kasutatakse või et need võetakse

kasutusele. Platvormitöö tegijal peab olema võimalik aru saada, kas ja millisel määral tehakse

platvormil otsuseid automatiseeritult või algoritmilise toe abil, näiteks tööülesannete

jaotamisel, tasu kujundamisel või töötegija ligipääsu piiramisel platvormi võimalustele.

Punktiga 2 kohustatakse platvormi loetlema ja kirjeldama automaatsete otsustussüsteemide

tehtavate või toetatavate otsuste kategooriaid. Platvormitöö tegijale tuleb selgitada, kas ja

millisel määral mõjutavad automaatsed otsused näiteks tööülesannete pakkumist või nendest

ilmajätmist, tasu suurust või selle korrigeerimist, töötegija nähtavust platvormil, ligipääsu

teatud tööliikidele või tema konto kasutamise ajutist või püsivat piiramist. Näiteks peab olema

arusaadav, kas tööülesannete pakkumise vähenemine tuleneb automatiseeritud otsustest või on

selle taga inimese tehtud otsus. Teabe eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, kas

ja mil määral võib süsteem mõjutada tema töötingimusi, ligipääsu tööle ja sissetulekut.

Punktis 3 sätestatakse nõue selgitada neid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid, mida

automaatne otsustussüsteem otsuste tegemisel arvesse võtab, ning nende parameetrite suhtelist

tähtsust automaatsete otsuste tegemisel. Platvorm peab andma platvormitöö tegijale arusaadava

ülevaate sellest, millised tegurid on otsuste tegemisel määravad ning kuidas platvormitöö tegija

isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad. Näiteks tuleb selgitada, kas kliendihinnangud

mõjutavad tööpakkumiste saamist 20% või 80% ulatuses, kas kliendihinnangud mõjutavad

töötegija töövõimalusi olulisemalt kui asukoht, kas tellimustest keeldumine vähendab

automaatselt edasiste tööpakkumiste hulka või kas hilinenud tööülesannete täitmine suurendab

automaatselt töötegija riskiskoori. Selline teave võimaldab platvormitöö tegijal paremini

mõista, millised tema käitumise või töösoorituse aspektid võivad mõjutada süsteemi tehtavaid

otsuseid.

Punktiga 4 nähakse ette kohustus esitada platvormitöö tegijale põhjendused automaatsete

otsustussüsteemide tehtud või toetatud otsuste kohta, mis puudutavad tema konto piiramist,

peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse

või kahjuliku mõjuga otsuseid. Näiteks peab platvormitöö tegijale olema selgitatud, kas konto

peatamise põhjuseks saab olla süsteemi poolt tuvastatud turvarikkumine, korduv tööülesande

katkestamine, madal kliendihinnang või muu algoritmiliselt hinnatud riskitegur. Põhjenduste

esitamise eesmärk on tagada platvormitöö tegijale reaalne võimalus mõista otsuse tegemise

aluseid ja vajaduse korral otsus vaidlustada, sealhulgas pöörduda platvormi kontaktisiku poole

otsuse selgitamiseks või taotleda otsuse läbivaatamist seaduses sätestatud korras.

Lõikega 4 täpsustatakse teavitamiskohustust olukorras, kus platvorm kasutab automaatseid

süsteeme, mis ei kvalifitseeru § 3 lõigetes 7 ja 8 määratletud automaatsete seire- või

otsustussüsteemidena, kuid mis siiski teevad või toetavad otsuseid, mis mõjutavad platvormitöö

tegijaid mis tahes viisil. Säte lähtub direktiivi loogikast, mille kohaselt tuleb

läbipaistvuskohustuste täitmisel arvestada ka platvormide kasutatavate tehnoloogiliste

lahenduste kiire arenguga ning vältida olukorda, kus töötegijaid mõjutavad automaatsed

otsused jääksid teavitamiskohustuse alt välja üksnes seetõttu, et kasutatav süsteem ei vasta

automaatse seire- või otsustussüsteemi määratlusele.

Platvorm peab esitama teabe igat liiki otsuste kohta, mida sellised automaatsed süsteemid

teevad või toetavad ning millel on platvormitöö tegijatele mõju. Tegemist võib olla näiteks

süsteemidega, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust klientide jaoks või järjestavad

tööpakkumisi viisil, mis mõjutab platvormitöö tegija võimalusi tööülesandeid saada, samuti

süsteemidega, mis suunavad töötegijat teatud tööülesannete või töömustrite poole. Teavitamise

eesmärk on võimaldada platvormitöö tegijal mõista, milliseid otsuseid platvormi

tehnoloogilised lahendused tema suhtes teevad või milliseid otsuseid need toetavad.

Erinevalt automaatsete otsustussüsteemide teavitamiskohustusest ei nähta lõikega 4 ette

kohustust esitada muude süsteemide kasutamise korral otsuste põhjendusi ega kirjeldada

otsuste aluseks olevaid parameetreid või nende suhtelist tähtsust. Piisav on, kui platvorm

kirjeldab otsuste liike, mida need süsteemid teevad või toetavad, kuna eesmärk on tagada

miinimumtasemel läbipaistvus nende süsteemide kasutamisest ja platvormitöö tegijatele

avalduvast mõjust.

Lõikes 5 sätestatakse, millisel viisil ja millistel juhtudel tuleb sama paragrahvi lõigetes 2–4

nimetatud teave platvormitöö tegijale esitada. Teave tuleb anda kokkuvõtlikul kujul ja ulatuses,

mis puudutab üksnes töötegijat otseselt mõjutavaid süsteeme (selmet esitada detailne,

kõikehõlmav teave kõikide kasutusel olevate süsteemide kohta, mida käsitletakse järgnevas

lõikes). Teave tuleb esitada kolmel juhul: hiljemalt esimesel platvormitöö tegemise päeval,

enne muudatuste jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, tööloogika või

seiretingimused muutuvad, ning igal ajal töötegija nõudmise korral. Eesmärk on tagada, et

töötegijal oleks tegelik võimalus oma käitumist ja otsuseid teadlikult kujundada ning et talle ei

avalduks süsteemide mõju tagantjärele negatiivselt ja ootamatult. Lisaks tagatakse, et töötegijat

ei koormataks liigse tehnilise teabega, kuid kõik tema seisukohast oluline oleks talle teada.

Lõikes 6 käsitletakse lõigetes 2–4 nimetatud teabe esitamist kõikehõlmaval, üksikasjalikul

kujul ning loetletakse, kellele ja millal detailne info antakse. Kui lõikes 5 nähakse ette lõigetes

2–4 nimetatud teabe esitamine kokkuvõtlikul kujul ja üksnes ulatuses, mis puudutab

konkreetset töötegijat mõjutavaid süsteeme, siis lõige 6 reguleerib kogu lõigetes 2–4 nimetatud

teabe esitamist detailsel kujul, andes ülevaate kõikidest süsteemidest ning nende

toimimisloogikast. Selline info tuleb anda viiel juhul: platvormitöö tegijale tema nõudmisel,

platvormitöö tegijate esindajatele juba enne süsteemide kasutuselevõttu ja enne muudatuste

jõustumist, kui automaatsete süsteemide kasutamine, tööloogika või seiretingimused muutuvad,

samuti nende nõudmise korral. Info tuleb anda ka Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile nende nõudmisel. Teave võimaldab töötajate esindajatel ning

järelevalveasutustel hinnata süsteemide õiguspärasust, läbipaistvust ning tegelikku mõju

töötingimustele. Näiteks peab platvorm detailselt selgitama, kuidas toimib töötegija konto

peatamist soovitav algoritm, kas ja milliseid riskimudeleid see kasutab ning millised sisendid

on otsuse tegemisel määravad.

Lõikes 7 sätestatakse teavitamiskohustus ka tööle eelneva värbamis- ja valikuprotsessi ja

lepingueelsete läbirääkimiste korral. Platvorm peab enne protsessi algust esitama kandidaadile

kokkuvõtliku teabe selles kasutatavate automaatsete süsteemide kohta. See tähendab näiteks, et

kandidaadile tuleb teada anda, kui tema videointervjuud analüüsitakse osaliselt

automatiseeritult, kui tema sobivust hinnatakse mõne algoritmi abil või kui

kandideerimisprotsess katkeb automaatselt teatud kriteeriumide mittetäitmisel. Nõude eesmärk

on tagada, et isik teaks, millisel määral automaatsed süsteemid tema töölesaamist mõjutavad.

Lõikega 8 nähakse ette platvormitöö tegija õigus saada ja üle kanda kõik platvormitöö käigus

automaatsete süsteemide abil loodud isikuandmed, sealhulgas hinnangud, arvamused, reitingud

ja muud töösoorituse põhjal tuletatud andmed. See õigus on laiem kui IKÜMi artiklis 20

sätestatud andmete ülekantavuse õigus, mis piirdub üldjuhul üksnes andmetega, mille isik on

ise andmetöötlejale esitanud. Lõige 8 käsitleb ka platvormi loodud tuletatud andmeid, näiteks

töösoorituse koondhinnanguid või automatiseeritud tulemusnäitajaid. Platvorm peab tagama

selle õiguse teostamiseks tasuta ja tulemuslikud tehnilised vahendid, näiteks andmete

allalaadimise funktsiooni kasutajaprofiilis või andmete otse edastamise teisele platvormile,

ametiühingule või muule kolmandale isikule. Eesmärk on toetada töötegijate liikuvust

platvormide vahel ning vältida olukorda, kus varasem tööajalugu ja reputatsioon on n-ö

lukustatud ühe platvormi sisse.

Eelnõu § 10. Automaatsete süsteemide inimjärelevalve

Paragrahviga 10 võetakse üle direktiivi artikkel 10 ning sätestatakse inimese tehtav järjepidev

automaatsete süsteemide kasutamise järelevalve ning korrapärase mõjuhindamise nõue.

Paragrahv reguleerib nii järelevalve sisu, selle tegemise korda, vastutavate isikute pädevust ja

kaitset kui ka meetmeid juhuks, kui tuvastatakse diskrimineerimise oht või õiguste rikkumine.

Sätte eesmärk on tagada, et automaatsete süsteemide kasutamisel ei oleks platvormitöö

tegijatele liigkahjulikku, diskrimineerivat või ebaõiglast mõju.

Lõikes 1 sätestatakse platvormile kohustus tagada järjepidev inimese tehtav järelevalve

automaatsete süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste mõju üle platvormitöö tegijatele.

Järelevalve ei tohiks piirduda pelgalt perioodilise kontrolliga, vaid eeldab pidevat ja süsteemset

järelevalvet selle üle, kuidas algoritmilised otsused reaalselt mõjutavad platvormitöö tegijate

töötingimusi, sissetulekut, töökoormust, ligipääsu tööülesannetele, kontode staatust, nende

võrdset kohtlemist töökohal ning muid õigusi. Järelevalvekohustus ja mõjude hindamine on

oluline juba süsteemide testimise korral.

Nõue tuleneb asjaolust, et platvormitööd korraldatakse suures ulatuses automatiseeritult ning

töötegijal puudub enamjaolt otsene kontakt inimesega. Sellises olukorras võivad tööülesannete

jagamine, töötempo kujunemine, tasu arvutamine või kliendihinnangute mõju töövõimalustele

sõltuda üksnes algoritmilistest mudelitest. Inimjärelevalve eesmärk on tagada, et sellised

süsteemid ei hakkaks toimima iseseisvalt ebasoovitaval viisil, mis näiteks seab ootamatult ohtu

platvormitöö tegija sissetuleku, kohtleb teda ebaõiglaselt või tekitab põhjendamatut survet.

Lõike 2 kohaselt hinnatakse lõikes 1 sätestatud inimjärelevalve käigus vähemalt kord iga kahe

aasta jooksul kõiki automaatsete süsteemide otsuseid, seejuures kaasatakse hindamisse ka

platvormitöötajate esindajad, kui nad on olemas. Mõjuhinnangu eesmärk ei ole kontrollida

üksnes süsteemi tehnilist toimimist, vaid hinnata konkreetsete automaatsete otsuste tegelikku

mõju platvormitöö tegijate töötingimustele, sissetulekule, selle prognoositavusele ja õiglasele

kohtlemisele.

Mõjuhinnang võib sisaldada näiteks analüüsi selle kohta, kas tööülesannete jaotus eelistab

süsteemselt teatud töötegijate rühmi, kas hinnangusüsteem mõjutab ebaproportsionaalselt mõne

töötegija ligipääsu tööle või kas tasu kujunemise loogika on läbipaistev ja prognoositav.

Platvormitöötajate esindajate kaasamine tagab, et hindamisel võetakse arvesse ka töötegijate

praktilist kogemust ja tegelikke probleeme, mitte üksnes tehnilist vaadet.

Lõike 3 kohaselt peavad järelevalvajatel ja mõju hindajatel olema selleks vajalikud volitused,

pädevus ja väljaõpe, sealhulgas läbitud TLSi § 28 lõike 2 punktis 5 sätestatud koolitus. See

tähendab, et piirduda ei tohi formaalse järelevalve määramisega, vaid tuleb tagada, et

järelevalve tegijad suudavad sisuliselt analüüsida ja hinnata algoritmiliste otsuste mõju ning

vajaduse korral sekkuda. Sättega nähakse ette, et järelevalvajatel peab olema ka reaalne

otsustusõigus, sealhulgas õigus vajaduse korral automaatseid otsuseid muuta või tühistada.

Näiteks juhul, kui automaatne süsteem piirab töötegija ligipääsu tööülesannetele, peab

järelevalvet tegeval isikul olema õigus see otsus läbi vaadata, hinnata selle põhjendatust ja

vajaduse korral seda muuta.

Lõikega 4 pannakse platvormile kohustus võtta konkreetseid meetmeid, kui inimjärelevalve

või mõjuhindamise käigus ilmneb märkimisväärne diskrimineerimise oht või kui tuvastatakse,

et automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused on rikkunud platvormitöö tegija õigusi.

Sellised meetmed võivad hõlmata süsteemi ümberseadistamist, otsustusloogika muutmist või

vajaduse korral kogu automaatse süsteemi kasutamise lõpetamist.

Oluliseks diskrimineerimisohuks võib pidada näiteks olukorda, kus algoritm eelistab

tööülesannete jagamisel järjekindlalt teatud vanuse, soo, rahvuse või asukohaga töötegijaid.

Õiguste rikkumine võib seisneda näiteks alusetus konto peatamises, tasu maksmisest

keeldumises või tasu vähendamises või töövõimaluste piiramises ilma piisava põhjenduseta.

Sätte eesmärk on muuta mõjuhindamine praktiliselt tulemuslikuks, mitte üksnes formaalseks

aruandluseks.

Lõikes 5 sätestatakse, et hindamistulemused edastatakse platvormitöötajate esindajatele ning

nende nõudmisel ka üksikutele platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile. Sellega tagatakse läbipaistvus ning võimalus võtta hinnangu tulemusi arvesse

nii töötajate huvide kaitsel kui ka riiklikus järelevalves.

Näiteks võib töötegija, kes kahtlustab, et ta saab liiga vähe tööülesandeid algoritmilise vea tõttu,

nõuda eelkirjeldatud mõjuhinnangu esitamist, et hinnata, kas sarnaseid juhtumeid on täheldatud

ka varem. Samuti võimaldab see Tööinspektsioonil ja Andmekaitse Inspektsioonil paremini

hinnata, kas automaatsete süsteemide kasutamine vastab õigusaktide nõuetele.

Lõikes 6 sätestatakse keeld teha platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise,

lõpetamise või piirangute kehtestamise ning muude samaväärse kahjuliku mõjuga otsuseid

üksnes automaatse süsteemi poolt. Sellised otsused peavad alati olema inimese tehtud, isegi

juhul, kui automaatne süsteem on otsuse tegemist toetanud.

Piirangud konto suhtes võivad hõlmata näiteks ligipääsu piiramist tööpakkumistele,

töövõimaluste blokeerimist või konto ajutist sulgemist. Kuna sellised otsused mõjutavad

otseselt platvormitöö tegija sissetulekut, on seadusandja pidanud vajalikuks tagada, et nende

üle teeb lõppotsuse inimene, kes suudab hinnata nii otsuse põhjendatust kui ka selle mõju

konkreetsele isikule.

Eelnõu § 11. Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese

poolt

Paragrahviga 11 võetakse üle direktiivi artikkel 11 ning sätestatakse platvormitöö tegijate õigus

saada automaatsete otsuste kohta selgitusi ja neid otsuseid vaidlustada ning vajaduse korral

nõuda nende ülevaatamist või kahju hüvitamist. Säte täiendab IKÜMi artiklites 21 ja 22

reguleeritud automatiseeritud otsustamise korda ning arvestab platvormitöö eripära, kus töö

juhtimine ja olulise mõjuga otsused tehakse sageli algoritmiliste süsteemide abil. Selle eesmärk

on tagada, et platvormitöö tegijal oleks võimalus mõista teda puudutavaid otsuseid, pidada

nendes olukordades vajaduse korral nõu pädeva inimesega ning kaitsta oma õigusi, kui otsus

mõjutab oluliselt tema sissetulekut või ligipääsu tööle.

Lõikes 1 sätestatakse platvormitöö tegija õigus saada tema nõudmisel viivituseta suuline või

kirjalik selgitus automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus peab olema

esitatud selgelt ja arusaadavalt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see peab

võimaldama töötegijal mõista, millistel asjaoludel ja millise loogika alusel konkreetne otsus

tema suhtes tehti. Selgituse eesmärk ei ole üksnes formaalne teavitamine, vaid sisuline selgitus

otsuse põhjustest, näiteks millised andmed, hinnangud või käitumismustrid otsust mõjutasid.

Sättes nähakse ühtlasi ette, et platvorm peab tagama platvormitöö tegijale võimaluse võtta

otsuse selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja volitatud kontaktisikuga. See tähendab,

et töötegija ei tohi jääda suhtlema üksnes juturobotiga, vaid tal peab olema võimalus pöörduda

konkreetse inimese poole, kes suudab selgitada otsuse tausta ja faktilisi asjaolusid ning kellel

on piisavad volitused otsuse sisuliseks arutamiseks. Näiteks juhul, kui töötegija konto nähtavust

on süsteemselt piiratud, peab ta saama inimeselt selgituse, millised tegurid seda mõjutasid ja

kas olukorda on võimalik parandada.

Lõikes 2 täpsustatakse, et eriti suure mõjuga otsuste korral on platvorm kohustatud esitama

platvormitöö tegijale kirjaliku põhjenduse viivituseta ja hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval.

Sellised otsused on töötegija konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest

keeldumine tehtud töö eest, platvormitöö tegija lepingulise staatuse muutmine ning muud

samaväärselt kahjuliku mõjuga otsused, samuti otsused, mis mõjutavad oluliselt töösuhte või

muude lepinguliste suhete olulisi aspekte.

Eesmärk on tagada, et platvormitöö tegija ei satuks ootamatult olukorda, kus tema ligipääs tööle

või sissetulekule katkeb ootamatult ja ilma põhjenduseta. Näiteks juhul, kui platvorm keeldub

maksmast tasu tehtud töö eest automatiseeritud pettusetuvastuse-alase otsuse alusel, peab

töötegija saama kirjaliku põhjenduse, milles on välja toodud, millistel alustel süsteem sellise

järelduse tegi. Selline põhjendamiskohustus suurendab läbipaistvust ja võimaldab töötegijal

hinnata, kas otsus on õiguspärane või vajab vaidlustamist.

Lõikega 3 antakse platvormitöö tegijale ja tema esindajale õigus taotleda lõikes 2 nimetatud

otsuse läbivaatamist. Platvorm on kohustatud vastama sellisele taotlusele 14 kalendripäeva

jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitama vastuses täpsed ja

asjakohased põhjendused. Taotluse peab läbi vaatama inimene ning see eeldab otsuse sisulist

kaalumist.

Eesmärk on tagada töötegijale tegelik vaidlustamisõigus, kui ta leiab, et automaatse süsteemi

tehtud otsus on ekslik, ebaproportsionaalne või tema õigusi rikkuv. Näiteks võib platvorm

automaatselt tuvastada väidetava pettusekahtluse ning keelduda töötegijale tehtud töö eest tasu

maksmast. Platvormitöö tegijal on sellisel juhul õigus nõuda, et inimene hindaks uuesti, kas

pettusekahtlus on põhjendatud, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid, mitte üksnes

algoritmilist mustrit.

Lõikega 4 nähakse ette, et kui ükskõik millisel ajahetkel tuvastatakse, et automaatse süsteemi

tehtud või toetatud otsused on rikkunud platvormitöö tegija õigusi, peab platvorm olukorra

parandama esimesel võimalusel ja hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kui otsust ei ole

võimalik enam tagasi pöörata, on platvorm kohustatud hüvitama töötegijale tekitatud kahju.

Lisaks parandamisele ja hüvitamisele on platvormil kohustus võtta tarvitusele meetmed, et

vältida selliste olukordade tekkimist tulevikus. See võib tähendada näiteks automaatse

otsustusmudeli muutmist, selle riskiparameetrite ümberhindamist või vajaduse korral ka kogu

süsteemi kasutamise lõpetamist. Sätte eesmärk on vältida juhtumeid, kus üksik otsus küll

parandatakse, kuid viga süsteemi otsustusloogikasse jääb alles ja tekitab edaspidi uusi

rikkumisi.

Lõikes 5 sätestatakse normide vahekorra selguse huvides, et seda paragrahvi ei kohaldata

platvormitöö tegijatele, kes on ühtlasi määruse (EL) 2019/1150 tähenduses ärikasutajad.

Nimetatud määrus reguleerib veebipõhiste vahendusteenuste osutajate ja ärikasutajate vahelisi

suhteid ning sisaldab erisätteid mh oluliste otsuste põhjendamise ning kaebuste menetlemise

kohta. Sellisel juhul kohaldatakse automaatsete otsuste selgitamise ja vaidlustamise suhtes

eeskätt nimetatud määruses sätestatud erireegleid, mitte § 11.

Norm on vajalik eelkõige juhtudeks, kus platvormi kaudu tegutsevat isikut ei saa võrrelda

töötaja või töösarnases olukorras oleva platvormitöö tegijaga, kuna ta tegutseb ettevõtjana ning

kasutab platvormi vahendusteenust oma majandustegevuse korraldamiseks. Sellisteks

juhtudeks on Euroopa Liidu õiguses ette nähtud eraldi ja spetsiifilisem kaitseraamistik, mille

eesmärk on tagada ärikasutajatele läbipaistvus, õiglane kohtlemine ning tõhus vaidluste

lahendamise mehhanism.

Eelnõu § 12. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

Paragrahviga 12 võetakse üle direktiivi artikkel 12 ning sätestatakse platvormitöötajate

töötervishoiu ja tööohutuse tagamise erireeglid automaatsete süsteemide kasutamise korral.

Reeglite eesmärk on tagada, et algoritmiline juhtimine, automaatne seire ja otsustamine ei

kahjustaks platvormitöötajate füüsilist ega vaimset tervist ning et nende töökorraldusega seotud

riskid oleksid süstemaatiliselt hinnatud ja maandatud. Säte seob platvormitöö töötervishoiu- ja

tööohutusalased nõuded kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning täpsustab seda

platvormitöö eripära arvestades.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse platvormile kohustus hinnata töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse §-s 134 sätestatud töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisel eraldi

automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötajate

tervisele ja ohutusele. See peab muu hulgas kajastama tööõnnetuste riske, psühhosotsiaalseid

riske ning ergonoomilisi riske, samuti tuleb hinnata rakendatud abinõude piisavust nende

riskide maandamiseks.

Olukord tuleb reguleerida, kuna algoritmiline juhtimine võib oluliselt mõjutada töö tempot,

töökoormuse jaotust ja töö intensiivsust. Näiteks võib automaatne tööülesannete jagamise

süsteem suunata kullerile järjest suurema hulga tellimusi lühikese aja jooksul, mis suurendab

liiklusõnnetuse riski. Psühhosotsiaalse riski näitena võib tuua pideva hindamise,

reitingusüsteemide ja tulemusmõõdikute tekitatud stressi ja töö ebakindluse. Ergonoomilised

riskid võivad tekkida näiteks olukorras, kus töötempo ja tööasendite muutumine on täielikult

algoritmi juhitav ning töötajal puudub võimalus töökoormust ise reguleerida.

Punkti 2 kohaselt peab platvorm võtma kasutusele asjakohased abinõud automaatsete seire- ja

otsustussüsteemidega seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks. Riskianalüüsi käigus

tuvastatud ohtudele peavad järgnema reaalsed ja tõhusad ennetavad ning kaitsvad meetmed, nt

töötempo piirangud, kohustuslikud puhkepausid, automaatsete sanktsioonimehhanismide

ümberkujundamine nii, et need ei avaldaks töötegijale ebaproportsionaalset survet, või

tööülesannete jagamise reeglite muutmine, et vältida töö liigset kuhjumist lühikesse

ajavahemikku. Samuti psühholoogilise toe võimaldamine või muud stressi vähendavad

töökorralduslikud lahendused.

Punktis 3 sätestatakse keeld kasutada automaatseid seire- ja otsustussüsteeme viisil, mis

avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse, füüsilise või

vaimse tervise.

Põhjendamatu surve võib avalduda näiteks olukorras, kus töötegijat karistatakse automaatselt

tööülesannete vastuvõtmisest keeldumise eest viisil, mis sunnib teda tegema tööd ka puhkuse

arvelt või talle ohtlikes tingimustes, näiteks suure väsimuse korral. Füüsilise tervise ohtu

seadmise näitena võib tuua olukorra, kus algoritm sunnib jalgrattakullerit hoidma

ebarealistlikku keskmist kiirust sõltumata ilmaoludest. Vaimsele tervisele võib ohtu põhjustada

pidev jälgimine, sanktsioonide ettearvamatus ning töö ebakindlus, mis tuleneb täielikult

automatiseeritud töökorraldussüsteemidest. Sätte eesmärk on tagada, et tehnoloogiline

juhtimine ei hägustaks tööandja vastutust töötaja tervise ja ohutuse eest tööl ning et

automatiseerimine ei viiks ootamatult töötingimuste märkimisväärse halvenemiseni.

Punktis 4 sätestatakse platvormi kohustus tagada tööohutuse ja töötervise rikkumistest

teavitamise kanal. Sätte eesmärk on tagada platvormitöötajatele võimalus teatada töö

tegemisega seotud ohust, tervisekahjustuse riskist, vägivalla või ahistamise juhtumist või muust

tööohutuse ja töötervisega seotud probleemist, sealhulgas juhtudest, kus automaatsed süsteemid

põhjustavad või võimendavad tervise- ja ohutusriskide realiseerumist. Teavitamiskanali

olemasolu võimaldab platvormil probleemidele kiiresti reageerida ning rakendada asjakohaseid

ennetavaid või korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral kohandada automaatsete

süsteemide tööloogikat või platvormi töökorraldusreegleid.

Lõike 2 kohaselt laienevad paragrahvis sätestatud nõuded ka muudele automaatsetele

süsteemidele, mida ei ole määratletud automaatsete seire- või otsustussüsteemidena. Säte lähtub

direktiivi artikli 12 lõikest 4, mille kohaselt ei piirdu direktiivi nõuded üksnes automaatsete

seire- ja otsustussüsteemidega, vaid on ette nähtud kõikidele automaatsetele süsteemidele, mis

teevad või toetavad otsuseid, millel on platvormitöötajatele mis tahes mõju.

Platvormimajanduses kasutatav tehnoloogia areneb kiiresti ja platvormidel võib olla kasutuses

või arendamisel süsteeme, mida eelnevad kaks definitsiooni ei kata, kuid mis sellegipoolest

avaldavad platvormitöö tegijale olulist mõju. Sellised süsteemid võivad olla näiteks:

1) soovitussüsteemid, mis suunavad töötegijat teatud ülesannete poole;

2) tehnilised lahendused, mis annavad töötegijale järjest intensiivsemaid tööpakkumisi,

suurendades sel moel vaimset survet;

3) süsteemid, mis kujundavad platvormitöö tegija nähtavust platvormil ja mõjutavad sellega

tema võimalusi tööülesandeid saada.

Eelnõu § 13. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu

või muutmise korral

Paragrahviga 13 võetakse üle direktiivi artikkel 13 ning laiendatakse platvormitöötajate

informeerimise ja konsulteerimise õigust lisaks töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) §-s 20

sätestatud olukordadele ka automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõtu ja olulise

muutmisega seotud olukordadele. Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel või

nende puudumise korral platvormitöötajatel oleks varakult teave ja ka tegelik võimalus osaleda

otsustusprotsessis enne, kui uued automaatsed süsteemid või algoritmid hakkavad mõjutama

platvormitöötajate töökorraldust, töötingimusi, sissetulekut või lepingulist staatust. Paragrahv

on täienduseks TUISile ega kitsenda selles sätestatud õigusi.

Lõikega 1 nähakse ette, et platvorm peab TUISi 5. peatükis sätestatud informeerimise ja

konsulteerimise tegema ka enne automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutuselevõttu või

nende olulist muutmist. See tähendab, et platvorm ei tohi võtta kasutusele uusi algoritmilisi

juhtimislahendusi ega teha olemasolevates süsteemides olulisi muudatusi enne, kui

platvormitöötajate esindajaid on teavitatud ja nendega on toimunud sellesisuline arutelu.

Automaatsed süsteemid mõjutavad otseselt töökorraldust ja individuaalseid töötingimusi,

sealhulgas tööülesannete jaotust, tööaega, sissetuleku kujunemist, ligipääsu tööle,

koolitusvõimalusi ja isegi lepingulist staatust, muu hulgas näiteks olukordades, kus

algoritmiline aktiivsuse hindamine viib töötegija staatuse automaatse muutmiseni aktiivsest

kasutajast mitteaktiivseks, millega võib kaasneda ligipääsu kadumine tööpakkumistele või

lepingu lõppemine. Samuti näiteks juhul, kui platvorm plaanib võtta kasutusele uue

algoritmilise hindamissüsteemi, mis hakkab senisest ulatuslikumalt mõjutama töötegijate

ligipääsu tööpakkumistele, peab see otsus olema töötajate esindajatega või nende puudumise

korral töötajatega enne läbi arutatud, mitte teatavaks tehtud alles pärast süsteemi rakendumist.

Kui esindajate puudumisel peetakse aru platvormitöötajatega, peab neile esitatav info olema

selge, läbipaistev ja hõlpsasti arusaadavalt kirja pandud.

Informeerida ja konsulteerida tuleb samadel alustel ja korras nagu töötajate usaldusisiku

seaduses, mis lähtub Euroopa Liidu töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistikust. See

tähendab muu hulgas, et teave peab olema esitatud õigeaegselt, piisava põhjalikkusega ning

sellisel viisil, et esindajatel oleks võimalik kujundada sisuline seisukoht enne lõpliku otsuse

tegemist. Kui informeerimine ja konsulteerimine toimub esindajate puudumisel platvormitöö

tegijatega, tuleb teave esitada läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul,

kasutades selget ja lihtsat keelt. Tegemist ei ole pelgalt teavitamiskohustusega, vaid sotsiaalse

dialoogi tagamisega tehnoloogiliselt keerukas ja kiiresti arenevas töökeskkonnas.

Lõikes 2 sätestatakse, et juhul, kui platvormitöötajate esindajad või nende puudumisel

platvormitöötajad kasutavad TUISi § 21 lõikes 5 sätestatud õigust kaasata informeerimise ja

konsulteerimise käiku ekspert, on platvorm kohustatud katma eksperdi kaasamisega seotud

mõistlikud kulud, kui platvormi juures töötab vähemalt 250 töötajat.

Sätte eesmärk on tagada, et platvormitöötajate esindajatel oleks tegelik ja sisuline võime

hinnata tehnoloogiliselt keerukaid algoritmilisi süsteeme. Automaatsete otsustus- ja

seiresüsteemide toimimisloogika, riskimudelid, andmeanalüüs ja otsustusparameetrid võivad

olla sedavõrd tehnilised, et erialase abita ei ole töötajate esindajatel võimalik nende mõju

töötingimustele adekvaatselt hinnata. Näiteks uue tehisintellektil põhineva tööülesannete

jaotamise süsteemi puhul tuleb võib olla kaasata andmeteaduse või töötervishoiu spetsialist, et

hinnata, kas süsteem võib kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist, ülemäärast töökoormust või

terviseriske.

Kulude kandmise kohustus on seotud platvormi suurusega ning rakendub üksnes juhul, kui

platvormi juures töötab Eestis vähemalt 250 töötajat. Sellega tagatakse, et väiksematele

ettevõtjatele ei tekiks ebaproportsionaalset rahalist koormust, samal ajal kui suurematelt

platvormidelt eeldatakse suuremat vastutust sotsiaalse dialoogi sisulise toimimise tagamisel.

Kulude mõistlikkuse nõue tähendab, et platvorm ei pea katma ebaproportsionaalselt suuri

kulutusi, vaid üksnes selliseid, mis on põhjendatud konkreetse hinnatava süsteemi keerukuse ja

mõju ulatusega. Kulu põhjendatuse hindamisel võib vajaduse korral arvesse võtta näiteks

konkreetse teema komplekssust või uudsust, läbitöötamist vajanud dokumentide või

lehekülgede arvu, ekspertide tunnihinda või seda, kui suure mõjuga on muudatus.

Eelnõu § 14. Teabe esitamise kohustus

Paragrahvis 14 sätestatakse platvormile kohustus esitada perioodiliselt teavet nii

Tööinspektsioonile kui ka platvormitöö tegijate esindajatele. Sätte eesmärk on suurendada

platvormitöö läbipaistvust, toetada järelevalveasutuste võimet kontrollida seadusest tulenevate

nõuete täitmist ning võimaldada platvormitöö tegijate esindajatel oma ülesandeid tõhusalt täita.

Teabe kogumine ja esitamine on oluline ka selleks, et tuvastada väärklassifitseerimist, varjatud

töösuhteid või deklareerimata tööd ning aidata seeläbi kaasa ka õiglasele konkurentsile

platvormide vahel. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 17.

Lõikes 1 sätestatakse teave, mille platvorm peab Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate

esindajatele kättesaadavaks tegema. See tähendab, et teavet ei pea eraldi esitama, vaid võib

Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele olla kättesaadav näiteks kokkulepitud

lingi vahendusel või olla platvormi soovi korral avaldatud näiteks platvormi veebilehel.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse platvormi kohustus esitada andmed platvormitöö tegijate

koguarvu kohta, eristades need lepingu liigi (nt tööleping, käsundusleping, töövõtuleping, muu

võlaõiguslik leping) ja tehtud töötundide alusel. Teave lepingu liikide kasutuse kohta on oluline

selleks, et hinnata, kui suur osa platvormitööst tehakse töösuhete vormis ning kui ulatuslik on

iseenesele tööandjate osakaal platvormitöös.

Platvormitöö tegijate arv eristatuna töötatud tundide arvu järgi tähendab, et töötegijad tuleb

rühmitada nende tegeliku töökoormuse järgi (nt kuni 10 tundi nädalas, 10–20 tundi nädalas, üle

20 tunni nädalas). Selline jaotus võimaldab hinnata, kui suurele osale platvormitöö tegijatest on

platvormitöö peamine sissetulekuallikas ning kui paljude puhul on tegemist pigem juhutööga.

Punktis 2 sätestatakse platvormi kohustus esitada platvormitöö tegijatele kehtivad

üldtingimused. Üldtingimused võivad muu hulgas sisaldada töö tegemise korda,

tasustamispõhimõtteid, poolte vastutust, sanktsioone, konto peatamise või sulgemise aluseid

ning vaidluste lahendamise korda. See teave on oluline nii töötingimuste läbipaistvuse

tagamiseks kui ka selleks, et esindajad ja järelevalveasutused saaksid hinnata, kas

lepingutingimused on kooskõlas seadustest tulenevate nõuetega.

Punktis 3 sätestatakse platvormi kohustus esitada nimekiri vahendajatest, kellega tal on

lepinguline suhe. Vahendajate kasutamine on platvormitöös laialt levinud ning võib kaasa tuua

keerukaid vastutusahelaid. Vahendajate loetelu avaldamine võimaldab ennetada olukordi, kus

vastutus hajub mitme osalise vahel, ning aitab järelevalveasutustel vajaduse korral tõhusamalt

kavandada järelevalvet.

Lõikes 2 sätestatakse lõikes 1 nimetatud teabe ajakohastamise aeg ja sagedus. Platvorm

ajakohastab kaks korda kalendriaastas, teise ja neljanda kvartali lõpuks lõike 1 punktides 1 ja 3

nimetatud teabe. Andmed esitatakse viimase aruandlusperioodi kohta, näiteks teise kvartali

lõpuks esitatav teave peab kajastama perioodi jaanuarist kuni juuni lõpuni. Mikro-, väike- ja

keskmise suurusega ettevõtetel võimaldatakse esitada lõikes 1 nimetatud teave vaid üks kord

aastas, neljanda kvartali lõpuks. Erandi eesmärk on vähendada väiksemate platvormide

halduskoormust. Lõike 1 punktis 2 nimetatud teave ajakohastatakse iga kord, kui tingimusi

muudetakse. Teabe korrapärane ajakohastamine võimaldab jälgida platvormitöö mahu ja

korralduse muutusi ajas.

Lõikega 3 antakse Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele õigus nõuda

platvormilt juurde lõikes loetletud statistilist teavet. Andmete hulgast peavad olema välja

arvatud nende platvormitöö tegijate andmed, kes teevad platvormitööd väga harva ning see

võiks statistikat oluliselt mõjutada.

Lõike 3 punkti 1 kohaselt peab platvorm nõudmise korral suutma eristada regulaarseid

platvormitöö tegijaid juhuslikest ning esitama nende arvu jaotatuna kogu platvormil

tegutsemise kestuse järgi (nt kuni 6 kuud, 6–12 kuud, 1–2 aastat, jne). See võimaldab hinnata,

kas platvormitöö on pigem ajutine või pikaajaline töövorm ning kui suur osa töötegijatest on

platvormiga püsivalt seotud.

Punkti 2 kohaselt peab platvorm Tööinspektsiooni või platvormitöö tegijate esindajate

nõudmisel esitama regulaarsete platvormitöö tegijate keskmise nädalase töötundide arvu nõudja

määratud ajavahemiku kohta. Tegemist on koondnäitajaga, mis arvutatakse sellel ajavahemikul

tehtud töötundide alusel ning kajastab töötegijate tegelikku keskmist töökoormust.

Punkti 3 kohaselt peab platvorm nõudmise korral esitama korrapäraselt platvormitööd tegevate

platvormitöö tegijate keskmise sissetuleku. Teave aitab hinnata, kas platvormitöö tagab

elatusmiinimumi ületava sissetuleku ning võimaldab võrrelda platvormitöö kaudu teenitavat

tasu näiteks keskmise töötasuga.

Lõikes 4 sätestatakse, et Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda

platvormilt täpsustusi, selgitusi ja lisateavet selles paragrahvis nimetatud teabe kohta. Platvorm

on kohustatud vastama põhjendamatu viivituseta ning sisuliselt põhjendatud vastusega. See

tähendab näiteks kohustust selgitada, milliste andmete alusel on arvutatud keskmine sissetulek

või kuidas on määratletud regulaarne platvormitöö, samuti on õigus küsida andmeid

individuaalsete töölepingute ja nende sisu kohta.

Eelnõu § 15. Platvormitöö tegijate suhtluskanal

Paragrahv 15 sätestab platvormi kohustuse tagada platvormitöö tegijatele võimalus omavahel

ning platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi või muu

samaväärselt tõhusa vahendi kaudu suhelda. Sätte eesmärk on luua platvormitöö eripärast

lähtuv toimiv suhtluskeskkond, kuna platvormitööle on iseloomulik ühise füüsilise

töökeskkonna puudumine. See eristab platvormitöö tavapärasest töösuhtest, kus töötajatel on

loomulik võimalus suhelda tööruumides, vahetada infot ja kujundada ühist arusaama oma

töötingimustest.

Suhtluskanal on oluline selleks, et platvormitöö tegijad saaksid vahetada kogemusi, arutada

töötingimusi, algoritmiliste otsuste mõju, tasustamise küsimusi ja töökorraldust puudutavaid

probleeme ning vajaduse korral koordineerida oma ühiste huvide kaitset. Samuti peab olema

tagatud võimalus, et platvormitöö tegijate esindajad – näiteks ametiühingud või muud

esindusorganid – saavad platvormitöö tegijatega kontakti võtta ning neid teavitada nende

õigustest, käimasolevatest läbirääkimistest või muudest tööalastest küsimustest.

Seadus ei sea suhtluskanali tehnilisele lahendusele ranget vorminõuet, vaid näeb ette, et see

võib olla tagatud platvormi enda digitaristu kaudu või muu sama tõhusa vahendi abil. See võib

tähendada näiteks platvormi rakendusse või veebikeskkonda integreeritud vestlusfunktsiooni,

samas võib suhtlus olla tagatud ka eraldi, selleks ettenähtud keskkonna või suhtlusrakenduse

kaudu (nt Teams või Slack).

Oluline on, et suhtlus toimuks turvaliselt ja konfidentsiaalselt ning vastaks IKÜMi nõuetele.

See tähendab, et suhtluskanalid peavad olema tehniliselt turvatud ning platvorm ei tohi kasutada

neid kanaleid platvormitöö tegijate tegevuse jälgimiseks, hinnangu andmiseks ega muul

kontrolli eesmärgil. Paragrahv paneb platvormile selgesõnalise kohustuse hoiduda töötegijate

omavahelise ja esindajatega peetava suhtluse jälgimisest, salvestamisest või analüüsimisest.

Kui suhtluskanalite kasutamisega kaasnevad kohustused sisu modereerimiseks, näiteks

vägivalla, vaenuõhutuse või muu õigusvastase sisu tõkestamiseks, võib platvorm korraldada

modereerimise kolmanda isiku kaudu, kui see ei too kaasa sisulist sekkumist töötegijate

omavahelisse suhtlusesse ega nende õiguste piiramist.

Eelnõu § 16. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral

Paragrahviga 16 võetakse üle direktiivi artiklid 22 ja 23 ning see kehtestab platvormitöö

tegijatele kaitse ebasoodsa kohtlemise, lepingu lõpetamise ning muude samaväärse mõjuga

meetmete eest, kui nad kasutavad seadusest tulenevaid õigusi. Sätte eesmärk on tagada, et

platvormitöö tegijad saaksid oma õigusi kasutada hirmuta kaotada sissetulek või võimaliku

survemehhanismi või kaudsete sanktsioonide pärast. Sättega kaitstakse ka neid platvormitöö

tegijaid, kes toetavad teiste töötegijate õiguste kaitset, või platvormitöötajaid, kes täidavad

seadusest tulenevaid järelevalve- ja esindusülesandeid.

Lõike 1 kohaselt ei tohi platvorm kohelda platvormitöö tegijat ja platvormitöö tegija esindajat

ebasoodsalt seetõttu, et nad toetuvad oma õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste

rikkumisele või toetavad teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Ebasoodsa

kohtlemise all tuleb mõista igasugust platvormi tegevust, millega töötegija olukorda

halvendatakse vastusammuna tema õiguste kasutamisele.

Ebasoodne kohtlemine võib väljenduda näiteks selles, et pärast kaebuse esitamist vähendatakse

töötegijale pakutavate tööülesannete hulka, talle hakatakse pakkuma vähem tulusaid tellimusi,

tema konto nähtavus klientidele halveneb või talle rakendatakse tavapärasest rangemat

järelevalvet. Samuti võib ebasoodne kohtlemine avalduda ka hilisema ja kaudse tagajärjena,

näiteks sissetuleku märgatava vähenemisena, olukordades, kus platvormitöö tegija aitab teist

töötegijat, näiteks annab tunnistajana ütlusi, osaleb kollektiivses pöördumises või toetab

kaebuse koostamist. Kaitse kohaldub kõigile õiguste nõudmisele suunatud tegevustele.

Lõikes 2 sätestatakse selgesõnaliselt, et platvorm ei või platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut

üles öelda, kohaldada tema suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid või neid ette valmistada

põhjusel, et töötegija on kasutanud seaduses sätestatud õigusi. Tegemist on ebasoodsa

kohtlemise kõige raskema vormi, töölt vabastamise või lepingulise suhte sisulise lõpetamise

absoluutse keeluga.

Samaväärse mõjuga meetmetena mõistetakse näiteks konto peatamist või sulgemist,

tööpakkumiste täielikku lõpetamist või töötegija muutmist tehniliselt passiivseks, mille tulemus

on sisu poolest samaväärne lepingu lõpetamisega, sest töötegija kaotab juurdepääsu

sissetulekule. Näiteks ei tohi platvorm peatada töötegija kontot vahetult pärast seda, kui ta on

taotlenud automaatse otsuse ülevaatamist või nõudnud töölepingu tuvastamist. Keeld kehtib ka

ettevalmistavatele sammudele selliste meetmete rakendamiseks, näiteks kui töötegija suhtes

alustatakse põhjendamatult intensiivset kontrolli, et koguda aluseid tema eemaldamiseks

platvormilt.

Lõikes 3 antakse platvormitöö tegijale õigus nõuda platvormilt kirjalikku põhjendust, kui ta

leiab, et ta on töölt vabastatud, tema leping on lõpetatud või tema suhtes on kohaldatud

samaväärse mõjuga meedet seetõttu, et ta on kasutanud seaduses sätestatud õigusi. Platvorm on

kohustatud esitama põhjenduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja viivituseta.

Platvorm peab selgitama, milliste objektiivsete asjaolude alusel otsus tehti. Selgituses ei või

piirduda üldsõnaliste viidetega nagu „reeglite rikkumine“ või „platvormi huvid“. Näiteks võib

töötegija nõuda põhjendust olukorras, kus tema konto peatati pärast töövaidluskomisjoni poole

pöördumist või pärast algoritmilise otsuse ülevaatamise taotlemist.

Lõikes 4 nähakse ette ümberpööratud tõendamiskoormus juhul, kui platvormitöö tegija esitab

kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et töölt vabastamine,

lepingu lõpetamine või samaväärse mõjuga meede on seotud tema õiguste kasutamisega.

Sellisel juhul loetakse, et lõikes 2 nimetatud keelatud tegevus on aset leidnud, kui platvorm ei

tõenda vastupidist. Analoogset kaitset on direktiivist (EL) 2019/1152 (läbipaistvate ja

prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus) lähtudes rakendatud näiteks TLSi §-s 92.

Tavapäraselt lasub tõendamiskoormus nõude esitajal, kuid lõikes 4 muudetakse seda lähtekohta

platvormitöö kontekstis, arvestades jõuvahekordade ebavõrdsust ja platvormi kontrolli

faktiliste asjaolude üle. Platvorm on see, kelle valduses on andmed tööülesannete jaotamise,

konto haldamise, automaatsete otsuste ja sissetulekute kohta. Näiteks kui platvormitöö tegija

suudab näidata, et ta esitas kaebuse ja mõni päev hiljem kaotas ta ligipääsu tööpakkumistele,

peab platvorm tõendama, et piirangul oli muu objektiivne põhjus, näiteks tõendatud korduv

reeglite rikkumine.

Lõikes 5 nähakse direktiivi artikli 10 lõike 2 alusel ette kaitse nendele platvormi heaks

töötavatele isikutele, kes osalevad automaatsete süsteemide järelevalves, mõju hindamises või

muude seadusekohaste kontrollifunktsioonide täitmises (eelnõu § 10 lg-d 1 ja 2). Neid isikuid

ei tohi nende ülesannete täitmise tõttu vallandada, distsiplinaarkorras karistada ega muul viisil

ebasoodsalt kohelda.

Sätte eesmärk on tagada, et seaduses ette nähtud järelevalve- ja kontrollimehhanismid ka

praktikas toimiksid. Kui selliste ülesannete täitmine tooks kaasa ohu kaotada sissetulek,

muutuks järelevalve näiliseks. Näiteks on platvormil keelatud jätta töötasu indekseerimisest või

palgatõusust sihilikult ilma see töötaja, kes on osalenud automaatse süsteemi mõju hindamises

ja toonud välja probleemkohti või teinud ettepaneku süsteemi kasutamine lõpetada.

Eelnõu § 17. Riiklik järelevalve

Paragrahvis 16 määratakse kindlaks asutused, mis teevad järelevalvet seaduse täitmise üle, ning

järelevalvemeetmed, mida seejuures kasutatakse. Paragrahvis jagatakse järelevalve pädevus

isikuandmete kaitsega seotud nõuete ja muude nõuete vahel ning tuginetakse seejuures nii

IKÜMile kui ka korrakaitseseadusele. Ülesehitus ja lähenemine on analoogne töölepingu

seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järelevalvesätetega. Sättega võetakse üle

direktiivi artikkel 24.

Lõikes 1 sätestatakse, et kõigi seaduses sätestatud nõuete täitmise üle, mis ei puuduta

isikuandmete kaitset, teeb riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon. Järelevalvet tehakse

korrakaitseseaduse kohaselt. See lahendus on analoogne töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse järelevalvekorraldusega, kus Tööinspektsioon kontrollib tööandjate

kohustuste täitmist: töötingimuste, tööaja, töötervishoiu ja -ohutuse nõuete järgimist ning

töösuhte korrektsust.

Eelnõukohase seaduse kontekstis kuulub Tööinspektsiooni pädevusse platvormitöös korrektse

lepinguliigi ja automaatsete süsteemide kasutamise järelevalve ning mõju hindamine, samuti

järelevalve otsuste selgitamis- ja ülevaatamisõiguse täitmise üle, välja arvatud võimalikud

seotud andmekaitsealased tehnilised aspektid, mis kuuluvad Andmekaitse Inspektsiooni

pädevusse. Tööinspektsiooni pädevusse kuulub ka järelevalve töötervishoiu ja tööohutuse

nõuete ning automaatsete süsteemidega seotud riskide hindamise ja maandamise üle;

informeerimise ja konsulteerimise kohustuste täitmise üle platvormitöötajate esindajatega;

ebasoodsa kohtlemise või lepingu lõpetamise üle juhtudel, kui platvormitöö tegija kasutab

seadusest tulenevaid õigusi, ning teabekohustuse täitmise üle Tööinspektsiooni ja platvormitöö

tegijate esindajate suhtes. Samuti kontrollib Tööinspektsioon teavet platvormitöö ulatuse,

lepinguliikide, vahendajate, töökoormuse ja sissetulekute kohta.

Nagu teistes sektorites on Tööinspektsioonil ka platvormitöö kontekstis õigus rakendada

järelevalve käigus meetmeid, mille eesmärk on ennekõike rikkumiste ennetamine ja

kõrvaldamine, mitte karistamine. Kõige tavalisem meede on ettekirjutus, millega kohustatakse

tööandjat või platvormi kõrvaldama tuvastatud rikkumine kindlaks määratud tähtajaks.

Ettekirjutus võib puudutada näiteks töösuhte korrektset vormistamist, tööaja arvestuse

korrastamist, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist või vajalike dokumentide esitamist.

Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Tööinspektsioon rakendada sunniraha. Sunniraha ei ole

karistus, vaid sunnivahend, mille eesmärk on motiveerida adressaati ettekirjutust tähtajaks

täitma. Kui ettekirjutust tähtajaks ei täideta, võib sunniraha määrata korduvalt, kuni kohustus

on täidetud. Enne sunniraha kohaldamist tehakse üldjuhul kirjalik hoiatus, milles määratakse

uus tähtaeg ja juhitakse tähelepanu sunnivahendi võimalikkusele.

Lõikega 2 täpsustatakse, et Tööinspektsioon võib riiklikus järelevalves kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras. Nende meetmete kasutamine sõltub konkreetse

juhtumi asjaoludest, ohu iseloomust ning proportsionaalsuse põhimõttest.

Korrakaitseseaduse § 30 alusel on Tööinspektsioonil õigus küsitleda platvormi esindajaid,

platvormitöö tegijaid ja teisi asjassepuutuvaid isikuid ning nõuda dokumente, kui on alust

arvata, et neil on andmeid, mis on vajalikud võimaliku rikkumise ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või kõrvaldamiseks. See võib tähendada näiteks lepingu- ja üldtingimuste,

töökorralduse reeglite, statistika või aruannete esitamist, samuti selgituste küsimist

automatiseeritud süsteemide töökorralduse, tööülesannete jaotuse või töökoormuse kohta. Kui

nõutav teave on juba olemas seaduslikus andmekogus, näiteks töötamise registris, peab

Tööinspektsioon eelistama teabe saamist andmekogust ega või sama teavet uuesti nõuda, välja

arvatud juhul, kui registri kaudu teabe saamine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik.

Korrakaitseseaduse § 31 võimaldab vajaduse korral kutsuda isiku Tööinspektsiooni

ametiruumi, kui on alust arvata, et tal on olulist teavet rikkumise väljaselgitamiseks või

kõrvaldamiseks. See võib puudutada näiteks platvormi vastutavat esindajat või isikut, kes

tegelikult korraldab platvormitöötajate tööd. Sundtoomist ja sunniraha saab kasutada üksnes

erandina, kui isik on kutse kätte saanud, kuid ei ilmu ilmse põhjuseta kohale, ning seadus sellist

meedet ette näeb. Järelevalves eeldatakse platvormi koostööd, mistõttu selliste meetmete

kasutamise vajadus peaks jääma harvaks.

Korrakaitseseaduse § 32 alusel on Tööinspektsioonil õigus tuvastada isik, nõuda isikut

tõendava dokumendi esitamist ning kontrollida selle ehtsust, kui see on vajalik ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Näiteks

võib see olla vajalik lepingu allkirjastaja või de facto juhataja isiku tuvastamisel. Tegemist on

järelevalvemenetluse korrektsust tagava tehnilise meetmega, mitte karistusliku tegevusega.

Korrakaitseseaduse §-des 49, 50 ja 51 sätestatud vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine

ja valduse läbivaatus on suunatud eelkõige olukordadele, kus on vaja kontrollida seadusega

kehtestatud nõuete täitmist või kõrvaldada oht. Platvormitöö kontekstis võib see puudutada

näiteks tööandja kontorit, lao- või sortimiskeskust või muid ruume, mida kasutatakse töökohana

ning kus on vajalik hinnata töökeskkonna ohutust või kontrollida töötervishoiu- ja tööohutuse

nõuete täitmist. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus peavad olema põhjendatud ja

proportsionaalsed.

Lõikes 3 sätestatakse, et seaduse §-des 7–11 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete

täitmise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Järelevalvele kohaldatakse IKÜMi VI,

VII ja VIII peatüki asjakohaseid sätteid, mis reguleerivad järelevalveasutuste pädevust,

koostööd, kaebuste menetlemist, õiguskaitsevahendeid ja trahve.

Andmekaitse Inspektsioon saab menetluse algatada nii kaebuse, näiteks platvormitöö tegija või

tema esindaja pöördumise alusel, kui ka omal algatusel, kui tal on alust arvata, et platvorm ei

järgi §-des 7–11 kehtestatud andmekaitsenõudeid, näiteks automatiseeritud seire ulatuse,

mõjuhinnangu tegemata jätmise või andmete liigse kogumise korral. Järelevalve käigus võib

Andmekaitse Inspektsioon nõuda teavet ja dokumente, kontrollida ning vajaduse korral

kohaldada IKÜMis ette nähtud meetmeid, näiteks teha hoiatusi, noomitusi või anda vastutavale

töötlejale korraldusi. Sama kehtib nii platvormi tegevuse planeerimise, näiteks mõjuhinnangute

ja läbipaistvuskohustuste täitmise korral, kui ka konkreetseid rikkumisi puudutavate juhtumite

korral, näiteks töötegija taotlusele vastamata jätmise või keelatud andmete töötlemise korral.

Kuigi seadusega täpsustatakse IKÜMist tulenevaid nõudeid, on tegu samade meetmete ja

järelevalvesüsteemiga, mis on juba IKÜMi jõustumisest saadik kehtinud.

Eelnõukohase seaduse kontekstis kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve

eelkõige automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel platvormide tehtava

isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle. See tähendab ka järelevalvet §-s 7 sätestatud

isikuandmete töötlemise piirangute täitmise üle, sealhulgas keelu üle töödelda automaatsete

süsteemide abil platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid

andmeid, eravestlustega seotud andmeid ning isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku

ega tee tööd, samuti keelu üle töödelda andmeid põhiõiguste kasutamise prognoosimiseks või

eriliigiliste andmete tuletamiseks, ning biomeetriliste andmete töötlemise piirangute üle.

Andmekaitse Inspektsioon kontrollib §-s 8 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu

koostamise kohustuse täitmist ning selle vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 35,

sealhulgas seda, kas platvormitöö tegijatelt ja nende esindajatelt on küsitud seisukohta ning kas

neile on esitatud mõjuhinnangu tulemused. Lisaks kontrollib Andmekaitse Inspektsioon § 9

alusel, kas platvormitöö tegijaid ja nende esindajaid on teavitatud automaatsete süsteemide

kasutamisest, kuna see teave puudutab isikuandmete töötlemist ja selle läbipaistvust, sealhulgas

teavet seire eesmärgi, töödeldavate andmete ja tegevuste kategooriate, andmete vastuvõtjate

ning isikuandmete edastamise kohta. Samuti teeb Andmekaitse Inspektsioon järelevalvet § 9

lõikes 8 sätestatud isikuandmete ülekandmise õiguse tagamise üle, sealhulgas selle õiguse

kasutamiseks vajalike vahendite olemasolu üle.

Paragrahvide 10 ja 11 järgi kuulub Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse järelevalve nende

nõuete üle, mis puudutavad automaatsete süsteemide kasutamisel isikuandmete kaitset,

sealhulgas nõuet tagada inimese tehtav järelevalve, ning õigust selgitustele viisil, mis

võimaldab platvormitöö tegijal aru saada automatiseeritud otsustusloogikast ja kasutada oma

andmekaitsealaseid õigusi. Kui sama normi täitmise kontrollimisel tekivad nii tööõiguslikud

kui andmekaitsealased küsimused, teeb Tööinspektsioon järelevalvet töötingimusi ja töösuhte

kaitset puudutavates küsimustes ning Andmekaitse Inspektsioon kontrollib isikuandmete

töötlemist ja automaatsete süsteemide läbipaistvust ning inimese tehtavat järelevalvet.

Lõike 4 järgi kohaldatakse §-des 7–11 ette nähtud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise

korral IKÜMi artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi ülemmäära. Andmekaitsealased rikkumised,

nagu keelatud andmekategooriate automaatne töötlemine, andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemata jätmine või automaatselt tehtavate otsuste läbipaistvuse nõuete eiramine, on

võrdsustatud IKÜMi kõige raskemate rikkumistega, nagu andmetöötluse aluspõhimõtete ja

andmetöötluseks nõusoleku andmise tingimuste rikkumine. Andmekaitse Inspektsioonil on

seega õigus määrata trahv kuni IKÜMis sätestatud maksimaalse ülemmäärani, 20 miljoni

euroni, või kuni 4% ettevõtte ülemaailmsest aastakäibest, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Trahvi ei määrata siiski automaatselt, vaid esmalt hinnatakse rikkumise iseloomu, raskust,

kestust, korduvust, mõjutatute arvu ning platvormi koostöövalmidust ja parandusmeetmeid.

Eelnõu § 18. Seaduse jõustumine

Paragrahvis 18 sätestatakse seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus jõustub 2026. aasta

2. detsembril. See on kuupäev, millal tuleb liikmesriikidel direktiiv oma õigusesse üle võtta.

4. Terminoloogia

Eelnõus kasutatavad uued terminid on määratletud ning nende kasutamise vajalikkust on

põhjendatud seletuskirja punktis 3.3 „Terminid“.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõukohase seadusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta. ELi riigid peavad

nimetatud direktiivi üle võtma 2. detsembriks 2026. Eelnõu on seotud ka direktiividega

2002/14/EÜ (töötajate teavitamise ja konsulteerimise kohta) ja (EL) 2019/1152 (läbipaistvate

ja prognoositavate töötingimuste kohta), samuti platvormide ja ärikasutajate suhteid reguleeriva

määrusega (EL) 2019/1150 ning määrusega (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse kohta.

Seletuskirjale on lisatud direktiivi vastavustabel.

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevat eeldatavat mõju on hinnatud järgmistes valdkondades: (1)

sotsiaalne mõju, (2) majanduslik mõju ja (3) mõju riigiasutustele. Mõjusid hinnati valdkondade

ja sihtrühmade kaupa ning tuvastati valdkonnale avalduva mõju olulisus, arvestades sihtrühma

suurust, avalduva mõju ulatust, sagedust ning ebasoovitavate mõjude riski. Muudatused ei

mõjuta haridust, kultuuri ega sporti; keskkonda; infotehnoloogiat ja infoühiskonda; riigikaitset

ega välissuhteid; siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes

valdkondades hinnatud.

6.1. Sotsiaalsed mõjud

6.1.1. Sihtrühm: Platvormitöö tegijad

Sihtrühma kirjeldus

Platvormitöö on muutunud aina olulisemaks töövormiks ning see ei piirdu enam üksnes

taksoteenuste ja toidukulleri tööga, vaid on laienenud uutesse sektoritesse, sealhulgas

õigusnõustamisse, raamatupidamisse, tarkvaraarendusse, disaini ja sisuloome valdkonda, isiku-

ja majapidamisteenustesse.11 Platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks: see on

lihtsasti ligipääsetav nii põhi- kui lisasissetuleku teenimiseks ning pakub inimesele võimalust

töötada endale sobival ajal (nt kombineerida tööd hoolduskohustusega ja parandada töö- ja

pereelu tasakaalu). Samas on platvormitöö tegemine sageli tingitud vajadusest ja platvormitöö

võib negatiivselt mõjutada inimeste majanduslikku ja sotsiaalset kindlustunnet. Platvormitööd

tehakse sageli olukorras, kus põhitöökohast saadav sissetulek ei taga piisavat elatustaset.

Platvormitööd iseloomustab ka suurem ebastabiilsus ja piiratum ligipääs sotsiaalsetele

garantiidele12. Lisaks põhineb platvormitöö algoritmilisel juhtimisel ning töötegija sissetulek

sõltub suurel määral töötamise ajast, sagedusest ja klientide hinnangutest. Seega võib osade

platvormitöö tegijate iseseisvus ja platvormitöö paindlikkus olla vaid näiline ning koos madala

töötasu ja suure konkurentsiga platvormitööturul võib platvormitöö avaldada negatiivset mõju

inimeste majanduslikule, sotsiaalsele ja vaimsele heaolule.13,14,15

Platvormitöö levikut Eestis on hinnatud 2021. aastal, mil vähemalt korra oli platvormitööd

teinud umbes veerand ning regulaarselt (vähemalt korra nädalas) 7% 18–64-aastastest

inimestest (vt ka Tabel 1).16

Tabel 1. Platvormitöö tegijate arv ja osakaal 18–64-aastaste seas platvormitöö tegemise

sageduse järgi, 2021

Platvormitöö tegemise sagedus Arv Osakaal

Regulaarselt ehk vähemalt korra nädalas 56 000 7,0%

Vähemalt korra kuus 95 000 11,9%

Vähemalt korra aastas 161 000 20,2%

Kunagi platvormitööd teinud 208 000 26,0%

Allikas: Vallistu, J., Piirits, M. (2021)

2021. aastal tegi veidi rohkem kui viiendik regulaarselt platvormitööd tegevatest inimestest

platvormitööd 25–40 tundi nädalas ning 7% rohkem kui 40 tundi nädalas ning platvormitöö oli

ainus sissetulekuallikas 4,4% töötegijatest (ca 2500 inimest).17 2025. aasta uuringu kohaselt

(küsitleti vaid ettevõtlusvormis platvormitöö tegijaid) töötab ligikaudu veerand küsitletud

kulleritest ja taksojuhtidest üle 50 tunni nädalas, mõni ka 70–100 tundi; 10% regulaarselt

11 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport. 12 Tulenevalt asjaolust, et sageli ei tööta platvormitöö tegijad töölepingu alusel, vaid ettevõtluse vormis, nt FIE-na või OÜ-na, ning seega vastutavad ka ise oma sotsiaalmaksukohustuse, puhkeaja ja töötervishoiu ja tööohutuse eest. Puuduvad andmed, kui suur osa platvormitöö tegijatest töötavad töölepingu aluse. 13 Arenguseire Keskus (2025). 14 K. Holts. (2018). Understanding Virtual Work: Prospects for Estonia in the Digital Economy. Tallinn: Arenguseire Keskus. Fakte virtuaaltöö olemuse ja leviku kohta. 15 Kall, K., Roosalu, T., Unt, M., & Ojamäe, L. (2021). Platformisation of Tallinn’s taxi industry: Results from the PLUS Project. RASI toimetised nr 13. Tallinn: Tallinna Ülikool. 16 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. 17 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus.

platvormitööd tegevatest inimestest teenib kogu oma sissetuleku platvormitöö kaudu.18

Platvormitööd tegevate inimeste keskmine netosissetulek oli 2021. a väiksem kui neil, kes

platvormitööd ei teinud.19

Iganädalaste platvormitöö tegijate hulgas on vähem 18–24-aastaseid (11,5%) ning enim 35–44-

aastaseid (28,1%). Ülejäänud vanuserühmades ei ole varieeruvus kuigi suur, jäädes 21,5% ja

26,5% vahele. Mehi (51,4%) on regulaarselt platvormitööd tegevate inimeste hulgas mõnevõrra

rohkem kui naisi (48,6%). Oluliselt rohkem on mehi sõidujagajate, teiste kodudes töötajate ja

klikitöö20 tegijate hulgas. Naisi on rohkem isikuhooldusteenuste alal ning meestega pea

samaväärselt loomingulisel ja IT-tööl. Platvormitöö on koondunud suurte tõmbekeskuste ja eriti

pealinna ümbrusesse. Iganädalastest platvormitöö tegijatest 75% elab linnas, 8% väikelinnas

ning 17% maal. Pooled tegutsevad Põhja-Eestis, veerand Lõuna-Eestis. 21

Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine

Platvormitöö seadusega lihtsustatakse mehhanismi, mille abil saavad platvormitöö tegijad

määrata kindlaks oma tööalase staatuse. Töötegijal on võimalus taotleda oma töösuhte

ümberklassifitseerimist töövaidluskomisjonis või kohtus, seejuures lasub tõendamiskohustus

platvormil (ümberpööratud tõendamiskoormus).

2025. a oli korrapäraselt ehk vähemalt kord nädalas ettevõtlusvormis platvormitööd tegevate

inimeste hulgast 14% ilma ravikindlustuseta; töötuskindlustus oli vaid 32%-l ning

pensionimakseid riiklikku süsteemi tegi 31% küsitletud platvormitöö tegijatest – sotsiaalkaitse

puudulikkuse põhjused olid ebapiisav sissetulek, kõrged sissemaksemäärad süsteemi ning

keerukas regulatsioon22. Kui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, laienevad talle

töölepingust tulenevad õigused, sealhulgas tööandja makstav sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmaks, õigus töötasu alammäärale, ning platvorm oleks kohustatud järgima

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning töö- ja puhkeaja reegleid.

Kuigi ka kehtiva õiguse alusel on platvormitöö tegijal võimalik taotleda oma töösuhte

ümberklassifitseerimist, ei ole seni sõnaselgelt sätestatud ümberpööratud tõendamiskoormust.

Samuti on juhtimise ja kontrolli ning alluvussuhte kui töölepingulise töösuhte peamiste

tunnuste hindamine algoritmilise juhtimise kontekstis olnud ebaselge. Platvormitöö seadus

täpsustab neid asjaolusid, suurendades platvormitöö tegijate jaoks õigusselgust. Seaduse

vastuvõtmine võib suurendada ka platvormitöö tegijate teadlikkust, mis omakorda võib tuua

kaasa rohkem juhtumeid, kus taotletakse töösuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks.

Seega on tööalase staatuse muutmise võimalusel positiivne mõju platvormitöö tegijate

õigusselgusele, töötingimustele, sotsiaalkaitsele ja majanduslikule toimetulekule.

Euroopa Komisjon on 2021. aastal platvormitöö direktiivi mõjuanalüüsis23 hinnanud, et Eestis

võib ümberklassifitseeritava töösuhtega inimeste arv olla kuni 7657. Komisjon möönab

raportis, et inimeste arv on eeldatavalt üle hinnatud, sest pole teada näiteks, kui paljud

veebiplatvormid on valmis inimesi ümberklassifitseerima, kui palju inimesi ise seda soovivad

18 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport. 19 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). 20 Väga väikesed, lühiajalised ja sageli korduvad digitaalsed ülesanded internetipõhiste platvormide kaudu. 21 Vallistu, J., Piirits, M. (2021). 22 Arenguseire Keskus (2025). 23 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final.

või kui paljud selle tingimustele vastaks. Võib eeldada, et eelkõige soovivad seda inimesed, kel

puudub muu sissetulek (nt töölepinguga töö või vanaduspension) sotsiaalkaitse saamiseks.

Eestis on hinnatud, et platvormitöö on ainus sissetulekuallikas umbes 2500 inimesele (vt

sihtrühma kirjeldus ülalpool), seega eeldatavasti on ümberklassifitseeritavate töösuhete arv

märkimisväärselt väiksem arvust Euroopa Komisjoni hinnangus.

Seda toetab ka töövaidluskomisjonide statistika. Kehtiva korra alusel esitati 2024. aastal

töövaidluskomisjonile 128 töölepingulise töösuhte tuvastamise nõuet, mis sisaldasid nii

sõlmitud võlaõiguslike lepingute ümberklassifitseerimist töölepinguks kui juhtumeid, kus

töötajal puudus kirjalik tööleping või töötamise registri kanne. Töövaidluskomisjon rahuldas

neist 58 nõuet, millest omakorda 33 olid sellised, kus võlaõiguslik töösuhe klassifitseeriti ümber

töölepinguliseks töösuhteks. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt ca

71 600 töösuhet, mis põhinesid võlaõiguslikul lepingul. Seega on töösuhte

ümberklassifitseerimist seni nõudnud marginaalne osa kõikidest võlaõigusliku lepingu alusel

töötajatest ning eelduslikult jääb ka platvormitöö tegijate puhul see arv üsna väikeseks.

Võimaliku mõjuna ei saa välistada, et osa platvorme kohandab oma tegevus- või

lepingutingimusi viisil, mis piirab töösuhte ümberklassifitseerimise võimalust. Samuti pole

välistatud, et platvorm muudab platvormitöö tegemise võimalikku mahtu (kuna töölepinguga

töötajate hoidmine on platvormi jaoks kulukam), vähendades sellega inimeste jaoks

platvormitöö tegemise võimalusi. Nende mõjude ulatust ei saa hinnata, kuna andmed puuduvad.

Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis on kirjeldatud juhtumeid, kuidas platvormid on reeglitele

reageerinud. Sellest nähtub, et reaktsioonid on väga eriilmelised, sõltudes näiteks nii

turuolukorrast, teenuse iseloomust kui ka platvormi strateegiast.

Algoritmiline juhtimine

Seadusega piiratakse automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kaudu töödeldavate

isikuandmete ringi, keelates platvormidel platvormitöö tegijatega seotud tundlike ning

töösooritusega otseselt mitteseotud andmete kasutamise. Lisaks kehtestatakse platvormidele

läbipaistvus- ja selgitamiskohustused: töötegijatel on õigus nii enne tööle asumist kui ka tööd

tehes saada teavet kasutatavate automaatsete süsteemide eesmärkide, loogika ja jälgitavate

tegevuste kohta ning saada ligipääs neile automaatselt loodud andmetele, hinnangutele ja

profiilidele. Töötingimusi oluliselt mõjutavaid automaatseid otsuseid peab kontrollima inimene

ning platvormidel lasub kohustus hinnata korrapäraselt nende süsteemide mõju.

Nende mehhanismide tulemusena muutub töötingimuste, tööülesannete ja töötasu kujunemise

protsess töötegijatele selgemaks ja paremini mõistetavaks. Väheneb risk, et algoritmilised

otsused põhinevad kaudselt tuletatud seostel (näiteks töötegija emotsionaalsel seisundil,

näoilmetel või töövälisel käitumisel), misläbi tekivad põhjendamatud, diskrimineerivad või

raskesti vaidlustatavad otsused, nagu konto sulgemine, tööpakkumiste või sissetuleku

vähenemine.

Uuringud on näidanud, et platvormide algoritmilised hinnangu- ja tööjaotussüsteemid võivad

olla kallutatud ning mõjutada ebaproportsionaalselt teatud rühmi. See puudutab eeskätt

sisserändaja taustaga isikuid, kelle osakaal platvormitööjõus on kasvav ning keda platvormitöö

madalad sisenemisbarjäärid sageli tööturule toovad, aga ka naisi. Naised saavad uuringute

kohaselt keskmiselt madalamaid kliendihinnanguid või väldivad suurema sissetulekuga, kuid

turvalisuse mõttes riskantsemaid tööaegu ja -piirkondi (nt öine teenindamine baaride

läheduses), mis võib omakorda süvendada kaudset soolist palgalõhet.24,25 Algoritmilise

juhtimise kontekstis võib diskrimineerimise risk püsida ka juhul, kui süsteemides ei kasutata

otseselt isiku sugu või päritolu kajastavaid andmeid, kuna neid tunnuseid on võimalik tuletada

kaudsete näitajate (nt elukoht või haridustee) kaudu ning siduda need töösooritusega. Samuti

võivad algoritmilised mudelid peegeldada nende loomisel kasutatud andmete või eelduste

kallutatust26. Haavatavust suurendab ka platvormitööga sageli kaasnev majanduslik ebakindlus,

mis piirab töötegijate võimalusi oma õigusi kaitsta või ebaõiglasi otsuseid vaidlustada.

Seadusega kehtestatud läbipaistvus-, inimese tehtava järelevalve ja mõjuanalüüsi kohustus loob

mehhanismid selliste mustrite tuvastamiseks ja korrigeerimiseks ning vähendab algoritmilise

juhtimise kaudu tekkiva ebavõrdse kohtlemise riski.

Kokkuvõttes võib piirangutest eeldada platvormitöö tegijatele positiivset mõju: suureneb

läbipaistvus töötingimuste kujunemisel, väheneb ebakindlus ja sellega seotud stress ning

tugevneb töötegijate positsioon platvormiga suhtlemisel. Kaudselt võib see aidata vähendada

diskrimineerimist ja ebavõrdsust platvormitöös.

Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

Seadus tugevdab platvormitöö tegijate kaitset juhtudel, kui nad kasutavad seadusega tagatud

õigusi või toetavad teisi platvormitöö tegijaid nende õiguste kaitsel. Platvorm ei tohi töötegijat

sellisel põhjusel karistada ega lepingut lõpetada ning töötegijal on vaidluse korral õigus nõuda

platvormilt kirjalikku põhjendust. Tõendamiskoormus lasub platvormil.

Kuna platvormitöö tegijad teenivad keskmiselt vähem kui need, kes ei tee platvormitööd27, on

nad majanduslikult haavatavamas olukorras ning tundlikumad võimalike negatiivsete

tagajärgede suhtes, mis võivad kaasneda oma õiguste kasutamisega. Uued reeglid suurendavad

töötegijate õiguskindlust ning võivad suurendada töötegijate valmisolekut probleemsetest

olukordadest või ebaõiglastest praktikatest teavitada, teades, et seadus pakub neile kaitset.

Seega võib eeldada platvormide juhtimisviisi ning platvormitöö tegijate töötingimuste

paranemist ja ebavõrdsuse vähenemist, kuigi mõju ulatus jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks.

Töötervishoid ja -ohutus

Seadus täpsustab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid platvormitöös, kohaldudes töölepingu

alusel töötavatele platvormitöötajatele. Täpsustused puudutavad platvormide kasutatavaid

automaatseid süsteeme, mille puhul tuleb hinnata tervise- ja ohutusriske, rakendada nende

realiseerumise ennetamiseks meetmeid ning vältida nende kasutamist viisil, mis võivad tekitada

töötajale põhjendamatu surve või tervisekahju. Platvormitöötajad saavad seega tugevama kaitse

töötingimusi kujundavate algoritmide eest.

Uuringud on näidanud, et algoritmiline juhtimine ning pidev seire ja hindamine võivad

suurendada näiteks töötajate psühhosotsiaalset stressi või suurendada tööõnnetuste riski, kui

algoritmid soodustavad ohtlikku käitumist (nt võivad kullerid või taksoteenuse osutajad

ajasurve või kiiruseboonuste tõttu sooritada liikluses ohtlikke manöövreid). Kliendihinnangutel

põhinevad süsteemid võivad suurendada psühhosotsiaalseid riske ja vähendada ohutust, kuna

24 Westhoff, Leonie (2023) The gender-equal platform economy is a myth - fixing it requires firm action. 8.03.2023. CEPS. 25 European Institute for Gender Equality (2021) Artificial intelligence, platform work and gender equality. 26 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final. 27 Vallistu, J., Piirits, M. (2021).

töötegijad võivad vältida probleemsetele klientidele reageerimist või keelduda ohtlikest

olukordadest halva kliendihinnagu ja seeläbi väheneva sissetuleku või lõpuks konto

blokeerimise kartuses. See mõjutab ebaproportsionaalselt teatud rühmi, sealhulgas naisi, kes

puutuvad sagedamini kokku ahistamisega ning töötavad sektorites, kus töö toimub eraruumis.

28,29,30 Edaspidi peab platvorm sellised riskid tuvastama ja maandama. See loob eeldused

tööohutuse paranemiseks.

Kaitse tagamine vahendajate kasutamisel

Platvormitöö seadus tagab, et seadusest tulenevad õigused laienevad ka neile platvormitöö

tegijatele, kes teevad platvormitööd vahendaja kaudu. Puuduvad andmed selle kohta, kui suur

osa platvormitöö tegijatest töötab vahendaja vahendusel.

Seadus näeb ette, et platvorm ja vahendaja lepivad omavahel kokku, kumb vastutab

konkreetsete töötegija õiguste tagamise eest, sealhulgas näiteks automaatsete süsteemide

kasutamist puudutava teabe edastamise eest. Kui sellist kokkulepet ei sõlmita, kohaldub

solidaarvastutuse põhimõte, mis annab platvormitöö tegijale õiguse pöörduda päringute või

nõuetega nii platvormi kui ka vahendaja poole.

Seega luuakse seadusega mehhanismid, mis vähendavad riski, et vahendaja kasutamine tooks

kaasa töötegija õiguste nõrgenemise või vastutuse hajumise osapoolte vahel. Sellest võib

eeldada positiivset mõju töötegijate õiguskindlusele ja selgusele ka juhtudel, kui töösuhe on

mitmetasandiline.

Kokkuvõttev hinnang sotsiaalsetele mõjudele

Seadus parandab platvormitöö tegijate töötingimusi, suurendab töötingimuste kujunemise

läbipaistvust ning panustab võrdse kohtlemise edendamisse. Mõju ulatus on hinnanguliselt

keskmine, kuna sätestatavad nõuded võivad mõjutada platvormitöö tegijate käitumist ja õiguste

kasutamist, kuid need ei kehti ühtviisi kõikidele platvormitöö tegijatele ega too tõenäoliselt

kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötegijad puutuvad uute õiguste ja

kaitsemehhanismidega platvormitöös kokku korrapäraselt. Ebasoovitavate mõjude risk on

väike. Siiski ei saa täielikult välistada platvormide tehtavaid kohandusi, mis võivad mõjutada

töö tegemise tingimusi või mahtu. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Kokkuvõtvalt

kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale valdavalt positiivsed sotsiaalsed mõjud.

6.2.Majanduslikud mõjud

6.2.1. Sihtrühm: platvormid

Sihtrühma kirjeldus

Statistikaameti andmetel oli 2023. a Eestis kokku ca 156 200 ettevõtet.31 Arenguseire Keskuse

uuringu kohaselt oli 2024. aastal Eestis registreeritud 17 platvormitööd vahendavat ettevõtet,

müügituluga Eesti turul kokku ca 21 miljonit eurot.32 Enamike Eestis tegutsevate platvormide

peakontor ei asu Eestis.

28 Commission staff working document. Impact assessment report. Accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council On improving working conditions in platform work. Brussels, 9.12.2021, SWD(2021) 396 final. 29 Ma, Ning and Yoon, Dongwook (2022) Delay and deflect: How women gig workers respond to sexual harassment. Beyond. 30 Fairwork (2023) Gender and Platform Work: Beyond Technosolutionism. Oxford, United Kingdom; Berlin, Germany. 31 Statistikaamet. Tabel EM001: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. 32 Arenguseire Keskus (2025). Platvormitöö tegijate olukord Eestis. Lühiraport.

Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine, õiguslik eeldus ja selle ümber lükkamine

Töösuhte ümberklassifitseerimise vaidluse korral lasub platvormil kohustus tõendada, et

platvormitöö tegija ei tööta töölepingu seaduse alusel, mis eeldab paremat töökorralduse,

juhtimise ja kontrolli ulatuse dokumenteerimist. Seaduse vastuvõtmine võib suurendada

töösuhte ümberklassifitseerimise taotluste arvu, mis omakorda võib platvormidele kaasa tuua

rohkem töövaidlusi. Kui platvormitöö tegija klassifitseeritakse töötajaks, kaasneb platvormile

kohustus tagada töölepingust tulenevad õigused ja hüved, sealhulgas sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmakse tasumine, töötasu alammäära tagamine, töö- ja puhkeaja nõuete

järgimine ning töötervishoiu ja tööohutuse tagamine, mis suurendab platvormide tööjõukulusid.

Euroopa Komisjoni 2021. a hinnangu järgi suurendab töösuhete ümberklassifitseerimine

platvormide makstavaid töötasusid ja sotsiaalkindlustusmakseid Eestis 2,5 miljoni euro võrra

aastas. Samas lähtuvad komisjoni arvutused tõenäoliselt mitmekordselt ülehinnatud

ümberklassifitseeritavate töötegijate arvust (vt platvormitöö tegijate sihtrühma) ning tuginevad

teatud määral lihtsustatud eeldustele ega arvesta täielikult riigi eripäraga, sealhulgas Eestis juba

kehtivat töölepingu õiguslikku eeldust ning platvormitöötegijate nõudeõigust ega senist väga

madalat töösuhte olemuse vaidlustamise määra Eestis (vt platvormitöö tegijate sihtrühma).

Seega võib komisjoni hinnanguid pidada ülehinnatuks ning platvormide kulude kasv jääb

tõenäoliselt väiksemaks. Kuna pole võimalik hinnata ümberklassifitseeritavate lepingute arvu,

ei saa ka kulusid täpsemalt hinnata.

Ülekanduva mõjuna võib töösuhete ümberklassifitseerimine aidata ühtlustada

konkurentsitingimusi platvormide ja nendega samadel turgudel tegutsevate ettevõtjate vahel.

Ettevõtjad, kes osutavad sarnaseid teenuseid ilma platvormimudelita ning kellele juba kehtivad

töölepingulise töösuhtega seotud kohustused (nt traditsioonilise taksoteenuse pakkujad), võivad

võita olukorrast, kus platvormidel ei ole võimalik tööjõukulusid vähendada tööalase staatuse

ebaselguse arvelt.

Algoritmiline juhtimine

Seadusega seatakse digitaalsetele tööplatvormidele mitu kohustust, mis on seotud automaatsete

seire- ja otsustussüsteemide kasutamise, selle läbipaistvuse tagamise ja inimese tehtava

järelevalvega. Nõuded täpsustavad platvormide vastutust algoritmide toimimise eest ning

tugevdavad järelevalvet isikuandmete kaitse ja töötingimusi mõjutavate otsuste üle.

Seaduse rakendamine eeldab platvormidelt täiendavaid tehnilisi, organisatsioonilisi ja

inimressursse. Platvormid peavad olema võimelised kaardistama kasutatavaid andmeallikaid,

dokumenteerima otsustusloogikat ning rakendama tehnilisi kontrollimehhanisme, mis

välistavad tundlike või töösooritusega mitteseotud andmete kasutamise. Läbipaistvusnõuete

täitmiseks tuleb platvormidel luua või täiendada infokanaleid ja dokumentatsiooni, mis

võimaldavad töötegijatele arusaadavalt selgitada automaatsete süsteemide eesmärke ja

toimimist ning tagada ligipääs automaatselt loodud andmetele ja hinnangutele. Lisaks eeldab

seadus piisava pädevusega personali olemasolu automaatsete süsteemide mõju hindamiseks,

järelevalve tegemiseks ning töötegijatega suhtlemiseks. Infosüsteemide arendamine, sisemiste

tööprotsesside muutmine, töötajate koolitamine ja nende kaasamine võib suurendada

platvormide kulusid ja halduskoormust.

Kehtestatavate nõuete mõju platvormidele võib erineda sõltuvalt nende suurusest ja senistest

tegevusest. Suurematel ja rahvusvahelistel platvormidel on sageli juba välja kujunenud

tehnilised lahendused ja sisemised protsessid, mis toetavad nõuete täitmist, mistõttu võivad nad

piirduda olemasolevate süsteemide täiendamisega. Väiksematele platvormidele, kellel

kõnealused süsteemid ja pädevus puuduvad, võivad samad nõuded kaasa tuua

proportsionaalselt suurema koormuse. Samas võivad selged ja ühtsed nõuded edaspidi

vähendada õiguslikku ebakindlust ning toetada võrreldavate konkurentsitingimuste kujunemist

platvormitööturul.

Teabe esitamise kohustus

Seaduse kohaselt lisandub platvormidele kohustus edastada järelevalveasutustele ning

töötegijatele ja nende esindajatele korrapäraselt teavet platvormitöö korralduse ja automaatsete

süsteemide kasutamise kohta, aga ka nende nõudmisel, sealhulgas töötegijate arvu, töötundide,

lepingutingimuste, vahendajate, automaatsete otsuste mõjuhinnangute jm kohta.

Kohustuse täitmine tähendab platvormile olemasolevate andmete koondamist ja kättesaadavaks

tegemist. Mõju platvormile väljendub eelkõige suurenevas halduskoormuses andmete

vormistamisest ning mis on suurematel platvormidel kaks korda aastas; väikestel ja keskmise

suurusega platvormidel korra aastas.

Töötervishoid- ja tööohutus

Seadusega täpsustatakse platvormi kohustusi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Lisanduv

nõue võib eeldada olemasolevate riskianalüüside täiendamist ning sisemiste protsesside

kohandamist. Samuti peab platvorm jälgima, et algoritmid ei kujundaks töötingimusi viisil, mis

põhjustab töötegijale näiteks ebamõistlikku ajasurvet või töötempot. See võib kaasa tuua

olemasolevate süsteemide toimimise hindamise ja muutmise ning suurendada seega ajutiselt

platvormide halduskoormust.

Ohutusnõuete rakendamine võib mõjutada platvormi töökorralduslikke valikuid, sealhulgas

tööülesannete jaotust, töötempo kujundamist või teenuse osutamise tingimusi. Sellised

muudatused võivad piirata platvormi võimet pakkuda teenust varasemas mahus ja avaldada

seega mõju platvormide tuludele. Sellise mõju ulatus sõltub platvormi ärimudelist ja senisest

töökorraldusest ja töölepinguga töötajate arvust ega ole seega üheselt prognoositav. Samas

võivad ohutumad töötingimused vähendada tööga seotud terviseriske ning parandada

platvormitöö jätkusuutlikkust.

Kaitse tagamine vahendajate kasutamisel

Platvormidele toob vahendajate kasutamist puudutav kord kaasa kohustuse selgelt määrata ja

kokku leppida vastutuse jaotus vahendajatega, kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu. See

eeldab olemasolevate koostöölepingute ülevaatamist ning vajaduse korral täiendamist, et oleks

selgelt kokku lepitud, kumb täidab platvormitöö seadusest tulenevaid kohustusi (nt töötegijate

teavitamine, automaatsete otsuste selgitamine või mõjuhinnangute tegemine). Kui vastutuse

jaotus ei ole (piisavalt selgelt) kokku lepitud, kaasneb platvormile solidaarvastutus, mis

tähendab, et platvormitöö tegija võib oma nõuete ja päringutega pöörduda kas vahendaja või

platvormi poole. Muudatus suurendab teataval määral platvormide halduskoormust.

Järelevalve

Seaduses sätestatakse, et isikuandmete töötlemisega seotud nõuete üle teeb järelevalvet

Andmekaitse Inspektsioon ning muude platvormitööga seotud kohustuste üle Tööinspektsioon.

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve eesmärk on tagada, et automatiseeritud süsteeme

kasutatakse nõuete kohaselt, andmekaitsealased mõjuhinnangud on tehtud ja läbipaistvust

tagavad kohustused on täidetud ja dokumenteeritud. Rikkumiste puhul tuleb platvormidel

arvestada IKÜMist tulenevate trahvimääradega (kuni 20 miljonit eurot või kuni 4% ettevõtte

ülemaailmsest aastakäibest). Tööinspektsiooni järelevalve toob platvormidele kaasa kohustuse

tõendada korrektset lepinguliste suhete korraldust, inimese tehtava automaatsete süsteemide

järelevalve toimimist ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Järelevalve eesmärk on

eeskätt ennetav ja korrastav, mitte karistuslik, kuid siiski kaasneb võimalus sunniraha

määramiseks.

Selle tulemusena võib teataval määral kasvada platvormide halduskoormus ja kulud, kuna

platvormid peavad olema valmis järelevalvemenetluseks, sealhulgas esitama dokumente,

selgitusi ja andmeid ning tegema koostööd järelevalveasutustega nii kaebuste alusel kui ka

asutuste omaalgatusliku kontrolli korral. Lisaks võib rikkumise korral kaasneda trahvi- või

sunniraha maksmise kohustus.

6.2.2. Sihtrühm: vahendajad

Vahendaja eesmärk on teha platvormitöö selle tegijatele kättesaadavaks, olles lepingulises

suhtes nii platvormi kui ka platvormitöö tegijaga või osaledes nendevahelises alltöövõtuahelas.

Vahendajate arv Eestis ei ole teada.

Seadus täpsustab vahendajate rolli platvormitöö korraldamisel ning seob nad otsesemalt

vastutusega tagada, et ka vahendaja kaudu töötavad platvormitöö tegijad saaksid seadusest

tulenevaid õigusi kasutada. See eeldab vahendajatelt koostööd platvormiga, selget vastutuse

jaotuse kokkuleppimist ning valmisolekut töötegijatele teavet edastada ja nende pöördumistele

reageerida. Seadus ei muuda vahendajate põhitegevuse olemust, kuid suurendab teataval määral

vahendajate halduskoormust.

Kokkuvõttev hinnang majanduslikele mõjudele

Uued kohustused eeldavad platvormidelt (ja teataval määral ka vahendajatelt) tehnilisi

kohandusi ning tööprotsesside arendamist, millega kaasneb halduskoormuse ja kulude kasv.

Majandusliku mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuid varieerub oluliselt platvormi

suuruse, ärimudeli ning selle järgi, kas nõuete täitmiseks vajalikud lahendused ja protsessid on

juba olemas. Osa nõudeid tugineb platvormidel olemasolevatele andmetele, kuid tööd lisab

juurde andmete koondamine, vormistamine, dokumenteerimine ning päringutele vastamine.

Tööjõukulud võivad suureneda juhul, kui töösuhteid klassifitseeritakse ümber

töölepingulisteks, kuid olemasoleva info põhjal on selliste juhtumite arv tõenäoliselt piiratud

ning kulude täpset suurusjärku ei ole võimalik hinnata. Lisaks võib järelevalve- ja

vastavusnõuete täitmata jätmise korral kaasneda trahvi- või sunniraha risk. Mõju avaldumise

sagedus on keskmine, kuna osa kohustusi on ühekordsed (nt süsteemide ja protsesside

kohandamine), kuid osa korduvad (nt aruandlus, mõjuhinnangute ajakohastamine, päringutele

vastamine ning järelevalvemenetluseks valmisolek). Mõjutatud sihtrühma suurus on

platvormide puhul väike (Eestis hinnanguliselt 17 platvormiettevõtet), vahendajate puhul

teadmata. Kokkuvõtvalt kaasnevad seaduse rakendamisega sihtrühmale oluline majanduslik

mõju, mis väljendub eeskätt haldus- ja arenduskoormuse kasvus. Kuigi seaduse rakendamine

toob platvormidele kaasa lisakohustusi, on kavandatu keskne eesmärk platvormitöö tegijate

õiguste kaitse. Nii õigused kui võimalus neid kasutada on seni olnud ebaselged ning sõltunud

suurel määral platvormi valitud tehnoloogilisest töökorraldusest.

6.3. Mõjud riigiasutustele

6.3.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon

Seaduse rakendamine eeldab Tööinspektsioonilt ja Andmekaitse Inspektsioonilt seaduses

sätestatud uute ülesannete täitmist. Nende hulka kuulub platvormide poolt korrapäraselt

esitatava teabe vastuvõtmine, haldamine ja analüüs, järelevalvemenetlused ning ennetus-,

teavitus- ja nõustamistöö.

Seaduse rakendamisega suureneb vajadus Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni

süstemaatilise koostöö järele. Platvormid võivad paralleelselt kasutada automatiseeritud

otsustussüsteeme, mille suhtes kohaldub nii tööõigus kui ka isikuandmete kaitse normistik.

Pädevuste ja nõuete kattumine eeldab, et mõlemad asutused parandavad oma teadmisi nii

platvormitöö spetsiifikast kui ka teineteise valdkondadest. Seetõttu on vaja koolitada asutuste

töötajaid, seejuures nende arusaama platvormitöö eripärast, automaatsete seire- ja

otsustussüsteemide toimimisest ning isikuandmete töötlemisega seotud uutest nõuetest.

Seaduse rakendamisega kaasneva järelevalvetegevuse maht ja sellega seotud töökoormus

sõltuvad suurel määral seaduse rakendumise praktikast, sealhulgas sellest, mil määral ilmneb

vajadus sihtkontrollimiseks ning kui palju esitatakse kaebusi või pöördumisi. Samuti sellest,

kui paljude platvormide puhul on vaja piiriülest koostööd teiste riikide järelevalveasutustega.

On tõenäoline, et järelevalvekoormus suureneb eeskätt seaduse rakendumise alguses, mil

tehakse esimesed sihtkontrollid ja kujundatakse välja edasine järelevalvetegevus. Kui esialgsete

kontrollide käigus selgub, et seadusest tulenevad nõuded on täidetud, võib eeldada, et edaspidi

tehakse järelevalvet pigem tavapäraselt.

Võib eeldada, et pärast seaduse jõustumist suureneb töövaidluste arv, mis võib mõnevõrra

suurendada Tööinspektsiooni koormust, mida aga ei ole võimalik täpselt hinnata. See võib

tuleneda töösuhete ümberklassifitseerimise nõuetest. Kehtiva korra alusel on õigussuhete

ümberklassifitseerimist töölepinguliseks töösuhteks taotletud üsna vähe. 2024. aastal esitati 128

nõuet, neist vaid osa puudutas õigussuhte ümberklassifitseerimist töölepinguliseks suhteks,

moodustades kõikidest töövaidluskomisjonile esitatud töötajate ja tööandjate nõuetest 2,4%.

Platvormitöö tegijad esitasid muidki nõudeid, näiteks töötasu nõudeid, millest osa on

rahuldatud.

Ennetus-, teavitus- ja nõustamistöö käigus tuleb koostada teavitusmaterjale ja juhendeid,

korraldada infopäevi ja koolitusi ning nõustada sihtrühmi, mis omakorda nõuab rohkem aega

ja tööjõudu.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul võib osutuda vajalikuks palgata juurde üks spetsialist,

kes muu hulgas nõustaks ka algoritmiliste süsteemide, logide ning automatiseeritud otsuste

toimimise ja testimisega seotud küsimustes.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduses sätestatud kohustustega kaasnevad kulud eeskätt Tööinspektsioonile ja Andmekaitse

Inspektsioonile. Tegevused on kirjeldatud peatükis 6.3. Kulud on kavandatud esialgu katta

Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni eelarvest.

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on lisanduvate ülesannete täitmiseks vaja palgata juurde

üks inimene, mis suurendab personalikulusid, samuti nõuavad koolituste korraldamine,

ennetus-, teavitus- ja nõustamistegevus lisaraha. Aastane lisanduv kulu on hinnanguliselt

77 568 eurot.

Tööinspektsiooni hinnangul võib seaduse rakendamine suurendada vajadust täiendkoolituste

järele, kuna direktiivist tulenevad uued kohustused puudutavad nii riiklikku järelevalvet,

teavitustööd kui ka töövaidluste lahendamist, mistõttu vajab koolitust suur hulk teenistujaid.

Koolituste täpset mahtu ja kogukulu ei ole võimalik praegu hinnata, kuid Tööinspektsiooni

2025. aasta andmete põhjal oli tasuliste koolituste keskmine maksumus 140,93 eurot teenistuja

kohta (keskmine koolituspäeva maksumus 96,77 eurot teenistuja kohta). Lisaks sõltub

Tööinspektsiooni töökoormuse kasv eelkõige sellest, milliseid muudatusi toob kaasa

platvormitöö tegijate tööalase staatuse kontrollimise menetluskorra täpsustamine, samuti võib

olla vaja juurde töötajaid eelkõige juriidilise ja järelevalve ning nõustamise valdkonda.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril. Selleks kuupäevaks peab liikmeriikidel olema

direktiiv oma õigusesse üle võetud.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeerimitele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Tööinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, töövaidluskomisjonide juhatajatele,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE,

Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kohtunike Ühingule, Riigikohtule, Tallinna

Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu

Maakohtule, Viru Maakohtule, Bolt Technology OÜ-le, Wolt Eesti OÜ-le, Forus Takso Eesti

ASile, Uber Estonia OÜ-le, Goworkabit Estonia OÜ-le, Eesti Taksokoondisele, Eesti HR

Seltsile, Eesti Asutajate Seltsile, teadlastele Kaire Holts, Merle Erikson, Johanna Vallistu, Tauri

Tuvikene ja tööõiguse ekspertidele Thea Rohtla ja Heli Raidve Tööõigusabi OÜ.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

Meie 06.03.2026 nr 2-2/849-1

Platvormitöö seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks platvormitöö seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) vastavustabel.

Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Tööinspektsioon

töövaidluskomisjonide juhatajad

Andmekaitse Inspektsioon

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE

Eesti Advokatuur

Eesti Juristide Liit

Eesti Kohtunike Ühing

Riigikohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tartu Ringkonnakohus

Harju Maakohus

2 (2)

Pärnu Maakohus

Tartu Maakohus

Viru Maakohus

Bolt Technology OÜ

Wolt Eesti OÜ

Forus Takso Eesti AS

Eesti Taksokoondis

Eesti HR Selts

Eesti Asutajate Selts

Kaire Holts

Merle Erikson

Thea Rohtla

Heli Raive Tööõigusabi OÜ

Johanna Vallistu

Tauri Tuvikene

Uber Estonia OÜ

Goworkabit Estonia OÜ

Johann Vootele Mäevere

[email protected]