Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu

EELNÕU

19.02.2026

Konkurentsiseaduse täiendamise seadus

Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 536 lõiget 2 täiendatakse punktidega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„21) selleks tuleneb alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2022/1925, mis käsitleb

konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL)

2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1–66);

22) selleks tuleneb alus nõukogu määrusest (EL) 2022/2560;“;

2) seaduse 92. peatükki täiendatakse §-dega 7823 ja 7824 järgmises sõnastuses:

„§ 7823. Nõukogu määruse (EL) 2022/1925 rakendamine

(1) Konkurentsiamet võib osutada Euroopa Komisjonile viimase taotluse korral abi nõukogu

määruse (EL) 2022/1925 artikli 21 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud alustel ettevõtjate ja

ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel.

(2) Euroopa Komisjonile osutab nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 23 lõike 8 alusel kaasabi

politsei. Kaasabi osutamisel võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras,

arvestades nõukogu määruse (EL) 2022/1925 erisusi.

(3) Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli

16 lõikes 5 sätestatud turu-uuringu tegemisel.

(4) Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artiklite

5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil, algatades selleks

konkurentsijärelevalvemenetluse. Enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitab

Konkurentsiamet sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni.

§ 7824. Nõukogu määruse (EL) 2022/2560 rakendamine

(1) Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõikes 5 ja artikli 14 lõikes

5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotluse korral abi ettevõtjate ja

ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete esitamisel.

(2) Euroopa Komisjonile osutab nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 lõike 6 alusel kaasabi

politsei. Kaasabi osutamisel võib politsei kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras,

arvestades nõukogu määruse (EL) 2022/2560 erisusi.

(3) Kui Euroopa Komisjon on nõukogu määruse (EL) 2022/2560 alusel taotlenud

Konkurentsiametilt sama määruse artikli 14 lõike 7 alusel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse

kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konkurentsiamet seda käesoleva

seaduse §-des 5315 ja § 5317 sätestatu kohaselt.“.

2

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, .........................2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus

..... .......................2026. a

allkirjastatud digitaalselt

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu (DMA ja FSR) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja asjaomastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Palume esitada oma tagasiside 14 kalendripäeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister /*Lisaadressaadid: Konkurentsiamet Eesti Advokatuur Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaupmeeste Liit Tööandjate Keskliit Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Teenusmajanduse Koda Eesti E-kaubanduse Liit Eesti Otsemüügi Assotsiatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Tarbijakaitse Liit Eesti Juriside Liit Maakohtud Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tallinna Halduskohus Riigikohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Tartu Ülikooli õigusteaduskond Õiguskantsleri Kantselei

Meie 06.03.2026 nr 8-1/1719-1

2

Natalia Mäekivi 58806031 [email protected]

Konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil täita Euroopa Komisjoni

(edaspidi komisjon) ees koostöökohustusi kahe Euroopa Liidu nõukogu määruse – Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid

turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828

(edaspidi digiturgude määrus või määrus), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (edaspidi välisriigi

subsiidiumide määrus või määrus) – rakendamisel, kehtestades selleks riigisisesesse õigusesse

vajalikud pädevusnormid ja täpsustades nende õiguslikud alused. Viimase eesmärk on luua

Eesti ettevõtjate jaoks suuremat õigusselgust ja aidata paremini mõista kehtivaid

reegleid. Eelnõuga ettevõtete ja inimeste halduskoormus ei suurene.

Kohustus teha komisjoniga viimase nõudmisel asjakohast koostööd on olnud Konkurentsiameti

jaoks digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse puhul otsekohalduv alates nende

määruste jõustumisest, kuid eelnõuga täpsustatakse ametile antud volitusi ning luuakse selge

riigisisene raamistik komisjoni tõhusaks toetamiseks määruste rakendamisel. Koostöö kahe

määruse rakendamisel on sisult väga sarnane ja seisneb eelkõige Eesti territooriumil ettevõtjate

või ettevõtjate ühenduste suhtes tehtavate uurimistoimingute toetamises.

Konkurentsiseadusesse1 (KonkS) luuakse pädevusnormid, milles täpsustatakse olukordi, kus

Konkurentsiamet peab uurimistoimingute tegemiseks toetuma asjaomase määruse sätetele, ja

olukordi, kus amet peab kasutama hoopis riigisisesest õigusest pärinevaid uurimismeetmeid.

Digiturgude määruse puhul luuakse Konkurentsiameti jaoks lisaks volitus toetada vajaduse

korral komisjoni turu-uuringuid ja alustada määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste

võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab

hiljem üle võtta.

Konkurentsiameti volituste õiguslike aluste eristamine on oluline eelkõige uurimistoimingule

allutatud isiku jaoks – nimelt peab tema jaoks olema üheselt arusaadav, millised õigused ja

kohustused iga konkreetse uurimistoiminguga kaasnevad, samuti mis õiguse alusel ja millises

kohtus on tal võimalik vajaduse korral asutuste otsuseid ja menetlustoiminguid vaidlustada.

Samuti aitavad uued normid Konkurentsiameti ametnikel paremini mõista, millised

uurimisvolitused on neil määruste rakendamise erinevatel juhtudel, ja korraldada oma tegevusi

vastavalt.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Natalia Mäekivi (5880 6031;

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika

Kuusk ([email protected]).

1.3. Märkused

1 RT I, 18.11.2025, 2.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga

muudetakse KonkS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.11.2025, 2. Eelnõu seadusena

vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil toetada Euroopa Komisjoni digiturgude

määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel, tagades teabe kogumise ja

edastamise ning muu vajaliku koostöö vastavalt määrustes sätestatud liikmesriikide

kohustustele. Selleks kehtestatakse riigisisesesse õigusesse vajalikud pädevusnormid ja

täpsustatakse nende õiguslikud alused. Mõlema määruse kohaselt on komisjonil ulatuslikud

volitused, mille kohaldamisel võib komisjon paluda liikmesriigi pädeva asutuse abi.

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 5 ei eelnenud

eelnõule väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu rakendamine ei too olulist õiguslikku muudatust

või muud olulist mõju. Muudatused on tehnilised ja tulenevad otseselt EL-i määruste

rakendamise vajadusest.

2.1. Digiturgude määrus

Digiturgude määrus jõustus 1. novembril 2022 ja seda kohaldatakse alates 2. maist 2023.

Regulatsioon on suunatud suurtele tehnoloogiaettevõtetele, kes haldavad digiplatvorme ja

pakuvad põhiplatvormiteenuseid, nagu sotsiaalmeediateenused, veebibrauserid,

sõnumiteenused, otsingumootorid ja muud veebipõhised teenused. Põhiplatvormiteenused on

suurte kasutajaskondadega platvormid, mille kaudu pääsuvalitsejad on saanud digiturge oma

huvides mõjutada. Mõni neist ettevõtjatest kontrollib digimajanduses terveid platvormide

süsteeme ning teistel asjaomasel kaubaturul tegutsevatel või uutel ettevõtjatel on nendega

struktuuriliselt äärmiselt raske konkureerida. Pääsuvalitsejate selliste omaduste kombinatsioon

põhjustab paljudel juhtudel tõenäoliselt suurt ebavõrdsust läbirääkimistel ning seega ebaausate

tavade ja ebaõiglaste tingimuste rakendamist pääsuvalitsejate osutatavaid

põhiplatvormiteenuseid kasutavate ärikasutajate2 ja lõppkasutajate3 suhtes, mis mõjutab

digisektoris negatiivselt hindu, kvaliteeti, ausat konkurentsi, valikuvõimalusi ja innovatsiooni.

Digiturgude määrusega kehtestati pääsuvalitsejate kohustused, mille eesmärk on tagada, et

digiplatvormide turud toimiksid õiglaselt, avatult ja konkurentsipõhiselt ning et pääsuvalitsejate

positsiooni tugevdamist ja kuritarvitamist ennetataks juba varases etapis.

Digiturgude määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt määratakse ettevõtja pääsuvalitsejaks, kui: (a) tal

on märkimisväärne mõju siseturule; (b) ta osutab põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate

jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks, ning (c) tal on oma tegevuses kindel

ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus. Määruse

2Digiturgude määruse artikli 2 punkti 21 järgi on ärikasutaja füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või

kutsetegevuse raames ja kasutab põhiplatvormiteenuseid lõppkasutajatele kaupade või teenuste pakkumiseks või

selle käigus.

3Digiturgude määruse artikli 2 punkti 20 järgi on lõppkasutaja füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab

põhiplatvormiteenuseid muul viisil kui ärikasutajana (st sisuliselt tavakasutaja).

artikli 3 lõige 3 sätestab siinkohal kvantitatiivsed ning sama artikli lõige 8 kvalitatiivsed

kriteeriumid, mida komisjon pääsuvalitseja määramisel arvesse võtab.

Digiturgude määruse olemusest, pääsuvalitsejate määramise protsessist ning komisjoni

järelevalve- ja menetlusvolitustest saab täpsemalt lugeda digiturgude määrusest ja selle

rakendusmäärusest.

Pääsuvalitsejate hulka kuuluvad praegu sellised suurettevõtjad nagu Alphabet, Amazon, Apple,

Booking.com, Bytedance (TikTok), Meta ja Microsoft. See nimekiri võib tulevikus laieneda.

Komisjon korraldab regulaarselt turu-uuringuid, mis võimaldavad tal liigitada ettevõtjaid

pääsuvalitsejateks, ajakohastada pääsuvalitsejate kohustusi ning töötada välja

parandusmeetmeid digiturgude määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmisele

reageerimiseks.

Eestis ei ole ühtegi pääsuvalitsejast ettevõtjat, sest meie ettevõtjate rahalised näitajad ja

kasutajate arv jäävad komisjoni kehtestatud kõrgetest lävenditest tunduvalt alla.

Seega on digiturgude määruse eeldatav mõju Eestile pigem väike. Otseselt võib määrus

mõjutada Eestis tegutsevaid ja pääsuvalitsejaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid.4 Kuigi

ühegi pääsuvalitseja peakorter ei ole Eestis, pakuvad nad Eesti turul oma

põhiplatvormiteenuseid ning võivad asutada siia tütarettevõtjaid või filiaale. Kaudselt mõjutab

määrus Eesti füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on pääsuvalitsejate põhiplatvormiteenuste

lõpp- või ärikasutajad – nimelt võib mõni digiturgude määruse alusel toimetatav menetlus

puudutada nende ligipääsu mõne pääsuvalitseja platvormile ja selle ligipääsu tingimusi.

Siinkohal tuleb arvestada, et määruse kohaselt on komisjonil õigus talle määrusega pandud

ülesannete täitmiseks esitada teabenõudeid ning küsitleda kõiki ettevõtjaid ja ettevõtjate

ühendusi ning neid kontrollida. Seega, kuigi põhilised menetlustoimingute adressaadid on

pääsuvalitsejad ja nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ei ole põhjendatud juhtudel

välistatud ka olukorrad, kus menetlustoimingutele allutatakse kolmandatest isikutest ettevõtjaid

ja ettevõtjate ühendusi.

Digiturgude määruse kohaselt on komisjon ainuke pädev asutus, kes võib algatada määruse

artikli 20 järgi menetluse pääsuvalitseja kohustuste täitmise kontrollimiseks või nende täitmata

jätmise tuvastamiseks, samuti pääsuvalitsejale trahvi määramiseks. Nii enne menetluse

algatamist kui ka menetluse ajal võib komisjon kasutada talle määrusega antud uurimisvolitusi,

sealhulgas esitada teabenõudeid (artikkel 21), korraldada küsitlusi ja koguda ütlusi (artikkel 22)

ning teha ettevõtja või ettevõtjate ühenduse suhtes kõik vajalikud kontrollid (artikkel 23).

Siinkohal nõuavad liikmesriikide territooriumitel tehtavad uurimistoimingud komisjoni ja

liikmesriikide asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist nende pädevuse piires.

Määruse artikli 23 lõike 7 kohaselt võib komisjon taotleda, et liikmesriigi pädeva asutuse

ametnikud ja teised isikud abistaksid teda aktiivselt asjaomase liikmesriigi territooriumil

kontrolli (st läbiotsimise) tegemisel. Sama artikli lõige 8 sätestab, et kui komisjon leiab, et

ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga, peab asjaomane liikmesriik andma talle

vajalikku abi, taotledes kontrolli tegemiseks asjakohasel juhul abi politseilt või samaväärselt

4 KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme

füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul

viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja

juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist

osa sellest.

täitevasutuselt. Määruse artikli 21 lõige 5 sätestab liikmesriigi pädeva asutuse kohustuse esitada

komisjoni taotluse korral talle kogu nende valduses oleva teabe, mis on vajalik digiturgude

määrusega komisjonile pandud ülesannete täitmiseks. Määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt võib

komisjon paluda ühel või mitmel liikmesriigi pädeval asutusel abistada teda turu-uuringus.

Lisaks annab määruse artikli 38 lõige 7 liikmesriikidele õiguse sätestada oma riigisiseses

õiguses konkurentsiasutuse pädevus ja uurimisvolitused, mille järgi võiks asutus omal algatusel

uurida määruse artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist oma riigi territooriumil.

Eelnõuga luuakse KonkS-i pädevusnormid, mille eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil

teha komisjoniga eelnimetatud koostööd. Kehtivas õiguses asjaomaseid norme ei ole. Kuigi

digiturgude määrus on otsekohalduv, peab riigisisene õigus siiski andma Konkurentsiametile

selged õiguslikud alused komisjoni menetlustoimingute ja turu-uuringute toetamiseks ning

täpsustama, milliseid uurimismeetmeid peab amet seejuures kasutama. Samuti sätestatakse

Konkurentsiameti pädevus uurida Eestis omal algatusel digiturgude määruse artiklite 5, 6 ja 7

võimalikku täitmata jätmist.

2.2. Välisriigi subsiidiumide määrus

Välisriigi subsiidiumide määrus jõustus 12. jaanuaril 2023 ja seda kohaldatakse alates 12.

juulist 2023. Määrus võimaldab komisjonil uurida rahalisi toetusi, mida kolmandate riikide

ametiasutused on andnud EL-is tegutsevatele äriühingutele. Määrusega kehtestati kohustus, et

ettevõtjad peavad komisjonile ette teatama riigihankemenetlusest ja koondumisest, kui

asjaomane pakkumus või tehing sisaldab kolmanda riigi rahastust ning täidetud on määruses

sätestatud rahaline künnis.

Välisriigi subsiidiumide olemuse, nende hindamise korra ning komisjoni menetluste detailse

regulatsiooniga saab tutvuda välisriigi subsiidiumide määruses ja selle rakendusmääruses.

Arvestades, et määruses sätestatud kriteeriumide järgi on ettevõtja käive, mille korral tuleb

komisjoni oma tehingutest teavitada, suhteliselt suur5, mõjutab määrus Eesti ettevõtjaid

eeldatavasti pigem vähesel määral. Siiski tuleb arvestada sellega, et komisjon võib omal

algatusel sekkuda ka piirmäära alla jäävatesse koondumistesse, mis hõlmavad välisriigi toetusi,

samuti sellega, et sarnaselt digiturgude määrusega on komisjonil ka välisriigi subsiidiumide

määrusega õigus talle määrusega pandud ülesannete täitmiseks esitada teabenõudeid peale

uurimise all olevatele isikutele ka teistele ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele ning neid

kontrollida.

Välisriigi subsiidiumide määruse põhjenduspunktis 58 sätestatakse, et liikmesriigid peavad

määruse kohaldamisel tegema komisjoniga tulemuslikku koostööd. Seetõttu palus komisjon

pärast määruse jõustumist liikmesriikidel määrata riiklikud kontaktpunktid, kes osutaksid

vajaduse korral komisjonile määruse rakendamisel abi. Riigihangete valdkonnas määrati Eesti

kontaktpunktiks Rahandusministeerium, koondumiste kontrolli kontaktpunkt on

Konkurentsiamet. KonkS-i § 21 lõige 5 jõustus 28. novembril 2025 ja sellega anti

Konkurentsiametile üldine pädevus teha komisjoniga koostööd välisriigi subsiidiumide

määruse artiklis 20 ja artikli 21 lõikes 5 sätestatud koondumise hindamisel.

5 Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 20 lõige 3 sätestab ettevõtjate komisjonile ette teatamise kohustuse

koondumisest, mis hõlmab välisriigi olulist rahalist toetust, kui i) omandatava äriühingu käive või ühinevatest

äriühingutest vähemalt ühe osapoole käive või ühisettevõtja käive on EL-is vähemalt 500 miljonit eurot ning ii)

summaarne välismaine rahastus on seejuures vähemalt 50 miljonit eurot (määruse 3. peatükk).

Nagu digiturgude määruse puhul, on komisjon ainus asutus, kel on pädevus välisriigi

subsiidiumide määrust kohaldada. Selleks võib komisjon kasutada talle määrusega antud

uurimisvolitusi, milleks on artiklis 13 sätestatud teabenõuded ja artiklis 14 sätestatud kontrollid.

Siinkohal on liikmesriikide territooriumitel uurimistoimingute tõhusaks tegemiseks vajalik

komisjoni ja liikmesriikide asutuste vaheline koostöö ja koordineerimine nende pädevuse

piires.

Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 13 lõige 5 annab komisjonile õiguse nõuda, et

liikmesriigid esitaksid talle kogu teabe, mis on vajalik komisjonile määrusega pandud

ülesannete täitmiseks. See tähendab, et liikmesriigi pädeval asutusel on komisjoniga analoogne

õigus esitada oma riigi ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendusele määruses sätestatud teabenõudeid.

Samuti näeb määruse artikli 14 lõige 6 ette liikmesriikide kohustuse toetada komisjoni

ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel, sealhulgas vajaduse korral

politsei kaasamise tagamine.

Lisaks annab määruse artikli 14 lõige 7 komisjonile õiguse taotleda liikmesriigi ametiasutuselt

kontrolli või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist oma riigisisese õiguse kohaselt.

Erinevalt komisjoni kontrollist on tegemist Konkurentsiameti enda menetlustoiminguga, mis

tuleb teha Eesti õiguse alusel ning mis eeldab halduskohtu luba KonkS-i §-s 5316 sätestatud

korras. Selliste toimingute tegemiseks peab Konkurentsiametil olema ühiselt mõistetav õiguslik

alus, mis võimaldab rakendada riigisiseseid uurimismeetmeid ja tagada menetluslike garantiide

järgimise.

Eelnõuga luuakse KonkS-i pädevusnormid, mille eesmärk on võimaldada Konkurentsiametil

teha komisjoniga eelnimetatud koostööd. Kehtiv õigus sätestab Konkurentsiameti üldise

pädevuse kontaktpunktina, mille järgi saab amet teha komisjoniga koostööd määruses

sätestatud koondumiste kontrollimisel, kuid ei täpsusta, mis uurimismeetmete abil ja millistel

õiguslikel alustel saab sellist koostööd praktikas teha. Koostöö komisjoniga antud määruse

rakendamisel on üsna ulatuslik ning hõlmab nii teatamisele kuuluvaid koondumisi, mis

vastavad määruses sätestatud rahalistele künnistele, kui ka teatamisele mittekuuluvaid

koondumisi, mille puhul komisjon võib algatada uurimise omal algatusel (ex officio), kui tal

tekib kahtlus, et asjaomastele ettevõtjatele on antud välisriigi subsiidiume. Lisaks on

võimalikud ka juhtumid, kus komisjon hakkab omal algatusel uurima ükskõik millisest allikast,

sealhulgas liikmesriikidelt, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning ühendustelt pärit teavet

väidetavate siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta, mis tingimata ei kujuta

endast ei riigihankemenetlust ega koondumise uurimist (määruse artiklis 9 sätestatud ex officio

menetlus). Ka sellisel juhul võib komisjoni jaoks sobiv koostööpartner olla Konkurentsiamet.

Loetletud juhtumite menetlemine nõuab selgust ja õiguskindlust nii Konkurentsiameti kui ka

ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste jaoks, kelle suhtes võidakse uurimismeetmeid kohaldada.

Seega, vaatamata sellele, et välisriigi subsiidiumide määrus on otsekohalduv, peab riigisisene

õigus andma Konkurentsiametile selged õiguslikud alused nii komisjoni menetlustoimingute

toetamiseks kui ka enda menetlustoimingute tegemiseks ja täpsustama, milliseid

uurimismeetmeid peab amet seejuures kasutama.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1) Punktiga 1 täiendatakse KonkS § 536 lõiget 2 punktidega 21 ja 22.

KonkS-i § 536 lõike 2 punkt 21: „selleks tuleneb alus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris

ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus)

(ELT L 265, 12.10.2022, lk 1–66);“.

Uue punkti kohaselt ei algata Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab

menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui selleks tuleneb alus digiturgude

määrusest. Selline alus on eeskätt määruse artikli 38 lõige 7. Ühelt poolt annab nimetatud säte

liikmesriigi konkurentsiasutusele õiguse (eeldusel, et tal on olemas selleks riigisisese õiguse

kohaselt pädevus ja uurimisvolitused) omal algatusel uurida määruse artiklite 5, 6 ja 7

võimalikku täitmata jätmist oma territooriumil. Teiselt poolt ei ole liikmesriigi

konkurentsiasutusel aga õigust sama rikkumise suhtes menetlust alustada või see lõpule viia,

kui seda menetleb komisjon ise.

Eelnõuga luuakse Konkurentsiameti jaoks pädevus alustada määruse artikli 38 lõikega 7

ettenähtud uurimine omal algatusel, alustades selleks konkurentsijärelevalvemenetlust (KonkS

§ 7823 lõige 3). Samas tuleb jätta selline menetlus siiski alustamata või lõpetada juhul, kui

asjaomast rikkumist juba menetleb või hakkab menetlema komisjon ise. Juhul, kui

konkurentsijärelevalvemenetlus oli juba alustatud, peab Konkurentsiamet menetluse lõpetama

ja esitama oma uurimise tulemused komisjonile, et toetada komisjoni kui ainsat digiturgude

määruse täitmise tagajat.

KonkS-i § 536 lõike 2 punkt 22: „selleks tuleneb alus nõukogu määrusest (EL) 2022/2560;“.

Uue punkti kohaselt ei algata Konkurentsiamet konkurentsijärelevalvemenetlust või lõpetab

menetluse konkurentsijärelevalvemeedet määramata, kui selleks tuleneb alus välisriigi

subsiidiumide määrusest. Säte on mõeldud eelkõige välistamaks olukorda, kus oma esimese

menetlustoiminguga – mille Konkurentsiamet teeb komisjoni taotlusel ja mis on kavandatud

KonkS-i § 7824 lõike 3 alusel ning kasutades selleks riigisiseseid uurimismeetmeid (KonkS-i

§-s 5315 sätestatud läbiotsimine ja §-s 5317 sätestatud teabe nõudmine) – alustaks

Konkurentsiamet automaatselt konkurentsijärelevalvemenetlust (KonkS § 536 lg 1 p 1).

Konkurentsijärelevalvemenetluse eesmärk on KonkS-i § 535 lõike 3 kohaselt keelatud teo

toimepanemise tuvastamine ning vajaduse korral keelatud teo toime pannud ettevõtjale või

ettevõtjate ühendusele konkurentsijärelevalvemeetmete kohaldamine, et taastada ja säilitada

moonutamata konkurents. Välisriigi subsiidiumide määrus ei anna aga liikmesriikidele

pädevust määrust iseseisvalt kohaldada ja selles sätestatud välisriikide rahalisi toetusi uurida,

selline pädevus on ainult komisjonil. Konkurentsiamet võib vaid komisjoniga viimase taotlusel

määruse rakendamisel teha koostööd, mille õiguslikud alused sätestatakse kavandatud KonkS-i

§-s 7824. KonkS-i § 7824 lõikega 3 antakse Konkurentsiametile küll õigus rakendada komisjoni

taotlusel konkurentsijärelevalvemenetluses kasutusel olevaid riigisiseseid uurimismeetmeid,

kuid seda teeb amet erandkorras ilma konkurentsijärelevalvemenetlust algatamata.

2) Punktiga 2 täiendatakse KonkS-i §-dega 7823 ja 7824.

KonkS § 7823 lõige 1: „Konkurentsiamet võib osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel

abi nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli 21 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud alustel

ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete

esitamisel.“

Säte näeb ette, et juhul kui komisjon soovib Eestis digiturgude määruse alusel ettevõtjat või

ettevõtjate ühendust kontrollida (läbi otsida) või esitada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele

teabenõude ning vajab mõne sellise toiminguga abi, siis on Konkurentsiamet pädev asutus

sellise abi osutamiseks. Kehtivas õiguses selline pädevusnorm puudub. Komisjoni

kontrollimisel abistades on Konkurentsiametil digiturgude määruse artikli 23 lõigetes 2 ja 4

sätestatud volitused. See tähendab, et Konkurentsiameti ametnikel on kontrollimisel õigus:

a) siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja

transpordivahenditesse;

b) kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal

neid hoitakse;

c) teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või

muudest dokumentidest;

d) nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile,

toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks

neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;

e) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja

selleks vajalikus ulatuses;

f) küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja

eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste

vahenditega jäädvustada.

Konkurentsiamet saab kontrolli käigus nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus annaks

juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete

töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid; samuti saab amet esitada ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse esindajale või töötajale küsimusi. Kontrollitakse igal juhul komisjoni otsuse alusel,

milles märgitakse kontrolli sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev, antakse teavet

võimalike trahvide ja sunniraha kohta ning osutatakse õigusele esitada kõnealune otsus

läbivaatamiseks Euroopa Kohtule.

Komisjoni abistamisel ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele teabenõuete esitamisel on

Konkurentsiametil määruse artiklis 21 sätestatud õigus nõuda, et ettevõtjad või ettevõtjate

ühendused esitaksid kogu vajaliku teabe, ja samuti on õigus nõuda juurdepääsu ettevõtjate

andmetele ja algoritmidele ning testidega seotud teabele ja nõuda nende kohta selgitusi.

KonkS § 7823 lõige 2: „Euroopa Komisjonile osutab nõukogu määruse (EL) 2022/1925 artikli

23 lõike 8 alusel kaasabi politsei. Kaasabi osutamisel võib politsei kasutada vahetut sundi nii

kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldatakse

korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades nõukogu määruse (EL) 2022/1925 erisusi.“.

Kavandatud lõige 2 on digiturgude määruse artikli 23 lõike 8 rakendussäte. Nimetatud artikkel

näeb ette, et kui komisjoni volitatud ametnikud ja nendega kaasas olevad isikud leiavad, et

kontrollile allutatud isik ei nõustu nõutava kontrollimisega, peab asjaomane liikmesriik

osutama komisjonile vajalikku abi, taotledes kontrollimiseks vajaduse korral abi politseilt või

samaväärselt täitevasutuselt. Kuigi määrus ei sisusta, mida peetakse silmas „vajaliku abiga“,

võib eeldada, et mõeldakse komisjoni ametnike ja nendega kaasas olevate isikute turvalisuse

tagamist ning vajaduse korral vahetu sunni kohaldamist selleks, et nad saaksid määrusekohase

kontrolli läbi viia. KorS-i § 75 lõike 1 alusel on vahetu sunni kasutamise põhipädevus antud

politseile. Politsei osutab Konkurentsiametile kaasabi ka riigisisese läbiotsimise tegemisel

(KonkS § 5315 lõige 11). Politsei kaasabi taotleb Konkurentsiamet halduskoostöö seaduse

(HKTS) 3. peatüki sätete alusel.

KonkS § 7823 lõige 3: „Konkurentsiamet võib abistada Euroopa Komisjoni nõukogu määruse

(EL) 2022/1925 artikli 16 lõikes 5 sätestatud turu-uuringu tegemisel.“

Määruse kohaselt on komisjonil õigus teha järgmisi turu-uuringuid:

a) turu-uuring pääsuvalitseja määramiseks, mida komisjon teeb selleks, et selgitada

välja, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata pääsuvalitsejaks, või

selleks, et teha kindlaks põhiplatvormiteenused määruse tähenduses (digiturgude

määruse artikkel 17);

b) süsteemse kohustuste mittetäitmisega seotud turu-uuring, mida komisjon teeb

selleks, et selgitada välja, kas pääsuvalitseja on jätnud kohustused süsteemselt täitmata

(digiturgude määruse artikkel 18);

c) uusi teenuseid ja tavasid käsitlev turu-uuring, mida komisjon teeb selleks, et

selgitada välja, kas üks või mitu digisektori teenust tuleks lisada põhiplatvormiteenuste

loetellu, või selleks, et teha kindlaks tavad, mis piiravad põhiplatvormiteenuste avatust

konkurentsile või mis on ebaausad ning mida ei ole määruses tõhusalt käsitletud

(digiturgude määruse artikkel 19).

Digiturgude määruse artikli 16 lõike 5 kohaselt võib komisjon paluda ühel või mitmel

liikmesriigi pädeval asutusel teda turu-uuringus abistada. Kavandatud § 7823 lõikega 3 antakse

selline komisjoni turu-uuringuga abistamise põhipädevus Konkurentsiametile, kellel on

omakorda riigisisese õiguse kohaselt võimalik kaasata vajaduse korral teisi Eesti pädevaid

asutusi, kes saavad konkreetse turu-uuringu raames abiks olla. Turu-uuringuga abistamisel on

Konkurentsiametil määruse IV. peatükist tulenevad komisjoni volitused.

KonkS § 7823 lõige 4: „Konkurentsiametil on õigus omal algatusel uurida nõukogu määruse

(EL) 2022/1925 artiklite 5, 6 ja 7 võimalikku täitmata jätmist Eesti territooriumil, algatades

selleks konkurentsijärelevalvemenetluse. Enne esimese menetlustoimingu tegemist teavitab

Konkurentsiamet sellest kirjalikult Euroopa Komisjoni.“

Artikli 38 lõige 7 annab liikmesriigi pädevale asutusele õiguse algatada omal algatusel uurimisi

määruse artiklite 5 (pääsuvalitsejate kohustused), 6 (pääsuvalitsejate kohustused, mida

võidakse artikli 8 kohaselt täpsustada) ja 7 (pääsuvalitsejate kohustus seoses numbrivaba

isikutevahelise side teenuste koostalitlusvõimega) võimaliku täitmata jätmise korral eeldusega,

et asjaomasel asutusel on liikmesriigi õiguse kohaselt olemas selleks pädevus ja

uurimisvolitused. Paragrahvi 7823 lõike 4 eesmärk on luua Konkurentsiameti jaoks selline

pädevus ja täpsustada, et sellise uurimise puhul oleks Eestis tegemist

konkurentsijärelevalvemenetlusega. Uurimisele kohalduksid seega kõik KonkS-i 72. peatüki

sätted.

See võib olla asjakohane eelkõige juhul, kui ei ole võimalik algusest peale kindlaks teha, kas

pääsuvalitseja tegevus võib rikkuda digiturgude määrust, riigisiseseid konkurentsireegleid

(KonkS) või mõlemaid. Uurimise algatamisest tuleb enne esimese menetlustoimingu tegemist

teavitada komisjoni, et vältida paralleelmenetlusi ja tagada asutuste koordineeritud tegevus.

Konkurentsiamet peab teatama komisjonile oma järeldustest, et komisjon saaks algatada oma

menetluse täitmata jätmise uurimiseks, kui on võimalus, et pääsuvalitseja jätab täitmata

teatavad määrusest tulenevad kohustused.

Kui komisjon algatab ise menetluse vastavalt määruse artiklile 20, vabastab see

Konkurentsiameti võimalusest selline uurimine korraldada või see lõpule viia, kui see on juba

pooleli. Seega tuleb sellisel juhul juba alustatud konkurentsijärelevalvemenetlus lõpetada

kavandatava KonkS-i § 536 lõike 2 punkti 2 alusel ja esitada oma uurimise tulemused

komisjonile.

KonkS § 7824 lõige 1: „Konkurentsiamet võib nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli 13

lõikes 5 ja artikli 14 lõikes 5 sätestatud alustel osutada Euroopa Komisjonile viimase taotlusel

abi ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes kontrollide tegemisel ja neile teabenõuete

esitamisel.“

Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võib komisjon talle määrusega

pandud ülesannete täitmiseks nõuda ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt teavet.

Sama artikli lõige 5 kohustab liikmesriike esitama komisjoni nõudmisel kogu teabe, mis on

vajalik komisjonile määrusega pandud ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul on

Konkurentsiametil õigus esitada Eesti ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele teabenõudeid

määruse artikli 13 alusel. Teabenõudes peab olema märgitud:

a) selle õiguslik alus ja eesmärk, täpsustus selle kohta, millist teavet nõutakse, ning asjakohane

tähtaeg teabe esitamiseks;

b) märge selle kohta, et kui esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, võib määrata

määruse artiklis 17 sätestatud trahve või sunniraha;

c) märge selle kohta, et artikli 16 kohaselt on komisjonil koostöö puudumise korral võimalik

teha otsus talle kättesaadava teabe põhjal.

Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 1 alusel võib komisjon talle määrusega pandud

ülesannete täitmiseks teha ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste puhul vajalikke kontrolle

(läbiotsimisi). Sama artikli lõige 5 sätestab, et selle liikmesriigi, kelle territooriumil kontroll

toimub, volitatud või määratud ametnikud ja muud isikud peavad kõnealuse liikmesriigi või

komisjoni taotluse korral komisjoni volitatud ametnikke ja teisi kaasasolevaid isikuid aktiivselt

abistama. Selleks on neil sama artikli lõikes 2 sätestatud õigused. See tähendab, et

Konkurentsiameti ametnikel, kes abistavad komisjoni määruse alusel kontrolli tegemisel, on

õigus:

a) siseneda ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja

transpordivahenditesse;

b) vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata andmekandjast, millel neid

säilitatakse, pääseda juurde kontrollitavale üksusele kättesaadavale teabele ning teha või

nõuda kõnealustest raamatupidamis- ja muudest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid;

c) küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli eseme ja

eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused salvestada;

d) pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente sellise aja jooksul ja sellises

ulatuses, mis on kontrolli tegemiseks vajalik.

KonkS § 7824 lõige 2: „Euroopa Komisjonile osutab nõukogu määruse (EL) 2022/2560 artikli

14 lõike 6 alusel kaasabi politsei. Kaasabi osutamisel võib politsei kasutada vahetut sundi nii

kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vahetut sundi kohaldatakse

korrakaitseseaduses sätestatud korras, arvestades nõukogu määruse (EL) 2022/2560 erisusi.“.

Lõige 2 on välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 6 rakendussäte. Sarnaselt

digiturgude määruse artikli 23 lõikega 8 näeb ka see artikkel ette, et kui komisjoni volitatud

ametnikud ja nendega kaasas olevad isikud leiavad, et kontrollile allutatud isik ei nõustu

nõutava kontrollimisega, peab asjaomane liikmesriik osutama komisjonile vajalikku abi,

taotledes kontrollimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täitevasutuselt. Kuigi

määrus ei sisusta, mida peetakse silmas „vajaliku abiga“, võib eeldada, et mõeldakse komisjoni

ametnike ja nendega kaasas olevate isikute turvalisuse tagamist ning vajaduse korral vahetu

sunni kohaldamist selleks, et nad saaksid määrusekohase kontrolli läbi viia. KorS-i § 75 lõike

1 alusel on vahetu sunni kasutamise põhipädevus antud politseile. Politsei osutab

Konkurentsiametile kaasabi ka riigisisese läbiotsimise tegemisel (KonkS § 5315 lõige 11).

Politsei kaasabi taotleb Konkurentsiamet halduskoostöö seaduse 3. peatüki sätete alusel.

KonkS § 7824 lõige 3: „Kui Euroopa Komisjon on nõukogu määruse (EL) 2022/2560 alusel

taotlenud Konkurentsiametilt sama määruse artikli 14 lõike 7 alusel ettevõtja või ettevõtjate

ühenduse kontrollimist või muu faktide tuvastamise toimingu tegemist, teeb Konkurentsiamet

seda käesoleva seaduse §-des 5315 ja § 5317 sätestatu kohaselt.“

Välisriigi subsiidiumide määruse artikli 14 lõike 7 kohaselt teeb liikmesriik komisjoni taotluse

korral oma territooriumil riigisisese õiguse kohase kontrolli või muu faktide tuvastamise

toimingu, et teha kindlaks, kas tegemist on välisriigi subsiidiumiga, mis moonutab siseturgu.

Erinevalt komisjoni määruse sätete alusel toimuvatest kontrollidest ja teabenõuetest on siin

tegemist Konkurentsiameti enda uurimismeetmetega, millele kohaldatakse KonkS-i sätteid.

Samas tegutseb Konkurentsiamet neid rakendades ikka komisjoni nimel ja huvides – välisriigi

subsiidiumide määruse põhjenduspunktis 8 sätestatakse selgelt, et komisjon on ainus asutus,

kel on pädevus määrust kohaldada. Eesmärk on siinkohal tagada võrdsed tingimused kogu

siseturul ja määruse järjepidev kohaldamine, mis oleks raskendatud juhul, kui lubatud oleksid

samade tegude suhtes toimetatavad paralleelmenetlused liikmesriikides. Sarnaselt kehtiva

KonkS-i § 7813 lõikega 2 (Konkurentsiamet kontrollib ettevõtjat või ettevõtjate ühendust

komisjoni taotlusel nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 22 lõike 2 alusel) ja § 7814 lõikega

1 (Konkurentsiamet kohaldab uurimismeetmeid teise liikmesriigi konkurentsiasutuse nimel ja

huvides) on kavandatud KonkS-i § 7824 lõike 3 puhul seega tegemist erivolitusega KonkS-i

§-des 5315 ja 5317 sätestatud uurimismeetmete kohaldamiseks ilma

konkurentsijärelevalvemenetlust algatamata. Konkurentsijärelevalvemenetluse alustamata

jätmise õiguslik alus sätestatakse eelnõuga kavandatud KonkS-i § 536 lõike 2 punktis 22.

Komisjoni taotlusel KonkS-i sätete järgi kohaldatavatele uurimismeetmetele kohaldatakse Eesti

õigust ning nii Konkurentsiametil kui ka uurimismeetmele allutatud isikul on seejuures kõik

need õigused ja kohustused, mis neil oleksid juhul, kui Konkurentsiamet kohaldaks

uurimismeetmeid isiku suhtes enda nimel ja huvides konkurentsijärelevalvemenetluse käigus.

Konkurentsiameti-poolne läbiotsimine eeldab KonkS-i §-s 5316 sätestatud halduskohtu luba,

mida halduskohus annab halduskohtumenetluse seadustiku6 (HKMS) haldustoiminguks loa

andmise sätete alusel. Erinevalt riigisisesest läbiotsimisest saab halduskohus antud juhul aga

ainult kontrollida läbiotsimise proportsionaalsust ning märkida loas ära, kus ja mille otsimiseks

ning millistele andmetele juurdepääsuks läbiotsimise luba on antud, kuid kohus ei saa seada

kahtluse alla läbiotsimise vajalikkust kui sellist, sest see põhineb komisjoni otsusel. Viimast on

võimalik vaidlustada ainult Euroopa Kohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu7 (edaspidi ELTL)

artikli 263 alusel. Samamoodi jääb halduskohtu pädevusse kontrollida vajaduse korral

Konkurentsiameti menetlustoimingute vastavust seadusele ja proportsionaalsuse põhimõttele,

6 RT I, 08.07.2025, 14. 7 Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (2016/C 202/01), ELT C

202, 7.6.2016, pp. 1–388.

kuid vaidlused, mis puudutavad menetlustoimingute aluseks oleva komisjoni otsuse

seaduslikkust, samuti komisjoni lõplikku otsust välisriigi subsiidiumide määruse kohaldamise

menetluses, jäävad Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.

Kui isik ei allu läbiotsimisel Konkurentsiameti korraldusele või ameti esitatud teabenõude

korraldusele, sealhulgas mõjuva põhjuseta ei ilmu kutse peale, võib Konkurentsiamet isiku

moodustatavale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele kohaldada sunniraha riigisisese õiguse

kohaselt ehk KonkS-i §-s 5327 sätestatud korras ja määras.

5. Seaduse mõjud

Eelnõuga ei kaasne märkimisväärseid mõjusid, kuna nii digiturgude määrus kui ka välisriigi

subsiidiumide määrus on olnud alates nende jõustumisest Eestile otsekohalduvad ning ilmselt

oleks Konkurentsiamet pidanud nendest tulenevaid koostöökohustusi (kui vastavaid taotlusi

oleks komisjonilt tulnud) täitma juba enne eelnõu koostamist. Eelnõu eesmärk on määratleda

Konkurentsiameti pädevuse täpne ulatus ja täpsustada koostöökohustuste õiguslikud alused.

Eelnõuga ei kehtestata uusi sisulisi kohustusi ettevõtjatele ja riigiasutustele. Erand on eelnõuga

kavandatud KonkS-i § 7823 lõige 3, millega luuakse Konkurentsiameti jaoks uus volitus

alustada digiturgude määruses sätestatud pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata

jätmise suhtes Eestis konkurentsijärelevalvemenetlus, mille komisjon saab hiljem üle võtta.

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad seega põhiliselt Konkurentsiametit.

Konkurentsiameti konkurentsiteenistuses tegelevad digiturgude määruse ja välisriigi

subsiidiumide määrusega seotud teemadega teiste ametiülesannete kõrvalt kaks inimest. Kuigi

praeguste prognooside kohaselt ei ole oodata, et juhtumite arv, mis puudutab Konkurentsiameti

koostööd komisjoniga digiturgude määruse ja välisriigi subsiidiumide määruse rakendamisel,

oleks suur, ei ole sellised juhtumid lähitulevikus siiski välistatud. Komisjoni toetamine Eesti

ettevõtjate suhtes menetlustoimingute tegemisel ja eriti välisriigi subsiidiumide määruse artikli

14 lõikes 7 sätestatud ameti iseseisvad menetlustoimingud (kavandatud KonkS § 7824 lõige 3)

toovad Konkurentsiameti jaoks kaasa lisakoormuse ja võivad seega nõuda rohkem inimvara ja

raha. Samuti võib amet vajada lisaressurssi selleks, et nad saaksid tõhusalt kasutada eelnõuga

loodavat KonkS-i § 7823 lõike 3 volitust: alustada digiturgude määruses sätestatud

pääsuvalitsejate kohustuste võimaliku täitmata jätmise suhtes Eestis oma menetlust ning

toetada sellega digiturgude määruse regulatsiooni toimimist ja praktilist rakendamist.

Välisriigi subsiidiumide määruse puhul tuleb arvestada, et lisaks teatamisele kuuluvate

koondumiste uurimisele (mille käibelävendid on väga kõrged) võib komisjon uurida ka

teatamisele mittekuuluvaid koondumisi, kui tal tekib kahtlus, et asjaomastele ettevõtjatele on

antud välisriigi subsiidiume. Lisaks on võimalikud ka juhtumid, kus komisjon hakkab omal

algatusel uurima ükskõik millisest allikast, sealhulgas liikmesriikidelt, füüsilistelt ja

juriidilistelt isikutelt ning ühendustelt pärit teavet väidetavate siseturgu moonutavate välisriigi

subsiidiumide kohta, mis tingimata ei kujuta endast ei riigihankemenetlust ega koondumise

uurimist. Ka sellisel juhul võib komisjoni jaoks sobivaks koostööpartneriks osutuda

Konkurentsiamet.

Kuigi eelnõu kirjutamise ajal ei ole võimalike lisakulude täpne suurus mõistlikult prognoositav,

võib tulevase praktika ja komisjoni taotluste tegeliku arvu valguses tekkida vajadus suurendada

Konkurentsiameti ressursse.

Arvestades, et mõlemad määrused puudutavad eelkõige väga suuri ettevõtjaid, on eeldatav

mõju Eesti ettevõtluskeskkonnale pigem väike. Digiturgude määruse puhul on siiski tähtis

silmas pidada, et kuigi ühegi pääsuvalitseja peakorter ei ole Eestis, pakuvad nad Eesti turul oma

põhiplatvormiteenuseid ning võivad asutada siia tütarettevõtjaid või filiaale. Eelnõuga ei

muudeta ettevõtjate õigusi ega menetlusgarantiisid, sest uurimistoimingute tegemine toimub ka

edaspidi kas määruste alusel või konkurentsijärelevalvemenetluse sätete järgi. Kaudselt

mõjutab määrus Eesti füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on pääsuvalitsejate

põhiplatvormiteenuste lõpp- või ärikasutajad – nimelt võib mõni digiturgude määruse alusel

toimetatav menetlus puudutada nende ligipääsu mõne pääsuvalitseja platvormile ja selle

ligipääsu tingimusi.

Samuti tuleb arvestada, et nii digiturgude määrus kui ka välisriigi subsiidiumide määrus

annavad komisjonile (ja seega eelnõus kirjeldatud juhtudel ka Konkurentsiametile) volituse

allutada menetlustoimingutele (st kontrollidele, küsitlustele ja teabenõuetele) peale uurimise all

olevate isikute vajaduse korral ka teisi ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi.

Igal juhul tuleneb mõju ettevõtjatele otse määrustest ja on kirjeldatud komisjoni poolt tehtud

mõjuanalüüsides.8

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad mõnevõrra ka halduskohtu ja politsei tegevust.

Mõju halduskohtutele avaldub selles, et lisaks riigisisestele konkurentsijärelevalvemenetlustele

peab Konkurentsiamet küsima halduskohtult läbiotsimiseks loa ka siis, kui amet peab komisjoni

taotlusel läbi viima riigisisese läbiotsimise komisjoni toetamiseks välisriigi subsiidiumide

määruse kohaldamisel (KonkS § 7824 lõige 3). Siiski ei ole praeguste prognooside järgi selle

tõttu oodata halduskohtute töökoormuse olulist kasvu.

Kavandatud KonkS-i § 7823 lõike 2 ja § 7824 lõike 2 kohaselt peab Konkurentsiamet oma

digiturgude määrusest ja välisriigi subsiidiumide määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks

kaasama komisjoni kontrollide juurde politsei juhul, kus komisjon leiab, et ettevõtja või

ettevõtjate ühendus ei nõustu kontrolliga. Politsei kaasamine on siinkohal vajalik kontrolli

eesmärgi saavutamiseks, eelkõige komisjoni ja Konkurentsiameti ametnike turvalisuse

tagamiseks või vahetu sunni kohaldamiseks. Kuigi politsei jaoks ei ole tegemist olemuslikult

uue kohustusega, sõltub avalduv mõju sellest, kui palju on praktikas selliseid juhtumeid, kus

Eestis on vaja teha määruse alusel komisjoni tehtavaid või komisjoni taotletud kontrolle ning

kui paljud neist on sellised, kus vajatakse ka politsei kaasabi. Praeguste prognooside järgi ei ole

nende juhtumite eeldatav arv pigem suur.

6. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, s.o hakkab kehtima kümnendal päeval pärast kehtivas korras

avaldamist. Hilisema jõustumisaja määramine ei ole vajalik, sest nagu eespool selgitatud, ei too

eelnõuga tehtavad muudatused kaasa muudatusi tegelikus olukorras ning puudutatud isikutel ei

ole vaja teha kohandusi.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning

arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse

komisjonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Suurettevõtjate

8 Digiturgude määruse mõjuanalüüs: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/impact-assessment-digital-

markets-act; Välisriigi subsiidiumide määruse mõjuanalüüs: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0099

Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste

Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Otsemüügi Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tööandjate Keskliidule, Eesti Tarbijakaitse Liidule, Eesti

Kohtunike Ühingule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru

Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, Riigikohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Juristide Liidule ja

Õiguskantsleri Kantseleile.