Sissetulev kiri











K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL


Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2025, Tallinnas
Kriminaalasja number
1-25-6982 (kohtueelses menetluses 21231601957)
Kohtunik
Grete Vahtra
Kohtuistungi sekretär
Elena Jõgis
Prokurör
Tõlk
Toomas Tomberg
Jekaterina Maadla
Kriminaalasi
Pavel Nikolski süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav
Pavel Nikolski, isikukood 38803122213, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel inglise keel, kõrgharidus, elukoht A. H. Tammsaare tee 87-25 Tallinn, ei tööta, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 23. mai 2022 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi 1-aastase vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Karistus täidetud 23. novembril 2023.

Tõkend
Ei ole kohaldatud
Kaitsja
Yaroslav Radziwill

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 249, 306 ja 311 maakohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Pavel Nikolski KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta ja 3 kuud (450 päeva vangistust) üldkasuliku tööga, seega on mõistetavaks karistuseks 450 tundi üldkasulikku tööd.

3. KarS § 69 lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest ning allutada Pavel Nikolski üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Pavel Nikolski on kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p 1–6 sätestatud kontrollnõudeid:
• elama aadressil A. H. Tammsaare tee 87-25, Tallinn;
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks;
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Pavel Nikolskit üldkasuliku töö tegemise perioodil osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod.

5. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Pavel Nikolskit alates kohtuotsuse jõustumisest 9 kuu jooksul andma 4 korral alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Vereanalüüse tuleb anda alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt:
• 1. nädalal, mil vereanalüüsil nõutav näit puudub;
• 3. kuu viimasel nädalal, mil PEth näit ei tohi ületada 200 ng/ml;
• 6. kuu viimasel nädalal, mil PEth näit ei tohi ületada 125 ng/ml;
• 9. kuu viimasel nädalal, mil PEth näit ei tohi ületada 50 ng /ml.

6. Pavel Nikolskilt välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 1300 eurot ja joobe tuvastamise kulu 136 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 604,62 eurot ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot.
7.
8. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 86,40 euro ulatuses ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 1300 euro ulatuses.

9. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Pavel Nikolskil tasuda menetluskulud kokku 3369,62 eurot 1 aasta jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb esimesel 11 kuul tasuda iga kuu viimaseks päevaks 280,80 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb kuu viimaseks päevaks tasuda 280,82 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Pavel Nikolski, menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-6982“ ja viitenumber 99925700036318. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.




Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus

Pavel Nikolskit süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 23. mai 2022 otsusega karistatud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 13. jaanuaril 2024 kella 22.55 ajal Tallinnas Sõpruse pst 251 juures mootorsõidukit JDM Roxsy registreerimismärgiga 28C1, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 24T-TXT00293 kohaselt oli etanoolisisaldus tema veres 1,93 mg/g +/- 0,06 mg/g, s.o mitte vähem kui 1,87 mg/g). Sellega rikkus Pavel Nikolski liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi.

Seega pani Pavel Nikolski toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

II Kokkuleppe sisu

Süüdistatava Pavel Nikolski, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus KarS § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Pavel Nikolskile karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 2 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 450 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel määrata, et Pavel Nikolski peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osalema üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. Samuti kohustada Pavel Nikolskit KarS § 75 lg 4 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest 9 kuu jooksul kohtuotsuses märgitud tähtaegadel andma 4 korral alkoholi liigtarvitamise häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüsi. Vereanalüüse tuleb anda alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt:
• 1. nädalal, mil vereanalüüsil nõutav näit puudub;
• 3. kuu viimasel nädalal, mil PEth näit ei tohi ületada 200 ng/ml;
• 6. kuu viimasel nädalal, mil PEth näit ei tohi ületada 125 ng/ml;
• 9. kuu viimasel nädalal, mil PEth näit ei tohi ületada 50 ng/ml.

Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha, s.o 1329 eurot, kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 1300 eurot, joobe tuvastamise kulu 136 eurot ja kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 604,62 eurot. Menetluskulud kuuluvad tasumisele Pavel Nikolski poolt 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.

III Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kriminaalasja toimikuga ning kuulanud ära Pavel Nikolski selgitused ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et Pavel Nikolski on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on Pavel Nikolski väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Pavel Nikolski esitatud süüdistuses süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Pavel Nikolski süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kokkuleppemenetluse kulud vastavad samuti seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Pavel Nikolskil tasuda menetluskulud kokku 3369,62 eurot 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)



KOHTUMÄÄRUS

Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium
Määruse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2026, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-25-7407 (21231601957)
Kohtunik
Inna Ombler
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 29. detsembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vsevolod Semjonovi lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev, kaebus
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
1. Tühistada Riigiprokuratuuri 29. detsembri 2025. a määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust Pavel Nikolski suhtes KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel.
2. Kaebus rahuldada.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur alustas 3. septembril 2021 kriminaalmenetlust nr 21231601957, milles esitati Pavel Nikolskile ja Steve Agyei Animile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kahtlustus selles, et nad rikkusid koos kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud Nelsoni nimelise meesterahvaga 3. septembril 2021 kella 19.55 paiku Tallinnas avalikus kohas Sakala 22 asuva maja juures vägivalda kasutades raskelt avalikku korda. Kahtlustuse kohaselt lõi P. Nikolski taksojuht Vsevolod Semjonoviga tekkinud vaidluse käigus kannatanule klaaspudeliga vastu lõuga, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – haava alalõuale. Samal ajal loopisid S. A. Anim ja Nelsoni nimeline meesterahvas V. Semjonovit tühjade klaaspudelitega, millest osa tabas kannatanu taksot. V. Semjonov proovis teda rünnanud meeste eest taganeda, kõik kolm jooksid talle järgi. S. A. Anim lõi kannatanut selja tagant vasakult poolt puusa piirkonda ja Nelsoni nimeline meesterahvas lõi kannatanut jalaga vastu keha vasakut külge, millega nad tekitasid kannatanule füüsilist valu. Samuti häirisid P. Nikolski, S. A. Anim
ja Nelsoni nimeline meesterahvas oma tegevusega kõrvaliste isikute rahu. Sellega rikkusid P. Nikolski ja S. A. Anim KorS § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt.
2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Eleri Kästik ühendas 15. märtsi 2024. a määrusega kriminaalasja nr 21231601957 ühiseks menetluseks kriminaalasjaga nr 24231750282, milles oli P. Nikolskile esitatud kahtlustus KarS § 424 lg 1 järgi.
3. 11. novembril 2024 sõlmisid P. Nikolski, tema kaitsja Yaroslav Radziwill ja prokurör Andres Vegel kokkulepe, mille järgi esitati P. Nikolskile süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 424 lg 2 järgi.
4. 16. jaanuaril 2025 kuulas prokurör A. Vegel kannatanu V. Semjonovi uuesti üle.
5. 20. veebruari 2025. a määrusega lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör A. Vegel kriminaalmenetluse osaliselt, s.o S. A. Animi ja tuvastamata Nelsoni nimelise isiku suhtes. Prokurör leidis, et nende isikute tegevuses ei nähtu KarS § 263 lg 1 p 1 ega mõne muu kuriteokoosseisu tunnuseid.
Samal päeval koostas prokurör kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise määruse ja saatis kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras Harju Maakohtule menetlemiseks P. Nikolski süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 424 lg 2 järgi.
6. Harju Maakohus tagastas 3. märtsi 2025 määrusega kriminaaltoimiku Põhja Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks, leides, et prokurör on kriminaalasja kohtusse saatmisel rikkunud menetlusnorme ja kohtueelne menetlus on olnud väga puudulik. Maakohus tõi välja, et prokurör oli pärast kokkuleppe sõlmimist viinud kriminaalasjas läbi menetlustoiminguid ja kogunud tõendeid, kuid P. Nikolskile ega tema kaitsjale kogutud tõendeid ega vastu võetud menetlusotsustusi tutvustanud ei olnud. Lisaks leidis prokurör kohtu hinnangul kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpptulemusena põhjendamatult, et vägivallaga avaliku korra rikkumise eest on vastutav ainult P. Nikolski (mis ei olnud P. Nikolskile ega tema kaitsjale teada), samas kokkuleppe teokirjelduse kohaselt pani P. Nikolski teo toime koos kahe isikuga. Kohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt, et kannatanut ründasid kaks tumedanahalist meesterahvast ja valgenahaline meesterahvas ning S. A. Animi suhtes lõpetas prokurör kriminaalasja alusetult. Kohus märkis, et kriminaalasjas tuleb hinnata, kas videosalvestisest nähtuvad jalalöögid võisid põhjustada objektiivse kõrvalseisja seisukohast kannatanule valu. Lisaks heitis kohus ette, et kriminaalasja kohtueelse menetluse jooksul ei ole aastate jooksul tehtud ühtegi pingutust, et tuvastada Nelsoni nimelist meesterahvast, et teda kahtlustatavana üle kuulata.
7. 29. märtsil 2025 esitasid P. Nikolski ja tema kaitsja prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks.
8. 30. juulil 2025 teatas ringkonnaprokurör Toomas Tomberg P. Nikolskile e-kirjaga, et otsustas kriminaalasja osaliselt, s.o KarS § 263 järgi lõpetada ja leppis tema kaitsjaga 31. juuliks 2025 kokku kohtumise uue kokkuleppe sõlmimiseks.
9. 30. juuli 2025. a määrusega määras prokurör T. Tomberg P. Nikolski suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise. Muu hulgas esitas prokurör määruses küsimuse, kas P. Nikolski oli 3. septembril 2021 kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 5. augusti 2025. a ekspertiisiaktis vastati nendele küsimustele jaatavalt.
10. 20. novembri 2025. a määrusega lõpetas prokurör T. Tomberg KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse P. Nikolski suhtes osaliselt, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 alusel esitatud kahtlustuse osas. Prokurör tõi kokkuvõtlikult välja järgmist.
Prokurör refereeris kannatanu 4. septembri 2021 ja 16. jaanuari 2025. a, tunnistaja Kristjan Otsmaa 15. detsembri 2021. a ning kahtlustatava S. A. Animi 13. detsembri 2023. a ütlusi. Tõi välja K. Otsmaa edastatud videosalvestiselt, kannatanu läbivaatuse protokollist ja regionaalhaigla teatisest nähtuvad asjaolud. Lisaks märkis, et tunnistajana üle kuulatud Bert Patrick Kolk ei viibinud sündmuste juures. Üle ei ole kuulatud ega tuvastatud Nelsoni nimelist meesterahvast. Kogutud tõendite põhjal järeldas prokurör, et ei ole tõendatud, et P. Nikolski lõi V. Semjonovit klaaspudeliga vastu lõuga. Prokurör märkis, et P. Nikolski sellist tegevust kinnitab üksnes kannatanu, samas kui S. A. Animi ütluste kohaselt viskas hoopis Nelsoni nimeline mees kannatanule pudeli vastu lõuga. P. Nikolski ei soovinud juhtunu kohta sisulisi ütlusi anda. Sündmust kajastaval videosalvestusel ei ole näha, et P. Nikolski lööks kannatanule pudeliga vastu lõuga ning seda ei kinnita ka tunnistaja ütlused. Võimalik, et kannatanul jäi lühikese aja jooksul toimunud konflikti käigus mulje, et P. Nikolski lõi teda pudeliga, kuid tegelikult tabas teda hoopis Nelsoni visatud pudel. Kannatanu on kinnitanud, et mustanahalised mehed loopisid tema autot pudelitega, suutmata kindlalt väita, kas mõni neist pudelitest tabas ka teda ennast. Seega ei nähtu P. Nikolski tegevuses KarS § 263 lg 1 p 1 või mõne muu kuriteokoosseisu tunnuseid.
11. Kannatanu esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse osalise lõpetamise Riigiprokuratuuris, taotledes ringkonnaprokuratuuri määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist menetlust jätkama.
Riigiprokuratuuri määrus
12. Riigiprokurör Andres Ülviste jättis 29. detsembri 2025. a määrusega kaebuse rahuldamata. Määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
Menetleja on igakülgselt käsitlenud kriminaalmenetluses objektiivselt tuvastatud asjaolusid ning jõudnud P. Nikolskile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud kahtlustuses õigustatud järeldusele. Taksojuhi kehalises väärkohtlemises osalenud mustanahaliste isikute S. A. Animi ja Nelsoni osas lõpetati kriminaalmenetlus juba 20. veebruaril 2024.
Pole tõendatud, kes ründajatest lõi (või viskas) V. Semjonovit õllepudeliga näo piirkonda. Tunnistaja K. Otsmaa ei näinud taksojuhi löömist/viskamist õllepudeliga. Tunnistaja tehtud videosalvestiselt nähtub, et üks õllepudel oli küll P. Nikolski käes, kuid lööki pudeliga kannatanu pihta salvestisel ei kajastu. Kahtlustatava S. A. Animi väitel võis taksojuhti õllepudeliga visata hoopis Nelson. Üldise (ja tajumise seisukohalt segasevõitu) rüseluse/rabeluse/tõuklemise käigus võis kannatanule jääda mulje, et P. Nikolski lõi teda pudeliga. Kannatanu on öelnud, et mustanahalised isikud loopisid pudeleid ning pole välistatud, et üks loobitud pudelitest tabas V. Semjonovit lõua piirkonda. Ühegi menetlustoiminguga ei oleks võimalik hankida tõsikindlat teavet, kes kolmest ründajast lõi või viskas taksojuhti pudeliga, liiati ligi neli pool aastat pärast toimunud konflikti. Kokkuvõttes ei ole kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kellegi käitumises tõsikindlalt tuvastatud KarS § 263 lg 1 p-s 1, § 121 lg-s 1 või ükskõik millise muu karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu tunnused.
Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
13. Kannatanu esindaja esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse tühistamist ning prokuratuuri kohustamist jätkama kriminaalmenetlust. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
Prokuratuur on põhjendamatult ja vastuolus KrMS § 61 lg-ga 1 vähendanud kannatanu järjepidevate ning ajaliselt lähedaste ütluste tõenduslikku väärtust. Kannatanu on alates esmasest ülekuulamisest kirjeldanud sündmuste käiku sisuliselt samamoodi, tuues esile konkreetse ründaja tegevuse, ründeviisi ning tekitatud kehavigastuse. Kannatanu ütlused on kooskõlas objektiivsete tõenditega, sh vigastuse paiknemise ja iseloomu, videosalvestise üldise sisu ning tunnistaja kirjeldatud sündmuste dünaamikaga. Prokuratuuri seisukoht, et kannatanu võis eksida, tugineb oletustele, mitte konkreetsetele tõenditele. Videosalvestiselt nähtub ründajate koordineeritud ja agressiivne käitumine avalikus kohas, sh ühe isiku liikumine kannatanu suunas, klaaspudel käes. Prokuratuur on piirdunud üksikute kaadrite formaalse tõlgendamisega, jättes hindamata videosalvestise kui terviku ning selle seose kannatanu ütlustega, rikkudes sellega tõendite kogumis hindamise põhimõtet.
Kriminaalmenetluses oli olemas keskse tähtsusega asitõend, s.o klaaspudel kannatanu verega, mida kannatanu pidas ründe vahendiks. Sellest hoolimata jättis prokuratuur määramata nii sõrmejälje- kui ka DNA-ekspertiisi, põhjendades seda üldsõnaliselt menetluse kestuse ja tõendamisraskustega. Selline lähenemine ei ole kooskõlas KrMS § 6 lg-s 1 sätestatud kohustusega uurida kõiki asjaolusid täielikult, objektiivselt ja erapooletult. Ekspertiisid oleksid võimaldanud kinnitada konkreetse isiku seotust ründevahendiga või vastupidi – välistada teatud isikute osalus. Ka välistav tõend omab kriminaalmenetluses olulist tähendust. Prokuratuuri tegevusetuse tõttu on tõendamisvõimalused teadlikult ammendamata jäetud. Kriminaalmenetluse osaline lõpetamine olukorras, kus kannatanule on tekitatud tervisekahjustus, kuid kõiki mõistlikke ja kättesaadavaid menetlusvõimalusi ründaja(te) tuvastamiseks ei ole kasutatud, rikub kannatanu põhiõigust tõhusale õiguskaitsele. Selline menetluspraktika ei vasta ei KrMS § 6 lg-s 1 sätestatud uurimispõhimõttele ega PS §-st 15 tulenevale õigusele pöörduda tõhusa kaitse saamiseks kohtusse.
Lisaks on Riigikohus võtnud menetlusse kannatanu esindaja määruskaebuse, mis puudutab menetlejate võimalikku õigusvastast tegevusetust, põhjendamatut menetlusviivitust ja menetlusõiguse rikkumisi sama kriminaalmenetluse kontekstis (kriminaalasi nr 1-25-4171).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus jagab täielikult kaebuse esitaja hinnangut, et kriminaalmenetluse lõpetamine KarS § 263 lg 1 p 1 järgi menetletud kuriteos ei olnud põhjendatud. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et kohtueelset menetlust on selles asjas läbi viidud puudulikult. Seetõttu tuleb Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja kohustada prokuratuuri menetlust jätkama. Kuivõrd Riigiprokuratuur nõustus menetluse osalise lõpetamise määruses öelduga ja täiendas seda vaid vähesel määral, käsitleb ringkonnakohus peamiselt ringkonnaprokuratuuri menetluse osalise lõpetamise määruse seisukohti. Kaebuse esitaja taotlust tühistada ringkonnaprokuratuuri määrus, ringkonnakohus aga tulenevalt KrMS §-s 208 kohtule antud pädevusest rahuldada ei saa.
15. Nõustuvalt kannatanu esindajaga märgib ringkonnakohus, et legaliteedipõhimõtte järgimiseks ei ole piisav kriminaalmenetluse toimetamise fakt iseenesest. Menetlus peab hõlmama väidetava kuriteo võimaliku toimepanija kõiki käitumisakte, millel on kriminaalmenetluse toimetamiseks piisava tõenäosusega kuriteo tunnused, samuti kõiki isikuid, kelle puhul saab rääkida kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks piisavast kahtlusest, et ta on käitunud mõnes kuriteokoosseisus kirjeldatud viisil. Legaliteedipõhimõtte järgimisest ei saa rääkida nt olukorras, kus vaatamata põhjendatud kahtlusele, et kuriteo pani toime mitu inimest ühiselt, toimetatakse kriminaalmenetlust nendest vaid ühe suhtes, ignoreerides teis(t)e inimes(t)e käitumises ilmnenud kuriteo tunnuseid (RKKK 21.05.2020, nr 1-20-79/9, p 26). Kaebuse esitaja leiab, et praeguse asja menetlemisel ei ole kasutatud kõiki mõistlikke menetlusvõimalusi ründaja(te) tuvastamiseks ning rikutud on tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Asjaolusid ei ole uuritud täielikult, objektiivselt ja erapooletult. Ehkki on objektiivselt tõendatud, et kannatanut ründas mitu inimest, on menetlus lõpetatud ilma, et ühtki ründajat oleks tuvastatud. Kontrollinud, kas kaebaja etteheidetel on alust, tuleb ringkonnakohtul kaebaja kriitikaga igati nõustuda – vaidlustatud kriminaalasja on menetletud puudulikult ja äärmiselt hooletult.
15.1. Kõnealuses kriminaalasjas esitati kahtlustus kahele isikule: P. Nikolskile ja S. A. Animile KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et nad rikkusid koos Nelsoni nimelise isikuga vägivalda kasutades raskelt avalikku korda. Esmased menetlustoimingud tehti 2021. aasta 3. septembrist kuni 15. detsembrini. Seejärel oli menetluses pea kaheaastane paus ning mitmed olulised menetlustoimingud, sh tunnistaja B. P. Kolgi, kahtlustatavate P. Nikolski ja S. A. Animi ülekuulamised, tehti alles 2023. aastal. Sündmuse ühe võimaliku pealtnägijaga on uurija võtnud ühendust üle kahe ja poole aasta hiljem. Toomas Tõnisson kinnitas, et ta võis olla 3. septembril 2021 Sakala 22 juures ja et midagi veidrat seal toimus, kuid ei mäleta enam, mis täpsemalt juhtus. 15. märtsil 2024 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Eleri Kästik määruse, millega ühendas kriminaalasja ühiseks menetluseks kriminaalasjaga nr 24231750282, milles oli P. Nikolskile esitatud kahtlustus KarS § 424 lg 1 järgi. Sama aasta teises pooles saatsid abiprokurörid kahtlustatavatele S. A. Animile ja P. Nikolskile kutse kokkuleppe läbirääkimiste pidamiseks. S. A. Anim läbirääkimistele ei ilmunud, kuid P. Nikolski, tema kaitsja Yaroslav Radziwill ja prokurör A. Vegel sõlmisid 11. novembril 2024 kokkuleppe, mille järgi esitati P. Nikolskile süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 424 lg 2 järgi. KrMS § 245 lg 5 näeb ette, et pärast kokkuleppe sõlmimist edastab prokuratuur kokkuleppe koopiad süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab kriminaaltoimiku kohtusse. Praeguses asjas tegi aga prokurör A. Vegel pärast kokkuleppe sõlmimist täiendavaid menetlustoiminguid: kuulas 2025. aasta jaanuaris uuesti üle kannatanu ning 20. veebruaril lõpetas S. A. Animi ja menetluses kindlaks tegemata jäänud Nelsoniks nimetatud isiku suhtes kriminaalmenetluse. Prokurör leidis, et nende isikute tegevuses ei nähtu kuriteotunnuseid. Samal päeval jättis prokurör läbi vaatamata kannatanu tsiviilhagi ning saatis kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras Harju Maakohtule menetlemiseks P. Nikolski süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 424 lg 2 järgi. Seejuures hõlmas KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistus teo toimepanemist koos S. A. Animi ja Nelsoni nimelise isikuga, ehkki viimaste suhtes oli prokurör menetluse kuriteotunnuste puudumise tõttu lõpetanud.
15.2. Maakohus keeldus kriminaalasja lahendamisest kokkuleppemenetluses ja tagastas 3. märtsi 2025. a määrusega kriminaaltoimiku Põhja Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kohus leidis, et prokurör on kriminaalasja kohtusse saatmisel rikkunud menetlusnorme ning tõi välja mitmeid asjaolusid, mida tuleks asja edasisel menetlemisel arvesse võtta. Kohus märkis, et prokurör on pärast P. Nikolski ja tema kaitsjaga kokkuleppe sõlmimist teinud menetlustoiminguid ja kogunud tõendeid, ent P. Nikolskile ja tema kaitsjale kogutud tõendeid ja vastu võetud menetlusotsustusi tutvustatud pole. Kohus leidis ka, et S. A. Animi suhtes oli kriminaalmenetlus lõpetatud alusetult ning Nelsoni nimelise isiku tuvastamiseks pole tehtud ühtegi pingutust. Kohus märkis sõnaselgelt, et tõenditest nähtuvalt ründasid kannatanut kolm meest: kaks tumedanahalist ja üks valgenahaline. Seega andis maakohus selge signaali, et kõigi kolme isiku – P. Nikolski, S. A. Animi ja Nelsoni nimelise isiku – tegudes esinevad KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteotunnused. Kontrollinud kriminaalasja toimiku põhjal, mida on selles menetluses tehtud pärast seda, kui maakohus kohustas prokuratuuri menetlust jätkama, tõdeb ringkonnakohus, et tehtud on vastuolulisi ja arusaamatuid menetlusotsustusi, kuid mitte ühtki menetlustoimingut, mis aitaks välja selgitada ja vastutusele võtta kuriteo toimepanija(d). Ka ei ole arvesse võetud maakohtu juhiseid.
15.3. 29. märtsil 2025 esitas P. Nikolski kaitsja prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks. 30. juulil 2025 teatas ringkonnaprokurör Toomas Tomberg P. Nikolskile e-kirjaga: Tutvusin toimiku materjalidega ja otsustasin kriminaalasja osaliselt, KarS § 263 osas lõpetada. Samal päeval koostas prokurör ekspertiisimääruse, millega määras P. Nikolski suhtes ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise. Muu hulgas esitas prokurör määruses küsimuse, kas P. Nikolski oli 3. septembril 2021 kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 5. augustil 2025 saadetud e-kirjas selgitas prokurör P. Nikolskile, et kuna too on suunatud tahtevastasele ravile, pidas prokurör vajalikuks määrata talle uue ambulatoorse ekspertiisi ning et kriminaalasja edasine käik selgub pärast ekspertiisi tulemuste teada saamist. Ekspertiisiakt koostati 5. augustil 2025 ning selle kohaselt oli P. Nikolski 3. septembril 2021 oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima; samuti on ta võimeline osalema menetlustoimingutes. 20. novembril 2025 lõpetas prokurör T. Tomberg kriminaalmenetluse P. Nikolski suhtes osaliselt, s.o KarS § 263 järgi, leides, et seoses V. Semjonovi ründamisega ei nähtu P. Nikolski tegevuses KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud ega ühegi muu kuriteokoosseisu tunnuseid. Miks jõudis prokurör olukorras, kus kohus andis suunise jätkata menetlust grupis tegutsenud kolme isiku süü tuvastamiseks ning P. Nikolsi kaitsja esitas taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuseni, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Selgust ei anna ka vaidlustatud Riigiprokuratuuri määrus, milles riigiprokurör valdavalt kordab menetluse osalise lõpetamise määruses toodud põhjendusi. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu Riigiprokuratuuri määruses sisalduvale veale. Määruses on märgitud: taksojuhi kehalises väärkohtlemises osalenud mustanahaliste isikute Steve Agyei Animi ja kellegi Nelsoni osas on kriminaalmenetlus lõpetatud juba 20.02.2024.a. Materjalidega põhjaliku tutvumise korral pidanuks prokurör märkama, et tegelikult lõpetati kriminaalmenetlus S. A. Animi ja Nelsoni suhtes aasta hiljem, 20. veebruaril 2025.
16. Prokurör lõpetas kriminaalmenetluse P. Nikolski suhtes KarS § 263 lg 1 p 1 järgi põhjendusega, et P. Nikolski poolt kannatanu löömine klaaspudeliga vastu lõuga ei ole tõendatud. Seda seisukohta põhjendas prokurör kahe argumendiga: 1) P. Nikolski väidetavat tegu kinnitavaid vaid kannatanu ütlused; 2) kahtlustatava S. A. Animi ütluste kohaselt viskas kannatanule pudeli vastu lõuga Nelson. Seega tugines prokurör ses küsimuses kahe isiku ütlustele, jättes kõrvale ülejäänud tõendid ja korrektselt analüüsimata isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsuse. Kaebuse esitaja heidab ette, et prokuratuur on põhjendamatult vähendanud kannatanu ütluste tõenduslikku väärtust ega ole hinnanud tõendeid kogumis. Ringkonnakohus nõustub täielikult kaebaja hinnanguga.
17. Kui menetleja leiab, et tõendiallikas on ebausaldusväärne, tuleb seda eraldi põhjendada. Praeguses asjas seda tehtud ei ole. Prokurör on küll tuginenud kannatanu ja S. A. Animi ütlustele, kuid on sisuliselt jätnud nende usaldusväärsuse kontrollimata. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses on märgitud, et kannatanul võis lühikese aja jooksul toimunud konflikti käigus jääda mulje, et P. Nikolski lõi teda pudeliga, kuid tegelikult tabas teda hoopis Nelsoni visatud pudel. Riigiprokurör leidis kannatanu ütlustele tuginedes, et kuna mustanahalised isikud, s.o S. A. Anim ja Nelsoni nimeline isik, loopisid pudeleid, siis võis üks loobitud pudelitest tabada ka kannatanu lõua piirkonda. Mõlemad seisukohad on oletuslikud ja eiravad asjaolu, et kannatanu on algusest peale väitnud ühetaoliselt ja kindlalt, et teda lõi just P. Nikolski, kes oli talle löömise hetkel väga lähedal, ning eristus teistest ründajatest selgelt oma nahavärvi poolest. Prokurörid on jätnud kannatanu ütlused põhjendamatult arvestamata, eelistades alusetult ja ilma sisulise põhjenduseta ühe kahtlustatava ütlusi.
18. Selle üle, kas ühe isikulise tõendiallika ütlusi saab lugeda teistest usaldusväärsemaks, saab otsustada ütluste sisu (nende detailsuse, loogilisuse, järjepidevuse jmt) ja selle alusel, kas ütlused haakuvad muude sama asjaolu kohta käivate tõenditega. Kannatanu andis ütlusi kahel korral. Lisaks on kriminaalasja toimikus helisalvestis vahetult pärast ründamist tehtud kannatanu kõnest häirekeskusesse, mis kinnitab samuti kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kõne on venekeelne ja toimikus puudub selle tõlge, ent ringkonnakohus tuvastas, et selleski kõnes on kannatanu tema ründamist kirjeldanud. Seegi näitab kannatanu ütluste järjepidevust. Samuti kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust tunnistaja K. Otsmaa tehtud videosalvestis. Ringkonnakohus märgib, et prokurörid ei ole menetluses kannatanu ega kahtlustatava S. A. Animi ütluste usaldusväärsust kontrollinud ega neid muude tõenditega kõrvutanud.
19. Kaebuse esitaja hinnangul on kannatanu ütlused kooskõlas objektiivsete tõenditega, videosalvestiselt nähtuva ja tunnistaja kirjeldatud sündmuste dünaamikaga. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga. Nii kannatanu kui ka tunnistaja K. Otsmaa on kirjeldanud, et kolm meest – kaks tumedanahalist ja üks valgenahaline – ründasid kannatanut. Tunnistaja nägi, et üks tumedanahalistest meestest lõi taksojuhile jalaga alakehasse. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab seegi, et ta on ülekuulamistel kirjeldanud väga üksikasjalikult konfliktiolukorra tekkimist ja selle eskaleerumist (kes ja kuidas teda ründas) ning teda rünnanud isikuid: nii nende välimust kui ka riietust. Seejuures ei torka kannatanu kirjeldatus silma midagi, mis oleks vastuolus videosalvestiselt nähtuvaga.
Seevastu on vastuolud S. A. Animi ütluste ja salvestistelt nähtuva vahel ilmselged. S. A. Animi sõnul oli kahtlustatav P. Nikolski konflikti ajal tema korteri rõdul ja tuli alla alles pärast seda, kui konflikt oli lõppenud. Samuti on S. A. Anim väitnud, et peale pudeliga vastu alalõuga viskamist keegi kannatanut rohkem ei puudutanud ega löönud. Ehkki menetleja on kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses S. A. Animi ütlusi refereerinud, pole ta nende usaldusväärsust kummutavaid asjaolusid välja toonud. Tegelikult nähtub salvestiselt selgelt nii P. Nikolski konfliktis osalemine kui ka see, et kaks tumedanahalist meest (S. A. Anim ja Nelson) lõid kannatanut jalgadega. Tunnistaja K. Otsmaa ütlused ega videosalvestiselt nähtuv ei kinnita S. A. Animi ütlusi, nagu oleks kannatanu üritanud S. A. Animit käega näkku lüüa või et kannatanu oleks haaranud temast kinni. Järelikult ei ole mingit põhjust seada kannatanu öeldut kahtluse alla. Küll aga on põhjust kahelda S. A. Animi ütluste usaldusväärsuses, sh selle kohta, mis puudutab tema väidet, et P. Nikolski kannatanut pudeliga ei löönud. S. A. Animi ütluste usaldusväärsuses annab alust kahelda seegi, et potentsiaalse kahtlustatavana võib ta olla huvitatud menetluse tulemustest ning lisaks sellele on tegu P. Nikolski sõbraga.
20. Prokurörid on selle tuvastamisel, kes lõi kannatanule pudeliga vastu nägu, tuginenud põhjendamatult üksnes videosalvestisele. Salvestiselt nähtuva ja kannatanu ütluste põhjal on selge, et sellel ei kajastu kogu konfliktiolukord. Kohe salvestise alguses on näha kannatanu auto kõrval, mille ümber asjaosalised liiguvad, ja ka natuke eemal maas pudeleid ja klaasikilde (mida kinnitavad ka 3. septembri 2021. a sündmuskoha vaatlusprotokolli ning 4. septembri 2021. a ja 25. novembri 2021. a asitõendi vaatlusprotokollid). Kannatanu ütluste kohaselt loopisid mustanahalised mehed teda klaaspudelitega ning pudel, millega P. Nikolski teda vastu nägu lõi, oli tume klaasist õllepudel, mis purunes (kannatanu ei osanud öelda, kas siis, kui pudel talle vastu nägu löödi või kui see maha kukkus). Salvestisel pudelitega loopimist näha ei ole. Salvestis algab hetkest, kui kaks tumedanahalist ja üks valgenahaline mees, s.o P. Nikolski liiguvad agressiivselt kannatanu suunas ja kannatanu taganeb. Seejuures nähtub videosalvestiselt, et kannatanu ründamise ajal on P. Nikolskil ja ühel mustanahalisel mehel käes pudel. Ründe käigus liiguvad asjaosalised mõneks hetkeks auto varju. Seejärel nähtub videosalvestiselt, et kaks tumedanahalist ja üks valgenahaline mees on piiranud kannatanu ümber ja mustanahalised mehed löövad kannatanut jalgadega. Järelikult kajastab videosalvestis vaid osa konfliktist. See aga ei anna alust järelduseks, et seda, kes ründe käigus lõi kannatanut pudeliga vastu nägu, ei olegi võimalik tuvastada. Asjaolu, et kannatanut pudeliga löödi, millest tekkis kannatanule lõuale tervisekahjustus, on leidnud menetluses tuvastamist. Muu hulgas kinnitavad seda kannatanu ühetaolised ja järjepidevad ütlused, mis haakuvad tõendikogumiga.
Kaebuse esitaja heidab ette, et asitõendile, s.o klaaspudelile kannatanu verega, mida kannatanu pidas ründe vahendiks, on jäetud määramata sõrmejälje- ja DNA-ekspertiisid. Ringkonnakohus tõdeb, et 25. novembri 2021. a vaatlusprotokollist nähtuvalt on asitõendile tehtud vaatlus lubamatult puudulikult, nt ei nähtu vaatlustulemusest, et kontrollitud oleks verekahtlase määrdumise olemasolu klaasi pinnal. Ei saa välistada, et asitõendi põhjalikumal uurimisel võib leida täiendavat tõendusteavet kannatanule vigastuse tekitamise kohta.
21. Ringkonnakohtu hinnangul on menetlejad P. Nikolski tegevuses KarS § 263 lg 1 p 1 koosseisu tunnuste esinemist kontrollides keskendunud põhjendamatult üksnes sellele, kes lõi kannatanut pudeliga vastu nägu ja kas seda tegi P. Nikolski. Menetlejad on eiranud sündmuse tervikpilti, sh asjaolu, millele juhtis tähelepanu juba maakohus – kõik kolm meest, P. Nikolski, S. A. Anim ja Nelsoni nimeline meesterahvas ründasid kannatanut avalikus kohas, põhjustades vägivaldse ründega mh kannatanule tervisekahjustuse.
KarS § 263 lg 1 p 1 alusel on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra raske rikkumisena vägivallaga peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja selle teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid, et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet ning et tegu pandi toime vägivallaga. KorS § 55 lg 1 p 1 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. See keeld on mõeldud tagama, et inimeste ja loomade füüsiline turvalisus oleks avalikus kohas kaitstud. Sama sätte p 2 kohaselt on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.
Kaebuse esitaja osutab õigesti, et videosalvestiselt nähtub ründajate koordineeritud ja agressiivne käitumine avalikus kohas. Ringkonnakohus märgib, et videosalvestiselt nähtuvalt tungiti kannatanule kolmekesi vägivaldselt kallale. Olemasolevate tõendite kohaselt löödi jalgadega ning pudeliga vastu nägu. Kannatanu on 16. jaanuaril 2025 antud ütlustes kinnitanud, et olukord oli tema jaoks hirmutav ja ärevust tekitav (koguni nii, et ta lõpetas taksojuhina töötamise). Seda, et kannatanu tundis ründajate tegevuse tagajärjel ärevust ja hirmu, peab ringkonnakohus eluliselt usutavaks. Tunnistaja K. Otsmaa sõnul üritasid kaks mustanahalist (S. A. Anim ja Nelson) ja valgenahaline prillidega mees taksojuhile kallale minna, tõukasid teda kätega ning valgenahaline mees (P. Nikolski) karjus midagi taksojuhile. Nähtud intsident häiris nii K. Otsmaad kui ka tema abikaasat, kes samuti konflikti pealt nägi. Arvestades tõendikogumiga tuvastatud ründajate koordineeritud tegevust, ei ole P. Nikolski tegevuses KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnuste tuvastamiseks esmatähtis see, et just P. Nikolski lõi kannatanut. Praegusel juhul näitavad kogutud tõendid, et P. Nikolski, S. A. Anim ja Nelsoni nimeline isik panid grupis ja kooskõlastatult toime vägivallaga avaliku korra raske rikkumise KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Ringkonnakohus nendib, et kui P. Nikolski tegevus kvalifitseerida KarS § 121 järgi (millega ringkonnakohus ei nõustu), tuleks tuvastada, et tervisekahjustuse kannatanule põhjustas just tema. Sel juhul oleks kannatanu usaldusväärsete ütlustega kindlaks tehtut arvestades võimalik P. Nikolski vastutusele võtmine a KarS § 121 järgi. Kohtu hinnangul viitavad aga vaidlustatud asjas kogutud tõendid P. Nikolski, S. A. Animi ja Nelsoni nimelise isiku poolt grupis KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele.
22. Eeltoodud põhjustel soostub ringkonnakohus kaebuse esitajaga, et P. Nikolski suhtes KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole olnud õiguspärane.
Vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 ja ProkS §-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Süüdistuskohustuskaebust lahendav ringkonnakohus on kohustatud kontrollima, kas kohtueelse menetluse juhtimine, sh kriminaalmenetluse lõpetamine on toimunud seaduslikult, kas prokuratuur on järginud kriminaalmenetluse norme ja tõlgendanud õigesti materiaalõigust ega ole toiminud meelevaldselt. See tähendab mh, et ehkki otsustus selle kohta, kas tõendid on süüdistuse esitamiseks piisavad, kuulub prokuratuuri pädevusse, tuleb ringkonnakohtul sellesse kaalutlusruumi sekkuda, kui prokuratuuri hinnang tugineb ilmselgelt ekslikul menetlusõiguslikul käsitlusel. Menetluse lõpetamise määruse tühistamise võib kaasa tuua nt see, kui menetluse lõpetamist põhjendades on jäetud olulistele tõenditele hinnang andmata või on tõendite hindamisel tehtud äratuntavaid ja ilmseid vigu või on mõnest tõendist teinud ilmselgelt vale järelduse või kui prokuratuur on menetluse lõpetamisel enda järeldusi põhjendanud ilmselgelt ebapiisavalt. Käsilolevas asjas on prokuratuur teinud menetluslikke ja materiaalõiguslikke vigu ning on eksinud ka tõendite hindamisel, mille tõttu lahknevad prokuratuuri järeldused objektiivsete tõendite põhjal tuvastatud asjaoludest. Eelkirjeldatud ilmselged vead tõendite hindamisel ja neist tehtud ekslikud järeldused sündmuse faktiliste asjaolude kohta on ringkonnakohtu hinnangul niivõrd olulised, et kohustada prokuratuuri P. Nikolski suhtes menetlust jätkama. Süüdistuskohustusmenetluses ei saa kohus prokuratuurile ette kirjutada, millisele lõppjäreldusele peab prokuratuur jõudma ega kohustada kellelegi süüdistust esitama. Ringkonnakohus ei saa aga mööda vaadata, kui prokuratuur on teinud tõenditest selgelt ekslikke järeldusi. Kriminaalmenetluse jätkamisel tuleb prokuratuuril võtta arvesse ringkonnakohtu sedastatut ning hinnata uuesti P. Nikolski vastutust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.
23. Jätkates menetlust P. Nikolski suhtes, tuleb prokuratuuril möödapääsmatult hinnata ka seda, kas S. A. Animi ja Nelsoni nimelise isiku suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud põhjendatult. Arvestades sündmuse tervikpilti ja tõendikogumist nähtuvat, et P. Nikolski, S. A. Anim ja Nelsoni nimeline isik ründasid avalikus kohas kannatanut koos, nõustub ringkonnakohus täielikult kokkuleppe tagastanud maakohtu arvamusega, et ka S. A. Animi ja Nelsoni suhtes ei ole kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud. Sõltumata sellest, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kannatanu enda kaebeõigust S. A. Animi ja Nelsoni suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamiseks ei kasutanud, tuleneb KrMS § 213 lg-st 6 koosmõjus sama seadustiku §-ga 6, et kõrgemalseisev prokurör on pädev ka omal algatusel hindama kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkust. Legaliteedipõhimõttest tulenevalt on prokurör kohustatud vaatama sisuliselt läbi asjakohased etteheited, mille kohaselt puudus alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Teisisõnu peab kõrgemalseisev prokurör ka omal algatusel hindama kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise seaduslikkust, kui talle saab mis tahes allikast teatavaks tõsiseltvõetav kahtlus, et kõnesolev menetlusotsustus ei pruugi olla seaduslik ja põhjendatud (vt RKKK 18.06.2021, nr 1-21-1591/11, p 19 ja RKKK 27.11.2023, 1-20-3101/85, p 31).
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 6, rahuldab ringkonnakohus esitatud kaebuse, tühistab Riigiprokuratuuri 29. detsembri 2025. a määruse ja kohustab Riigiprokuratuuri P. Nikolski suhtes KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel menetlust jätkama.

(allkirjastatud digitaalselt)



ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 4.03.2026 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 4.03.2031 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 1
Teabevaldaja: PROKURATUUR



Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse tühistamise määrus
 
Koostamise kuupäev ja koht: 04.03.2026.a., Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: riigiprokurör Andres Ülviste
Ametiasutuse nimi: Riigiprokuratuur
Kriminaalasja number: 21231601957
Kaebuse esitaja: Vsevolod SEMJONOVI (SEMJONOV; ik 37607237027)
lepinguline esindaja
vandeadvokaat Ilya Zuev


1.1 Kriminaalasjas nr 21231601957 alustati 03.09.2021.a. kriminaalmenetlust seoses sellega, et 03.09.2021.a. kella 20 paiku väidetavalt rikkusid Pavel Nikolski, Steve Agyei Anim ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud Nelsoni nimeline meesterahvas avalikus kohas (Tallinnas Sakala 22 asuva maja juures) raskelt avalikku korda vägivallaga.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt löödi tekkinud vaidluse käigus taksojuhile Vsevolod Semjonovile klaaspudeliga vastu lõuga, millega tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustus (s.o haav alalõual), kusjuures samal ajal loobiti Vsevolod Semjonovit tühjade klaaspudelitega, millest osa tabas Vsevolod Semjonovi taksot Honda Accord (reg nr 904BSK). Kui Vsevolod Semjonov proovis taganeda teda rünnanud meeste eest, siis kõik kolm jooksid talle järgi ning Steve Agyei Anim lõi kannatanut jalaga selja tagant puusa piirkonda vasakult poolt ja Nelson-nimeline meesterahvas lõi kannatanut jalaga vastu keha vasakut külge, millega nad samuti tekitasid kannatanule füüsilist valu.
Samuti häirisid Pavel Nikolski, Steve Agyei Anim ja Nelson-nimeline meesterahvas oma tegevusega väidetavalt kõrvaliste isikute rahu.

1.2 Kriminaalasja nr 21231601957 kohtueelsel uurimisel esitati Pavel Nikolskile ja Steve Agyei Animile kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete vägivaldse rikkumise eest.
Ühtlasi esitati Pavel Nikolskile KarS § 424 lg 2 järgi kahtlustus mootorsõiduki joobes juhtimises korduvalt.

1.3 20.11.2025.a. koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg kriminaalasjas nr 21231601957 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse.
Kriminaalmenetlus lõpetati KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
Ringkonnaprokurör käsitles kriminaalasjas nr 21231601957 kogutud tõendeid (kannatanu Vsevolod Semjonovi, tunnistaja Kristjan Otsmaa ning kahtlustatavate Steve Agyei Animi ja Pavel Nikolski ütlusi, tunnistaja Kristjan Otsmaa poolt esitatud videosalvestist, kannatanu Vsevolod Semjonovi läbivaatuse protokolli koos fototabeliga ja regionaalhaigla teatist) ning leidis, et „Pavel Nikolski tegevuses ei nähtu KarS § 263 lg 1 p 1 või mõne muu kuriteokoosseisu tunnuseid“, mistõttu „kriminaalmenetlus tuleb selles osas lõpetada KarS § 199 lg 1 p 1 alusel ehk kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu“.



1.4 24.11.2025.a. esitas kannatanu Vsevolod Semjonovi lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev kriminaalasja nr 21231601957 menetluse osalise lõpetamise määruse peale kaebuse Riigiprokuratuurile.
Kaebaja ei nõustunud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega, taotles selle tühistamist ja kriminaalasja jätkuvat menetlemist

1.5 Riigiprokuratuuri 29.12.2025.a. määrusega jäeti kannatanu Vsevolod Semjonovi lepingulise esindaja vandeadvokaat Ilya Zuevi kaebus rahuldamata

1.5.1 Riigiprokuröri hinnangul pole kõnealusel juhul tõendatud, et kes ründajatest taksojuhti Vsevolod Semjonovit 03.09.2021.a. toimunud konflikti käigus õllepudeliga näo piirkonda lõi (või viskas), mille tagajärjel kannatanu sai pindmise kehakahjustuse lõuale.

1.5.2 Seoses Vsevolod Semjonovi lepingulise esindaja vandeadvokaat Ilya Zuevi poolt kaebuses tõstatatud mitmete ekspertiiside teostamise vajadusega (kaebuse väljend oli „klaaspudeli ja muude esemete ekspertiis“, ilmselt peeti silmas sõrmejälje- ja DNA ekspertiise) märkis riigiprokurör, et mitte ükski võimalik ekspertiis ei annaks (liiati 4 ja pool aastat pärast 2021.a. septembri alguses toimunud konflikti) tõsikindlat teavet selle kohta, et kes kolmest ründajast lõi või viskas taksojuhti pudeliga.

1.5.3 Riigiprokurör märkis ühtlasi, et ühegi kaebuses taotletud menetlustoiminguga (kaebuse ebakonkreetne väljend oli „viia läbi kõik ülejäänud toimingud tegeliku sündmuste käigu väljaselgitamiseks“), mis juba ainuüksi sündmusest möödunud pika aja tõttu ei annaks asjaolude tuvastamiseks usaldusväärset teavet, ei oleks võimalik hankida mingisuguseid tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et kes tolle konflikti käigus siiski kannatanut pudeliga lõi/viskas ning kannatanule kõnealuse kehakahjustuse tekitas (marrastuse ehk haava lõual).

1.5.4 Riigiprokurör leidis, et puudub realistlik võimalus menetleja poolt tehtud järeldusest teistsuguseks järelduseks, seda isegi juhul kui kriminaalasja osaliselt (s.o väidetava avaliku korra raske rikkumise ja selle käigus kannatanule pudeli abil kehakahjustuse tekitamisega seonduvas osas) edasi menetleda ning tõenduslikult ebaolulisi (ja tulemusi mitte andvaid) menetlustoiminguid n-ö juurde teha.

1.5.5 Riigiprokurör asus seisukohale, et kriminaalasja nr 21231601957 materjalidest nähtuvalt ei ole mitte kellegi (ei Pavel Nikolski ega kellegi teise) käitumises üheselt ja tõsikindlalt tuvastatud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava avaliku korra raske rikkumise, KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise ega ühegi muu Karistusseadustikus käsitlemist leidva kuriteo tunnused.

1.6 Riigiprokuratuuri 29.12.2025.a. määruse peale esitas kannatanu Vsevolod Semjonovi lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles viidatud määruse tühistamist ja kriminaalasjas nr 21231601957 menetluse jätkamist.

1.6.1 Kaebuse esitaja arvates „on kannatanu ütlused kooskõlas objektiivsete tõenditega, sh vigastuse paiknemise ja iseloomu, videosalvestise üldise sisu ning tunnistaja kirjeldatud sündmuste dünaamikaga“.

1.6.2 Kaebuse esitaja märkis, et „kriminaalmenetluses oli olemas keskse tähtsusega asitõend, s.o klaaspudel kannatanu verega, mida kannatanu pidas ründe vahendiks“, kuid „sellest hoolimata jättis prokuratuur määramata nii sõrmejälje- kui ka DNA-ekspertiisi“, kusjuures „ekspertiisid oleksid võimaldanud kinnitada konkreetse isiku seotust ründevahendiga või vastupidi – välistada teatud isikute osaluse“.
Kaebuse esitaja hinnangul „on tõendamisvõimalused prokuratuuri tegevusetuse tõttu teadlikult ammendamata jäetud“.

1.6.3 Kaebuse esitaja leidis, et „kriminaalmenetluse osaline lõpetamine olukorras, kus kannatanule on tekitatud tervisekahjustus, kuid kõiki mõistlikke ja kättesaadavaid menetlusvõimalusi ründaja(te) tuvastamiseks ei ole kasutatud, rikub kannatanu põhiõigust tõhusale õiguskaitsele“.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2026.a. kohtumäärusega tühistati Riigiprokuratuuri 29.12.2025.a. määrus kriminaalasjas nr 21231601957 ning kohustati Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel Pavel Nikolski suhtes.
Kannatanu Vsevolod Semjonovi lepingulise esindaja vandeadvokaat Ilya Zuevi kaebus rahuldati.

2.1 Ringkonnakohus leidis, et „kohtueelset menetlust on selles asjas läbi viidud puudulikult“.

2.2 Ringkonnakohus märkis, et „legaliteedipõhimõtte järgimisest ei saa rääkida olukorras, kus vaatamata põhjendatud kahtlusele, et kuriteo pani toime mitu inimest ühiselt, toimetatakse kriminaalmenetlust nendest vaid ühe suhtes, ignoreerides teis(t)e inimes(t)e käitumises ilmnenud kuriteo tunnuseid“.

2.3 Ringkonnakohtu hinnangul „tugines prokurör kriminaalmenetluse lõpetamisel kahe isiku ütlustele, jättes kõrvale ülejäänud tõendid ja korrektselt analüüsimata isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsuse“.
Ringkonnakohus nõustus kaebuse esitajaga selles, et „prokuratuur on põhjendamatult vähendanud kannatanu ütluste tõenduslikku väärtust ega ole hinnanud tõendeid kogumis“.

2.4 Seonduvalt ringkonnaprokuratuuri ja riigiprokuröri seisukohtadega, et kannatanut pudeliga visanud/löönud isik on tõsikindlalt tuvastamata, märkis ringkonnakohus, et „mõlemad seisukohad on oletuslikud ja eiravad asjaolu, et kannatanu on algusest peale väitnud ühetaoliselt ja kindlalt, et teda lõi just Pavel Nikolski, kes oli talle löömise hetkel väga lähedal ning eristus teistest ründajatest selgelt oma nahavärvi poolest“.

2.5 Ringkonnakohus nõustus kaebuse esitajaga, et „kannatanu ütlused on kooskõlas objektiivsete tõenditega, videosalvestiselt nähtuva ja tunnistaja kirjeldatud sündmuste dünaamikaga“.
Kohus rõhutas, et „nii kannatanu kui ka tunnistaja Kristjan Otsmaa on kirjeldanud, kuidas kolm meest – kaks tumedanahalist ja üks valgenahaline – ründasid kannatanut“, kusjuures „kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab seegi, et ta on ülekuulamistel kirjeldanud väga üksikasjalikult konfliktiolukorra tekkimist ja selle eskaleerumist (kes ja kuidas teda ründas) ning teda rünnanud isikuid: nii nende välimust kui ka riietust“ ning „kannatanu kirjeldatus ei torka silma midagi, mis oleks vastuolus videosalvestiselt nähtuvaga“.

2.6 Ringkonnakohus märkis, et „salvestiselt nähtub selgelt nii Pavel Nikolski konfliktis osalemine kui ka see, et kaks tumedanahalist meest (märkus: Steve Agyei Anim ja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata jäänud Nelsoni nimeline meesterahvas) lõid kannatanut jalgadega“.
Samas leidis ringkonnakohus, et „prokurörid on selle tuvastamisel, kes lõi kannatanule pudeliga vastu nägu, tuginenud põhjendamatult üksnes videosalvestisele“, kusjuures „salvestiselt nähtuva ja kannatanu ütluste põhjal on selge, et sellel ei kajastu kogu konfliktiolukord“.

2.7 Ringkonnakohtu hinnangul „pole alust järelduseks, et seda, kes ründe käigus lõi kannatanut pudeliga vastu nägu, ei olegi võimalik tuvastada“, kuna „asjaolu, et kannatanut pudeliga löödi, millest tekkis kannatanule lõuale tervisekahjustus, on leidnud menetluses tuvastamist“, kusjuures „muu hulgas kinnitavad seda kannatanu ühetaolised ja järjepidevad ütlused, mis haakuvad tõendikogumiga“.

2.8 Ringkonnakohtu arvates „on 25.11.2021.a. asitõendile tehtud vaatlus lubamatult puudulik, näiteks ei nähtu vaatlustulemusest, et kontrollitud oleks verekahtlase määrdumise olemasolu klaasi pinnal“ ning „ei saa välistada, et asitõendi põhjalikumal uurimisel võib leida täiendavat tõendusteavet kannatanule vigastuse tekitamise kohta“.

2.9 Ringkonnakohtu meelest on menetlejad „Pavel Nikolski tegevuses KarS § 263 lg 1 p 1 koosseisu tunnuste esinemist kontrollides keskendunud põhjendamatult üksnes sellele, kes lõi kannatanut pudeliga vastu nägu ja kas seda tegi Pavel Nikolski“, kusjuures „menetlejad on eiranud sündmuse tervikpilti, sh asjaolu, et kõik kolm meest – Pavel Nikolski, Steve Agyei Anim ja Nelsoni nimeline meesterahvas – ründasid kannatanut avalikus kohas, põhjustades vägivaldse ründega mh kannatanule tervisekahjustuse“.

2.10 Ringkonnakohus selgitas, et „KarS § 263 lg 1 p 1 alusel on karistatav avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga“, kusjuures „tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu“.
Ringkonnakohus märkis, et „süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra raske rikkumisena vägivallaga peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja selle teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid, et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet ning et tegu pandi toime vägivallaga“, kusjuures „KorS § 55 lg 1 p 1 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt“.

2.11 Ringkonnakohus osundas asjaolule, et „videosalvestiselt nähtub ründajate koordineeritud ja agressiivne käitumine avalikus kohas“, kusjuures „kannatanule tungiti kolmekesi vägivaldselt kallale“ ning „tõendite kohaselt löödi kannatanut jalgadega ning pudeliga vastu nägu“.
Ringkonnakohus rõhutas, et „arvestades tõendikogumiga tuvastatud ründajate koordineeritud tegevust, ei ole Pavel Nikolski tegevuses KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnuste tuvastamiseks esmatähtis see, et just Pavel Nikolski lõi kannatanut“, vaid „Pavel Nikolski, Steve Agyei Anim ja Nelsoni nimeline isik panid grupis ja kooskõlastatult toime vägivallaga avaliku korra raske rikkumise KarS § 263 lg 1 p 1 järgi“.

2.12 Ringkonnakohtu hinnangul „viitavad vaidlustatud asjas kogutud tõendid Pavel Nikolski, Steve Agyei Animi ja Nelsoni nimelise isiku poolt grupis KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele“.

2.13 Ringkonnakohus leidis, et „Pavel Nikolski suhtes KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole olnud õiguspärane“.
Kohtu arvates „on prokuratuur käsilolevas asjas teinud menetluslikke ja materiaalõiguslikke vigu ning on eksinud ka tõendite hindamisel, mille tõttu lahknevad prokuratuuri järeldused objektiivsete tõendite põhjal tuvastatud asjaoludest“, kusjuures „ilmselged vead tõendite hindamisel ja neist tehtud ekslikud järeldused sündmuse faktiliste asjaolude kohta on ringkonnakohtu hinnangul niivõrd olulised, et kohustada prokuratuuri Pavel Nikolski suhtes menetlust jätkama“.

2.14 Ringkonnakohus rõhutas, et „kriminaalmenetluse jätkamisel tuleb prokuratuuril võtta arvesse ringkonnakohtu sedastatut ning hinnata uuesti Pavel Nikolski vastutust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi“.

2.15 Samuti märkis ringkonnakohus, et „jätkates menetlust Pavel Nikolski suhtes, tuleb prokuratuuril möödapääsmatult hinnata ka seda, kas Steve Agyei Animi ja Nelsoni nimelise isiku suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud põhjendatult“, kusjuures „arvestades sündmuse tervikpilti ja tõendikogumist nähtuvat, et Pavel Nikolski, Steve Agyei Anim ja Nelsoni nimeline isik ründasid avalikus kohas kannatanut koos, nõustub ringkonnakohus täielikult kokkuleppe tagastanud maakohtu arvamusega, et ka Steve Agyei Animi ja Nelsoni suhtes ei ole kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud“.

3. KrMS § 208 lg 8 sätestab, et ringkonnakohtu lahendis, millega tühistatakse Riigiprokuratuuri määrus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokuratuurile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud.

3.1 Eeltoodust tulenevalt kuulub 20.11.2025.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalasjas nr 21231601957 koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus tühistamisele ja kriminaalmenetlust tuleb jätkata.

3.2 Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2026.a. kohtumääruses on antud juhised selle kohta, milliseid täiendavaid tõendeid ja milliste menetlustoimingutega peab kohus vajalikuks käesolevas kriminaalasjas veel koguda (ilmselt peab kohus silmas 03.09.2021.a. toimunud konflikti käigus kehakahjustuse tekitamiseks kasutatud pudeli täiendavat vaatlust, sest ringkonnakohtu arvates „ei saa välistada, et asitõendi põhjalikumal uurimisel võib leida täiendavat tõendusteavet kannatanule vigastuse tekitamise kohta“) ning kuidas tuleks kriminaalasjas kogutud tõendeid hinnata (väljavõte kohtumäärusest: „/…/ Vaidlustatud asjas kogutud tõendid viitavad Pavel Nikolski, Steve Agyei Animi ja Nelsoni nimelise isiku poolt grupis KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele /…/ Pavel Nikolski suhtes KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole olnud õiguspärane /…/ Kriminaalmenetluse jätkamisel tuleb prokuratuuril võtta arvesse ringkonnakohtu sedastatut ning hinnata uuesti Pavel Nikolski vastutust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi /…/“).

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 213 lg 6, riigiprokurör

m ä ä r a s :

1. Tühistada kriminaalasjas nr 21231601957 Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 20.11.2025.a. koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus ning uuendada menetlus (s.o uuendada kriminaalmenetlus Pavel Nikolski suhtes KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel).
2. Määruse koopia saata Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse jätkamise korraldamiseks.
3. Määruse koopia saata teadmiseks kaebuse esitajale kannatanu Vsevolod Semjonovi lepingulisele esindajale vandeadvokaat Ilya Zuevile (e-aadress [email protected]; [email protected]).


/digitaalselt allkirjastatud/
Andres Ülviste