Arvamus eelnõu kohta

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

Tagasiside Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ ning

ministri määruste muutmise eelnõudele

Tagasiside kuupäev: 06.03.2026

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõuga ning järgmiste ministri määruste muutmise eelnõudega:

• sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu

arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“;

• tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise

kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“;

• sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord“;

• tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste

kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“.

Alljärgnevalt esitame Eesti Õdede Liidu tähelepanekud ja ettepanekud.

1. Sotsiaalministri määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri

baasasutusele hüvitamise alused“

EÕL eelnõu osas sisulisi tähelepanekud ja ettepanekud ei ole. Kooskõlastame eelnõu.

2. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72

„Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“

EÕL eelnõu osas sisulisi tähelepanekud ja ettepanekud ei ole. Kooskõlastame eelnõu.

3. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73

„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“

§ 4 lõige 6 „Tervishoiuteenuse osutaja tagab, et triaaži viib läbi triaažiõde, kellel on piisav

töökogemus patsiendi kliinilise seisundi hindamiseks ning kes on saanud triaaži alase

väljaõppe.“

EÕL hinnangul on kavandatud sõnastus liialt üldine ega ole piisav, arvestades triaažiõele

määrusega antavat vastutust ja otsustusõigust. Triaaži teostamine eeldab spetsiifilist

õenduslikku lisapädevust, mille eesmärk on tagada patsiendiohutus ja teenuse kvaliteet.

Seetõttu tuleb määruses täpsemalt sätestada triaažiõele kehtivad minimaalsed pädevusnõuded,

hõlmates minimaalset haridustaset, nõutavat töökogemust erakorralise meditsiini osakonnas

või kiirabis ning kohustuslikku triaaži- ja erakorralise abi alast täienduskoolitust koos selle

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

minimaalse mahuga. Samuti on vajalik sätestada pädevuse säilitamise ja regulaarse hindamise

põhimõtted. Sobiva regulatiivse eeskujuna võib käsitleda kiirabibrigaadi õe nõudeid või õdede

vaktsineerimispädevuse regulatsiooni. Sarnane lähenemine on põhjendatud ka triaažiõdede

pädevusnõuete sätestamisel.

§ 4 lõige 7 punkt 3 kohaselt võib triaažiõde suunata patsiendi edasise käsitlemise ja paigutuse

EMO-s või võimaldada patsiendi käsitlemise lõpetamise triaaži käigus pärast tervishoiuteenuse

vajaduse hindamist.

EÕL hinnangul tuleb rakendusaktis selgelt ja ühtsetel alustel määratleda, millistel juhtudel on

triaažiõel õigus patsiendi käsitlus triaaži käigus lõpetada. Otsustusraamistik peaks olema

kehtestatud riiklikul tasandil, et tagada EMO-de vahel ühtne praktika kogu Eestis.

§ 4 lõige 10 punktid 2 ja 3 kohaselt võib patsiendi käsitlus lõppeda juhiste andmisega

koduseks raviks või edasiseks jälgimiseks või juhiste ja soovituste andmisega edasiseks

pöördumiseks perearsti, eriarsti, nõuandetelefoni või muu asjakohase tervishoiu- või

sotsiaalteenuse osutaja poole.

Senises praktikas on triaažiõed dokumenteerinud peamiselt patsiendi subjektiivsed kaebused

ja objektiivse leiu. Kui patsiendi tervishoiuteenuse osutamine lõpetatakse triaaži käigus, ei ole

piisav üksnes triaažikande tegemine. Sellisel juhul peab järgnema õendusabi terviklik

dokumenteerimine, mis hõlmab ka õendusepikriisi koostamist. Tagatud peab olema võimalus

hinnata tagantjärele nii otsuse kliinilist põhjendatust kui ka osutatud õendusabi sisu ja ulatust.

Kui patsiendi käsitlus lõpetatakse triaaži käigus õe otsusega, on tegemist õe

vastuvõtuteenusega, mille eelduseks on selge teenusekirjeldus, kvaliteedinõuded ning ühtsed

dokumenteerimisnõuded.

EÕL ei kooskõlasta määruse nr 73 eelnõu § 4 lõigete 6, 7 ja 10 kavandatud sõnastuses.

4. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9

„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“

Lisa 65 pealkirjas kasutatakse sõnastust „arsti poolt patsiendi suunamisel töötervishoiuarsti e-

konsultatsioonile“.

Arvestades, et Tervisekassa tasustab ka eriõdede e-konsultatsioone ning eriõdedel on kasvav

roll e-konsultatsioonide algatamisel, tuleks kaaluda sõnastuse muutmist nii, et e-

konsultatsiooni suunamise võimalus ei oleks piiratud üksnes arstiga.

EÕL teeb ettepaneku täiendada sõnastust „arsti poolt“ ning sõnastada see „arsti, õe või eriõe

poolt“, võimaldades e-konsultatsiooni algatamist vastavalt tervishoiutöötaja pädevusele.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu eeldusel, et eelnimetaud nimetatud muudatus

sõnastuses tehakse.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

Tagasiside Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ ning

ministri määruste muutmise eelnõudele

Tagasiside kuupäev: 06.03.2026

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa

tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõuga ning järgmiste ministri määruste muutmise eelnõudega:

• sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu

arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“;

• tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise

kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“;

• sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise

kohustuse ülevõtmise kord“;

• tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste

kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“.

Alljärgnevalt esitame Eesti Õdede Liidu tähelepanekud ja ettepanekud.

1. Sotsiaalministri määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri

baasasutusele hüvitamise alused“

EÕL eelnõu osas sisulisi tähelepanekud ja ettepanekud ei ole. Kooskõlastame eelnõu.

2. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72

„Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“

EÕL eelnõu osas sisulisi tähelepanekud ja ettepanekud ei ole. Kooskõlastame eelnõu.

3. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73

„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“

§ 4 lõige 6 „Tervishoiuteenuse osutaja tagab, et triaaži viib läbi triaažiõde, kellel on piisav

töökogemus patsiendi kliinilise seisundi hindamiseks ning kes on saanud triaaži alase

väljaõppe.“

EÕL hinnangul on kavandatud sõnastus liialt üldine ega ole piisav, arvestades triaažiõele

määrusega antavat vastutust ja otsustusõigust. Triaaži teostamine eeldab spetsiifilist

õenduslikku lisapädevust, mille eesmärk on tagada patsiendiohutus ja teenuse kvaliteet.

Seetõttu tuleb määruses täpsemalt sätestada triaažiõele kehtivad minimaalsed pädevusnõuded,

hõlmates minimaalset haridustaset, nõutavat töökogemust erakorralise meditsiini osakonnas

või kiirabis ning kohustuslikku triaaži- ja erakorralise abi alast täienduskoolitust koos selle

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

minimaalse mahuga. Samuti on vajalik sätestada pädevuse säilitamise ja regulaarse hindamise

põhimõtted. Sobiva regulatiivse eeskujuna võib käsitleda kiirabibrigaadi õe nõudeid või õdede

vaktsineerimispädevuse regulatsiooni. Sarnane lähenemine on põhjendatud ka triaažiõdede

pädevusnõuete sätestamisel.

§ 4 lõige 7 punkt 3 kohaselt võib triaažiõde suunata patsiendi edasise käsitlemise ja paigutuse

EMO-s või võimaldada patsiendi käsitlemise lõpetamise triaaži käigus pärast tervishoiuteenuse

vajaduse hindamist.

EÕL hinnangul tuleb rakendusaktis selgelt ja ühtsetel alustel määratleda, millistel juhtudel on

triaažiõel õigus patsiendi käsitlus triaaži käigus lõpetada. Otsustusraamistik peaks olema

kehtestatud riiklikul tasandil, et tagada EMO-de vahel ühtne praktika kogu Eestis.

§ 4 lõige 10 punktid 2 ja 3 kohaselt võib patsiendi käsitlus lõppeda juhiste andmisega

koduseks raviks või edasiseks jälgimiseks või juhiste ja soovituste andmisega edasiseks

pöördumiseks perearsti, eriarsti, nõuandetelefoni või muu asjakohase tervishoiu- või

sotsiaalteenuse osutaja poole.

Senises praktikas on triaažiõed dokumenteerinud peamiselt patsiendi subjektiivsed kaebused

ja objektiivse leiu. Kui patsiendi tervishoiuteenuse osutamine lõpetatakse triaaži käigus, ei ole

piisav üksnes triaažikande tegemine. Sellisel juhul peab järgnema õendusabi terviklik

dokumenteerimine, mis hõlmab ka õendusepikriisi koostamist. Tagatud peab olema võimalus

hinnata tagantjärele nii otsuse kliinilist põhjendatust kui ka osutatud õendusabi sisu ja ulatust.

Kui patsiendi käsitlus lõpetatakse triaaži käigus õe otsusega, on tegemist õe

vastuvõtuteenusega, mille eelduseks on selge teenusekirjeldus, kvaliteedinõuded ning ühtsed

dokumenteerimisnõuded.

EÕL ei kooskõlasta määruse nr 73 eelnõu § 4 lõigete 6, 7 ja 10 kavandatud sõnastuses.

4. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9

„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“

Lisa 65 pealkirjas kasutatakse sõnastust „arsti poolt patsiendi suunamisel töötervishoiuarsti e-

konsultatsioonile“.

Arvestades, et Tervisekassa tasustab ka eriõdede e-konsultatsioone ning eriõdedel on kasvav

roll e-konsultatsioonide algatamisel, tuleks kaaluda sõnastuse muutmist nii, et e-

konsultatsiooni suunamise võimalus ei oleks piiratud üksnes arstiga.

EÕL teeb ettepaneku täiendada sõnastust „arsti poolt“ ning sõnastada see „arsti, õe või eriõe

poolt“, võimaldades e-konsultatsiooni algatamist vastavalt tervishoiutöötaja pädevusele.

Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu eeldusel, et eelnimetaud nimetatud muudatus

sõnastuses tehakse.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident