Selgitustaotlus

Tere!

Teadusuuringute küsimustega tegeleb kolleeg Anu, mistõttu lisan ta siia kirja koopiasse vastamiseks.

Head soovides

Tere, Agnes

Me suhtlesime viimati 2 aastat tagasi, kui me tegime eelmist elanike rahulolu uuringut ja taotlesime luba Rahvastikuregistri andmete pärimiseks. Nüüd me valmistame taas ette rahulolu uuringu hanget. Me viisime läbi hanke eelse turu-uuringu, mille käidus tekkis kaks küsimust.

• * Üks uuringufirma tegi ettepaneku 16-17 aastased uuringust välja jätta. Nad põhjendasid seda sellega, et alaealiste puhul tuleb enne saada lapsevanema nõusolek, mis on lisa aja- ja töökulu ning teeb andmekogumise palju kulukamaks. IKS ütleb, et „Kui laps on noorem kui 13-aastane, on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes sellisel juhul ja sellises ulatuses, milleks on nõusoleku andnud lapse seaduslik esindaja“. Ma ei leia kuskilt, et me peaksime 16-17 aastaste puhul seadusliku esindaja nõusoleku saama. Kas peame?

• * Sama uuringufirma tõi välja ühe tööna kõikide uuringus osalejate nõusolekute haldamise. Meil tekkis küsimus, et kas ikka peab osalejatelt nõusolekuid võtma ja haldama? Me ei mäleta, et see oleks olnud teemaks varasemate rahulolu uuringute läbiviimisel. Me mäletame, et valimisse sattunuid tuli teavitada, et nad on antud uuringu valimisse sattunud. GDPR artikkel 6 ütleb, et „Isikuandmete töötlemine on seaduslik, kui … e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.“ Mulle tundub, et meie rahulolu uuringu puhul põhineb andmete töötlemine antud punktile. Või saan ma valesti aru ja me peame ikkagi igalt osalejalt kinnituse saama?

Lugupidamisega

Karl Annus 
Projektijuht

+372 5850 4847
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
minuomavalitsus.ee | facebook.com/Minuomavalitsus

Tere,

Saadan täiendatud taotluse. Jätsime täiendused kollaseks.

Parimat!

Karl Annus 
Projektijuht

+372 5850 4847
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
minuomavalitsus.ee | facebook.com/Minuomavalitsus

Tere!

Olen taotlusega tutvunud ja sooviksin täpsustada kahte küsimust.

Taotluse p-s 9 (ja ka eespool p-s 4) olete kirjutanud: Minimaalne lõplik vastajate arv peaks olema 9130 inimest. Arvestades kogemust küsitluste läbiviimisel, et isikutel ei pruugi kontaktandmed olla korrektsed ning arvestades küsitluse vastamisaktiivsust, päritakse valim 12 kordses mahus, st kokku ca 109 560 inimese kontaktandmed. Tellitavate kontaktide arvu määramisel on arvestatud AS Emori varasema kogemusega rahvastikuregistri põhjal tehtavate uuringute vastamismääraga ja eesmärgiga tagada usaldusväärseks tulemuste laiendamiseks piisav vastajate arv kõigis omavalitsustes.

Kuna sarnast uuringut on ka varem tehtud, siis 2022 taotluses oli valimi moodustamise kohta kirjutatud järgnev: Minimaalne lõplik vastajate arv peaks olema 9240 inimest. Arvestades kogemust küsitluste läbiviimisel, et 15%-l isikutel ei pruugi kontaktandmed olla korrektsed ning veebiküsitluse vastamisaktiivsus jääb 12-15% juurde ja telefoniküsitluse puhul 20-25% juurde, siis päritakse valim 8-kordses mahus, st kokku ca 73 800 inimese kontaktandmed.

Küsitavaks jääb, mis asjaolud on tinginud selle, et nüüd on vaja 12kordses mahus kontaktandmeid pärida, arvestades seejuures isikuandmete töötlemisel minimaalsuse põhimõttega. Rahvastikuregistri päringutest puudutatud andmesubjektide arvu valikut võiks uuesti kaaluda ja kui jääte jätkuvalt selle juurde, et vajalik on just nii paljude inimeste kontakte, siis palun taotluses seda enam põhjendada.

Teiseks palun täiendada taotluse p 11.2. Nimelt nähtub sealt, et andmesubjekte teavitatakse andmete päritolust küsitluse läbiviimisel, st inspektsioon saab aru nii, et need, kellele uuringus osalemise kutse saadetakse, saavad ka teada, et nende andmeid on päritud rahvastikuregistrist. Kas küsitluses osalemise kutse saadetakse kõikidele rahvastikuregistrist päritud kontaktandmetele? Kui mitte, siis kuidas saavad andmetöötlusest (rahvastikuregistri päringust) teada need andmesubjektid, kes küsitluses osalemise kutset ei saa? Palun hinnata nende andmesubjektide teavitamise vajalikkust. Selgitan siia juurde, et andmesubjektide teavitamise kohustus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 12 ja 14. Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused (art 14 lg 5), kuid neid saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Praegusel juhul ei nähtu, et oleksid sellised erandlikud asjaolud, mis takistaks inimeste teavitamist. Seega palun ministeeriumil uuesti kaaluda kõikide andmesubjektide teavitamise võimalusi.

Palun täiendada vastavalt eeltoodule taotlust ja saata see [email protected] võimalusel hiljemalt 16.09.2024.

Head soovides

Agnes Järvela

jurist

[email protected]

+372 627 4145

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti

LinkedIn I Youtube

Tere

Saatsime 27.08 loa taotluse, et elanike rahulolu uuringu läbiviimiseks rahvasikuregistrist andmeid pärida. Saan aru, et vastamise aeg on 30 päeva, aga ma uurin, et kaugel Te selle taotluse läbivaatamisega olete ja kas on lootust vastus varem saada, kui 26.09?

Lugupidamisega,

Karl Annus 
Projektijuht

+372 5850 4847
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
minuomavalitsus.ee | facebook.com/Minuomavalitsus