Vastus selgitustaotlusele

Tere!

Esitasite AKI-le küsimused seoses elanike rahulolu uuringu läbiviimisega. Annan selgitused pöördumises kirjeldatud teabe pinnalt.

Alaealise isikuandmete töötlemisel nõusoleku alusel on seadusliku esindaja nõusolek vajalik, kuna alla 18-aastase isiku teovõime on piiratud (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 8 lg 2). Teie viidatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) säte põhineb isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklil 8 ja kehtib IKÜM art 4 punktis 25 määratletud infoühiskonna teenuste osutamisel, mitte uuringute puhul.

Alates 01.10.2025 jõustus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS), mille § 28 teeb erisused alla 18-aastase isiku kaasamiseks teadusuuringusse, sh võib 15–17-aastane isik anda teatud tingimustel iseseisvalt teadva nõusoleku teadusuuringus osalemiseks ja sel eesmärgil oma isikuandmete töötlemiseks (lg 4).

Seega enamasti peab alla 18-aastase lapse isikuandmete töötlemiseks nõusoleku andma tema seaduslik esindaja, kuid teatud juhtudel võib oma andmete töötlemiseks nõusoleku anda 15-17 -aastane ise.

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a). Sealjuures võib tervikuna mingi tegevuse läbiviimisel või ülesande täitmisel toimuv isikuandmete töötlemine toimuda erinevates etappides erinevatel õiguslikel alustel. Mõistan pöördumisest, et rahuolu küsitluse läbiviimiseks kasutate rahvastikuregistri andmeid küsitletavate valimi koostamiseks ja nende kontaktandmete saamiseks. Seejärel võtate küsitletavatega ühendust ning küsitlusele vastamine toimub isiku nõusoleku alusel, milleks inimene peab andma nõusoleku nii küsitluses osalemiseks, kui oma isikuandmete töötlemiseks.

Seega enne nõusoleku andmist toimub isikuandmete töötlemine ilma nõusolekuta. Selleks andmetöötluseks peab samuti olema õiguslik alus. Viitate IKÜM art 6 lg 1 punktile e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. See säte nõuab IKÜM art 6 lg 3 kohaselt täiendava õigusliku aluse olemasolu liidu või liikmesriigi õiguses. Kui ministeeriumil ei ole mõnest eriseadusest tulenevat konkreetset ülesannet ja õiguslikku alust, siis saab uuringutes nõusolekuta isikuandmeid töödelda IKS § 6 alusel.

Kui isikuandmeid töödeldakse IKÜM art 6 lg 1 punkti a ehk isiku nõusoleku alusel, peab vastutav töötleja tagama, et nõusolek vastaks IKÜM-i nõuetele (art 4 p 11, art 7 ja pp 32), st on vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning isik peab saama nõusoleku igal ajal tagasi võtta (vt täpsemalt AKI isikuandmete töötleja üldjuhendi 9. peatükk. Nõusoleku küsimine | Andmekaitse Inspektsioon).

Nõusolekule ei ole kehtestatud kindlat (nt kirjalikku) vormi või nõudeid nende haldamiseks, kuid IKÜM art 5 lg 2 järgi on isikuandmete vastutava töötleja kohustus töödelda isikuandmeid õiguspäraselt ja vajadusel seda tõendada. Seega, kui andmetöötluse õiguslikuks aluseks on nõusolek, tuleb vastutaval töötlejal valida sobiv viis selleks, et tagada isiku õigus nõusoleku tagasi võtmiseks (ning sel juhul andmetöötluse lõpetamiseks) ja vajadusel andmetöötluse õiguspärasuse (ka nõusoleku kehtivuse) tõendamiseks.

Täiendavaid juhiseid ja selgitusi leiate AKI kodulehelt, nt Andmetöötluse põhimõtted | Andmekaitse Inspektsioon ja Isikuandmete töötleja üldjuhend | Andmekaitse Inspektsioon. Samuti tasub alati konsulteerida oma asutuse andmekaitsespetsialistiga: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi andmekaitsespetsialist Laura Liivaste, [email protected].

Loodan, et selgitustest on abi.

Heade soovidega

Tere!

Teadusuuringute küsimustega tegeleb kolleeg Anu, mistõttu lisan ta siia kirja koopiasse vastamiseks.

Head soovides

Tere, Agnes

Me suhtlesime viimati 2 aastat tagasi, kui me tegime eelmist elanike rahulolu uuringut ja taotlesime luba Rahvastikuregistri andmete pärimiseks. Nüüd me valmistame taas ette rahulolu uuringu hanget. Me viisime läbi hanke eelse turu-uuringu, mille käidus tekkis kaks küsimust.

• * Üks uuringufirma tegi ettepaneku 16-17 aastased uuringust välja jätta. Nad põhjendasid seda sellega, et alaealiste puhul tuleb enne saada lapsevanema nõusolek, mis on lisa aja- ja töökulu ning teeb andmekogumise palju kulukamaks. IKS ütleb, et „Kui laps on noorem kui 13-aastane, on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes sellisel juhul ja sellises ulatuses, milleks on nõusoleku andnud lapse seaduslik esindaja“. Ma ei leia kuskilt, et me peaksime 16-17 aastaste puhul seadusliku esindaja nõusoleku saama. Kas peame?

• * Sama uuringufirma tõi välja ühe tööna kõikide uuringus osalejate nõusolekute haldamise. Meil tekkis küsimus, et kas ikka peab osalejatelt nõusolekuid võtma ja haldama? Me ei mäleta, et see oleks olnud teemaks varasemate rahulolu uuringute läbiviimisel. Me mäletame, et valimisse sattunuid tuli teavitada, et nad on antud uuringu valimisse sattunud. GDPR artikkel 6 ütleb, et „Isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui … e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.“ Mulle tundub, et meie rahulolu uuringu puhul põhineb andmete töötlemine antud punktile. Või saan ma valesti aru ja me peame ikkagi igalt osalejalt kinnituse saama?

Lugupidamisega

Karl Annus 
Projektijuht

+372 5850 4847
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
minuomavalitsus.ee | facebook.com/Minuomavalitsus

Tere,

Saadan täiendatud taotluse. Jätsime täiendused kollaseks.

Parimat!

Karl Annus 
Projektijuht

+372 5850 4847
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
minuomavalitsus.ee | facebook.com/Minuomavalitsus

Tere!

Olen taotlusega tutvunud ja sooviksin täpsustada kahte küsimust.

Taotluse p-s 9 (ja ka eespool p-s 4) olete kirjutanud: Minimaalne lõplik vastajate arv peaks olema 9130 inimest. Arvestades kogemust küsitluste läbiviimisel, et isikutel ei pruugi kontaktandmed olla korrektsed ning arvestades küsitluse vastamisaktiivsust, päritakse valim 12 kordses mahus, st kokku ca 109 560 inimese kontaktandmed. Tellitavate kontaktide arvu määramisel on arvestatud AS Emori varasema kogemusega rahvastikuregistri põhjal tehtavate uuringute vastamismääraga ja eesmärgiga tagada usaldusväärseks tulemuste laiendamiseks piisav vastajate arv kõigis omavalitsustes.

Kuna sarnast uuringut on ka varem tehtud, siis 2022 taotluses oli valimi moodustamise kohta kirjutatud järgnev: Minimaalne lõplik vastajate arv peaks olema 9240 inimest. Arvestades kogemust küsitluste läbiviimisel, et 15%-l isikutel ei pruugi kontaktandmed olla korrektsed ning veebiküsitluse vastamisaktiivsus jääb 12-15% juurde ja telefoniküsitluse puhul 20-25% juurde, siis päritakse valim 8-kordses mahus, st kokku ca 73 800 inimese kontaktandmed.

Küsitavaks jääb, mis asjaolud on tinginud selle, et nüüd on vaja 12kordses mahus kontaktandmeid pärida, arvestades seejuures isikuandmete töötlemisel minimaalsuse põhimõttega. Rahvastikuregistri päringutest puudutatud andmesubjektide arvu valikut võiks uuesti kaaluda ja kui jääte jätkuvalt selle juurde, et vajalik on just nii paljude inimeste kontakte, siis palun taotluses seda enam põhjendada.

Teiseks palun täiendada taotluse p 11.2. Nimelt nähtub sealt, et andmesubjekte teavitatakse andmete päritolust küsitluse läbiviimisel, st inspektsioon saab aru nii, et need, kellele uuringus osalemise kutse saadetakse, saavad ka teada, et nende andmeid on päritud rahvastikuregistrist. Kas küsitluses osalemise kutse saadetakse kõikidele rahvastikuregistrist päritud kontaktandmetele? Kui mitte, siis kuidas saavad andmetöötlusest (rahvastikuregistri päringust) teada need andmesubjektid, kes küsitluses osalemise kutset ei saa? Palun hinnata nende andmesubjektide teavitamise vajalikkust. Selgitan siia juurde, et andmesubjektide teavitamise kohustus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 12 ja 14. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused (art 14 lg 5), kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Praegusel juhul ei nähtu, et oleksid sellised erandlikud asjaolud, mis takistaks inimeste teavitamist. Seega palun ministeeriumil uuesti kaaluda kõikide andmesubjektide teavitamise võimalusi.

Palun täiendada vastavalt eeltoodule taotlust ja saata see [email protected] võimalusel hiljemalt 16.09.2024.

Head soovides

Agnes Järvela

jurist

[email protected]

+372 627 4145

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti

LinkedIn I Youtube

Tere

Saatsime 27.08 loa taotluse, et elanike rahulolu uuringu läbiviimiseks rahvasikuregistrist andmeid pärida. Saan aru, et vastamise aeg on 30 päeva, aga ma uurin, et kaugel Te selle taotluse läbivaatamisega olete ja kas on lootust vastus varem saada, kui 26.09?

Lugupidamisega,

Karl Annus 
Projektijuht

+372 5850 4847
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
minuomavalitsus.ee | facebook.com/Minuomavalitsus