Täiendavaks arvamuse avaldamiseks

Andmekaitse Inspektsioon

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks isikunimeseaduse eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised tähelepanekud. Eelnõu § 2 lõige 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud nimetoimingute läbiviimiseks töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid, käesolevas seaduses, perekonnaseisutoimingute seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud alustel ja korras. Sama paragrahvi lõige 3 täpsustab töödeldavate isikuandmete koosseisu. Juhime tähelepanu, et kuna isikuandmete töötlemine on liiga lai mõiste, ei võimalda eelnõu sõnastus piisavalt selgelt aru saada, millised konkreetsed toimingud tehakse lõikes 3 nimetatud isikuandmetega, sh millised nimetatud andmetest kontrollitakse ilma salvestamiseta, millised salvestatakse ning millised kantakse rahvastikuregistrisse. Palume eelnõu seletuskirjas anda selge ülevaade sellest, kuidas täpselt isikuandmed seaduse alusel töödeldakse, sh millised andmed salvestatakse ja andmekogusse kantakse. Kui mõned eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatud andmetest, mis ei kuulu rahvastikuregistri andmekoosseisu, ikkagi säilitatakse andmetöötleja juures kasvõi mõneks ajaks, siis ka nende andmete säilitamine peab olema reguleeritud seaduse tasandil. Hetkel näeb eelnõu ette ainult rahvastikuregistrisse kantavate andmete säilitamise regulatsiooni. Eelnõu § 3 lg 2 kohaselt nimetoiming on õiguslikul alusel isikunime kandmine dokumenti või andmekogusse. Säte sõnastusest ei ole piisavalt selge, milline õiguslik alus on antud juhul silmas peetud (ka isiku nõusolek või õigustatud huvi on IKÜM artikli 6 mõttes õiguslikud alused). Seletuskirjas on öeldud, et seda mõistet kasutatakse kõikides isikunimega tehtavates toimingutes – isikunime andmisel, vahetamisel, muutmisel ja kohaldamisel. Saame sellest aru nii, et sätte eesmärgiks on eristada käesoleva seaduse alusel isikunime kandmist teistest toimingutest isikunimega. Sellisel juhul soovitame selguse huvides asendada sõnastuses „õiguslikul alusel“ viitega käesolevale seadusele.

Irina Meldjuk [email protected] 627 4108

Märkusega osaliselt arvestatud. Selgitatud.

Seletuskirja täiendatud ülevaatega sellest, kuidas isikuandmeid töödeldakse, sh millised andmed rahvastikuregistrisse kantakse. Selgitame, et eelnõu § 2 sätestab isikuandmete töötlemisel kuuluvad laiemad andmekategooriad. Täiendasime eelnõud, võimaldades VV määrusega sätestada täpsemad andmekoosseisud ja täpsustada selle, millistes toimingutes milliseid isikuandmeid töödeldakse. Eelnõu § 2 on osaliselt muudetud, eristame milliseid  rahvastikuregistrisse kantud isikuandmeid töödeldakse nimetoimingute tegemisel ning eraldi on reguleeritud,  millised menetlusandmeid nimetoimingute jaoks rahvastikuregistris töödeldakse.

Selgitame, et menetlustoimingud sh isikuandmete töötlemine ja säilitamine on hõlmatud RRS §-s 8 sätestatuga, kuna nimetoimingud viiakse läbi rahvastikuregistri menetlustarkvaras. RRS § 7 näeb ette, et nimeseaduses ettenähtud haldusmenetluse käigus saadud või loodud dokumenti, mis on registreeritud rahvastikuregistris, ei pea haldusorgan registreerima asutuse dokumendiregistris.

Siseministeerium selgitab, et eelnõu § 3 lg 2 mõte on, et erinevad asutused teevad nimetoiminguid erinevate õiguslike aluste alusel, näiteks PPA lähtub nimetoimingute tegemisel ka oma valdkondlikest eriseadustest, lisaks tehakse nimetoiminguid ka PKTS-i alusel. Täiendame seletuskirja vastavate selgitustega.