Pakkumuskutse

PAKKUMUSKUTSE Väikeost

„Teaduspõhiste ja praktiliste sisutekstide ning -materjalide loomine vanemlike oskuste toetamiseks tarkvanem.ee veebis”

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Väikeostu nimetus „Teaduspõhiste ja praktiliste sisutekstide ning - materjalide loomine vanemlike oskuste toetamiseks tarkvanem.ee veebis”

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected]

Hanget rahastatakse 2021-2027

Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9.

„Lastele ja peredele suunatud teenused on

kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“

toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede

toetamine“ tegevus „2.1. Vanemlike oskuste

arendamine ja toetamine“ raames

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 16.03.2026 kell 11:00

Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates- muste esitamise tähtajast arvates

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 - tehniline kirjeldus; Lisa 2 - pakkumuse ja CV vorm; Lisa 3 - töövõtulepingu projekt; Lisa 4 - näidised sisutekstile ja lisamaterjalile.

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

1. Pakkumus ja CV etteantud vormil (lisa 2). 2. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust (lisa 2).

1.8 Vastavustingimused Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses toodud tingimustele. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule:

1) erialane kõrgharidus; 2) vähemalt 12 kuulist töökogemust vastavas

valdkonnas; 3) kogemus, kas populaarteaduslike

materjalide koostamisel või täiskasvanud õppijatele suunatud õppematerjalide ja koolituste läbiviimisel.

2

1.9 Eduka pakkuja valik Eduka pakkuja valiku hindamiskriteeriumiks on

madalaim maksumus.

Madalaima maksumusega pakkumus saab

maksimaalse arvu väärtuspunkte (100).

Teised pakkumused saavad väärtuspunkte

proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:

"madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" /

"osakaal".

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab

3

läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste

läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;juures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle.

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel.

RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS § 114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui:kutses sätestatud tingimustest. 3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei

ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;

3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.6.1. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud

kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.6.1.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava

maksumuse; 3.6.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued

asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks

4

hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.6.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.6.1.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.7. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punkti 1.9 alusel. 3.7.1. Juhul, kui vastavaks tunnistatud pakkumusi hankes on ainult üks, siin on hankijal

õigus omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.8.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.

Lisa 2

Sotsiaalkindlustusameti väikeost „Teaduspõhiste ja praktiliste sisutekstide ning -materjalide loomine vanemlike oskuste toetamiseks tarkvanem.ee veebis”

MAKSUMUSE JA CV VORM SISU KIRJUTAJA JA -KOOSTAJA

Rubriigi/teema sisustamise kogumaksumus (sisaldab teematekstide ja

lisamaterjalide maksumust)

Teemateksti ühikuhind

Lisamaterjali ühikuhind

Kas pakkumus sisaldab ärisaladust?

Jah Ei

Kui jah, siis palun täpsustage, milles seisneb ärisaladus .......

Roll käesolevas projektis:

Nimi:

Kontaktandmed:

Praegune töökoht ja amet:

Tarkvanem.ee veebi sisu kirjutaja ja -koostaja peab: * omama erialast kõrgharidust (nt psühholoogia, haridus- ja kasvatusteadused); * omama vähemalt 12 kuulist vastavasisulist töökogemust (nt laste ja peredega või täiskasvanud õppijate õpetamisel); * omama vähemalt kahe projekti kogemust, milles on ta kirjutanud/koostanud õppematerjale ja/või populaarteaduslikke tekste. Pakkuja/ekspert esitab allkirjastatud CV, mis sisaldab piisavat informatsiooni, mille alusel saab hankija kontrollida nõudele vastavust. (palume esitada vaid andmeid, mis kinnitavad hankes seatud nõuetele vastavust):

Kõrgharidus

Eriala, ülikool, õppeaste Lõpetamise aasta

Töökogemus

Nr Töökogemus laste ja peredega / Töökogemus täiskasvanud õppijate koolitamisel

Periood:

Õppematejalide ja/või populaarteaduslike tekstide koostamise kogemus

Lisa 2

Sotsiaalkindlustusameti väikeost „Teaduspõhiste ja praktiliste sisutekstide ning -materjalide loomine vanemlike oskuste toetamiseks tarkvanem.ee veebis”

Töö sisu kirjeldus; link tutvustusele/artiklile vms; Kirjelda milles seisnes Teie roll, panus

Projekti periood

Andmed sisaldavad informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust.

Muu oluline informatsioon: Hankijal on õigus küsida CV-s esitatud andmete õigsuse tõendamiseks täiendavaid andmeid või dokumente. Hankija võib vajadusel teha järelepärimisi pakkuja kogemuse kohta1.

Allkiri:

1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL

2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on

vajalik lepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes

vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel

osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke

menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas lepingus.

Lisa 1

Tehniline kirjeldus Sotsiaalkindlustusameti väikeostule „Teaduspõhiste ja praktiliste

sisutekstide ning -materjalide loomine vanemlike oskuste toetamiseks tarkvanem.ee

veebis.

Hanget rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja

peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise

tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“ tegevuse „2.1. Vanemlike oskuste arendamine

ja toetamine“ raames.

1 Taustainfo

Vanemluse valdkonnas esinevad kitsaskohad ja tarkvanem.ee kasutajauuringu

tulemused.

Lapsevanemaks saamine on üks olulistest ja samas ka väljakutsuvamatest rollidest.

Väljakutsed hõlmavad nii vanemlikke oskusi kui vaimset heaolu, olles olulised nii vanema

enda toimetuleku, toimivate peresuhete kui ka lapse arengu toetamise seisukohalt. Maailma

terviseorganisatsioon toob välja, et lapse heaolu tagamises on kesksel kohal vajadus pakkuda

vanematele emotsionaalset tuge ning teadmisi1.

1.1 Kitsaskohad

Alljärgnevalt on esitatud vanemluse valdkonna peamised kitsaskohad, mis on selgunud

erinevate raportite2, analüüside34, küsitluste5 ja intervjuude678 põhjal ning mida tuleb

tarkvanem.ee sisutekstide loomisel arvesse võtta.

 Teadmiste ja oskuste puudujäägid - allikad näitavad, et vanematel napib teadmisi

lapse arengu osas ja praktilisi oskusi igapäevaseks toimetulekuks.

 Emotsionaalsed ja käitumuslikud raskused - lapse emotsioonide ja käitumisega

seotud olukorrad koormavad vanemaid ning tekitavad vastastikuseid pingeid.

 Piirid, rutiinid ja harjumused - probleemid ilmnevad eelkõige järjekindluse ja selgete

kokkulepete hoidmisel.

 Toetussüsteemide ja abi kättesaadavus - abi otsimine on sageli hilinenud ning

tugivõrgustik ei toimi vanemate jaoks piisavalt selgelt ja kättesaadavalt.

1 Lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud ennetustegevuste võrdlev analüüs, 2024 2 Allikas: Lasteabi 116111 tulemuslikkuse uuring, 2024 3 Allikas: Lapseootel ja väikelaste vanematele suunatud ennetustegevuste võrdlev analüüs, 2024 4 Allikas: Vanemluse toetamise valdkonadeülene tegevuskava 2024-2030 5 Allikas: Vanelusprogrammi „Imelised aastad“ grupijuhtide seas läbiviidud küsitlus, 2024 6 Allikas: intervjuu Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede osakonna töörühmaga 7 Allikas: Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede osakonna töörühm 8 Allikas: intervjuu Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse psühhiaatrite ja tegevusterapeutideg, 2024

1.2 Tarkvanem.ee

Tarkvanem.ee arenduseks viidi 2025. aasta läbi kasutajauuring, mis hõlmas Google Analyticsi

andmete analüüsi perioodil 1.01.2024–14.08.2025 ning kasutajaintervjuusid ja

kasutajakogemuse testimist.

Analüüsitud perioodil oli veebilehel ligikaudu 250 200 külastust, millest 15% olid

korduvkülastused. See viitab, et lehte kasutatakse pigem konkreetse probleemi

lahendamiseks kui püsiva tugikeskkonnana. 69% kasutajatest jõuab lehele otsingumootori

kaudu ja 12% otse, mis osutab madalale bränditeadlikkusele.

73% külastustest tehakse nutitelefonist, kus keskmine viibimisaeg on 1 minut ja 21 sekundit.

Arvutist tehakse 25% külastustest ning seal viibitakse keskmiselt 2 minutit ja 27 sekundit. See

näitab, et sisu ei ole nutitelefonis piisavalt hästi kasutatav. Tekstid on pikad ja

liigendamata ning navigeerimine nutiseadmes keeruline.

Sisenemislehed on sageli konkreetsed teemalehed. Klikke on palju, kuid viibimisaeg lühike,

mis viitab raskustele vajaliku info leidmisel ja seotud sisule liikumisel.

Eristusid kaks kasutajaprofiili. Noorem lapsevanem eelistab nutitelefoni, lühivorme ja

visuaalset sisu. Kogenenum lapsevanem loeb pikemaid tekste, hindab tõenduspõhisust ja

otsib süsteemset ülevaadet.

Tugevustena toodi esile usaldusväärsus ja lai teemadevalik. Kitsaskohtadena nimetati segast

navigeerimist, pikki tekste ning aegunud või puuduvat sisu. Kasutajad ootavad

mobiilisõbralikku ja selge struktuuriga keskkonda, kus põhisõnum on kohe nähtav ja

süvenemine toimub sammhaaval.

1.3 Tarkvanem.ee arendusprioriteedid

Kasutajauuringu ja vanemluse kitsaskohtade põhjal on sõnastatud tarkvanem.ee

arendusprioriteedid. Veeb kujundatakse eelkõige nutitelefoni kasutust silmas pidades.

Navigatsioon muudetakse loogilisemaks ja selgemaks. Menüüs on viis sisurubriiki, mille

kaudu kasutaja lehel liigub, ning alateemad avanevad lihtsa struktuuriga. Avaleht ei tohi olla

ülekoormatud, lisasisu koondub teemalehtedele.

Sisutekstid toimetatakse ja uute tekstide loomisel järgitakse põhimõtet, et need oleksid

lühikesed, selgelt struktureeritud ning teaduspõhised. Sisu peab olema ajakohane ja

kooskõlas riiklikult tunnustatud seisukohtadega.

Funktsionaalsuse arendamisel lähtutakse kasutajate tagasisidest. Säilitatakse

interaktiivsus, kuid "töölehtede” kontseptsioon vaadatakse üle ja lahendust arendatakse

sisulisemaks ja kaasahaaravamaks.

Suurendatakse veebilehe nähtavust sotsiaalmeedias ja otsitakse koostööpartnereid, et

jõuda vanemate igapäevasesse infovälja. Sisu peab toimima ka väljaspool veebilehte ning

olema leitav otsingumootorites.

Arendus keskendub nutitelefonikasutuse mugavusele, selgele ja praktilisele sisule ning

paremale nähtavusele. Eesmärk on kujundada tarkvanem.ee usaldusväärseks ja püsivaks

toeks vanemluse eri etappides.

2 Väikeostu eesmärk

Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka tellija) hangib tarkvanem.ee veebilehele sisutekste ja

toetavaid lisamaterjale järgmistele rubriikidele:

1) vanemaks olemine,

2) lapse arenguetapid.

Väikeostuga tellitavad sisutekstide mahud on rubriikides erinevad, sest mõningad teemad on

juba vanas veebis olemas ning neid sisutekste saame toimetatult kasutada ka uues veebis.

Samuti on leida baastekste, mida lühendatult ja tarkvanem.ee brändiga sobivaks toimetatult

on meil võimalik kasutada (näiteks „vanemaks saamine“ rubriigis on luba Ämmaemandate

Ühingult mesaamelapse.perekool.ee materjalide kasutamiseks).

Tarkvanem.ee veebi struktuur ja ülesehitus on all oleval skeemil. Lisaks on kõikide rubriikide

kohta eraldi täpsemate alateemade jaotused loodud, ning neid jagame kõikide kirjutajatega,

et säiliks ülevaade tervest veebisisust.

Tarkvanem.ee sisu on suunatud lapsevanematele, kes jõuavad lehele nii otsingumootori,

tehisaru soovituste kui ka sotsiaalmeedia kaudu. Eristuvad kaks põhirühma. Noorem

lapsevanem on digipädev, kasutab peamiselt telefoni, tarbib lühivormilist ja algoritmipõhist

sisu ning otsib kinnitust, et tema valikud on õiged, kuid kontrollib infot ka teiste allikate kaudu.

Tema jaoks on probleemiks vastukäiv info ja selgete suuniste puudumine. Kogenum

lapsevanem eelistab süvenemiseks arvutit ja pikemaid tekstilisi käsitlusi, hindab allikaviiteid

ja teaduspõhisust ning ootab, et info oleks kontrollitud ja süsteemselt esitatud.

3 Töö sisu

Tellitava töö sisuks on koostada rubriigi “Lapse arenguetapid” sisutekste ja toetavat

materjali (nt teabematerjalide või õppematerjalide sisu) teemadele “Areng” ja “Suhted”

ning sisustada “Tervise” alateema vaimse tervise kohta. Soovime hankida sisutekste

kõigide arenguetappide lõikes nimetatud teemadele (struktuuris eristatud punaselt).

Tellitava töö sisuks on koostada rubriigis "Vanemaks saamine” sisutekste ja lisamaterjali

emotsioonide ja vaimse tervise teemades. Struktuuripuus on eristatud teemad, mida

väikeostu raames sisustada soovime (vt punase kirjaga).

Sisutekstide koostamisel tuleb aluseks võtta töö tellija poolt loodud rubriigi struktuuripuu,

teemakohane tõenduspõhine kirjandus jms alusmaterjal. Töö tellija annab avakohtumisel

ülevaate rubriigi sisustamisest (nt kellelt muudes teemades tekste hangitakse vms). Täpne

alateemade valik ja käsitlus arutatakse läbi tellija ja täitja avakohtumisel, valik kinnitatakse

hiljemalt nädal pärast avakohtumist. Pakkumuse esitamisel palume arvestada, et iga

alateema on üks sisuteksti ühik (maht 600-1000 sõna).

3.1 Rubriigi „Lapse arenguetapid“ struktuuripuu

Esitatud on 7 arenguetappi, millel 8 teemat koos alateemade kirjeldustega.

1. Vastsündinud, 0-4 nädal

1.1. Areng

1.1.1. Sotsiaalne

1.1.2. Keeleline

1.1.3. Füüsiline

1.1.4. Intellektuaaline

1.1.5. Emotsionaalne

1.1.6. Käitumuslik

1.2. Tervis

1.2.1. Perearsti juured tehtavate tervisekontrollide olulisus

1.2.2. Vaktsiinid

1.2.3. Hügieen

1.2.4. Esmaabi

1.3. Igapäevaelu

1.3.1. Uni

1.3.2. Toit

1.3.3. Päevakava ja rutiinid

1.3.4. Keskkond

1.4. Suhted

1.5. Ohutus

1.5.1. Koduohutus

1.5.2. Turvavarustus

1.5.3. Riskid

1.6. Kust saada tuge? (Tugi ja teenused)

1.7. Vanema heaolu

2. Beebi, 1-12 kuud

2.1. Areng

2.1.1. Sotsiaalne

2.1.2. Keeleline

2.1.3. Füüsiline (sh keha areng, n-ö sõnavara ja oskused kehaosade nimetamiseks

(sh suguelundid))

2.1.4. Intellektuaaline

2.1.5. Emotsionaalne

2.1.6. Käitumuslik

2.2. Tervis

2.2.1. Perearsti juured tehtavate tervisekontrollide olulisus

2.2.2. Vaktsiinid

2.2.3. Hügieen

2.2.4. Esmaabi

2.3. Igapäevaelu

2.3.1. Uni

2.3.2. Toit

2.3.3. Päevakava ja rutiinid

2.3.4. Keskkond

2.3.5. Mängud

2.4. Suhted

2.4.1. Suhted vanematega

2.4.2. Suhted õvedega/vanavanematega

2.5. Ohutus

2.5.1. Koduohutus

2.5.2. Turvavarustus

2.5.3. Veeohutus

2.5.4. Digi ja erkaanid

2.6. Arengu toetamine / Hariduselu

2.6.1. Beebide ringid

2.6.2. hoidja

2.7. Kust saada tule?(Tugi ja teenused)

2.8. Vanema heaolu

3. Maimik, 1-3-aastane

3.1. Areng

3.1.1. Sotsiaalne

3.1.2. Keeleline

3.1.3. Füüsiline

3.1.4. Intellektuaaline

3.1.5. Emotsionaalne

3.1.6. Käitumuslik

3.1.7. sh sissepõimida seksuaalkasvatust ja normaliseerida huvi keha vastu

3.2. Tervis

3.2.1. Perearsti juures tehtavad tervisekontrollide olulisus

3.2.2. Vaktsiinid

3.2.3. Hügieen

3.2.4. Esmaabi

3.3. Igapäevaelu

3.3.1. Uni

3.3.2. Toit

3.3.3. Päevakava ja rutiinid

3.3.4. Digikäitumine ja ekraanid

3.3.5. Mängud

3.3.6. “ISE” - eneseteenindamine, oskuste arendamine läbi igapäeva toimingute

3.4. Suhted

3.4.1. Suhted vanematega

3.4.2. Suhted õdede-vendadega

3.4.3. Suhted vanavanematega, sugulastega

3.4.4. Suhted eakaaslastega

3.5. Ohutus

3.5.1. Koduohutus

3.5.2. Turvavarustus

3.5.3. Veeohutus

3.5.4. 112

3.6. Hariduselu

3.6.1. Ringid

3.6.2. Lastehoid

3.6.3. Lasteaed

3.6.4. Kohanemine ja koostöö

3.7. Kust saada tuge? (Tugi ja teenused)

3.8. Vanema heaolu

4. Eelkooliealine, 4-6-aastane

4.1. Areng

4.1.1. Sotsiaalne

4.1.2. Keeleline

4.1.3. Füüsiline

4.1.4. Intellektuaaline

4.1.5. Emotsionaalne

4.1.6. Käitumuslik

4.1.7. sh sisse põimida seksuaalkasvatust ja normaliseerida huvi keha vastu

4.2. Tervis

4.2.1. Perearsti juures tehtavad tervisekontrollide olulisus

4.2.2. Füüsiline tervis

4.2.3. Vaimne tervis

4.2.4. Vaktsiinid

4.2.5. Hügieen

4.3. Igapäevaelu

4.3.1. Uni

4.3.2. Toit

4.3.3. Päevakava ja rutiinid

4.3.4. Digikäitumine ja ekraanid

4.3.5. Mängud

4.3.6. Iseseisvuse võimaldamine

4.4. Suhted

4.4.1. Suhted vanematega

4.4.2. Suhted õdede-vendadega

4.4.3. Suhted vanavanematega, sugulastega

4.4.4. Suhted eakaaslastega

4.5. Ohutus

4.5.1. Koduohutus

4.5.2. Turvalised suhted (võõrastega suhtlemine)

4.5.3. Ohutus eri keskkondades (liikluses, linnaruumis, õues, veeohutus)

4.5.4. Ohutuse tagamine ekraanides, internetis

4.5.5. Käitumine ohuolukorras, 112

4.6. Hariduselu

4.6.1. lasteaed

4.6.2. huviharidus

4.6.3. kooliks valmitusmine

4.6.4. koolivalik

4.6.5. Kohanemine ja koostöö

4.7. Kust saada tuge? (Tugi ja teenused)

4.8. Vanema heaolu

5. Noorem kooliiga, 7-10-aastane

5.1. Areng

5.1.1. Sotsiaalne

5.1.2. Keeleline

5.1.3. Füüsiline

5.1.4. Intellektuaaline

5.1.5. Emotsionaalne

5.1.6. Käitumuslik

5.1.7. Sissepõimida arenguteemasse seksuaalkasvatuse ja keha teemad

5.2. Tervis

5.2.1. Perearsti juures tehtavad tervisekontrollide olulisus

5.2.2. Füüsiline tervis

5.2.3. Vaimne tervis (sh Riskikäitumine)

5.2.4. Vaktsiinid

5.2.5. Hügieen

5.3. Igapäevaelu

5.3.1. Uni

5.3.2. Toit

5.3.3. Päevakava ja rutiinid

5.3.4. Digikäitumine ja ekraanid

5.3.5. Mängud

5.3.6. Iseseisvuse võimaldamine

5.4. Suhted

5.4.1. Suhted vanematega

5.4.2. Suhted õdede-vendadega

5.4.3. Suhted vanavanematega, sugulastega

5.4.4. Suhted eakaaslastega

5.5. Ohutus

5.5.1. Koduohutus

5.5.2. Turvalised suhted (võõrastega suhtlemine)

5.5.3. Väärkohtlemisest rääkimine lapsega ennetavalt

5.5.4. Digi- ja internetiohutuse tagamine

5.5.5. Ohutus eri keskkondades (liikluses, linnaruumis, õues, veeohutus)

5.5.6. Käitumine ohuolukorras, 112

5.6. Hariduselu

5.6.1. Kooli valik

5.6.2. kohanemine

5.6.3. õpioskused ja õppimise toetamine

5.6.4. huviharidus

5.6.5. koostöö

5.7. Kust saada tuge? (Tugi ja teenused)

5.8. Vanema heaolu

6. Keskmine kooliiga, 11-13-aastane

6.1. Areng

6.1.1. Sotsiaalne

6.1.2. Keeleline

6.1.3. Füüsiline

6.1.4. Intellektuaaline

6.1.5. Emotsionaalne

6.1.6. Käitumuslik

6.1.7. Sissepõimida arenguteemasse seksuaalkasvatuse ja keha muutused

puberteedieas

6.2. Tervis

6.2.1. Perearsti juures tehtavad tervisekontrollide olulisus

6.2.2. Füüsiline tervis

6.2.3. Vaimne tervis (sh Riskikäitumine)

6.2.4. Vaktsiinid

6.2.5. Hügieen

6.3. Igapäevaelu

6.3.1. Uni

6.3.2. Toit

6.3.3. Päevakava ja rutiinid

6.3.4. Digikäitumine ja ekraanid

6.3.5. Hobid, vabaaeg

6.3.6. Iseseisvuse võimaldamine ja vastutuse kasv

6.4. Suhted

6.4.1. Suhted vanematega

6.4.2. Suhted õdede-vendadega

6.4.3. Suhted vanavanematega, sugulastega

6.4.4. Suhted eakaaslastega

6.4.5. Romantilised suhted

6.4.6. Grupi kuuluvus ja riskid

6.5. Ohutus

6.5.1. digiturvalisus

6.5.2. Turvalised suhted (võõrastega suhtlemine)

6.5.3. Väärkohtlemisest rääkimine ennetavalt

6.5.4. Ohutus eri keskkondades (liikluses, linnaruumis, õues, veeohutus)

6.5.5. Käitumine ohuolukorras, 112

6.5.6. Sõltuvused

6.6. Hariduselu

6.6.1. õpioskused ja õppimise toetamine

6.6.2. huviharidus

6.6.3. koostöö

6.7. Kust saada tuge? (Tugi ja teenused)

6.8. Vanema heaolu

7. Vanem kooliiga, 14-18-aastane

7.1. Areng

7.1.1. Sotsiaalne

7.1.2. Keeleline

7.1.3. Füüsiline

7.1.4. Intellektuaaline

7.1.5. Emotsionaalne

7.1.6. Käitumuslik

7.1.7. issepõimida arenguteemasse seksuaalkasvatuse ja keha muutuste teemad

7.2. Tervis

7.2.1. Perearsti juures tehtavad tervisekontrollide olulisus

7.2.2. Füüsiline tervis

7.2.3. Vaimne tervis (sh Riskikäitumine)

7.2.4. Vaktsiinid

7.2.5. Hügieen

7.3. Igapäevaelu

7.3.1. Uni

7.3.2. Toit

7.3.3. Päevakava ja rutiinid

7.3.4. Digikäitumine ja ekraanid

7.3.5. Hobid ja vabaaeg

7.3.6. Iseseisvuse võimaldamine ja vastutuse kasv

7.4. Ohutus

7.4.1. digiturvalisus

7.4.2. Turvalised suhted (võõrastega suhtlemine)

7.4.3. Väärkohtlemine - kuidas rääkida ennetavalt

7.4.4. Ohutus eri keskkondades (liikluses, linnaruumis, õues, veeohutus)

7.4.5. Käitumine ohuolukorras, 112

7.4.6. Sõltuvused

7.5. Suhted

7.5.1. Suhted vanematega

7.5.2. Suhted õdede-vendadega

7.5.3. Suhted vanavanematega, sugulastega

7.5.4. Suhted eakaaslastega

7.5.5. Romantilised suhted

7.5.6. Grupi kuuluvus ja riskid

7.6. Hariduselu

7.6.1. Koolivalik ja karjäärivalikud

7.6.2. õpioskused ja õppimise toetamine

7.6.3. huviharidus

7.6.4. koostöö

7.7. Tugi ja teenused

7.8. Vanema heaolu

3.2 Rubriigi „Vanemaks saamine“ struktuuripuu

Esitatud on 10 teemat ja lisaks alateemade kirjeldused.

1. Elukorraldus

1.1. Pere planeerimine - otsus mitu last perre soovitakse

1.2. Elukorralduslikud küsimused - kas midagi vajab muutust (nt kodu, auto vms)

1.3. kas ja kui palju asju varuda, mis on miinimum ja mida päriselt vaja on

1.4. kulude planeerimine. majanduslikud küsimused, vaja palju asju soetada (a la vanker,

turvahäll jms)

2. Paarisuhe

2.1. Muutused suhtes

2.2. Kuidas raseduse ajal paarisuhet hoida

2.3. Toetavad sõnumid kui naine saab vanemaks ilma partnerita/lapse isa pole pildis

3. Emotsioonid

3.1. Rasedusest teada saamine: tunded, hirmud ja rõõmud

3.2. Raseduse ajal. Hormoonide ootamatud tõusud, langused ja sellega kaasnev.

Ootamatu tundeküllus ja nutmine

3.3. Hirm tundmatuse ees on normaalne

3.4. Kohanemine ja kohandamine uude rolli. nö eelhoiatus, et elu muutub, isegi siis kui

mitmendat korda laps saada

4. Loote ja beebi areng

4.1. Loote arengust ülevaade

4.2. Beebi arenguga kurssi viimine (esimesed elupäevad)

4.3. Raseduse kulg ja loote areng. Mida silmas pidada

5. Ema tervis ja heaolu

5.1. Tervisekontrollid, kuidas üldse tervis raseduse ajal on ja elu mõjutab

5.2. Rasedusajal tuvastatud kõrgemad riskid: kuidas toime tulla

5.3. check-list mida peaksin rasedana kindlasti tegema (ämmaemanda vastuvõtud,

sünnituspuhkuse võtmine jne)

5.4. Müüdid - nt rasedana ei tohi käsi üles tõsta

5.5. Ohud ja riskid – nt mis toite peaks rasedana vältima

5.6. Märgid, millal otsida abi (sh rasedusaegne depressioon)

5.7. kuidas toetada enda heaolu rasedana?

6. Sünnitus

6.1. Ettevalmistused ja valmistumine (sh doula vs eraämmaemand)

6.2. Sünnitusprotsessi kulg

6.3. Milliseid uuringuid võtta (sh tasulisi)

6.4. Hirmud ja ärevus

6.5. Kuidas partner või lähedane saab sünnitajat toetada

7. Tugisüsteemid

7.1. Teenused raseduse ajal (sh perekoolid, programmid)

7.2. Vanemahüvitus, isapuhkus, registreerimised

8. Kriisid raseduse ajal

8.1. Kriisitugi. mis on raseduskriisi nõustamine? Kellele? millal?

8.2. Viljatus

8.3. Ootamatu rasedus

8.4. Raseduse katkemisega toimetulek ja tugi

9. Isaks saamine

9.1. Mehe emotsioonid naise raseduse ajal (hirmud, rasedusega kaasnevad emotsioonid)

9.2. Kuidas toetada rasedat naist?

9.3. sünnitusel kaasas olemine, mis tuge saad pakkuda jne

10. Lisalugemine

4 Tööülesanded

4.1 Sisutekstide kirjutamine

Sisutekstid on lühikesed ja arusaadavad ülevaated, mis moodustavad veebilehe sisulise

vundamendi – need tekstid on vajalikud veebilehe ülesehitamiseks ja funktsionaalsuse

tagamiseks. Sisutekstina käsitleme rubriigi ühe teema lahtikirjutust.

4.2 Nõuded sisutekstile

Sisuteksti maht on umbes 600–1000 sõna. Pikemad teemakäsitlused tuleks jaotada

alateemadeks, mis avanevad akordioni põhimõttel.

Sisutekst peab olema:

- Liigendatud

- Kokkuvõtliku infokastiga, milles on esitatud teema kokkuvõtlikult 4-6 punktloeteluna

(ingl k bullet points)

Sisuteksti näidis vt LISA4.

4.3 Sisuteksti toetava lisamaterjali (teabe- või õppematerjalide) loomine.

Teabematerjal on visuaalne ja kokkuvõtlik infomaterjal, mis aitab vanemal kiiresti saada

ülevaadet olulises teemas. Materjalid on koostatud teadlikkuse tõstmiseks, info jagamiseks ja

selgitamiseks. Teabematerjalide alla kuuluvad näiteks juhised ja kirjeldused - „Kuidas

alustada...“, „Mida teha kui...“, infolehed/ükslehed, brošüürid jms. Õppematerjali eesmärk on

toetada lapsevanemaid teadmiste ja oskuste sihipärasel omandamisel. Need on

struktureeritud materjalid, millel on selge õppe-eesmärk ja mis toetavad õppijat läbi harjutuste,

enesehindamise või süstemaatilise õppesisu. Õppematerjalid on näiteks harjutused, töölehed,

õppemängud, check-listid, tegevusplaanid vms, mis õpetavad oskust, meetodit või sisaldavad

harjutust. Lisamaterjalid on mõeldud lapsevanematele. vt LISA4 näidis.

Tööülesandeks on luua teema sisuteksti toetava õppe- või teabematerjali idee ja sisu.

Visuaalse kujundusega tegeleb tellijapoolne kujundaja, et see oleks tarkvanem.ee CVI-s ja

vastaks brändi tunnustele. Täitja esitab tellijale oma nägemuse teema juurde kuuluvatest

lisamaterjalidest. Lisamaterjali maht on kuni 1 A4, kuid kokkuleppel Tellijaga võib maht olla ka

suurem.

4.4 Keelenõuded ja toon

Tekstid peavad olema lihtsad, selged ja arusaadavad ning koostatud korrektse, ning lihtsa

kõne- ja kirjakeelega. Vältida tuleb liigset spetsialistile mõeldud terminoloogiat ning kantseliiti.

Keel peab olema soe ja toetav, motiveeriv ja julgustav ning vältima kriitilist ja käskivat tooni.

Sõnumid peavad olema lühikesed, löövad ja sisukad, kasutades praktilisi näiteid ja selgitusi,

mis aitavad vanematel teavet paremini mõista ja rakendada. Sõnumites tuleb:

 arvestada lapse füüsilise, vaimse ja emotsionaalse arengu kõiki aspekte,

 selgitada, kuidas vanem saab lapse arengut vastavalt arenguetapile toetada,

 normaliseerida vanemlike oskuste õppimist,

 julgustada abi otsima probleemide, küsimuste või perekriiside korral.

5 Nõuded töö täitjale

Sisutekstide loojaks näeme vastava erialase pädevuse ja kogemusega sisueksperti.

Sisueksperdil peavad olema sisuteemade valdkonna pädevus, täiskasvanuõppe või teaduse

populariseerimise valdkonna pädevus.

Töö täitjaga sõlmime koostöölepingu, milles kajastame mh ka autoriõiguste kokkuleppeid.

Juhime tähelepanu, et sellise koostöö mudeli puhul annab täitja autoriõigused üle tellijale.

Koostöös toimetajate ja valideerijatega võivad töö käigus tekstid oluliselt muutuda. Tekstide

autoreid, koostööpartnereid mainime tarkvanem.ee veebis koondnimekirjaga, stiili ühtsuse

tagamiseks tekstidel all eraldi viiteid täitjatele ei ole.

6 Koostöö tellijaga

Avakoosolek tellija ja töövõtja vahel toimub hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale lepingu

sõlmimist. Töö teostamine toimub vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele,

pakkumuses esitatud ja avakoosolekul kuupäevaliselt täpsustatud aja- ja tegevuskavale. Töö

teostamise käigus toimuvad vajadusel regulaarsed koosolekud töövõtja ja tellijapoolse

töörühma vahel.

Täitja saadab arutamist vajavad küsimused ja materjalid digitaalselt vähemalt kolm tööpäeva

enne planeeritavat koosolekut. Täitja peab arvesse võtma tellija poolt töö osas antud soovitusi

ja tehtud ettepanekuid.

Koostöises protsessis teeme aruteludes otsuseid. Selleks teeb töö täitja ettepanekuid:

1. vana veebi teemakohase sisu ületoomise kohta

2. tellijapoolsete alateemadele lisandusteks või alateemade muutmiseks

Koostöös otsustame, kas alateemad kirjutada pikemalt lahti veebis akordion tüüpi

lahendusena (järkjärguline avanemine) või piisab ühest teema sisutekstist, mis käsitleb kõiki

märksõnu tervikuna. Samuti otsustame ühiselt, millised struktuuri alateemadest on esitatavad

sisutekstidena, mis vajab täiendavat lisamaterjalina.

Tellija soov on saada sisutekstid edasiseks toimetamiseks ja ühtlustamiseks hiljemalt aprill

2026. Lepingu lõpu perioodis vaatab täitja parandusi ja ettepanekuid üle, võib olla vajalik

osaleda kuni 2 töökoosolekul, milles arutatakse sisu esitlusvahendeid ja võimalusi. Lõplik

tööde teostamise ajakava kinnitatakse esimesel koosolekul tellijaga.

Tellija meeskonnas on olemas veebidisaineri ja kujundaja pädevused. Lisaks on plaanis leida

koostööpartner, kes sisutekstid ühtlustab. Täitja teeb koostööd kujundaja ja tekstide

toimetajaga, et tagada loodava veebilehte hariv sisu, mis on visuaalselt atraktiivne ja tehnilised

teostatav. Samuti teeme eriala liitude ja ühendustega koostööd, et loodud sisutekstid

valideerida, tagamaks tõenduspõhistust ja riiklikult tunnustatud seisukohtade asjakohasust.

Lisa 3 TÖÖVÕTULEPINGU PROJEKT Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud tellija), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ................................................., registrikood/isikukood .............................., mida esindab ............................... (edaspidi nimetatud töövõtja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu “Teaduspõhiste ja praktiliste sisutekstide ning

-materjalide loomine vanemlike oskuste toetamiseks tarkvanem.ee veebis“ (edaspidi hange) menetluse tulemusena.

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. töövõtja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Töövõtja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks on teaduspõhiste ja praktiliste sisutekstide ning -materjalide loomine vanemlike oskuste toetamiseks tarkvanem.ee veebis (edaspidi töö), mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses.

1.7. Tööd rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“ tegevus „2.1. Vanemlike oskuste arendamine ja toetamine“ raames.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava

töö teostamise eest tasu summas XXXX eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks.

2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2). 2.3. Lepingu hind on töövõtjale siduv ja sisaldab endas töövõtja tasu ja kõiki lepingus

nimetatud kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude töövõtja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Tellija tasub arve pärast lepingu punktis 3 nimetatud dokumentide allkirjastamist ja nõuetekohase e-arve saamisest minimaalselt 14 kalendripäeva jooksul tingimusel. Pretentsiooni esitamise korral algab arve tasumise tähtaja kulgemine puuduse kõrvaldamisest või poolte vahel muu kokkuleppe sõlmimisest.

2.5. Töövõtja kohustub esitama tellijale raamatupidamise seadusele vastava e-arve ning märkima arvele tellija kontaktisiku nime ja lepingu numbri. Füüsiline isik, asendada punktid:

2.5 Väljamaksmisel peab tellija kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja vajadusel kohustusliku kogumispensioni makse seaduses sätestatud suuruses. Lisaks väljamakstavale tasule maksab tellija töövõtja eest sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusemakse seaduses sätestatud suuruses.

2.6 Tasule ei rakendata maksuvabastust/rakendatakse maksuvabastust määras __ eurot. Käsundisaaja on/ ei ole liitunud kogumispensioni II sambaga.

2.7 Tellija maksab tasu täitja arvelduskontole _________________ 14 kalendripäeva jooksul pärast töö vastuvõtmist.

3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö teostamine toimub vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, pakkumuses

esitatud ja avakoosolekul kuupäevaliselt täpsustatud aja- ja tegevuskavale. Töö teostamise käigus toimuvad vajadusel regulaarsed koosolekud töövõtja ja tellijapoolse töörühma vahel.

3.2. Töö üleandmise tähtaeg on hiljemalt 31.05.2026. 3.3. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks

teostamiseks. 3.4. Töövõtja peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja

võimetele. 3.5. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub

üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija kontrollib töö vastavust lepingus sätestatule kümne tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.

3.6. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.7 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates.

3.7. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega).

4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus:

4.1.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 4.1.2. nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teavitama tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist; 4.2.2. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele,

kõrvaldab töövõtja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 7.1 alusel määratud tähtajaks.

4.3. Tellijal on õigus: 4.3.1. saada töö teostamisega seonduvat informatsiooni; 4.3.2. anda töövõtjale juhiseid.

4.4. Tellija on kohustatud: 4.4.1. andma töövõtjale töö teostamiseks vajalikku teavet; 4.4.2. teavitama töövõtjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist; 4.4.3. maksma töövõtjale lepingu nõuetele vastava töö eest tasu.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Töövõtja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda

tegevuse eest. 5.2. Kui töö ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib tellija nõuda töövõtjalt puuduste

kõrvaldamist töövõtja kulul, teavitades töövõtjat puudusest viie tööpäeva jooksul pärast sellise asjaolu avastamist, andes töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon). Juhul, kui töövõtja puudusi tähtajaks ei kõrvalda, võib tellija omal valikul kasutada lepingus või seaduses nimetatud õiguskaitsevahendeid.

5.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

5.4. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel tellijaga või tellija tegevusest.

5.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

5.6. Tellijal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui töövõtja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

5.7. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

6. Intellektuaalne omand 6.1. Töövõtja poolt lepingu alusel tehtav töö või selle osa võib vastata autoriõiguse seaduses

teose tunnustele. Töövõtja kohustub töö teostamisel mitte rikkuma kolmandate isikute õigusi ning kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid.

6.2. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Tellijal on pärast töö üleandmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel.

6.3. Töövõtja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja tellijale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust töövõtjaga sõlmitud lepingu alusel nii, et tellijal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses.

6.4. Tellija poolt töövõtjale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus.

7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 7.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

7.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

7.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

7.4. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

7.5. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt tellijaga kooskõlastatud.

8. Teadete edastamine ja kontaktisikud 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 8.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 8.4. Tellija kontaktisikuks on Ehti Järv, tel +372 5467 0664, e-post

[email protected]. 8.5. Töövõtja kontaktisikuks/kontaktandmed on .......................... (nimi), ............................

(telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress). 8.6. Kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste andmine,

kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest töövõtja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

8.7. Lepingus märgitud tellija kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal.

9. Lõppsätted 9.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. (Juriidilise isiku puhul) Töövõtja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul

viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.3. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel

poolte kirjalikul kokkuleppel. 9.4. Pooled võivad lepingu tähtaega pikendada kuni 3 kuu võrra. 9.5. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 9.6. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Tellija Töövõtja

Sotsiaalkindlustusamet Nimi:

Registrikood: 70001975 Registrikood:

Pank: Swedbank Pank:

IBAN: EE742200001120057958 IBAN:

Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Asukoht:

E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: Telefon:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Milline vanemlusstiil toetab last kõige

paremini?

Lühidalt:

 Autoriteetne stiil on lapse arenguks eelistatuim, ühendades empaatia ja selged

raamid.

 Piirid on armastus: Selged reeglid ei ahista last, vaid loovad talle turvalise

keskkonna maailma avastamiseks.

 Emotsionaalne side on vundament – ilma soojuseta muutuvad reeglid lapsele raskesti

mõistetavaks surveks.

 Paindlikkus: Ole enda vastu leebe. Oluline on püüelda tasakaalu poole, mitte olla

veatu.

 Abi otsimine on tugevus, mitte nõrkus. Kui tunned, et oled kurnatud, räägi

nõustajaga.

Iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat, kuid igapäevaelu pingetes võime leida end

reageerimas viisidel, mis meile endale ei meeldi. Vanemlus on teekond ja pidev õppimine,

kus pole olemas täiuslikkust, küll aga on võimalik leida tasakaal.

Sinu vanemlusstiil on justkui kompass, mis suunab seda, kuidas sa lapsega suhestud, piire

sead ja talle armastust väljendad. Teaduspõhine lähenemine aitab meil mõista, kuidas

erinevad stiilid mõjutavad lapse arengut ja peresuhteid.

Neli valikut: millises ruudus sina asud?

Psühholoogid ja pereterapeudid on aastakümneid uurinud, kuidas vanemlikud oskused

kujundavad lapse tulevikku. Enamasti jaguneb vanemlus kahe olulise näitaja põhjal: kui

palju me pakume lapsele emotsionaalset tuge ja kui selgeid nõudmisi me esitame.

1. Autoriteetne vanemlus – soojus ja selgus

Seda stiili peetakse lapse arengu seisukohalt kõige tervislikumaks. Sa oled lapsele lähedal ja

empaatiline, kuid julged seada ka kindlaid piire.

 Olemus: Vanem kuulab last ja arvestab tema tunnetega, kuid vastutus otsuste eest

jääb täiskasvanule.

 Piirid: Reeglid on olemas, kuid nende tagamaid selgitatakse lapsele arusaadavalt.

 Tulemus: Laps kasvab enesekindlaks, tal on hea eneseregulatsioon ja oskus teistega

arvestada.

2. Autoritaarne vanemlus – kontroll ja kuulekus

Siin on fookus reeglitel ja distsipliinil, sageli puudub aga lapsele vajalik emotsionaalne

soojus.

 Olemus: „Sest mina ütlesin nii!“ on tüüpiline vastus lapse küsimustele. Eksimustele

järgnevad sageli karistused.

 Piirid: Reeglid on ranged ja paindumatud, lapse arvamust ei küsita.

 Tulemus: Laps võib muutuda kas liialt alandlikuks või mässumeelseks; tal on raskem

õppida iseseisvat otsustamist.

3. Järeleandlik vanemlus – piirideta armastus

Lapsevanem on lapsele pigem „sõber“ kui juht. Soojust on palju, kuid raamid puuduvad.

 Olemus: Vanem väldib konflikte ja täidab lapse soove, et hoida rahu.

 Piirid: Reegleid kas pole üldse või neid ei täideta järjepidevalt.

 Tulemus: Lapsel võib olla raske kohaneda sotsiaalsete normidega ja reguleerida oma

käitumist, kui asjad ei lähe tema soovi kohaselt.

4. Mittepühendunud vanemlus – emotsionaalne distants

See on seisund, kus vanem on sageli oma murede või väsimuse tõttu lapse elust eemaldunud.

 Olemus: Lapse vajadused on tagaplaanil, emotsionaalne side on nõrk või puudub.

 Piirid: Last ei suunata ega kontrollita, ta on jäetud omapead.

 Tulemus: See on lapse arengule kõige raskem stiil, tekitades ebakindlust ja raskusi

suhete loomisel.

Praktilised sammud tasakaalu poole

Vanemlus ei ole staatiline – me kõik liigume nende stiilide vahel olenevalt väsimusastmest.

Oluline on suund. Proovi neid nippe, et liikuda autoriteetse stiili poole:

 Selgita „ei“ taga olevat põhjust. Selle asemel, et lihtsalt keelata, selgita lapsele

lühidalt: „Me ei jookse üle tee, sest autodel on raske nii kiiresti pidurdada ja ma tahan,

et sa oleksid kaitstud.“

 Peegelda lapse tundeid. Isegi kui sa ei saa tema soovile vastu tulla, näita, et mõistad:

„Ma saan aru, et sa oled praegu kurb, sest sa tahaksid veel mängida, aga nüüd on aeg

magama minna.“

 Ole järjepidev. Piirid pakuvad lapsele turvatunnet. Kui olete milleski kokku

leppinud, siis püüa sellest kinni pidada ka siis, kui oled väsinud. See õpetab lapsele

usaldusväärsust.

 Võta aega enda tassi täitmiseks. Sa suudad olla soe ja toetav vaid siis, kui sa pole

täielikult kurnatud. Enesehool on vanemluse lahutamatu osa.