Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määruse nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõu muudatusega viiakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määrus nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ kooskõlla 1. mail 2026. a jõustuva rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 4 muudatusega. Nimetatud seadusemuudatusega kaotatakse nõuded püsi- ja projektlaagrite toitlustamisele.
Muudatuse eesmärk on luua proportsionaalsem regulatsioon ning sellega seonduvalt vabastada Terviseameti järelevalveressurssi. Laagrid on ajutised, toimuvad lühikese perioodi jooksul (minimaalne NTS1-is sätestatud kestus on 6 ööpäeva) ega kujuta endast toitumiskeskkonda, mis võiks oluliselt ja püsivalt mõjutada laste toitumisharjumusi.
Muudatus vähendab nii haldus- kui järelevalvekoormust. Samas ei kujuta muudatus ohtu laste tervisele, sest toitlustamisele kohalduvad endiselt toiduhügieeni ja toiduohutuse nõuded, mis on sätestatud toiduseaduses. Toiduseaduse kohaselt on ka laagris toitlustamise pakkuja toidu käitleja, kellele kehtivad käitlejale sätestatud nõuded. Laagrite korraldajatele annab tehtav muudatus võimaluse olla toitlustamise korraldamisel paindlikum vastavalt laagri suunitlusele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar (
[email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaidi Meristo (
[email protected]) ja mõjude hindamise Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli (
[email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]).
Määruse muutmise aluseks on Terviseameti tehtud ettepanek.
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määrust nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“ (RT I, 05.08.2025, 10).
Eelnõu on seotud menetluses oleva atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega muudetakse muu hulgas ka rahvatervishoiu seadust.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Määruse eelnõu §-s 1 tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määruses nr 60 „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses, sotsiaalteenuse osutamisel ning püsi- ja projektlaagris“.
Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja ja see sõnastatakse järgmiselt „Nõuded laste toitlustamisele haridusasutuses ja sotsiaalteenuse osutamisel“. Pealkirjast jäetakse välja sõnad „noorte püsi- ja projektlaagris“, kuna edaspidi ei reguleeri Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2025. a määrus nr 60 nõudeid toitlustamisele noorte püsi- ja projektlaagris, mistõttu on vajalik muuta ka määruse pealkirja.
Punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõike 1 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt kehtestatakse määrusega nõuded laste toitlustamisele ja selle dokumenteerimisele lastehoius ja lasteaias, statsionaarse õppega üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses ning lastele sotsiaalteenuse osutamisel (edaspidi koos laste- ja haridusasutus), kus toitlustamine on korraldatud.
Eelnõu kohaselt jäetakse noorte püsi- ja projektlaagrid vastavast loetelust välja. Muudatuse eesmärk on tagada proportsionaalsem regulatsioon ning vabastada sellega seoses Terviseameti järelevalveressurssi. Erinevalt koolieelsetest lasteasutustest ja koolidest on laagrid lühiajalised, ajutised ega kujuta endast toitumiskeskkonda, mis mõjutaks laste toitumisharjumuste kujunemist olulisel ja püsival määral.
Muudatus vähendab nii haldus- kui järelevalvekoormust. Samas ei kujuta muudatus ohtu laste tervisele, sest toitlustamisele kohalduvad endiselt toiduhügieeni ja toiduohutuse nõuded, mis on sätestatud toiduseaduses2. Laagrite korraldajatele annab tehtav muudatus võimaluse olla toitlustamise korraldamisel paindlikum.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõige 5, mis sätestab, et toitlustamisel noorte püsi- ja projektlaagris lähtutakse mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetest. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 6, mille kohaselt peab toitlustamine ööpäevaringses laagris toimuma kindlaksmääratud kellaaegadel neli korda päevas, söögiaeg peab põhitoidukordadel kestma vähemalt 30 minutit ja toidukordade vahe ei tohi ületada nelja tundi. Nimetatud nõuete kaotamine annab laagrikorraldajatele suurema paindlikkuse otsustada, kuidas toitlustamist korraldada, olgu selleks oma köök, toitlustusteenuse sisseostmine või muu sobiv lahendus. Noorte püsi- ja projektlaagrite toitlustamisele jäävad edaspidi kohalduma üldised toiduhügieeni ja toiduohutuse nõuded. Muudatuse tegemise järel koostab Tervise Arengu Instituut (TAI) toetavad materjalid laagrikorraldajatele, kus on soovitused tervist toetava toidukeskkonna kujundamiseks.
Muudatuse eesmärk on kasutada järelevalveressursse mõistlikumalt ning vältida reguleerimist valdkonnas, kus risk laste tervisele on objektiivselt väike. Eesmärk on legitiimne, sest see toetab järelevalve- ja halduskoormuse vähendamist. Endiselt jäävad kehtima toiduseaduses sätestatud nõuded, mis aitavad tagada toiduohutuse, sealhulgas hügieeni ka edaspidi. Muudatus on vajalik, sest sama tulemust ei oleks võimalik saavutada leebemate vahenditega, näiteks kontrolli sageduse vähendamise või erandite kaudu, mis tooks kaasa õigusselguse ja järelevalve ebaühtluse. Mõõdukuse põhimõtte seisukohalt on muudatus tasakaalus avalike huvide ja erahuvi vahel. Laste tervise kaitse on tagatud toiduohutuse regulatsiooni kaudu, samal ajal kui laagrite korraldajate tegevusvabadus mõnevõrra suureneb. Riigi sekkumise ulatus väheneb mõistlikult, vältides liigset järelevalvet ajutiste ja piiratud kestusega tegevuste üle. Samas tagatakse riigi poolt toetavad materjalid tasakaalustatud ja tervist toetava toidukeskkonna kujundamiseks.
Täpsemate toitlustamise nõuete kaotamine on proportsionaalne ja põhjendatud, arvestades laagrite ajutist olemust, lühikest kestust ja vähest mõju laste igapäevastele toitumisharjumuste kujunemisele.
Määruse eelnõu § 2 näeb ette määruse jõustumise aja. Määrus jõustub 1. mail 2026. a koos atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, samal ajal, kui muudetakse rahvatervishoiu seadust.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega.
4. Eelnõu mõjud
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm 1: noorte püsi- ja projektilaagrites osalevad lapsed
Noorte püsi- ja projektilaagrites osales 2025. aastal kokku 28 336 noort vanuses 7–26 aastat, sealhulgas osales püsilaagrites 19 244 ja projektilaagrites 9092 noort. Enamasti osalevad laagrites noored vanuses 7–16 (92% kõikidest osalenutest), keda on Eestis 01.01.2025 seisuga 155 296. Sihtrühma suurus on keskmine: laiemast sihtrühmast (7–26-aastastest) osales laagrites 9,6% noortest. 7–16-aastastest noortest osales 2025. aastal laagrite tegevustes 25 926 noort ehk 16,7%3.
Mõju ulatus on väike – toitlustamisnõuete kaotamine ei too kaasa märkimisväärseid muutusi laste toitumisharjumuste kujunemisel ega eelda kohanemist. Mõju sagedus on väike, kuna noored osalevad laagrites ajutiselt ja harva, mitte igapäevaselt. Ebasoovitava mõjuna võib toitlustus muutuda vähem tervist toetavaks, kui laagri korraldaja ei järgi tasakaalustatud toitumise põhimõtteid. Kuigi ebasoovitav mõju on väheoluline, koostab TAI laagrikorraldajatele toetavad materjalid, mis aitavad kujundada toitlustust viisil, mis toetab tervislikke valikuid. Mõju lapse tervisekäitumisele on eeldatavalt väike, kuna laagris viibimine on lühiajaline ja harv ega mõjuta üldisi toitumisharjumusi. Riski aitavad maandada vanemate teadlikkus ja korraldajate mainepõhine vastutus. Mõju on väheoluline.
Mõju riigivalitsemisele ja majandusele
Sihtrühm: noorte püsi- ja projektilaagreid korraldavad asutused
Muudatuste mõju avaldub noortelaagreid korraldavatele eraettevõtetele, riigiasutustele ja KOV-idele. Noortelaagrite korraldajaid on EHIS-e andmetel kokku 101, neist 25 on äriühingud, 66 mittetulundusühingud, 9 tegutseb KOV-i haldusalas ja ühe laagri omanik on riigiasutus (Keskkonnaamet). Kõikidest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, mida oli 2024. aastal 158 378, moodustab sihtrühm alla 1%, seega on sihtrühma suurus väike.
Mõju ulatus on väike, kuna nõuete kaotamisega kaasneb halduskoormuse vähenemine ja suurem korraldusvabadus, mistõttu kohanemisvajadust ei teki. Mõju sagedus on väike, kuna muudatus puudutab asutusi ainult laagrite toimumise perioodil. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne – toitlustamise korraldamine muutub paindlikumaks. Mõju on väheoluline.
Mõju riigiasutustele
Sihtrühm 1: Terviseamet
Eelnõu kohaselt kaotatakse noortelaagritele kehtestatud toitlustamise nõuded, mistõttu kaob ka Terviseametil õiguslik alus vastavat järelevalvet teha. Amet on ise viidanud, et sellise järelevalve mõju laste tervisele on olnud küsitav ning ressursikasutus ebaproportsionaalne. Toitlustamisele jäävad siiski kehtima üldised toiduohutuse ja toiduhügieeni nõuded, mille täitmise üle teeb järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Alates 1. septembrist 2025 oleksid täpsemad toitlustamise nõuded pidanud laienema ka projektlaagritele, mis oleks suurendanud Terviseameti töökoormust, kuid eeldatavasti ei ole see veel praktikas rakendunud. Terviseameti töökoormus mõnevõrra väheneb, kuid mõju ulatus on väike, sest varasemate aastate praktika näitab, et kontrollitavaid objekte on vähe – näiteks 2024. aastal kontrolliti püsilaagritest vaid kolme. Eelnevat arvestades on mõju väheoluline.
Sihtrühm 2: KOV-id
KOV-idele kavandatavad muudatused lisanduvaid tegevusi või kohustusi kaasa ei too.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud
Lisakulusid või -tulusid korralduse rakendamisega ei kaasne.
6. Eelnõu jõustumine
Määrus jõustub koos rahvatervishoiu seaduse muudatuse jõustumisega 2026. aasta 1. mail.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on seotud menetluses oleva atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, mille menetlemisel toimus huvirühmade kaasamine. Määruse eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile, Eesti Laagrikorraldajate Liidule ning Haridus- ja Noorteametile.