Arvamuse avaldamine eelnõule (VÕS ja teiste seaduste muutmise seadus - tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 12.02.2026 nr 8-1/1096-1 Meie 06.03.2026 nr 2.3-4/26/610-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (VÕS ja teiste seaduste muutmise seadus - tarbijakrediidi

direktiivi ülevõtmine) Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks võlaõigusseaduse

(VÕS) ja teiste seaduste muutmise seaduse (uue tarbijakrediidi direktiivi ülevõtmine) eelnõu. Meil

on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

Eelnõu § 1 punkti 44 kohaselt pakutakse järgmine VÕS § 403⁴ lõike 3 sõnastus:

„Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja tarbijalt

teavet ja kasutab muid asjakohaseid allikaid, sealhulgas registreid, välja arvatud sotsiaalmeediat.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ei või omandada ega kasutada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 nimetatud eriliiki isikuandmeid.

Krediidivõimelisuse hindamine ei tohi põhineda üksnes tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ajalool.“ Seletuskirjas on täpsustatud, et tegemist on e Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2023/2225, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2008/48/EÜ, artikli 18 lõike 3 ülevõtmisega.

Nimetatud lõikes räägitakse teabe kogumisest, eelnõu tekstis on aga kasutatud sõna „omandama“,

mis ei sobi AKI hinnangul andmete töötlemise konteksti. Sõna „omandamine” viitab

omandiõigusele ehk omandada saab oskusi ja teadmisi ehk mitte teise isiku andmeid. Sama termin

kasutatakse ka viidatud paragrahvi lõikes 4. Isikuandmeid saab nt koguda, saada, edastada, vastu

võtta, neile juurdepääsu saada. Sõna „omandamine” isikuandmete töötlemise kontekstis

kasutamine raskendab sätte mõttest aru saamist, sh jääb selgusetuks, millist

andmetöötlustoimingut on silmas peetud ehk mida on konkreetselt keelatud eriliiki

isikuandmetega teha krediidivõimelisuse hindamise käigus.

Lisaks märgime, et jääb arusaamatuks, kuidas ülal viidatud sättes sõnastatud keelu oleks võimalik

reaalselt täita, arvestades krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutavate andmete mahtu ja

liike.

Seletuskirjas on selgitatud, et regulatsiooni eesmärk on, et tarbija terviseinfo alusel ei jääks tarbija

põhjendamatult krediidi saamise võimalusest ilma. Samas tuleb eristada selliste andmete

omandamisest ja kasutamisest sellise teabe kasutamine, millest võib üksnes teha järeldusi inimese

terviseseisundi kohta, näiteks inimesele laekub igakuiselt puudega inimesele makstav

sotsiaaltoetus. Kui krediidiandja seda tarbija kontoväljavõttelt näeb, siis seda on võimalik

krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtta. Kuna krediidiandja igal juhul hindama tarbija

sissetulekut ja kui sellest võib teha järeldusi, mis seonduvad tarbija eriliiki isikuandmetega, siis

see ei tähenda, et sellist sissetuleku infot ei võiks tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse

võtta. Aga krediidiandja ei tohi eraldi koguda ega tohi tarbijalt nõuda eriliiki isikuandmete

2 (2)

esitamist.

Juhime tähelepanu, et seletuskirjas ei saa seadusega pandud keelu piirid kitsendada. Sätte enda

sõnastuse järgi ei ole krediidiandjal õigust mitte ainult andmeid eraldi küsida, vaid üldse neid

koguda või kasutada sõltumata nende kogumise viisist. Palume hinnata võimaluse muuta sätte

sõnastus selgemaks, täpsustades keelu piirid seaduse tekstis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108