Triigi külas Ninanuki detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

2. JOONISED

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Situatsiooni skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart 1:10000 kaardilehti nr. 52923 ja 52924 seisuga 08.03.2021. a. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.TINGMÄRGID:

ALAJAAM

PLANEERINGUALA

KATASTRIÜKSUSE PIIR

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

SAAREMAA VALLAVALITSUS

03.07.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASENDISKEEM

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

TÖÖ NR. 20 - 40

M 1 : 1 000 000

Saaremaa vald, Saare maakond NINANUKI DETAILPLANEERING TRIIGI KÜLAS

Natura 2000 Väinamere lin nuala

Registr ikood: EE

0040001

Natura 2000 Väinamere loodusala

Registr ikood: EE

0040002

Väinamere hoiuala (Saare)

Regis trik ood: KLO2000339

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 03. veebruar 2020.a. koostatud " Ninanuki kü. osaline topo-geodeetiline uuring " asendiplaani M 1:500, töö nr. T-20-020 . 3. Katastriüksuse piire on uuendatud vastavalt peale Maa-ameti 04. juuni 2021. a. kaldakinnisasja katastriandmete parandamist. 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis , kõrgused EH2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

SAAREMAA VALLAVALITSUS

13.03.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 20 - 40

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

TUGIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PINNASTEE

ROHUMAA

METS

KIVI

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

SALVKAEV (KASUTUSEST VÄLJAS, SODI TÄIS)

Saaremaa vald, Saare maakond NINANUKI DETAILPLANEERING TRIIGI KÜLAS

VARE, LAGUNENUD HOONE VUNDAMENT

LOODUSKAITSEALA PIIR

KOHALIKU GEODEETILISE VÕRGU PUNKT

LEHTPUU

OKASPUU (MÄND)

VALL, NÕLV

2

2

1

24.71

20.74

14.27

4 .36

8.00

15.37 3.99

6.27

LK

R=10m

30 m²

100 m²

Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: RAH0000133

Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: RAH0000605

Väinamere hoiuala (Saare) Registrikood: KLO2000339

graafiliselt mõõdistatud piirimärkide järgi Maaüksuse kuju asukoht määratud

maakatastri seisule, määratud graafiliselt Maaüksuse kuju asukoht vastavalt

asukoht tee katendi servas, kaitsetorus Planeeritud 0,4 kV kaabeliini võimalik

asukoht tee teljel, kaitsetorus Planeeritud 0,4 kV kaabeliini võimalik

puujuurestiku juures trass kaevata vajadusel käsitsi Planeeritud veetoru võimalik asukoht,

50.00

20.00

20.00

20.00

(vaata Karu maaüksuse plaani lisas)

3

p2 SA 10.00

10.00

24.69

41.91

36.51

10.00

10.00

1 1

2 2

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,5 0,5

sõidutee tugipeenartugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 2 - 2

te e

te lg

ca 3,0

ranna ehituskeeluvööndis

täitekruus

PLANEERITUD

RMK maal

täitekruus

Olemasolev pinnastee

maa- pealne

maa- alune

norma- tiivne

kavan- datud

Ninanuki 1 2,23 350 100 4 EP / 5 Üksikelamul Üksikelamul 5°-45°, 3 2 TP3 - Planeeritud puurkaev-pumpla, hooldeala ulatus 10 m; (mh. 0-60 m² HL / 95 8,0 (11,7), 2 / -1, pultkatus või - Planeeritud bioloogiline omapuhasti, kuja on 10 m ja imbväljak, kuja on 10 m; ehitisealuse abihoonel abihoonel viilkatus. - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;

pinnaga 6,0 (9,7). 1 / 0. - Planeeritud juurdepääsutee olemasolevale pinnasteele; hooned). - Planeeritud jalgsi avalik juurdepääs kallasrajale;

- Kohaliku geodeetilise võrgu punkt nr 4000, kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest; - Kallasrada, laius on lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m; - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest; - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest; - Väinamere hoiuala (Saare), registrikood: KLO2000339; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: RAH0000133; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: RAH0000605.

Kokku 2,23 350 100 4 3 2

Piirangud. Märkused

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E DK R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Tule- püsivus-

klass

Parkimiskohtade arv Olemasoleva krundi

aadress Katusekalle,

tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus (abs.)

Krundi suurus

(ha)

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 03. veebruar 2020.a. koostatud " Ninanuki kü. osaline topo-geodeetiline uuring " asendiplaani M 1:500, töö nr. T-20-020 . 3. Joonisel kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ja täpsustatakse ehitusprojektidega . 4. Katastriüksuse piire on uuendatud vastavalt peale Maa-ameti 04. juuni 2021. a. kaldakinnisasja katastriandmete parandamist. 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis , kõrgused EH2000 süsteemis .

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 500 FORMAAT A1

SAAREMAA VALLAVALITSUS

27.11.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 20 - 40

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Saaremaa vald, Saare maakond NINANUKI DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING, Saaremaa vald, Saare maakond, TÖÖ NR. 20 - 40

Hoonestusala ca 536 m²

2 "POSITSIOON 1"

4 tk.

5% EP, 95% HL 8,0 m 2 / -1

2,23 ha

350 m²

1

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

HL LOODUSLIK MAA

PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMISKILBI ASUKOHT LK

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEVALE PINNASTEELE PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU ASUKOHT

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR

2

PLANEERITUD KINNISTU PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS MAAÜKSUSELE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUT

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU

PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT (hooldeala ulatus 10 m)R=10m

(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU PLANEERITUD BIOLOOGILISE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, imbväljaku kuja on vähemalt 10 m)

p3 SA

RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (Laius on Väinamere rannal 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on mererannal meresaartel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest 200 m)

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHTPK

KALLASRADA (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m)

RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR (Ulatus Läänemerel 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m)

RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK

PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIR

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

1

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

LIKVIDEERITAV OLEMASOLEV SALVKAEV, (KASUTUSEST VÄLJAS, SODI TÄIS)

OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge)

LOODUSKAITSEALA

TRIIGI KÜLAS

3 PLANEERITUD PUURKAEVU PUMBAMAJA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)

PLANEERITUD JALGSI AVALIK JUURDEPÄÄS KALLASRAJALE

KOHALIKU GEODEETILISE VÕRGU PUNKT (kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest)

LK

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Põhijoonise koostamisel on kasutatud Maa-ameti 31. mai 2020. a. ortofotosid nr. 52921 ja 52923. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 6000 FORMAAT A4

SAAREMAA VALLAVALITSUS

13.03.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 20 - 40

JOONISE NR. 4

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Saaremaa vald, Saare maakond NINANUKI DETAILPLANEERING

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

TRIIGI KÜLAS

KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERINGUALA PIIR

TINGMÄRGID

PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

OLEMASOLEV MÕÕTKILBI ASUKOHT

PLANEERITUD HOONESTUSALA

(elektrivõrgu kaabelliinil kaitsevöönd mõlemalt poolt liini kaablist 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD 10 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT,

PLANEERITUD ALAJAAM (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest) PLANEERITUD ALAJAAM (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Leisi valla üldplaneeringu kaart i M 1 : 20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

TINGMÄRGID:

ALAJAAM

PLANEERINGUALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR

TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

SAAREMAA VALLAVALITSUS

13.03.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 5

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

TÖÖ NR. 20 - 40

Saaremaa vald, Saare maakond NINANUKI DETAILPLANEERING TRIIGI KÜLAS

ETTEPANEKU PLAAN

MUUTMISETTEPANEK RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI

21

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 Juuli 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 Märts 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Ninanuki maaüksusel vanale kordonihoone vundamendile, planeeritud põhihoone.

FOTO 2: Vaade Ninanuki maaüksuse talukohale, taustal abihoone vundament, planeeritud hoonestusala.

FOTO 3: Vaade Ninanuki maaüksusel vanale maakeldri varemele.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 Märts 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Ninanuki maaüksusele kagupoolsest nurgast loode suunal, olemasolev pinnastee.

FOTO 5: Vaade Ninanuki maaüksusel keskosas olevale lagendikule, planeeritud pumbamaja asukoht.

FOTO 6: Vaade Ninanuki maaüksuse keskosast põhja suunal, pinnastee planeeritud hoonestusalale.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 25

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 Märts 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

Taimkatte kaardistamine ja kaitsealused liigid Ninanuki kinnistul Triigi poolsaarel, Saaremaal

Inventeerisin 27. juunil 2022 Ninanuki kinnnistul, Triigi poolsaarel taimkatet ja kaitstavaid liike. Kaardistamise tulemused on näha käesoleva aruande kaardil. Lisan GIS programmiga loetava shp vormingus kaardikihi ka aruandele.

Kaitstavaid liike leidsin kinnistult nelja liiki: rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). Kõik neli liiki on Eestis III kaitsekategoorias ja vähemalt Lääne-Eestis ja saartel tavalised. Minu hinnangul üksikud ehitusalale jäävad III kaitsekategooria liikide isendid ehitustegevusele takistuseks olla ei tohiks.

Ehitustegevuse käigus tuleks säästa ümbritsevat loometsa ja piirduda olemasolevate ehitiste all oleva alaga. Maja-asemele ligipääsuks on kõige sobilikum olemasolev vana tee koht. Kinnistu kõige esinduslikumad kaitsealuse liigi kogumikud on tumepunase neiuvaiba kogumikud otse metsa ja rannaniidu piiril kinnistu lääneosas, neid tuleks ehitustegevuse käigus kindlasti säästa. Rohekat käokeelt leidub loometsas hajusalt peaaegu kõikjal ja juhul kui metsa lausaliselt maha ei võeta, ehitustegevus selle populatsiooni oluliselt ei mõjuta.

Rannikul on esmane rannaniit, kus esinevad mitmed tüüpilised rannaniidu liigid: tuderluga (Juncus gerardii), randaster (Aster tripolium), rand-õisluht (Triglochin maritimum), randmalts (Atriplex littoralis), roog-aruhein (Festuca arundinacea) Kaitsealuseid liike rannaniidu alalt ei leidnud.

Metsa-ala on Saaremaa paepealsetele aladele iseloomulik loomännik, kus leidub näiteks rohekat uibulehte (Pyrola chloranta), lakklehte (Orthilia secunda) ja euroopa metsputke (Sanicula europaea). Hõredas loomännikus leidub hajusalt nelja liiki käpalisi: rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis).

Maja varemed asuvad alal, kus on tuntav inimmõju ja kasvab mitmeid inimkaaslejaid liike: nõges (Urtica dioica), võilill (Taraxacum sect. ruderalia), mets-harakputk (Anthriscus sylvestris). Otse maja asemel on väike kogumik (5 isendit) tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens) ja maja aseme vahetus läheduses üksikud roheka käokeele (Platanthera cholorantha) isendid.

Triin Reitalu

Taimeökoloog OÜ Osiliensis Tartu Ülikool

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: SAAREMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 20 - 40

Registrikood: 77000306 Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Saaremaa vald, Saare maakond 93819 28. mai 2020. a. nr. 1-3/30

Huvitatud isik: Alar Sügiste Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: Kinnistu omanik: Milvi Martinson ......................................... 202..... .a. nr. .......

Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 202..... .a. nr. .......

TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING Saaremaa vald, Saare maakond

Vaade Ninanuki maaüksuse hoonestuse varemetele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, november 2023. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 3 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 3 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine.............................................................................. 5 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 7 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 7 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 7 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 8 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 8 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 10 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 10 1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 11 1.12 Puittaimede haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................................... 12 1.13 Taimkatte kaardistamine ja kaitsealused liigid ................................................................................................. 13 1.14 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 13 1.15 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 13 1.16 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 14

2. JOONISED

2.1 Asendiskeem ....................................................... M 1 : 10 000 ........................................................................ 16 2.2 Tugijoonis ............................................................ M 1 : 500 ............................................................................. 17 2.3 Põhijoonis ............................................................ M 1 : 500 ............................................................................. 18 2.4 Tehnovõrkude joonis ........................................... M 1 : 6000 ........................................................................... 19 2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan ....M 1 : 10 000 ........................................................................ 20

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast ............................................................................................................. 22 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon ................................................................................................ 24 3.3 Osiliensis OÜ 28. juuni 2022. a. „Taimkatte kaardistamine ja kaitsealused liigid Ninanuki kinnistul Triigi

poolsaarel, Saaremaal.“ .................................................................................................................................... 25 Lisa „Kaardistamise tulemused aruande kaardil.“ .......................................................................................... 26

3.4 Hadwest OÜ 15. juuni 2023. a. töö nr. T-23-320 „Karjakasma metskond 38 katastriüksusel asuva tee maa-ala osaline topo-geodeetiline uuring“ asendiplaan M 1 : 500. ................................................................. 27

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus

Planeeringualana mõistetakse Saaremaa vallas Triigi külas asuvat Ninanuki maaüksust, katastritunnusega 40302:001:0630, registriosaga nr. 1014134 ja olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Ninanuki maaüksuse pindala on 2,23 ha.

1.1.2 Planeeringu eesmärgid

Planeeringu eesmärgiks on üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete planeerimine vana piirivalvekordoni asukohas hoonestuse taastamiseks, liiklusskeemi ja parkimise lahendamine, haljastuse lahendamine, tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritava hoonestusala ulatuses.

1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.08.2014, osaliselt 01.01.2015 ja 01.08.2017). 4. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.). 5. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 6. Saare maakonnaplaneering 2030+ (Rahandusministeeriumi käskkiri 27.04.2018. a. nr. 1.1-4/94). 7. Leisi valla üldplaneering (Leisi Vallavolikogu määrus 19. detsember 2000. a. nr. 25). 8. Keskkonnaameti kiri 13. märts 2020. a. nr. 6 5/20/2649 2 „Triigi Külas Ninanuki detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest“. 9. Saaremaa Vallavolikogu otsus 28. mai 2020. a. nr. 1-3/30 „Triigi küla Ninanuki detailplaneeringu algatamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Lisa 1 „Detailplaneeringu lähteseisukohad“. Lisa 2 „Triigi küla Ninanuki detailplaneeringu asendiskeem“. Lisa 3 „Keskkonnamõju eelhinnang. Triigi külas asuva Ninanuki maaüksuse (40302:001:0630) detailplaneeringu

algatamise taotlusele“. Lisa 4 „Seletuskiri. Saaremaa Vallavolikogu otsuse „Triigi küla Ninanuki detailplaneeringu algatamine ja

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu juurde“. 10. Hadwest OÜ poolt 03. veebruar 2020.a. koostatud "Ninanuki kü. osaline topo-geodeetiline uuring " asendiplaan

M 1 : 500, töö nr. T-20-020. 11. Osiliensis OÜ poolt 28.juuni 2022. a. koostatud „Taimkatte kaardistamine ja kaitsealused liigid Ninanuki kinnistul

Triigi poolsaarel, Saaremaal“. 11. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Joonis 1. Situatsiooniskeem

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

Ninanuki maaüksus asub Triigi külas põhjapoolsemas osas kohanimega Triigi nina (Ninanukk). Maaüksus piirneb lõunast Karjalasma metskond 38 (tunnus 40302:001:0444) maaüksusega ja põhjast Väinamerega. Maa-ameti andmetel on Ninanuki maaüksuse kõlvikuline koosseis: metsamaa 1,42 ha ja muu maa 0,81 ha. Kõlvikud arvutatakse perioodiliselt ümber ja kõlvikutest on tähtsad ka p.1.3. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasja piiridest.

Maakatastriseaduses 01. jaanuar 2019 jõustunud muudatused: § 131. Katastri kõlvikukaart (1) Katastri kõlvikukaart (edaspidi kõlvikukaart) koostatakse Eesti topograafia andmekogu andmete alusel. (2) Kõlvikukaardi andmete alusel arvutatakse vähemalt üks kord aastas katastriüksuse kõlvikute pindala. Kõlvikukaardile kantakse haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud.

Ninanuki maaüksusel asub Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kaardistatud pärandkultuuriobjekt - Triigi piirivalvekordon. Maaüksusel on olemasolevad kordonihoone, maakeldri ja kõrvalhoone vundamendid ja sodi täis salvkaev. Endisele õuealale on juurdepääs olemasolevalt pinnasteelt. Tegemist ei ole riikliku kaitse all oleva objektiga. Niisuguseid pärandkultuuri objekte kaitstakse eelkõige läbi omanikuhoiu. Planeeringuala jääb valdavas osas Väinamere hoiualale (Saare) (registrikood KLO2000339). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustiku Väinamere linnualale (registrikood: RAH0000133) ja Väinamere loodusalala (registrikood: RAH0000605). Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 tulenevalt on ehituskeeluvööndi laius meresaartel 200 meetrit. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse muudatuse järgselt (Looduskaitseseadus § 35 lg 31) määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole üldplaneeringuga määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Alal kehtivas Leisi valla üldplaneeringus ei ole korduva üleujutusega alad määratud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 alusel on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ninanuki maaüksus paikneb täies ulatuses Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Lisaks Läänemere ranna ja kalda ehituskeeluvööndile seavad kitsendusi ka veekaitsevöönd ja ranna piiranguvöönd. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud:

1. Saare maakonnaplaneering 2030+ „Ruumilised väärtused" joonise järgsed väärtuslik maastik, rohevõrgustik ja hoiuala;

2. Väinamere hoiualale (Saare) (registrikood KLO2000339); 3. Natura 2000 Väinamere linnuala (registrikood: RAH0000133); 4. Natura 2000 Väinamere loodusalala (registrikood: RAH0000605); 5. Kallasrada (laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m); 6. Ranna veekaitsevöönd (ulatus 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest on 20 m); 7. Ranna ehituskeeluvöönd (Väinamere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); 8. Ranna piiranguvöönd (Väinamere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); 9. Kohaliku geodeetilise võrgu punkt nr 4000 (kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest).

1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:

1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Patiaugu tee lõik 2 kohalikkult maanteet juurdepääsuks Ninanuki maaüksusele seatakse juurdepääsu reaalservituut

Karjalasma metskond 38 maaüksusele teed kasutava Ninanuki maaüksuse kasuks. 5. Maaüksus asub Väinamere hoiualal (Saare), kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate kitsendustega. 6. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja

piirangutest. 7. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja

katastriüksuste sihtotstarvetest. 8. Maaüksusi läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 9. Maaomanik või maaüksuse kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja

võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 10. Maaüksusi läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Leisi valla üldplaneeringust (Leisi Vallavolikogu määrus 19.12.2000. a. nr. 25), kus Ninanuki maaüksus asub detailplaneeringu koostamise kohustuseta maa-alal ning maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Leisi valla üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt Põhijoonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhijoonisele muudatused sisse üldplaneeringusse. Üldplaneeringu kohaselt paiknevad Triigi poolsaarel Triigi puhkeala, mis hõlmab Triigi poolsaare nina, Triigi sadam, Patiaugu nimeline avalik rand ning Triigi Sassi loitsuplatsid. Samuti on Triigi poolsaarel riigimetsa alal majandustegevusest puutumatu ala, mis sobiks loodusreservaadiks või sihtkaitsevööndiks. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt ei ole Ninanuki katastriüksusel juhtotstarvet määratud, ala asub kaitsealal ja ranna ehituskeeluvööndis. Üldplaneeringus ei ole Ninanuki katastriüksusel ranna ehituskeeluvööndit vähendatud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Üldplaneeringu kohaselt on mererannal ehituskeeluvööndi laius üldjuhul 200 m mere rannajoonest (tavaveepiirist). 10. mai 2004. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Leisi valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest. Ninanuki maaüksuse detailplaneeringuala jääb kogu ulatuses Väinamere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Ninanuki maaüksusele ühte hoonestusala elamu ja abihoonete planeerimine piirivalvekordoni asukohas hoonestuse taastamiseks, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 lõige 1 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:

• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere vahele jääb ca 24,69 m - 41,91 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.

• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub tervikuna Läänemere ranna 200 m laiuses ehituskeeluvööndis ning osaliselt Väinamere hoiualal ja ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu ja loodusalal. Hoiuala kaitsekord tuleneb Looduskaitseseaduse §-dest 14, 32 ja 33. Maaüksusel on registreeritud kaitse eesmärgiks oleva metsakoosluste vanad loodusmetsad (9010*) ja rannikukoosluse püsitaimestuga kivirannad (1210) esinemine. Looduskaitseseaduse § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Ehitustegevus on kavandatud koosluse vanad loodusmetsad levikualal ja ranna ehituskeeluvööndis. Ehitustegevust kavandatakse ajaloolises piirivalvekordoni asukohas, kus on säilinud mitmed vundamendid.

• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid ja radu, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest. Planeeritav hoonestusala ja hooned on kavandatud endisele õuemaale ning olemasolevate varemete ja vundamentide kohale.

• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal.

Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Ninanuki maaüksusel ei ole Keskkonnaregistri andmetel III kaitsekategooria taimeliike. Planeeritav maa-ala on enamuses kaetud kõrghaljastusega. Kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalses ulatuses. Kõrghaljastuse säilitamise nõue tuleneb ka ranna kaitse eesmärkidest (Looduskaitseseaduse § 34, § 37 lg 2), mis tähendab looduskoosluste säilitamist. Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeritud krundi maapinna kõrgus jääb vahemikku 0,00 kuni +3,81 m. Planeeritav maa-ala on lauge tõusuga lõuna suunas. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritud hoonestusala on merest oluliselt kaugemal võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritavatel maaüksustel on valdavateks kõlvikuteks määratud metsa maa ja muu maa. Vana piirivalvekordoni vundamentide kohale on hetkel samuti määratud metsamaa kõlvik, kus looduses on vundamentide vaheline lagedam rohumaa ala. Hoonestuse püstitamise järgselt tekib vana piirivalvekordoni vundamentide kohale planeeritud hoonestusalale õuemaa kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas - metsa maa kõlviku pind väheneb ca 4%, mis asendub õuemaa kõlviku pinnaga. Hoonestusalal kasutatakse olemasolevaid kordonihoone, abihoone ja maakeldri vundamente. Hoonestuse rajamisel ei ole lubatud väärtusliku metsakoosluse raadamist. Krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine ei ole vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav alal asub ajaloolises piirivalvekordoni asukohas, kus asub olemasolev juurdepääsutee, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore - teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Raietööd ja mürarikkad tegevused ehitusel tuleb planeerida väljaspoole lindude pesitsusperioodi. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb hajaasustusalal ajaloolises piirivalvekordoni asukohas, millele pole kehtiva üldplaneeringuga lisatingimusi seatud. Lähim elamu asub ca 195 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb metsa maa. Infrastruktuuri ja teedevõrgu korrastamine ja reguleerimine planeeringu käigus on naabritele positiivse mõjuga. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Detailplaneeringu eesmärgiks on elamu ja abihoonete planeerimine piirivalvekordoni asukohas hoonestuse taastamiseks, liiklusskeemi ja parkimise lahendamine, haljastuse lahendamine, tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine. Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Hoonete kompleks on lubatud kavandada maksimaalselt 350 m² ehitisealuse pindalaga vastavalt põhijoonisele. Planeeritud eluhoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m ja abihoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Planeeritud krundi hoonestusala on lubatud piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirdeaed on lubatud kavandada ka hoonestusala vahetuslähedusse, mis on kuni 5 m kaugusel hoonestusalast tingimusel, et piirdeaia rajamisel ja asukohavalikul ei ole vajalik puude raie. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil hoonestusalal. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Saaremaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE SIHTOTSTARBED

Pos. nr Planeeritava krundi nimi

Pindala ha

Planeeritav detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritav katastri sihtotstarve

1. Ninanuki 2,23 Üksikelamu maa, EP 5% Looduslik maa, HL 95%

Maatulundusmaa 100%

1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii 1-60 m² ehitisteatise kui üle 60 m² ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Alla 20 m² väikehoone rajamisel tuleb selle hoone arv ja ehitisealune pind arvestada planeeringuga määratud ehitusõiguse hulka. Planeeringualal asub pärandkultuuriobjekt Triigi piirivalvekordon (403:MIL:002). Arhitektuurilise ja ruumilise lahenduse koostamisel tuleb arvesse võtta pärandkultuuri säilitamise võimalikkust maksimaalses ulatuses. 1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (mh. 0-60 m² ehitisealuse pinnaga hooned) Lubatud suurim ehitisealune pind - 350 m²

maa-alune ehitisealune pind - 100 m² üksikelamul Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamu 6,0 m abihoone Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / -1 üksikelamul

- 1 / 0 abihoonel Katused: kalded - 5° - 45°

materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), puitkatus, roog, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud)

tüüp - pultkatus, viilkatus Välisseinad - puit, kivi, (peegel-) klaas Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kiviaed, lattaed, lippaed

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus - 2,23 ha 2. Planeeritud maaüksuse suurus - 2,23 ha 3. Ehitisealune pind kokku - 350 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud ehitusõigusega krunte - 1

1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus Planeeritava uue hoone varustamine veega lahendatakse krundile rajatava puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldusala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Võimaliku asukohaga uue puurkaevu on planeeritud sisemaa poole olemasoleva pinnastee ääres olevale lagendikule. Vastavalt looduslikele tingimustele on veetrassi võimalik rajada piki pinnasteed ja osaliselt ca 10 m ulatuses läbi metsa. Veetrassi toomisel läbi metsa on puude raie kui kaevetöödel puude juurestiku lõhkumine keelatud. Puude juurestiku lähedalt tulevad kaevetööd teostada käsitsi. Puurkaevu ümber rajatakse pumbamaja, et veepumba tehnika ning veekvaliteedi tõstmiseks veefiltrite paigaldamiseks. Puurkaev projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt litsentsi omava ettevõtte poolt. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.2 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala põhjaveega kaitstus hoonestusalad nõrgalt kaitstud alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 3 ja 4 sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: 3) kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovesi; 4) kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kui projekteeritava tarbevee puurkaevu ja reoveekäitlussüsteemi immutuskoha vahel ei suudeta saavutada 60 m kuja. Krundi omanik peab korraldama kogumismahutisse kogutud reo- ja heitvete veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

1.8.3 Soojusvarustus Planeeritud hoone küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte puhul on lubatud ainult puuraugu(-de) baasi lahendus, kuna maakütte kollektortoru lahendus lõhub loodust. Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ 17. juuli 2015. a. kehtima hakanud redaktsioonist, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. nr. 63 määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.8.4 Elektrivarustus Planeeringualal elektrirajatised puuduvad. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ 05. oktoober 2020. a. koostatud „Tehnilised tingimused 360538“ alusel. Detailplaneeringuga on ette nähtud uue komplektalajaama rajamine, asukohaga Liiva kinnistu (tunnus 40302:001:0249) kõrvale Patiaugu tee lõik 2 (tunnus 40302:001:0692) kohaliku maantee äärde. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud Triigi alajaama juurest, 10 kV õhuliini mastist 10 kV maakaabelliiniga. Ninanuki maaüksuse elektrivarustuseks on planeeritud uuest alajaamast 0,4 kV maakaabelliini rajamine kuni maaüksuse piirile planeeritud liitumiskilbini. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana, uuele alajaamale eraldi maaüksust ei ole moodustatud. Elektrilevi OÜ elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Krundi sisene elektritoide liitumiskilbist kuni hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga piki juurdepääsutee telge. Teeteljele paigaldavale kaablile tagada piisav paigaldussügavus, minimaalselt 1 m maapinnast. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud väljaspool planeeringuala kulgevate 10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Kui liitumine elektrivõrguga ei ole majanduslikult mõistlike kuludega, on alternatiivse meetodina lubatud näiteks elektritootmise generaatori või võrguvaba elektrijaama Off-Grid lahenduse kasutusele võtmine. Teise alternatiivse lahendusena on lubatud rajada elektriühendus Karu maaüksuse liitumise baasil, vastavalt maaüksuste omanike vahelisele kokkuleppele. Antud lahenduse puhul järgida kaabelliini rajamisel eelkirjeldatud paigaldamismeetodit. 1.8.5 Sidevarustus Planeeringualal ja sellel lähialal puuduvad sidevõrgu liinirajatised. Planeeringuga sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei nähta. Planeerimislahendus näeb ette kaasaegsemate sideteenuste kättesaadavuseks kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. Kui tulevikus avaneb võimalus, on alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrgu kaabelliiniga liitumine. Liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada sidevõrgu liinirajatiste valdajaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga.

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parkimis alad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Põhihoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +3,0. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis ala ulatuses. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore - teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Raietööd ja mürarikkad tegevused ehitusel tuleb planeerida väljaspoole lindude pesitsusperioodi. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektri õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on 0,4 kV pingega liinide korral 2 meetrit. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Pinnases ja looduslikus kivis paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest. Ruumiandmete seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud tegevuseks luba sooviv isik peab vähemalt 30 päeva enne planeeritud tööde alustamist esitama geodeetilise märgi omanikule sellekohase kirjaliku taotluse koos tegevuse kirjelduse ja põhjendusega. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ning kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m², siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Planeeritud hoonestusalani päästetehnikaga juurdepääsuks kasutada olemasolevat mahasõitu 21144 Leisi-Triigi tee (tunnus 40302:001:0348) riigimaanteelt, Patiaugu tee lõik 2 (tunnus 40302:001:0692) kohalikku maanteed, sealt üle Karjalasma metskond 38 (tunnus 40302:001:0444) maaüksuse olemasolevalt teelt kuni Ninanuki maaüksusel rekonstrueeritavat olemasolevat pinnasteed. Juurdepääsutee rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,0 m. Veevõtukoha rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

Kuna Ninanuki maaüksusele planeeritud hooned ja nendega piirnevate maaüksuste hooned on üksteisest kaugemal kui 40 m, kasutatakse lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta Triigi sadamas ca 2,6 km kaugusel, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 3 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada riigimaanteelt 21144 Leisi-Triigi tee mahasõidult üle Triigi sadam maaüksuse juurdepääsuteid. Veevõtukoha kaugus planeeringualast on mõõdetud mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Planeeritud hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED Detailplaneeringuala asub Triigi külas, Ninanuki maaüksusel, mis piirneb suuremas ulatuses Väinamerega. Maaüksusele viib Ninanuki kruusakattega teelt alguse saav pinnastee, kust omakorda viib olemasolev teelõik kunagisele õuealale. Tegemist on kunagise piirivalvekordoniga, millest on tänaseks päevaks säilinud vaid varemed. Endisele piirivalvekordonile viitavad planeeringualal säilinud kaev ja kelder. Planeeringuala reljeef on enamjaolt tasane, kinnistu merepoolsetel külgedel asub on järsem langus. Hoonestusalal on absoluutkõrgus 2,5 m. Tegemist on männienamusega puistuga. Planeeringuala asub tervikuna Läänemere ranna 200 m laiuses ehituskeeluvööndis ning osaliselt Väinamere hoiualal hoiualal ja ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu ja loodusalal. Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. Looduskaitseseaduse § 21 lg 1 kohaselt on kaitseala valitseja Keskkonnaamet. Maaüksusele on inventeeritud metsakoosluse vanad laialehised metsad (9010*) levikuala. Laialehiste metsade levikuala on inventeeritud ka vana piirivalvekordon asukohta ehk kavandatava hoonestusala asukohale. Lähtudes Keskkonnaameti 13. märts 2020. a. kirjast nr. 6-5/20/2649-2 on hoonestusalal lubatud kasutada olemasolevaid kordonihoone, abihoone ja maakeldri vundamente. Uute hoonete metsa-alale rajamine ei ole lubatud, kuna varasemalt seal hoonet asunud ei ole ja selle rajamine eeldaks väärtuslike metsakoosluste raadamist. Samuti tuleb vältida metsamaa raadamist, kuna tegemist on väärtuslike metsakooslustega ning tegevus läheb vastuollu Looduskaitseseaduse § 32 lg 2-ga. Seega tuleb õuemaa krunt moodustada minimaalne ja seda olemasolevate vundamentide lähiümbruses. Raied teostada vaid rajatavate hoonete lähiümbruses, et säiliks kõrghaljastus maksimaalses ulatuses. Kõrghaljastuse säilitamise nõue tuleneb ka ranna kaitse- eesmärkidest (Looduskaitseseaduse § 34, § 37 lg 2). Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kaldajoone kõrgusväärtusest. Leisi valla üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest (1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Samuti asub planeeringuala osaliselt Väinamere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Väinamere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna veekaitsevööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 20 meetrit). Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Maaüksusega piirneva Väinamere kaldal on kallasrada, mis on Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning selle laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Tegevused kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 - 39. Jalgsi avalik juurdepääs Ninanuki maaüksuse kallasrajale tagatakse alates Ninanuki maaüksuse lõunapiirilt piki olemasolevaid teid. Idapoolsele osale piki pinnasteed ning läänepoolsele osale piki juurdepääsutee serva, sealt edasi piki pinnasteed kuni kallasrajani. Jalgsi avaliku juurdepääsude asukohad kallasrajani on märgitud Põhijoonisel. Vajadusel tähistatakse juurdepääsu asukoht suunaviitadega. Eelnimetatud tingimuste tagamiseks sõlmitakse kohaliku Ninanuki maaüksuse omaniku, Saaremaa Vallavalitsuse ja Karjalasma metskond 38 maaüksuse omaniku vahel vastavasisuline kokkulepe. Täiendavaid meetmeid ei ole vaja rakendada. Merelt tuleva tormimüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsember 2018. a. kehtima hakanud määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016 nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Metsakoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoonete kütmine toimub halukütte ja/või soojuspumba (elektriga) baasil. 1.12 PUITTAIMEDE HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Planeeritaval maaüksusel kasvab puittaimestik tihedalt ehk tegemist on metsaga. Domineerivaks puuliigiks on mänd, kuusk ja mõned üksikud lehtpuude grupid. Puude kasvutihedust võiks selgitada sellega, et nad kasvavad tihedas valguskonkurentsis ja nendele puudele ei ole tehtud hooldust. Metsa all kasvab peamiselt võsa. Vaatamata sellele, et enamus puude asukoht tundub süstemaatilisena, on siiski alust eeldada, et puud on hakanud kasvama spontaanselt ja ei ole istutatud. Planeeritud krundil peab väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed säilitama olemasoleva kõrg- ja madalhaljastuse. Vajadusel võib projekteerimise staadiumis hoonestusalale koostada täpsem topo-geodeetiline uurimistöö ning näitada koostatavas ehitusprojektis säilivad ja raiutavad üksikpuud. Valitud üksikuid okaspuid või -põõsaid võib alles jätta, mida on ajaga kujundanud merelähedane ilmastik. Säilitama peab võimalikult palju ka looduslikku alustaimestikku. Hoonestusalal säilivatel puudel võib peenikesi kuivi oksi (d <5 cm) laasida, kuid jämedad kuivanud ja kõverad oksad pigem kaunistavad vanemat puid. Võimalusel tuleks puude ümbrus võsast puhastada, kuna sellisel juhul pääseb puude võimsus ja dekoratiivsus paremini esile. Hoonestusalal tuleb puid säilitada võimalikult palju, likvideerida võib neid juhul, kui jäävad planeeritavate hoonete ette, samuti kui hoonet teenindavate kommunikatsioonide kavandamisel alternatiivseid võimalusi ei ole (näiteks kanalisatsioonisüsteemi rajamisel). Hoonete projekteerimisele peab eelnema väärtuslike puude kaardistamine. Enne ehitamist tuleb väärtuslikumad ja säilitatavad puud märgistada (näiteks punase lindiga). Kindlasti jälgida ehituse käigus, et kaevetööde teostamisel arvestataks säilitatavate puude juurte ulatusega, et neid mitte vigastada. Kuigi praeguses seisus ei ole kõrghaljastust planeeritud hoonestusalal üsna palju, siis juhul kui tekib vajadus rajatavate hoonete ümber ka uut haljastust rajada, siis tasuks selleks kasutada neid liike, mis alal või piirkonnas juba praegu kasvavad. Hästi sobivad näiteks puudest mänd ja põõsastest kadakas. Mänd üldiselt hoonetele viga ei tee, millest eelduvalt võib istutada neid ka hoone ligidale. Hoonete lähedusse ei tohiks kavandada puid, mille liigiomane kasvukõrgus on väga suur.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

1.13 TAIMKATTE KAARDISTAMINE JA KAITSEALUSED LIIGID Osiliensis OÜ taimeökoloog Triin Reitalu on 27. juunil 2022. a. inventeerinud Ninanuki maaüksusel taimkatet ja kaitstavaid liike. Kaardistamise tulemused on vaadeldavad planeeringu Lisamaterjalide seas aruande kaardil. Maaüksusel on inventeeritud nelja liiki kaitstavaid liike: rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). Kõik neli liiki on Eestis III kaitsekategoorias ja vähemalt Lääne-Eestis ja saartel tavalised. Üksikud ehitusalale jäävad III kaitsekategooria liikide isendid ehitustegevusele takistuseks olla ei tohiks. Ehitustegevuse käigus tuleb säästa ümbritsevat loometsa ja piirduda olemasolevate ehitiste all oleva alaga. Maja-asemele ligipääsuks on kõige sobilikum olemasolev vana tee koht. Maaüksuse kõige esinduslikumad kaitsealuse liigi kogumikud on tumepunase neiuvaiba kogumikud otse metsa ja rannaniidu piiril maaüksuse lääneosas, neid tuleb ehitustegevuse käigus kindlasti säästa. Rohekat käokeelt leidub loometsas hajusalt peaaegu kõikjal ja juhul kui metsa lausaliselt maha ei võeta, ehitustegevus selle populatsiooni oluliselt ei mõjuta. Rannikul on esmane rannaniit, kus esinevad mitmed tüüpilised rannaniidu liigid: tuderluga (Juncus gerardii), randaster (Aster tripolium), rand-õisluht (Triglochin maritimum), randmalts (Atriplex littoralis), roog-aruhein (Festuca arundinacea) Kaitsealuseid liike rannaniidu alalt ei leitud. Metsa-ala on Saaremaa paepealsetele aladele iseloomulik loomännik, kus leidub näiteks rohekat uibulehte (Pyrola chloranta), lakklehte (Orthilia secunda) ja euroopa metsputke (Sanicula europaea). Hõredas loomännikus leidub hajusalt nelja liiki käpalisi: rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), suur käopõll (Listera ovata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). Maja varemed asuvad alal, kus on tuntav inimmõju ja kasvab mitmeid inimkaaslejaid liike: nõges (Urtica dioica), võilill (Taraxacum sect. ruderalia), mets-harakputk (Anthriscus sylvestris). Otse maja asemel on väike kogumik (5 isendit) tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens) ja maja aseme vahetus läheduses üksikud roheka käokeele (Platanthera cholorantha) isendid. 1.14 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääs planeeritud krundile on kavandatud olemasolevalt 21144 Leisi-Triigi tee (tunnus 40302:001:0348) riigimaanteelt, sealt edasi olemasolevalt Patiaugu tee lõik 2 (tunnus 40302:001:0692) kohalikult maanteelt mahasõiduga üle Karjalasma metskond 38 (tunnus 40302:001:0444) maaüksuse olemasolevalt teelt kuni Ninanuki maaüksusel rekonstrueeritavalt olemasolevat pinnasteelt. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (prügiautod ja päästetehnika), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,0 m. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud joonisel Põhijoonis. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile ja projektide lahendustele. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (maaüksusi teenindamiseks vajalik tehnika). Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel, arvestuslikult 2 sõiduauto kohta. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Juurdepääsuks Ninanuki maaüksusele seatakse juurdepääsu reaalservituut Karjalasma metskond 38 maaüksusele teed kasutava Ninanuki maaüksuse kasuks. Jalgsi avaliku juurdepääsude kallasrajani tagamiseks sõlmitakse kohaliku Ninanuki maaüksuse omaniku, Saaremaa Vallavalitsuse ja Karjalasma metskond 38 maaüksuse omaniku vahel vastavasisuline kokkulepe (näiteks tee avaliku kasutuse leping, juurdepääsuservituudi leping, isikliku kasutusõiguse leping vms.). Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad katastriüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Rasketehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. 1.15 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 20 - 40 November 2023 Saaremaa vald, Saare maakond TRIIGI KÜLAS NINANUKI DETAILPLANEERING

Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.16 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. Hoonetele ja rajatistele ehituslubade/-teatiste esitamine toimub vastavalt kehtivale Ehitusseadustikule, eratee ehitamiseks Ehitusseadustiku järgi loakohustust pole. 1.16.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Juurdepääsuteele seada reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 2. Jalgsi avaliku juurdepääsude kallasrajani seada Ninanuki maaüksuse omaniku, Saaremaa Vallavalitsuse ja Karjalasma

metskond 38 maaüksuse omaniku vahel avaliku kasutuse või reaalservituudi kokkulepe. 3. Krunti/katastriüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude

valdajate kasuks. 4. Krundi hoonestuse ehitusprojekti(-ide) koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,

töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 5. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade/teatiste taotlemine; 6. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis), sealhulgas

arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

7. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 8. Hoonestuse püstitamine; 9. Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 10. Haljastustööd, lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus.

Jaan Kuusemets Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8 Kutsetunnistus 143008

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Päästeamet

04.12.2023 nr 5-2/6560-1

Triigi külas Ninanuki detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

esitame kooskõlastamiseks Triigi külas Ninanuki detailplaneeringu (vt lisa). Ninanuki

detailplaneering algatati Saaremaa Vallavolikogu 28. mai 2020 otsusega 1-3/30. Planeeringuala

suurusega ca 2,23 ha (algatamisel oli suuruseks ca 2,1 ha, kuid Maa-amet uuendas piire peale

algatamist) hõlmab Triigi külas Ninanuki (katastritunnus 40302:001:0630) katastriüksust.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

planeerimine vana piirivalvekordoni asukohas hoonestuse taastamiseks, liiklusskeemi ja

parkimise lahendamine, haljastuse lahendamine, tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimine,

servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, Läänemere ranna ehituskeeluvööndi

vähendamine planeeritava hoonestusala ja kinnistusisese ligipääsutee ulatuses.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisa: Ninanuki_DP-Triigi_20231127

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 04.12.2023 13:23 Adressaat: Keskkonnaamet <[email protected]>; PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: Triigi külas Ninanuki detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Manused: 5-26560-1 04.12.2023 Väljaminev kiri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere!

Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Triigi külas Ninanuki detailplaneeringu kooskõlastamiseks

esitamine, mis on registreeritud 04.12.2023, numbriga 5-2/6560-1.

Kontaktinfo

Saaremaa Vallavalitsus

Ta l linna 10, Kuressaare, Saaremaa vald Tel 452 5000

e-post: va [email protected]