| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-5/603-1 |
| Registreeritud | 06.03.2026 |
| Sünkroonitud | 09.03.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-5 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 1.2-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu sotsiaalkomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu sotsiaalkomisjon |
| Vastutaja | Made Bambus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected]
Meie 06.03.2026 nr 1.2-5/603-1
Muudatusettepanekud eelnõule 780 SE
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Esitame muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale tervishoiuteenuste korraldamise täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõule 780 SE.
Palume muuta eelnõu §-ga 1 TTKS-i lisatava § 33 lõiget 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Mehaanilise ohjeldamise ajal peab olema tagatud, et ohjeldatav ei ole teiste patsientide nägemisulatuses.“.
Selgitus: kirjeldatud sätte eesmärk on patsiendi ohjeldamisel järgida tema õigust inimväärikale kohtlemisele. Selleks ei ole vaja patsienti viia eraldi jälgimisruumi ja alati ei olegi see võimalik. Piisab, kui ohjeldatav patsient ei ole teiste patsientide nägemisulatuses.
Palume muuta sama paragrahvi lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Ohjeldusmeetmeid võib rakendada arsti otsuse alusel. Vältimatu vajaduse korral võib füüsilise või mehaanilise ohjeldamise alustamise otsustada õde või ämmaemand informeerides sellest viivitamata arsti, kes otsustab meetme rakendamise jätkamise vajaduse.“.
Selgitus: muudatuse kohaselt võib vältimatu vajaduse korral patsiendi ohjeldamise alustamise otsustada lisaks õele ka ämmaemand. Sünnitusabi ja naistehaiguste valdkonnas on ämmaemand sageli esmane tervishoiutöötaja, kes viibib vahetult patsiendi juures ning peab suutma ohuolukorras sekkuda viivitamata (nt äge segasusseisund, sünnitusjärgne deliirium/raske agitatsioon, enese- või teiste kahjustamise risk). Täpsustus tagab, et patsiendi ja personali ohutus ei sõltu üksnes arsti kohesest kättesaadavusest, säilitades samas eelnõu loogika: arsti teavitatakse viivitamata ja ohjeldusmeetme jätkamise vajaduse otsustab arst. Küll aga aitab see vältida ohtlikke viivitusi ning tagab patsiendiohutuse ka nendes üksustes, kus ämmaemandad on teenuse osutamisel võtmerollis.
Samal põhjusel palume täiendada § 34 lõike 2 esimest lauset pärast sõna „õde“ tekstiosaga „või ämmaemand“.
2
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Made Bambus 5915 7973 [email protected]