Maaeluministri ja regionaalministri põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine

1

MÄÄRUS

xx.xx.2026 nr …..

Maaeluministri ja regionaalministri

põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.

§ 1. Regionaalministri 10. juuli 2023. a määruse nr 41 „Perioodi 2023–2027 kohalikku

sorti taime kasvatamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 10. juuli 2023. a määrust nr 41 „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime

kasvatamise toetus“ täiendatakse §-ga 172 järgmises sõnastuses:

„§ 172. Alates 2026. aastast võetud puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse

erisus

Alates 2026. aastast võetud kohalikku sorti puuvilja- või marjakultuuri kasvatamise kohustuse

puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust

kalendriaastat.“.

§ 2. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade

heaolu toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu

toetus“ § 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja džörsi (JER)“ tekstiosaga „, džörsi (JER) ja läti

sinine (LVZ)“.

§ 3. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud

tõugu looma pidamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu

looma pidamise toetus“ täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Alates 2026. aastast võetud põhitoetuse kohase kohustuse erisus

Alates 2026. aastast võetud põhitoetuse kohase kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille

jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“.

EELNÕU

06.03.2026

2

§ 4. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõikest 2 jäetakse välja sõna „veekaitselisel“;

2) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui § 11 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane

kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel

lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus

majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti

osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel

2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“;

4) paragrahvi 191 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja

kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab

uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala

suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.

(6) Paragrahvi 9 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise

tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“;

5) määrust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses:

„§ 192. Alates 2026. aastast võetud pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise kohustuse

erisus

Alates 2026. aastast võetud pinnaveekaitselise tegevuse elluviimise kohustuse puhul on

kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust

kalendriaastat.“.

§ 5. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027

põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruses nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui § 11 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane

kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel

lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus

majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti

osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel

2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“;

3

3) paragrahvi 191 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja

kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab

uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala

suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.

(5) Paragrahvi 9 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise

tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“;

4) määrust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses:

„§ 192. Alates 2026. aastast võetud põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa

kaitse tegevuse elluviimise kohustuse erisus

Alates 2026. aastast võetud põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse tegevuse

elluviimise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu

viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“.

§ 6. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee

kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui § 12 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane

kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel

lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus

majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti

osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel

2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“;

3) paragrahvi 201 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja

kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab

uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala

suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.

(6) Paragrahvi 10 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 10 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise

tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“;

4) määrust täiendatakse §-ga 202 järgmises sõnastuses:

„§ 202. Alates 2026. aastast võetud põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise kohustuse

erisus

Alates 2026. aastast võetud põhjaveekaitselise tegevuse elluviimise kohustuse puhul on

kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust

kalendriaastat.“.

4

§ 7. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027

pärandniidu hooldamise toetus“ muutmine

Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu

hooldamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõike 4 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist peab teavitama Keskkonnaametit.“;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Puisniidu taastamisjärgse hooldamise tulemusena peavad olema eemaldatud lehtpuude ja

põõsaste võsud.“;

3) paragrahvi 121 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui § 20 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane

kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel

Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta

15. augustiks.“;

4) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega,

ei pea Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel uuesti osalema, kui

taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu

koolitusel.“;

5) paragrahvi 121 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „1–3“ tekstiosaga „1–31“;

6) paragrahvi 16 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist peab teavitama Keskkonnaametit.“;

7) paragrahvi 281 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja

kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab

uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala

suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.

(4) Paragrahvi 121 lõiget 31 kohaldatakse juhul, kui § 121 lõikes 1 nimetatud koolitusel

osalemise tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“;

8) määrust täiendatakse §-ga 282 järgmises sõnastuses:

„§ 282. Alates 2026. aastast võetud pärandniidu hooldamise põhitegevuse elluviimise

kohustuse erisused

(1) Alates 2026. aastast võetud pärandniidu hooldamise põhitegevuse elluviimise kohustuse

puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust

kalendriaastat.

(2) Lõike 1 kohase kohustuse puhul § 8 lõiget 3 ei kohaldata.“.

§ 8. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas-

ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine

5

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruses nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui § 11 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane

kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel

lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus

majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti

osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel

2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“;

3) paragrahvi 191 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 191. Rakendussätted“

4) paragrahvi 191 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja

kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab

uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala

suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.

(4) Paragrahvi 9 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise

tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“;

5) määrust täiendatakse §-ga 192 järgmises sõnastuses:

„§ 192. Alates 2026. aastast võetud turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku

püsirohumaa kaitse tegevuse elluviimise kohustuse erisus

Alates 2026. aastast võetud turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse

tegevuse elluviimise kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat

tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat.“.

§ 9. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine

Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui § 12 lõikes 2 sätestatud juhul on kohustuse ülevõtmise aasta kohustuse üleandja viimane

kohustuseaasta, peab taotleja või esimeses lauses nimetatud isik olema osalenud vähemalt ühel

lõikes 1 nimetatud koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks.“;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus

majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel uuesti

osalema, kui taotleja või nimetatud isik on osalenud vähemalt ühel lõikes 1 nimetatud koolitusel

2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.“;

3) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

6

„(5) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja

kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab

uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala

suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.

(6) Paragrahvi 10 lõiget 5 kohaldatakse juhul, kui § 10 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalemise

tähtpäev ei ole sama lõike jõustumise ajaks saabunud.“;

4) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:

„§ 211. Alates 2026. aastast võetud mullakaitselise tegevuse elluviimise kohustuse erisus

Alates 2026. aastast võetud mullakaitselise tegevuse elluviimise kohustuse puhul on

kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust

kalendriaastat.“.

§ 10. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 103 „Perioodi 2023–2027

väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“ muutmine

Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruses nr 103 „Perioodi 2023–2027 väärtusliku

püsirohumaa säilitamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kohustust suurendatakse 2026. aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja

kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab

uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala

suureneb üle kahe hektari ja moodustab kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

„§ 201. Alates 2026. aastast võetud väärtusliku püsirohumaa säilitamise põhitegevuse

elluviimise kohustuse erisus

Alates 2026. aastast võetud väärtusliku püsirohumaa säilitamise põhitegevuse elluviimise

kohustuse puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm

järjestikust kalendriaastat.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Kõrgmaa Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/173

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri ja regionaalministri põllumajandus-

keskkonnatoetuste määruste muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_keskkonnatoetused_2026.pdf

2. Seletuskiri, SK_keskkonnatoetused_2026.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Keskkonnaamet,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Mittetulundusühing

Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad

Birgit Pai

5689 0596 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri ja regionaalministri

põllumajanduskeskkonnatoetuste määruste muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel.

Määrusega muudetakse järgmisi maaeluministri ja regionaalministri määrusi:

1) regionaalministri 10. juuli 2023. a määrust nr 41 „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime

kasvatamise toetus“ (edaspidi määrus nr 41);

2) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu

toetus“ (edaspidi määrus nr 84);

3) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu

looma pidamise toetus“ (edaspidi määrus nr 82);

4) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse

toetus“ (edaspidi määrus nr 88);

5) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrust nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 110);

6) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse

toetus“ (edaspidi määrus nr 87);

7) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu

hooldamise toetus“ (edaspidi määrus nr 79);

8) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrust nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 102);

9) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja

erodeeritud mulla kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 86);

10) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrust nr 103 „Perioodi 2023–2027 väärtusliku

püsirohumaa säilitamise toetus“ (edaspidi määrus nr 103).

Kõikides viieaastase kohustuseperioodiga määrustes sätestatakse uute kohustuste võtmisel

lühem kohustuseperioodi pikkus. Alates 2026. aastast võetavate kohustuste puhul on

kohustuseperiood, mille jooksul tuleb toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust

kalendriaastat.

Määrustes nr 79, 86–88, 102, 103 ja 110 sätestatakse, et kui kohustust suurendatakse 2026.

aastal või sellele järgnevatel aastatel taotleja kohustusealuse maa pindalast selle maa arvelt,

mille kohta ei ole kohustust võetud, siis algab uus kohustus, mille kestus on kolm järjestikust

kalendriaastat, kui kohustusealuse maa pindala suureneb üle kahe hektari ja moodustab

kohustusealuse maa pindalast üle 20 protsendi.

Määrustes nr 79, 86–88, 102 ja 110 sätestatakse alates 2023. aastast toimunud koolitustel

osalemise koolituse nõude täitmisel arvesse võtmine.

Määruses nr 79 täpsustatakse enne tööde alustamist Keskkonnaameti teavitamise minimaalset

aega, puisniidu taastamisjärgne hooldamise lisategevuse nõudeid, sätestatakse puhkeaasta

rakendamise keeld põhitegevuse elluviimisel kolmeaastase kohustuseperioodi puhul.

Muudatustega võimaldatakse ka uutel taotlejatel põllumajanduskeskkonna sekkumistega

liituda ning kohustuse varem võtnud taotlejatel suurendada kehtivaid kohustusi. Muudatused

aitavad kaasa sekkumiste eesmärkide täitmisele. Samas tagavad muudatused, et uued

kohustused ei ületaks 2029. aastat, mis on n+2 reegli põhjal viimane „Euroopa Liidu ühise

2

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava)

rakendamise aasta. Seda, milliste sekkumiste puhul saab uusi kohustusi võtta, otsustab

regionaal- ja põllumajandusminister iga-aastaselt määrusega. Seega ei taga tehtavad

muudatused, et kõigi eelnõus nimetatud sekkumiste puhul saab igal kalendriaastal uusi

kohustusi alates 2026. aastast võtta, kuid eelnõuga tehtavad muudatused loovad selleks vajaliku

eelduse.

Põllumajanduskeskkonnatoetuste abil panustatakse tegevuspõhise riigieelarve programmi

„Biomajanduse programm 2025–2028“ tegevusse 5.1 „Põllumajanduskeskkonna hea seisundi

tagamine“, mille eesmärk on põllumajandustootmisega seotud väetiste ja taimekaitsevahendite

kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine ning põllumajandusmaa

elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise tagamine. Samuti panustatakse toetuste abil

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna

tegevussuuna järgmistesse eesmärkidesse: väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise

negatiivne mõju keskkonnale on vähene, säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku

mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine.

Määrustes tehtavad muudatused tulenevad osaliselt strateegiakava muutmisest.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialistid Christofer Lodeson (5338 2172,

[email protected]) ja Siim Suure (625 6118, [email protected]) ning nõunikud

Merje Põlma (625 6575, [email protected]) ja Birgit Pai (56890 596, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127, [email protected]). Keeleliselt toimetas

eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava

(625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist.

Eelnõu § 1, § 3, § 4 punktiga 5, § 5 punktiga 4, § 6 punktiga 4, § 7 punktiga 8, § 8 punktiga

5, § 9 punktiga 4 ja § 10 punktiga 2 sätestatakse viieaastase kohustuseperioodiga määrustes

nr 41, 79, 82, 86–88, 102, 103 ja 110 uute kohustuste võtmisel lühem kohustuseperioodi pikkus.

Alates 2026. aastast võetavate kohustuste puhul on kohustuseperiood, mille jooksul tuleb

toetatavat tegevust ellu viia, kolm järjestikust kalendriaastat. Muudatuse eesmärgiks on vältida

olukorda, kus viieaastase kohustuseperioodiga toetuste kohustused kanduvad edasi järgmisesse

finantsperioodi. Muudatused võimaldavad uute kohustuste puhul täita toetuse nõudeid lühema

kohustuseperioodi jooksul. Muudatus võimaldab jätkata sekkumise rakendamist käesoleval

finantsperioodil ning seeläbi aitab kaasa toetuse eesmärkide saavutamisele.

Määruses nr 41 sätestatakse uute kohustuste kohta kolmeaastase kohustuseperioodi pikkus

ainult puuvilja- ja marjakultuuride puhul, nii põllu- kui ka köögiviljakultuuride puhul jääb

kehtima üheaastane kohustuseperiood. Kohalikku sorti taime kasvatamise toetuse nõuded ei ole

otseselt seotud kohustuseperioodiga, nagu näiteks nõue osaleda koolitusel üks kord

kohustuseperioodil. Seega sõltumata sellest, kas taotlejal on viieaastane kohustuseperiood või

kolmeaastane kohustuseperiood, peab ta ilma erisusteta toetuse nõudeid täitma igal

kohustuseaastal, sealjuures koostama või uuendama puuvilja- ja marjakultuuri

kohustuseperioodi igal kohustuseaastal hiljemalt 15. juuniks aiaplaani põllumajandusmaa

kohta, millel kasvatab määruse lisas toodud puuvilja- või marjakultuuri sorti, mille kohta ta

toetust taotleb.

3

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse määruse nr 84 § 5 lõiget 2 uue piimatõuga, milleks on läti sinine

(LVZ). Nimetud tõugu loomade kohta on alates 2025. aastast olnud võimalik taotleda

piimalehma kasvatamise otsetoetust. Muudatuse kohaselt on alates 2026. aastast võimalik läti

sinise veise kohta taotleda ka loomade heaolu toetust. Kuna loomade heaolu toetust saab

taotleda piimatõugu veiste kohta, siis ei ole põhjust läti sinist kui piimatõugu välistada. PRIA

põllumajandusloomade registri andmetel on tegemist Eestisse hiljuti toodud tõuga. Loomade

heaolu sekkumisega toetame tootjaid, kes täidavad kõrgemaid loomade heaolu nõudeid. Ka läti

sinise veisetõu pidaja võib seda teha ja on õigustatud seega toetust saama.

Eelnõu § 4 punktidega 1 ja 2, § 5 punktiga 1, § 6 punktiga 1, § 7 punktiga 3, § 8 punktiga

1 ja § 9 punktiga 1 täpsustatakse määrustes nr 79, 86–88, 102 ja 110, et kui kohustuse võtab

üle isik, kellel ei ole kohustust, ja kohustuse ülevõtmise aasta on kohustuse üleandja viimane

kohustuseaasta, peab taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja

põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, olema osalenud vähemalt

ühel asjakohasel koolitusel kohustuse ülevõtmise aasta 7. detsembriks, määruses nr 41 sätestatu

kohaselt 15. augustiks. Eesmärgiks on tagada, et selline kohustuse ülevõtja osaleks

kohustuseperioodi lõpuks vähemalt ühel asjakohasel koolitusel.

Eelnõu § 4 punktiga 4, § 5 punktiga 3, § 6 punktiga 3, § 7 punktiga 7, § 8 punktiga 4, § 9

punktiga 3 ja § 10 punktiga 1 muudetakse määruste nr 79, 86–88, 102, 103 ja 110 sätet, mille

kohaselt alates 2026. aastast kehtiva viieaastase kohustuse suurendamisel üle 20 protsendi ja

üle 2 hektari, algab uus kolmeaastane kohustus. Muudatus on vajalik, sest alates 2026. aastast

enam uusi viieaastaseid kohustusi võtta ei saa. Toetuse saajal on võimalik eelkirjeldatud juhul

jätkata uue kolmeaastase kohustusega.

Eelnõu § 4 punktidega 3 ja 4, § 5 punktidega 2 ja 3, § 6 punktidega 2 ja 3, § 7 punktidega

4 ja 7, § 8 punktidega 2 ja 4 ning § 9 punktidega 2 ja 3 täiendatakse määrustes nr 79, 86–88,

102 ja 110 koolitusel osalemise nõuet sättega, mille kohaselt ei pea taotleja ega taotleja heaks

tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises

põllumajandusliku tegevusega, koolitusel uuesti osalema, kui taotleja või nimetatud isik on

osalenud vähemalt ühel asjakohasel koolitusel 2023. aastal või sellele järgnevatel aastatel.

Sellisel juhul loetakse koolitusel osalemise nõue täidetuks. Lisaks sätestatakse, et sellist erisust

saab rakendada üksnes juhul, kui koolitusel osalemise tähtpäev ei ole viidatud sätte jõustumise

ajaks saabunud. See tähendab, et nimetatud sätet saab rakendada üksnes nende taotlejate puhul,

kes peavad koolituse ettenähtud kuupäevaks läbima, kuid see koolituse läbimise kuupäev ei ole

nimetatud sätte jõustumise ajaks veel saabunud.

Eelnõu § 7 punktidega 1 ja 6 täpsustatakse määruses nr 79, mis ajaks tuleb tööde alustamisest

Keskkonnaametit eelteavitada. Muudatus võimaldab kohapealseid kontrolle paremini

planeerida.

Eelnõu § 7 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 79 sättega, mille kohaselt tuleb puisniidu

taastamisjärgsel hooldamisel hooldada kooslust selliselt, et eemaldatud on ka lehtpuude ja

põõsaste võsud. Taastamisjärgses puisniidu hooldamises on loodud ökoloogilised eeldused

puisniidule omaste taimede kujunemiseks. Kinnikasvanud puisniite taastatakse võsastunud

aladest, kus on valdavalt kiirekasvulised lehtpuud ja põõsad. Seega on vaja taastamisjärgsel

hooldamisel tagada niidutaimedele sobiv ökoloogiline elupaik kogu taastatud koosluse

ulatuses.

Eelnõu § 7 punktiga 8 reguleeritakse ühe muudatusena puhkeaasta võtmise keelamist.

Töökoormuse suurenemise vältimiseks ei ole võimalik alates 2026. aastast uutel võetud

kohustustel, sh kohustuse suurendamise tõttu alanud uutel kohustustel võimalik puhkeaastat

4

võtta. Viieaastaste kohustuste korral on jätkuvalt võimalik puhkeaastat võtta, kui kooslus on

heas seisundis.

Eelnõu § 4 punktiga 1 ühtlustatakse määruses nr 88 koolitusele viitamist ja eelnõu § 8

punktiga 3 muudetakse määrusesse nr 102 rakendussätete lisandumise tõttu paragrahvi

pealkirja.

Enne selle eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumist jõustuvad eelnõukohastes määrustes 1.

märtsil mitmed eelnõuga mitte hõlmatud muudatused (RT I, 23.01.2026, 1).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2116, mis

käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni

delegeeritud määrusega (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille

liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette

nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus-

ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk

52–94); komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22); komisjoni rakendusmäärusega (EL)

2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta

(ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34).

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel. Eelnõu rakendamine ei too kaasa

olulist mõju majandusele, julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ja kohaliku omavalitsuse

asutuste korraldusele. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad kaasa toetusega seotud

eesmärkide täitmisele ja avaldavad positiivset mõju elu- ning looduskeskkonnale.

Eelnõuga tehtavad muudatused uute kolmeaastaste kohustuste võtmiseks võimaldavad uutel

taotlejatel mitmeaastaste põllumajanduskeskkonna sekkumisega liituda ning suurendada

kehtivaid kohustusi. Samas tagatakse, et uued kohustused ei ületa 2029. aastat, mis on n+2

reegli põhjal viimane strateegiakava rakendamise aasta. Koolituste nõuete muudatused tagavad,

et toetuse taotleja oleks ühe korra 2023–2027 eelarveperioodil osalenud vähemalt ühel

nõuetekohasel koolitusel. Mitmekordne nõuetekohasel koolitusel osalemine on taotleja jaoks

vabatahtlik. Lisaks on edaspidi võimalik loomade heaolu toetust saada ka piimaveisetõu läti

sinise kohta. Kuna loomade heaolu toetust saab taotleda piimatõugu veiste kohta, siis ei ole

põhjust läti sinist kui piimatõugu välistada.

5

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks ja teadmiseks

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Keskkonnaametile, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule ja Mittetulundusühingule Eesti

Poollooduslike Koosluste Hooldajad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler