Kiri

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 151

Eesti, videosild Esmaspäev, 2. märts 2026

Algus 13.15, lõpp 14.40

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Kadri

Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti

Poolamets, Maido Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö talituse juht

Kristiina Krause, IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo, andmekaitseõiguse talituse juhataja

Kristi Värk ning riikliku küberturvalisuse talituse nõunik Raavo Palo (2. päevakorrapunkt);

siseminister Igor Taro ja Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakonna nõunik Katarina

Budrik, Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö talituse nõunik

Reet Kase (3. päevakorrapunkt); regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes

Terras ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna valdkonnajuht

Marika Ruberg (4. päevakorrapunkt); regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes

Terras ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna nõunik Taavi

Kurvits (5. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo

Linnamägi ning nõunik Silja Vöörmann (6. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Euroopa

osakonna nõunik Anne Mardiste (7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Ülle Hanson (3. päevakorrapunkt), Riigikantselei Euroopa Liidu

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (4.–6. päevakorrapunkt), Riigikogu Kantselei avalike

suhete osakonna pressinõunik Merilin Kruuse (1.–8. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi (Omnibus

VII) - COM(2025) 836–837 kohta

3. Eesti seisukohad 5.-6. märtsil 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega

muudetakse ELi mahemäärust (EL) 2018/848 seoses teatavate tootmise, märgistamise ja

sertifitseerimise nõuete ning kolmandate riikidega kauplemise eeskirjadega COM(2025) 780

5. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: ELi uus posti- ja pakiveomäärus – EL reformib

postialaseid õigusnorme

6. Seisukoha andmine: Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

2

eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse

ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või

pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97

lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol COM(2013) 130

7. Arvamuse andmine väliskomisjonile: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega

kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt vastavalt

Andorra ja San Marino vahelisele assotsieerimislepingule allakirjutamine ja selle ajutine

kohaldamine COM(2024) 191

8. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (02.03.20256–08.03.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 02.03.2026 kell 13.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi (Omnibus

VII) - COM(2025) 836–837 kohta

3. Eesti seisukohad 5.-6. märtsil 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega

muudetakse ELi mahemäärust (EL) 2018/848 seoses teatavate tootmise, märgistamise ja

sertifitseerimise nõuete ning kolmandate riikidega kauplemise eeskirjadega COM(2025) 780

5. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: ELi uus posti- ja pakiveomäärus – EL reformib

postialaseid õigusnorme

6. Seisukoha andmine: Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse

ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või

pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97

lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol COM(2013) 130

7. Arvamuse andmine väliskomisjonile: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega

kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt vastavalt

Andorra ja San Marino vahelisele assotsieerimislepingule allakirjutamine ja selle ajutine

kohaldamine COM(2024) 191

8. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung reede, 06.03.2026 kell 09.00

1. Eesti seisukohad 9. märtsil 2026 toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika,

tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil

2. Eesti seisukohad 9. märtsil 2026 toimuval eurorühma kohtumisel ja 10. märtsil 2026

toimuval majandus- ja rahandusnõukogu istungil

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd,

Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

2. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi

(Omnibus VII) - COM(2025) 836–837 kohta

Kristiina Krause andis ülevaate Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi

(Omnibus VII) kohta. K. Krause tõi välja, et Euroopa Komisjoni seitsmenda lihtsustamise

3

Omnibusi pakett on kaheosaline: digivaldkonna õigusaktide Omnibus (sisaldab ettepanekuid

isikuandmete kaitse üldmääruse, andmekaitseõiguse ja küberintsidentidest teavitamise kohta)

ning tehisintellekti määruse Omnibus. Paketis on ka ärikukru ettepanek. Omnibusi eesmärk on

koondada ja lihtsustada erinevatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi, kõrvaldada

dubleerivad nõuded ning suurendada õiguskindlust ja -selgust. Muudatused puudutavad

näiteks eriliigilisi ja biomeetrilisi isikuandmeid, nende kasutamist tehisintellekti (edaspidi TI)

arendamisel, aruandluse teavitamiskohustusi ja lihtsustamist ning vastutavate töötlejate

koormuse vähendamist. Tehisintellekti Omnibus keskendub riskipõhisele lähenemisele, et

muuta TI määruse rakendamine praktilisemaks ning ettevõtetele innovatsioonisõbralikumaks.

Tehakse ettepanek lükata edasi kõrge riskiga TI süsteemidele kehtestatud nõuete

rakendamine, kuna vastavad standardid ja suunised ei ole veel valmis. Seisukohtade

koostamiseks korraldati kaasamisseminar, kus osales 34 asutust ning moodustati viis peamist

osa: horisontaalsed seisukohad (rakenduvad kogu paketile), andmeõigus, intsidentide

teavitamise aken, isikuandmete kaitse üldmäärus ja tehisintellekti määrus. Eesti toetab

Omnibusi üldeesmärke, sealhulgas Euroopa andmeõiguse reeglite lihtsustamist,

halduskoormuse vähendamist, ettevõtete konkurentsivõime suurendamist ning keerukuse

vähendamist. Isikuandmete kaitse regulatsiooni muutmisel tuleb vältida Euroopa Liidu

põhiõiguste olemuse muutmist ja põhjendamatuid takistusi TI kasutuselevõtule ning

treenimisele. K. Krause rõhutas, et Omnibusi teemad on omavahel seotud ning Omnibuse ei

tohiks liigselt tükeldada, kuid ajakriitilised osad, nagu kõrge riskiga TI nõuete kohaldamine,

vajavad kiiret edasiliikumist.

Stina Avvo andis ülevaate IT- ja andmeõiguse seisukohtadest. Kõneleja tõi välja, et Eesti

toetab ühtse digiomnibusi eelnõu koostamise ettepanekut, rõhutades, et ühendamine peab

olema süsteemne ja terminoloogiat ühtlustav. Oluliseks peetakse laiendada väärtuslike

andmestike kategooriaid avaadmete direktiivis ja tulevases andmemääruses, kuid seejuures ei

tohi ohustada riigi sise- ja välisjulgeolekut. Eesti toetab selgust avaandmete isikuandmeteks

kvalifitseerimise osas: see peaks olema lubatud ainult andmesubjekti nõusolekul või

õiguslikul alusel. Privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutamist andmetöötluses peetakse

vajalikuks, et minimeerida privaatsusriske. Uue andmemääruse kohaselt soovitakse

andmevahendusteenuse regulatsiooni lihtsustamist, mille tulemusel tegevuse alustamisest

teavitama ei pea, kõik muud järelevalvereeglid jäävad alles. Hädaolukorra andmete jagamise

sätte lihtsustamist toetatakse tingimusel, et eelistatakse isikustamata andmeid ning

põhiõigused on kaitstud. S. Avvo märkis, et toetatakse Euroopa andmeinnovatsiooni nõukogu

mandaadi laiendamist, et tugevdada rolli andmepoliitika, piiriülese andmevahetuse ja tehnilise

koostöö koordineerimisel. Lisaks toetab Eesti platvormidirektiivi (B2B) kehtetuks

tunnistamist, kuna vastavad sätted sisalduvad digiteenuste määruses (DSA).

Raavo Palo tutvustas intsidentide teavitamise akent. R. Palo tõi välja, et Euroopa Liidu

õigusaktid näevad praegu ette, et erinevatest juhtumitest tuleb teavitada mitmeid asutusi eri

regulatsioonide kohaselt, mis võib tähendada sama juhtumi puhul mitmekordset

teavitamiskohustust, sh küber- ja andmekaitseasutustele ning elutähtsa teenuse korraldajatele.

Omnibus-paketis on kavandatud ühtse teavitamisakna põhimõte, mida Eesti toetab tingimusel,

et rakendamine ei põhjusta liigset halduskoormust ega ebamõistlikke kulusid. Ettepanekus on

seatud eesmärgiks vormide ja andmekoosseisude ühtlustamine, kuid Eesti ootab lisaks

teavitustähtaegade ühtlustamist eri õigusaktide üleselt. Samuti soovitakse ühtset

küberintsidentide taksonoomiat, mis võimaldaks juhtumeid käsitleda kõikides liikmesriikides

ühtemoodi. Ühtset teavitamisakent asub haldama ja arendama Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Amet (ENISA), kuid Eesti teeb ettepaneku, et majutus toimuks eu-Lisa

peakontori infrastruktuuris. Finantssektori osas toetatakse kübernõuete lihtsustamist, vältides

4

topeltregulatsioone. Kui lahendust pole käesolevas paketis, on võimalik ettepanekut esitada ka

tulevastes Euroopa Liidu algatustes.

Kristi Värk tutvustas isikuandmete kaitse üldmääruse muudatusi ja Eesti seisukohti.

Kõneleja märkis, et erinevad andmeõigust puudutavad õigusaktid koondatakse ühte

andmemäärusesse, kuid isikuandmete kaitse üldmäärus jääb eraldiseisvana kehtima. Eestile

on oluline, et üldmäärus säilitab tehnoloogianeutraalse olemuse, nagu rahvusvaheline praktika

ette näeb. Komisjonis esitatud ettepanekuid seoses tehisintellekti arendusega tuleks käsitleda

kui tehnoloogia arendust ning toetatakse määruses teadusuuringute mõiste avamist, mis

võimaldab reguleerida tehnoloogiaarendust ja selle raames tundlikute isikuandmete

kasutamist asjakohasel õiguslikul alusel. On oluline, et üldmäärus ei piiraks ebaõiglaselt

tehisintellekti arendamist avalikus- ega erasektoris ning tehnoloogia arendus peab olema

võimalik erinevatel õiguslikel alustel. Komisjon on teinud ettepaneku täpsustada

isikuandmete mõistet, kuid Eesti seisukoht on, et isikuandmete mõiste peaks jääma senisesse

raamistikku, arvestades tuvastamise võimalusi, ning pseudonüümimise ja tuvastamise

küsimusi tuleks käsitleda määruse põhjenduspunktides, kus Euroopa Andmekaitse Nõukogu

võiks anda juhiseid. Andmesubjekti õiguste osas ei toeta Eesti piirangut, vaid andmesubjektil

peab olema võimalus oma andmetega tutvuda ilma olulisi põhjendusi esitamata. Andmekaitse

nõukogu pädevused peavad säilima ning Euroopa Komisjoni rolli ei ole asjakohane

suurendada. Rikkumistest teavitamise korra ühtlustamisel toetatakse, et lävend oleks seotud

väiksemate ohtudega. K. Värk tõi välja, et Eesti toetab küpsiste salvestamise nõuete

lihtsustamist ja nõusolekuväsimuse leevendamist, kuid korduv üle küsimine küpsiste

kasutamise kohta peaks toimuma ühtsetel põhimõtetel. Andmekaitse järelevalveasutuste

töökoormuse kasvades peetakse vajalikuks suurendada paindlikkust kaebuste menetlemisel,

võimaldades prioriteetsete kaebuste kiiremat lahendamist.

Stina Avvo andis ülevaate tehisintellekti Omnibusi määrusest ja ettepanekutest. S. Avvo

märkis, et Eesti toetab Euroopa Liidu ettepanekut anda üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite

ja suurte digiplatvormide järelevalve Euroopa Liidu TI-ametile, rõhutades, et amet saab teha

järelvalvet piiriülestele ning süsteemsetele riskidele ega tohi piirata siseriikliku järelevalve

tõhusust. Selline lahendus ühtlustab Euroopa järelevalve raamistikku digiteenuste määruse

(DSA) kontekstis. Toetatakse VKE-dele ette nähtud lihtsustatud meetmete laiendamist ning

kõrge riskiga tehisintellekti pakkujate nõuete edasilükkamist, kuid tähtaja määramine peab

olema konkreetne. Isikuandmete kasutamist kallutatuse tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks

toetatakse privaatsuskaitse meetmete rakendamise tingimusel ning eriliigiliste andmete

töötlemisel peetakse vajalikuks eraldi põhjendust ning see ei tohi olla vaikimisi lubatud.

Lisaks toetatakse „liivakasti“ regulatsiooni loomist Euroopa Liidu tasandil, eeldusel, et see ei

tohi takistada siseriiklikku innovatsiooni, seada ohtu põhiõiguste kaitset ega dubleerida

riigisiseseid liivakaste. Põhiõigusi kaitsvate asutuste volituste muudatusi pooldatakse

tingimusel, et järelevalveprotsessis ei tekiks pudelikaelu ega pädevuste piiranguid. Digi- ja

tehisaruoskuste arendamine on oluline innovatsiooni ning konkurentsivõime tõstmiseks,

mistõttu peab teadlikkuse tõstmine hõlmama kõiki osapooli.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Urve Tiidus uuris, kas inimesi on võimalik koolitada oma isikuandmete õigustest ning

kaasnevatest riskidest ja kas see on ka Euroopa Liidu jaoks oluline.

Kristi Värk vastas, et isikuandmete kaitse on järelevalveasutuste ülesanne ning nende

kohustusena on jätkuvalt tõsta teadlikkust andmekaitse valdkonnas. Kõneleja tõi välja, et

5

andmekaitsespetsialistid peavad olema igas riigiasutuses ning vajadusel ka erasektoris, eriti

suuremate andmetöötlusriskide korral. Nende roll hõlmab koolituste ja teavituste

korraldamist, et tagada inimeste teadlikkus isikuandmete kaitse ning andmeõiguste ja -

kohustuste osas. Lisaks jätkab Andmekaitse Inspektsioon koolitustega.

Stina Avvo lisas, et andmeõigusega seotud kursuseid lisatakse ka Digiriigi Akadeemiasse.

Peeter Tali küsis kuidas läheb Digikukruga.

Kristiina Krause tõi välja, et justiits- ja digiminister on Euroopa Parlamendi esindajatele

selgitanud Eesti seisukohti, kuid seni puuduvad selged vastused uue ärikukru lahenduse

tegelike kasutusjuhtude kohta. Euroopa Komisjoniga toimunud tehnilise taseme kohtumisel ei

saanud Eesti samuti veenvaid põhjendusi algatuse vajalikkuse kohta. K. Krause rõhutas, et

Eesti seisukoht ärikukru lahenduse ebamõistlikkuse osas kogub järjest enam toetust teistelt

liikmesriikidelt.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti

kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

2.1. toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

3. Eesti seisukohad 5.-6. märtsil 2026 toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste

nõukogu istungil

Igor Taro andis ülevaate päevakorrast ja Eesti seisukohtadest 5.-6. märtsil 2026 toimuval

Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil. Minister sõnas, et istungil

tutvustatakse värsket Schengeni baromeetrit, mis annab ülevaate ala 2025. aasta seisust.

Sellele järgneb arutelu Schengeni tsükli prioriteetide rakendamisest, kus keskendutakse

vabatahtlike tagasipöördumiste julgustamisele. Eesti toetab „valutut lähenemist“, mil isik

naaseb ise tagasi oma koduriiki. Pärast arutelu juhib Eesti „muude küsimuste“ (AOB

formaadis) liikmesriikide tähelepanu ohule, mida kujutavad Venemaa endised kombatandid,

kui nad imbuvad Schengeni alale. Eesti hinnangul on Ukraina vastase agressioonisõja ajal

värvatud hinnanguliselt 1 500 000 Venemaa kodanikku, kellest umbes 640 000 on hetkel

aktiivteenistuses. Neist 180 000 värvati otse vanglatest ehk on toime pannud raskeid

isikuvastaseid kuritegusid. Nende inimeste laskmine Schengeni alale viisade või hiljem ka

elamislubade alusel peab olema välistatud. Selleks võib näiteks rakendada Schengeni

infosüsteemi n.ö. musta nimekirja võimalust, kus Eesti on olnud eeskujuks, lisades ligi 300

kombatanti sisenemiskeelu nimistusse. Minister tõi välja, et Eesti soovib julgustada

liikmesriike tegema sama ning kuulata nende arvamusi ettepanekust. Pärast Eesti etteastet

kinnitatakse uuendatud suuremahuliste piiriüleste IT-süsteemi teekaart ning Euroopa Liidu

uimastivastase võitluse strateegilise raamistiku järeldused. Eesti toetab IT-süsteemide

teekaarti, et süsteemid rakenduks ja koostoimiks võimalikult kiiresti. Samuti kattub Euroopa

Liidu võitlus uimastite tootmise, smuugeldamise ning kauplemisega Eesti uimastipoliitikaga.

Ministrite töölõunal keskendutakse Süüria olukorra mõjule Euroopa Liidu sisejulgeolekule

ning on täheldatud, et kodusõja vaibumisel on Süüria kodanikud vabatahtlikult pöördumas

tagasi koduriiki. Töölõunale järgneb arutelu rände välismõõtmest, kus eriline tähelepanu on

Liibüal ja Liibanonil, kuna tegu on transiitriikidega, kellel on oluline roll ebaseaduslike

rändevoogude peatamisega enne inimeste jõudmist Euroopa Liidu piirile. Seetõttu on oluline

nende toetamine, et tagada võimekus ebaseaduslike migrantide peatamiseks ja haldamiseks.

6

Eesti toetab kõiki jõupingutusi, mis on suunatud rändesurve leevendamisele. Lisaks toimub

arutelu Europoli tulevikust, kus Eesti pooldab ameti mandaadi uuendamist, rõhutades, et enne

uute struktuuride ja lahenduste loomist peaks eelkõige tööle saama olemasolevad süsteemid ja

korraldused. I. Taro tõi välja, et päeva lõpetavad Euroopa Komisjoni ülevaated

terrorismivastase võitluse tegevuskavast, Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse staatusest ning

Euroopa Liidu rände- ja varjupaigareformi rakendamise hetkeseisust.

Reet Kase andis ülevaate Justiits- ja Digiministeeriumi põhisõnumitest Euroopa Liidu

nõukogu istungil. R. Kase tõi välja, et käsitletakse kahte otsust, kahte arutelu ja ühte

ülevaatepunkti. Olulisim on üldise lähenemisviisi heakskiitmine täiskasvanute kaitse määruse

eelnõule, mis kehtestab piiriüleste juhtumite jaoks ühtsed õigusnormid täiskasvanute kaitseks,

kes ei suuda oma huve ise kaitsta. Määrus sätestab, milline kohus piiriüleses olukorras on

pädev, millist õigust kohaldatakse, kuidas jõustuvad liikmesriigi meetmed ja esindusvolitused

teises liikmesriigis ning reguleerib kohtute ja ametiasutuste koostööd (sh elektrooniline

andmevahetus). Samuti luuakse ühtne Euroopa toetus- ja esindamistõend. Eesti toetab

määruse eelnõu üldist lähenemisviisi. Teise olulise punktina kiidetakse heaks EL põhiõiguste

harta kohaldamise 2025. aasta aruande järeldused, mis kajastavad strateegia 2020–2030

keskpaiga saavutusi, väljakutseid ja vajadust jätkata jõupingutusi järgmisel perioodil.

Nõukogu järeldused jaotuvad kolmeks ja Eesti toetab kõiki järeldusi: 1. liikmesriikides harta

rakendamine; 2. koostöö institutsioonide ja sidusrühmade vahel; 3. avaliku teadlikkuse

tõstmine harta kohaldamisest. Päevakorras on advokaatide sõltumatuse arutelu, sealhulgas

Euroopa Nõukogu 2025. aasta advokaadi kutsekaitse konventsioon, millega tagatakse

advokaatide kutsetegevuse sõltumatus. Eesti on konventsiooniga liitunud ning hetkel

toimuvad ettevalmistused ratifitseerimiseks. Lõunalaua arutelul käsitletakse organiseeritud

kuritegevuse tõkestamist vanglates, sealhulgas ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu

võitlemist. Peamised probleemid on kinnipeetavate ebaseaduslik suhtlus välismaailmaga,

nutitelefonide, krüpteeritud rakenduste ja droonide kasutus. R. Kase tõi välja, et üldine

olukord Eesti vanglates on hea, mida toetavad selged reeglid, järjepidev jõustamine,

professionaalne personal ning turvaline füüsiline keskkond. Euroopa Liidu tasandil peab Eesti

oluliseks liikmeriikide vahelist praktilist koostööd olemasolevate platvormide raames.

Viimase infopunkti juures tõi R. Kase välja, et esimese riigina on Eesti alustanud Ukraina

kahjunõuete komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimisega.

Urve Tiidus uuris, millistes riikides on probleeme olukorraga vanglates.

Reet Kase vastas, et alusmaterjalides ei olnud ühtegi liikmesriiki välja toodud, kuid kõneleja

sõnul on tõenäoliselt tegemist Lõuna-Euroopa riikidega, nagu Küpros, kes on hetkel eesistuja

ja kelle jaoks see on oluline teema.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada siseministri esitatud Eesti

põhisõnumeid; toetada Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid.

Otsustati:

3.1. toetada siseministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Vladimir Arhipov, Katrin

Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

3.2. toetada Justiits- ja Digiministeeriumi esindaja esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus:

Vladimir Arhipov, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega

muudetakse ELi mahemäärust (EL) 2018/848 seoses teatavate tootmise, märgistamise ja

7

sertifitseerimise nõuete ning kolmandate riikidega kauplemise eeskirjadega COM(2025)

780

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate ELi mahemääruse muudatuste ettepanekust.

Minister sõnas, et mahemääruse muudatuse eesmärk on kolmeosaline: lihtsustada

regulatsioone, pikendada kolmandate riikide mahekaupade tunnustamist kümneks aastaks

ning täpsustada mahemärgise tootegruppide ja kasutuse raame.

Marika Ruberg tõi välja, et tegemist on suunatud muudatusega, mille eesmärk on eelnõu

2026. aasta lõpuks vastu võtta. Muudatusi on arutanud nii Põllumajandus- ja Toiduameti kui

ka Mahepõllumajanduse Koostöökogu esindajatega. avaldamiseks Eelnõu ettepanek saadeti

ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalee, Toiduliidule, Taluliidule ja teistele

sidusorganisatsioonidele, kuid nad tagasisidet ei saatnud. Eesti on muudatuste osas toetaval

seisukohal, kuna need lihtustavad mahenõudeid, aitavad kaasa tarbija usaldusele ja ausale

konkurentsile mahetoodete turul ning mahetoodete kaubanduse tõrgeteta toimimisele.

Peeter Tali tõi välja, et maaelukomisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti (komisjoni arvamus). Komisjoni otsus oli konsensuslik. P. Tali tegi ettepaneku

toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas maaelukomisjoni arvamusega.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas maaelukomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

5. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: ELi uus posti- ja pakiveomäärus – EL

reformib postialaseid õigusnorme

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate ELi uuest posti- ja pakiveomäärusest. Minister

sõnas, et käimas on postiteenuste direktiivi ajakohastamine, arvestades postiteenuses

kasutamisega seotud oluliste muutustega ning vajadust viia regulatsioonid vastavusse tegeliku

olukorraga. Konsultatsioonide käigus keskendutakse normide lihtsustamisele ja

kaasajastamisele. Eesti seisukoht on, et liikmesriikidele tuleb tagada suurem vabadus paki- ja

postiveo korraldamisel.

Taavi Kurvits tõi välja, et Eesti toetab lähenemist, mille kohaselt tuleb tagada

liikmesriikidele piisav paindlikkus kohustuslike kandepäevade, kättetoimetamise koha ning

haavatavate sihtgruppide määratlemisel, võimaldades lahendusi vastavalt riigi vajadustele.

Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga kehtestada horisontaalseid nõudeid

keskkonna- ja töötingimuste osas ning leiame, et vastavad nõuded tuleb lahendada

valdkondade üleselt. Samuti ei pea Eesti vajalikuks toidukaupade ja ravimite kättetoimetamise

laiemat hõlmamist postiteenuse regulatsiooni alla, arvestades nende teenuste iseloomu ja

olemasolevaid turutingimusi. Oluline on tagada postiteenuse kättesaadavus kõigile elanikele,

pöörates erilist tähelepanu ligipääsetavusele (sh pakiautomaatide ligipääsetavusele). Sellega

seoses soovitatakse Euroopa Komisjonil analüüsida, kas üldise ligipääsetavuse direktiivi

sätted võiksid kohalduda ka pakiautomaatidele. Piirihindade kehtestamise suhtes

väljendatakse ettevaatlikkust, kuna see võib põhjustada teenusepakkujate lahkumist või

lisatasusid. Universaalse postiteenuse rahastamise osas toetatakse läbipaistvust ja

proportsionaalset rahastusmudelit, mis välistab ristsubsideerimise ning ebatervet konkurentsi.

Riigipoolne tugi väikesaartel, hajaasustusega piirkonnas ja erivajadustega sihtgruppidele peab

olema selgelt määratletud ja läbipaistev.

8

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega (konsensus: Vladimir Arhipov, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd,

Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

6. Seisukoha andmine: Eesti uuendatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega

kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude

tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust

(EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol

COM(2013) 130

Taivo Linnamägi andis ülevaate Eesti uuendatud seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega

kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude

tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr

2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol. T. Linnamägi tõi

välja, et liikmesriigid jõudsid Euroopa Liidu transpordiministrite nõukogu kohtumisel 2025.

aastal poliitilisele kokkuleppele ühispositsiooni osas. Kokkulepet liikmesriikide ja Euroopa

Parlamendi vahel aga saavutatud ei ole, mistõttu võib eeldada, et Euroopa Parlamendi

ettepanekud lükatakse tagasi ning seejärel kutsutakse kokku lepituskomitee ja alustatakse

lepitusprotsessiga, mis on viimane võimalus teksti osas kokkuleppele jõudmiseks.

Suurimateks vaidlusküsimusteks on olnud hüvitise suurus ja maksmise tingimused lennu

hilinemise või tühistamise korral. Eesti eelistab selget ja ühtset regulatsiooni, näiteks 300

eurot hüvitist alates neljatunnisest hilinemisest või tühistamisest. Alternatiivina kaalutakse ka

kolmetunnist ajakünnist või mitmeastmelist süsteemi, kuid hüvitise määr ei tohiks ületada 600

eurot ning hilinemine viit tundi. Kõneleja märkis, et kõrgemad hüvitised tõstavad lennupileti

hinda. Lisaks tuleb arutelu alla kehtestada lennujaamadele reageerimiskava nõue, kus

kohustus laieneb alates 4 miljonist reisijast kolme järjestikuse aasta jooksul.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Komisjoni otsus oli konsensuslik.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud

seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

6.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega (konsensus: Vladimir Arhipov, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd,

Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

7. Arvamuse andmine väliskomisjonile: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta,

millega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt

poolt vastavalt Andorra ja San Marino vahelisele assotsieerimislepingule

allakirjutamine ja selle ajutine kohaldamine COM(2024) 191

9

Anne Mardiste andis ülevaate Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega

kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt vastavalt

Andorra ja San Marino vahelisele assotsieerimislepingule allakirjutamine ja selle ajutine

kohaldamine. Kõneleja tõi välja, et Euroopa Liidu ning Andorra ja San Marino

assotsiatsioonilepingu läbirääkimised on jõudnud lõpule pärast kümneaastast protsessi.

Lepingu eesmärk on tagada Andorrale ja San Marinole ligipääs Euroopa Liidu siseturule ning

asendada senine tolliliit laiaulatuslikuma koostööga, hõlmates teaduse, hariduse,

sotsiaalpoliitika, keskkonna ja tarbijakaitse valdkondi. Lepingu raames kohustuvad nimetatud

riigid järgima Euroopa Liidu välispoliitika põhimõtteid, arvestades nende väikeriigi staatust ja

rahvaarvu, mistõttu on ette nähtud üleminekuperioodid, sealhulgas isikute vaba liikumine.

Euroopa Liidu peamised huvid lepingu sõlmimisel on majandussidemete tihendamine

piirnevate liikmesriikidega (San Marino puhul Itaalia, Andorra puhul Hispaania ja

Prantsusmaa), eraldi on käsitletud finantsteenuste siseturule ligipääsu ning Iirimaa erisuse

klauslit sise- ja justiitsküsimustes. Eestil puuduvad erihuvid, kuna majandussuhted San

Marino ja Andorraga on väiksed. San Marinoga pole Eestil kahepoolseid lepinguid,

Andorraga on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping ning koostööleping Ukraina laste

kooli toetuseks. Lepingu eelnõu esitab eesistuja Küpros Euroopa Liidu Nõukogu alaliste

esindajate komiteele (COREPER) ja üldasjade nõukogule heakskiitmiseks, Vabariigi Valitsus

ning Euroopa Parlament on lepingu sõlmimist toetanud.

Peeter Tali küsis, kuidas erinevad laiaulatuslik assotsieerimislepe ja Euroopa Liidu

täisliikmelisus.

Anne Mardiste vastas, et assotsieerimislepinguga kaasneb vähem nõudeid kui Euroopa Liidu

täisliikmelisusega, mis annab riikidele õiguse osaleda Euroopa Liidu institutsioonide töös.

Lepingu alusel toimub suhtlus Euroopa Liidu ja Andorra või San Marino vahel

assotsiatsioonikomitee kaudu, kus Euroopa Liitu esindab Euroopa Komisjon.

Assotsiatsioonikomitee lahendab vastavaid küsimusi ning teeb ülevaateid. Euroopa Liidu

seadusandluse ülevõtmisel ja otsuste tegemisel rakendatakse sarnast menetlust nagu Euroopa

Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide puhul, kus otsustaja on Euroopa Kohus.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti.

Otsustati:

7.1. toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti (konsensus: Vladimir Arhipov, Katrin Kuusemäe,

Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

8. Info ja muud küsimused

Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub reedel, 6. märtsil kell 9.00 MS

Teamsis.

Täiendavat infot ei olnud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 151

Eesti, videosild Esmaspäev, 2. märts 2026

Algus 13.15, lõpp 14.40

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Kadri

Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti

Poolamets, Maido Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö talituse juht

Kristiina Krause, IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo, andmekaitseõiguse talituse juhataja

Kristi Värk ning riikliku küberturvalisuse talituse nõunik Raavo Palo (2. päevakorrapunkt);

siseminister Igor Taro ja Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakonna nõunik Katarina

Budrik, Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö talituse nõunik Reet

Kase (3. päevakorrapunkt); regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ja

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna valdkonnajuht Marika

Ruberg (4. päevakorrapunkt); regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ja

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna nõunik Taavi Kurvits

(5. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ning

nõunik Silja Vöörmann (6. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi Euroopa osakonna nõunik

Anne Mardiste (7. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Ülle

Hanson (3. päevakorrapunkt), Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Zereen

(4.–6. päevakorrapunkt), Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Merilin

Kruuse (1.–8. päevakorrapunkt)

Päevakord:

2. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi (Omnibus VII)

- COM(2025) 836–837 kohta

2. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi

(Omnibus VII) - COM(2025) 836–837 kohta

Kristiina Krause andis ülevaate Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi

VÄLJAVÕTE

(Omnibus VII) kohta. K. Krause tõi välja, et Euroopa Komisjoni seitsmenda lihtsustamise

Omnibusi pakett on kaheosaline: digivaldkonna õigusaktide Omnibus (sisaldab ettepanekuid

isikuandmete kaitse üldmääruse, andmekaitseõiguse ja küberintsidentidest teavitamise kohta)

ning tehisintellekti määruse Omnibus. Paketis on ka ärikukru ettepanek. Omnibusi eesmärk on

koondada ja lihtsustada erinevatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi, kõrvaldada dubleerivad

nõuded ning suurendada õiguskindlust ja -selgust. Muudatused puudutavad näiteks eriliigilisi

ja biomeetrilisi isikuandmeid, nende kasutamist tehisintellekti (edaspidi TI) arendamisel,

aruandluse teavitamiskohustusi ja lihtsustamist ning vastutavate töötlejate koormuse

vähendamist. Tehisintellekti Omnibus keskendub riskipõhisele lähenemisele, et muuta TI

määruse rakendamine praktilisemaks ning ettevõtetele innovatsioonisõbralikumaks. Tehakse

ettepanek lükata edasi kõrge riskiga TI süsteemidele kehtestatud nõuete rakendamine, kuna

vastavad standardid ja suunised ei ole veel valmis. Seisukohtade koostamiseks korraldati

kaasamisseminar, kus osales 34 asutust ning moodustati viis peamist osa: horisontaalsed

seisukohad (rakenduvad kogu paketile), andmeõigus, intsidentide teavitamise aken,

isikuandmete kaitse üldmäärus ja tehisintellekti määrus. Eesti toetab Omnibusi üldeesmärke,

sealhulgas Euroopa andmeõiguse reeglite lihtsustamist, halduskoormuse vähendamist,

ettevõtete konkurentsivõime suurendamist ning keerukuse vähendamist. Isikuandmete kaitse

regulatsiooni muutmisel tuleb vältida Euroopa Liidu põhiõiguste olemuse muutmist ja

põhjendamatuid takistusi TI kasutuselevõtule ning treenimisele. K. Krause rõhutas, et

Omnibusi teemad on omavahel seotud ning Omnibuse ei tohiks liigselt tükeldada, kuid

ajakriitilised osad, nagu kõrge riskiga TI nõuete kohaldamine, vajavad kiiret edasiliikumist.

Stina Avvo andis ülevaate IT- ja andmeõiguse seisukohtadest. Kõneleja tõi välja, et Eesti

toetab ühtse digiomnibusi eelnõu koostamise ettepanekut, rõhutades, et ühendamine peab

olema süsteemne ja terminoloogiat ühtlustav. Oluliseks peetakse laiendada väärtuslike

andmestike kategooriaid avaadmete direktiivis ja tulevases andmemääruses, kuid seejuures ei

tohi ohustada riigi sise- ja välisjulgeolekut. Eesti toetab selgust avaandmete isikuandmeteks

kvalifitseerimise osas: see peaks olema lubatud ainult andmesubjekti nõusolekul või õiguslikul

alusel. Privaatsuskaitse tehnoloogiate kasutamist andmetöötluses peetakse vajalikuks, et

minimeerida privaatsusriske. Uue andmemääruse kohaselt soovitakse andmevahendusteenuse

regulatsiooni lihtsustamist, mille tulemusel tegevuse alustamisest teavitama ei pea, kõik muud

järelevalvereeglid jäävad alles. Hädaolukorra andmete jagamise sätte lihtsustamist toetatakse

tingimusel, et eelistatakse isikustamata andmeid ning põhiõigused on kaitstud. S. Avvo märkis,

et toetatakse Euroopa andmeinnovatsiooni nõukogu mandaadi laiendamist, et tugevdada rolli

andmepoliitika, piiriülese andmevahetuse ja tehnilise koostöö koordineerimisel. Lisaks toetab

Eesti platvormidirektiivi (B2B) kehtetuks tunnistamist, kuna vastavad sätted sisalduvad

digiteenuste määruses (DSA).

Raavo Palo tutvustas intsidentide teavitamise akent. R. Palo tõi välja, et Euroopa Liidu

õigusaktid näevad praegu ette, et erinevatest juhtumitest tuleb teavitada mitmeid asutusi eri

regulatsioonide kohaselt, mis võib tähendada sama juhtumi puhul mitmekordset

teavitamiskohustust, sh küber- ja andmekaitseasutustele ning elutähtsa teenuse korraldajatele.

Omnibus-paketis on kavandatud ühtse teavitamisakna põhimõte, mida Eesti toetab tingimusel,

et rakendamine ei põhjusta liigset halduskoormust ega ebamõistlikke kulusid. Ettepanekus on

seatud eesmärgiks vormide ja andmekoosseisude ühtlustamine, kuid Eesti ootab lisaks

teavitustähtaegade ühtlustamist eri õigusaktide üleselt. Samuti soovitakse ühtset

küberintsidentide taksonoomiat, mis võimaldaks juhtumeid käsitleda kõikides liikmesriikides

ühtemoodi. Ühtset teavitamisakent asub haldama ja arendama Euroopa Liidu Küberturvalisuse

Amet (ENISA), kuid Eesti teeb ettepaneku, et majutus toimuks eu-Lisa peakontori

VÄLJAVÕTE

infrastruktuuris. Finantssektori osas toetatakse kübernõuete lihtsustamist, vältides

topeltregulatsioone. Kui lahendust pole käesolevas paketis, on võimalik ettepanekut esitada ka

tulevastes Euroopa Liidu algatustes.

Kristi Värk tutvustas isikuandmete kaitse üldmääruse muudatusi ja Eesti seisukohti. Kõneleja

märkis, et erinevad andmeõigust puudutavad õigusaktid koondatakse ühte andmemäärusesse,

kuid isikuandmete kaitse üldmäärus jääb eraldiseisvana kehtima. Eestile on oluline, et

üldmäärus säilitab tehnoloogianeutraalse olemuse, nagu rahvusvaheline praktika ette näeb.

Komisjonis esitatud ettepanekuid seoses tehisintellekti arendusega tuleks käsitleda kui

tehnoloogia arendust ning toetatakse määruses teadusuuringute mõiste avamist, mis võimaldab

reguleerida tehnoloogiaarendust ja selle raames tundlikute isikuandmete kasutamist

asjakohasel õiguslikul alusel. On oluline, et üldmäärus ei piiraks ebaõiglaselt tehisintellekti

arendamist avalikus- ega erasektoris ning tehnoloogia arendus peab olema võimalik erinevatel

õiguslikel alustel. Komisjon on teinud ettepaneku täpsustada isikuandmete mõistet, kuid Eesti

seisukoht on, et isikuandmete mõiste peaks jääma senisesse raamistikku, arvestades

tuvastamise võimalusi, ning pseudonüümimise ja tuvastamise küsimusi tuleks käsitleda

määruse põhjenduspunktides, kus Euroopa Andmekaitse Nõukogu võiks anda juhiseid.

Andmesubjekti õiguste osas ei toeta Eesti piirangut, vaid andmesubjektil peab olema võimalus

oma andmetega tutvuda ilma olulisi põhjendusi esitamata. Andmekaitse nõukogu pädevused

peavad säilima ning Euroopa Komisjoni rolli ei ole asjakohane suurendada. Rikkumistest

teavitamise korra ühtlustamisel toetatakse, et lävend oleks seotud väiksemate ohtudega. K.

Värk tõi välja, et Eesti toetab küpsiste salvestamise nõuete lihtsustamist ja nõusolekuväsimuse

leevendamist, kuid korduv üle küsimine küpsiste kasutamise kohta peaks toimuma ühtsetel

põhimõtetel. Andmekaitse järelevalveasutuste töökoormuse kasvades peetakse vajalikuks

suurendada paindlikkust kaebuste menetlemisel, võimaldades prioriteetsete kaebuste kiiremat

lahendamist.

Stina Avvo andis ülevaate tehisintellekti Omnibusi määrusest ja ettepanekutest. S. Avvo

märkis, et Eesti toetab Euroopa Liidu ettepanekut anda üldotstarbeliste tehisintellekti mudelite

ja suurte digiplatvormide järelevalve Euroopa Liidu TI-ametile, rõhutades, et amet saab teha

järelvalvet piiriülestele ning süsteemsetele riskidele ega tohi piirata siseriikliku järelevalve

tõhusust. Selline lahendus ühtlustab Euroopa järelevalve raamistikku digiteenuste määruse

(DSA) kontekstis. Toetatakse VKE-dele ette nähtud lihtsustatud meetmete laiendamist ning

kõrge riskiga tehisintellekti pakkujate nõuete edasilükkamist, kuid tähtaja määramine peab

olema konkreetne. Isikuandmete kasutamist kallutatuse tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks

toetatakse privaatsuskaitse meetmete rakendamise tingimusel ning eriliigiliste andmete

töötlemisel peetakse vajalikuks eraldi põhjendust ning see ei tohi olla vaikimisi lubatud. Lisaks

toetatakse „liivakasti“ regulatsiooni loomist Euroopa Liidu tasandil, eeldusel, et see ei tohi

takistada siseriiklikku innovatsiooni, seada ohtu põhiõiguste kaitset ega dubleerida riigisiseseid

liivakaste. Põhiõigusi kaitsvate asutuste volituste muudatusi pooldatakse tingimusel, et

järelevalveprotsessis ei tekiks pudelikaelu ega pädevuste piiranguid. Digi- ja tehisaruoskuste

arendamine on oluline innovatsiooni ning konkurentsivõime tõstmiseks, mistõttu peab

teadlikkuse tõstmine hõlmama kõiki osapooli.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Urve Tiidus uuris, kas inimesi on võimalik koolitada oma isikuandmete õigustest ning

kaasnevatest riskidest ja kas see on ka Euroopa Liidu jaoks oluline.

Kristi Värk vastas, et isikuandmete kaitse on järelevalveasutuste ülesanne ning nende

VÄLJAVÕTE

kohustusena on jätkuvalt tõsta teadlikkust andmekaitse valdkonnas. Kõneleja tõi välja, et

andmekaitsespetsialistid peavad olema igas riigiasutuses ning vajadusel ka erasektoris, eriti

suuremate andmetöötlusriskide korral. Nende roll hõlmab koolituste ja teavituste korraldamist,

et tagada inimeste teadlikkus isikuandmete kaitse ning andmeõiguste ja -kohustuste osas.

Lisaks jätkab Andmekaitse Inspektsioon koolitustega.

Stina Avvo lisas, et andmeõigusega seotud kursuseid lisatakse ka Digiriigi Akadeemiasse.

Peeter Tali küsis kuidas läheb Digikukruga.

Kristiina Krause tõi välja, et justiits- ja digiminister on Euroopa Parlamendi esindajatele

selgitanud Eesti seisukohti, kuid seni puuduvad selged vastused uue ärikukru lahenduse

tegelike kasutusjuhtude kohta. Euroopa Komisjoniga toimunud tehnilise taseme kohtumisel ei

saanud Eesti samuti veenvaid põhjendusi algatuse vajalikkuse kohta. K. Krause rõhutas, et

Eesti seisukoht ärikukru lahenduse ebamõistlikkuse osas kogub järjest enam toetust teistelt

liikmesriikidelt.

Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti

kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

2.1. toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivas, Aivar Sõerd, Peeter Tali,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant