| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/20-2 |
| Registreeritud | 06.03.2026 |
| Sünkroonitud | 09.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Õdede Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Õdede Liit |
| Vastutaja | Pille Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Parimate soovidega!
Margit Lenk-Adusoo
Asepresident ja juhatuseliige, rahvusvaheliste suhete ja haridusvaldkonna juht
Eesti Õdede Liit
_________________________________________________________________________
Best regards,
Margit Lenk-Adusoo
Vice President and Board Member, Head of International Relations and Education
Estonian Nurses Union
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, March 2, 2026 11:08 AM
To: Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond <[email protected]>; Eesti Arstide Liit <[email protected]>; Eesti Hambaarstide Liit <[email protected]>; Eesti Haiglate Liit <[email protected]>; Eesti Kiirabi Liit <[email protected]>; Info <[email protected]>;
Eesti Ämmaemandate Ühing <[email protected]>; Eesti Perearstide Selts <[email protected]>; Eesti Esmatasandi Tervisekeskuse Liit <[email protected]>; Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts <[email protected]>; Eesti Õendusjuhtide Ühing <[email protected]>;
SA Tallinna Lastehaigla <[email protected]>; AS Lääne-Tallinna Keskhaigla <[email protected]>; AS Ida-Tallinna Keskhaigla <[email protected]>; Ida-Viru Keskhaigla SA <[email protected]>; SA Pärnu Haigla <[email protected]>; AS Järvamaa Haigla <[email protected]>;
Kuressaare Haigla SA <[email protected]>; SA Läänemaa Haigla <[email protected]>; Rakvere Haigla AS <[email protected]>; AS Lõuna-Eesti Haigla <[email protected]>; Viljandi Haigla SA <[email protected]>; Hiiumaa Haigla SA <[email protected]>; AS
Põlva Haigla <[email protected]>; SA Raplamaa Haigla <[email protected]>; SA Jõgeva Haigla <[email protected]>
Subject: Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste muutmine (tervishoiuteenuste loetelu ja metoodika)
|
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
1
Sotsiaalministeerium
Tagasiside Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ ning
ministri määruste muutmise eelnõudele
Tagasiside kuupäev: 06.03.2026
Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõuga ning järgmiste ministri määruste muutmise eelnõudega:
• sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu
arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“;
• tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“;
• sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise kord“;
• tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“.
Alljärgnevalt esitame Eesti Õdede Liidu tähelepanekud ja ettepanekud.
1. Sotsiaalministri määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri
baasasutusele hüvitamise alused“
EÕL eelnõu osas sisulisi tähelepanekud ja ettepanekud ei ole. Kooskõlastame eelnõu.
2. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72
„Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“
EÕL eelnõu osas sisulisi tähelepanekud ja ettepanekud ei ole. Kooskõlastame eelnõu.
3. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73
„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“
§ 4 lõige 6 „Tervishoiuteenuse osutaja tagab, et triaaži viib läbi triaažiõde, kellel on piisav
töökogemus patsiendi kliinilise seisundi hindamiseks ning kes on saanud triaaži alase
väljaõppe.“
EÕL hinnangul on kavandatud sõnastus liialt üldine ega ole piisav, arvestades triaažiõele
määrusega antavat vastutust ja otsustusõigust. Triaaži teostamine eeldab spetsiifilist
õenduslikku lisapädevust, mille eesmärk on tagada patsiendiohutus ja teenuse kvaliteet.
Seetõttu tuleb määruses täpsemalt sätestada triaažiõele kehtivad minimaalsed pädevusnõuded,
hõlmates minimaalset haridustaset, nõutavat töökogemust erakorralise meditsiini osakonnas
või kiirabis ning kohustuslikku triaaži- ja erakorralise abi alast täienduskoolitust koos selle
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
2
minimaalse mahuga. Samuti on vajalik sätestada pädevuse säilitamise ja regulaarse hindamise
põhimõtted. Sobiva regulatiivse eeskujuna võib käsitleda kiirabibrigaadi õe nõudeid või õdede
vaktsineerimispädevuse regulatsiooni. Sarnane lähenemine on põhjendatud ka triaažiõdede
pädevusnõuete sätestamisel.
§ 4 lõige 7 punkt 3 kohaselt võib triaažiõde suunata patsiendi edasise käsitlemise ja paigutuse
EMO-s või võimaldada patsiendi käsitlemise lõpetamise triaaži käigus pärast tervishoiuteenuse
vajaduse hindamist.
EÕL hinnangul tuleb rakendusaktis selgelt ja ühtsetel alustel määratleda, millistel juhtudel on
triaažiõel õigus patsiendi käsitlus triaaži käigus lõpetada. Otsustusraamistik peaks olema
kehtestatud riiklikul tasandil, et tagada EMO-de vahel ühtne praktika kogu Eestis.
§ 4 lõige 10 punktid 2 ja 3 kohaselt võib patsiendi käsitlus lõppeda juhiste andmisega
koduseks raviks või edasiseks jälgimiseks või juhiste ja soovituste andmisega edasiseks
pöördumiseks perearsti, eriarsti, nõuandetelefoni või muu asjakohase tervishoiu- või
sotsiaalteenuse osutaja poole.
Senises praktikas on triaažiõed dokumenteerinud peamiselt patsiendi subjektiivsed kaebused
ja objektiivse leiu. Kui patsiendi tervishoiuteenuse osutamine lõpetatakse triaaži käigus, ei ole
piisav üksnes triaažikande tegemine. Sellisel juhul peab järgnema õendusabi terviklik
dokumenteerimine, mis hõlmab ka õendusepikriisi koostamist. Tagatud peab olema võimalus
hinnata tagantjärele nii otsuse kliinilist põhjendatust kui ka osutatud õendusabi sisu ja ulatust.
Kui patsiendi käsitlus lõpetatakse triaaži käigus õe otsusega, on tegemist õe
vastuvõtuteenusega, mille eelduseks on selge teenusekirjeldus, kvaliteedinõuded ning ühtsed
dokumenteerimisnõuded.
EÕL ei kooskõlasta määruse nr 73 eelnõu § 4 lõigete 6, 7 ja 10 kavandatud sõnastuses.
4. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9
„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“
Lisa 65 pealkirjas kasutatakse sõnastust „arsti poolt patsiendi suunamisel töötervishoiuarsti e-
konsultatsioonile“.
Arvestades, et Tervisekassa tasustab ka eriõdede e-konsultatsioone ning eriõdedel on kasvav
roll e-konsultatsioonide algatamisel, tuleks kaaluda sõnastuse muutmist nii, et e-
konsultatsiooni suunamise võimalus ei oleks piiratud üksnes arstiga.
EÕL teeb ettepaneku täiendada sõnastust „arsti poolt“ ning sõnastada see „arsti, õe või eriõe
poolt“, võimaldades e-konsultatsiooni algatamist vastavalt tervishoiutöötaja pädevusele.
Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu eeldusel, et eelnimetaud nimetatud muudatus
sõnastuses tehakse.
Lugupidamisega
Margit Lenk-Adusoo
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Õdede Liidu asepresident
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
1
Sotsiaalministeerium
Tagasiside Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ ning
ministri määruste muutmise eelnõudele
Tagasiside kuupäev: 06.03.2026
Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud Vabariigi Valitsuse määruse „Tervisekassa
tervishoiuteenuste loetelu“ eelnõuga ning järgmiste ministri määruste muutmise eelnõudega:
• sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu
arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“;
• tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“;
• sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise kord“;
• tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“.
Alljärgnevalt esitame Eesti Õdede Liidu tähelepanekud ja ettepanekud.
1. Sotsiaalministri määrus nr 71 „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri
baasasutusele hüvitamise alused“
EÕL eelnõu osas sisulisi tähelepanekud ja ettepanekud ei ole. Kooskõlastame eelnõu.
2. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrus nr 72
„Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“
EÕL eelnõu osas sisulisi tähelepanekud ja ettepanekud ei ole. Kooskõlastame eelnõu.
3. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73
„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“
§ 4 lõige 6 „Tervishoiuteenuse osutaja tagab, et triaaži viib läbi triaažiõde, kellel on piisav
töökogemus patsiendi kliinilise seisundi hindamiseks ning kes on saanud triaaži alase
väljaõppe.“
EÕL hinnangul on kavandatud sõnastus liialt üldine ega ole piisav, arvestades triaažiõele
määrusega antavat vastutust ja otsustusõigust. Triaaži teostamine eeldab spetsiifilist
õenduslikku lisapädevust, mille eesmärk on tagada patsiendiohutus ja teenuse kvaliteet.
Seetõttu tuleb määruses täpsemalt sätestada triaažiõele kehtivad minimaalsed pädevusnõuded,
hõlmates minimaalset haridustaset, nõutavat töökogemust erakorralise meditsiini osakonnas
või kiirabis ning kohustuslikku triaaži- ja erakorralise abi alast täienduskoolitust koos selle
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136
www.ena.ee
2
minimaalse mahuga. Samuti on vajalik sätestada pädevuse säilitamise ja regulaarse hindamise
põhimõtted. Sobiva regulatiivse eeskujuna võib käsitleda kiirabibrigaadi õe nõudeid või õdede
vaktsineerimispädevuse regulatsiooni. Sarnane lähenemine on põhjendatud ka triaažiõdede
pädevusnõuete sätestamisel.
§ 4 lõige 7 punkt 3 kohaselt võib triaažiõde suunata patsiendi edasise käsitlemise ja paigutuse
EMO-s või võimaldada patsiendi käsitlemise lõpetamise triaaži käigus pärast tervishoiuteenuse
vajaduse hindamist.
EÕL hinnangul tuleb rakendusaktis selgelt ja ühtsetel alustel määratleda, millistel juhtudel on
triaažiõel õigus patsiendi käsitlus triaaži käigus lõpetada. Otsustusraamistik peaks olema
kehtestatud riiklikul tasandil, et tagada EMO-de vahel ühtne praktika kogu Eestis.
§ 4 lõige 10 punktid 2 ja 3 kohaselt võib patsiendi käsitlus lõppeda juhiste andmisega
koduseks raviks või edasiseks jälgimiseks või juhiste ja soovituste andmisega edasiseks
pöördumiseks perearsti, eriarsti, nõuandetelefoni või muu asjakohase tervishoiu- või
sotsiaalteenuse osutaja poole.
Senises praktikas on triaažiõed dokumenteerinud peamiselt patsiendi subjektiivsed kaebused
ja objektiivse leiu. Kui patsiendi tervishoiuteenuse osutamine lõpetatakse triaaži käigus, ei ole
piisav üksnes triaažikande tegemine. Sellisel juhul peab järgnema õendusabi terviklik
dokumenteerimine, mis hõlmab ka õendusepikriisi koostamist. Tagatud peab olema võimalus
hinnata tagantjärele nii otsuse kliinilist põhjendatust kui ka osutatud õendusabi sisu ja ulatust.
Kui patsiendi käsitlus lõpetatakse triaaži käigus õe otsusega, on tegemist õe
vastuvõtuteenusega, mille eelduseks on selge teenusekirjeldus, kvaliteedinõuded ning ühtsed
dokumenteerimisnõuded.
EÕL ei kooskõlasta määruse nr 73 eelnõu § 4 lõigete 6, 7 ja 10 kavandatud sõnastuses.
4. Sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9
„Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“
Lisa 65 pealkirjas kasutatakse sõnastust „arsti poolt patsiendi suunamisel töötervishoiuarsti e-
konsultatsioonile“.
Arvestades, et Tervisekassa tasustab ka eriõdede e-konsultatsioone ning eriõdedel on kasvav
roll e-konsultatsioonide algatamisel, tuleks kaaluda sõnastuse muutmist nii, et e-
konsultatsiooni suunamise võimalus ei oleks piiratud üksnes arstiga.
EÕL teeb ettepaneku täiendada sõnastust „arsti poolt“ ning sõnastada see „arsti, õe või eriõe
poolt“, võimaldades e-konsultatsiooni algatamist vastavalt tervishoiutöötaja pädevusele.
Eesti Õdede Liit kooskõlastab eelnõu eeldusel, et eelnimetaud nimetatud muudatus
sõnastuses tehakse.
Lugupidamisega
Margit Lenk-Adusoo
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Õdede Liidu asepresident