Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25257000038

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 06.03.2026, Haapsalu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Marelle Ulla

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri I osakond

Kriminaalasja number: 25257000038

Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Kuriteo toimepanemise aeg: 02.08.2025

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX XXXi kahtlustatakse KarS § 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemises, mis

seisnes selles, et tema juhtis 02.08.2025 kella 01:45 ajal Lääne maakonnas Haapsalu linnas XXX

juures enda seaduslikus valduses olevat mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga XXXX

isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST

seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse nr TTRC-25/XXX) mõõtes alkoholikontsentratsioon

0,87 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/l kohta, seega kellel oli

alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,78 mg/l kohta. Tulenevalt LS § 69

lõike 2 punktist 1, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi

0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis XXX XXX mootorsõidukit alkoholijoobes olles,

millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Lisaks rikkus

XXX XXX LS § 234 lg 1 nõudeid, eirates tahtlikult politsei poolt antud kohustuslikku

peatumismärguannet.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese

on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Viidatud paragrahvi lõike

7 järgi, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata

prokuratuur.

Prokurör, vaadanud läbi kriminaaltoimiku materjalid, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, leiab, et käesoleval juhul

esinevad KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks järgmistel

motiividel.

Käesoleval juhul on prokurör seisukohal, et isiku süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse

aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo

toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja

arusaamisvõimet ning seaduseandja sätestatud karistusraame. Kahtlustatav XXX XXX on 20-aastane

varem kriminaalkorras karistamata noor. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas

ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole isiku suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud KrMS

§ 202 alusel. XXX XXX on kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi, et alkoholijoobe tõttu ta ei

mäleta mootorsõiduki juhtimist, kuid kui see nii oli, siis ta väga kahetseb.

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik

näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistusseadustikus

sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära. Karistusraamistiku

ulatuse seadmisega annab seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on õigushüve rikkumine ja kui

intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on rikkumise korral vajalik rakendada. Antud juhtumi

puhul ei oleks teoreetiliselt välistatud, et kohtus karistamisel võiks kõne alla tulla ka rahalise karistuse

kohaldamine, mis on leebeim sanktsioonivorm. Isegi kui möönda, et antud süüteo eest oleks

põhikaristusena vajalik kohaldada vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik. Nendel kaalutlustel

on võimalik teha järeldus, et kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga, mis õigustaks tema suhtes

kohtulikku karistamist.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist.

Avaliku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Avalik menetlushuvi on

eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo

toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise.

Seda, kui suur on selline tõenäosus, on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest,

menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, sealjuures kas tegemist on

ühekordse või korduva teoaktiga. Avalik menetlushuvi on üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt

olemas siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja

ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks

kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Nii on avalik menetlushuvi olemas kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist

samaliigilise süüteo eest karistatud. Karistusregistri andmetel on XXX XXX 29.09.2025 karistatud

liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi rahatrahviga samalaadse süüteo toimepanemise eest.

Liiklusalase kuriteo puhul on aga avalik menetlushuvi olemas mootorsõiduki juhi joobeseisundi

korral nagu näiteks KarS § 424 sätestatud kuritegu, kui isik ei nõustu osalema sõltuvusravil või

sihtotstarbelises sotsiaalprogrammis või andma analüüse alkoholi ja uimastite tarbimise hindamiseks.

Seega XXX XXXi puhul on avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks olemas, kuid

prokuröri hinnangul esinevad siiski erandlikud asjaolud, mille puhul võib järeldada, et avalik

menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks on ära langenud ja seda alljärgnevatel põhjendustel.

Kriminaalasjas on tuvastatud, et juhtimisõigust omav kahtlustatav XXX XXX on toime pannud ühe

liiklusalase kuriteo. Arvestades senist karistuspraktikat ning riigi signaali, et mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimine kui üldohtliku ja liiklusohutust rikkuva kuriteo toimepanemine ei ole mitte

mingil viisil taunitav. Samas on esmakordse joobes juhtimise kahtlustuse puhul praktikas kohaldatav

kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel kahtlustatavale liiklusohutust tagavate kohustuste

määramisega.

Kahtlustatav on prokuratuuris avaldanud, et ta on nõus osalema liiklusohutusprogrammis Korralik

juht. Samuti on ta valmis läbima vaimse tervise õe esmase vastuvõtu alkoholitarvitamise häire

tuvastamiseks ning aasta jooksul tegema PEth vereanalüüse alkoholi tarvitamise tuvastamiseks.

Kriminaalmenetluse lõpetamisel noore inimese suunamine alkoholist võõrdumisele ja

liikluskäitumise parandamisele on prokuröri arvates vajalik, eesmärgipärane ning

kriminaalrepressiooni kohaldamine ei ole ilmselgelt mõõdukas.

Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et XXX XXX õiguskuulekale käitumisele suunamine

on võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. KarS § 56 lg-s 1

sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on saavutatavad ilma isikut kriminaalvastutusele

võtmata. Seega hinnates kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat

käitumist, on KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke võimalik saavutada käesoleva kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja kohustuste määramisega.

Et tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, siis on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava suhtes KrMS §

202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25257000038 menetlus seoses avaliku menetlushuvi puudumisega.

2. KrMS § 202 lg 2 p 1, 4 ja 7 alusel määrata XXX XXX järgmised kohustused:

2.1. Hiljemalt 06.06.2026 tasuma kriminaalmenetluse kulud 156.24 eurot (makseinfo

lisalehel).

2.2 Alates käesoleva määruse allkirjastamisest ühe aasta jooksul määruses näidatud

tähtaegadel alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks anda kuuel korral

alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüs.

- Hiljemalt 15.03.2026 anda esimene laboratoorne vereanalüüs PEth kontsentratsiooni määramiseks,

mille tulemused edastada prokuratuurile meili teel ([email protected]) või

kirjalikult (analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 15 päeva jooksul). Nimetatud vereanalüüsil nõutav

näit puudub (näit on informatiivne).

- Ajavahemikul 01-10.05.2026 anda teine laboratoorne vereanalüüs PEth, mille tulemused edastada

prokuratuurile meili teel või kirjalikult (analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 15 päeva jooksul).

Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 110 ng/ml.

- Ajavahemikul 01-10.07.2026 anda kolmas laboratoorne vereanalüüs PEth, mille tulemused

edastada prokuratuurile meili teel või kirjalikult hiljemalt (analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 15

päeva jooksul) Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

- Ajavahemikul 01-10.09.2026 anda neljas laboratoorne vereanalüüs PEth, mille tulemused edastada

prokuratuurile meili teel või kirjalikult hiljemalt (analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 15 päeva

jooksul) Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 20 ng/ml.

- Ajavahemikel 01-10.12.2026 anda viies ja 01-10.02.2027 anda kuues laboratoorne vereanalüüs

PEth, mille tulemused edastada prokuratuurile meili teel või kirjalikult hiljemalt (analüüsi andmise

kuupäevast hiljemalt 15 päeva jooksul) Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada

20 ng/ml.

Kui kolmanda ja neljanda analüüsi tulemused on olnud kuni 20 ng/ml, siis viiendat ja kuuendat

analüüsi andma ei pea.

2.3 Hiljemalt 06.06.2026 läbida tervishoiuasutuse poolt määratud ajal vaimse tervise õe

esmane vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja edastada selle kohta

prokuratuurile tervishoiuasutuse poolt väljastatud õiend meili teel

([email protected]) või kirjalikult (täpsem info infolehes).

2.4 Hiljemalt kahe kuu jooksul registreeruda ja hiljemalt 06.09.2026 läbida

sihtotstarbeline sotsiaalprogramm „Korralik juht“ ehk KOJU, mille viib läbi Trafity OÜ (täpsem

info infolehes). Nimetatud programmi läbimise kohta esitab prokuratuurile õiendi Trafity OÜ.

2.5 Mitte juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis või joobes mootorsõidukit,

trammi või maastikusõidukit. Nimetatud nõudest kinnipidamist kontrollitakse käesoleva

kriminaalasja menetluse raames ühe aasta jooksul s.o kuni 06.03.2027.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud, kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 02.08.2025

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Häirekeskuse kõne salvestis,

linnakaamera salvestis jätta e-toimikusse

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei ole kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi tasu summas 156.24 eurot tuleb kahtlustataval tasuda

kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud kohustusena.

7. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia koos infolehega, milles kohustuste täitmiseks

vajalikud toimingud ja õiguslikud tagajärjed on üksikasjalikult kirjeldatud, on kahtlustatavale

määruse allkirjastamise hetkel üle antud.

8. Kahtlustatava kohustusest läbida KOJU programm teatada koolituse läbiviijale e-posti aadressile

[email protected]

Marelle Ulla

abiprokurör

Määruse olen kätte saanud. Käesolevaga olen nõus, et prokuratuur ja tervishoiu teenust osutav asutus

vahetavad omavahel mind puudutavat infot sh. terviseinfot, mis on vajalik kriminaalmenetluse

lõpetamiseks seatud kohustuste täitmise hindamiseks. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustused. Kinnitan, et olen kätte saanud infolehe, milles on

üksikasjalikult selgitatud minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustuste

täitmise tingimused ja õiguslikud tagajärjed. Saan aru, et eelpool loetletud tingimuste täitmata jätmise

korral kuulub kriminaalmenetluse käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.

…………………………………………………………………. XXX XXX allkiri, kuupäev

Kaitsja P.Rajavere