Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1007871-5

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1007871-5

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi Nordkalk AS

Kontaktisik Liisa Pert

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Kindlustamaks Rakke lubjatehase jaoks vajalikus mahus ja ajalises perspektiivis toorme olemasolu, taotleme lubjakivi kaevandamiseks keskkonnaluba.

Parandustaotluse selgitus Täiendused vastavalt Keskkonnaameti 05.02.2026. kirjale nr DM-115536-23.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Tegevuse täpsem kirjeldus ja põhjendus on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Võimalikud kaasnevad keskkonnamõjud on kirjeldatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Aadress Rava metskond 432, Jalalõpe küla, Järva vald, Järva maakond

Territoriaalkood 2156

Katastritunnus(ed) 25701:001:0371, 25702:002:0081

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6548471, Y: 611090

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Muru-Marguse (25702:002:0081), Rava metskond 432 (25701:001:0371).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Järva vald, Järva maakond 0255

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Käitluskoha jrk nr 1.

Nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Kood

Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Rava metskond 432, Jalalõpe küla, Järva vald, Järva maakond 25701:001:0371 X: 6548472, Y: 611090

Muru-Marguse, Jalalõpe küla, Järva vald, Järva maakond 25702:002:0081 X: 6548183, Y: 610765

Käitluskoha põhitegevusala (EMTAK) 0811 - Dekoratiivkivi, lubjakivi, kipsi, kiltkivi ja muu kivi kaevandamine

Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma

Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla

Asukoha üldiseloomustus Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas kinnistutel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru- Marguse (katastritunnusega 25702:002:0081).

Karinu IV lubjakivikarjääri katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas), osaliselt on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga lääne suunas jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku.

Taotletavast Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest itta ~31 m kaugusele jääb Türje-Karinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Kogu taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri ala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid. Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga.

Taotletavale Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~ 150 m kaugusele loodesse Kairi kinnistule (katastritunnus 25702:002:0560) ning ~ 330 m kaugusele Mäetipi kinnistule (katastritunnusega 78702:002:0052).

Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik (t/a) Maksimaalne (t/a)

Ladustamine R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 108 600 108 600

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul2/27

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 74 000 74 000 74 000

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

34 600 34 600 34 600

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Vorm ei ole asjakohane.

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg (nt päevades, kuudes, aastates)

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

Mäeeraldise teenindusmaa

X: 6548434, Y: 611062

Katendi- ja sõelmepuistangud moodustatakse stabiilsele pinnasele mäeeraldise teenindusmaale ja seal ei esine intensiivset pinnavee liikumist.

Kaevandamisloa kehtivuse jooksul 2 000 000 1 036 000 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei 1 110 000 612 000

01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed

Ei 890 000 424 000

3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Vorm ei ole asjakohane.

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Vorm ei ole asjakohane.

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Vorm ei ole asjakohane.

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga

Seotud failid

Failid Lisa 1: Selgitus__1_.docx

3/27

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane.

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane.

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane

3.11. Lisad

4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

Kinnitus saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kohta.

Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel

Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Jaatmekava__Karinu_IV_.pdf

Prügila käitamine

Prügila või jäätmehoidla järelhooldus

Jäätmehoidla käitamine

Kaevandamisjäätmete hoidla alternatiivsed asukohad Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Ala kirjeldus: Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas kinnistutel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse (katastritunnusega 25702:002:0081). Karinu IV lubjakivikarjääri katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas), osaliselt on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga lääne suunas jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku. Taotletavast Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest itta ~31 m kaugusele jääb Türje-Karinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool

4/27

sõiduraja telge). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu. Vastavalt Järva Vallavalitsusest saadud infole väheneb uue üldplaneeringuga tee kaitsevööndi laius 15 meetrini, mille järgselt on vajadusel võimalik nihutada mäeeraldise teenindusmaa piiri 5 m tee poole. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Kogu taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri ala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid. Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga. Taotletavale Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~ 150 m kaugusele loodesse Kairi kinnistule (katastritunnus 25702:002:0560) ning ~ 330 m kaugusele Mäetipi kinnistule (katastritunnusega 78702:002:0052).

Geoloogiline ja hüdro(geo)loogiline kirjeldus: Karinu IV lubjakivikarjääri alal fikseeriti geoloogilise uuringu ajal keskmine veetase abs kõrgusel 93,5 m. Veetasemed mõõdeti erinevatel aastaaegadel ning veetaseme sesoonne kõikumine oli kuni 5 m. Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Siluri ladestu Juuru lade jaotub vaadeldavas piirkonnas Karinu, Tammiku ja Varbola kihistusteks, millest vettandvad on Karinu ja Tammiku kihistud, moodustades maapinnalt esimese põhjaveekihi. Nimetatud veekiht toitub eelkõige sademetest ning moodustab märkmisväärse osa karjääri sisse voolavast veest. Õhukese pinnakatte tõttu on veekihi vesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Keemiliselt koostiselt on veekihi põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,2 - 0,4 g/l. Kohati esineb vees looduslikult suur rauasisaldus. Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina kihistu savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt esimese veekihi ja Porkuni-Pirgu veekihi vahel. Seega ei osale Porkuni-Pirgu veekiht Karinu IV lubjakivikarjääri vee moodustumisel ning veekiht ei ole mõjutatud kaevandamistegevusest.

Vee erikasutuse kirjeldus: Kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris asub kaevandatav maavara põhjavee tasemest sügavamal, mistõttu tuleb maavara kaevandamiseks põhjavee taset alandada. Selleks on vajalik taotleda keskkonnaloa koosseisus veeluba karjäärist vee väljapumpamiseks ning selle suublasse juhtimiseks. Karjäärist välja pumbatud vesi suunatakse läbi äravoolukraavi töötavasse Karinu lubjakivikarjääri, kust see suunatakse Suurjärve. Võrreldes loodusliku keskmise veetasemega alandatakse veetaset ~3 m võrra ning geoloogilise uuringu käigus saadud hüdrogeoloogiliste andmete põhjal ulatub veetaseme alandamise mõju maksimaalselt kuni 1300 m kaugusel karjääri keskelt ning kuni 1000 m kaugusele taotletava mäeeraldise piirist. Hinnanguline vee juurdevool taotletavasse Karinu IV lubjakivikarjääri on 1 865 m3/ööp (külgnevatest kivimitest) + 114 m3/ööp (sademevesi) =1 979 m3/ööp. Karjäärist ärajuhitav vee kogus sõltub suurel määral sademete hulgast, mis kvartalite lõikes erineb oluliselt. Sellest tulenevalt palume jätta karjäärist ärajuhitava vee kvartaalsed kogused lahtised ning määrata loaga aastane karjäärist ärajuhitav vee kogus.

Vee erikasutamise mõju: Põhjavee väljapumpamisega karjäärist kaasneb veetaseme alanemine ka karjääri ümbritsevatel aladel. Maavaravaru kaevandamisel ning veetaseme maksimaalsel alandamisel (~3 m) kujuneb ümber karjääri Siluri-Ordoviitsiumi veekihis alanduslehter ulatusega maksimaalselt 1000 m karjääri servast. Esialgse arvutuse kohasesse Karinu IV lubjakivikarjääri veealanduse mõjuraadiussesse (650 m karjääri servast) jääb 8 majapidamist Türje külas – Savitamme (katastritunnusega 78702:002:1080), Madise (katastritunnusega 78601:001:0006), Tooma (katastritunnusega 78702:002:0027), Siimu (katastritunnusega 78702:002:0144), Mäetipi (katastritunnusega 78702:002:0052), Pikari (katastritunnusega 78702:002:0086), Teeriku (katastritunnusega 78702:002:0217) ning 2 majapidamist Jalalõpe külas – Kairi (katastritunnusega 25702:002:0560) ja Nuutre (katastritunnusega 25702:002:0070). Keskkonnamõju hindamise käigus on täpsustatud taotletava karjääri veealanduse mõjuraadius ning määratud vajalikud leevendusmeetmed veealandusega kaasneva mõju minimeerimiseks. Lisaks selgitatakse KMH käigus välja hoonestatud kinnistute veevarustus ning vajadusel peab arendaja tagama veevarustuse kinnistul. Kaevandamistegevusega reovett ei teki. Ärajuhitav vesi moodustub karjääri külgnevatest kivimitest sisse voolavast põhjaveest, sademete ja lume sulamise veest. Peamiseks saasteaineks, mis lubjakivikarjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne eesvoolu juhtimist setitatakse settebasseinis. Settebasseini põhja sadestunud heljum on samast looduskeskkonnast pärit keemiliselt inertne materjal, mida on nõrutatult võimalik kasutada müravallide rajamiseks ja karjääride korrastamisel. Osa lõhkamistöödel tekkivast heljumist settib ka karjääri põhja. Kuna karjääri lamamiks on vettpidavad kivimid, siis heljumi põhjavette infiltreerumist ei ole oodata. Lõhkamistöödel maapinna vibreerimine võib põhjustada ajutist põhjavee häguseks muutumist. Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Reostus võib levida väljapumbatava veega eesvooludesse. Kuna karjääri lamamiks on vettpidavad kivimid, siis reostuse levik põhjavette on vähe tõenäoline. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega

5/27

4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane.

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

(absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel on reostusoht vähene.

Seire: Veeseaduse § 130 lõige 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000 - 9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHTcr), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Seega seiratakse karjääri väljalaskmes pH-d, KHTCr, BHT7 ning heljumi sisaldust 1 x poolaastas (2 x aastas).

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist välja pumbatav vesi juhitakse töötavasse Karinu lubjakivikarjääri, kust see pumbatakse olemasoleva tehnikaga Suurjärve. Suurjärvest omakorda valgub vesi isevoolselt Väikejärve. Eelnevalt nimetatud veekogudest toimub liigvee juhtimine karstide kaudu lubjakivimitesse. Tiigi vesi on selge, värvitu ja lõhnatu ning seal elavad kalad. Suurvee ajal ja sademeterikastel perioodidel kui karstide neeldumisvõime ei ole piisav, pumbatakse Suurjärvest osa vett Kogre pumpla kaudu mööda survetorustikku 4,5 km kagu suunas katastriüksusel „Oru“ (tunnus 25702:004:0171) asuvasse Metsla karsti (keskkonnaregistrikood LTA1000602). Vee suublate olukord on rahuldav, saasteallikad puuduvad ning vee juhtimisega karstiavaustesse probleeme ei ole olnud.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 4: selgitus_riigimaa.docx

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Pumbad.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Kaevude veetasemete seire.

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

6/27

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist

Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde nimi UUS

Veehaarde kood UUS

Puurkaevu katastrinumber UUS

Kas puurkaevul on olemas kasutusluba Ei

Lisage põhjendus, kui kasutusluba puudub Karjääri puurkaevu ei rajata, karjääri kogunevat vett pumbatakse välja karjääri paigaldatud pumplas

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6548223, Y: 611463

Põhjaveekiht Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogum

Kas veevõtt toimub kinnitatud varuga seotud põhjaveekihist ja piirkonnast? Ei

Joogivee kasutamine või tootmine Ei

Kas sanitaarkaitseala on vähendatud? Ei

Veehaarde tehniline ja sanitaarne seisukord Pumplat ei ole keskkonnaloa taotlemise ajal rajatud

Veevõtuseadmete iseloomustus

Võetava vee koguse määramise viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Pumba tootlikkuse ja pumba töötundide alusel

Võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused Lisa 5: Voetava_vee_kvaliteeti_iseloomustavad_analuusitulemused.docx

Toimub võetava vee töötlemine Ei

Taotletav veevõtt (m³) Vee kasutusala Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Sekundis

Karjäärist väljapumbatav vesi 2025-2055 1 095 000 3 000

Taotletav veevõtt antud veehaardes kokku aastas (m³) 1 095 000

Põhjaveevaru uuringu aruanne Lisa 6: Karinu_IV_KMH_aruanne_22.05.25__1_.pdf

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine

Kas soovite moodustada puurkaevude gruppi? Ei

Puurkaevude grupi või gruppide kirjeldus

Põhjavee täiendamiseks, allalaskmiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks kasutatav vee hulk (m³) Planeeritav tegevus Põhjaveekiht I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kvartalis Aastas Ööpäevas Sekundis Põhjavee allalaskmine Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) 273 750 273 750 273 750 273 750 180 400 1 095 000 3 000

7/27

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi UUS

Väljalaskme kood UUS

Väljalaskme tüüp Puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6548222, Y: 611471

Suublasse juhtimise liik Põhjavette juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2025-2055 273 750 273 750 273 750 273 750 1 095 000 3 000 Arvestuslik

Vee koguse arvestuse viis Arvestuslik

Võetava vee koguse mõõtmisvahend(id) Pumba tootlikkuse ja pumba töötundide alusel

Põhjavee kvaliteedi ja/või põhjavee taseme alandamise jälgimiseks kavandatavad seirepunktid Seirepunkti nimetus Koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus Kubja X: 6547840, Y: 612637 Veetase Kord kuus Mäetipi X: 6548808, Y: 610673 Veetase Kord kuus Siimu X: 6549043, Y: 610549 Veetase Kord kuus Savitamme X: 6548780, Y: 611519 Veetase Kord kuus Kairi X: 6548529, Y: 610680 Veetase Kord kuus Nuutre X: 6548034, Y: 610408 Veetase Kord kuus

Põhjavee täiendamise, põhjavee taseme alandamisega või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise kirjeldus

Veetaseme maksimaalsel alandamisel (~3 m) karjääris kujuneb ümber selle Siluri-Ordoviitsiumi veekihis alanduslehter ulatusega 650 m karjääri servast.

Peamiseks saasteaineks, mis lubjakivikarjääris toimuvate tööde käigus vette satub, on lõhkamistöödel tekkiv heljum. Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Kuna karjääri lamamiks on vettpidavad kivimid, siis heljumi ja reostuse põhjavette levik on vähetõenäoline. Lõhkamistöödel maapinna vibreerimine võib põhjustada ajutist põhjavee häguseks muutumist karjääris ja selle lähialal.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Naftasaaduste reostuse korral tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Heljumi setitamiseks rajatakse settebassein.

8/27

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

2025-2055 Heljum 40 mg/l

2025-2055 BHT7 15 mg/l

2025-2055 KHT 125 mg/l

2025-2055 pH 6-9 9 pH ühik

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6548222, Y: 611471 heljum 1 kord poolaastas

Üksikproov X: 6548222, Y: 611471 BHT7 1 kord poolaastas

Üksikproov X: 6548222, Y: 611471 KHTCr 1 kord poolaastas

Üksikproov X: 6548222, Y: 611471 pH 6-9 1 kord poolaastas

Suubla

Suubla nimetus Suurjärv (Karinu Suurjärv)

Suubla kood VEE2054840

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

9/27

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk

5.1. Heiteallikad 10/27

5.1. Heiteallikad

5.2. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Diislikütus 86.10 tonni

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​‐ mõõt, m

Väljumis ​‐ kõrgus, m

Joon ​‐ kiirus, m/s

Tempera ​‐ tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP

K1 Puurimine X: 6548355, Y: 611106

0.50 1 5 10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

K2 Lõhkamine X: 6548342, Y: 611076 X: 6548371, Y: 611133

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

K3 Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine)

X: 6548302, Y: 611133 X: 6548330, Y: 611188

10 040623 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - pealmaakaevandamine (v.a tahkete fossiilkütuste kaevandamine)

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08122 - Killustiku tootmine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

0.56

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

11/27

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi OÜ Inseneribüroo STEIGER

Registrikood/isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104, Tallinn

Telefon 56251171

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus; - Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining; - Environment Canada, Pits and Quarries Reporting Guide; - Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles; - AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing. - Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"

12/27

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri lähteandmed pärinevad maavara kaevandamise loa taotluse materjalidest, mis on toodud käesoleva taotluse 5. eriosas - Maapõu ning tuginevad arendajalt saadud informatsioonile.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas kinnistutel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse (katastritunnusega 25702:002:0081).

Karinu IV lubjakivikarjääri katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas), osaliselt on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga lääne suunas jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku.

Taotletavast Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest itta ~31 m kaugusele jääb Türje-Karinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge). Taotletav mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu. Vastavalt Järva Vallavalitsusest saadud infole väheneb uue üldplaneeringuga tee kaitsevööndi laius 15 meetrini, mille järgselt on vajadusel võimalik nihutada mäeeraldise teenindusmaa piiri 5 m tee poole.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Kogu taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri ala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid. Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga.

Taotletavale Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~ 150 m kaugusele loodesse Kairi kinnistule (katastritunnus 25702:002:0560) ning ~ 330 m kaugusele Mäetipi kinnistule (katastritunnusega 78702:002:0052).

Heiteallikate täpset asukohta taotletava karjääri piires ei ole võimalik määratleda, kuna töö käigus nende asukoht muutub vastavalt mäetööde arengule, kuid heiteallikad tootmisterritooriumi piirest töö ajal ei välju.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 7: Kaitise_asukoha_plaan.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 8: Kaitise_asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Olulised geograafilised (maapinna asukohast ja reljeefist tulenevaid) ja tehnogeensed objektid (infrastruktuuri jm rajatised), mis mõjutaksid oluliselt saasteainete hajumistingimusi, taotletava käitise lähipiirkonnas (kuni 500 m kaugusel tootmisterritooriumi piirist) puuduvad.

Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Väike-Maarja meteoroloogiajaam. Perioodi 1991 - 2020 aastate keskmised meteroloogilised andmed on alljärgnevad: - Aasta keskmine õhutemperatuur: 5,4 °C - Aasta keskmine tuule kiirus: 3,7 m/s - Aasta keksmine sademete hulk: 684 mm

Aastane tuule suuna jaotus (tuulteroos) on toodud alljärgneval graafikul:

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

13/27

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal Mining (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s09.pdf) Environment Canada Pits and Quarries Reporting Guide (https://www.canada.ca/en/environment-climate-change/services/national- pollutant-releaseinventory/report/pitsquarries-guide.html#s8_8) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf) AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing (http://www.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf) Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998 Keskkonnaministri 24.11.2016. a määrus nr 59 "Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" Keskkonnaministri 27.12.2016. aasta määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Käitise heiteallikate töötamisega kaasnevate saasteainete heitkoguste arvutusnäited on esitatud manuses olevas failis.

Manused Lisa 9: Arvutuskaigu_naidised_Karinu_IV.docx

Heite ​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Puurimine (K1) Tekstiilfiltrid 12 Pole vajalik, sest filtreid hooldatakse perioodiliselt, mis tagab nende töö efektiivsuse PM-sum Osakesed 99,5 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 99,5 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 99,5 %

Muud heite vähendamise meetmed - Purustus-sorteerimissõlmest ja killustiku laadimisega kaasneva tolmu minimiseerimiseks tuleb kuival perioodil materjali ja laoplatse niisutada. - Hoida purustus-sorteerimissõlme generaatori põleti / küttekolle korras. - Kasutada kvaliteetset kütust.

14/27

Heiteallikas Puurimine (K1)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 0 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

15/27

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Lõhkamine (K2)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

16/27

07 - 08 0 0 0

08 - 09 0 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (K3)

Koormus Tööstus kaks vahetust E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

17/27

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 0 0 0

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

18/27

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane.

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Purustus-sorteerimissõlm X: 6548314, Y: 611106 Purustus-sorteerimissõlm X: 6548314, Y: 611106

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

III või IV kategooria 60 55 Vastab 45 0

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 10: Mura_hajumise_plaan.pdf

Lisa 11: Mura_hajumise_plaan.pdf

Mõjutatavad müratundlikud alad Müra jääb normi piiresse.

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Müra jääb normi piiresse.

19/27

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline

heitkogus M Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või

siht ​väärtus Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool

tootmisterritooriumi, ∑Cm Suhe Cm / Keskmistamisaeg

K4 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.024 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 59 0.006

K4 7446-09- 5

Vääveldioksiid 0 g/s 1 tund 350 µg/m³ 18 0.051 24 tundi 125 µg/m³ 0.61 0.005

K4 10102- 44-0

Lämmastikdioksiid 0.062 g/s 1 tund 200 µg/m³ 132 0.66 1 aasta 40 µg/m³ 1.60 0.04

K4 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.003 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 4.80 0.001 24 tundi 2 000 µg/m³ 0.84 0

K4, K1, K3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.016 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.40 0.016

K4, K1, K3 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.085 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 29 0.58 1 aasta 40 µg/m³ 1.80 0.045

K2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.06 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.001 0

K2 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.098 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 13 0.26 1 aasta 40 µg/m³ 0.12 0.003

K2 630-08-0 Süsinikmonooksiid 4.25 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 15 0.002

K2 7446-09- 5

Vääveldioksiid 0.125 g/s 1 tund 350 µg/m³ 0.42 0.001 24 tundi 125 µg/m³ 0.08 0.001

Koosmõju kirjeldus Taotletava käitise heiteallikatest kattuvad ajaliselt puurtööd (K1), purustus-sorteerimissõlm (K3) ja diiselgeneraator (K4). Lõhketööde (K2) läbiviimise ajal on karjääris tööd peatatud ning koosmõju teiste taotletava käitise heiteallikatega ei esine.

Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav

näitaja Seire sagedus Saasteaine

CAS nr

Nimetus Selgitused (vajaduse korral)

Purustus- sorteerimissõlm

Müra Mäetööde esimesel aastal 2x aastas II või III kvartalis. Seire sagedus täpsustatakse KMH käigus.

Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult suurimast müraallikast.

Õhukvaliteedi seire Saasteaine Seire sagedus Välisõhu kvaliteedi

pidevseire jaama asukoht

Andmete hõive kriteeriumid

CAS nr

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Seireandmete edastamine Avalikustamine

20/27

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

PM10 Peened osakesed (PM10)

Mäetööde esimesel aastal 2x aastas II või III kvartalis (tootmise kuival perioodil).Mõõtmise ajal peab karjäär töötama tavapärasel viisil ning mõõtepunkt paiknema tootmisterritooriumi piiril allatuult heiteallikatest. Vajalik seire täpsustatakse KMH käigus.

Seiretulemuste protokoll, kus on kajastatud peenosakeste mõõdetud 24-tunni keskmistatud väärtus, edastatakse Keskkonnaametile.

Ettevõte täiendavalt seiretulemusi avalikustada ei plaani.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Breeze Aermod Pro 9.1

Arvutamiseks valitud meteoaasta Viimase 3 aasta meteoandmed (2018-2020)

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Vastavalt tabelile 4.4.1

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Väike-Maarja meteoroloogiajaama viimase 3 aasta andmed

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Breeze Aermod Pro 9.1

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile; Eesti põhikaart ja Maa-ameti maapinna kõrgusmudel, Maa-amet 2021

21/27

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

KOTKASe heiteallikate registri põhjal teised paiksed heiteallikad taotletava käitise lähiümbruses (kuni 500 m ulatuses käitise piirist) puuduvad, mistõttu koosmõju ei esine.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Käitise heiteallikate töötamisega ei kaasne olulist õhukvaliteedi taseme muutumist ega halvenemist väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri ega lähimate majapidamiste juures.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Hajumisarvutuste kaardid on lisatud väljavõtted piltidena.

Manused Lisa 12: Hajumispildid_Karinu_IV_06.2021.rar

Lisa 13: Karinu_IV_lisa_08.21.rar

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Modelleeritud saasteainete hajumisarvutuste kohaselt ei levi taotletava käitise heiteallikate töötamisega saasteainete ülenormatiivsed kontsentratsioonid väljapoole käitise piiri ning ei põhjusta olulist õhukvaliteedi langust väljaspool tootmisterritooriumi. Samuti ei levi ülenormatiivsed saasteainete kontsentratsioonid lähimate majapidamisteni.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Ülenormatiivne müra (enam kui 60 dB) levib peamiselt käitise territooriumil töötavate müraallikate lähiümbruses, maksimaalselt kuni umbes 120 m kaugusele. II kategooria päevast piirnormi 60 dB käitise tootmisterritooriumi piirist väljaspool ei ületata. Modelleeritud müra leviku kohaselt ei ületata käitise töötamisega II kategooria piirnormi 60 dB ka lähimate tundlike objektide (majapidamiste) õuealadel. Arvutatud müra väärtused jäävad tootmisterritooriumi piiril maksimaalselt tasemele 56 dB. Kasutatud arvutus on konservatiivne ega arvesta ümbruskonna reljeefi ja masinate paiknemist süvendis. Täpne müra modelleerimine teostatakse KMH käigus ning pakutakse ka vajalikud leevendusmeetmed mõju vähendamiseks.

Müra levikut aitab lokaliseerida mäetööde edenemisel kaevandatud alale tekkiv süvend ning tootmisterritooriumi piirile rajatavad katendimaterjalist müratõkkevallid.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Suurim välisõhu saastatuse tekitamise osakaal on purustus-sorteerimissõlmel koos laadimistöödega (heiteallikas nr 3). Suurima osakaaluga saasteaine on tahked osakesed. Valdavalt sadestub enamus tahkete osakeste heitkogusest maha heiteallika läheduses ning edasikanne kaugemale võib esineda vaid tugeva tuule korral kuival ajal.

22/27

5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt taotluse tabelis 4.6 toodule.

Heitkoguste vähendamiseks tuleks: - Niisutada kuival perioodil purustussõlmest ja killustiku laadimisest tuleva tolmu minimiseerimiseks töödeldavat materjali ja laadimisplatse. - Kasutada materjali transpordil koormakatteid. - Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel. - Hoida purustussõlme generaatori põleti / küttekolle korras. - Kasutada kvaliteetset kütust. - Mitte teostada lõhkamisi tugeva tuule korral.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Soovituslik kontrollida päevast mürataset kohapealsete mõõtmistega ning teostada PM10 kontsentratsioonide seire.

Mõõtmiste ajal peab karjäär töötamata tavapärasel viisil. Mõõtmistulemuste usaldusväärsuse tagamiseks peaks mõõtmised olema teostatud akrediteeritud mõõtja poolt.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Töödeldava materjali niisutamine, laoplatside ja karjäärisiseste teede niisutamine.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Muid ebasoodsaid keskkonnahäiringuid ei esine või on need käsitletud maavara kaevandamise loa seletuskirjas.

Muud heite vähendamise meetmed

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Puurimine (K1) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.006 g/s 0.002 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 0.001 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s 0.001 t Jah

Lõhkamine (K2) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.189 g/s 0.058 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.098 g/s 0.03 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.006 g/s 0.002 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1 g/s 0.306 t Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 4.25 g/s 1.301 t Jah 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.125 g/s 0.038 t Jah

Purustus-sorteerimissõlm (purustamine ja sõelumine, laadimine) (K3) PM-sum Osakesed Tavaheide 0.175 g/s 1.159 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.079 g/s 0.526 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.01 g/s 0.066 t Jah

23/27

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.306 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.301 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.038 t PM-sum Osakesed 1.219 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.557 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.069 t

24/27

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 17

Maardla nimetus Karinu

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Karinu IV lubjakivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 19.21

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 26.67

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 612

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehituslubja põletamine, fillerite valmistamine, killustiku tootmine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 55 000

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

28 plokk 0802 - tehnoloogiline lubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 436 tuh m³ 01.01.2019

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0802 - tehnoloogiline lubjakivi 1 412 tuh m³

Geoloogilised uuringud

25/27

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Nordkalk AS

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Jarm-046

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 20.11.2020

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

Geoloogiafondi number EGF 8983

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/19/379

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.02.2019

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu, looduslikult taastuv ala

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 14: Maeeraldise_plaan.asice

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 15: Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 16: Korrastatud_ala_plaan.asice

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 17: Seletuskiri__Karinu_IV___1_.asice

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 18: Jarva_maakonna_Karinu_lubjakivimaardla_registrikande_muutmine.bdoc

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 19: Uuringuaruanne__Karinu_IV__2019_01_01.pdf

Kaevandamisjäätmekava Lisa 20: Jaatmekava__Karinu_IV_.pdf

GIS ja CAD failid Lisa 21: lamam_EH.dgn

Lisa 22: horisontaal_EH.dgn

Lisa 23: Karinu_IV_piirid.dgn

Maaomanike kooskõlastused Lisa 24: Nousolek_kaevandamiseks.asice

26/27

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad Vorm ei ole asjakohane.

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Info esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.

27/27

<50 dB

<55 dB

<60 dB

<65 dB <70 dB

<75 dB

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas Erki Vaguri

1:5000Järva vald, Järva maakond

Karinu IV lubjakivikarjäär

Graafiline lisa 2/2

14.06.2021Epp Kuslap

21/3401

Tootmisterritooriumi piir

Mäeeraldise piir

Karinu luvjakivikarjääri tootmisterritooriumi piir

Müraallikas (max 110 dB)

Müra hajumise plaan

for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil

süvendis.

maapinna relieefiga ega masinate paiknemisega

2. Müra hajumise arvutuses pole arvestatud

Maa-ameti 2021 alusandmeid.

1. Plaani koostamisel on kasutatud

Märkused:

N

<80 dB

<50 dB

<55 dB

<60 dB

<65 dB <70 dB

<75 dB

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas Erki Vaguri

1:5000Järva vald, Järva maakond

Karinu IV lubjakivikarjäär

Graafiline lisa 2/2

14.06.2021Epp Kuslap

21/3401

Tootmisterritooriumi piir

Mäeeraldise piir

Karinu luvjakivikarjääri tootmisterritooriumi piir

Müraallikas (max 110 dB)

Müra hajumise plaan

for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil

süvendis.

maapinna relieefiga ega masinate paiknemisega

2. Müra hajumise arvutuses pole arvestatud

Maa-ameti 2021 alusandmeid.

1. Plaani koostamisel on kasutatud

Märkused:

N

<80 dB

<50 dB

<55 dB

<60 dB

<65 dB <70 dB

<75 dB

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas Erki Vaguri

1:5000Järva vald, Järva maakond

Karinu IV lubjakivikarjäär

Graafiline lisa 2/2

14.06.2021Epp Kuslap

21/3401

Tootmisterritooriumi piir

Mäeeraldise piir

Karinu luvjakivikarjääri tootmisterritooriumi piir

Müraallikas (max 110 dB)

Müra hajumise plaan

for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil

süvendis.

maapinna relieefiga ega masinate paiknemisega

2. Müra hajumise arvutuses pole arvestatud

Maa-ameti 2021 alusandmeid.

1. Plaani koostamisel on kasutatud

Märkused:

N

<80 dB

25702:002:0081

Muru-Marguse

Rava metskond 432

25701:001:0371

Türje-Karinu tee 25701:001:0325

Laanetaguse

78702:002:0031

25701:001:0371

Rava metskond 432

Muru-Marguse

25702:002:0081

Põlluääre

25701:001:0286

86

88

90

92

94

96

98

100

102

104

106

108

86

88

90

92

94

96

98

100

102

104

106

84

82

1 :2

1 :2

1 :2

1 :2

98

100

102

104

96

94

92

90

88

86

84

82

106

108

98

100

102

104

96

94

92

90

88

86

84

82

106

80

29.01.2018

vt. 94,36 m

22.11.2017

vt. 94,90 m

08.05.1966

vt. 95,80 m

22.01.2018

vt. 94,97 m

08.05.1966

vt. 95,60 m

Plokk 28 aT

Plokk 28 aT

Plokk 27 aT

Plokk 31 aR

Plokk 30 aR

Plokk 31 aR

P lo

k k 6 P

Plokk 6 P P lo

k k 6 P

P lo

k k 2

8 a

T

P lo

k k 2

8 a

T

Läbilõige II-II'W m

E m

Läbilõige V-V'N m

S m

7,5

8,5

9,6

11,0

12,4

15,2

4,4

5,7

7,0

3,1

8,3

9,6

10,5

11,1

13,4

2,0

5,5

7,0

8,5

4,0

9,7

11,2

12,7

13,8

16,6

18,2

2,0

3,2

4,5

5,9

7,3

8,7

10,0

11,5

12,9

14,5

13,7

10,8

9,5

8,0

7,0

5,5

3,8

12,9

2,6

2,8

4,5

5,0

6,5

8,0

9,5

11,0

7/18-1

7/18-2

7/18-3

7/18-4

7/18-5

7/18-6

7/18-7

7/18-8

7/18-9

21,0

15,0

13,0

11/18-9

11/18-8

11/18-7

11/18-6

11/18-5

11/18-4

11/18-3

11/18-2

11/18-1

108

109

110

111

112

113

114

7/18-1

7/18-2

7/18-3

7/18-4

7/18-5

7/18-6

7/18-7

7/18-8

7/18-9

15,7

16,5

1/18-1

1/18-2

1/18-3

1/18-4

1/18-5

1/18-6

1/18-7

1/18-8

12,1

19

20

21

22

23

24

25

PA-11/18

103,36

PA-10/18

100,50

PA-311/65

PA-7/18

100,56

PA-314/65

PA-1/18

99,43

105,20*

102,20*

1:2

30.01.2018

vt. 94,45 m

1

1

1

1

1

1

1

Kasvukiht

Liivsavimoreen

(Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik)

Lubjakivi

(Juuru lade, Varbola kihistu)

Lubjakivi,

Järva-Jaani kihistik)

(Raikküla lade, Nurmekunna kihistu,

Lubjakivi,

Karinu kihistik)

(Juuru lade, Tamsalu kihistu,

Lubjakivi

Prognoosvaru ploki piir (P)

Aktiivse tarbevaru (aT) ja aktiivse reservvaru (aR) piir

Teekaitsevöönd

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

05.04.2021Epp Kuslap

Erki Vaguri

1 : 2 000

Nordkalk AS

Järva vald, Järva maakond

Karinu IV lubjakivikarjäär

Lääne-Viru maakond 46301 F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald,

[email protected]

Geoloogilised läbilõiked

2 / 3

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2349).

geoloogilise uuringu aruande (varu seisuga 01.01.2019) geoloogilisi läbilõikeid

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

1. Kõrgused on EH2000 süsteemis.

Märkused:

0 200 m100

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

21/3401

Keskmine kaevandamise eelne ja järgne veetase

Maapinna hoidetervik ja selle nõlvus

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

5,0

5,9

7,8

9,3

10,7

12,5

14,0

16,0

PA-5/18

102,95 Puuraugu nr

Puuraugu suudme abs kõrgus, m

Puuraugu sügavus maapinnast, m

Proovi nr

Sügavus maapinnast, m

Mõõdistamise aeg

Veetaseme abs kõrgus, m

16/87 - 1987. a uuring 307/65 - 1965. a uuring 1/18 - 2018. a uuring

Proovimisintervall

* uuringuaegne puuraugu suudme abs kõrgus, m (EH2000)

5/18-1

5/18-2

5/18-3

5/18-4

5/18-5

5/18-6

5/18-7

5/18-8

18,0

S jrV

S tmT

S tmK

S jrV

S tmT

S tmK

S nrJr

1

S tmK 1

S tmT 1

1 S vr

S nrJr

Järva maakonna Karinu

lubjakivimaardla registrikande

muutmine

Nordkalk AS esitas Maa-ametile Karinu lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse reservvaru varu

osalise ümberhindamise ning täiendava tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru ja

ehituslubjakivi aktiivse reservvaru arvele võtmise aruande (saabunud 05.02.2019, kirja

registreerimise nr 9-3/19/1100). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal

(Keskkonnaamet on 21.11.2017 andnud Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr Jarm-

046).

OÜ Inseneribüroo STEIGER on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate

nimistusse tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru kogumahus 2 648 tuh m3 ja ehituslubjakivi

aktiivne reservvaru kogumahus 2 123 tuh m3. Tarbevaru lamamis asuv varu esitati kinnitamiseks

reservvaruna, kuna tarbevaruna kinnitamiseks on edaspidi vajalik teha täiendavad laboratoorsed

analüüsid kivimi sobivuse hindamiseks tänapäevaste nõuete järgi.

Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 26-31. plokk), mis paiknevad Järva maakonnas

Järva vallas Jalalõpe ja Karinu külades riigile kuuluvatel kinnisasjadel Muru-Marguse

(katastritunnus 25702:002:0081), Türje (katastritunnus 25701:001:0284), Karinu lubjakivikarjäär

(katastritunnus 25702:004:0550), millede valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus

Maa-amet ja Rava metskond 432 (katastritunnus 25701:001:0371), Rava metskond 108

(katastritunnus 25501:001:0201), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus ning eraomandisse kuuluval kinnisasjal Põlluääre (katastritunnus

25701:001:0286).

Aruandes moodustatud 26. ja 29. varuplokid hõlmavad osaliselt Karinu lubjakivimaardla

ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 5. plokki ning jäävad osaliselt kehtivate lubade Karinu karjääri

mäeeraldise (kaevandamisloa number Jarm-042), Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldise

(kaevandamisloa number KMIN-097) ja Karinu III lubjakivikarjääri mäeeraldise (kaevandamisloa

number L.MK/332246) teenindusmaa alale. Maavara säästva kasutamise ja piirkonna ühtse

korrastamise põhimõtet arvestades on varu arvutatud ka väljapoole uuringuruumi, Põlluääre

katastriüksusele. Aruandele on lisatud Põlluääre kinnisasja omaniku nõusolek maavara varu arvele

võtmise osas.

Keskkonnaregistrisse kandmiseks esitatud varuplokid kattuvad täielikult Pandivere ja Adavere-

Põltsamaa nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistri kood LTA1000001).

KORRALDUS

22. veebruar 2019 nr 1-17/19/379

2

Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 10.06.2005 - 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri

26.05.2005. a määruses nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu

tegemise kord“ sätestatud nõuetest ning loetakse keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 46

kohaselt nõuetele vastavaks. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 nõuete kohaselt on

reservvaruna arvele võetav ehituslubjakivi madalamargiline. Maa-amet keskkonnaregistri

maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande

alusel keskkonnaregistri kannet.

Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333

„Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punktide 2 ja 3, keskkonnaministri 13.01.2005

määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 30, maapõueseaduse § 21 lõigete

1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 3 ja 6, keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise

uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,

metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,

lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 45 lõike 2 ning

keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:

1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande „Karinu

lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga

01.01.2019 keskkonnaregistri maardlate nimistus Karinu lubjakivimaardla registrikannet ja

kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:

1.1 tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 14,06 ha – 685 tuh m3 (26. plokk),

1.2 ehituslubjakivi aktiivne reservvaru pindalal 14,06 ha – 850 tuh m3 (29. plokk, 26. ploki

lamamis),

1.3 tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 8,45 ha – 355 tuh m3 (27. plokk),

1.4 ehituslubjakivi aktiivne reservvaru pindalal 8,45 ha – 615 tuh m3 (30. plokk, 27. ploki

lamamis),

1.5 tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 21,52 ha – 1 608 tuh m3 (28. plokk),

1.6 ehituslubjakivi aktiivne reservvaru pindalal 21,52 ha – 658 tuh m3 (31. plokk, 28. ploki

lamamis).

2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0017) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva

korralduse punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks Nordkalk AS-le, Inseneribüroo STEIGER OÜ-le,

Keskkonnaametile, Järva vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud

tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

peadirektor

JÄÄTMEKAVA

1. Jäätmekava vajadus

Nordkalk AS taotleb maavara kaevandamise luba Karinu IV lubjakivikarjääri

mäeeraldisele tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks kehtivusajaga 30 aastat.

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,95 ha, sh

mäeeraldise pindala 19,21 ha. Taotletav keskmine aastane kaevandamise maht on

55 tuh m3. Karinu IV lubjakivikarjäärist kaevandatud tehnoloogilist lubjakivi kasutatakse

Rakke tehases kustutamata lubja ja filleri tootmiseks, keemiliselt ebasobiv materjal

kaubastatakse ehituskivina (põhiliselt lubjakivi killustik) ja kaubastamiseks mittesobilik

materjal (sõelmed, katend) kasutatakse karjääri korrastamisel ning põllumajanduses

väetisena (sõelmed).

Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel

on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56 “Kaevandamisjäätmete

käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada

Karinu IV jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu, korduskasutamist

või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas

kinnistutel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse

(katastritunnusega 25702:002:0081).

Karinu IV lubjakivikarjääri katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas),

osaliselt on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga

lääne suunas jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku.

Taotletavast Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest itta ~31 m kaugusele jääb Türje-

Karinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge).

Taotletav mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000

võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Kogu taotletav Karinu IV

lubjakivikarjääri ala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nitraaditundliku ala

olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid. Vaatamata sellele

arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga.

Taotletavale Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad

~ 150 m kaugusele loodesse Kairi kinnistule (katastritunnus 25702:002:0560) ning ~ 330

m kaugusele Mäetipi kinnistule (katastritunnusega 78702:002:0052).

3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Karinu lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustab Juuru lademe Tamsalu kihistu, mis on

esindatud Karinu ja Tammiku kihistikega. Karinu IV lubjakivikarjääris on aluspõhjalised

kivimid kaetud kvaternaarisetetega, mille paksus on muutlik, ulatudes taotletava ala

kaguosas kuni 6,4 meetrini. Valdava osa katendist moodustab kollakaspruun

liivsavimoreen karbonaatse kruusa veeriste ja lubjakivi lahmakatega. Liivsavimoreenis

esinevad aluspõhjast lahti murtud ja moreeniga segipaisatud Raikküla lademe

paelahmakad.

Karinu kihistik moodustab Tamsalu kihistu ülemise osa ja see on esindatud

hallikaspruuni, kollase või helehalli poolafaniitse lubjakiviga. Kohati on kivim

dolomiidistunud. Kihistiku keskmine paksus puuraukude põhjal on 1,8 m. Tammiku

kihistik moodustab alumise osa Tamsalu kihistust, kus kivim on esindatud biomorfse

jämedetriitse pentameriidlubjakiviga, mis võib koosneda kuni 70% ulatuses käsijalgse

Borealis borealise kokku kuhjatud kodadest ja peene- või keskmisekristalsest kaltsiidist

savika komponendi sisaldusega. Tammiku kihistiku keskmine paksus puuraukude põhjal

on 8,1 m.

Karinu IV lubjakivikarjääris leviva tehnoloogilise lubjakivi keemilised näitajaid on

järgmised:

‒ CaO sisaldus 50,0 - 53,0% (keskmine 51,7%);

‒ MgO sisaldus 1,6 - 4,1% (keskmine 2,8%);

‒ lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 1,2 - 1,8% (keskmine 1,5%).

Karinu IV lubjakivikarjääri alal fikseeriti geoloogilise uuringu ajal keskmine veetase abs

kõrgusel 93,5 m. Veetasemed mõõdeti erinevatel aastaaegadel ning veetaseme sesoonne

kõikumine oli kuni 5 m.

Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust

karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks.

Siluri ladestu Juuru lade jaotub vaadeldavas piirkonnas Karinu, Tammiku ja Varbola

kihistusteks, millest vettandvad on Karinu ja Tammiku kihistud, moodustades maapinnalt

esimese põhjaveekihi. Nimetatud veekiht toitub eelkõige sademetest ning moodustab

märkmisväärse osa karjääri sisse voolavast veest. Õhukese pinnakatte tõttu on veekihi

vesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Keemiliselt

koostiselt on veekihi põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,2 - 0,4 g/l. Kohati

esineb vees looduslikult suur rauasisaldus.

Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina

kihistu savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt esimese

veekihi ja Porkuni-Pirgu veekihi vahel. Seega ei osale Porkuni-Pirgu veekiht Karinu IV

lubjakivikarjääri vee moodustumisel ning veekiht ei ole mõjutatud

kaevandamistegevusest.

4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus

mäeeraldise teenindusmaa piires

Kaevandamise tingimused taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris on keskmised.

Kaevandatav maavara jääb osaliselt keskmisest veetasemest madalamale ning seetõttu on

vajalik vee väljapumpamine karjäärist. Kasuliku kihi keskmine paksus on taotletaval

mäeeraldisel 7,5 m ja kattekihi paksus 3,6 m.

Karinu IV lubjakivikarjääri alal moodustab katendi 3,3 m paksune kvaternaarisetete kiht

(581 tuh m3 ehk 1 045 tuh t) ning 0,3 m paksune kaljukatendi kiht (31 tuh m3 ehk

65 tuh t). Katend eemaldatakse buldooseri ja ekskavaatoriga. Mäeeraldiselt eemaldatud

katend paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus nendest moodustatakse müra- ja

tolmutõkke vallid. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt vastavalt mäetööde edenemisele.

Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse teenindusmaa perimeetrile

ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla

ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise

järel koostatavas kaevandamise projektis.

Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu

– õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on

saastumata materjaliga. Juhul, kui mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendit ei

suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on katendi korral

tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi

otsene eesmärk (kood 01 01 02). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on katendi

puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna välistatud on

jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on

saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul

materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1–3 kuu

jooksul. Ladustatud katendivallide pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Vallid

likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel.

Kasuliku kihi keskmine paksus Karinu IV lubjakivikarjääris on 7,5 m. Kasulik kiht

raimatakse valdavalt puur-lõhketöödega, mille aluseks on koostatavad kaevandamise ja

lõhketööde projekt. Raimatud kaevis laaditakse ekskavaatoriga vahetult mobiilsesse

purustus-sorteerimissõlme, kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks.

Kaevandatav materjal transporditakse veoautodega Rakke lubjatehasesse lubja ja fillerite

tootmiseks, valmistoodanguna kaubastatakse toodang killustikuna tellijale või

kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, katend, kaubastamiseks mittesobilik

materjal). Erineva fraktsioonidega toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil

vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires

vahelaod.

Keskmiselt 30 % purustavast lubjakivi üldmahust on sõelmed peenfraktsiooniga 0-7 mm,

millest ligikaudu 2/3 kaubastatakse ja 1/3 kasutatakse korrastamisel. Kaevandamisel

aastas keskmiselt 55 tuh m³ lubjakivi tekkib u 17 tuh m3 (34,6 tuh t) peenfraktsiooni

aastas, millest osa turustatakse töötlemata kujul ning osa kasutatakse hilisemal karjääri

korrastamisel. Kogu karjääri töötamise ajal tekib lubjakivi töötlemise sõelmeid

hinnanguliselt 424 tuh m3 (890 tuh t).

Mäeeraldiselt eemaldatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed,

ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa

nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed

biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid

viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Juhul, kui

ladustatud sõelmeid ei suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul,

on nende korral tegemist kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel

tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on sõlmete

puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga.

Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate

hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil,

mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele,

kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta

väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku

ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla

Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

Töö nr 18/2349

Tallinn 2018

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

2

Kinnitan:

Erki Niitlaan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Juhatuse liige

Geoloogilise uuringu tegid:

Mairy Tammekänd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Geoloogiainsener

Diplomeeritud mäeinsener, tase 7

Maardlate uurimine, projekteerimine

(kutsetunnistus nr 116663)

Marge Uppin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Hüdrogeoloog

(Hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusluba KHY000011)

Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mäeinsener

Diplomeeritud mäeinsener, tase 7

Maavarade pealmaakaevandamine ja

projekteerimine

(kutsetunnistus nr 127132)

Kaja Paat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Joonestaja

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

3

ANNOTATSIOON

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

(varu seisuga 01.01.2019).

Aruanne ühes köites, teksti 34 lk, 16 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo

STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2018.

Karinu IV uuringuruumi teenindusala pindalaga 56,39 ha asub Järva maakonnas Järva

vallas Jalalõpe ja Karinu külade territooriumil jäädes riigile kuuluvatele Rava mets-

kond 108 (katastritunnus 25501:001:0201), Karinu lubjakivikarjäär (25702:004:0550),

Türje (25701:001:0284), Muru-Marguse (25702:002:0081) ning Rava metskond 432

(25701:001:0371) ning kagunurgast Karinu karjäär 3 (25701:001:0357) katastriüksus-

tele. Uuringuruumi teenindusala kattub Karinu lubjakivimaardla ehituslubjakivi

aktiivse reservvaru plokiga 5 ja ehituslubjakivi prognoosvaru plokiga 6. Uuringuruum

piirneb kaguosas Karinu ja Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldistega (Jarm-042 ja

KMIN-097), kattudes osaliselt nende teenindusmaadega.

Geoloogilise uuringu käigus rajati uuringuruumi 11 puurauku sügavusega

15,3 - 24,2 m. Puursüdamikest võeti 87 proovi lubjakivi lühendatud keemilise koostise

analüüsiks. Varu arvutamiseks ja maavara kvaliteedi iseloomustamiseks kasutati lisaks

varasemate geoloogiliste uuringute (1965., 1987. a puuraugud) andmeid.

Geoloogilise uuringu eesmärk oli hinnata kaevandamise perspektiivsust Karinu IV

uuringuruumis täpsustades seal leiduva tehnoloogilise lubjakivi kogust, kasuliku kihi

paksust, kvaliteeti ning kaevandamise tingimusi eesmärgiga taotleda hiljem antud alale

kaevandamisluba. Kasuliku kihi kompleks on uuringuruumis esindatud Llandoveri

ladestiku, Juuru lademe, Tamsalu kihistu, Karinu ja Tammiku kihistike lubjakiviga.

Katendi paksus varu arvutamise ruumis lähteandmetest projekteeritud mudeli põhjal on

keskmiselt 5,3 m, millest Raikküla lademe kaljukatend moodustab keskmiselt 1,4 m.

Tehnoloogilise lubjakivi kihi paksus on keskmiselt 5,5 m, mille lamamis

ehituslubjakivi paksus keskmiselt 5,5 m.

Uuringu tulemusena hinnati 01.01.2019. a seisuga veepealset lubjakivi varu kokku

44,03 ha pindalal 4771 tuh m3, mis esitatakse kinnitamiseks järgmiste varuplokkide, -

koguste ja pindaladega:

- tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 26 (pindala 14,06 ha) 685 tuh m3;

- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru plokis 29 (pindala 14,06 ha,

ploki 26 aT lamamis) 850 tuh m3;

- tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 27 (pindala 8,45 ha) 355 tuh m3;

- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru plokis 30 (pindala 8,45 ha,

ploki 27 aT lamamis) 615 tuh m3;

- tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 28 (pindala 21,52 ha)

1608 tuh m3;

- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru plokis 31 (pindala 21,52 ha,

ploki 28 aT lamamis) 658 tuh m3.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

4

Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Järva maakond, Järva vald, Karinu

lubjakivimaardla, Karinu IV uuringuruum, tehnoloogiline lubjakivi, ehituslubjakivi,

Raikküla lade, Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik, Tammiku kihistik, Varbola

kihistu, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru.

Koostas: Mairy Tammekänd

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

5

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................. 8

3. VARASEM GEOLOOGILINE UURITUS ....................................... 12

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 14

4.1 Uuringumetoodika ............................................................................................... 14

4.2 Puurimistööd ........................................................................................................ 14

4.3 Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd .............................................. 15

4.4 Hüdrogeoloogilised ja geofüüsikalised tööd ....................................................... 15

4.5 Topograafilised tööd ............................................................................................ 15

4.6 Kameraaltööd ....................................................................................................... 16

5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 17

6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 21

6.1 Tehnoloogilise lubjakivi kvaliteet plokis 26 aT .................................................. 22

6.2 Tehnoloogilise lubjakivi kvaliteet plokis 27 aT .................................................. 22

6.3 Tehnoloogilise lubjakivi kvaliteet plokis 28 aT .................................................. 23

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................... 24

8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 28

9. VARU ARVUTUS ................................................................................ 30

9.1 Plokk 26 aT ja 29 aR varu arvutus ...................................................................... 30

9.2 Plokk 27 aT ja 30 aR varu arvutus ...................................................................... 32

9.3 Plokk 28 aT ja 31 aR varu arvutus ...................................................................... 33

9.4 Muudatused keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaardis nr 17 ............. 35

10. KOKKUVÕTE ................................................................................... 36

11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 37

GRAAFILISED LISAD

1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000

2. Geoloogilised läbilõiked I - I’... III - III’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100

3. Geoloogilised läbilõiked IV - IV’... V - V’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

6

TEKSTILISAD

1. Tellimiskiri

2. Uuringuluba Jarm-046

3. Puuraukude kataloog

4. Lubjakivi keemilise koostise lühendatud analüüsi tulemused

5. Piiripunktide koordinaadid ja pindala

6. Puuraukude geoloogilised kirjeldused ja puursüdamiku fotod

7. Lubjakivi keemilise koostise katseprotokollid (Eesti Geoloogiateenistus)

8. Puuraukude likvideerimise akt

9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri

10. Järva-Jaani vallavalitsuse 11.11.2015. a kiri nr 9-4.6/884

11. Puurauk 7/18 registreering

12. RMK kooskõlastus

13. Varu arvutuse tulemused

14. Nõusolek Põlluääre kinnistul varu kinnitamiseks

15. Järva vallavalitsuse 14.12.2018. a kiri nr 6-4/2018/3796-2

16. Tellija arvamus tehtud tööde kohta

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

7

1. SISSEJUHATUS

Karinu lubjakivimaardla (registrikaart nr 0017) Karinu IV uuringuruumi geoloogilise

uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER AS-i Nordkalk tellimusel (lisa 1)

geoloogilise uuringu loa Jarm-046 alusel (lisa 2).

Nordkalk’i korporatsioon on Põhja-Euroopa juhtiv kõrge kvaliteediga lubjakivitoodete

tootja, mille toodangut kasutatakse peamiselt paberi-, metalli- ja ehitusmaterjalide

tööstuses ning lisaks ka keskkonnakaitses ja põllumajanduses. Eestis tegutseb

Nordkalk AS alates 1996. aastast. Ettevõttele kuulub mitmeid lubja- ja dolokivi-

karjääre üle Eesti. Lääne-Viru maakonnas, Rakkes, paikneb ettevõttel lubjatehas.

Tehase toormega varustamiseks omab Nordkalk AS piirkonnas Karinu lubjakivi-

maardlas kolme mäeeraldist Karinu lubjakivikarjäär (Jarm-042), Karinu II

lubjakivikarjäär (KMIN-097), Karinu III lubjakivikarjäär (L.MK/332246), milledest

kaevandatakse peamiselt tehnoloogilist lubjakivi.

Seisuga 30.09.2018 on Karinu lubjakivimaardlas 133,29 ha arvel 1942,725 tuh m3

tehnoloogilise lubjakivi ja 1042,327 tuh m3 ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru.

Vastavalt Karinu, Karinu II ja Karinu III kaevandamislubadele peab keskmine aastane

kaevandamismaht olema ~200 tuh m3, kindlustamaks tootmiseks vajaliku toorme

olemasolu. Sellest tulenevalt soovib arendaja uurida täiendavaid võimalusi piirkonna

tehnoloogilise lubjakivi varude maksimaalseks kasutamiseks. Nii geoloogilised kui ka

maakasutuslikud eeldused on tööde laiendamiseks mäeeraldistest põhja suunas Karinu

IV uuringuruumis. Kaevandamisala laienemine lõuna suunas on piiratud ~500 m

kaugusel asuva Karinu küla tõttu.

Geoloogilise uuringu eesmärk on täpsustada uuringuruumis Llandovery ladestiku

Juuru lademe Tamsalu kihistu lubjakivi levikut, kvaliteeti ja kogust ning hinnata

lubjakivi sobivust lubja tootmiseks. Kuna oli teada, et tehnoloogilise lubjakivi levik

võib olla piiratud uuringuruumi lääneosas kvaternaarisetete suure paksuse ja kasuliku

kihi peal lasuva Raikküla lademe tõttu, siis oli ühtlasi uuringu eesmärgiks fikseerida

Raikküla lademe levikujoon kasuliku kihi lasumis. Sealhulgas täpsustada kvaternaari-

setete ja Raikküla lademe paksust ning arvutada tehnoloogilise lubjakivi kogus

tarbevaru tasemel, et oleks võimalik taotleda alale maavara kaevandamise luba

lubjakivi kaevandamiseks. Täiendava varu arvele võtmisega keskkonnaregistris Karinu

maardla koosseisus soovitakse tagada maardla maksimaalne ressursikasutus

keskkonnakoormust oluliselt suurendamata.

Välitööde käigus puuriti südamikpuurimise meetodil uuringuruumi teenindusalale 11

puurauku. Puurimistööd tegi OÜ Salveesia. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdeti

põhjavee tasemed puuraukudes ning teostati neljas puuraugus katsepumpamine.

Puursüdamikud kirjeldati ja fotografeeriti, võeti proovid lubjakivi keemilise koostise

määramiseks. Lubjakivi keemiline koostis määrati Eesti Geoloogiateenistuse

laboratooriumis. Ala topograafilised tööd mõõtkavas 1 : 2000 tegi OÜ Inseneribüroo

STEIGER. Uurimistöid juhtis, kameraaltööd tegi ning aruande koostas

geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Ala hüdrogeoloogilise hinnangu koostas ja vee

juurdevoolu arvutused eeldatava veetaseme alanduse juures tegi hüdrogeoloog Marge

Uppin. Uuringuruumi topograafilise plaani koostas joonestaja Kaja Paat.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

8

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS

Karinu IV uuringuruumi teenindusala pindalaga 56,39 ha asub Järva maakonnas Järva

vallas Jalalõpe ja Karinu külade territooriumil jäädes riigile kuuluvatele Rava mets-

kond 108 (katastritunnus 25501:001:0201), Karinu lubjakivikarjäär (25702:004:0550),

Türje (25701:001:0284), Muru-Marguse (25702:002:0081) ning Rava metskond 432

(25701:001:0371) ning kagunurgast Karinu karjäär 3 (25701:001:0357) ja Karinu

karjäär 4 (25501:001:0202) katastriüksustele. Uuringuruumi teenindusala keskosast on

välja jäetud eraomandisse jääv Põlluääre kinnistu (25701:001:0286).

Uuringuruumi teenindusala kattub Karinu lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse

reservvaru plokiga 5 ja ehituslubjakivi prognoosvaruga. Uuringuruum piirneb kaguosas

vahetult Karinu ja Karinu II lubjakivikarjääri mäeeraldistega (Jarm-042 ja KMIN-097),

kattudes osaliselt nimetatutest esimese teenindusmaaga. Uuringuruumist ~50 m

kaugusel lõunas asub Karinu III lubjakivikarjäär (L.MK/332246).

Karinu IV uuringuruumi katab osaliselt segamets ning osaliselt on tegemist põllu-

maaga (Fotod 2.1 - 2.4). Maapinna reljeef on tõusuga lääne suunas jäädes absoluut-

kõrguste 100 - 108 m vahemikku.

Foto 2.1. Vaade Uudismaa metsatee lõpuosast Karinu IV uuringuruumi põhjapoolsele

osale. N 59º3´23´´; E 25º56´9´´; Foto: M. Tammekänd, 16.04.2018. a.

Uuringuruumi teenindusala lääneosas kulgeb avalikus kasutuses olev era- ja metsatee

Uudismaa (nr 2570201), millele oli varasemalt määratud mõlemal pool sõiduraja telge

20 m laiune kaitsevöönd (lisa 10). Vastavalt Järva vallavalitsuse 14.12.2018. a kirjale

nr 6-4/2018/3796-2 toimub tee väljaarvamine avalikust kasutamisest 2019.a jooksul

(lisa 15). Uuringuruumist idas kulgeb avalikus kasutuses olev Türje-Karinu tee

nr 7870072 ning uuringuruumi põhjaosas Tooma tee nr 7872120. Uuringuruumist

~2,5 km kaugusele kagusse jääb Karinu küla keskus ja ~3,5 km kaugusele edelasse

Järva-Jaani alev. Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumi piirist 150 - 350 m

kaugusel loodes ning 350 m kaugusel kirde suunas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

9

Uuringuruumi idaosas on registreeritud võõrliigi Sosnovski karuputke (Heracleum

sosnowskyi) esinemine ~0,9 ha pindalal. Uuringuruumi teenindusala jääb täies ulatuses

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood

LTA1000001). Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi

lisapiiranguid. Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti

kaitstud põhjavee olemasoluga.

Foto 2.2. Vaade Uudismaa tee lõpuosast Karinu IV uuringuruumi põhjapoolsele osale

puurauk 1/18 suunas. Puurauk jääb metsaserva, otse mäest alla.

N 59º3´24´´; E 25º56´8´´; Foto: M. Tammekänd, 16.01.2018. a.

Foto 2.3. Vaade Tooma tee lõpuosast Karinu IV uuringuruumi põhjanurka puurauk

2/18 suunas. N 59º3´42´´; E 25º56´17´´; Foto: M. Tammekänd, 16.01.2018. a

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

10

Foto 2.3. Vaade Karinu IV uuringuruumi kirdenurgast. N 59º3´39´´; E 25º55´54´´;

Foto: M. Tammekänd, 16.04.2018. a

Ala paikneb 1 : 50 000 Eesti baaskaardi lehel number 6413. Uuringuruumi keskosa

geograafilised koordinaadid on 59˚3'28" pl ja 25˚56'5" ip.

Joonis 2.1 Karinu IV uuringuruum ja selles moodustatud varuplokid 26/29, 28/31 ning väljapoole uuringuruumi moodustatud plokid 27/30. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018)

12

3. VARASEM GEOLOOGILINE UURITUS

Karinu lubjakivimaardlas on tehtud erinevatel eesmärkidel uuringuid ja jääkvaru

arvutusi kümnel korral:

- Karinu lubjakivimaardla geoloogilise uuringu aruanne (I. Sidorova, vene k, 1957);

- Aruanne väikese Mg-sisaldusega lubjakivide otsimis- ja eelluuretööde tulemuste

kohta Paide rajoonis Järva-Jaani alevi ümbruses 1965. - 1966. a. (K. Tallinn, 1968);

- Aruanne lubja tootmiseks kõlblike lubjakivide detailsete uuringute tulemuste kohta

Võhmuta, Metsla, Aavere ja Karinu maardlatel 1971 - 1973. a. (K. Tallinn, 1974);

- Aruanne magneesiumivaeste lubjakivide eeluuringutest lõuna pool Karinu karjääri

1977. a (T. Lodjak, 1978);

- Aruanne ehituslubjakivi otsingutöödest Paide rajoonis Karinu maardlas. (K. Tallinn,

vene k, 1989);

- Karinu lubjakivikarjääri jääkvaru arvutus (R. Mitnits, 1994);

- Järvamaa Karinu lubjakivimaardla Nordkalk AS mäeeraldise jääkvaru geoloogiline

uuring (varu seisuga 02.11.2006) (S. Korbut, R. Peikre, 2007);

- Aruanne Karinu lubjakivimaardla Karinu karjääri jääkvaru koguse ja kvaliteedi

kohta (varu seisuga 30.09.2013) (M. Kukk, 2013);

- Karinu lubjakivimaardla Karinu III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

(varu seisuga 01.03.2016). (M. Tammekänd ja M. Uppin, 2016);

- Karinu lubjakivimaardla Karinu III uuringuruumi geoloogilise järeluuringu aruanne

(varu seisuga 01.08.2017). (M. Tammekänd, M. Uppin ja K. Paat, 2017).

Karinu IV uuringuruumi ja vahetult selle lähedusse on puuritud puurauke kahe uuringu

raames: 1968. a uuring (puuraugud puuriti 1965 - 66. aastal) ja 1989. a uuring

(puuraugud puuriti 1987. a). Samuti jäävad mõned 2016. a ja 2017. a uuringu

puuraugud lähedusse (Joonis 3.1). Nimetatud uuringute puuraukude andmeid on

kasutatud käesolevas töös valikuliselt nii maavara leviku kui ka selle kvaliteedi

hindamisel ja varu arvutamisel. Kuna vanade andmete sidumistäpsus tänase süsteemiga

on ebapiisav, siis töös on kasutatud vaid nende puuraukude andmeid, kus katendi ja

aluspõhja geoloogiliste lademete paksused langevad kokku 2018. a puurimisandmetega

(graafiline lisa 1).

Karinu IV uuringuruumis hinnatav lubjakivivaru esitatakse registrisse kandmiseks

Karinu lubjakivimaardla koosseisu. Keskkonnaregistri maardlate nimistu põhjal on

seisuga 30.09.2018. a Karinu lubjakivimaardlas (133,29 ha) arvel tehnoloogilise

lubjakivi aktiivset tarbevaru 1942,725 tuh m3 ja passiivset tarbevaru 56 tuh m3 ning

ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 1042,327 tuh m3 ja ehituslubjakivi aktiivset

reservvaru 3442 tuh m3.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

13

Joonis 3.1 Karinu IV uuringuruumi jäävate varasemate geoloogiliste uuringute

puuraukude paiknemine. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

14

4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT

4.1 Uuringumetoodika

Asukoha suhtes ja pindalaliselt valis Karinu IV uuringuruumi piirid geoloogilise

uuringu tellija. Uuringuruumi teenindusala keskosast jäeti välja eraomandisse jääv

Põlluääre kinnistu. Uuringu sügavuse valikul arvestati maardla kasuliku kihi (Tamsalu

lade) leviku sügavust, kasuliku kihi paksust varasemate puuraukude andmete põhjal

ning võimalikku katendi (sh kaljukatendi) paksuse suurenemist uuringuruumi

lääneosas Raikküla lademe tõttu.

Välitööde planeerimisel oli eesmärk rajada puuraugud Tamsalu kihistu lamamini

(Varbola kihistuni) või 25 m sügavuseni (vastavalt uuringuloas märgitud maksimaalse

sügavuseni). Kuna oli teada, et uuringuruumi lääneosas maapinna reljeef tõuseb

kvaternaarisetete paksuse suurenemise ja Raikküla lademe peale tuleku tõttu, siis

puurtööd tehti kahes etapis. Esimese etapi eesmärk oli selgitada kasuliku kihi levikut ja

kvaliteeti üldisemalt uuringuruumis ning fikseerida Raikküla lademe levikujoon

Karinu IV uuringuruumi lääneosas Tamsalu kihistu lasumis, arvestades tellija poolt

etteantud piirväärtusi nii katendi kui ka Raikküla lademe paksuse osas. Tellija poolseks

tingimuseks oli, et kui kasuliku kihi lasumis esineb Raikküla lademe lubjakivi

paksusega kuni 3,0 m ja kvaternaarisetete paksus ületab 8 m, siis katkestatakse

puurimine, likvideeritakse puurauk ning liigutakse puuragregaadiga ~20 m uuringu-

ruumis ida suunas, kuhu tehakse uus puurauk (duubelpuurauk). Välitööde teises etapis

tihendati uuringuvõrku uuringuruumi perspektiivsemas osas, st kus katend oli etteantud

piirväärtusest väiksem ja kasuliku kihi paksus ning kvaliteet tellija nõuetele vastav.

Uuringuvõrgu moodustamisel lähtuti aktiivse tarbevaru kinnitamise nõuetest: soovitav

uuringupunktide vahekaugus kuni 400 m. Uuringuvõrku arvestati ka varasemate

geoloogiliste uuringute puuraugud, mille andmeid sai antud töös kasutada kasuliku kihi

paksuse ja kvaliteedi hindamisel. Kuigi varasemate uuringute puurauke jääb

uuringuruumi piisavalt, ei olnud võimalik varu hinnata vaid nende andmete põhjal,

kuna kohati on nende puuraukude asukohad ebatäpsed. Seega kasutati uuringus vaid

nende varasemate puuraukude andmeid (nii kihtide paksuste kui ka kvaliteedi osas),

mille andmed langevad kokku või on lähedased 2018. a puurimisandmetega.

4.2 Puurimistööd

Puurimistööd teostas OÜ Salveesia. Puuraugud rajati kahes etapis ajavahemikul

23.01 - 30.04.2018 puurpingiga URB-2a-2 südamikpuurimise meetodil. Puurotsiku

jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati õhku. Kattekiht isoleeriti

manteltorudega. Puuriti 11 puurauku sügavusega 15,3 - 24,2 m, üldmahuga 208,2 m.

Kõikide puuraukudega avati Juuru lademe Varbola kihistu kivimid. Puuraukude

algdiameeter oli  127 mm, kasuliku kihi läbimisel  112 mm. Puurimistöödel oli

puursüdamiku saagis Raikküla lademe lubjakivis keskmiselt 30%, Tamsalu lademes

81% ja Varbola kihistus 45%.

Puuraugud likvideeriti lõplikult 05.12.2018. a pärast geoloogilise läbilõike kirjelda-

mist, proovide võtmist ja hüdrogeoloogiliste tööde tegemist. Puuraukudest eemaldati

manteltorud ja täideti vettandva osa ulatuses killustiku sõelmetega. Veepealne osa

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

15

täideti kaljuses kivimis ehitusbetooniga, purdsetete osas killustiku sõelmetega.

Puuraugu ülemine osa täideti mullakihi paksuses mullaga. Materjal tihendati

puuraugus puuragregaadi hüdraulika abil kasutades puurvardaid. Maapind tasandati,

korrastati ning taastati uuringueelne seisund, koostati puuraukude likvideerimise akt

(lisa 8). Puurauk 7/18 jäetakse avatuks, eesmärgiga jälgida puuraugus põhjavee taset.

Puurauk registreeritakse Ehitusregistris ning hüdrogeoloogilise uuringu puurauguna

Keskkonnaregistris (lisa 11). Puurauk kaanetati spetsiaalse metallist sulguriga ja selle

avatuks jätmise ja registrisse kandmise kohta saadi kooskõlastus Riigimetsa

Majandamise Keskuselt (lisa 12).

4.3 Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd

Saadud puursüdamikud kirjeldati puursüdamiku tulbas, tulba lõhki löödud värskes

murdepinnas ja horisontaalsetel kihipindadel. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, ja

kihilisust, puursüdamikud fotografeeriti (lisa 6). Kõik puuraugud prooviti Juuru lademe

Tamsalu kihistu, osaliselt Varbola kihistu ja Raikküla lademe Järva-Jaani kihistu osas.

Lubjakivi keemilise koostise määramiseks saeti puursüdamikust piki puursüdamikku

~1/4 osa. Võetud proovid edastati Eesti Geoloogiateenistuse laboratooriumisse, kus

need peenendati ja vähendati kvarteerimisega vastavalt nõuetele. Kokku võeti vastavalt

litoloogilisele läbilõikele lubjakivi lühendatud keemiliseks analüüsiks 87 proovi,

proovimisintervallidega 0,6 - 6,4 m, keskmiselt 1,6 m. Maksimaalne proovipikkus oli

Raikküla lademes. Kasuliku kihi proovimisintervall oli valdavalt 1,2 - 1,5 m. Lubjakivi

keemilise koostise lühendatud analüüsil määrati CaO, MgO, lahustumatu jääk ning

Fe2O3. Laboratoorsed protokollid on toodud aruande lisas 7.

4.4 Hüdrogeoloogilised ja geofüüsikalised tööd

Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises rajatud puuraukudes.

Põhjavee juurdevoolu hindamiseks tulevikus rajatavasse karjääri tehti katsepumpamine

neljas puuraugus (1/18, 2/18, 7/18, 9/18). Katsepumpamised tehti 05.09.2018. a ja

25.10. 2018. a pumbaga Grundfos SQ 7-40. Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi

on kirjeldatud peatükis 7.

Geofüüsikalistest töödest tegid AS Nordkalk Soome geoloogid raadio

magnetotelluriidilise mõõtmise (RMT) 25 - 29.06.2018. a uuringuruumis kolmel

profiilil kokku 120 punktis. Meetod seisneb pinnase elektrilise eritakistuse muutuste

mõõtmises loodusliku elektromagnetvälja variatsioonide abil. Töö eesmärk oli

selgitada meetodi efektiivsust erinevate lubjakivikihtide eristamisel (savikus, lõhed),

selgitada piirkonna üldist geoloogiat ja täpsustada võimalikku lubjakivide karstumist

uuringuruumi loodeosas (Huitti, 2018). Käesolevas aruandes nimetatud uuringul

pikemalt ei peatuta.

4.5 Topograafilised tööd

Topograafilise mõõdistuse tegi 2018. a novembris ja detsembris OÜ Inseneribüroo

STEIGER, uuringuruumi teenindusala osalisel (varu arvutuse ala) pindalal ja lisaks

uuringuruumi keskel paikneval eramaal Põlluääre kinnistul. Selle alusel koostati

topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise

GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8-2 GNSS. Mõõdistamise alusena

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

16

kasutati OÜ Geosoft VRS NOW baasjaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97

koordinaatide süsteemis, kõrgused arvutati Euroopa kõrgussüsteemis.

Plaan koostati ja varu arvutuse pindalad määrati nurgapunktikoordinaatide alusel

programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Varu arvutamiseks

kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on

esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 9).

4.6 Kameraaltööd

Kameraaltööde käigus töödeldi läbi käesoleva uuringu välitöödel saadud materjal ja

laboriuuringute andmed (lisa 3, 4). Sealhulgas analüüsiti varasemate (valdavalt 1968.

ja 1989. a uuringu) geoloogiliste uuringute tulemusi.

Alates 01.01.2017. a hakkas kehtima uus Maapõueseadus (MaaPS). Kuna antud

seaduse määrus, mis käsitleb geoloogilise uuringu korda ja nõudeid, ei ole seisuga

01.12.2018. a veel ilmunud, siis kasutatakse käesolevas töös kuni 31.12.2016. a

kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a nr 44 määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö

ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ nõudeid, mille järgi karbonaatkivimite

suhtes tarbevaru määramisel peab uuringupunktide (puuraukude) vahekaugus sõltuvalt

lasundi siseehitusest olema 50 - 400 m ning puursüdamiku väljatulek puuraugust peab

olema vähemalt 80% uuritava kihi paksusest. Karbonaatkivimit käsitletakse tehno-

loogilise lubjakivina, kui selle CaO sisaldus on üle 50 % ning lisandite ja lahustumatu

jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus mitte üle 10 %.

4.7 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale

Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine, katsepumpamine) tehti spetsiaalselt selleks

ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Puuraugud läbiti puur-

pingiga URB-2a-2 südamikpuurimise meetodil. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud.

Veetasemed mõõdeti puuraukudes veemõõdusondiga. Hüdrogeoloogilise katse-

pumpamisega ei kaasnenud pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu põhjavee tase ei

alanenud. Puurimistööde ajal võis lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu läheduses vee

hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb

ka näiteks veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisel. Puurtööd toimusid

lühiajaliselt ja pärast puurtöid kõik (välja arvatud üks puurauk, vt peatükk 4.2) uuringu

puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ning taastati uuringueelne olukord. Seega

puuraukude rajamine ei mõjutanu piirkonna põhjavee taset ega kvaliteeti.

Puuragregaat, geoloog ja abilised liikusid geoloogilise uuringu punktide vahel mööda

olemasolevaid teid ja sihte. Kokkuvõttes võib öelda, et geoloogiliste, hüdro-

geoloogiliste ja muude töödega ei muudetud ega rikutud keskkonnatingimusi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

17

5. GEOLOOGILINE EHITUS

Karinu lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustab Juuru lademe Tamsalu kihistu, mis

on esindatud Karinu ja Tammiku kihistikega. Tamsalu kihistu lasumis on maardla

lääneosas esindatud kohati Raikküla lademe Nurmekunna kihistu Järva-Jaani kihistiku

lubjakivid (Joonis 5.1). Lamamiks on Varbola kihistu savikad muguljad lubjakivid.

Joonis 5.1 Tamsalu ja Raikküla lademe avamusala Karinu IV uuringuruumis. Plaani

koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

18

Järgnevalt kirjeldatakse lühidalt Karinu IV uuringuruumi geoloogilist ehitust lademete

kaupa läbilõikes ülalt alla.

Karinu IV uuringuruumis on aluspõhjalised kivimid kaetud kvaternaarisetetega, mille

paksus on muutlik, ulatudes uuringuruumi kesk- ja lääneosas 8-meetrini. Valdava osa

katendist moodustab kollakaspruun liivsavimoreen karbonaatse kruusa veeriste ja

lubjakivi lahmakatega. Liivsavimoreenis esinevad aluspõhjast lahti murtud ja

moreeniga segipaisatud Raikküla lademe paelahmakad. Kvaternaarisetete keskmine

paksus 2018. a ja varasemate puuraukude andmete põhjal on uuringuruumis 4,3 m.

Raikküla lademe (Nurmekunna kihistu, Järva-Jaani kihistik S1nrJr) lubjakivi on avatud

2018. a puuraukudes 3/18, 6/18, 8/18, 11/18 (Foto 5.1). Lubjakivi on kollakashall,

pruunika varjundiga savikas, nõrgalt poorne peenekristalliline arvukate punaste pesade,

ebakorrapäraste moodustiste ja looklevate vahekihtidega. Kui osades puuraukudes

esineb Raikküla lademe kivim terviklikuna kogu ulatuses, siis osades puuraukudes on

lubjakivi ühtlane vaid intervalliti, olles kulutatud, porsunud, esinedes kihiti saviliiv-

moreeniga. Raikküla lade levib vaid uuringuruumi lääneosas ulatudes seal kohati 8 m

paksuseni, suidudes välja uuringuruumi idaosas. Lademe keskmine paksus puuraukude

põhjal on uuringuruumis 1,7 m. Kuna puursüdamiku väljatulek Järva-Jaani kihistiku

osas oli vaid 30%, lubjakivi oli purunenud ning lõheline ja selle kvaliteedinäitajad

samuti madalad, siis ei saa vaadelda siin piirkonnas Raikküla lademe lubjakivi kui

kasulikku maavara, vaid käsitletakse seda kui kaljukatendit.

Foto 5.1 Raikküla lademe lubjakivi puuraugus 6/18

Karinu kihistik (S1tmK) moodustab Tamsalu kihistu ülemise osa ja see on esindatud

hallikaspruuni, kollase või helehalli poolafaniitse lubjakiviga (Foto 5.2). Kohati on

kivim dolomiidistunud, mille üheks põhjuseks on tektoonilised rikked ja sellega

kaasnenud karstumine. Kivimis esinevad arvukad violetse, roheka ja kollaka mergliga

kaetud stüloliitpinnad ja õhukesed lainjad vahekihid ning stromatopoorid. Kohati on

kivim kavernoosne. Puursüdamiku väljatulek oli kihistikus 2018. a puurimisandmete

põhjal keskmiselt 81%. Kihistiku keskmine paksus puuraukude põhjal on

uuringuruumis 1,8 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

19

Foto 5.2 Juuru lademe, Tamsalu kihistu, Karinu kihistiku lubjakivi puuraugus 10/18.

Tammiku kihistik (S1tmT) moodustab alumise osa Tamsalu kihistust, kus kivim on

esindatud biomorfse jämedetriitse pentameriidlubjakiviga, mis võib koosneda kuni

70% ulatuses käsijalgse Borealis borealise kokku kuhjatud kodadest ja peene- või

keskmisekristalsest kaltsiidist savika komponendi sisaldusega (Foto 5.3). Kihistik on

intervalliti, eriti just alumises osas vähemal või rohkemal määral dolomiidistunud.

Seda ilmestab kivimi värvumine rohekashalliks (Foto 5.4) ja lillakas, punakaks

(Foto 5.5). Esinevad selged sutuurjooned. Tammiku kihistiku keskmine paksus

puuraukude põhjal on uuringuruumis 8,1 m.

Foto 5.3 Juuru lademe, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistiku lubjakivi puuraugus 2/18.

Foto 5.4 Juuru lademe, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistiku rohekashalliks värvunud

lubjakivi puuraugus 2/18.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

20

Foto 5.5 Juuru lademe, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistiku punaseks värvunud

lubjakivi puuraugus 4/18.

Kasuliku kihi lamamiks on Juuru lademe Varbola kihistu (S1vr), mis koosneb

peamiselt savikatest dolomiidikatest lubjakividest, mis on hallid, peenekristallilised,

muguljad ja milles on arvukalt mergli vahekihte (paksusega 1 - 3 cm). Kihistu

keskmine uuritud paksus on uuringuruumis 1,8 m.

Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud lisas 5 ning

geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2 ja 3. Uuringuruumi geoloogilise läbilõike

koondtabel 2018, 1965 ja 1987. a uuringuruumi jäävate puuraukude põhjal, millega

läbiti kasulik kiht täies ulatuses, on toodud tabelis 5.1.

Tabel 5.1 Uuringuruumi geoloogiline läbilõige

Lade Nimetus Geoloogiline

indeks

Kihi paksus, m

(puuraukudes fikseeritud)

min maks keskmine

Kvaternaar

liivsavimoreen

(sh. kasvukiht,

muld)

QIV 1,1

(0,1) 8,6 (0,8) 4,3 (0,4)

Raikküla

Nurmekunna

kihistu,

Järva-Jaani kihistik

S1nrJr 0,0 8,0 1,7

Juuru

Tamsalu kihistu,

Karinu kihistik S1tmK 0,0 3,1 1,8

Tamsalu kihistu,

Tammiku kihistik S1tmT 6,4 10,0 8,1

Varbola kihistu S1vr 0,0+ 5,1+ 1,8+

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

21

6. MAAVARA KVALITEET

Vastavalt kasutusalade järgi jaotatakse karbonaatkivimid tehnoloogilisteks ja

ehitusotstarbelisteks. Käesoleva geoloogilise uuringu eesmärk oli selgitada Karinu IV

uuringuruumis leviva lubjakivi kvaliteet ja varu kogus vastavalt tehnoloogilisele

lubjakivile esitavatele nõuetele, milleks on CaO sisaldus mitte alla 50%, lisandite ja

lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus mitte üle 10%.

Kasuliku kihi lubja tootmiseks moodustavad Karinu IV uuringuruumis Llandovery

ladestiku Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja Tammiku kihistiku ülemise

osa lubjakivid. Kohati nende kihistike lasumis leviva Raikküla lademe lubjakivi tehno-

loogiliseks ei sobi selle lõhelisuse, purustatuse, madala puursüdamiku väljatuleku ja

madala CaO sisalduse ning kõrge lahustumatu jäägi poolest. Uuringu käigus võeti

kokku üheteistkümnest puuraugust (PA 1/18 - 11/18) vastavalt litoloogilisele läbi-

lõikele 87 proovi lubjakivi lühendatud keemiliseks analüüsiks. Kvaliteedi hindamisel

kasutati lisaks varasemate geoloogiliste uuringute (1956, 1965, 1987. a) andmeid.

Laboratoorsete määrangute tulemused ja nende alusel tehtud arvutused on toodud

aruande lisas 4.

Kasuliku kihi levik on Karinu IV uuringuruumis piiratud. Lubjakivi kvalifitseerub

tehnoloogiliseks uuringuruumis pindalaliselt peaaegu tervikuna, kuid uuringuruumi

lõunaosas esineb tehnoloogiline lubjakivi mõnes puuraugus vaid intervalliti. Samuti

piirab tehnoloogilise lubjakivi kasutusele võttu uuringuruumi lääneosas suurenev

katendi paksus − maapind tõuseb ja sellest tulenevalt suureneb kvaternaarisetete

paksus ning Tamsalu lademe lubjakivile laotub peale Raikküla lademe lubjakivi, mille

tõttu jääb tehnoloogiline lubjakivi tunduvalt sügavamale kui ülejäänud uuringuruumis.

Raikküla lademe kivim ei kvalifitseeru tehnoloogiliseks ja seda hinnatakse kui

kaljukatendit. Sellest tulenevalt on katenditegur uuringuruumi lääneosas suur ja see osa

uuringuruumist piiritletakse varuplokkide moodustamisel välja.

Karinu IV uuringuruumis (sh uuringuruumi põhja- ja lõunapoolse osa vahele jääva

eramaa) leviva tehnoloogilise lubjakivi näitajaid on iseloomustatud uuringuruumi ja

eramaa piiresse jääva 20 puuraugu (PA 1/18 – 11/18; 201/65; 296/65; 299a/65;

299b/65; 301/65; 314/65; 14/87; 15/87; 17/87) keemilise lühianalüüsi (iga puuraugu

kasuliku kihi (Karinu kihistik ja Tammiku kihistiku ülemine osa) kaalutud keskmine)

põhjal ja see on järgmine:

- CaO sisaldus 49,6 - 53,8% (uuringuruumi keskmine 52,0%);

- MgO sisaldus 1,1 - 4,1% (uuringuruumi keskmine 2,3%)

- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 0,9 - 2,0% (uuringuruumi

keskmine 1,4%);

Tehnoloogilise lubjakivi lamamisse jääb lubjakivi, mis ei sobi tehnoloogiliseks

toormeks madala CaO ja kõrgendatud MgO ning lahustumatu jäägi sisalduse tõttu

(Tamsalu lademe alumine osa ja kohati Varbola kihistu). Keskkonnaregistri maardlate

nimistus on see lubjakivi Karinu lubjakivimaardlas arvel madalamargilise ehitus-

lubjakivi aktiivse reservvaruna (plokk 5 aR). Plokk kattub osaliselt ka Karinu IV

uuringuruumi lõunapoolse osaga. Kuna tellija eesmärk oli uurida vaid tehnoloogilist

lubjakivi, siis täiendavaid analüüse ehituskivi omaduste määramiseks 2018. a ei tehtud

ning ehituskivi kvaliteeti aruandes ei käsitleta.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

22

Kuna tehnoloogilise lubjakivi levik uuringuruumis on piiratud keerulise geoloogilise

ehituse tõttu uuringuruumi lääneosas, moodustatakse uuringu tulemusena

uuringuruumi osalisele pindalale kaks tehnoloogilise lubjakivi plokki (plokid 26, 28) ja

üks plokk (nr 27) uuringuruumist väljapoole eraomandisse kuuluvale Põlluääre

kinnistule (maaomaniku nõusolek lisa 14). Kuigi plokid on geoloogiliselt küll üks

massiiv, moodustatakse erinevad plokid kuna jäävad erinevatele maaüksustele.

Järgnevalt kirjeldatakse lühidalt tehnoloogilise lubjakivi kvaliteeti moodustatud

plokkides. Maavara kvaliteedi hindamisel kasutatakse nende puuraukude andmeid, mis

jäävad varuplokkide piiresse või vahetus lähedusse.

6.1 Tehnoloogilise lubjakivi kvaliteet plokis 26 aT

Ploki 26 kasuliku kihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja

Tammiku kihistiku ülemise osa lubjakivi. Plokk 26 jääb Karinu lubjakivikarjäärist

vahetult loode suunda, katastriüksustele Rava metskond 108 (katastritunnus

25501:001:0201) ja Türje (25701:001:0284) ja see kattub osaliselt Karinu lubjakivi-

maardla aktiivse reservvaru plokiga 5 ning lisaks prognoosvaru plokiga 6.

Kasuliku kihi paksus plokis 26 varieerub ploki piiresse jäävate puuraukude (PA-3/18;

4/18; 5/18; 296/65; 299a/65; 299b/65) põhjal 1,4 - 6,4 m, keskmiselt 4,7 m. Kasuliku

kihi näitajad plokis on puuraukude kaalutud keskmiste põhjal järgmised:

- CaO sisaldus 50,0 - 53,0% (plokk 26 keskmine 51,7%);

- MgO sisaldus 1,6 - 4,1% (plokk 26 keskmine 2,8%)

- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 1,2 - 1,8% (keskmine 1,5%).

Karinu kihistiku paksus plokis 26 on puuraukude põhjal 0,9 - 3,1 m, keskmiselt 1,7 m.

Kihistiku kvaliteedinäitajad plokis on puuraukude üksikproovide põhjal järgmised:

- CaO sisaldus 49,8 - 52,9% (keskmine 51,6%);

- MgO sisaldus 1,4 - 3,9% (keskmine 2,4%)

- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 1,6 - 2,9% (keskmine 2,4%).

Tammiku kihistiku paksus plokis 26 on puuraukude põhjal 0,0 - 4,8 m, keskmiselt

3,0 m. Kihistiku kvaliteedinäitajad plokis on puuraukude üksikproovide põhjal

järgmised:

- CaO sisaldus 48,0 - 55,0% (keskmine 52,2%);

- MgO sisaldus 0,3 - 6,2% (keskmine 2,6%)

- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 0,8 - 1,5% (keskmine 1,0%).

6.2 Tehnoloogilise lubjakivi kvaliteet plokis 27 aT

Plokk 27 asub uuringuruumist väljapool, uuringuruumi põhja- ja lõunaosa eraldaval

eramaal, jäädes plokkide 26 ja 28 vahele. Plokk 27 kasuliku kihi moodustavad

samamoodi Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja Tammiku kihistiku

ülemise osa lubjakivi. Kasuliku kihi paksus plokis 27 varieerub puuraukude (PA-1/18;

4/18; 6/18; 9/18; 299a/65; 302/65 14/87; 17/87) põhjal 1,2 - 9,4 m, olles keskmiselt

5,8 m.

Kasuliku kihi näitajad plokis on puuraukude kaalutud keskmiste põhjal järgmised:

- CaO sisaldus 50,4 - 53,8% (keskmine 51,9%);

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

23

- MgO sisaldus 1,1 - 3,9% (keskmine 2,4%)

- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 0,9 - 1,8% (keskmine 1,4%).

Karinu kihistiku paksus plokis 27 varieerub nimetatud puuraukude põhjal 0,0 - 3,5 m,

olles keskmiselt 1,7 m. Kihistiku kvaliteedinäitajad plokis on puuraukude

üksikproovide põhjal järgmised:

- CaO sisaldus 49,5 - 53,9% (keskmine 52,0%);

- MgO sisaldus 1,1 - 2,4% (keskmine 1,9%)

- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 1,3 - 3,0% (keskmine 2,2%).

Tammiku kihistiku paksus plokis 27 varieerub nimetatud puuraukude põhjal

0,0 - 6,9 m, olles keskmiselt 4,1 m. Kihistiku kvaliteedinäitajad plokis on puuraukude

üksikproovide põhjal järgmised:

- CaO sisaldus 46,4 - 54,7% (keskmine 51,9%);

- MgO sisaldus 0,5 - 7,6% (keskmine 2,7%)

- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 0,6 - 1,9% (keskmine 1,0%).

6.3 Tehnoloogilise lubjakivi kvaliteet plokis 28 aT

Plokk 28 asub uuringuruumi põhjaosas. Kasuliku kihi moodustavad samamoodi Juuru

lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja Tammiku kihistiku ülemise osa lubjakivi.

Kasuliku kihi paksus plokis 28 varieerub puuraukude (PA-1/18; 2/18; 6/18; 7/18; 9/18;

10/18; 11/18; 15/87; 201/65; 301/65; 314/65) põhjal 6,6 - 8,3 m, olles keskmiselt

7,6 m. Kasuliku kihi näitajad plokis on puuraukude kaalutud keskmiste põhjal

järgmised:

- CaO sisaldus 49,6 - 53,8% (keskmine 52,1%);

- MgO sisaldus 1,1 - 4,7% (keskmine 2,5%)

- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 0,9 - 2,0% (keskmine 1,3%).

Karinu kihistiku paksus plokis 28 varieerub puuraukude põhjal 0,0 - 2,6 m, olles

keskmiselt 1,7 m. Kihistiku kvaliteedinäitajad plokis on puuraukude üksikproovide

põhjal järgmised:

- CaO sisaldus 48,6 - 53,9% (keskmine 52,0%);

- MgO sisaldus 1,1 - 3,5% (keskmine 2,0%)

- lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 1,2 - 3,4% (keskmine 2,1%).

Tammiku kihistiku paksus plokis 28 varieerub puuraukude põhjal 4,8 - 7,0 m, olles

keskmiselt 5,8 m. Kihistiku kvaliteedinäitajad plokis on puuraukude üksikproovide

põhjal järgmised:

- CaO sisaldus 46,4 - 54,9% (keskmine 52,1%);

- MgO sisaldus 0,5 - 7,6% (keskmine 2,6%)

lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 0,3 - 2,1% (keskmine 1,1%).

Kuigi sügavuti üksikutes intervallides kivim tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele

nõuetele ei vasta, vastab kasuliku kihi kompleks tervikuna nimetatud nõuetele iga

varuplokki jääva puuraugu kaalutud keskmiste näitajate poolest ehk teisisõnu on

sobiva kaevandamise tehnoloogia rakendamisel kogu hinnatud läbilõike ulatuses

tehnoloogilisena kasutatav.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

24

7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust

karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks.

Siluri ladestu Juuru lade jaotub vaadeldavas piirkonnas Karinu, Tammiku ja Varbola

kihistusteks, millest vettandvad on Karinu ja Tammiku kihistud, moodustades

maapinnalt esimese põhjaveekihi. Nimetatud veekiht toitub eelkõige sademetest ning

moodustab märkmisväärse osa karjääri sisse voolavast veest. Õhukese pinnakatte tõttu

on veekihi vesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest.

Keemiliselt koostiselt on veekihi põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega

0,2 - 0,4 g/l. Kohati esineb vees looduslikult suur rauasisaldus.

Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina

kihistu savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt esimese

veekihi ja Porkuni-Pirgu veekihi vahel / 6 /. Seega ei osale Porkuni-Pirgu veekiht

Karinu lubjakivikarjääri vee moodustumisel ning veekiht ei ole mõjutatud

kaevandamistegevusest.

7.1. Karinu IV uuringuruumi hüdrogeoloogilised uuringud

Käesoleva geoloogilise uuringu käigus mõõdeti põhjavee tasemed Karinu IV

uuringuruumi puuraukudes. Veetasemed jäid 4,5 - 14,7 m sügavusele maapinnast, abs

kõrgustele 90,76 - 95,98 m, keskmiselt 93,5 m (tabel 7.1). Veetasemed mõõdeti

erinevatel aastaaegadel ning veetaseme sesoonne kõikumine oli kuni 5 m.

Tabel 7.1. Mõõdetud veetasemed uuringupuuraukudes

PA nr Maapinna abs

kõrgus, m

Puuraugu

sügavus, m

Veetase

maapinnast, m

Veetaseme abs

kõrgus, m

1/18 99,43 16,5 4,5 94,93

2/18 101,12 15,3 10,1 91,02

3/18 104,98 24,2 9,0 95,98

4/18 103,92 15,3 9,3 94,62

5/18 102,95 18,0 8,5 94,45

6/18 105,03 22,7 13,2 91,83

7/18 100,56 15,7 9,8 90,76

8/18 106,03 22,0 11,0 95,03

9/18 105,58 22,5 14,7 90,88

10/18 100,50 15,0 5,6 94,90

11/18 103,36 21,0 9 94,36

Hüdrogeoloogilised katsepumpamised Karinu IV uuringuruumis puuraukudes 1/18,

2/18, 7/18 ja 9/18 viidi läbi 05.09.2018. a. Geoloogiline läbilõige ning rajatud

puuraukude asukohad on toodud graafilistel lisadel 1 ja 2. Hüdrodünaamilised

parameetrid arvutati programmiga AQTESOLV, kasutades surveta veekihi ning

veekihti osaliselt avava puuraugu jaoks sobivat Neuman´i meetodit (Neuman 1974).

Puuraukudes 2/18, 7/18 ja 9/18 katsepumpamise tulemusena hüdrodünaamiliste

parameetrite arvutamiseks vajalikku veetaseme alanemist ei saavutatud. Samuti taastus

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

25

veetase koheselt pärast pumpamise lõpetamist. Katsepumpamise tulemused on toodud

tabelis 7.2. Katsepumpamise tulemused näitasid, et dünaamiline veetase stabiliseerus

pumpamisel kiiresti ning pumpamise lõpetamisel esialgne veetase taastus kiirelt.

Tabel 7.2. Katsepumpamise tulemused.

7.1. Vee juurdevool karjääri ning karjääri mõjuraadiuse arvutamine

Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldistel paikneb kaevandatav lubjakivivaru osaliselt

põhjavee tasemest sügavamal, mistõttu tuleb karjääri kogunev vesi välja pumbata.

Karjääri voolav veehulk moodustub sademete ja karjääri mõjupiirkonnas oleva

põhjavee arvel. Veetaseme alandamise tõttu alaneb põhjavee tase ka karjäärist

väljaspool ning karjääri ümbritseval alal kujuneb põhjavee taseme alanduslehter.

Karinu lubjakivimaardla Karinu III uuringuruumi 2015. a geoloogilise uuringu

aruandes arvutati vee juurdevool (2 419 m3/ööp) olemasolevatesse Karinu ja Karinu II

lubjakivikarjääridesse kasutades Dupuit-Forchheimeri põhjaveevoolu valemit. Seejärel

liideti olemasolevatele karjääridele plokkide 19, 20 ja 21 pindalad ning arvutati

vastavad vee juurdevoolu hulgad (vastavalt 3241 m3/ööp, 3860 m3/ööp ja

3969 m3/ööp). Karinu lubjakivimaardla Karinu III uuringuruumi 2017. a geoloogilise

järeluuringu aruandes arvutati vee juurdevoolu hulk kui olemasolevatele Karinu ja

Karinu II lubjakivikarjääridele on lisaks plokkidele 19, 20 ja 21 liidetud ka plokk 24.

Siis saadi karjääridesse (pindala kokku 79,24 ha) sisse voolavaks veehulgaks

4080 m3/ööp.

Käesolevas uuringus hinnatakse kavandatavas karjääris vee välja pumpamisega tekkiva

alanduslehtri ulatust ning arvutatakse vee juurdevool karjääri kasutades Dupuit-

Forchheimeri põhjaveevoolu valemit (Marinelli, 2000). Selleks leiame valemi 7.1 abil

karjääri mõjuraadiuse ulatuse (r0), kus h0 – veetaseme alandus, hp –väljaimbumise

kõrgus karjääri külgedelt, W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine), K –

filtratsioonikoefitsient, rp –karjääri efektiivne raadius ( /S , kus S – karjääri

pindala).

Katsepumpamise aeg 05.09.2018 05.09.2018 05.09.2018 05.09.2018

Puuraugu nr 1/18 2/18 7/18 9/18

Puuraugu sügavus 16,5 15,3 15,7 22,5

Staatiline veetase, m 8,25 10,1 9,8 14,7

Pump (Grundfos) SQ 7-40 SQ 7-40 SQ 7-40 SQ 7-40

Pumba võimsus, m3/h 7 7 7 7

Tootlikus, l/s 1,9 1,9 1,9 1,9

Pumpamise kestus, min 71 15 10 15

Alandus, m 0,98 0,38 0,15 0,18

Taastumise kestus, min 9 <1 <1 <1

Erideebit, l/s×m 1,94 5 12,7 10,6

Veejuhtivus, m2/ööp 1 440 - - -

Filtratsioonikoefitsient,

m/ööp 120 -

- -

Veeand 8,3×10-5 - - -

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

26

 





 



 − −

 





 



 +=

2 ln

22

002

0

2

0

p

p

p

rr

r

r r

K

W hh [7.1]

Karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1) arvutamiseks kasutame

valemit 7.2, kus W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine), r0 –karjääri

mõjuraadiuse ulatus, rp – karjääri efektiivne raadius ( /S , kus S – karjääri

pindala).

( )22 1 po rrWQ −=  [7.2]

Saadud tulemusele lisandub karjäärialale langevate sademete hulk (Q2), mille

arvutamiseks korrutame karjääri pindala sinna langevate sademete kogusega, millest

on lahutatud aurumine.

Järgnevalt arvutame eeltoodud valemite abil vee juurdevoolu Karinu IV uuringuruumis

välja eraldatavate tarbevaru plokkide 26, 27 ja 28 (pindala kokku 44,07 ha) alal.

Vajaliku veetaseme alanduse arvutamisel lähtutakse nimetatud plokkide keskmisest

lamami (~90 m) ja põhjavee taseme abs kõrgustest (93,5 m). Seega on veetaset

karjääris vaja alandada keskmiselt ~3 m. Väike-Maarja ilmajaama andmetel oli aastatel

2006 - 2015 piirkonna aasta keskmine sademete hulk 687,3 mm. Aurumine antud

piirkonnas on keskmiselt 470 mm/aastas. Filtratsioonikoefitsiendiks on võetud

käesoleva uuringu katsepumpamisel saadud väärtus 120 m/ööp.

Lähtuvalt eeltoodust kasutame valemit 7.1, kus algandmed on järgnevad: h0 = 3 m;

S = 440 700 m2; rp = 374,5 m; W = 0,0006 m/d; hp = 2 m; K = 120 m/ööp.

Arvutuse tulemusena on karjääri mõjuraadius (r0) 1 195 m, karjääri servast ~820 m.

Saadud väärtust kasutame vooluhulga (Q1) arvutamisel valemiga 7.2.

m3/ööp

Arvutuse tulemusena saame, et vee juurdevool karjääri külgnevatest kivimitest on

~2 408 m3/ööp.

Karjääri külgnevatest kivimitest tulenevale vee juurdevoolule lisanduvad sademed, mis

langevad karjääri (Q2). Arvutuse tulemusena saame, et sademevee kogus on ~262

m3/ööp.

m3/ööp

Summaarne juurdevool karjääri moodustub sademetest ja külgnevatest kivimitest

tuleneva juurdevoolu summana. Seega liidame eelnevalt arvutatud Q1 ja Q2.

m3/ööp

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

27

Lähtuvalt eeltoodust saame karjääri sisse voolavaks veehulgaks ~2 670 m3/ööp

(~240 tuh m3/kvartalis ehk ~975 tuh m3/aastas).

Kevadisel lumesula perioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühikesel

perioodil oluliselt. Kuna kevadel tõuseb lumesulavee arvel põhjavee tase, siis võtame

arvutustesse veetaseme alanduseks 5 m, mis kirjeldab veetaseme abs kõrgust (~95 m)

veerikkal ajal.

Arvutuse tulemusena saame karjääri mõjuraadiuseks r0 = 1 540 m. Antud mõjuraadiust

kasutame vooluhulga (Q1) arvutamisel.

m3/d

Vee juurdevool karjääri külgnevatest kivimitest suurveeperioodil veetaseme

alandamisel 5 m on 4 615 m3/d.

Karjääri külgnevatest kivimitest tulenevale vee juurdevoolule lisanduvad sademed, mis

langevad karjääri. Talve jooksul koguneb maapinnale ligikaudu kolme-nelja kuu

sademete norm ehk ~176 mm (0,176 m), mis kevadisel sulaperioodil infiltreerub kahe

nädala jooksul. Seega on kevadise lumesula perioodil lumesula veest tulenevaks vee

juurdevooluks karjääri 0,217 / 14 = 0,013 m/d. Kasutame saadud tulemust arvutustes.

Kuna aurumine talvel on väike, siis aurumist arvesse ei võeta.

m3/ööp

Arvutuse tulemusel saame, et 14 päeva jooksul karjääris sulamisega vallanduva

veekoguse maht on ~5 540 m3/ööp.

Summaarne juurdevool karjääri moodustub sademetest ja külgnevatest kivimitest

tuleneva juurdevoolu summana. Seega liidame eelnevalt arvutatud vee juurdevoolu

karjääri (Q1) ja kevadise lumesula perioodil lisanduva veehulga (kevadQ2).

m3/d

Seega maksimaalseks juurdevooluks kevadisel lumesula perioodil on 10 155 m3/d

(0,12 m3/s ehk 117 l/s), mis valdavalt formeerub lumesulaveest ning on ajutise

iseloomuga. Pärast lumesulaperioodi lõppu vee juurdevool karjääri väheneb oluliselt.

Arvutuste tulemused annavad suurima kujuneva mõjuala ulatuse kaevandamise

lõpuaastatel kui maavaravaru on ammendatud ning iseloomustavad maksimaalseid

väljapumbatavaid vee koguseid, mis võivad mõnevõrra erineda tegelikust

väljapumbatava vee kogusest. Peamiselt mõjutab väljapumbatava vee kogust

sademehulkade erinevus nii aastate kui ka kuude lõikes, aga ka karbonaatsete kivimite

heterogeensus ja sellest tulenev karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite

muutlikkus ruumis.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

28

8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED

Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks alal on soodsad arvestades

maardla pikaajalist ekspluatatsiooniaega ja ettevõtte kogemust maardla laiendatud

osades lubjakivi raimamisel. Karinu lubjakivimaardlas alustati kaevandamist 1956. a.

Maardlas on kolm mäeeraldist: Karinu karjäär (kaevandamise luba nr Jarm-042),

Karinu II lubjakivikarjäär (kaevandamise luba nr KMIN-097) ja Karinu III

lubjakivikarjäär (L.MK/332246). Tulenevalt pikaaegsest kogemusest on välja

kujunenud optimaalne maavara kaevandamise tehnoloogia, mis arvestab maardla

tehnoloogiliste ja keskkonnaalaste kitsendustega. Lubjakivi kasutatakse kustutamata

lubja ja filleri tootmiseks. Senine kaevandamise kogemus Karinu lubjakivimaardlas on

andnud teadmise kuidas antud asukohas maavara tehnoloogiliselt ja keskkonna-

säästlikult kaevandada.

Kuna Karinu IV uuringuruum piirneb kagust Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldisega,

kattudes osaliselt selle teenindusmaaga, siis käesoleva uuringuga moodustatud uued

varuplokid saavad sisuliselt olema olemasoleva mäeeraldise laiendus, seega logistiline

skeem saab toimima nii nagu praegu. Vajadusel ja kooskõlastuste saamisel on võimalik

rajada tulevasse karjääri ligipääs Järva-Jaani - Tamsalu - Kullenga maanteelt mööda

Türje-Karinu teed.

Mäeeraldise laienduse avamiseks tehtavad esmased tööd on metsa ja võsa raadamine

ning kändude juurimine. Seejärel kooritakse kattekihi ülemine ehk viljakas osa

buldooseri või kopplaaduriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus.

Ülejäänud kattekihi moodustab liivsavimoreen ja kohati Raikküla lademe kaljune

katend. Katendi (sh kaljukatend) paksus tulevasel mäeeraldisel lõunaosas keskmiselt

6,4 m, keskosas 5,9 m ja põhjaosas 3,6 m, millest karbonaatse katendi moodustab

Raikküla lademe lubjakivi paksusega vastavalt keskmiselt 1,8 m, 2,0 m ja 0,3 m.

Tehnoloogilise lubjakivikihi paksus on lõunaosas keskmiselt 4,9 m, keskosas 4,2 m ja

põhjaosas 7,5 m. Kuigi regiooniti on katenditegur kuni 1,7, siis arvestades rikastatud

kaevise lõppväärtust on töö tellija hinnangul antud geoloogilistes tingimustes

kaevandamine majanduslikult kasumlik ja põhjendatud.

Geoloogilise uuringu andmete kohaselt on maavara raimatav puur- ja lõhketöödega või

mehaaniliselt hüdrovasaraga. Geoloogilise uuringu tellija planeerib lubjakivi raimata

puur-lõhketöödega ja raimatud materjal purustatakse ja sõelutakse mobiilsete

seadmetega. Töödeldud kaevis on toormeks kustutamata lubja ja filleri tootmiseks.

Arvestades geoloogilisi ja mäenduslikke tingimusi on maavara kaevandamisega

mõistlik alustada mäeeraldise lõunaosast suunaga põhja.

Tulevases karjääris on veetaseme alandamise tingimused soodsad. Kasutada saab

olemasolevat pikaajaliselt kasutuses olnud veeärastussüsteemi. Sealjuures on võimalik

ammendatud karjääriosade osaline sulgemine selliselt, et veerežiim taastub. Hetkel

toimivas karjääris veetaseme alandamises on rajatud lõunapiirile pumpla, mille kaudu

juhitakse karjäärivesi läbi settebasseini Karinu Suurjärve ja sealt omakorda vastavalt

vajadusele ning järve veetasemele, pumbatakse vesi survetorustiku kaudu ~4 km

kaugusele kagu suunas Oru kinnistul olevasse karstilehtrisse. Varasemalt korduvalt

tehtud vaatluste käigus on tiikide vesi olnud selge, värvitu ja lõhnata ning neis elavad

kalad. Karjääridest ärajuhitavast veest võetud vee analüüsid on vastanud heitveele

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

29

esitatavatele piirväärustele ning vee juhtimisega karstilehtrisse probleeme ei ole

esinenud. Tulevikus mäeeraldise laienduselt ärajuhitava veehulga suurenemine ei too

endaga kaasa olulist saasteainete koormuse suurenemist eesvoolule. Karinu

karjäärialadele kogunenud liigvee (sademevesi ja karjääri külgnevatest kivimitest

tulenev põhjavesi) välja pumpamiseks ja juhtimiseks Oru talu territooriumil asuvasse

karsti omab arendaja vee erikasutusluba nr L.VV/329702.

Mäenduslikud tingimused on piisavad uuritud ala kaevandamise järgseks nõuete

kohaseks korrastamiseks. Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohaselt

kujuneb maa-alale valdavalt üle 2 m sügavune veekogu. Lisaks on kasuliku kihi

katendi maht piisav, et kujundad tulevase karjääri nõlvad ohutud ja stabiilsed.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

30

9. VARU ARVUTUS

Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida Karinu IV uuringuruumis leviva lubjakivi

kvaliteeti ja varu kogust vastavalt tehnoloogilisele lubjakivile esitavatele nõuetele -

CaO sisaldus >50%, lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus <10%.

Täiendavalt esitas tellija tehnoloogilise lubjakivina arvele võtmiseks omapoolsed

nõuded CaO ja MgO sisalduse osas, lubades lülitada kasuliku kihi hulka üksikproovid

(kasuliku kihi lamamis, lasumis või keskel), milles CaO sisaldus on <50%, aga >46%,

juhul kui kasuliku kihi lasundi kaalutud keskmine vastab tehnoloogilisele lubjakivile

esitavatele nõuetele (CaO >50% ja lahustumatu jääk <10%) ja lasundi kaalutud

keskmine on MgO sisalduse osas <5%.

Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1),

käesoleva ning varasemate geoloogiliste välitööde tulemused ning laboratoorsete

määrangute andmed. Pindalaliselt on tehnoloogilise lubjakivi varu arvutatud kokku

44,04 ha pindalal kolmes plokis – plokk 26 (14,06 ha), 27 (8,45 ha), 28 (21,52 ha),

mille lamamites vastavalt ehituslubjakivi plokid 29, 30, 31. Pindalalisel kontuurimisel

lähtuti tellija poolsest tingimusest: kasuliku kihi lasumis esineva Raikküla lademe

monoliitse lubjakivi paksus võib olla kuni 3,0 m ja kvaternaarisetete paksus maksi-

maalselt 8 m.

Tehnoloogilise lubjakivi varu on vertikaalses läbilõikes kontuuritud kasuliku kihi

uuritud ja proovitud sügavusega, st tehnoloogiliseks kivimiks sobiva lubjakivi kihi

paksusega. Varu arvutamisel on kasutatud vaid nende varasemate uuringute andmeid

(nii kihtide paksuste kui ka kvaliteedi osas), mille andmed langevad kokku või on

lähedased 2018. a puurimisandmetega.

Tehnoloogilise lubjakivi lamamisse moodustatud ehituslubjakivi plokid on verti-

kaalselt arvutatud valdavalt Tamsalu ja Varbola kihistu piirini, välja arvatud üksikud

vanad puuraugud, kus oli Varbola kihistu jäänud avamata. Nende puuraukude andmed

jäeti ehituskivi lamami arvestamisel välja (PA-299a; 314). Raikküla lademe lubjakivi

käsitletakse kui kaljukatendit. Pindalaliselt on plokkide moodustamisel lähtutud

katastriüksuste piiridest.

Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i.

Nimetatud programm arvestab maapinna, lamami ja lasumi horisontaalseid ning

vertikaalseid muutusi. Ülevaate lamami absoluutkõrguste kohta puuraukudes tabeli

kujul, annab lisa 3. Varu arvutuse tulemused on toodud lisas 13 ning topograafiline ja

varu arvutuse plaan – graafilisel lisal 1.

9.1 Plokk 26 aT ja 29 aR varu arvutus

Plokk 26 on moodustatud uuringuruumi lõunaosasse 14,06 ha pindalale, mis jääb

Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldisest loodesse, kattudes osaliselt mäeeraldise

teenindusmaaga. Plokk jääb riigile kuuluvatele kinnistutele Türje (25701:001:0284),

Rava metskond 108 (25501:001:0201) ja Karinu lubjakivikarjäär (25702:004:0550).

Plokk tugineb uuringuruumi piirile ja puuraugule (PA 3/18).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

31

Ploki 26 kasuliku kihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja

Tammiku kihistiku ülemise osa lubjakivi. Ploki 29 kasuliku kihi moodustab Tammiku

kihistiku alumise osa lubjakivi.

Alljärgnevas tabelis 9.1 on toodud ploki 26/29 kasuliku kihi põhinäitajad puuraukude

põhjal.

Tabel 9.1 Kasuliku kihi kompleksi põhinäitajad varu arvutuse plokis 26 ja 29

puuraukude põhjal

PA

m aa

p in

d a

b s,

m

k at

en d i

p ak

su s,

(s h k

as v u k ih

t) ,

m

R ai

k k ü la

la d em

e

p ak

su s,

m

te h n o lo

o g il

is e

lu b ja

k iv

i

p ak

su s,

m

te h n o lo

o g il

is e

lu b ja

k iv

i

la m

am a

b s,

m

eh it

u sl

u b ja

k iv

i

p ak

su s,

m

eh it

u sl

u b

ja k iv

i

la m

am a

b s,

m

3/18 104,98 6,0 6,4 6,4 86,2 2,2 84,0

4/18 103,92 3,8 - 1,4 98,7 7,7 91,0

5/18 102,95 5,0 - 5,7 92,3 3,3 88,9

296/65 102,20 7,0 - 3,5 91,7 5,1 86,6

299a/65 104,20 2,6 - 4,9 96,7 11,1* 85,6*

299b/65 103,20 3,9 4,1 6,0 89,2 3,7 85,5

Miinimum 1,5 0,0 1,4 86,2 2,2 84,0

Maksimum 7,0 6,4 6,4 98,7 11,1 91,0

*väärtus saadud mudelist

Arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil moodustatud uuringuruumi

kolmemõõtmelise mudeli alusel, on plokis 26 tehnoloogilise lubjakivi maht järgmine:

− katendi maht on 880 tuh m3 ning keskmine paksus:

880 tuh m3 / 14,06 ha = 6,4 m;

sh. kaljukatendi maht 253 tuh m3 / 14,06 ha = 1,8 m

− tehnoloogilise lubjakivi maht on 685 tuh m3 ning keskmine paksus

685 tuh m3 / 14,06 ha = 4,9 m.

Puuraukude vahekaugused jäävad 100 - 300 m vahemikku. Uuringu tulemustest saadi

andmed huvi pakkuva kasuliku kihi paksuse, kvaliteedi ja katendi paksuse kohta ning

uurituse taseme järgi hinnatakse arvutatud lubjakivi maht tarbevaruna.

Plokk 26 tehnoloogilise lubjakivi lamamisse jääb lubjakivi, mis ei vasta tehno-

loogilisele lubjakivile esitavatele nõuetele. Selle lubjakivi varu lamamiks on arvestatud

üldjuhul Tamsalu ja Varbola kihistu piir (keskmine absoluutkõrgus 86,9 m). Kuna

puurauguga 299a ei avatud Varbola kihistu setteid, siis selle puuraugu andmeid ploki

lamamis ei arvestata ja väärtused ehituskivi paksuse ning lamami kohta saadakse

ümbritsevate puuraukude lähteandmetest projekteeritud mudelist.

Lubjakivi varu on kokku 850 tuh m3 (keskmine paksus 6,1 m) ja see esitatakse

kinnitamiseks kui madalamargiline ehituslubjakivi reservvaru (plokk 29).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

32

9.2 Plokk 27 aT ja 30 aR varu arvutus

Plokk 27 on moodustatud plokist 26 vahetult põhjasuunas 8,45 ha pindalale,

katastriüksusele Põlluääre (25701:001:0286). Uuringuruumist oli eraomandisse jääv

Põlluääre kinnistu välja jäetud, aga kuna tehnoloogiline lubjakivi levib ka seal ja

uurituse tase võimaldab hinnata, siis maavara säästvast kasutusest lähtuvalt on

eraomandisse kuuluvale maatükile ploki moodustamine põhjendatud. Kuna tegemist on

eramaaga, siis on maaomanikult saadud nõusolek maavara hindamiseks, sh kinnistule

jääva Uudismaa tee (tee nr 2570201) lõpuosas ja selle kaitsevööndis (lisa 14). Plokk

tugineb uuringuruumi ja kinnistu piirile ning puuraugule (PA 17/87).

Ploki 27 kasuliku kihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja

Tammiku kihistiku ülemise osa lubjakivi.

Alljärgnevas tabelis 9.2 on toodud ploki 27/30 kasuliku kihi põhinäitajad ploki piiresse

ja selle vahetus lähedusse jäävate puuraukude põhjal.

Tabel 9.2 Kasuliku kihi kompleksi põhinäitajad varu arvutuse plokis 27 ja 30

puuraukude põhjal

PA

m aa

p in

d a

b s,

m

k at

en d i

p ak

su s,

(s h k

as v u k ih

t) ,

m

R ai

k k ü la

la d em

e

p ak

su s,

m

te h n o lo

o g il

is e

lu b ja

k iv

i

p ak

su s,

m

te h n o lo

o g il

is e

lu b ja

k iv

i

la m

am a

b s,

m

eh it

u sl

u b

ja k iv

i

p ak

su s,

m

eh it

u sl

u b

ja k iv

i

la m

am a

b s,

m

1/18 99,43 3,8 - 7 88,6 2,9 85,7

4/18 103,92 3,8 - 1,4 98,7 7,7 91,0

6/18 105,03 7,9 3,0 6,7 87,4 2,9 84,5

9/18 105,58 6,4 - 8,3 90,9 2,7 88,2

14/87 103,40 3,0 3,0 1,2 96,2 10,0 86,2

17/87 105,00 3,0 6,0 9,4 86,6 2,9 83,7

299a/65 104,2 2,6 - 4,9 96,7 11,1* 85,6*

302/65 103,7 4,2 - 7,1 92,4 2,6 89,8

Miinimum 2,6 0,0 1,2 86,6 2,6 83,7

Maksimum 4,2 6,0 9,4 98,7 10,0 92,1

*väärtus saadud mudelist

Arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil moodustatud uuringuruumi

kolmemõõtmelise mudeli alusel, on plokis 27 tehnoloogilise lubjakivi maht järgmine:

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

33

− katendi maht on 498 tuh m3 ning keskmine paksus:

498 tuh m3 / 8,45 ha = 5,9 m;

sh. kaljukatendi maht 170 tuh m3 / 8,45 ha = 2,0 m

− tehnoloogilise lubjakivi maht on 355 tuh m3 ning keskmine paksus

355 tuh m3 / 8,45 ha = 4,2 m.

Puuraukude vahekaugused jäävad 100 - 300 m vahemikku. Uuringu tulemustest saadi

andmed huvi pakkuva kasuliku kihi paksuse, kvaliteedi ja katendi paksuse kohta ning

uurituse taseme järgi hinnatakse arvutatud lubjakivi maht tarbevaruna.

Plokk 27 tehnoloogilise lubjakivi lamamisse jääb lubjakivi, mis ei vasta tehno-

loogilisele lubjakivile esitavatele nõuetele. Selle lubjakivi varu lamamiks on arvestatud

üldjuhul Tamsalu ja Varbola kihistu piir (keskmine absoluutkõrgus 86,8 m). Kuna

puurauguga 299a ei avatud Varbola kihistu setteid, siis selle puuraugu andmeid ploki

lamamis ei arvestata ja väärtused ehituskivi paksuse ning lamami kohta saadakse

ümbritsevate puuraukude lähteandmetest projekteeritud mudelist.

Lubjakivi varu on kokku 615 tuh m3 (keskmine paksus 7,3 m) ja see esitatakse

kinnitamiseks kui madalamargiline ehituslubjakivi reservvaru (plokk 30).

9.3 Plokk 28 aT ja 31 aR varu arvutus

Plokk 28 on moodustatud uuringuruumi põhjaosasse, plokist 27 vahetult põhja suunas

21,52 ha pindalale, katastriüksusele Rava metskond 432 (25701:001:0371). Ploki

edelaosa kattub avalikus kasutuses oleva era- ja metsatee Uudismaa (tee nr 2570201)

20 m laiuse kaitsevööndiga (lisa 10). Vastavalt Järva vallavalitsuse 14.12.2018. a

kirjale toimub tee väljaarvamine avalikust kasutamisest 2019. a jooksul (lisa 15). Kuna

teekaitsevööndi väljaarvamine plokist oleks maavara säästvast kasutusest lähtuvalt

ebaotstarbekas, tehes mäetehniliselt kaevandamise keerulisemaks, hinnatakse varu ka

teekaitsevööndis ja võimalik lahendus (tee lühendamine tulevikus, lõpuosa

ümbertõstmine) otsustatakse maavara kaevandamise loa taotluse käigus. Plokk tugineb

uuringuruumi ja kinnistu piirile ning puuraukudele (PA 6/18; 11/18; 15/87).

Ploki 28 kasuliku kihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja

Tammiku kihistiku ülemise osa lubjakivi. Alljärgnevas tabelis 9.3 on toodud ploki

28/31 kasuliku kihi põhinäitajad ploki piiresse jäävate puuraukude põhjal.

Arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil moodustatud uuringuruumi

kolmemõõtmelise mudeli alusel, on plokis 28 tehnoloogilise lubjakivi maht järgmine:

− katendi maht on 782 tuh m3 ning keskmine paksus:

782 tuh m3 / 21,52 ha = 3,6 m;

sh. kaljukatendi maht 71 tuh m3 / 21,52 ha = 0,3 m

− tehnoloogilise lubjakivi maht on 1608 tuh m3 ning keskmine paksus

1608 tuh m3 / 21,52 ha = 7,5 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

34

Tabel 9.3 Kasuliku kihi kompleksi põhinäitajad varu arvutuse plokis 28 ja 31

puuraukude põhjal

PA m

aa p in

d a

b s,

m

k at

en d i

p ak

su s,

(s h k

as v u k ih

t) ,

m

R ai

k k ü la

la d em

e

p ak

su s,

m

te h n o lo

o g il

is e

lu b ja

k iv

i

p ak

su s,

m

te h n o lo

o g il

is e

lu b ja

k iv

i

la m

am a

b s,

m

eh it

u sl

u b

ja k iv

i

p ak

su s,

m

eh it

u sl

u b

ja k iv

i

la m

am a

b s,

m

1/18 99,43 3,8 - 7 88,6 2,9 85,7

2/18 101,12 1,7 - 6,6 92,8 3,3 89,5

6/18 105,03 7,9 3,0 6,7 87,4 2,9 84,5

7/18 100,56 2,0 - 8,1 90,5 4,4 86,1

9/18 105,58 6,4 - 8,3 90,9 2,7 88,2

10/18 100,50 3,1 - 7,4 90,0 2,9 87,1

11/18 103,36 7,0 0,5 7,7 88,2 3,0 85,2

15/87 105,12 4,3 5,7 8,2 86,9 1,5 85,4

201/65 101,2 1,1 - 7,9 92,2 3,1 89,1

301/65 103,2 4,5 - 7,0 91,7 1,2 90,5

314/65 102,2 2,6 0,2 8,2 91,2 5,3* 85,9*

Miinimum 1,1 0,0 6,6 86,9 1,2 84,5

Maksimum 4,5 5,7 8,3 92,8 5,3 90,5

*väärtus saadud mudelist

Puuraukude vahekaugused jäävad 70 - 300 m vahemikku. Uuringu tulemustest saadi

andmed huvi pakkuva kasuliku kihi paksuse, kvaliteedi ja katendi paksuse kohta ning

uurituse taseme järgi hinnatakse arvutatud lubjakivi maht tarbevaruna (plokk 28).

Plokk 28 tehnoloogilise lubjakivi lamamisse jääb lubjakivi, mis ei vasta tehno-

loogilisele lubjakivile esitavatele nõuetele. Selle lubjakivi varu lamamiks on arvestatud

üldjuhul Tamsalu ja Varbola kihistu piir (keskmine absoluutkõrgus 86,9 m). Kuna

puurauguga 314/65 ei avatud Varbola kihistu setteid, siis nende puuraukude andmeid

ploki lamamis ei arvestata ja väärtused ehituskivi paksuse ning lamami kohta saadakse

ümbritsevate puuraukude lähteandmetest projekteeritud mudelist.

Lubjakivi varu on kokku 658 tuh m3 (keskmine paksus 3,1 m) ja see esitatakse

kinnitamiseks kui madalamargiline ehituslubjakivi reservvaru (plokk 31).

Kokkuvõte Karinu IV uuringuruumis ja täiendavalt uuringuruumist väljapool

paikneval eramaal tehtud maavaravaru arvutuse tulemusest on toodud alljärgnevas

tabelis 9.4.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

35

Tabel 9.4 Varu arvutuse koondtabel

Ploki nr

(pindala)

Maavara

nimetus

Katendi maht,

tuh m3/

keskmine

paksus, m

sh. kaljukatend,

tuh m3/

keskmine

paksus, m

Maavaravaru,

tuh m3/

keskmine

paksus, m

26 aT

(14,06 ha)

tehnoloogiline

lubjakivi 880/6,4 253/1,8 685/4,9

29 aR*

(14,06 ha)

madalamargiline

ehituslubjakivi* - - 850/6,1

27 aT

(8,45 ha)

tehnoloogiline

lubjakivi 498/5,9 170/2,0 355/4,2

30 aR,

(8,45 ha)

madalamargiline

ehituslubjakivi* - - 615/7,3

28 aT/

(21,52 ha)

tehnoloogiline

lubjakivi 782/3,6 71/0,3 1608/7,5

31 aR*

(21,52 ha)

madalamargiline

ehituslubjakivi* - - 658/3,1

Kokku tehnoloogiline lubjakivi (aT) 2648

Kokku madalamargiline ehituslubjakivi (aR) 2123

* tehnoloogilise lubjakivi ploki lamamis

9.4 Muudatused keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaardis nr 17

Käesoleva töö tulemusena moodustatud plokk 26/29 jääb 9,76 ha ulatuses Karinu

lubjakivimaardla aktiivse reservvaru ploki 5 alale. Seega töö tulemusena väheneb ploki

5 pindala (63,24 ha) ja varu kogus (2847 tuh m3) vastavalt 9,76 ha ja 429 tuh m3

(9,76 ha × 4,4 m (ploki 5 keskmine paksus)) võrra.

Käesoleva töö tulemusena moodustatud tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru

plokid 26/29, 27/30 ja 28/31 jäävad kas osaliselt või tervikuna Karinu lubjakivimaardla

prognoosvarule. Seega töö tulemusena väheneb prognoosvaru ploki 6 pindala ja varu

kogus vastavalt 4,29 ha ja 386 tuh m3 (4,30 ha × 9,0 m (prognoosvaru keskmine

paksus)), 8,45 ha ja 761 tuh m3 ning 21,52 ha ja 1937 tuh m3 võrra.

Kokkuvõtlikult saab olema käesoleva uuringu alusel Karinu lubjakivimaardla aktiivse

reservvaru ploki 5 pindala 53,48 ha (63,24 − 9,76 ha) ja selles hinnatud madala-

margilise ehituslubjakivi kogus 2418 tuh m3 (2847 − 429 tuh m3).

Prognoosvaru ploki 6 pindala saab olema 333,46 ha (367,72 − 4,29 − 8,45 − 21,52 ha)

ja selle ehituslubjakivi kogus 30 011 tuh m3 (33095 – 386 – 761 − 1937 tuh m3).

Eeltoodut arvesse võttes, soovitame viia keskkonnaregistri maardlate nimistu registri-

kaarti nr 17 sisse vastavad muudatused varuplokkide pindalade ning varu koguste osas:

− Plokk 5, pindala 53,48 ha, madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru

2418 tuh m3;

− Plokk 6, pindala 333,46 ha, madalamargilise ehituslubjakivi prognoosvaru

30 011 tuh m3.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

36

10. KOKKUVÕTE

Geoloogilise uuringu eesmärk oli hinnata kaevandamise perspektiivsust Karinu IV

uuringuruumis (56,39 ha), täpsustades seal leiduva tehnoloogilise lubjakivi kogust,

kasuliku kihi paksust, kvaliteeti ning kaevandamise tingimusi eesmärgiga taotleda

hiljem antud alale kaevandamisluba.

Uuringu tulemusena hinnati 01.01.2019. a seisuga veepealset lubjakivi varu kokku

44,03 ha pindalal 4771 tuh m3, mis esitatakse kinnitamiseks järgmiste varuplokkide, -

koguste ja pindaladega:

- tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 26 (pindala 14,06 ha) 685 tuh m3;

- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru plokis 29 (pindala 14,06 ha,

ploki 26 aT lamamis) 850 tuh m3;

- tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 27 (pindala 8,45 ha) 355 tuh m3;

- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru plokis 30 (pindala 8,45 ha,

ploki 27 aT lamamis) 615 tuh m3;

- tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru plokis 28 (pindala 21,52 ha)

1608 tuh m3;

- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru plokis 31 (pindala 21,52 ha,

ploki 28 aT lamamis) 658 tuh m3.

Kaevandamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid täpsustatakse maavara kaevandamise

loa taotluse menetlemisel ning otseseid piiranguid antud alal kaevandamiseks ei ole,

seega hinnatud lubjakivi soovitatakse võtta arvele vastavalt nimetatud kasutusalade

kaupa ning uurituse taseme põhjal. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri

maardlate nimistusse ja Karinu lubjakivimaardla registrikaarti (nr 17) sisse viia

vastavad muudatused.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019)

37

11. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 17.

2. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a. määrus nr 44. Üldgeoloogiline uurimistöö ja

maavara geoloogilise uuringu tegemise kord.

3. Malm, I. 2013. Karinu II lubjakivikarjääri laienduse maavara kaevandamise loa

taotlus. OÜ Inseneribüroo STEIGER.

4. Neuman, S.P. 1974. Effect of partial penetration on flow in unconfined aquifers

considering delayed gravity response. Water Resources Research, 10 (2),

303 - 312.

5. Sidorova, I. 1957. Karinu lubjakivimaardla geoloogilise uuringu aruanne.

Lengeolnerud. EGF 809.

6. Savitskaja, L., Jaštšuk, S. 2006. Karinu lubjakivikarjääri ümbruskonna kaevude

seire ja kaevandamise laiendamise mõju prognoos põhjaveetasemele. Eesti

Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond.

7. Tallinn, K. 1968. Aruanne väikese Mg-sisaldusega lubjakivide otsimis- ja

eelluuretööde tulemuste kohta Paide rajoonis Järva-Jaani alevi ümbruses 1965.a.-

1966.a. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 2973.

8. Tallinn, K. 1974. Aruanne lubja tootmiseks kõlblike lubjakivide detailsete

uuringute tulemuste kohta Võhmuta, Metsla, Aavere ja Karinu maardlatel 1971-

1973.a. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 3294.

9. Tallinn, K. 1989. Aruanne ehituslubjakivi otsingutöödest Paide rajoonis Karinu

maardlas. TK Eesti Geoloogia. EGF 4337.

10. Tammekänd, M., jt. 2015. Karinu lubjakivimaardla Karinu III uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne. EGF8724.

11. Marinelli, F., Niccoli, W.L. 2000. Simple analytical equations for estimating

groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 - 314.

JÄÄTMEKAVA

1. Jäätmekava vajadus

Nordkalk AS taotleb maavara kaevandamise luba Karinu IV lubjakivikarjääri

mäeeraldisele tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks kehtivusajaga 30 aastat.

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,67 ha, sh

mäeeraldise pindala 19,21 ha. Taotletav keskmine aastane kaevandamise maht on 55 tuh

m3. Karinu IV lubjakivikarjäärist kaevandatud tehnoloogilist lubjakivi kasutatakse Rakke

tehases kustutamata lubja ja filleri tootmiseks, keemiliselt ebasobiv materjal

kaubastatakse ehituskivina (põhiliselt lubjakivi killustik) ja kaubastamiseks mittesobilik

materjal (sõelmed, katend) kasutatakse karjääri korrastamisel ning põllumajanduses

väetisena (sõelmed).

Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel

on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56 “Kaevandamisjäätmete

käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada

Karinu IV jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu, korduskasutamist

või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas

kinnistutel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse

(katastritunnusega 25702:002:0081).

Karinu IV lubjakivikarjääri katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas),

osaliselt on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga

lääne suunas jäädes absoluutkõrguste 100 - 105 m vahemikku.

Taotletavast Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest itta ~31 m kaugusele jääb

TürjeKarinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge).

Taotletav mäeeraldise teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000

võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Kogu taotletav Karinu IV

lubjakivikarjääri ala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Nitraaditundliku ala

olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid. Vaatamata sellele

arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga.

Taotletavale Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele lähimad majapidamised jäävad ~

130 m kaugusele loodesse Kairi kinnistule (katastritunnus 25702:002:0560) ning ~ 330

m kaugusele Mäetipi kinnistule (katastritunnusega 78702:002:0052).

3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Karinu lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustab Juuru lademe Tamsalu kihistu, mis on

esindatud Karinu ja Tammiku kihistikega. Karinu IV lubjakivikarjääris on aluspõhjalised

kivimid kaetud kvaternaarisetetega, mille paksus on muutlik, ulatudes taotletava ala

kaguosas kuni 6,4 meetrini. Valdava osa katendist moodustab kollakaspruun

liivsavimoreen karbonaatse kruusa veeriste ja lubjakivi lahmakatega. Liivsavimoreenis

esinevad aluspõhjast lahti murtud ja moreeniga segipaisatud Raikküla lademe

paelahmakad.

Karinu kihistik moodustab Tamsalu kihistu ülemise osa ja see on esindatud

hallikaspruuni, kollase või helehalli poolafaniitse lubjakiviga. Kohati on kivim

dolomiidistunud. Kihistiku keskmine paksus puuraukude põhjal on 1,8 m. Tammiku

kihistik moodustab alumise osa Tamsalu kihistust, kus kivim on esindatud biomorfse

jämedetriitse pentameriidlubjakiviga, mis võib koosneda kuni 70% ulatuses käsijalgse

Borealis borealise kokku kuhjatud kodadest ja peene- või keskmisekristalsest kaltsiidist

savika komponendi sisaldusega. Tammiku kihistiku keskmine paksus puuraukude põhjal

on 8,1 m.

Karinu IV lubjakivikarjääris leviva tehnoloogilise lubjakivi keemilised näitajaid on

järgmised:

‒ CaO sisaldus 50,0 - 53,0% (keskmine 51,7%);

‒ MgO sisaldus 1,6 - 4,1% (keskmine 2,8%); ‒ lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 +

R2O3) sisaldus 1,2 - 1,8% (keskmine 1,5%).

Karinu IV lubjakivikarjääri alal fikseeriti geoloogilise uuringu ajal keskmine veetase abs

kõrgusel 93,5 m. Veetasemed mõõdeti erinevatel aastaaegadel ning veetaseme sesoonne

kõikumine oli kuni 5 m.

Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust

karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks.

Siluri ladestu Juuru lade jaotub vaadeldavas piirkonnas Karinu, Tammiku ja Varbola

kihistusteks, millest vettandvad on Karinu ja Tammiku kihistud, moodustades maapinnalt

esimese põhjaveekihi. Nimetatud veekiht toitub eelkõige sademetest ning moodustab

märkmisväärse osa karjääri sisse voolavast veest. Õhukese pinnakatte tõttu on veekihi

vesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Keemiliselt

koostiselt on veekihi põhjavesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,2 - 0,4 g/l. Kohati

esineb vees looduslikult suur rauasisaldus.

Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina

kihistu savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt esimese

veekihi ja Porkuni-Pirgu veekihi vahel. Seega ei osale Porkuni-Pirgu veekiht Karinu IV

lubjakivikarjääri vee moodustumisel ning veekiht ei ole mõjutatud

kaevandamistegevusest.

4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus

mäeeraldise teenindusmaa piires

Kaevandamise tingimused taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris on keskmised.

Kaevandatav maavara jääb osaliselt keskmisest veetasemest madalamale ning seetõttu on

vajalik vee väljapumpamine karjäärist. Kasuliku kihi keskmine paksus on taotletaval

mäeeraldisel 7,5 m ja kattekihi paksus 3,6 m.

Karinu IV lubjakivikarjääri alal moodustab katendi 3,3 m paksune kvaternaarisetete kiht

(581 tuh m3 ehk 1 045 tuh t) ning 0,3 m paksune kaljukatendi kiht (31 tuh m3 ehk 65 tuh

t). Katend eemaldatakse buldooseri ja ekskavaatoriga. Mäeeraldiselt eemaldatud katend

paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus nendest moodustatakse müra- ja

tolmutõkke vallid. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt vastavalt mäetööde edenemisele.

Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse teenindusmaa perimeetrile

ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla

ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise

järel koostatavas kaevandamise projektis.

Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu

– õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on

saastumata materjaliga. Juhul, kui mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendit ei

suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul, on katendi korral

tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi

otsene eesmärk (kood 01 01 02). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on katendi

puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna välistatud on

jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on

saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee-erosiooni mõjul

materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1–3 kuu

jooksul. Ladustatud katendivallide pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Vallid

likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel.

Kasuliku kihi keskmine paksus Karinu IV lubjakivikarjääris on 7,5 m. Kasulik kiht

raimatakse valdavalt puur-lõhketöödega, mille aluseks on koostatavad kaevandamise ja

lõhketööde projekt. Raimatud kaevis laaditakse ekskavaatoriga vahetult mobiilsesse

purustus-sorteerimissõlme, kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks.

Kaevandatav materjal transporditakse veoautodega Rakke lubjatehasesse lubja ja fillerite

tootmiseks, valmistoodanguna kaubastatakse toodang killustikuna tellijale või

kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, katend, kaubastamiseks mittesobilik

materjal). Erineva fraktsioonidega toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil

vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires

vahelaod.

Keskmiselt 30 % purustavast lubjakivi üldmahust on sõelmed peenfraktsiooniga 0-7 mm,

millest ligikaudu 2/3 kaubastatakse ja 1/3 kasutatakse korrastamisel. Kaevandamisel

aastas keskmiselt 55 tuh m³ lubjakivi tekkib u 17 tuh m3 (34,6 tuh t) peenfraktsiooni

aastas, millest osa turustatakse töötlemata kujul ning osa kasutatakse hilisemal karjääri

korrastamisel. Kogu karjääri töötamise ajal tekib lubjakivi töötlemise sõelmeid

hinnanguliselt 424 tuh m3 (890 tuh t).

Mäeeraldiselt eemaldatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed,

ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa

nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed

biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid

viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Juhul, kui

ladustatud sõelmeid ei suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul,

on nende korral tegemist kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole

nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel

tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Juhul, kui eelkirjeldatu rakendub, siis on sõlmete

puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga.

Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate

hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil,

mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele,

kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta

väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku

ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.

Karjääri ammendumisel tekkiv süvend on piisavalt suur, et kogu tekkinud katend või

kaubastamiseks mittesobilik materjal leiab korrastamisel kasutust. Katendi ja

kaubastamiseks mittesobiliku materjali kogus on väiksem, kui väljatava kivi kogus.

Väljajuuritud kännud tehakse hakkeks ja kasutatakse küttematerjalina.

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär kattub kagus ~3 ha ulatuses kunagise Türje

prügilaga, mis on alates 01.01.2002 jäätmete ladestamiseks suletud, korrastatud ja

kattunud rohttaimestikuga. Enne edasisi vajalikke ettevalmistustöid tuleb alalt eemaldada

kunagisse Türje prügilasse ladestatud jäätmed. Kuna täpselt ei ole teada, mis mahus ja

milliseid jäätmeid on kunagises Türje prügilas ladestatud, tuleb jäätmete eemaldamise töö

tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt. Lähim regionaalprügila asub ~28 km kaugusel

Väätsal. Keskkonnaohtu võib kujutada suletud Türje prügila jääkreostus, mistõttu on

äärmiselt vajalik selle avamisel käideldavate jäätmete efektiivne eraldamine saastumata

katendist ja kasulikust kihist, misjärel antakse Türje prügilast eraldatud jäätmed koos

reostunud pinnasega jäätmekäitlusettevõttele üle. Nõuetekohase jäätmekäitluse puhul on

muudest tekkivatest jäätmetest tekkiv potentsiaalne keskkonnaoht vähene.

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

104.41

105.26

104.37

103.50 104.00

105.19

104.87

105.56

104.69

103.75

103.81

104.22

103.70

104.53

105.15

104.17

103.09

102.43

103.88

101.43

103.40

102.78

103.85

102.19

101.84

104.72

103.73 101.59

101.66

100.49

103.58

102.78

101.56

103.36

103.28

104.65

105.82

106.58

104.72

104.56

105.90 106.00

105.80

105.86

106.22

105.37

105.34

105.41

104.96

104.58

104.75

104.43

104.48

104.44

104.36

105.50

105.29

105.44

104.31

103.60

102.27

103.44

105.08 101.78

103.43

104.54

105.56

105.43

104.28

102.28

102.56

104.35

103.44

103.46

101.71

100.91

100.86

100.97

103.02

104.68

104.48

105.15

104.73

105.51

105.17

104.10

104.35

102.54

103.05

101.51

102.59

100.10

100.85

102.38

104.25

102.04

104.76

105.32

105.20

103.44

102.28

100.85

101.24

100.79

99.13

105.77

103.71

105.24

106.14

105.25

104.88

103.76

104.80

100.63

104.36

105.32

104.69

98.22

102.36

102.81

103.28

101.54

102.63

102.17

101.25

101.48

101.33

100.89

102.90

101.33

101.31

100.53

100.76

100.47

101.14

100.48

101.11

100.68

101.51

100.29 101.53

100.05

100.91

100.63

100.78

100.66

100.44

100.78

100.25

100.32

100.70 101.05

100.67

99.40

101.32 100.85

100.26

100.30

100.62

100.64

100.63

101.07

100.63

100.75

100.97

101.72

101.05

100.53

99.15

100.44

100.07

100.43

101.42

100.30

100.13

99.62

98.81

100.97

98.57

103.53

102.58

100.82

100.73

98.99

99.78

100.05

101.12

99.65

100.45

100.40

99.46

99.62

99.37

100.98

104.58

103.30

Põlluääre

25701:001:0286

25702:002:0081

Muru-Marguse

91

9 2

90

9189

92

90

93

101

1 0 5

10 5

99

9 9

100

100

100

101

101

1 0 1

101

101

101

10 1

101

101

102

1 0 2

10 2

1 0 2

1 0 2

1 0 2

103

1 0 3

103

103

1 0 3

1 0 3

1 0 3

103

104

104 104

1 0 4

104

1 0 5

1 0 5

105

105

1 0 5

105

105

1 0 5

106

1 0 6

1 0 4

Plokk 27 aT

Plokk 30 aR

Plokk 28 aT

Plokk 31 aR

Plokk 31 aR

Plokk 28 aT

Plokk 6 P

Plokk 6 P

Plokk 6 P

II

V

V '

I'

4,4 E 8,1 T

2,0 90,46

PA-7/18

100,56

2,9 E 7,0 T

3,8

88,63

PA-1/18

99,43

3,3 E 6,6 T

1,7

92,82

PA-2/18

101,12

2,9 E 6,7 T

10,9

87,43

PA-6/18

105,03

3,3 E 7,0 T

11,5 PA-8/18

106,03

2,7 E 8,3 T

6,4

90,88

PA-9/18

105,58

2,9 E 7,4 T

3,1 90,00

PA-10/18

100,50

3,0 E 7,7 T

7,5

88,16

PA-11/18

103,36

3,1 E 7,9 T

1,1

92,20

PA-201/65

101,20

1,2 E 7,0 T

4,5

91,70

PA-301/65

103,20

4,0 E 6,5 T

2,0 PA-311/65

105,20

4,2 E 6,0 T

4,5 PA-307/65

105,20

5,3 E 8,2 T

2,8

91,20

PA-314/65

102,20

1,5 E 8,2 T

10,086,92

PA-15/87

105,12

96,70

94,70

87,53

7,7 E 1,4 T

3,8 PA-4/18

103,92

98,72

1

2

3

4

5

6

8

9

10

11

12

13

1'

2'

3'

4'

5'

6'

7' 8'

9'

10'

11'

12'

13'

14'

15' 16'

17' '

19'

20'

Puuraugu nr Katendi paksus, m

Suudme abs kõrgus, m

E - ehituskivi

T - tehnoloogiline abs kõrgus, m

tehnoloogilise lubjakivi lamami Kasuliku lubjakivi kihi paksus, m

Kairi

25702:002:0560

2 5 7 0 1 :0

0 1 :0

3 2 5

25701:001:0371

T ü rje -K

a rin

u te

e

Rava metskond 432

Muru-Marguse

25702:002:0081

Murrutee

78702:002:0093

78702:002:0031

Laanetaguse

25701:001:0371

Rava metskond 432

Muru-Marguse

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

19.04.2021Epp Kuslap

Erki Vaguri

Mäeeraldise plaan

1 / 3

1 : 2 000

Nordkalk AS

0 200 m100

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1'

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Maapinna hoideterviku alumine piir

Järva vald, Järva maakond

Karinu IV lubjakivikarjäär

Lääne-Viru maakond 46301 F. R. Faehlmanni tee 11a, Rakke alevik, Väike-Maarja vald,

[email protected]

P - prognoosvaru)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

on 1:2 ning lubjakivis on nõlv horisontaalne.

6. Maapinna hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga. Nõlvus kvaternaarisetes

STEIGER, töö r 18/2349).

(varu seisuga 01.01.2019) topograafilise ja varu arvutuse plaani (OÜ Inseneribüroo

- Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande

(seisuga 10.02.2021. a);

- Keskkonnaregistri Karinu lubjakivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid;

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.03.2021. a);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 30.04.2018, 23.11.2018, 03.12.2018.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

21/3401

Kaitsmata põhjaveega ala

Teekaitsevöönd

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon (plokk 28 aT), m

Karinu lubjakivimaardla piir (asendiplaanil)

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

6 548 200

6 548 400

6 548 600

Kaardilehe nr 6413 (Järva-Jaani)

6 548 000

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 548 511,00 610 806,39

2 6 548 614,42 611 143,58

3 6 548 550,46 611 173,50

4 6 548 507,10 611 194,98

5 6 548 470,67 611 217,84

6 6 548 438,08 611 242,89

7 6 548 412,33 611 264,99

8 6 548 393,04 611 284,29

9 6 548 352,31 611 329,34

10 6 548 273,14 611 418,53

11 6 548 212,02 611 454,79

12 6 548 105,79 611 138,78

13 6 548 235,43 610 869,02

Pindala 19,21 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 548 511,00 610 806,38

2' 6 548 578,07 610 769,28

3' 6 548 685,83 611 120,64

4' 6 548 626,53 611 148,96

5' 6 548 554,80 611 182,51

6' 6 548 511,99 611 203,71

7' 6 548 476,39 611 226,05

8' 6 548 444,39 611 250,66

9' 6 548 419,13 611 272,33

10' 6 548 400,29 611 291,18

11' 6 548 359,76 611 336,01

12' 6 548 276,10 611 428,31

13' 6 548 215,27 611 464,47

14' 6 548 105,79 611 138,80

15' 6 548 061,54 611 102,66

16' 6 548 062,32 611 095,02

17' 6 548 057,96 611 082,62

18' 6 548 053,50 611 074,44

19' 6 548 183,51 610 803,91

20' 6 548 480,38 610 736,44

Pindala 26,95 ha

N

13

26

f

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH aruanne

TÖÖ NR 22/4121

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

2

Kinnitas:

Aadu Niidas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Juhatuse liige

Keskkonnamõju hindasid:

Aadu Niidas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaekspert (litsents KMH0145, kehtib kuni 26.10.2029)

Marge Uppin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Hüdrogeoloog (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011)

Liisa Küttim . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaspetsialist

Priit Kallaste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaekspert (litsents KMH0164, kehtib kuni 11.06.2030)

Martin Küttim . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaspetsialist

Kaarel Mänd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Hüdrogeoloog

Valdur Lahtvee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kliima- ja ESG ekspert

Hanna-Liis Heinla . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaspetsialist

Kaie Kriiska . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keskkonnaspetsialist

© 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

3

SISUKORD

1. Kokkuvõte ...................................................................................................................... 6

2. Sissejuhatus ................................................................................................................... 8

2.1. Arendaja, otsustaja, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused ................ 8

2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine ............... 9

2.3. Kasutatud infoallikad ............................................................................................ 11

3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................... 13

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ......................................................... 13

3.2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............ 14

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ja keskkonnaseisund .............................................. 24

4.1. Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud ............................................................................................ 24

4.2. Geoloogilised tingimused ..................................................................................... 27

4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................... 28

4.4. Maavara kvaliteet ja varu ..................................................................................... 29

4.5. Ilmastikutingimused ............................................................................................. 30

4.6. Maastik ja mullastik .............................................................................................. 33

4.7. Taimed, loomad, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid .......................... 37

4.7.1. Kultuuripärand ................................................................................................ 37

4.7.2. Taimed ja loomad ........................................................................................... 38

4.7.3. Rohevõrgustik ................................................................................................. 42

5. Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus ............ 47

5.1. Kasutatav tehnoloogia ja tehnika......................................................................... 47

5.1.1. Ettevalmistustööd .......................................................................................... 47

5.1.2. Kasuliku kihi raimamine ................................................................................. 49

5.1.3. Toodangu valmistamine ................................................................................. 51

5.1.4. Võimalik mäetööde arengukava .................................................................... 51

5.2. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ....................... 52

5.3. Kaevandatud ala korrastamine ............................................................................ 54

6. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ....................................................................................... 56

6.1. Hindamismetoodika ja keskkonnamõju .............................................................. 56

6.2. Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile, sh elanikkonna veevarustusele ...................................................................................................... 57

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

4

6.2.1. Mõju põhja- ja pinnavee režiimile ................................................................. 58

6.2.2. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile ............................................................ 62

6.2.3. Mõju elanikkonna veevarustusele ................................................................. 65

6.3. Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müratase ning tahkete osakeste kontsentratsioon................................................................................................... 70

6.3.1. Müratase ......................................................................................................... 70

6.3.2. Osakeste kontsentratsioon ............................................................................ 83

6.4. Lõhketöödega kaasnevad mõjud ......................................................................... 91

6.4.1. Ehitistele lubatud maksimaalne võnkekiirus ................................................. 92

6.4.2. Ehitistele ohutud laengumassid .................................................................... 95

6.4.3. Kasutatavad lõhkelaengud ............................................................................. 99

6.4.4. Lõhkamise õhulööklaine ja laialipaiskuvad kivimikillud .............................. 100

6.5. Mõju infrastruktuurile ja liiklusohutusele ......................................................... 101

6.6. Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega .................................... 102

6.7. Võimalikud keskkonnaavariid ............................................................................. 106

6.8. Kliimamõju .......................................................................................................... 107

6.9. Mõju maastikule ja mullale ................................................................................ 112

6.9.1. Väärtuslik põllumaa ...................................................................................... 112

6.10. Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele ............................................................................................................................. 114

6.11. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 116

6.12. Mõju rohevõrgustikule ....................................................................................... 120

6.13. Mõju teistele kaitstavatele objektidele ............................................................. 125

6.13.1. Kaitstavad pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestised .......................... 125

6.13.2. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................ 126

6.14. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ........................................................ 127

6.15. Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega ................................ 129

7. Kaasneva ebasoodsa keskkonna vältimise ja vähendamise meetmed .................. 131

7.1. Vesi ...................................................................................................................... 131

7.2. Müra .................................................................................................................... 133

7.3. Osakesed ............................................................................................................. 135

7.4. Maavõnked ja vibratsioon .................................................................................. 138

7.5. Jäätmed ............................................................................................................... 139

7.6. Taimestik ............................................................................................................. 140

7.7. Rohevõrgustik ja loomastik ................................................................................ 140

7.8. Peatüki kokkuvõte .............................................................................................. 141

8. Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus ................................................ 143

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

5

8.1. Põhja- ja pinnavesi .............................................................................................. 143

8.2. Välisõhk ............................................................................................................... 145

8.2.1. Õhusaasteloa vajaduse hinnang .................................................................. 146

9. Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus ........................................................................................... 147

9.1. Mõjuvaldkondadele kaalu andmine .................................................................. 147

9.2. Mõjuvaldkondade hindamine ............................................................................ 149

9.3. Alternatiivide võrdlus ......................................................................................... 150

10. Kokkuvõte ja koondhinnang ..................................................................................... 151

10.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ................................................................................ 151

10.2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................... 152

10.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus 153

10.4. Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ........................................................... 154

10.5. Koondhinnang ..................................................................................................... 155

11. Kasutatud infoallikad ................................................................................................ 157 LISAD

1. Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja lubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm koos lisadega

2. Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja lubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade

3. Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt koos arendaja vastuskirjadega nimetatud asutustele

4. Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade

5. KMH aruande avalikustamise perioodil laekunud kirjad ja arendaja vastused. 6. KMH aruande avaliku arutelu protokoll 23.01.2025 ja avalikust arutelust osavõtjate

registreerimisleht 7. Keskkonnaameti kiri nr 6-3/24/2356-28 KMH aruande puuduste kõrvaldamiseks koos

vastuskirjaga 8. Keskkonnaameti kiri nr 6-3/25/6947-2 KMH aruande puuduste kõrvaldamiseks koos

vastuskirjaga

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

6

1. KOKKUVÕTE

Nordkalk AS (edaspidi ka ettevõte/arendaja) tegutseb Eestis alates 1996. aastast, ettevõttele kuulub mitmeid lubja- ja dolokivikarjääre üle Eesti. Ettevõttel on Lääne-Viru maakonnas Rakkes kaasaegne lubjatehas, kus väärindatakse tehnoloogilist lubjakivi. Tehnoloogilise lubjakivi põhiliseks kvaliteedinõudeks on tema kõrge puhtusaste, mille näitajateks on kõrge CaO sisaldus ning madal (mitte üle 2 %) MgO sisaldus ja lahustumatu jäägi sisaldus (SiO2, Al2O3, Fe2O3) alla 3 % (Pirrus, 1999). Nordkalk AS taotleb Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks maavara kaevandamise luba.

Arendaja esitas maavara kaevandamise loa taotluse1 (taotlus registreeritud Keskkonnalubade dokumentide registris 19.08.2021 nr DM-115536-6), millele Keskkonnaamet algatas oma 10.09.2021. a kirjaga nr DM-115536-7 keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamine algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 28, § 9 ja § 11 lõigete 2 ja 3 alusel. KeHJS § 3 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lõike 1 punktist 28 on maavara pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 alusel algatatakse sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.

Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär paikneb Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas katastriüksustel Rava metskond 432 ja Muru-Marguse2. Karinu lubjakivimaardlas (maardla nr 0017) asuva tehnoloogilise lubjakivi keemilised näitajad vastavad kõrgele kvaliteedile. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Karinu lubjakivimaardla tehnoloogilise lubjakivi aktiivset tarbevaruplokki 28. Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri teenindusmaa pindala on 26,95 ha, sh mäeeraldise pindala 19,21 ha. Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 55 000 m3. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt tehnoloogiline lubjakivi ning seda kasutatakse Rakke tehases, mille põhitegevuseks on lubja, fillerite ja peenfillerite tootmine. Toodangut kasutatakse ehitusmaterjalitööstuses, keemiatööstuses, metalli- ja terasetööstuses, põllumajanduses, kahjurite tõrjeks, toidu- ja ravimitööstuses, inseneriehituses, paberi- ja värvitööstuses. Lubjakivijahu kasutatakse ka Järvakandi klaasitööstuses ja kustutatud lupja tööstusliku reovee neutraliseerimiseks ning suitsugaaside puhastamiseks.

1 Keskkonnaloa taotlus esmalt registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.04.2021 nr T- KL/1007871; korrigeeritud ja käesolevas aruandes aluseks võetud taotlus registreeritud 19.08.2021 nr T- KL/1007871-3. 2 Katastritunnused vastavalt 25701:001:0371 ja 25702:002:0081.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

7

Lähtuvalt Karinu karjääride jääkvarust on tehase varustuskindlus kvaliteetse lubjatoormega kriitiline. Seetõttu on uue lubjakivikarjääri avamine nimetatud piirkonnas põhjendatud ja vajalik.

Nordkalk AS tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Karinu maardlas on ettevõte kaevandanud alates 1990ndate keskpaigast. Tehnoloogilisest lubjakivist toodetakse Rakke lubjatehases kustutamata lupja ja fillereid, s.o kõrge Ca-sisaldusega kuivatatud ja purustatud lubjakivist saadud toodang, mis leiab kasutust paljudes eri valdkondades, näiteks loomadele ja lindudele söötmiseks töötlemata kujul või söödasegude koostises.. Karinu tehnoloogilisest lubjakivist saadakse erinevaid lubjakivitooteid, alates ülipeenest lubjakivijahust kuni sõmerja tooteni linnusöödaks. Kuivatatud ja peenestatud lubjakivitooteid nimetatakse filleriks.

KMH aruandes analüüsiti ühte põhialternatiivi, milleks on tehnoloogilise lubjakivikarjääri avamine kogu Karinu IV mäeeraldise piires. Põhialternatiive võrreldi 0-alternatiiviga, st olukorraga kui lubjakivikarjääri ei rajata.

Keskkonnamõju hinnati vastavalt KeHJS-le ning juhinduti Keskkonnamõju hindamise käsiraamatus (Põder, 2017) toodud põhimõtetest. Keskkonnamõju hindamise käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord kavandatava tegevuse eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju erinevate keskkonnaelementide ja aspektide (maavara, vesi, loomastik, taimestik, kultuuripärand, inimeste heaolu ja vara, müra, saasteainete jm) kohta Karinu IV mäeeraldisel ja selle lähiümbruses. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja keskkonnameetmed ning hinnati nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. KMH aruandes anti soovitusi keskkonnaseirele tingimuste seadmiseks ja käsitleti ka teiste keskkonnalubade vajadust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

8

2. SISSEJUHATUS

2.1. Arendaja, otsustaja, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused

Arendaja:

Nordkalk AS; registrikood: 10656606; aadress: Faehlmanni 11a, Rakke 46301 Lääne- Virumaa; kontaktisik: Liisa Pert, Keskkonna- ja töökeskkonnajuht, tel: +372 56 92 00 42, e-post: [email protected].

Otsustaja:

Keskkonnaamet; aadress Pikk 20a, 50088 Pärnu; Ringmajanduse osakond, Keskkonnakorralduse büroo; kontaktisik Ester Pindmaa, telefon 5696 6409, e-post: [email protected].

Ekspert:

OÜ Inseneribüroo STEIGER; registrikood 11206437; aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn; KMH vastutav ekspert Aadu Niidas, juhtekspert, tel 668 1013, e-post: [email protected].

Ekspertrühma koosseis:

Aadu Niidas, juhtekspert (litsents KMH0145, kehtib kuni 26.10.2029);

Marge Uppin, hüdrogeoloog (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011);

Liisa Küttim, keskkonnaspetsialist;

Priit Kallaste, keskkonnaekspert (litsents KMH0164, kehtib kuni 11.06.2030);

Martin Küttim, keskkonnaspetsialist;

Kaarel Mänd, hüdrogeoloog;

Valdur Lahtvee, kliima- ja ESG ekspert;

Hanna-Liis Heinla, keskkonnaspetsialist;

Kaie Kriiska, keskkonnaspetsialist.

Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kaasas keskkonnamõju hindamise menetlusse järgmised asjaomased asutused: Järva vallavalitsuse, Tapa vallavalitsuse, Rahandusministeeriumi, Maa-ameti, Transpordiameti, Terviseameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse. Põhjalikum kirjeldus ekspertrühma isikkoosseisu, asjaomaste asutuste ja nende menetlusse kaasamise põhjendusega on toodud KMH programmis (Lisa 1).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

9

2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine, läbiviimine ja avalikustamine

Nordkalk AS esitas 19.08.2021 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks. Keskkonnaamet algatas 10.09.2021 Karinu IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise3.

Koostatud KMH programmi kohta küsis Keskkonnaamet 14.02.2022. a kirjaga nr 12- 2/19/273-2 seisukohti asjaomastelt asutustelt. Seisukohad KMH programmi kohta laekusid kõigilt asjaomastelt asutustelt välja arvatud Tapa Vallavalitsus, Maa-amet ja Riigimetsa Majandamise Keskus ning lisaks esitas oma seisukohad ka Keskkonnaamet (lisa 1). KMH ekspertrühm täiendas KMH programmi asjaomastelt asutustelt saadud informatsiooni põhjal ning esitas täiendatud KMH programmi Keskkonnaametile, kes korraldas programmi avaliku väljapaneku.

Keskkonnaamet teavitas KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (09.05.2022), kohaliku levikuga Järva valla ajalehes (18.05.2022) ja Tapa valla ajalehes (maikuu number, kojukanne 21. nädalal) ning Karinu külas teadetetahvlil, Türje bussipeatuses, Järva-Jaani keskväljakul teadete- tahvlil. Eesti Keskkonnaühenduste Kojale saadeti teade 14.06.2022 (vastust oodati kuni 28.06.2022). Keskkonnaamet avalikustas Karinu IV lubjakivi KMH programmi 18.05.2022–16.06.2022 (kokku 30 päeva) Keskkonnaameti veebilehel, KMH programmiga oli võimalik tutvuda ka Järva-Jaani raamatukogus. KMH programmi avalik arutelu toimus 28.06.2022 algusega kell 15.00 Järva-Jaani Kultuurimajas. KMH programmi kohta esitasid Keskkonnaametile avaliku väljapaneku jooksul kirjad Transpordiamet ja kodanik H. R. Lisaks edastas H. R. kirja ka KMH eksperdile (KMH programmi lisad 12 ja 15). Avalikul arutelul osales kohapeal kokku 22 inimest. KMH programmi avalikul arutelul tutvustati arendaja ettevõtet, kavandatavat tegevust, KMH programmi ja KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohti ning selgitati esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. Avalikul arutelul anti elanikele võimalus esitada andmed oma kaevude kohta, et siis nendega KMH läbiviimisel arvestada (ümbruskonna kaevude inventuuri läbiviimisel). KMH programmi avaliku arutelu protokoll on esitatud KMH programmi lisas 20. Avaliku arutelu järgselt esitas kodanik K. S. Keskkonnaametile ja KMH eksperdile kirja, milles teavitati tegevustest öisel ajal ning anti teada, et arvestada tuleb ka tegevuse asukohta jääva endise prügilaga. Pärast KMH programmi avalikustamise perioodi, avalikku arutelu ja KMH programmi täiendamist esitati 15.07.2022 KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja kinnitamiseks. KMH programm kinnitati Keskkonnameti otsusega 10.08.2022.

3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (DHIS-is) nr 6-3/22/2280 all.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

10

KMH aruande koostamisel lähtuti nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist ning jooksvalt esitatud lisainformatsioonist, nt Transpordiameti seisukohtadest. Võrreldes KMH programmiga on KMH aruannet koostavate ekspertide nimekirja lisatud kolm eksperti. Valdur Lahtvee (metsamajanduse insener, võrdsustatud loodusteaduste magistrikraadiga) on registreeritud keskkonnaaudiitor ja tegelenud keskkonna, säästva arengu, kliima- ja energiavaldkonna strateegilise planeerimise ning poliitikameetmete kavandamise ja mõjude hindamisega enam kui 30 aastat. Ta on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu asutaja ja liige. Litsentseeritud keskkonnamõju hindajana on läbi viinud mitme tööstusobjekti rajamise keskkonnamõju ja riiklike arengukavade strateegilise mõju hindamisi. Antud KMH aruande raames hindab ta keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevusega kaasnevat kliimamõju. Martin Küttim (doktorikraad ökoloogias, magistri- ja bakalaureusekraad geoökoloogias) töötab paralleelselt keskkonnaspetsialistina Inseneribüroos Steiger ning teadurina Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuses. Teadustöös on ta keskendunud kliimamuutuste ja maakasutuse mõjule soo- ja metsaökosüsteemidele ning rakendusprojektides nende mõjude leevendamisele ökoloogilise taastamisega. Antud KMH raames hindas ta mõju taimestikule ja keskkonnaavariisid. Samuti kirjeldas piirkonna ilmastikutingimusi. Kaarel Mänd (bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraad geoloogia erialal) töötab hüdrogeoloogi ametikohal. Vastutav spetsialist Kliimaministeeriumi hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloas KHY000011 (07.11.2024) hüdrogeoloogiliste uuringute ning puurkaevude ja -aukude projekteerimise valdkondades. Hindab KMH raames karjäärist ärajuhitava põhjavee mõju põhjavee tasemele ja pinnaveekogudele.

Arendaja esitas 06.03.2024 a Keskkonnaametile KMH aruande nõuetele vastavuse kontrolliks ja asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimiseks. Keskkonnaamet kontrollis KMH aruande vastavust KeHJS nõuetele ning edastas KMH aruande asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks. Asjaomased asutused esitasid Keskkonnaametile lähtudes oma pädevusvaldkonnast seisukoha KMH aruande kohta: Transpordiamet, Terviseameti lääne regionaalosakond, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Järva Vallavalitsus. Arendaja saatis parandatud ja täiendatud KMH aruande 14.11.2024 Keskkonnaametile kontrollimiseks ja avalikustamise korraldamiseks. Keskkonnaamet teavitas KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (12.12.2024), maakondlikes ajalehtedes Järva Teataja (19.12.2024) ja detsembrikuises Tapa valla ajalehes Sõnumed. Keskkonnaamet avalikustas Karinu IV lubjakivikarjääri KMH aruande 19.12.2024–19.01.2025 (kokku 32 päeva) Keskkonnaameti veebilehel ning paberkandjal Järva-Jaani raamatukogus. KMH aruande avalik arutelu toimus 23.01.2025 kell 16.00 Järva-Jaani kultuurimajas ja Ms Teams veebiplatvorm. KMH arutelu kohta esitasid Keskkonnaametile avaliku väljapaneku jooksul kirjad kodanikud L.L., P.L., H.R., L.M., A.L., M.L., M.R. ja K. S. ning Karinu küla ühispöördumine. Lisaks toimus pärast veel kirjavahetus L. M. ja arendaja vahel. Avalikul arutelul osales kohapeal kokku 29 inimest ja veebi teel 6 inimest. KMH aruande avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust, KMH aruannet ning selle kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohti ja lähipiirkonna elanike märkuseid, selgitati esitatud ettepanekute ja

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

11

vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. KMH aruande avaliku arutelu protokoll on esitatud KMH aruandes (Lisa 6).

Pärast KMH aruande avalikustamise perioodi, avalikku arutelu ja KMH aruande täiendamist esitas arendaja 04.04.2025 KMH aruande Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Keskkonnamõju hinnati vastavalt KeHJS-le ning juhinduti keskkonnamõju hindamise käsiraamatus (Põder, 2017) toodud põhimõtetest. Keskkonnamõju hindamisel hinnati Karinu IV lubjakivikarjääris tehnoloogilise lubjakivi kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. KMH käigus tehti kindlaks võimalike tundlike objektide olemasolu ja seisukord kavandatava tegevuse eeldatava mõju piirkonnas, kirjeldati arendaja tehnoloogilisi kavatsusi, analüüsiti ja hinnati kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju ning võrreldi seda 0-alternatiiviga. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise või minimeerimise eesmärgil pakuti välja leevendavaid keskkonnameetmeid. Samuti käsitleti teiste keskkonnalubade vajadust kavandatava tegevuse realiseerumisel.

2.3. Kasutatud infoallikad

KMH aruande koostamisel kasutati objektiga seotud dokumente ja varasemalt teostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Keskkonnamõju hindamisel olid peamised infoallikad:

- Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329);

- Järvamaa maakonnaplaneeringu KSH aruanne (heakskiidetud 27.09.2016); - Järva-Jaani valla üldplaneering (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu

27.08.2009 määrusega nr 29); - Järva valla üldplaneering, eelnõu (koostamisel); - Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad (AB Artes Terrae OÜ, 2019, töö nr:

1945ÜP3); - Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne,

eelnõu (Alkranel OÜ, 2019–2020); - Tapa valla üldplaneering (kehtestatud Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega

nr 48) - Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

(varu seisuga 01.01.2019) Töö nr 18/2349 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018); - Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30); - Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Järva maakonnas. 2023.

Tamm, J., Leben, K., Liivamägi, S., Kuivkaev, H. Eesti Geoloogiateenistus. - Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur);

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

12

- Keskkonnaametile 22.04.2021. a esitatud Karinu IV lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlus;

- Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - asjakohased teadusartiklid ja uuringud; - kirjavahetus arendajaga.

Kasutatud dokumentide ja kirjanduse ning avalike andmebaaside ja infoallikate loetelu on toodud aruande peatükis „Kasutatud infoallikad“ vastavate viidetega tekstis.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

13

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Lubja tootmiseks on Karinu karjäärist kaevandatud lubjakivi alates 1957. aastast. Nordkalk AS on enam kui 25-aastase kogemusega ettevõte lubjakivi kaevandamise ning ehitusmaterjalide tootmise ja müügi alal. Nordkalki korporatsioon on Põhja-Euroopa juhtiv kõrge kvaliteediga lubjakivitoodete tootja, mille toodangut kasutatakse peamiselt paberi-, metalli- ja ehitusmaterjalide tööstuses ning lisaks ka keskkonnakaitses ja põllumajanduses. Nordkalk AS tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Nordkalk AS tegutseb Eestis alates 1996. aastast, kuid Karinu karjäärist kaevandab alates 1999. aastast. Praeguseks on Nordkalkil Eestis kolm tootmisüksust: Rakke lubjatehas koos Karinu lubjakivikarjääridega, Vasalemma lubjakivikarjäär ja Kurevere dolokivikarjäär. Karinu karjäärid kindlustavad Rakke tehases tootmiseks vajaliku toorme olemasolu, kus väärindatakse tehnoloogilist lubjakivi.

Tehnoloogilisest lubjakivist toodetakse Rakke lubjatehases kustutamata lupja ja fillereid, s.o kõrge Ca-sisaldusega kuivatatud ja purustatud lubjakivist saadud toodang, mis leiab kasutust paljudes eri valdkondades, näiteks loomadele ja lindudele söötmiseks töötlemata kujul või söödasegude koostises. Lubjakivijahu kasutatakse ka Järvakandi klaasitööstuses ja kustutatud lupja tööstusliku reovee neutraliseerimiseks ning suitsugaaside puhastamiseks. Karinu tehnoloogilisest lubjakivist saadakse erinevaid lubjakivitooteid, alates ülipeenest lubjakivijahust kuni sõmerja tooteni linnusöödaks. Kuivatatud ja peenestatud lubjakivitooteid nimetatakse filleriks. Tehnoloogilise lubjakivi põhiliseks kvaliteedinõudeks on tema kõrge puhtusaste, kus CaO sisaldus peab olema kõrge ja MgO sisaldust madal (mitte üle 2 %) ja lahustumatu jäägi sisaldus (SiO2, Al2O3, Fe2O3) alla 3 % (Pirrus, 1999). Tulenevalt pikaaegsest kogemusest on ettevõttel välja kujunenud optimaalne maavara kaevandamise tehnoloogia, mis arvestab maardla tehnoloogiliste ja keskkonnaalaste kitsendustega.

Varem tehtud uuringute alusel on MgO sisaldus kahjuliku komponendina maardla põhjaosas kõrgem kui lõunaosas. Nordkalk AS-ilt saadud info järgi leidub kvaliteedilt sobivat lubjakivi lisaks mäeeraldistele veel taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri alal, kus samuti MgO sisaldus jääb alla 3,5 %. Mujal maardla lääne- ja keskosas on MgO keskmine sisaldus kõrgem ja CaO sisaldus vajalikust madalam. Karinu IV lubjakivikarjääri piires kaevandatav tehnoloogiline lubjakivi on kõrgemargiline ja seda kasutatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja fillerite tootmiseks, aga kaubastatakse ka ehituskivina ning põllumajanduses väetisena ja söödalisandina.

Taotletava lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 19,21 ha ja selle teenindusmaa pindala koos mäeeraldisega on 26,95 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Karinu maardla tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru plokki 28. Mäeeraldise piires on

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

14

tehnoloogilise lubjakivi kaevandatav varu 1 412 tuh m3, millest sobib toota kustutamata lupja ja fillereid, s.o kõrge Ca-sisaldusega kuivatatud ja purustatud lubjakivist saadud toodang, mis leiab kasutust paljudes eri valdkondades, näiteks loomadele ja lindudele söötmiseks töötlemata kujul või söödasegude koostises. Samuti kasutatakse lubjakivifillereid asfaldikattes täitematerjalina, kus nad parandavad märkimisväärselt asfaldi pikaajalist vastupidavust. Veel kasutatakse kustutamata lupja sideainena silikaattellistes ning kustutatud lupja igat liiki krohvides ja tasandusmaterjalides. Taotletava karjääri eesmärk ei ole toota ehituskillustikku, kuna selleks on lubjakivi kvaliteet liiga madal. Kaevandamise määr 55 tuh m3 aastas iseloomustab pikaajalist (30 aasta) keskmist tootmismahtu, sh arvestades karjääri avamiseks vajalike ettevalmistustööde ja reaalse tootmismahu saavutamiseks kuluvat aega ning kaevandatava varu ammendumisel karjääri korrastamiseks kuluvat aega.

Karinu karjääride kaevandatava maavara maht ja väljavedu on seotud Rakke lubjatehase otsese vajadusega, sh karjäärides ei toimu maavara vahelattu kogumist suures koguses. Samuti tuleb ära märkida, et Karinu I, II ja III karjääride mäeeraldiste varud on lubadel suuremad kui mäeeraldistel sobivat tehnoloogilist lubjakivi tegelikkuses on, kuna kaevandamise käigus on ilmnenud, et mitte kogu tehnoloogilise lubjakivina arvele võetud kivim on Rakke lubjatehasele kvaliteedi osas sobiv. Sellest tulenevalt on ettevõttel vaja stabiilset ligipääsu tehnilisele lubjakivile. Selleks soovib ettevõte tagada sujuva kaevandamistegevuse ülemineku olemasolevatest Karinu karjääridest kavandatavasse Karinu IV karjääri. Selle tagamiseks tuleb ettevõttel enne lõplikku sobiliku maavara lõppemist olemasolevatel Karinu karjäärides alustada ettevalmistustöödega kavandataval Karinu IV mäeeraldisel. Arvestades, et ettevõttel ei ole ette näha lubjatehases olulist toorme vajaduse kasvu ja seni on kaevandatud mahud pigem stabiilselt vähenenud, võib eeldada, et keskmised aastased kaevandamismahud ei mitmekordistu. Seega puudub ettevõttel vajadus ja otstarbekus kaevandada aktiivselt maavara mitmel, üksteisest ~1 km lahus paikneval, mäeeraldisel. Seega ei ole ettevõttel vajadust alustada maavara kaevandamist uuelt mäeeraldiselt varem kui olemasolevatest karjääridest on kogu Rakke tehasele sobiva kvaliteediga maavara kaevandatud. Lisaks on Karinu I, II ja III karjääride mäeeraldiste korrastamise suund osaliselt veekogu, mis kujuneb sinna Karinu IV karjääri mäeeraldisel kaevandamisel, kuna sealt välja pumbatav vesi suunatakse Karinu I, Karinu II ja III karjääride mäeeraldistele. Selle tulemusena ei ole enam nendel mäeeraldistel võimalik maavara kaevandada. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, on uue tehnoloogilise lubjakivikarjääri avamise planeerimine Karinu maardlas põhjendatud ja vajalik.

3.2. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Strateegia Eesti 2035 sätestab, et Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

15

on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti 2035 majandusvaldkonna eesmärkidega, kuna on aluseks kohaliku toorme väärindamisele.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 on Eesti pikaajaline maapõue valdkonna eesmärk, mille eesmärk on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Maapõuepoliitika põhialuste aastani 2050 visioon on, et maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Valdkonna arendamise põhimõtete ja prioriteetsete arengusuundade all märgitakse muuhulgas, et otsuste tegemisel tuleb püüelda eri huvide tasakaalustamise ja häiringute vähendamise poole. Maapõue kasutamise lõpetamisel on oluline, et keskkonnakasutaja korrastaks alati maa ja maapõue tarbimisväärseks ning edasise kasutusotstarbega kokku sobivaks. Maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse, mistõttu on tark valmistada ressursikoguse ühiku kohta võimalikult palju kõrge lisandväärtusega toodangut. Maavarade säästliku kasutamise tagamiseks eelistatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ehitistes maksimaalses võimalikus määras kohalikke maavarasid ning rakendatakse ehitustehnoloogiaid, mis kasutavad maksimaalselt ära ehitusmaterjalide tootmisprotsessis tekkinud saadusi, kaevandamise kõrvalsaadusi ja kaevandamisjäätmeid. Arendaja senine ja planeeritav tegevus vastab kõikidele eelnimetatud prioriteetidele.

Energeetika ja maavarade programm 2022–2025 on mh koostatud maapõuepoliitika eesmärkide saavutamiseks. Programmi tegevus hõlmab ka maapõueressursside kasutuse suunamist: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Planeeritavas Karinu IV lubajakivikarjääris kasutatav kaevandamis- ja Rakke tehase tootmistehnoloogia võimaldab lubjakivi kaevandada ja töödelda minimaalsete kadudega, mistõttu mittelikviidset materjali ei teki.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonnavaldkonna ala-valdkondlikele arengu- kavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Maavarade valdkonnas märgitakse, et eelistada tuleks, vähemalt mineraalsete maavarade puhul (sh lubjakivi), intensiivset kaevandamistehnoloogiat, mille puhul keskkonna koormamine on lühiajaline ja kaevandatud ala korrastatakse kiirelt. Ekstensiivne kaevandamine ei ole siiski täielikult

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

16

välistatud, selle eelistamine sõltub maavara liigist (näiteks kui tegemist on turbaga), piirkonna tingimustest ja looduse isetaastumisvõimest. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ei käsitle enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi, eelkõige seoses keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldise tähtsustumise ning sellega seotud uute eesmärkidega nii Euroopa Liidu üleselt kui ka Eestis. Seetõttu on algatatud ja hetkel koostamisel Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD). KEVAD 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis märgitakse, et üldiselt on kaevandamise keskkonnamõju seda väiksem, mida kiiremini maavara väljatakse (pikk väike mõju vs lühike intensiivsem mõju). Kehtiv ressursitasude süsteem soosib olukorda, kus üksteise lähedal on aastaid avatud mitmed sama maavara kaevandavad karjäärid. Samuti tuleb leida võimalusi kaevandajat motiveerida võimalikult kiiresti kaevandama ja asjakohasel juhul kaevandama tsüklitena. See tähendab, et kaevandamiseks valmistatakse ette üksnes osa mäeeraldisest. Selle ammendumise eel valmistatakse ette järgmine osa, mille kaevandamise ajal korrastatakse juba kaevandatud osa. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030.

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 12.12.2017 Järva maavanema korraldusega nr 1-1/17/329) on kehtestatud hiljem kui kehtiv Järva-Jaani valla üldplaneering (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 29), seega võib maakonnaplaneeringus olla käsitletud selliseid teemasid, mida varasemalt kehtestatud üldplaneeringus lahendatud ei ole. Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+ tuuakse välja, et 2015. aasta andmetel oli Järvamaal 56 maardlat, neist lubjakivi- või dolokivimaardlaid oli üheksa. Järvamaa maakonnaplaneering ei määra uusi maardlaid, kuid see näitab ära maardlatega seotud võimalikud piirangud. Selleks hinnati erinevate maardlate kasutusele võtmise perspektiive, mille järgi jagati maardlad kategooriatesse I–III arvestades nende paiknemist kaitstaval alal või selle naabruses. Planeeringus toodi välja, et kaitstavatel aladel (kategooria III) pole kaevandamine võimalik ning uusi karjääre on võimalik avada vaid aladel, kus puuduvad looduskaitselised piirangud (st kategooriad I ja II). Dokumendi „Järvamaa maakonnaplaneering. Maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne“ lisas nr 5 on määratud maavarad kasutuse perspektiivi järgi ja selle järgi on Karinu maardla määratud I kategooria maardla alaks, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus toimub juba praegu ning on mõistlik kaevandamist jätkata). Maakonnaplaneeringu planeeringujoonisel „Majandus- ja looduskeskkondlikud väärtused“ (koostatud 27.11.2017) on toodud Karinu maardla maa-ala ulatuses, mis ei hõlma kavandatavat Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise maa-ala. Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri ala kinnitati maardlate nimekirja kui tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru Maa-ameti korraldusega 22.02.2019 nr 1-17/19/379, seega ei saa taotletava karjääri mäeeraldis olla antud planeeringujoonisel välja toodud, kuna antud joonis on koostatud varem kui Karinu IV mäeeraldis maardlate nimekirja lisati. Dokumendi „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu“ joonisel 3.3, kus on kasutatud Maa-ameti maardlate kaardirakendust, on planeeritav Karinu IV ala maardla piires ja tabelis 3.1 välja toodud Karinu maardla territoorium hõlmab ka

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

17

planeeritavat karjääri. Samuti hõlmab koostamisel oleva Järva valla üldplaneeringu Järva valla kaart Karinu maardla pindalana ka kavandatavat karjääri. Seega tuleb pidada taotletavat Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldist Karinu maardla osaks. Maakonnaplaneeringus on määratud maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade põhimõtted:

- Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele.

- Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevatele negatiivsetele mõjudele.

- Kasutusele võetud karjäärid tuleb vastavalt tehnilistele võimalustele ammendada.

- Ammendatud või kasutusest väljalangenud karjääride rikutud maa tuleb nõuetekohaselt korrastada.

- Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

- Enne maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks on kohalikul omavalitsusel põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutletud otsuse alusel algatada maa-ala kohta detailplaneeringu koostamine (vajadusel ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine - otsustatakse igakordselt eraldi).

Samuti tuuakse maakonnaplaneeringus välja, et ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks Järva maakonnas jälgitakse põhimõtet, et üldplaneeringute koostamisel eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist uute alade kasutuselevõtu asemel. Sarnasest põhimõttest lähtutakse ka Karinu IV karjääri planeerimisel, kuna kuulumisega Karinu maardla koosseisu tagatakse maardla maksimaalne ressursikasutus keskkonnakoormust oluliselt suurendamata.

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes on välja toodud, et mäenduslikud tingimused on piisavad, et uuritud ala kaevandamise järgselt nõuetekohaselt korrastada. Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohaselt kujuneb maa-alale valdavalt üle 2 m sügavune veekogu. Lisaks on kasuliku kihi katendi maht piisav, et kujundada tulevase karjääri nõlvad ohutud ja stabiilsed.

Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 29) on välja toodud, millised on majanduskeskkonnaga seotud alade arendamise eesmärgid. Nendeks on:

- Keskkonda mõjutava ettevõtluse piiramine looduskaunites kohtades ning elamualade lähedal.

- Olemasolevate tööstusalade efektiivsem kasutuselevõtmine. - Olemasolevatele ettevõtetele arenguruumi võimaldamine. - Reguleeritud puhkemajandusliku iseloomuga äri- ja teenindussfääri arengu

soodustamine looduskaunitel aladel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

18

- Põllumajandusliku maa sihtotstarbelise kasutuse soodustamine. - Täiendavate teenindus- ja tootmismaade määratlemine.

Samuti tuuakse seal välja, millised mäetööstusalad on Järva-Jaani vallas reserveeritud ning üks nendest on Karinu paekarjäär, millele on seatud täiendavad tingimused. Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus on Karinu paekarjääri kasutamise ja arendamise tingimusteks seatud, et alal on lubatud maavarade kaevandamine ning pärast kaevandamist tuleb ala korrastada ja luua puhkeala. Samuti on keelatud karjääri hoonete rajamine. Järva-Jaani valla üldplaneeringus on maa-alade arendamisele seatavad tingimused:

- Maardlate arendamise kavatsusest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust ja maakonna keskkonnateenistust.

- Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne.

- Kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks.

- Kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel. - Kaevandada tohib ainult Maavarade registris (EGT, 2025) maavarana arvele

võetud kivimi, setendi, vedeliku looduslikku lasundit, kui Maapõueseadus ei sätesta teisiti.

- Uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste laiendamine toimub ainult detailplaneeringute ja keskkonnamõjude hindamise alusel.

- Kaevandustööde lõppemisel tuleb kaevandusala haljastada ja luua vabaaja-ala. - Tuleb tagada Maavarade registris (EGT, 2025) arvele võetud maavaravaru

kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

Koostamisel oleva Järva valla üldplaneeringuga on määratud maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st milline on maakasutuse potentsiaal. Seal tuuakse välja, et maakonnaplaneering uusi maardlaid ei määra, kuid olemasolevatele I ja II kategooria maardlatele ei tohi üldplaneeringus kavandada kaevandamist välistavaid tegevusi. Nagu ka varasemalt on välja toodud, siis Karinu maardla kuulub kategooriasse I ehk ta on määratud kui kaevandusala.

Koostamisel olevas Järva valla üldplaneeringus on maardlad esitatud üldplaneeringu joonistel. Mäetööstusmaa juhtotstarve on määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele. Kaevandamistegevuse kohta kohaliku omavalitsuse poolt esitatava arvamuse kujundamisel kaalutakse muuhulgas järgmisi põhimõtteid:

- kaevandamistegevus peab olema võimalikult keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda pikaajalisi pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh olulist negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule;

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

19

- ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu ja ümbritseva pinnase kvaliteet. Kaevandamise alustamine olemasolevates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Tingimused kaevandatud alade korrastamisel: - keskkonnaloa andmisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust, et ühiselt

otsustada kaevandamisega seonduva transpordi lahendamine ning vajadusel seada leevendavad meetmed kohalike elanike häiringute vältimiseks;

- kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisjärgse korrastamise põhimõtete määramisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust kaevandamisloa andmisel, et ühiselt otsustada maa-ala edasine korrastamissuund ning arvestada seda korrastamistingimuste andmisel;

- maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Eesmärk on, et maa saaks kiirelt oma uue kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets jms);

- võimalusel näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes on välja toodud, et mäenduslikud tingimused on piisavad, et uuritud ala kaevandamise järgselt nõuetekohaselt korrastada. Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohaselt kujuneb maa-alale valdavalt üle 2 m sügavune veekogu. Lisaks on kasuliku kihi katendi maht piisav, et kujundada tulevase karjääri nõlvad ohutud ja stabiilsed.

Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ järgi on põllumajandus üks tähtsamaid majandusharusid, mis muu hulgas kujundab maakonna maastike ilmet. Seetõttu on oluline väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbeline kasutamine. Järva maakonnas on väärtuslikud põllumajandusmaad, mille boniteet on vähemalt Eesti keskmine ehk vähemalt 40 hindepunkti. Järvamaa maakonnaplaneeringus määratakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed, kuid mitte nende paiknemine. Majandus- ja looduskeskkondlike väärtuste joonisel näidatud väärtuslikud põllumajandusmaad on informatiivse tähendusega. Samuti tuuakse maakonnaplaneeringus välja soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks ja üldpõhimõtted üldplaneeringute koostamiseks. Tuuakse välja, et üldjuhul tuleb säilitada põllumajanduslik maakasutus, kuid ei saa välistada väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate Maavarade registris (EGT, 2025) arvel olevate maavarade kaevandamist. Igakordsel keskkonnaloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele.

Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 29) on välja toodud, et Järva-Jaani vallas on põllumajandusega seotud tootmine tähtis ettevõtlusharu ning seetõttu on seatud eesmärgiks säilitada

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

20

peamised tootlikud põllumajandusmaad. Väärtuslike põllumaadena säilitakse kõik põllumaad, millele ei ole antud uut juhtfunktsiooni. Uusi põllumaid juurde ei ole planeeritud. Samuti on Järva-Jaani valla üldplaneeringus toodud külad, kus säilitatakse põllumaad. Selles nimekirjas on ka Jalalõpe küla, mille territooriumil kavandatav karjäär asub. Samuti on kehtivas üldplaneeringus toodud tingimused, mis on seatud maa-alade arendamisele. Nendest kavandatava tegevusega seotud on järgnevad:

- Väärtuslikud põllumaad tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääsu võimalused.

- Väärtuslikud põllumaad on põllud, mille suurus on üle 5 ha. - Väärtuslikud põllumaad on need maad, kus boniteet on 48 või enam.

Koostamisel olevas Järva valla üldplaneeringus on määratud väärtuslikuks põllumajandusmaaks põllumassiivid suurusega üle 2 ha, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 41 hindepunkti ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusega alale. Nimetatud tingimustele vastab ka kavandatava Karinu karjääri mäeeraldisega kattuv põllumaa. Järvamaa maakonnaplaneeringus tuuakse soovitusena välja, et üldjuhul tuleb säilitada põllumajanduslik maakasutus, kuid välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate Maavarade registris (EGT, 2025) arvel olevate maavarade kaevandamist. Maa-ameti andmetel kattub Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest ~1,8 ha ehk ~9,4 % ulatuses väärtusliku põllumaaga.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt ei paikne Järva valla haldusterritooriumil olulisi üleriigilise tähtsusega rohevõrgustiku tuumalasid ega rohekoridore. Järvamaa roheline võrgustik koosneb peamiselt tugialadest, sh tuumaladest ja koridoridest. „Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+“ on rohelise võrgustiku eesmärgiks välja selgitada ühtne struktuur pool-looduslikest, looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ning suunata inimtegevust nii, et roheline võrgustik toimiks. Roheline võrgustik on planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Järvamaa roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis tagab koosluste arengu looduslikkuse suunas. See omakorda toetab bioloogilist mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastamine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Roheline võrgustik toetab keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimist. „Järvamaa maakonnaplaneering 2030+“ järgi kattub kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär maakonna rohevõrgustiku suure koridoriga K8 (Joonis 4.7.4). Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga on määratud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Järvamaa maakonnaplaneeringuga on täpsustatud rohelise võrgustiku säilimist tagavaid meetmeid ning võrgustiku elementide piire ja asukohti, lähtudes välja kujunenud asustusstruktuurist ja loodusmaastike paiknemisest.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

21

Järvamaa maakonnaplaneeringuga on täpsustatud rohelise võrgustiku säilimist tagavaid meetmeid ning võrgustiku elementide piire ja asukohti, lähtudes välja kujunenud asustusstruktuurist ja loodusmaastike paiknemisest (Järvamaa maakonnaplaneeringu seletuskirja joonis 4). Mõningate rohelise võrgustiku tuumalade piire korrigeeriti arvestades maastike loogikat, haarates tuumaladesse juurde metsamaastikke ning jättes sealt välja asustusalasid ja põllumajandusmaid. Samuti korrigeeriti mõningate rohekoridoride lõikude paiknemist nende telje nihutamise teel. Nihutati koridorilõike, mis kulgesid üle tihedamalt asustatud alade ja põllumajandusmaastike ning olid seetõttu vähefunktsionaalsed või konfliktsed. Koridorilõigud nihutati aladele, kus oli rohkem loodusmaastikke ning vähem asustust ning muid häiringuid loomade liikumisele. Rohelise võrgustiku sidususe parandamiseks on võrgustikku täiendatud mitmete kohaliku tasandi koridoride lisamisega piirkondades, kus rohelise võrgustiku elementide katvus oli väiksem ning võrgustik oli hõredam. Muudatustega parandati rohelise võrgustiku sidusust ja funktsionaalsust, haarates sellesse enam sinna kvalifitseeruvaid metsaalasid ja muid loodusmaastikke.

Järvamaa maakonnaplaneering nimetab Järvamaa ruumilise arengu eesmärgid, millest üks on loodusväärtuste säilimise ja rohelise võrgustiku toimimise tagamine. Järvamaa maakonnaplaneeringus on toodud soovitused, et tagada rohevõrgustiku toimimine:

- Maavarade kaevandamisel tuleb rohelise võrgustiku sidusus tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.

- Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Näiteks on lubatud metsa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba, eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohelise võrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus- või vältimismeetmed maavara keskkonnaloa taotluse menetluses.

- Kui rohelise võrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke ehitisi, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus.

- Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.

Järvamaa maakonnaplaneering sõnastab ka üldpõhimõtted rohelise võrgustiku toimimiseks üldplaneeringute koostamisel:

- Rohelises võrgustikus (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, loodusdirektiiviga kaitstavad elupaigatüübid, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada rohelise võrgustikuga arvestavat majandustegevust. Oluline on, et säiliks rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus ning roheline võrgustik jääks toimima.

- Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohelises võrgustikus ei langeks alla 80 %.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

22

- Oluline on rohekoridore lõikavate, tõkestavate või killustavate arenduste ning infrastruktuuriobjektide vältimine. Kui see pole võimalik, tuleb leida võimalused ökoduktide vms leevendavate meetmete rajamiseks.

- Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Siiski on lubatud metsa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba, eeldusel et raadamise võimalikkus (mõju rohelise võrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vajadusel on välja pakutud leevendus- või vältimismeetmed maavara kaevandamisloa taotluse menetluses.

Järvamaa maakonnaplaneeringus on mainitud, et rohelise võrgustiku alade piire ja toimimist tagavaid üldpõhimõtteid täpsustatakse üldplaneeringutega.

Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 29) on välja toodud, et Järva-Jaani vallas rohelise võrgustiku tuumalasid ei ole ning et Järva-Jaani valla rohelise võrgustiku koridorid on maakonna väikesed koridorid (K9). Viimastega kattub ka kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär. Pidades silmas rohevõrgustikku on kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus seatud maa-alade arendamiseks järgnevad tingimused:

- Asustuse ja tegevuste planeerimisel tuleb vältida tugialade killustamist ja koridoride läbilõikamist.

- Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.

- Arendades rohelises võrgustikus (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jt seadusest tulenevate piirangutega alad) majandustegevust, on oluline, et säiliks rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus.

- Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi tugialadel looduslike alade osatähtsus langeda alla 90 %.

- Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada keskkonnateenistusega4.

- Võtta erilise tähelepanu alla raielankide taasmetsastamine rohelises võrgustikus, seda eriti rohelise võrgustiku koridorides.

Koostatavas Järva valla üldplaneeringus täpsustatakse Järva maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku. Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestatakse üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisuga, toimunud ja perspektiivsete ruumiliste arengutega ning lisati kohaliku tasandi koridore. Täpsustamise peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku kui terviku sidusust. Koostatava Järva valla üldplaneeringu järgi ei paikne taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldis rohelise võrgustiku koridoris (joonis 3.2).

4 Alates 01.02.2009. aastast Keskkonnaamet

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

23

Joonis 3.2. Järva valla üldplaneeringu looduskeskkonna kaart koos taotletava mäeeraldise teenindusmaaga (peenikesed punased ja kollased jooned). Joonisel on kujutatud rohevõrgustiku koridor (helesinine) ja maardla (pruun). Punane joon on omavalitsuse piir (Türje küla jääb Tapa valda), oranž katkendjoon on asustusüksuse piir.

Karinu IV lubjakivikarjäär paikneb Ida-Eesti vesikonnas. Keskkonnamõju hindamise aruandes analüüsiti kavandatava tegevuse mõju ka kehtiva Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022–2027 (07.10.2022 kinnitatud käskkirjaga nr 357 veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega) püstitatud põhja- ja pinnaveekaitse eesmärkidele, sh saavutada kõikide kinnitatud veekogumite hea koondseisund. Selleks tuleb kaevandustegevusel arvestada põhjavee loodusliku ressursiga, tagada põhjavee võtmise ja taastumise tasakaal ning vältida põhjavee liigvähenemist. Lubjakivikarjääri lähikonnas ei asu ühtki kinnitatud pinnaveekogumit. Põhjavee osas mõjutab Karinu IV lubjakivikarjäär põhiliselt Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi, asudes Siluri- Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi alal. Antud põhjaveekogumi keemiline koondhinnang on „halb“ ja koguseline koondhinnang on „hea“. Halb keemiline koondhinnang tuleneb põhiliselt nitraatide (NO3

-), pestitsiidide ning naftasaaduste kõrgenenud näitudest. Kavandatava karjääri teenindusala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta kaevandamisele olulisi lisapiiranguid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

24

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KESKKONNASEISUND

4.1. Asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär, mäeeraldis pindalaga 19,21 ha ja koos teenindusmaa pindalaga 26,95 ha, paikneb Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas kahel eraldiseisval katastriüksusel, millest üks on riigile kuuluv katastriüksus Rava metskond 432 (katastritunnuse: 25701:001:0371), mille volitatud asutus on RMK, ja teine on eraomandisse5 kuuluv katastriüksus Muru-Marguse (katastritunnus: 25702:002:0081). Mõlema kinnistu sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa. Mäeeraldis on ümbritsetud eramaadega. Lähimad majapidamiste õuealad on mäeeraldise piirist ~100 m kaugusel loodes asuvad Kairi kinnistu (25702:002:0560; maatulundusmaa 100 %) ja ~290 m kaugusel olev Mäetipi kinnistu (78702:002:0052; maatulundusmaa 100 %). Samuti on lähiümbruses veel Jalalõpe küla kinnistu Nuutre (25702:002:0070; maatulundusmaa 100%), mis on 500 m kaugusel läänes. Vahetus läheduses on Türje küla. Lähimad majapidamised on 350–810 m kaugusel kinnistutel Siimu (78702:002:0144; maatulundusmaa 100 %), Pikari (78702:002:0086; elamumaa 100 %), Teeriku (78702:002:0217; elamumaa 100 %), Illaste (78601:001:0001; elamumaa 100 %), Vesila (78702:002:0012; elamumaa 100%), Lindma (78702:002:0087; maatulundusmaa 100%), Ristiku (78601:001:0163; elamumaa 100%), Virve (78702:002:0370; maatulundusmaa 100 %), Tooma (78702:002:0027; maatulundusmaa 100 %), Madise (78601:001:0006; elamumaa 100 %), Savitamme (78702:002:1080; elamumaa 100 %), Kilgi (78702:002:0321; maatulundusmaa 100 %) ja Oru (78702:002:0720; elamumaa 100 %). Vaid mäeeraldisest põhjapoole jätkub riigimaa (Rava metskond 432; katastritunnuse: 25701:001:0371).

Taotletava Karinu IV karjääri mäeeraldis kattub täielikult Karinu lubjakivimaardlaga (registrikaart nr 0017) ja osaliselt on Karinu maardla põhjaosas arvele võetud tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru plokk 28. Mäeeraldise ala taimkatte moodustab valdavalt segamets, mis on erinevas arenguklassis ja pooles ulatuses raiutud. Teine osa mäeeraldisest on põllumaa (~6,2 ha, ~23 % teenindusmaast) (joonis 4.1.1).

5 Kataster uuendatud 03.01.2022; loa taotlemise hetkel oli Muru-Marguse katastriüksuse omanik Eesti Vabariik, volitatud asutus Maa-amet.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

26

Nordkalk AS kaevandab Karinu lubjakivimaardlas käesoleval ajal tehnoloogilist lubjakivi kolmel mäeeraldisel. Kavandatavast Karinu IV karjäärist ~0,5 km kaugusel kagus asuvad Karinu (keskkonnaloa nr Jarm-042, kehtib kuni 29.08.2047), Karinu II (keskkonnaloa nr KMIN-097, kehtib kuni 27.03.2026) ja Karinu III (keskkonnaloa nr L.MK/332246, kehtib kuni 09.12.2038) lubjakivikarjäärid. Lisaks kaevandab piirkonnas kavandatavast karjäärist ~3 km kaugusele põhjas Jalgsema karjääris ehituskruusa Metropol Group OÜ (keskkonnaloa nr L.MK.JÄ-51672, kehtib kuni 01.04.2031) ja ~4,5 km kirdes kaevandab tehnoloogilist lubjakivi Võhmuta lubjakivikarjääris AS SMA Mineral (keskkonnaloa nr KMIN-001, kehtib kuni 15.05.2026).

Taotletav mäeeraldis paikneb logistiliselt heas asukohas. Taotletav mäeeraldis paikneb riiklikest kõrvalmaanteedest Järva-Jaani - Tamsalu - Kullenga (nr 15128) ~110 m kaugusel, Jootme - Koeru (nr 15151) ~1,1 km ja Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere (nr 15127) ~1,6 km kaugustel. Mäeeraldisest edelas asub Uudismaa tee nr 2570201 ja idas Türje - Karinu tee nr 7870072. Taotletavast alast loodesse jääb elektriõhuliin alla 1 kV (väline tunnus M25818338).

Arendajal on plaanis kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri maavara väljaveoteena kasutada juba töötavates Karinu lubjakivikarjäärides kasutatavat väljaveoskeemi. Selleks, et ühendada olemasolev teedevõrk ja kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär, on arendajal plaanis rajada tee kavandatava Karinu IV karjääris paljandatud lubjakivi astangule teenindusmaale mäeeraldise idapiiri vahetusse lähedusse. Maapõueseaduse § 42 lõike 3 punkti 2 kohaselt on keskkonnaloa omajal loa alusel õigus eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide ja teede rajamiseks. Juba välja ehitatud väljaveoskeem läbib Karinu II lubjakivikarjääri põhjapoolset lahusala, kus on loode-kagu suunaline asfalteeritud karjääritee. Karjäärile on juurdepääs Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere kõrvalmaantee (tee nr 15127) kaudu, mida mööda transporditakse toormaterjal karjäärist ~20 km kagusuunda Rakke alevikus asuvasse Rakke lubjatehasesse.

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähimad suuremad asustusüksused on Järva-Jaani alev ~3 km edelas ja Karinu küla keskus ~2,5 km kagus. Kavandatava karjääri teenindusalal hooneid ei asu. Taotletaval Karinu IV mäeeraldisel ega selle teenindusmaa piires ei ole teid, elektri- ja sideliine, muid kommunikatsioone ega neist tulenevaid piiranguid. Mäeeraldise loodenurgas asub hüdroloogilise uuringu puurkaev (PRK0058909). Taotletaval mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei ole registrisse kantud I, II ega III kaitsekategooria loomi, taimi, seeni ega samblikke. Karinu IV mäeeraldis ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Mäeeraldisele ei jää vääriselupaiku (VEP), Natura elupaiku, looduskaitsealasid ega ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala. Samas on mäeeraldisel registreeritud võõrliikide verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) ja Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) esinemine ~0,9 ha pindalal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

27

4.2. Geoloogilised tingimused

Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär paikneb Keskkonnaportaali maardlate nimistus arvel olevas Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017), mis jääb Pandivere kõrgustiku edelanõlvale. Karinu maardla asub kristalse Balti kilbi lõunatiival. Kristalse aluskorra sügavus antud alal on vahemikus 300–400 m. Kristalsel aluskorral lasub settekivimeist koosnev aluspõhi, mis on kaetud kvaternaarisetetega. Karinu maardla lääneosa kvaternaarisetete paksus varieerub vahemikus 0,3–0,8 m, keskosas künka piirides 5,0– 6,0 m ja idaosas 1,5–2,0 m. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Karinu lubjakivimaardla tehnoloogilise lubjakivi aktiivset tarbevaruplokki 28. Maapinna reljeef on mäeeraldisel tasane, tõusuga läände, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 100– 105 m.

Karinu lubjakivimaardlas on geoloogiafondi andmetel tehtud korduvalt erinevas mahus ja erinevatel eesmärkidel geoloogilisi uuringuid. Taotletaval Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise alal on teostatud järgnevaid uuringuid:

- Aruanne väikese Mg-sisaldusega lubjakivide otsimis- ja eelluuretööde tulemuste kohta Paide rajoonis Järva-Jaani alevi ümbruses 1965. - 1966. a. (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1968, EGF 2973);

- Aruanne ehituslubjakivi otsingutöödest Paide rajoonis Karinu maardlas. (TK Eesti Geoloogia, vene k, 1989, EGF 4337);

- Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018, EGF 8983).

Karinu lubjakivimaardla geoloogilises uuringus on välja toodud, et mäeeraldise kasuliku kihi moodustab Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm), mis on esindatud Karinu (S1tmK) ja Tammiku kihistikega (S1tmT). Tamsalu kihistu (S1Tm) lasumis on maardla lääneosas esindatud kohati Raikküla lademe (S1RK) Nurmekunna kihistu (S1nr) Järva-Jaani kihi (S1nrJr) lubjakivid. Lamamiks on Varbola kihistu (S1vr) savikad muguljad lubjakivid. Karinu kihistik moodustab Tamsalu kihistu ülemise osa ja see on esindatud hallikaspruuni, kollase või helehalli poolafaniitse lubjakiviga (tabel 4.2.1). Kohati on kivim dolomiidistunud. Kihistiku keskmine paksus puuraukude põhjal on keskmiselt 1,7 m. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt tehnoloogiline lubjakivi. Kasuliku kihi keskmine paksus on taotletaval mäeeraldisel ~7,5 m. Tammiku kihistik moodustab alumise osa Tamsalu kihistust, kus kivim on esindatud biomorfse jämedetriitse pentameriidlubjakiviga, mis võib koosneda kuni 70 % ulatuses käsijalgse Borealis borealis kokku kuhjatud kodadest ja peene- või keskmisekristalsest kaltsiidist savika komponendi sisaldusega. Kihistik on intervalliti, eriti just alumises osas vähemal või rohkemal määral dolomiidistunud. Tammiku kihistiku keskmine paksus puuraukude põhjal on uuringuruumis keskmiselt 5,8 m (Tammekänd jt, 2018).

Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri aluspõhjalised kivimid on kaetud kvaternaarisetetega, mille paksus on mäeeraldisel muutlik. Valdava osa katendist moodustab kollakaspruun liivsavimoreen karbonaatse kruusa veeristega ja milles on

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

28

aluspõhjast lahti murtud ja moreeniga segipaisatud Raikküla lademe paelahmakad. Katendi paksus on keskmiselt 3,2 m, millest kaljukatendi kihi paksus ~0,3 m (Tammekänd jt, 2018). Kaljukatend, mille keemilised omadused ei vasta tehnoloogilise kivi nõuetele, leiab kasutamist ehituskivina, peamiselt madalamargilise lubjakivi killustikuna.

Tabel 4.2.1. Karinu maardla geoloogilise läbilõike koondtabel

Ladestu Ladestik Lade Kihistu Kihistik Kihid Indeks

Kvaternaar Holotseen QIV

Siluri Llandovery Juuru

Tamsalu Karinu S1tmK

Tammiku S1tmT

Varbola S1vr

Raikküla Nurmekunna Järva-Jaani S1nrJr

4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused

Karinu IV kavandatava karjääri ümbruses on veevarustuse seisukohast oluline Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks, mis on üks peamisi veevarustusallikaid Kesk- ja Põhja-Eestis.

Kavandatav karjäär paikneb valdavalt Siluri ladestu Juuru lademe Tamsalu kihistu avamusalal. Tamsalu kihistu on esindatud vettandvate Karinu ja Tammiku kihistikega, mis on ka maapinnalt esimeseks aluspõhjaliseks veekihiks (Juuru veekiht). Antud veekiht moodustab koos Kvaternaari katendi veega lõviosa karjääri sissevoolust.

Põhjavee regionaalne voolusuund Juuru veekihis on lõunasse ja lõuna-edelasse. Vabapinnaline veetase levib maapinnast valdavalt 4–10 m sügavusel ja on mõjutatud pikaajaliselt kestnud pinnasevee alandamisest. Veekiht toitub valdavalt sademetest ning asukoht Pandivere kõrgustiku edelanõlval tagab pindmise äravoolu neeldumise karstilehtritesse või karstialadele. Selle tõttu esineb veekihis tugev aastaajaline veetasemete muutlikkus, mis võib ulatuda 5 meetrini.

Karinu ja Tammiku kihistute all lamavad Varbola kihistu savikad muguljad lubjakivid koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina kihistu savikate lubjakivide ja mergliga, mis moodustavad suhtelise veepideme eraldamaks sügavamal lamavat Ordoviitsiumi Porkuni-Pirgu põhjaveekihiti ülemisest Juuru veekihist. Seega mõjutatakse kaevandamisega eelkõige Juuru ning Kvaternaarisetete veekihti.

Keemiliselt koostiselt on Juuru veekiht HCO3-Ca-Mg – tüüpi, mineraalsusega 0,2–0,4 g/l. Kohati esineb vees kõrgem rauasisaldus (Tammekänd jt, 2018).

Veeseadus sätestab, et veekihi kaitstust maapinnalt lähtuva reostuse suhtes hinnatakse lähtuvalt halvasti vett juhtiva pinnasekihi või veepideme paksusest. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, millel lasub 2–10 m paksune moreenikiht või kuni 2 m paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht. Kuna kavandatava karjääri alal lasub aluspõhja karbonaatsetel kivimitel 1,1–8,6 m paksuse kihina (keskmiselt 4,3 m) liivsavimoreen, on Juuru veekihi vesi kaitsmata või nõrgalt

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

29

kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Taotletav mäeeraldis jääb täies ulatuses ka Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (Keskkonnaportaali kood LTA1000001).

Põhjaveekogumite hea seisundi saavutamise eesmärgi täitmiseks tuleb kaevandustegevusel arvestada põhjavee loodusliku ressursiga, tagada põhjavee võtmise ja taastumise tasakaal ning vältida põhjavee liigvähenemist. Kavandatav karjäär asub Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi piirkonnas Ida-Eesti vesikonnas. 2014– 2019 a seisundiinfo alusel on põhjaveekogumi keemiline koondhinnang „halb“ ja koguseline koondhinnang „hea“. Halb keemiline koondhinnang tuleneb põhiliselt nitraatide (NO3), pestitsiidide ning naftasaaduste kõrgenenud näitudest.

Mõju pinna- ja põhjaveele on hinnatud KMH peatükis 6.2.

4.4. Maavara kvaliteet ja varu

Karinu IV uuringuruumis 2018. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu (Tammekänd jt, 2018) eesmärk oli seal leviva lubjakivi kvaliteedi ja varu koguse määramine vastavalt tehnoloogilisele lubjakivile esitavatele nõuetele, milleks vastavalt 17.12.2018 Keskkonnaministri määrusele nr 52 on CaO sisaldus mitte alla 50 %, lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus mitte üle 10 %. Geoloogilise uuringu käigus hinnati maavara nii kivimi kui katendi paksuse järgi ning kogu lubjakivi varu hinnati tehnoloogiliseks lubjakiviks. Kasuliku kihi näitajad vastavad keemilise koostise komponentide sisalduse järgi tehnoloogilisele lubjakivile: CaO sisaldus 49,6–53,8 % (keskmine 52,1 %), MgO sisaldus 1,1–4,7 % (keskmine 2,5%) ning lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 0,9–2,0 % (keskmine 1,3%). Täpsemalt varieerub Karinu kihistiku paksus puuraukude põhjal 0,0–2,6 m, olles keskmiselt 1,7 m. Kihistiku kvaliteedinäitajad on puuraukude üksikproovide põhjal järgmised: CaO sisaldus 48,6– 53,9 % (keskmine 52,0 %), MgO sisaldus 1,1–3,5 % (keskmine 2,0 %) ning lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 1,2–3,4 % (keskmine 2,1 %). Tammiku kihistiku paksus varieerub puuraukude põhjal 4,8–7,0 m, olles keskmiselt 5,8 m. Kihistiku kvaliteedinäitajad plokis on puuraukude üksikproovide põhjal järgmised: CaO sisaldus 46,4–54,9 % (keskmine 52,1 %), MgO sisaldus 0,5–7,6 % (keskmine 2,6 %) ning lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus 0,3–2,1 % (keskmine 1,1 %).

Kasuliku kihi lubja tootmiseks moodustavad Karinu IV uuringuruumis Llandovery ladestiku Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja Tammiku kihistiku ülemise osa lubjakivid. Kohati nende kihistike lasumis leviva Raikküla lademe lubjakivi tehnoloogiliseks ei sobi selle lõhelisuse, purustatuse, madala puursüdamiku väljatuleku ja madala CaO sisalduse ning kõrge lahustumatu jäägi poolest. Kasuliku kihi levik on Karinu IV uuringuruumis piiratud. Lubjakivi kvalifitseerub tehnoloogiliseks uuringuruumis pindalaliselt peaaegu tervikuna, kuid uuringuruumi lõunaosas esineb tehnoloogiline lubjakivi mõnes puuraugus vaid intervalliti. Samuti piirab tehnoloogilise lubjakivi kasutusele võttu uuringuruumi lääneosas suurenev katendi paksus – maapind

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

30

tõuseb ja sellest tulenevalt suureneb kvaternaarisetete paksus ning Tamsalu lademe lubjakivile laotub peale Raikküla lademe lubjakivi, mille tõttu jääb tehnoloogiline lubjakivi tunduvalt sügavamale kui ülejäänud uuringuruumis. Raikküla lademe kivim ei kvalifitseeru tehnoloogiliseks ja seda hinnatakse kui kaljukatendit. Sellest tulenevalt on katenditegur uuringuruumi lääneosas suur ja see osa uuringuruumist piiritletakse varuplokkide moodustamisel välja.

Maa-amet kinnitas 22.02.2019 korraldusega nr 1-17/19/379 Karinu IV uuringuruumis tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru kolmes plokis (26 aT, 27 aT ja 28 aT). Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Karinu lubjakivimaardla tehnoloogilise lubjakivi aktiivset tarbevaruplokki 28. Kaevandatavat maavara hakatakse kasutama Rakke tehases kustutatud lubja ja fillerite tootmiseks

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 26,95 ha, sh mäeeraldise pindala 19,21 ha. Keskkonnaluba taotletakse Karinu IV lubjakivikarjääris 30 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~55 000 m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Karinu IV lubjakivikarjäär ~26 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.

Kuigi geoloogilises uuringus tuleb välja, et sügavuti üksikutes intervallides kivim tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele nõuetele ei vasta, vastab kasuliku kihi kompleks tervikuna nimetatud nõuetele iga varuplokki jääva puuraugu kaalutud keskmiste näitajate poolest ehk teisisõnu on sobiva kaevandamise tehnoloogia rakendamisel kogu hinnatud läbilõike ulatuses tehnoloogilisena kasutatav.

Katendi maht on mäeeraldisel 612 000 m3 ning selle keskmine paksus on 3,2 m, millest kaljukatendi maht on 31 000 m3. Karinu IV karjääri mäeeraldisel on taotletav tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru 1 436 000 m3, millest kaevandatav on 1 412 000 m3. Külgneva maapinna püsivuse tagamiseks jäetavatesse hoidetervikutesse jääv kadu on 24 000 m3. Samuti jääb tehnoloogilise lubjakivi lamamisse lubjakivi, mis ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile esitavatele nõuetele. Selle lubjakivi varu lamamiks on arvestatud üldjuhul Tamsalu ja Varbola kihistu piir (keskmine absoluutkõrgus 86,9 m).

4.5. Ilmastikutingimused

Õhu soojusrežiimi alusel tehtud Eesti territooriumi klimaatilise rajoneerimise (Jaagus, Truu, 2004) järgi kuulub Järvamaa Mandri-Eesti kliimavaldkonna Sise-Eesti ehk kontinentaalse allvaldkonna piiridesse. Karinu IV lubjakivikarjääri ilmastiku iseloomustamisel on kasutatud lähima Riigi Ilmateenistuse vaatlusvõrku kuuluva meteoroloogiajaama andmeid, milleks on Väike-Maarja meteoroloogiajaam (MJ). Väike- Maarja MJ asub taotletavast mäeeraldisest linnulennult ~19 km kaugusel kirdes. Ilmastikuolude iseloomustamisel on kasutatud Keskkonnaagentuuri 2012–2021. aasta vaatlusandmeid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

31

Vaadeldaval kümneaastasel perioodil on nii kuude kui ka aastate lõikes sademete hulga erinevused üsna suured, kohati mitmekordsed (joonis 4.5.1). Perioodi keskmine aastane sademete summa oli 652,2 mm (vahemikus 392,1–903,2 mm/a). Kuised sademete summad jäid aastatel 2012–2021 vahemikku 5,4–158,0 mm. Kõige vähem oli keskmiselt sademeid märtsis (11,1–55,4 mm), kõige enam augustis (8,6–158,0 mm). Keskmiselt oli kuus ~13 sademeteta päeva. Enim sademeteta päevi oli antud perioodil mais (19 päeva) ja kõige vähem detsembris (~7 päeva).

Aastane keskmine õhutemperatuur oli vaadeldaval perioodil 5,9 °C. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi vahemikku -4,9–17,2°C. Kõige külmemad kuud olid jaanuar (-4,9 °C) ja veebruar (-3,9 °C), kõige soojemad aga juuli (17,2 °C) ja august (15,8 °C).

Joonis 4.5.1 Väike-Maarja MJ sademete summa, sademeteta päevade arv ja keskmine õhutemperatuur aastatel 2012–2021.

Üle 96 % mõõdetud tuulekiirustest on vaadeldud perioodil kiirusega kuni 7,9 m/s (mõõdukas tuul). Valdavad tuulesuunad edelast (22,2 %), lõunast (14,6 %) ja läänest (14,2 %) (tabel 4.5.1).

Tabel 4.5.1. Aasta keskmine protsentuaalne tuulte jaotus suuna ja kiiruse järgi perioodil 2012– 2021 Väike-Maarja MJ andmeil

(%) N NE E SE S SW W NW Kokku

Tuulevaikus 0,1 0,1 0,1 0,12 0,1 0,1 0,1 0,1 0,6

0 – 1,9 m/s 3,3 2,8 1,8 2,2 2,7 2,9 2,0 2,0 19,6

2,0 – 3,9 m/s 3,7 4,3 3,1 4,7 5,1 6,7 5,1 4,6 37,4

4,0 – 5,9 m/s 1,2 2,0 1,4 3,6 4,4 6,8 4,3 2,9 26,8

6,0 – 7,9 m/s 0,2 0,5 0,5 1,4 1,9 4,1 2,0 1,2 11,8

8,0 – 9,9 m/s 0 0,1 0,1 0,4 0,4 1,3 0,5 0,4 3,1

10,0 - 11,9 m/s 0 0 0 0 0 0,3 0,1 0,1 0,5

12,0 - 13,9 m/s 0 0 0 0 0 0 0 0 0,1

Kokku 8,5 9,8 6,9 12,4 14,6 22,2 14,2 11,2 100,0

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

32

Valdavate tuulte suundadest sõltub kavandatava tegevuse puhul võimalike füüsikaliste mõjutegurite (müratase, saasteainete leviku) edasikanne lähimate tundlike objektideni. Vaadeldaval perioodil esines <6 m/s kiirusega tuuli keskmiselt 84,7 % ja >6 m/s kiirusega tuult keskmiselt 15,3 % ulatuses. Kvartalite keskmiste tuulekiiruste lõikes jääb ~37,4 % tuultest vahemikku 2,0–3,9 m/s. II ja III kvartalis, mil võimalikust aktiivsemast kaevandamistegevusest tingituna võib saasteainete edasikanne olla laialdasem, jaotuvad tuulesuunad ja –tugevused pisut ühtlasemalt (joonis 4.5.2).

Joonis 4.5.2. Väike-Maarja MJ keskmised tuulteroosid kvartalite kaupa ajavahemikul 2012–2021.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

33

4.6. Maastik ja mullastik

Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri maapinna reljeef on tõusuga lääne suunas, jäädes absoluutkõrgusete vahemikku 100–105 m ümp. Taotletavat mäeeraldist katab osaliselt segamets, mis on erinevas arenguklassis ja ~50 % ulatuses aastatel 2018–2020 raiutud. Täpsemalt on taotletava Karinu IV lubjakarjääri mäeeraldisel asuvat metsa ja seal asuvaid metsaeraldisi kirjeldatud tabelis 4.6.1. Teine osa taotletava Karinu IV mäeeraldisest on põllumaa (joonis 4.6.1), mille pindala on ~1,8 ha ja mis moodustab ~9,4 % kogu mäeeraldisest (teenindusmaast on põllumaa vastavalt ~23 % ehk ~6,2 ha).

Kaevandamine Karinu IV mäeeraldisel mõjutab peamiselt maastikupildi väljanägemist – toimub maa-ala reljeefi, pinnase ja taimestiku pöördumatu ümberkujundamine. Varu ammendamisele järgneb mäeeraldise ja teenindusmaa korrastamine ning tagastamine maavaldajale.

Tabel 4.6.1 Karinu IV lubjakarjääri mäeeraldisega kattuvad metsaeraldised. Metsaportaal (seisuga 01.12.2023)

Ka ta

st er

Eraldise

nr

Pindala

ha

Boniteedi-

klass

Kasvukoha-

tüüp

Kuiven-

dus

Peapuu-

liik Arenguklass

Kesk- mine vanus, a

Puidu

maht,

tm

R av

a m

et sk

o n

d 4

32

7* 0,65 I naadi ei hall lepp lage ala - 0

8 1,28 Ia naadi ei kuusk lage ala - 0

9 3,15 II angervaksa ei kask keskealine mets 50 467,8*

10 1,19 I naadi ei kuusk lage ala - 0

11 0,72 II naadi ei hall lepp lage ala - 0

12 0,91 I naadi ei hall lepp lage ala - 0

13 4,31 I naadi ei hall lepp küps mets 35 1011*

14 2,58 II sinilille ei hall lepp lage ala - 0

16 0,66 I sinilille ei hall lepp lage ala - 0

17 0,44 I sinilille ei kuusk lage ala - 0

18 0,3 III angervaksa ei hall lepp lage ala - 0

19 0,08 I naadi ei hall lepp keskealine mets 17 6,56*

20 0,78 I naadi ei kuusk keskealine mets 49 133

*Metsaeraldis kattub vaid osaliselt Karinu IV mäeeraldise piiridega. Puidu maht (tm) on arvutatud konkreetse eraldise keskmise hektaritagavara (tm/ha) ja Karinu IV mäeeraldisega kattuva pindala (ha) alusel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

34

Joonis 4.6.1. Karinu IV mäeeraldise maastik. Punane joon tähistab kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise piiri ja kollane vastavalt teenindusmaa oma. Metsanduslik nö valevärvi ortofoto, Maa-amet 2023.

Taotletavat mäeeraldist ning teenindusmaad ja ala lähiümbrust katavad mitmed erinevat tüüpi mullad. Need on: gleistunud leostunud muld (Kog), leostunud gleimuld (Go), gleistunud leetjas muld (KIg), leetjas muld (KI), koreserikas rähkmuld (Kr), leostunud muld (Ko), gleistunud rähkmullad (Kg), rähkmuld (K), nõrgalt erodeeritud rähkmuld (Ke), leetjas gleimuld (GI), küllastunud turvastunud muld (Go1), gleistunud deluviaalmuld (Dg), väga õhuke madalsoomuld (M’), väga õhuke madalsoomuld (M’’) ja paljandpinnas (Pp). Piirkonna mullastikku on kujutatud joonisel 4.6.2.

Põllumaa, mis kattub kavandatava karjääri mäeeraldisega, perspektiivne boniteet jääb vahemikku 48–60, kus perspektiivne boniteet on mullal Dg 48, Kog vastavalt 53, Ko;K 57, Ko 58 ja Ko(g) 60 (Maa-ameti mullakaart, joonis 4.6.3). Eesti suuremõõtkavalise digiteeritud mullastikukaardi andmebaasis on kajastatud põllumuldade perspektiivboniteet, mis näitab mulla viljakuse suhtelist taset pärast vajalike maaparandustööde läbiviimist. See fikseeritakse ainult nendel maadel, mis vajavad kuivendamist, lupjamist või kivikoristust (Roostalu jt, 2014). Seega muldade perspektiivboniteet ei ole üks ühele võrreldav muldade reaalboniteediga.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

35

Joonis 4.6.2. Karinu IV mäeeraldise ja selle lähiümbruse mullastik. Punane joon tähistab kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise piiri ja kollane vastavalt teenindusmaa oma. (punase taustaga ala) ja selle lähipiirkonna mullastik. Mullakaart. Maa-amet 2023.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

36

Joonis 4.6.3. Karinu IV mäeeraldise ja teenindusmaa mullastik ning selle kattuvus põllumaaga (kollane ala viljapeadega). Punane joon tähistab kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise piiri ja kollane vastavalt teenindusmaa oma. Mullakaart. Maa-amet 2024.

Põllukultuuride kasvatamiseks on viljakaimad universaalse kasutussobivusega leostunud (Ko) ja leetjad mullad (Kl). Neid esineb rohkelt Kesk-Eestis, sh Järvamaal. Need mullad on huumusrikkad, neutraalse reaktsiooni ning hea veehoiuvõimega ja samas hästi õhustatud. Muldade asukoha tõttu on neis piirkondades karstunud ja koreda aluspõhja tõttu põhjavee kaitstus kohati nõrk. Haritav maa jaotatakse muldade põllukultuuridele kasutussobivuse järgi rühmadesse (Maa-amet 2001). Muldade kasutussobivust võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomilisest, majanduslikust ja keskkonnakaitselisest vaatenurgast.

Oja (2020) on juhtinud tähelepanu sellele, et piirama on hakatud maakasutuse muutusi väärtuslikul põllumaal, st sellise maa rakendamist muul otstarbel. Selliseid piiranguid rakendatakse juba uuemates maakonnaplaneeringutes ja menetlusel on olnud ka vastav seaduse eelnõu. Need piirangud puudutavad 63 % põllumajandusmaast (Penu jt 2015) ehk kuuendikku Eesti maismaast, mis suure tõenäosusega jääb seega ka tulevikus põllumaaks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

37

4.7. Taimed, loomad, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid

4.7.1. Kultuuripärand

Kavandatavat tegevust piiravaid kommunikatsioone Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele ei jää, samuti puuduvad taotletaval mäeeraldisel ja selle lähiümbruses teadaolevad või riikliku kaitse all olevad muinsuskaitselased piirangud (joonis 4.7.1). Maa-ameti geoportaali pärandkultuuri kaardirakenduse järgi jääb lähim pärandkultuuri objekt mäeeraldisest ~260 m loodesse, milleks on hävinud Tõrvaaugu kõrtsi asukoht (786:KOR:005) (joonis 4.7.1) Põhjapool asuvad Võhmuta vallamaja (786:VAL:002) ja raudteejaam (786:RTR:005). Samuti ka hävinud kitsarööpmeline raudtee (257:RTR:002). Kagus asuvad muinasaegne asulakoht (257:MUA:002) ja Karinu paemaardla paemurrud (257:PAM:001). Samas suunas ~2,2 km asub Karinu mõisa park (KLO12002930). Lähimad kultuurimälestised „Kultusekivi“ (9577) ja „Kultuskivi“ (9576) jäävad vastavalt kavandatavast lubjakivikarjäärist lõunasse ja kagusse.

Joonis 4.7.1. Karinu IV lubjakivikarjääri lähipiirkonna pärandkultuuriobjektid (sinisega) ja kultuurimälestised (punasega). Maa-amet 2023.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

38

4.7.2. Taimed ja loomad

Kaevandamine taotletaval Karinu IV karjääri mäeeraldisel toob endaga kaasa

pöördumatu senise taimestiku ümberkujundamise. Kavandatava Karinu IV karjääri

mäeeraldisel on valdavalt majandatud metsa- ja põllumaa. Samuti esinevad

mäeeraldisel võõrliigid verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) ja Sosnovski karuputk

(Heracleum sosnowskyi) ~0,9 ha pindalal (joonis 4.7.2). Samal joonisel on kujutatud

Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja selle lähiümbruses juba toimunud

metsamuutused.

Joonis 4.7.2. Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja lähiümbruses toimunud metsamuutused, kus muutused, mis on toimunud ajavahemikul 18.05.2009 kuni 02.05.2013 on märgitud roosaga, ajavahemikul 02.05.2013 kuni 14.04.2018 on märgitud oranžiga, ajavahemikul 14.04.2018 kuni 13.06.2020 on märgitud beežiga, ja muutused ajavahemikul 13.06.2020 kuni 06.05.2022 on märgitud erksinisega. Karinu IV mäeeraldisel on lillaga märgitud karuputke koloonia (HJR179).

Kavandataval Karinu IV karjääri mäeeraldisel kaitstavaid loodusobjekte ei asu, lähim

looduskaitseala on ~2,4 km edelasse jääv Salutaguse looduskaitseala (KLO1000679).

Kavandatavale karjäärile lähimad kaitstavad loodusobjektid on veel Karinu mõisa park

(KLO1200293; ~2,2 km kagus) ja kaitstav looduse üksikobjekt Karinu ohvrikivi

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

39

(KLO4000477; ~2,0 km kagus). Jalgsema hoiuala (KLO2000118; ~2,4 km loodes) on

Jalgsema loodusalana (RAH0000389) kavandatavale karjäärile lähim Natura 2000

võrgustiku ala. Piirkonna looduskaitseliste objektide paiknemist taotletaval mäeeraldisel

ja selle lähiümbruses on kujutatud joonisel 4.7.3). Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53

lõikele 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites keelatud, mistõttu ei ole nimetatud liikide elupaiku nende kaitse

tagamiseks vastaval joonisel kujutatud.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel Karinu IV karjääri mäeeraldisel ning selle

lähiümbruses kaitsealused looma-, taime-, seene- ja samblikuliigid puuduvad (seisuga

11.09.2024). Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist lähim kaitsealune liik on

~1,3 km edelasse jääv I kaitsekategooria linnuliik merikotkas (Haliaeëtus albicilla).

Nimetatud elupaik on registreeritud hiljuti, aastal 2023. Looduskaitseseaduse alusel on

merikotka pesapuust 200 m raadiuses ajalise viibimispiiranguga ja alalise

tegevuspiiranguga sihtkaitsevöönd, pesapuust 500–800 m kaugusele piiritletakse

pesitsusaegne pesitsuselupaik, kus pesitsusajal rakendub pesitsust häirivate tegevuste

piirang. Merikotka püsielupaik asub ~1,6 km kaugusel kavandatavast karjäärist.

I kaitsekategooria liigi isendite täpse elupaiga asukoha avalikustamine on

massiteabevahendites Looduskaitseseaduse § 53 alusel keelatud, mistõttu merikotka

elupaika KMH aruande joonistel ei näidata.

Taotletavast mäeeraldisest ~1,6 km kagus paiknevad tehisjärved, sh Karinu Suur- ja

Väikejärv, kus asub III kaitsekategooria linnuliik hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena;

KLO9127505) ja II kaitsekategooria liik laululuik (Cygnus cygnus; KLO9134151)

elupaigad. Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~2,6 km kirdesse jäävad II kaitse-

kategooria liigi harivesiliku (Triturus cristatus) ja III kaitsekategooria liigi rabakonna

(Rana arvalis; KLO9121953) elupaigad. Mäeeraldisest ~5,2 km kaugusele itta jääb III

kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) elupaik

(KLO9334749). Järva-Jaani järve ümbruses ~3,7–4,1 km kaugusel mäeeraldisest edelas

asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvad taimeliigid kahelehine käokeel (Platanthera

bifolia; KLO9343000), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens; KLO9342988,

KLO9342989), soo-neiuvaip (E. palustris; KLO9342990, KLO9342991, KLO9342992,

KLO9342993, KLO9342994, KLO9342995) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea;

KLO9342996, KLO9342997, KLO9342998, KLO9342999). Edelasse jäävad veel Kuksema

põlispuud (KLO1200295) ja Kuksema kabelipark (KLO1200502), vastavalt ~5,4 ja

~6,2 km kaugusele. Taotletavast Karinu IV mäeeraldisest ~4,1 km läände jääb II

kaitsekategooria liik harivesilik (T. cristatus).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

41

Mäeeraldisele lähim vääriselupaik asub ~375 m kaugusel idas (VEP206410).

Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist vastavalt ~880 m ja ~920 m kaugusel

lõunasse jäävad vääriselupaigad VEP206226 ja VEP206409. Samuti edelasse ~790 m

jääb vääriselupaik VEP205021, ~1,5 km kaugusele jäävad vääriselupaigad VEP206225 ja

VEP205830.

Lähimal Natura 2000 alal, Jalgsema loodusalal esinevad II kaitsekategooria liik harivesilik (T. cristatus) ja III kaitsekategooriasse kuuluvad kahepaiksed tiigikonn (Pelophylax lessonae; KLO9122223), rabakonn (R. arvalis; KLO9118010) ja tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris; KLO9122394, KLO9122395). Hoiualal asub kaitstav looduse üksikobjekt Jalgsema kahevennakask (KLO4000736). Hoiualast väljas põhjas asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate kahepaiksete hariliku kärnkonna (Bufo bufo) (KLO9122224, KLO9122228, KLO9122282), tiigikonna (P. lessonae; KLO9122226, KLO9122230) ja tähnikvesiliku (L. vulgaris; KLO9122231, KLO9122395, KLO9122227, KLO9122229) elupaik.

Kuna taotletav mäeeraldis asub Natura 2000 võrgustiku alast ~2,5 m kaugusel loodes, siis ei ulatu ühegi kavandatava tegevusega kaasnev oluline mõju nimetatud alani. Seetõttu Natura 2000 hindamist antud KMH raames läbi ei viidud. Taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei asu kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte ega kaitstavaid loodusobjekte ning ükski kavandatava tegevuse negatiivne mõju lähimate nimetatud objektideni ei ulatu. Eelnevast tulenevalt kavandatava tegevuse mõju nendele KMH aruandes ei hinnatud.

Karinu IV mäeeraldis jääb Järva-Jaani jahipiirkonda. Jahipiirkonna kasutaja on Järvamaa Jahindusklubi (esindaja Mati Hõbemägi). Jahindusklubi MTÜ Järva-Jaani jahtkonna juhatuse esimehe Margus Vaas´i sõnul on jahimeeste aastatepikkuste tähelepanekute kohaselt olemas teadmine, et nimetatud piirkonnas elavad väikeulukitest halljänesed, rebased ja kährikkoerad, uluksõralistest põdrad, metssead, metskitsed ja punahirved ning suurkiskjatest karud. Veel toob ta välja, et väikeulukid kasutavad kavandatava lubjakivikarjääri asuala ja lähipiirkonda alalise elupaigana, sh ka toitumisalana. Jahimeeste tähelepanekute kohaselt võivad nimetatud alal elada neli halljänest, kaks rebast ja viis kährikkoera. Uluksõralistest kasutavad kavandatava lubjakarjääri asuala ja lähipiirkonda elupaigana ning toitumisalana põhiliselt metskitsed ja vähesemal määral põdrad, metssead ja punahirved. Jahimeeste tähelepanekute kohaselt võivad nimetatud alal elada kuus metskitse ja üks põder. Suurkiskjatest on karude puhul esinenud juhuseid, kui kavandatava lubjakivikarjääri asuala ja lähipiirkonda on kasutatud talveuneks, asualal viimati 3 aastat tagasi ja lähipiirkonnas viimati aastatel 2020–2022. Vähetähtis pole ka see, et uluksõralised ja suurkiskjad kasutavad kavandatava lubjakivikarjääri asuala metsamassiivide vahelise liikumisteena.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

42

4.7.3. Rohevõrgustik

Rohevõrgustik on looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud ja ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju (Kutsar jt., 2018). Rohevõrgustik hõlmab endas nii rohelist (maismaal) kui ka sinist (veeökosüsteemid) ruumi.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt ei paikne Järva valla haldusterritooriumil olulisi üleriigilise tähtsusega rohevõrgustiku tuumalasid ega rohekoridore. Järva maakonnaplaneeringu 2030+ (Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1- 1/17/329) järgi kattub kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär maakonna rohevõrgustiku suure koridoriga K8 (Joonis 4.7.4).

Joonis 4.7.4. Järvamaa maakonnaplaneeringu elukeskkondlikud väärtused joonisel kujutatud kavandatava karjääriga kattuv rohevõrgustiku koridor K8. Joonisele on lisatud Karinu IV karjääri mäeeraldis teenindusmaaga.

Järvamaa maakonnaplaneeringus on toodud järgnevad asjakohased rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused:

- Maavarade kaevandamisel tuleb rohelise võrgustiku sidusus tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

43

- Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Näiteks on lubatud metsa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba, eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohelise võrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus- või vältimismeetmed maavara keskkonnaloa taotluse menetluses.

- Rohelises võrgustikus (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, loodusdirektiiviga kaitstavad elupaigatüübid, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada rohelise võrgustikuga arvestavat majandustegevust. Oluline on, et säiliks rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus ning roheline võrgustik jääks toimima.

- Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohelises võrgustikus ei langeks alla 80 %.

Järva maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustikus kaevandamisega seotud kasutustingimused ja hooldussoovitused järgnevad:

- Asustuse ja tegevuste planeerimisel tuleb vältida rohevõrgustike tugialade killustamist ja koridoride läbilõikamist.

- Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohevõrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohevõrgustiku toimimisele ja rakendada rohevõrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.

- Arendades rohevõrgustikus (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jt seadusest tulenevate piirangutega alad) majandustegevust, on oluline, et säiliks rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus.

- Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi tugialadel looduslike alade osatähtsus langeda alla 90 %.

- Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada keskkonnateenistusega.

Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 29) on välja toodud, et Järva-Jaani vallas rohevõrgustiku tuumalasid ei ole ja et Järva-Jaani valla rohevõrgustiku koridorid on maakonna väikesed rohekoridorid (K9). Viimasega kattus täies ulatuses kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär. Järva-Jaani valla üldplaneeringus on seatavad tingimused maa-alade arendamisele:

- Asustuse ja tegevuste planeerimisel tuleb vältida tugialade killustamist ja koridoride läbilõikamist;

- Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohelise võrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid abinõusid;

- Rohelise võrgustiku aladel tuleb suunata inimeste liikumist ning tagada loodust säilitav liikluskorraldus (piirata ja suunata autode liikumist, korraldada

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

44

parkimine, prügimajandamine, paigaldada käimlad, valmistada ette kohad telkimiseks jms.);

- Arendades rohelises võrgustikus (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jt seadusest tulenevate piirangutega alad) majandustegevust, on oluline, et säiliks rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus;

- Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi tugialadel looduslike alade osatähtsus langeda alla 90 %;

- Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada keskkonnateenistusega;

- Võtta erilise tähelepanu alla raielankide taasmetsastamine rohelises võrgustikus, seda eriti rohelise võrgustiku koridorides;

Koostamisel oleva Järva valla üldplaneeringus täpsustatakse Järva maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku. Rohevõrgustiku piiride määramisel arvestati üldplaneeringu täpsusastmega, kõlvikulise koosseisuga, toimunud ja perspektiivsete ruumiliste arengutega ning lisati kohaliku tasandi koridore. Täpsustamise peamiseks eesmärgiks oli parandada rohevõrgustiku kui terviku sidusust. Koostatava Järva valla üldplaneeringu järgi ei paikne taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär rohelise võrgustiku koridoris (joonis 3.2). Koostatavas Järva valla üldplaneeringus on seatud maakasutus- ja ehitustingimused:

- On vajalik, et säiliksid toimivad rohekoridorid, väärtuslikud loodusobjektid, maastikud ja kultuurimälestised;

- Rohevõrgustiku koridoris peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba (vaba liikumiskoridor nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel);

- Rohevõrgustiku alal paikneval metsamaal on raadamine keelatud, välja arvatud: - maardla alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba, eeldusel,

et raadamise võimalikkus (mõju rohevõrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus- või vältimismeetmed maavara kaevandamisloa taotluse menetluses.

Koostatavas Järva valla üldplaneeringus on välja toodud, et rohevõrgustiku toimimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla 80 %. Üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku pindala on 55 875 ha.

Kavandatav karjäär asub küll Järva vallas, kuid taotletav mäeeraldis paikneb Tapa valla vahetus läheduses ja on ümbritsetud Tapa valla rohekoridoridega (joonised 4.7.4 ja 4.7.5). Seetõttu arvestatakse kavandatava tegevuse mõju ka Tapa valla territooriumile jäävale rohevõrgustikule ja selle sidususele. Tapa valla üldplaneeringus (kehtestatud Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48) on ruumilise arengu eesmärgina välja toodud hoida ja parandada rohevõrgustiku sidusust. Tapa valla üldplaneeringus on välja toodud, et rohelise võrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist Seejuures peavad rohevõrgustikus paiknevad piirded tagama vähemalt ~200 m vaba

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

45

läbipääsuga liikumiskoridori säilimise rohekoridoris. Tapa valla üldplaneeringus korrigeeriti varasemaid rohekoridoride ja tugialade laiuseid ning piire. Erinevate allikate põhjal soovitatakse 400–500 m laiuseid rohekoridore. Laiem koridor pakub väiksematele liikidele ka elupaiku ning toimib ka avatud maastiku tingimustes. Rohelise võrgustiku täpsustamisel arvestati valla poolt olulisi looduskoosluseid ning väärtuslikke maastikumiljööga alasid, et moodustuks terviklik, nii maakondlikke kui ka valla seisukohalt tähtsaid alasid hõlmav võrgustik. Rohevõrgustiku piiride täpsustamisel lähtuti sellest, et võrgustik hõlmaks endas vajalikke puhveralasid.

Joonis 4.7.5. Tapa valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel toodud rohevõrgustik ja kavandatava karjääriga paiknemine Karinu lubjakivi maardlas. Joonisele on lisatud Karinu IV karjääri mäeeraldis teenindusmaaga.

Samuti on Tapa valla üldplaneeringus välja toodud kitsaskohad, kus toimub rohevõrgustiku jätkumine/katkemine valla piiridel. Selline olukord on probleemiks näiteks Tapa valla lõunaosas, mis piirneb Järva vallaga, kus rohevõrgustiku katkemine tuleneb rohevõrgustiku piiride muutmisest Järva vallas (joonised 3.2 ja 4.7.6).

Tapa valla üldplaneeringus välja toodud rohevõrgustiku toimimist ja konfliktide vähendamist tagavad tingimused:

- Säilitada tuleb rohevõrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Rohevõrgustiku aladel tuleb rajada uusi ehitisi hajaasustuse põhimõttel. Funktsioneeriva rohevõrgustikuna peab säilima vähemalt 80 % rohelise võrgustiku territooriumist;

- Rohevõrgustikus tuleb maksimaalselt säilitada olemasolevaid rohealasid. Seda on võimalik teha kas avalike puhke- ja haljasaladena või metsa, kõrghaljastuse

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

46

ja üksikpuude säilitamise kohustusega eramaadel. Nii eraomandis olevate kui ka avalike rohealade koostoimimine on rohestruktuuri kui terviku jaoks vältimatult oluline;

- Kaevandamine rohelise võrgustike aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud alade sobiv korrastamine. Kaevanduse/ karjääri sulgemisel on eelistatud selline kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku osana;

- Rohelise koridori toimimist oluliselt mõjutavate tegevuste puhul (nt maavarade kaevandamine) tuleb vajadusel leida asenduskoridor;

- Uute projektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks.

Joonis 4.7.6. Tapa valla üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku jätkumine ja katkemine valla piiridel (Tapa valla üldplaneering. Seletuskiri. 2021). Joonisele on lisatud Karinu IV karjääri mäeeraldis teenindusmaaga.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

47

5. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

5.1. Kasutatav tehnoloogia ja tehnika

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral keskkonda. Kaevandamise tingimused taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris on keskmised. Kasuliku kihi keskmine paksus on taotletaval mäeeraldisel ~7,5 m ja kattekihi paksus ~3,6 m. Katend on kavas eemaldada buldooseri ja ekskavaatoriga. Kaevandatav maavara jääb osaliselt keskmisest veetasemest madalamale ning seetõttu on vajalik veetaseme alandamine karjääris. Kasuliku kihi kaevandamiseks tuleb alandada veetase maksimaalselt abs kõrguseni 88,5 m ümp.

Taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris on maavara plaanis raimata puur- ja lõhketöödega ning mehaaniliselt hüdrovasaraga. Varasemalt ei ole taotletaval Karinu IV mäeeraldisel maavara kaevandatud, mistõttu hõlmab kavandatav tegevus ettevalmistustöid, mäetöid kui ka hilisemat maa-ala korrastamist. Mäetööde läbiviimisel on plaanis kasutada analoogseid kaevandamise meetodeid ja mäetehnikat, mida kasutatakse töötavates Karinu lubjakivikarjäärides. Kaevis on kavas kohapeal töödelda erinevate fraktsioonidega killustikuks purustus-sorteerimissõlmes. Toodangu väljaveoks mäeeraldiselt hakatakse kasutama kallurautosid.

5.1.1. Ettevalmistustööd

Arvestades olukorda, kus taotletaval mäeeraldisel ei ole varem kaevandatud, tuleb enne mäetööde alustamist teostada mitmeid ettevalmistustöid. Kavas on:

- rajada juurdepääs mäeeraldisele ning väljaveotee; - rajada kaevandatavale alale tehniline infrastruktuur; - raadata mets ja juurida kännud; - eemaldada katend, sh kasvukiht; - kivimi kobestamine lõhketöödega ja töötlemine purustus-sorteerimissõlmes.

Esmalt rajatakse kaevandatavale mäeeraldisele ligipääs ehk väljaveotee. Vajadusel rajatakse ka muud kommunikatsioonid (näiteks elektriliinid) tagamaks energiavarustatus. Taotletaval mäeeraldisel on osa Rava metskond 432 (25701:001:0371) kinnistust kaetud metsaga, mistõttu tuleb karjääriviisiliseks kaevandamiseks mets raadata. Taotletaval alal kasvav mets kuulub riigile, kelle volitatud esindaja on RMK, kes raadab ettevalmistustööde käigus metsa. Metsa raadamiseks tuleb arendajal esitada metsa raadamise taotlus metsa omanikule. Seejärel esitab RMK metsateatise, mille vastavust keskkonnaloas sätestatule kontrollib Keskkonnaamet. Raadatud metsa on võimalik kasutada tavapärase puidumaterjalina ning juuritud kände

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

48

on võimalik realiseerida hakkepuiduna. Puit ja kännud tuleb koguda kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse mäeeraldise teenindusmaale või teede äärtesse, et oleks võimalik need ära transportida. Seeläbi väheneb ka võimalik tuletekkeoht veel ette valmistamata aladel.

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär kattub kagus ~3 ha ulatuses kunagise Türje prügilaga (prügila kood: 2341 02), mis Järva valla jäätmekava 2018–2023 (koostatud 2018. a) andmetel on alates 01.01.2002 jäätmete ladestamiseks suletud, korrastatud ja kattunud rohttaimestikuga. Enne edasisi vajalikke ettevalmistustöid tuleb alalt eemaldada kunagisse Türje prügilasse ladestatud jäätmed. Kuna täpselt ei ole teada, mis mahus ja milliseid jäätmeid on kunagises Türje prügilas ladestatud, tuleb jäätmete eemaldamise töö tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt. Lähim regionaalprügila asub ~28 km kaugusel Väätsal.

Maapõueseaduse § 42 lõike 3 punkti 2 kohaselt on keskkonnaloa omajal loa alusel õigus eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide ja teede rajamiseks. Arendaja senine tehnoloogia lubjakivikarjäärides on ette näinud mäetööde vastavas etapis rajada tee paljandatud lubjakivi astangule teenindusmaale mäeeraldise piiri vahetusse lähedusse. Tee võimaldab juurdepääsu katendi transpordiks, lõhkepuuraukude puurimiseks ja tagab arvestades katendi ning kasuliku kihi paksust üldise ohutuse kui karjäärinõlvale peaks sattuma kõrvalisi isikuid või loomi. Tee rajamine teenindusmaale on ette nähtud ka käesoleva karjääri puhul ja on eelnevast lähtudes kooskõlas maapõueseadusega. Taotletav mäeeraldis külgneb lõunast ja loodest eraomandisse kuuluva kinnistuga, seega tuleb jätta mäeeraldise lõunaküljele ning ka loodenurka külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik. Katendi ohutuks nõlvuseks on võetud 1:2.

Järgmine etapp on katendi eemaldamine, milleks kasutatakse ekskavaatoreid ja buldoosereid. Taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris on kasulikku kihti katvaks katendiks kvaternaarisetted, mille paksuseks on keskmiselt 3,6 m, olles suurem mäeeraldise lõunapoolses osas. Katendi moodustab liivsavimoreen veeriste ja lubjakivi lahmakatega ning mäeeraldise lõunaosas Raikküla lademe lubjakivi. Katend koosneb mäeeraldisel kasvukihist ning saviliivmoreenist (~3,3 m) ja kaljukatendist (~0,3 m). Katendi maht taotletaval mäeeraldisel on 612 000 m3, millest kvaternaarisetted moodustavad 581 000 m3 ja lubjakivi 31 000 m3. Kasvukiht eemaldatakse ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus, mis moodustavad müra- ja tolmutõkkevallid. Vallid rajatakse üldjuhul kõrgusega 3–5 m ning nõlvusega 1 : 2, mis tagab vallide püsivuse. Kaljukatendi eemaldamiseks kasutatakse vajadusel ekskavaatorit ning transporditakse mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööee liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga ladustada ja töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

49

Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa perimeetrile eraldi kuni 3 m kõrgustes puistangutes. Nii säilivad mulla omadused, mistõttu on seda võimalik kasutada kaevandatud mäeeraldise bioloogilisel korrastamisel pärast seda, kui mingis mäeeraldise osas on kogu sealne võimalik materjal väljatud ja on võimalik etapiviisilise korrastamistöödega alustada. Pikemaajalised ladustatud katendi vallid moodustatakse mäeeraldise idaküljele. Kuna lõunast ja loodest külgneb taotletav mäeeraldis eraomandisse kuuluva kinnistuga, siis mäeeraldise lõunaküljele ning ka loodenurka tuleb jätta külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks hoidetervik.

Tulenevalt sellest, et Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel on registreeritud võõrliikide verev lemmmalts (I. glandulifera) ja Sosnovski karuputk (H. sosnowskyi) kasvukohad, tuleb katendi eemaldamisel vältida nende liikide levikule kaasa aitamist. Selleks ei tohi tööpiirkonda jäävatest kolooniatest viia pinnast ühest kohast teise, sest see võib sisaldada seemneid ning tooks kaasa taimede leviku. Samuti, kui koloonias töötatakse masinatega, tuleb need pärast koloonias töötamist puhastada, et ratastel ei viidaks seemneid edasi. Peale vereva lemmmaltsa taimede eemaldamist ei tohi taimi vedada uude kohta, kuna nad juurduvad uuesti. Mõlemal liigil on olemas ohjamis- ja tõrjumikavad, mida tuleb koloonias töötamisel järgida.

5.1.2. Kasuliku kihi raimamine

Paljandatud lubjakivi astangule puuritakse lõhkeaukude võrk ja kivim kobestatakse lõhketöödega. Lõhketööd tellib arendaja lepingu alusel litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes töötab nõuetele vastava puur-lõhketööde projekti alusel. Lõhkeainena kasutatakse nobeliiti, ANFO-t või teisi lõhkeaineid, mis on tasakaalustatud või vähese positiivse hapnikusisaldusega. Kaevandamine toimub üldjuhul ühe astanguga kuni mäeeraldise põhjani. Lõhkamist teostakse ainult tööpäevadel. Lisaks kasutatakse raimamisel vajadusel abimehhanismina hüdrovasarat. Hüdrovasarat kasutatakse peamiselt lõhkamisel terveks jäänud suurte kivitükkide purustamiseks või lubjakivi raimamiseks tundlike objektide läheduses.

Lõhatud kaevis laaditakse ekskavaatoriga vahetult mobiilsesse purustus- sorteerimissõlme, kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Karinu IV karjäärist kaevandatav materjal transporditakse läbi olemasoleva Karinu II lubjakivikarjääri rajatud teedevõrgu veoautodega mööda Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere kõrvalmaanteed (tee nr 15127) Rakke lubjatehasesse lubja ja fillerite tootmiseks, valmistoodanguna kaubastatakse toodang killustikuna tellijale või kasutatakse karjääri korrastamisel (sõelmed, katend, kaubastamiseks mittesobilik materjal). Erinevate fraktsioonidega toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires vahelaod.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

50

Lõhatud lubjakivi töötlemisel killustikuks tekivad sõelmed ehk peenmaterjal läbimõõduga 0–4 mm. Senine praktika Karinu lubjakivikarjäärides näitab, et sõelmeid tekib ~30 % kogu töödeldavast kaevisest. Lubjakivi kaevandamisel 50 000 m3 aastas tekib vastavalt ~15 tuh m3 peenfraktsiooni aastas, millest kõik kaubastatakse.

Maavara keskkonnaloataotluse kohaselt kaevandatakse maavara nii veepealset kui ka veealust osa. Kasulik lubjakivi kiht on plaanis raimata nii puur-lõhketöödega kui ka hüdrovasaraga. Võrreldes teiste raimamistehnikatega kaasnevad lõhketöödega raimamisel lisaks mürale ka maavõnked ja kivimite laialipaiskumise oht. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil, mis tagab väiksemad lõhketöödega kaasnevad keskkonnamõjud. Lõhkelaengute viitega lõhkamisel arvestatakse asjaoluga, et üksteise suhtes hilinevate laengute plahvatamisel toimub maavõngete omavaheline kustutamine, mistõttu ei levi maavõnked keskkonnas sedavõrd kaugele kui lõhates kõik laengud ühe korraga. Puur-lõhketööd tellib arendaja litsentseeritud lõhketööde tegijalt, kes tagab optimaalsed lõhketööde parameetrid ning lõhketööde läbiviimise ohutuse. Karinu IV lubjakivikarjääris on teiseks raimamise alternatiiviks mehaaniline raimamine hüdrovasara abil, mida plaanitakse kasutada hoonete läheduses vältimaks kivimite laialipaiskumisega kaasnevaid ohte. Täpsed alad, kus tuleb kaevandamiseks kasutada hüdrovasarat, määratakse kaevandamise projektis arvestades maavõngete suhtes tundlike objektide omanikega sõlmitud kokkuleppeid või kooskõlastuste tingimusi. Lubjakivi kaevandamisel hüdrovasaraga on maavõngete levimine keskkonnas minimeeritud, kuid samas kaasneb sellega pidev müra levik keskkonda.

Geoloogilise uuringu kohaselt on mäeeraldisel kasuliku kihi keskmine paksus 7,5 m, mis lubab kaevandamist ühe astanguga. Sellisel juhul asub ekskavaator lõhatud paelasu peal. Kobestatud materjali kaevandamiseks ja laadimiseks kasutatakse karjääris pöördkopp-ekskavaatoreid. Analoogselt toimub laadimine hüdrovasaraga raimatud materjali kaevandamisel. Raimatud lubjakivi laetakse ekskavaatoriga või laaduriga purustus-sorteerimissõlme. Kaevist töödeldakse mobiilses purustamis- sorteerimissõlmes ja fraktsioneeritakse.

Mäetööde liikumisel põhja suunas vabaneb tööeest tagapool mäeeraldise ala, kus saab järk-järgult alustada korrastamistöödega. Taotletaval mäeeraldisel hakatakse kaevandama maavara ~3 m ulatuses allpool põhjaveetaset, mistõttu tekib vajadus põhjaveetaseme alandamiseks ja vee väljapumpamiseks mäeeraldiselt. Karinu IV karjääri põhja kogunev sademevesi pumbatakse praegustesse Karinu karjääridesse, kust edasi pumbatakse sukelpumpade abil liigvesi läbi setitamise Karinu Suurjärve, millest vesi valgub isevoolselt edasi Väikejärve. Eelnevalt nimetatud veekogudest toimub liigvee juhtimine karstide kaudu lubjakivimitesse. Karinu Suurjärve vesi on selge, värvitu ja lõhnatu ning seal elavad kalad. Suurvee ajal ja sademeterikastel perioodidel, kui karstide neeldumisvõime ei ole piisav, pumbatakse Suurjärvest osa vett Kogre pumpla kaudu mööda survetorustikku 4,5 km kagu suunas katastriüksusel „Oru“ (tunnus 25702:004:0171) asuvasse Metsla karsti (Keskkonnaportaali registrikood LTA1000602). Vee suublate olukord on rahuldav, saasteallikad puuduvad ning vee juhtimisega

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

51

karstiavaustesse probleeme ei ole olnud. Seetõttu on kavandatava tegevusega ette näha vajadus vee välja pumpamiseks karjäärist, millega kaasneb põhjavee alanduslehtri tekkimine mäeeraldisest väljaspool.

5.1.3. Toodangu valmistamine

Toodangu valmistamiseks on kaks reaalset varianti: mobiilse või statsionaarse purustus- sorteerimissõlme kasutamisega. Mobiilse purustus-sorteerimissõlme kasutamise eelis on seadme mobiilsus ehk liikuvus mäetööde asukoha muutudes. Sellest tulenevalt on ka üldised kulud materjali töötlemisele väiksemad, kuna purustatud kaevist saab otse sõlme laadida. Seadme miinuseks on aga madalam tootlikkus. Statsionaarne purustus- sorteerimissõlm võimaldab suuremat tootlikkust, kuid selle teenindamiseks tuleb kasutada sisetransporti, mis suurendab tootmiskulusid ja kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, saasteained). Arvestades asjaolu, et aastased kaevandamismahud jäävad alla 100 000 m3 (maavara kaevandamise loa taotluses keskmine aastane kaevandamismäär 55 000 m3), plaanitakse kasutada toodangu valmistamise efektiivsusest lähtuvalt mobiilset purustus-sorteerimissõlme. Edaspidi arvestatakse aruandes olukorraga, kus toodangu valmistamiseks kasutatakse kaevise töötlemiseks sisepõlemismootoriga ning keskmise tootlikkusega mobiilset purustus-sorteerimissõlme.

Puur-lõhketöödega või mehaaniliselt raimatud kaevis laetakse ekskavaatoriga otse mobiilsesse purustus-sorteerimissõlme kolusse, mis töötleb materjali vajaliku fraktsioonidega toodanguks. Ekskavaator seisab lõhatud paelasul või selle ees. Kui purustus-sorteerimissõlm asub ettevalmistatud kaevisest kaugemal, kasutatakse materjali transportimiseks kallureid. Purustatud ja sorteeritud materjal transporditakse kallurautodega Rakke tehasesse. Lisaks tekib kaevise töötlemisel teatud hulgal (kuni 30 %) kõige peenemat fraktsiooni ehk sõelmeid (0–4 mm), mida turustatakse sõelmetena. Mäetööde alguses asub purustus-sorteerimissõlm astangu peal, kuid see viiakse esimesel võimalusel karjääri põhja.

5.1.4. Võimalik mäetööde arengukava

Eeldatav mäetööde algus on mäeeraldise kaguosast väljaveotee lähedalt ning edasi liigutakse ida-loode suunas. Pakutud arengut toetavad järgmised põhjendused:

- Soovitatav on väljaveotee ja mäetööde alguskohad planeerida ühte piirkonda, mis kergendab logistiliselt valmistoodangu ladustamist ja väljavedu karjäärist.

- Lähimad tundlikud objektid (majapidamised) asuvad mäeeraldisest loodes ja kirdes. Kuna algmurde tegemisel ehk esimestel lõhkamistel tuleb kasutada tavapärasest suuremaid lõhkelaenguid, siis tuleb selle rajamiseks hoida ka kaugemale lähimatest majapidamistest. Hiljem kasutatavad lõhkelaengud on väiksemad, mistõttu majapidamistele lähemale liikudes on kaasnevad keskkonnamõjud väiksemad.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

52

- Mäeeraldisest loodes ja kirdes asuvatele majapidamiste lähemale jõudes paiknevad karjääris töötavad peamised müra- ja tolmuallikad karjääri põhjas, seejuures toimivad astangud müra ja tolmu leviku piirajana.

5.2. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused

Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu viima. Seega on alternatiivi “reaalsus” seotud ka kavandatava tegevuse ning sellega seotud olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks vajalike vahendite maksumuse ja nende hankimiseks kuluva ajaga.

Seisuga 31.12.2021 kaevandati Eestis neljast maardlast 160,3 tuh m3 tehnoloogilist lubjakivi (Maavaravarude koondbilanss 2021, Maa-amet). Nendeks on Harjumaal Rummu (OÜ Erksaar; Rummu III lubjakivikarjäär; 0,021 tuh m3), Lääne-Virumaal Võhmuta (AS SMA Mineral; Võhmuta lubjakivikarjäär; 6,6 tuh m3), Jõgevamaal Sopimetsa (OÜ Luige Kivi; Sopimetsa lubjakivikarjäär; 51,1 tuh m3) ja Järvamaal Karinu maardlad (Nordkalk AS; Karinu, Karinu II ja Karinu III lubjakivikarjäärid; kokku 102,5 tuh m3). Arendajale kuuluvates töötavatel Karinu lubjakivikarjääri mäeeraldistel on tehnoloogilise lubjakivi jääkvaru seisuga 31.01.2021 ~1 643 tuh m3. Seisuga 31.12.2023 kaevandati 2023. aastal Eestis kolmest maardlast 84,5 tuh m3 tehnoloogilist lubjakivi (Maavaravarude koondbilanss 2023, Maa-amet). Nendeks on Lääne-Virumaal Võhmuta (AS SMA Mineral; Võhmuta lubjakivikarjäär; 18,7 tuh m3), Jõgevamaal Sopimetsa (OÜ Luige Kivi; Sopimetsa lubjakivikarjäär; 6,0 tuh m3) ja Järvamaal Karinu maardlad (Nordkalk AS; Karinu II lubjakivikarjäär; 0,9 tuh m3 ja Karinu III lubjakivikarjäär 59,0 tuh m3). Seega on võrreldes 2021. aastaga arendajale kuuluvatel töötavatel Karinu lubjakivikarjääride mäeeraldistel Karinu lubjakivikarjääridest tehnoloogilise lubjakivi kaevandamismaht vähenenud 42,6 tuh m3, mis tuleneb sellest, et aastal 2023 ei toimunud kaevandamist Karinu lubjakivikarjääris. Olgugi, et tehnoloogilise lubjakivi jääkvaru Karinu lubjakivikarjääris 31.01.2023 seisuga on keskkonnaloaga kaetud mäeeraldisel ~406,5 tuh m3, siis enam sealt tehnoloogilise lubjakivi kaevandamist ei toimu, kuna sealt kaevandatava kivi kvaliteet ei ole klientidele vastuvõetav, sest MgO sisaldus on seal liiga kõrge.

Arvestades Karinu karjääride viie viimase aasta keskmist kaevandamismahtu on arendajale kuuluvas Rakke tehases olemasoleva varu põhjal lubja tootmiseks sobilikku materjali ~17 aastaks. Samas reaalne olukord on karjäärides teine, kus nõutava kvaliteediga tehnoloogilise lubjakivivaru on jäänud peamiselt Karinu III karjääri plokkides 20 ja 21 abs kõrguseni 92,0 m. Nimetatud varu on kokku 385 000 m3 ehk kui Rakke tehases lubjaahju tööle ei panda, siis jagub varust ~6 aastaks. Samas kui lubjaahi töötaks,

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

53

saaks varu poole kiiremini otsa. Seega nõutava kvaliteediga tehnoloogilise lubjakivi varu on tehase varustuskindluse tagamiseks kvaliteetse lubjatoormega kriitiline.

Kindlustamaks Rakke lubjatehase jaoks vajalikus mahus ja ajalises perspektiivis toorme olemasolu, teostati geoloogiline uuring töötavatest Karinu lubjakivimaardla mäeeraldistest põhja suunas, et täpsustada uuringuruumis Llandovery ladestiku Juuru lademe Tamsalu kihistu lubjakivi levikut, kvaliteeti ja kogust ning hinnata lubjakivi sobivust lubja tootmiseks. Tehtud uuringute tulemusel Karinu IV uuringuruumis kinnitati Maa-ameti 22.02.2019. a korraldusega nr 1-17/19/379 tehnoloogilise lubjakivi aktiivne tarbevaru kolmes plokis (26 aT, 27 aT ja 28 aT), millest kõige parema kvaliteediga ja lasumustingimustega lubjakivi lubjatehase toormeks on osaliselt ploki 28 levikualal. Tuginedes eelnevale puuduvad kavandatava tegevuse asukoha valikul reaalsed alternatiivid.

Kavandatav tegevus ehk I-alternatiiv on maavara kaevandamine Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Kavandatavat tegevust on täpsemalt kirjeldatud peatükis 5. Kavandatava tegevuse asukoha valikul reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, sest huvipakkuvate kvaliteediomadustega maavara paikneb antud alal. Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul, sest ettevõte rakendab pikaajalise tegevuse käigus lubjakivi kaevandamisel välja kujunenud parimat võimalikku tehnoloogiat. Tehnoloogilisest aspektist on alternatiividena võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid, näiteks eelistada raimamisel puur- lõhketööde asemel maavõngete suhtes tundlike objektide läheduses hüdrovasara kasutamist. Toodangu valmistamisel käsitletakse kavandatava tegevuse põhivariandina sisepõlemismootoriga mobiilse purustus-sorteerimissõlme kasutamist ja kaevandamist ühe astanguga.

Kavandatavat tegevust võrreldakse 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kus arendajale kavandatava tegevuse rakendamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata. See tähendab, et tehnoloogilise lubjakivi kaevandamisega taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris ei alustata.

Kui KMH käigus ilmneb, et põhialternatiivi rakendamisel kaasneb mõju keskkonnale ja/või ümbruskonna elanikkonnale, siis analüüsitakse lisaalternatiivina kavandatavast karjäärist kaevandamist väiksemas mahus ning vajadusel tehakse ettepanek mäeeraldise piiri korrigeerimiseks.

Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel on arvestatud ainult taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri töötamisega, kuna kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris alustatakse maavara kaevandamisega alles siis, kui olemasolevatel Karinu, Karinu II ja III lubjakivikarjäärides on aktiivne maavara kaevandamine lõpetatud. Kui Karinu IV karjääris alustatakse kaevandamisega võib samaaegselt toimuda olemasolevates Karinu karjäärides veel korrastamistööd. Peale nimetatud korrastamistööde lõppu toimub kaevandamine ainult Karinu IV

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

54

lubjakivikarjääris. Kuna Karinu IV karjääris ning olemasolevates Karinu I–III karjäärides ei toimu samaaegset aktiivset maavara kaevandamist, siis ei kaasne sellel perioodil ka keskkonnamõjusid sellisel määral nagu samaaegsel lubjakivi kaevandamisel – kaevise töötlemisega seotud müra ja osakeste heidet, lõhketöödest tingitud mõjusid (müra, maavõnked), valmistoodangu väljavedu. Sellest tulenevalt esineb nimetatud perioodil keskkonnamõju vähendatud kujul ning mõju ulatus on kordades väiksem võrreldes aktiivse maavara kaevandamisperioodiga.

5.3. Kaevandatud ala korrastamine

Kaevandatud maa korrastamist käsitleb maapõueseaduse 5. peatükk, mille alusel peab keskkonnaloa omaja korrastama kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ja enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Keskkonnaamet annab nõusoleku korrastamisprojekti rakendamiseks (Maapõueseadus § 81). Levinumad karjäärialade korrastamise võimalused on metsamaaks kujundamine või veekogu rajamine. Üha rohkem korrastatakse karjääre ka puhke- ja virgestusaladeks või mõne muu otstarbega paikadeks. Seejuures on oluline, et korrastatud ala sobiks ka kohalikule kogukonnale.

Kaevandatud maa tuleb korrastada enne keskkonnaloa kehtivuse lõppemist vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Nordkalk AS planeerib Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa peale maavara ammendamist korrastada veekoguks ja metsamaaks. Karinu IV lubjakivikarjääri alale kujuneva veekogu pindalaks on ~16,3 ha ning keskmiseks eeldatavaks veetaseme abs kõrguseks on 93,5 m.

Üks planeeritav korrastamise suund taotletaval mäeeraldisel on ammendatud lubjakivikarjääri korrastamine tehisveekoguks (tehisjärveks). Sellistel karjäärijärvedel on sarnaselt looduslike järvedega hüdrauliline seos põhjaveega, kusjuures järv võib veega toita põhjavett ja vastupidi, samuti võib veevahetus olla järve eri osades vastassuunaline. Veevahetuse väljakujunemisel mängivad olulist rolli piirkonnas korrastamise järel kujunev põhjaveetase ja kivimite filtratsioonilised omadused (Rammul jt., 2017). Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 meetri. Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohaselt kujuneb Karinu IV lubjakivikarjääri maa-alale veekogu keskmise sügavusega ~3 m, millega on määruses

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

55

seatud nõue veekogu rajamisele täidetud. Kasuliku kihi katendi maht on piisav, et kujundada tulevase karjääri nõlvad lauged, ohutud ja stabiilsed. Karjääride osad, mis jäävad alaliselt veepinnast sügavamale kui 2 m, võib jätta muutliku reljeefiga (Sein & Reinsalu, 2017). Peale Karinu IV lubjakivikarjääri kaevandamistegevuse lõppemist sellele alale korrastatava veekogu puhul on otstarbekas kujundada kaldaosi erinevate kasutusviiside tarbeks. Elukoosluse väljakujunemisele mõeldes pakub liigendatud kaldajoonega veekogu rohkem elupaigavõimalusi kui mitteliigendatud kaldajoonega veekogu ning toetab korrastatud mäeeraldisel mitmekesisema elurikkuse kujunemist (Sepp, K., 2018). Kohaliku piirkonna rekreatsioonivõimaluste laiendamiseks võib veekogu äärde teha puhkeala.

Kaevandatud ala metsamaaks korrastamisel tuleb tekkinud süvend täita ligikaudu kaevandamiseelse tasemeni, vastasel juhul täituks see veega. Tagasitäitmise osas tuleb korrastamisprojektis kirjeldada materjali omadusi, koostist, täidetud pinnase geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi omadusi ning nende põhjal seada nõuded tööde tegemisele. Maastiku kujundamisel saab kasutada nii kooritud katendit kui ka tekkinud paesõelmeid. Puude juurdumiseks ning alustaimestiku väljakujunemiseks on vajalik kaevandamiseelselt kooritud ja vahepealsel ajal hoiustatud mulla laotamine tasandatud täitematerjalile. Kattekihina kasutatava mullakihi tüsedus peab olema vähemalt 15 cm. Vastasel juhul ei ole tingimused puistu kujunemiseks sobivad. Sõltuvalt põhjavee sesoonsest kõikumisest tuleb jälgida, et põhjaveetase ei tõuseks metsastataval maa-alal maapinnale lähemale kui 70 cm. Oluline on vältida suurte kivide sattumist pinnakihti. Kui esialgselt kooritud kasvukihist ei piisa mäeeraldisele planeeritava metsamaa korrastamiseks, siis tuleb puuduolev materjal juurde vedada väljastpoolt mäeeraldist. Selliselt tagatakse kogu korrastataval metsaalal kasvatamiseks soodsad tingimused. Alale võib puid istutada, nende seemneid külvata või jätta mullaga kaetud ala isetaastumisele (Rammul jt. 2017). Taimestiku areng sõltub peamiselt karjääri ümbritsevatest kooslustest ja karjääri suurusest.

Võttes arvesse praegust maakasutust, geoloogilisi tingimusi ja efektiivset ressursikasutust, soovitab KMH kombineerida erinevaid korrastamissuundi, korrastades tagasitäitmise teel Karinu IV lubjakivikarjääri osaliselt metsamaaks ja osaliselt kujundada liigendatud kaldajoonega veekoguks. Nõnda säilib ja isegi suureneb ala maastikuline mitmekesisus. Täpsed korrastamisega seotud keskkonnamõjud selgitatakse välja kaevandatud maa korrastamise projekti koostamise käigus, mille osas on Keskkonnaametil õigus algatada omakorda keskkonnamõju hindamine, kui see on asjakohane (KeHJS § 27). Karinu IV lubjakivikarjääri mäenduslikud tingimused on piisavad ala kaevandamisejärgseks nõuetekohaseks korrastamiseks. KMH teeb ettepaneku ammendunud karjäärialade võimalikult kiireks ja osaliseks ehk etapiviisiliseks korrastamiseks, mis on kasulik kõikidele osapooltele. Arendaja saab mitmes etapis korrastades tegevuste kulusid jaotada, samuti on nõnda ala visuaalne muutus kohalikele meeldivam ning riskid keskkonnale väiksemad (Rahe, 2021 Keskkonnaamet).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

56

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD

6.1. Hindamismetoodika ja keskkonnamõju

Keskkonnamõju hindamisel hinnati peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel arvestati kavandatud tegevuse kestvusega. Samuti lähtuti keskkonnamõju hindamisel Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille alusel:

- Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut;

- Keskkonnamõju on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale;

- Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamisel võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutati mitmeid hindamismetoodikaid: hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust ja kohapeal teostatud uuringuid, kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), eksperthinnanguid ning asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitati tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse ja uuringute tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Konkreetsete mõjude hindamisel kasutatud metoodikad on teemade kaupa välja toodud keskkonnamõju hindamise programmis.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne Keskkonnaministri määruse nr 34 § 6 lõige 2 punktis 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei hinnatud.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutati kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile anti hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

57

omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutati mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalat (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 6.1).

Tabel 6.1 Mõjude olulisuse skaala

0 mõju puudub

-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju

-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju

-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju

-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju

-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju

Lisaks anti igale mõjuvaldkonnale kaal, mis arvestab selle olulisust. Valdkondadele kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Igat valdkonda võrreldi kõikide teiste valdkondade suhtes. Olulisemaks peetavale valdkonnale omistati väärtus 1, vähem olulisele 0. Võrdsete väärtuste korral, omistati mõlema valdkonna väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda väärtus 0, et mõjuvaldkonnal sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise valdkonnaga on tema olulisus väiksem.

Kaalutud hinde saamisel korrutati mõjuvaldkonnale antud hindepall selle valdkonna kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadi kõikide mõjuvaldkondade kaalutud hinnete summeerimisel. Järgnevalt on hinnatud kavandatava tegevuse mõju iga mõjuvaldkonna suhtes.

6.2. Mõju pinna- ja põhjavee režiimile ning kvaliteedile, sh elanikkonna veevarustusele

Karinu IV lubjakivikarjääris planeeritakse maavara väljamise eesmärgil alandada veetaset ning juhtida liigne vesi suublasse. Karjäärist välja pumbatav vesi suunatakse rajatava äravoolukraavi kaudu Karinu IV karjäärist kagusuunas asuvasse Karinu lubjakivikarjääri ning sealt edasi olemasoleva süsteemi kaudu Suurjärve (VEE2054840). Suurjärvest omakorda valgub vesi isevoolselt Väikejärve (VEE2054850). Nimetatud veekogudest toimub liigvee juhtimine karstide kaudu lubjakivimitesse.

Kavandatava tegevuse juures on potentsiaalsed veekeskkonnale avalduvad mõjud järgnevad:

- põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses; - vooluhulkade suurenemine eesvooludes; - põhjavee kvaliteedi muutused; - eesvoolude vee kvaliteedi muutused.

Antud mõjude ilmnemise tõenäosust ja tõsidust hinnatakse järgnevates peatükkides.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

58

6.2.1.Mõju põhja- ja pinnavee režiimile

Maavara kaevandamine võib mõjutada veerežiimi eelkõige siis, kui veetasemest allpool oleva maavara väljamiseks alandatakse karjääris veetase ning liigne vesi juhitakse suublasse. Karjääri voolav veehulk moodustub karjääri mõjupiirkonnas oleva põhja- ning sademevee arvel. Veetaseme alandamist karjääris hakkab kompenseerima külgnevatest kivimitest sissevoolav põhjavesi. Selle tulemusel muutub karjääri ümbruskonnas põhjavee voolusuund ning kujuneb välja alanduslehter. Karjääri alanduslehtri kujunemise lihtsustatud skeem on toodud joonisel 6.2.1.

Joonis 6.2.1. Karjääri veetaseme alanemise ning kujuneva alanduslehtri lihtsustatud skeem.

Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsumi veekompleks. Maapinnalt esimese põhjaveekihi moodustavad Siluri ladestu Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistikud, mis on koos Kvaternaarisetetes leviva veega kõige tugevamini kaevandustegevusest mõjutatud.

Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina kihistu savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt esimese veekihi ja Porkuni-Pirgu veekihi vahel. Seega ei ole Porkuni-Pirgu veekiht kaevandustegevusest olulisel määral mõjutatud. (Tammekänd jt, 2018)

Geoloogilise uuringu ajal mõõdeti Karinu IV mäeeraldisel keskmiseks põhjavee tasemeks 93,5 abs m. Karinu IV uuringuruumi tarbevaru plokkide 26, 27 ning 28 keskmine lamami kõrgus on ~90 m. Eeltoodu põhjal tuleb karjääris veetaset alandada eelduslikult keskmiselt ~3 m. Geoloogilise uuringu käigus mõõdeti veetaseme sesoonseks kõikumiseks kuni 5 m (Tammekänd jt, 2018).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

59

Karjääri vee juurdevoolu ning alanduslehtri maksimaalse ulatuse hindamisel on kasutatud Dupuit-Forchheimeri lähendusel põhinevat karjääri sissevoolu valemit (Marinelli ja Niccoli, 2000). Karjääri mõjuraadiuse ulatuse (r0) määramiseks on kasutatud valemit 1.

ℎ0 = √ℎ 2 +

× [0

2 × ( 0

) −

0 2−

2

2 ] [1], kus

h0 – veetaseme alandus;

hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt;

W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine);

K – filtratsioonikoefitsent;

rp – karjääri efektiivne raadius ( = √/), kus S – karjääri pindala.

Karjääri külgnevatest kivimitest juurde tuleva veehulga (Q1) arvutamiseks on kasutatud valemit 2.

1 = × × ( 2 −

2) [2].

Tulemusele lisandub karjäärile langevate sademete hulk (Q2), mille leidmiseks on kasutatud valemit 3.

2 = × [3].

Lisanduvat veehulka karjääri põhjast hinnatakse ebaoluliseks, kuna karjääri põhja moodustavad Varbola ning Ärina kihistud, mis käituvad suhtelise veepidemena. Lähteandmed karjääri vee juurdevoolu arvutamiseks on toodud tabelis 6.2.1. Karjäärialale lähima Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmetel on keskmine sademete hulk aastatel 1991–2020 olnud 684 mm aastas (Ilmateenistuse kliimanormid 1991–2020). Aurumine on antud piirkonnas keskmiselt 470 mm aastas.

Tabel 6.2.1. Lähteandmed

Arvutuste lähteandmed Väärtus

h0 – veetaseme alandus 3 m

hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt 0 m

W – infiltreeruv sademete maht (sademed – aurumine)

0,0006 m/ööp

K – filtratsioonikoefitsient 120 m/ööp1

S – mäeeraldise pindala 192 100 m

rp – karjääri efektiivne raadius ( = √/) 247 m 1Geoloogilise uuringu (Tammekänd jt, 2018) käigus läbi viidud katsepumpamise tulemusel saadud väärtus.

Veetaseme alanduse (h0) juures kujunevad mõjuraadiused karjääri keskelt (r0), karjääri servast (rpiir) ning kogu juurdevool karjääri (Qkokku) on toodud tabelis 6.2.2.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

60

Tabel 6.2.2. Karjääri (19,21 ha) veetaseme alandamisel kujuneva alanduslehtri ulatus ja vee juurdevoolu hulk

Parameeter Tähis Tulemus

Maksimaalne mõjuraadius karjääri keskelt

r0 1 300 m

Maksimaalne mõjuraadius karjääri servast

rpiir 1 000 m

Veevooluhulk Qkokku 3 000 m3/ööp

Arvutuste tulemused annavad suurima kujuneva põhjaveetaseme alanduse ulatuse ning iseloomustavad maksimaalseid väljapumbatavaid koguseid 3 m veetaseme alanduse juures. Seega on enamuse kaevandustegevuse ajast numbrid väiksemad, suurenedes vastavalt karjääri laienemisele ning süvendamisele.

Ka karjääri maksimaalse ulatuse juures on toodud numbrid orienteeruvad. Kõige enam sõltub vee juurdevool aastaaegade ning aastate lõikes sademete ja aurumise intensiivsuse muutlikkusest. Juurdevool on antud juhul ülehinnatud, kuna ~500 m lõuna-kagusuunas Karinu IV taotletavast mäeeraldisest asuvad Karinu, Karinu II ja Karinu III lubjakivikarjäärid, mille tekitatud alanduslehtrid põhjustavad vee juurdevoolu mõningat vähenemist Karinu IV karjääri.

Reaalsed alanduslehtri ulatused on raskesti ennustatavad ka tänu (karstunud) karbonaatkivimite ebakorrapärastele filtratsiooniomadustele, mis on defineeritud suuresti juhuslikult asetsevate lõhede ja karstitühimike poolt ning mille tõttu võib mõjuulatus välja kujuneda ruumis asümmeetriliselt. Lisaks võtab alanduslehtri stabiilse profiili väljakujunemine aega, kuigi võib Karinu IV karjääri alal tänu kivimite heale filtratsioonile võrdlemisi kiiresti välja kujuneda. Kokkuvõttes ei ole garanteeritud, et mõju ei või levida ka kaugemale kui ülaltoodud arvutused seda väljendavad. Selle jälgimiseks on oluline seirata veetaset karjääri lähimates kaevudes.

Talve jooksul koguneb maapinnale ligikaudu kolme-nelja kuu sademete norm ehk keskmiselt ~188 mm, mis infiltreerub umbes kahe nädala jooksul. Seega suureneb kevadisel lumesulaperioodil karjäärist vee väljapumpamise vajadus lühiajaliselt ning lumesulavee arvel tõuseb põhjavee tase. Pärast lumesulaperioodi väheneb vee juurdevool karjääri oluliselt. Kevadise vee juurdevoolu arvutamiseks on kasutatud eelviidatud valemeid. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 6.2.3.

Tabel 6.2.3. Kevadine vee juurdevool karjääri

Parameeter Tähis Tulemus

Veevooluhulk Qkevad 11 000 m3/ööp

Karinu IV lubjakivikarjäär jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus levib karst karstilehtritena ja -aladena. Lubjakivide karstumine toimub maapõue infiltreeruva vee toimel, kui lubjakivilõhedes voolav vesi lõhesid suuremaks uuristab.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

61

Lubjakivide karstumist soodustab ka õhuke pinnakate. Tekkinud tühimike laed võivad aja jooksul sisse variseda ning moodustuvad karstilehtrid. Karstilehtritest, kust maapõue liikuv vesi pääseb maapinnale, kujunevad karstiallikad ja -järved, mis võivad olla nii ajutiselt kui ka alaliselt veega täitunud.

Karinu IV karjääris lubjakivi kaevandamiseks planeeritakse alandada põhjaveetaset ning väljapumbatav vesi juhitakse suublasse. Liigne vesi suunatakse rajatava äravoolukraavi kaudu Suurjärve. Suurjärvest omakorda valgub vesi isevoolselt Väikejärve. Eelnimetatud veekogude kaudu toimub liigvee juhtimine karstide kaudu lubjakivimitesse. Lubjakivikarjäärist ja Karinu külast lõunasse levib kaks karstilehtrit (läänepoolne ja idapoolne), kuhu karjäärivesi juhitakse. Läänepoolse karstilehtri neeldumisvõimeks on hinnatud 80 l/s (6 912 m3 ööpäevas) ja idapoolse karstilehtri neeldumisvõimeks 20 l/s (1 728 m3 ööpäevas) (Savitskaja jt, 2006). Suurveeajal ja sademeterikastel perioodidel, kui eelviidatud karstide neeldumisvõime ei ole piisav, pumbatakse osa vett Kogre pumpla (katastritunnus 25702:004:0199) kaudu mööda survetorustikku 4,5 km kaugusel kagusuunas asuvasse Metsla karsti. Metsla karsti neeldumisvõimeks on hinnatud ligikaudu 100 l/s (8 640 m3 ööpäevas) (Savitskaja jt, 2006).

Savitskaja jt (2006) mainivad, et varasemalt on väga veerohketel aastatel esinenud Karinu külas lühiajaliselt üleujutusi. Tänaseks on aga olukord muutunud ja üleujutuste põhjuseks olnud biotiike enam ei kasutata. Tänasel päeval juhitakse vesi läbi Karinu järvede (Suurjärv ja Väikejärv), mille veetaset reguleeritakse Kogre pumplaga. Seega on üleujutuse oht piirkonnas minimaalne. Karinu ja Karinu II lubjakivikarjäärist väljapumbatava vee tegelikud kogused on toodud tabelis 6.2.4.

Tabel 6.2.4. Karinu ja Karinu II lubjakivikarjäärist väljapumbatud veekogused aastatel 2019– 2023 (Nordkalk AS, veekasutuse aastaaruanded 2019–2023)

2019 2020 2021 2022 2023

A as

ta s,

m 3

523 448 805 664 1 377 753 2 033 428 1 981 097

Kv ar

ta lis

, m 3

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

1 3

2 4

3 9

1 9

5 5

0 5

1 0

0 9

0 6

9 4

5 9

8

2 0

3 3

8 7

1 7

5 7

9 6

1 7

9 7

3 7

1 6

9 4

8 9

2 5

0 6

8 6

2 6

6 4

5 2

4 8

2 6

0 3

2 7

8 0

1 2

6 6

3 2

3 4

5 4

4 3

9 5

4 6

2 1

0 0

9 5

5 5

2

5 0

8 6

5 1

6 7

5 4

0 1

1 8

3 2

5 2

6 1

3 7

9 3

Tabelis 6.2.4 toodud andmete põhjal on 2019–2023 aastatel väljapumbatava vee kogused aastate lõikes suurenenud. 2023. aasta keskmine ööpäevane väljapumbatav veekogus on olnud I kvartalis 5 570 m3, II kvartalis 7 397 m3, III kvartalis 2 007 m3, IV kvartalis 6 722 m3. Keskkonnaloa nr L.VV/329702 kohaselt on olemasolevate Karinu ja Karinu II lubjakivikarjääride lubatud väljapumbatava vee koguseks 3 760 tuh m3 aastas (940 tuh m3 kvartalis, 10 301 m3 ööpäevas). Arvestades Karinu ja Karinu II lubjakivikarjäärist väljapumbatavaid veekoguseid ning planeeritava Karinu IV

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

62

lubjakivikarjääri arvutuslikke veekoguseid, siis eeldatavalt ei ole Karinu IV lubjakivikarjäärist väljapumbatavad veekogused suuremad kui Karinu ja Karinu II karjäärist suublasse juhitavad veekogused.

Siiski, tulenevalt varasemast Karinu küla üleujutuste juhtudest, on oluline, et karjäär ei suurendaks looduslikest tingimustest tingitud üleujutuste riski. Võimalike üleujutuste vältimiseks tuleb suurvee perioodil, millal on oht, et Karinu järved ei suuda kogu vett vastu võtta, vähendada pumpamiskogust karjäärist järvedesse. Vajadusel tuleb kraave hooldada ning eemaldada sinna kogunenud sete ning risu. Suurveeaegsete veekoguste juhtimisel Metsla karsti tuleb pidevalt kontrollida survetorustiku seisukorda. Täpsem veekõrvalduse lahendus (settebasseinide asukohad ning vajalik maht, kraavide mõõtmed ja maht jne) koostatakse kaevandusprojektis.

Praegusest Karinu karjäärist reaalselt välja pumbatavad ning Karinu IV karjäärist hinnatud väljapumbatavad veekogused on suurusjärkude võrra väiksemad kui Ida-Eesti vesikonna Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi minimaalne looduslik vaba ressurss (475 633 m3/ööp). Karjääri piirkonnas ei ole kehtestatud ka põhjaveevarusid. Seega on täidetud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022–2027 püstitatud põhjaveekaitse eesmärk, mille kohaselt Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi koguseline koondhinnang ei tohi halveneda.

Kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris on hinnatud põhjaveetaseme

alandamisega kaasnevat mõju piirkonna põhjavee ja pinnavee režiimile nõrgalt

negatiivseks (hindepall „-2“). 0-alternatiivi korral Karinu IV lubjakivikarjääris

kaevandamistegevust ei alustata ning mõju piirkonna põhjavee ja pinnavee

režiimile puudub (hindepall „0“).

6.2.2. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile

Karjääri kogunev vesi moodustub looduslikust põhjaveest ning sademeveest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on tekkiv heljum (peenosis lubjakivitolm ning väikesed tükid), mis võib potentsiaalselt kanduda edasi veekeskkonda infiltreerudes põhjavette või karjäärivee juhtimisel suublasse. Heljumi sattumine vette suurendab vee hägusust.

Varasemate uurimistööde andmetel esineb Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavees tõusvat juurdevoolu, mis toidab lõhede kaudu Siluri veekompleksi. Tektoonilised rikked, karstilehtrid ja süvakarst muudavad karbonaatsete kivimite kompleksi keeruliseks veesüsteemiks, kus vahelduvad vettandvad ja vettpidavad kivimid ning põhjavee väljavoolu ja pinnavee neeldumise alad, mistõttu on põhjaveeseisundi muutuste prognoosimine keeruline. (Savitskaja jt, 2006)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

63

Kuna põhjavee voolusuund Juuru veekihis on vee väljapumpamise mõjul karjääri suunas, ei ole häguse vee infiltreerumine karjäärist ümbruskonna põhjavette tõenäoline. Karjääri lamamiks olevad savikad Varbola ja Ärina kihistu suhtelist veepidet moodustavad kivimid takistavad häguse vee infiltreerumist ka Porkuni-Pirgu põhjaveekihti. Tuleb siiski tõdeda, et Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi suhtelistes veepidemetes esinevad tihti lõhed ja rikked, mis võivad põhjustada veekihtide segunemist ning mida võib võimendada ka karjääris toimuv lõhkamistegevus. Hägususe levik põhjaveekihis ulatub siiski suure tõenäosusega vaid lähimate kümnete meetriteni, kuna vee liikumine põhjaveekihis on suhteliselt aeglane ja hägusust tekitavad peenosised settivad välja. Halbade tingimuste kokkulangemisel, nt kui põhjavee liikumine toimub suuremates lõhedes turbulentse voolu režiimis, võib hägusus levida ka kaugemale.

Karjääri lähiümbruses võib põhjavee hägusus suureneda siiski lõhkamistööde tulemusena, kuna maapinna vibratsioon võib lubjakivilasundist lahti raputada pudedamaid setteid. Selline põhjavee häguseks muutumine on lühiajaline. Juhul, kui puurkaevudes muutub vesi häguseks, siis on vajalik teostada kaevude puhastuspumpamine vee selginemiseni.

Lubjakivi kaevandamine võib kaasa tuua Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemilise koostise muutumise karjääri lähedal peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi, raua ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee taseme alanemisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel suureneb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Vee keemilise koostise muutumine eelkirjeldatud protsesside käigus ei tähenda, et vee kvaliteet ei vastaks enam sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele ning ei sobiks kasutamiseks joogiveena. Küll võivad aga muutuda maitseomadused ja vett tarbivate seadmete hoolduskulud.

Halbade tingimuste kokkusattumisel võib sulfaadi kontsentratsiooni tõus põhjaveekihis esile kutsuda väävelvesiniku (H2S) teket või selle kontsentratsiooni tõusu, nt kui lokaalselt satub põhjaveekihti orgaanilist iseloomu saasteaineid (sh olmereostust), mille bakteriaalsel oksüdeerumisel sulfaadi abil tekib vaba väävelvesinik. Kuna vee filtreerumine põhjaveekihis on karjääri mõjuraadiuses karjääri suunas, piirdub antud mõju maksimaalselt karjääri alanduslehtri raadiusesse jääva piirkonnaga. Kaevuvee kvaliteedi langemisel karjääri mõjul tuleb arendajal tagada veevarustuse taastamine. Enne kaevandamise algust on soovitatav karjääri väljalaskudes ja ümbruskonna kaevudes seirata sulfaatide kontsentratsioone. Kaevandamise käigus võib reostusoht pinna- ja põhjaveele tekkida ka karjääris kasutatavate masinate ning rasketehnika avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel suublasse või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ning pragude põhjavette. Kuna karjääri lamamiks olevad savikad kivimid käituvad pigem veepidemena, siis reostuse sattumine põhjavette on ebatõenäoline.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

64

Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ning hooldada selleks ettenähtud platsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrjevahendid. Juhul, kui mäetööde käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb vajalike vahenditega (absorbent) maapinnal reostuse levik koheselt ja ohutult lokaliseerida ning likvideerida. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele.

Ainult kõigi ohutusnõuete ja avariile järgneva tegevuse ebaõnnestumisel tekib võimalus reostuse infiltreerumiseks Porkuni-Pirgu veekihti. Sellisel juhul võib reostus levida põhjaveekihi voolusuunas ehk lõunasse ja loodesse. Reostuse potentsiaalse leviulatuse hindamine on väga keeruline, kuna karbonaatkivimite filtratsiooniomadused on ebakorrapärased ja raskesti ennustatavad. Siiski väheneb reoainete kontsentratsioon järjepidevalt reostusallikast allavoolu.

Suublasse juhitav karjäärivesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud nõuetele. Ettevõttele on varasemalt antud keskkonnaluba nr L.VV/329702 Karinu ja Karinu II lubjakivikarjäärist liigvee juhtimiseks väljalaskme JA150 (X: 6546756, Y: 612398) kaudu suublasse (Suurjärve). Kuna kasuliku kihi kivimmaterjal on sarnane, kujunevad Karinu IV karjäärist välja juhitava vee omadused suurima tõenäosusega väga sarnaseks praeguse Karinu karjääri väljalasu veele.

Bioloogilise hapnikutarbe (BHT7) väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil 2021–2023 jäänud vahemikku 1,30 mgO/l–3,70 mgO/l, mis on lubatud piirväärtustest (15 mgO/l) oluliselt madalam. Seega ei ole oodata Karinu IV lubjakivikarjäärist lisanduva karjäärivee suublasse juhtimisel orgaanilise aine osakaalu olulist suurenemist suublas. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum. Kaevandamistegevusel tekkiv heljum setitatakse suures osas enne eesvoolu juhtimist settebasseinides. Heljumi väärtused on ettevõtte omaseire tulemuste alusel perioodil 2021–2023 jäänud vahemikku 0 mg/l–8 mg/l (lubatud piirväärtus 40 mg/l). Karjäärivee heljumi sisaldus on jäänud alla 15 mg/l. Tänapäevaste kaevandustehnoloogiate rakendamisel ei ole oodata Karinu IV karjäärivees suuremaid heljuminäitajaid.

Karjäärivees võib esineda mõnevõrra kõrgenenud sulfaadi kontsentratsiooni (SO4 2-), mis

võib kaasa aidata H2S tekkele või selle kontsentratsiooni suurenemisele seisuveekogudes juhul, kui suublas tekivad anaeroobsed tingimused. Kuna karjääri rajamisel suureneb aga suublasse juhitava vee kogus, lüheneb ka vee viibeaeg seisuveekogudes, mille tõttu väheneb anaeroobsete tingimuste tekke võimalus. Seega ei ole oodata Karinu IV karjäärivee suublasse juhtimisest tingitult H2S kontsentratsioonide tõusu seisuveekogudes.

Ettevõtte poolt keskkonnaloa nr L.VV/329702 raames teostatud omaseire tulemuste alusel perioodil 2021–2023 ei ole suublasse juhitavas praeguste Karinu karjääride vees esinenud üle kehtestatud piirmäära saastenäitajaid. Toimivate settebasseinide rajamisel

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

65

ning suublasse juhitava vee saastenäitajate piirväärtuste tagamisel ei mõjuta ka Karinu IV karjääri lisandumine märkimisväärselt suublaks olevate veekogude ega ka põhjaveekihtide kvaliteeti. Ühes sellega on tagatud ka, et puudub negatiivne mõju Ida- Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022–2027 püstitatud põhja- ja pinnaveekaitse eesmärkidele.

Arvestades eeltoodut ning et Karinu IV lubjakivikarjäärist eeldatavalt ärajuhitav

veekogus on sarnane praeguste Karinu lubjakivikarjääridest väljapumbatavate

veekogustega, karstide vastuvõtu võimet, settebasseinide rajamisel ning vee

ärajuhtimissüsteemi pideva korrasoleku tagamisel ja suublasse juhitavate vee

saastenäitajate piirväärtuste tagamisel ei ole ette näha täiendava negatiivse

mõju esinemist karstidele või suublaks oleva veekogu veekvaliteedile.

Ettevaatusabinõude kasutamisel on negatiivse mõju tekkimise oht pinna- ja

põhjavee kvaliteedile viidud miinimumini, kuid mitte täielikult välistatud.

Seetõttu on kavandatava tegevusega kaasnev mõju pinna- ja põhjavee

kvaliteedile ja režiimile hinnatud väheseks (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral

kaevandustegevusega taotletaval Karinu IV mäeeraldisel ei alustata ning täiendav

mõju pinna- ja põhjaveele puudub (hindepall „0“).

6.2.3. Mõju elanikkonna veevarustusele

Karjääris põhjavee alandamisel kujuneb ümber karjääri põhjaveetaseme alanduslehter. Veetaseme alanemise mõju on suurim karjääri läheduses, hääbudes karjäärist kaugemal.

Järgnevalt on arvutatud valemi 4 (Marinelli ja Niccoli, 2000) abil alanduse sügavus (h) määratud kaugusel (r) karjäärist. Arvutuse tulemused on toodud tabelis 6.2.5. ning näidatud joonisel 6.2.2.

ℎ = ℎ0 − √ℎ 2 +

× [0

2 × (

) −

2− 2

2 ] [4]

Tabel 6.2.5. Veetaseme alanemine karjääri mõjuraadiuses

Alandus Kaugus karjääri servast (m)

h0 = 3 m 100 300 500 700 900 1100

1,4 0,63 0,27 0,09 0,01 0

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

66

Joonis 6.2.2. Arvutatud põhjavee alanduslehtri profiil Karinu IV taotletaval mäeeraldisel.

Kuna veetaseme looduslik aastaajaline kõikumine on vabapinnalises põhjaveekihis tugev (Karinu IV mäeeraldise piirkonnas hinnatud kuni 5 m amplituudiga), loetakse üldjuhul oluliseks mõjuks põhjaveetasemele olukorda, kus veetase alaneb 1 m või rohkem. Selline mõju ulatub arvutuslikult kuni ~180 m kaugusele karjääri servast.

Veetaseme alanemise juures tuleb arvestada, et tegemist on prognoositava mõjuga kaevandamise lõpuaastatel, mis kujuneb välja pika aja jooksul, mitte koheselt. Võimalik mõju veevarustuse toimimisele sõltub eelkõige kaevu kaugusest karjäärist, sügavusest ja konstruktsioonist. 27.10.2022 teostati KMH raames planeeritava Karinu IV lubjakivikarjääri lähipiirkonnas kaevude inventeerimine. Kaevude inventeerimise käigus tehti kindlaks kaevu tüüp ja asukoht, võimalusel mõõdeti staatiline põhjaveetase ning kaevu sügavus. Inventeerimise käigus kogutud andmed on toodud tabelis 6.2.6. ning näidatud joonisel 6.2.3.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

67

Tabel 6.2.6. Karinu IV taotletava mäeeraldise lähiala kaevude andmed (inventeeritud 27.10.2022)

Kinnistu nimi

Kaevu tüüp

Aukoha koordinaadid

Maa- pinna

kõrgus, abs m

Kaevu sügavus

maa- pinnast,

m

Veetase maa-

pinnast, m

Vee- taseme kõrgus, abs m

Märkus

Kubja

SK1 X: 6547840,53; Y: 612637,00

107,1 9 8,83 98,2 Igapäevaseks tarbeveeks ei kasutata.

PK2 X: 6547862,63; Y: 612602,60

114 42 - - Kaevu veetaset mõõta ei saa, pump ees.

Tenno PK X: 6547641,72; Y: 612618,68

106,1 50 - -

PRK0024774, kaevu veetaset ei saanud mõõta, pump ees.

Tammetõru PK X: 6548311,23; Y: 612465,87

111 24 - - Kaevu veetaset ei saanud mõõta.

Vesila

PK X: 6549287,32; Y: 610712,89

110,5 - - -

PK X: 6549290,79; Y: 610839,7

106 - - - Kaevu veetaset ei saanud mõõta, pump ees.

Lindma SK X: 6549274,77; Y: 610605,82 111,5 - - - Kaev kuiv.

Mäetipi PK X: 6548808,80; Y: 610673,43

105,8 26,52 24,61 81,19

Siimu SK X: 6549043,83; Y: 610549,32

109,9 2,68 2,54 107,3

Kasutatakse tarbeveena, kuival perioodil jääb kaev kuivaks.

Savitammi PK X: 6548780,48; Y: 611519,73

108,2 50 44,14 91,23 PRK0024854, kasutatakse tarbeveena.

Kairi SK X: 6548529,53; Y: 610680,12

105,5 10 - -

Suvekodu, ei elata aastaringselt. Veetaset mõõta ei saanud.

Nuutre

SK X: 6548039,23; Y: 610409,42

107 - - - Kaevu sügavust ja veetaset mõõta ei saanud.

PK X: 6548034,61; Y: 610408,33

107 24,82 16,48 90,55

1 Salvkaev, 2 Puurkaev

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

68

Joonis 6.2.3. Karinu olemasolevate ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa lähipiirkonnas kaardistatud kaevud (numbrid on veetaseme absoluutkõrgused meetrites) ning põhjavee alanduslehtri ulatus.

Kaevude veetasemed erinevad piirkonnas tugevalt. See viitab kohaliku hüdrogeoloogia keerukusele ning asjaolule, et kaevud toituvad nii Juuru kui Porkuni-Pirgu veekihist kui ka lokaalsetest pinnakattes levivatest veeläätsedest. Sarnasele järeldusele jõudsid ka Savitskaja jt. (2006) tolleaegsele Karinu karjääride lähikonna kaevude inventuurile tuginedes.

Praeguse Karinu karjääri tegevuse käigus on perioodil 2011–2023 mõõdetud veetaset sagedusega kord kvartalis puurkaevus nr 7/18 (L-Est koordinaadid X: 6548496,23; Y: 610828,39), Pikavere tee 1 kinnistul (katastritunnus 25702:004:1241) ja Raagmetsa kinnistul (katastritunnus 25702:004:0193) asuvates puurkaevudes ning Tenno kinnistul (katastritunnus 25702:004:1481) ja Kubja kinnistul (katastritunnus 25702:004:0061) asuvates salvkaevudes. Veetasemete muutused perioodil 2011–2023 kvartalite lõikes on toodud joonisel 6.2.4.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

69

Joonis 6.2.4. Veetasemete kõikumine Karinu ja Karinu II, Karinu III lubjakivikarjääri seirekava kaevudes (*punkti 7/18 esimene näit on ilmselt mõõteviga).

Salvkaevude veetasemed on olnud kvartalite lõikes stabiilsemad kui puurkaevude veetasemed, mis viitab taaskord, et antud kaevud võivad toituda kvaternaarisetetes levivatest lokaalsetest veekihtidest. Puurkaev pk 7/18 on rajatud Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus ning asub planeeritava Karinu IV karjääri mäeeraldisel. Puurkaevude põhjaveetasemed on aastatel 2011–2023 olnud kõrgemad kevadise suurveeajal (I ja II kvartalis) ning madalamad madalvee perioodil (III ja IV kvartalis), kusjuures sesoonne kõikumine ületab kohati 5–6 m.

Planeeritav karjäär ei oma olulist mõju Porkuni-Pirgu ja kvaternaarisetetest toituvatele kaevudele, põhiline mõju piirdub Juuru põhjaveekihiga. Ka seal levib oluline mõju (>1 m alandust) arvutuslikult kõigest 180 m kaugusele karjääri piirist, mis hõlmab vaid Kairi kinnistut (25702:002:0560). Kuna lisaks on looduslik veetaseme kõikumine veekihis väga suure amplituudiga, omab Karinu IV karjääris tekitatav võrdlemisi väike põhjaveetaseme alandus vaid suhteliselt väikest mõju piirkonna veevarustusele.

Siiski, kuna siin toodud arvutused on piirkonna geoloogilise ehituse keerukusest tingitult vaid orienteeruvad, tuleb arvestada võimalusega, et mõju põhjaveevarustusele on oodatust suurem. Võimalike veetasemete muutuste tuvastamiseks piirkonna tarbekaevudes on kavandatud tegevuse eelne ja -aegne veetasemete ja kvaliteedi seire (vt KMH ptk 9, keskkonnaseire). Veetaseme alanemisel puurkaevus võib aidata pumba sügavamale paigutamine, nii et kuni mõne meetrine veetaseme alanemine ei mõjuta vee kättesaadavust. Juhul, kui veetase alaneb tarbekaevus karjääri tegevuse tõttu selliselt, et kaevu ei ole võimalik enam veevarustusallikana kasutada (vajadusel tellib

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

70

arendaja asjakohase ekspertiisi), siis on arendajal kohustus tagada kinnistul veevarustus (sh vajadusel uue puurkaevu rajamine).

Kokkuvõtvalt on hinnatud kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris

põhjaveetaseme alandamisega kaasnevat mõju piirkonna veevarustusele nõrgalt

negatiivseks (hindepall „-2“). 0-alternatiivi korral Karinu IV lubjakivikarjääris

kaevandamistegevust ei alustata ning mõju piirkonna põhjavee režiimile puudub,

seega puudub ka mõju piirkonna veevarustusele (hindepall „0“).

6.3. Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müratase ning tahkete osakeste kontsentratsioon

Lubjakivikarjääris kaevandamisel mõjutavad välisõhku mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid nagu kasuliku kihi kobestamine (lõhketööd), kaevise töötlemine (purustamine, sõelumine), laadimistööd ning materjali väljavedu. Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri maavara väljaveoteena plaanitakse kasutada hetkel töötavates Karinu karjäärides kasutatavat väljaveoskeemi, mis on sobiv nimetatud materjali väljaveoks Rakke tehasesse. Tegevusega kaasnevad ja ümbruskonda levivad müra ning tahked osakesed (edaspidi ka tolm) sõltuvad suuresti ilmastikutingimustest, kasutatavast tehnikast ja tööprotsessidest. Järgnevalt on analüüsitud kavandatava tegevuse mõju välisõhule müra ja tahkete osakeste aspektidest.

6.3.1. Müratase

Taotletaval mäeeraldisel lubjakivi kaevandamisega seotud tegevusega kaasneb müra, mis põhjustab üldist mürataseme kasvu tootmisterritooriumil ja valmistoodangu väljaveoks kasutatavate teede lähiümbruses. Müra leviku kirjeldamiseks on teostatud modelleerimine ja koostatud mürakaardid erinevate võimalike stsenaariumite jaoks.

Taotletavas Karinu IV karjääris esineb kavandatava tegevusega kahte tüüpi müraallikaid: - mäetöödel kasutatavad masinad ja seadmed ehk punkt- või pindallikad:

purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, rataslaadur; - transport ehk joonallikad: materjali vedu karjääris, valmistoodangu väljavedu.

Punktallikatel on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest.

Joonallikate puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

71

suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate) ning liikumiskiirus.

Müra modelleerimisel on arvesse võetud kõiki mäeeraldisel töötavaid mäemasinaid ja tööprotsesse ning nende maksimaalseid töötamisega kaasnevaid helirõhutasemeid. Seetõttu iseloomustavad modelleerimistulemused suurimat võimalikku müra levikut tootmisterritooriumil. Modelleerimisel kasutatud müraallikad (mäemasinad) on valitud lähtuvalt kavandatavast tegevusest. Müraallikate helivõimsustasemed (heliemissiooni tase) LWA on saadud taotletavas karjääris kasutatavate masinate tehnilistest spetsifikatsioonidest ja vajadusel kirjandusallikatest (Defra, 2006). Modelleerimisel kasutatavad masinad on toodud allolevas tabelis.

Tabel 6.3.1 Taotletaval Karinu IV mäeeraldisel alaliselt kasutatavad masinad

Masin/seade Mark/mudel Tööprotsess Helivõimsus-

tase LWA, dB *

Masinate arv

Ekskavaator Komatsu PC350 /

PC450 Kaevise laadimine

purustussõlme 105 1

Purustus- sorteerimissõlm

Metso LT116 purusti

koos Metso ST458 või Powerscreen 2100 sõeluriga

Kaevise töötlemine, fraktsioonidesse

sõelumine 120 2

Rataslaadur CAT980H Toodangu laadimine

kallurile, ladustamine

107 1

Kallur - Materjali transport 95 Vastavalt väljaveo

sagedusele

* Helivõimsustaseme näol on tegemist modelleerimisel kasutatava teoreetilise suurima väärtusega seadme täiskoormusel töötamisel, mis ei arvesta heliallika (mootori, tööorgani jms) paiknemist masina konstruktsioonis ega töörežiimi muutusi.

Lisaks mäeeraldisel toimuvatele tööprotsessidele kaasneb ümbruskonda leviv müra ka materjali transpordil ja valmistoodangu väljaveol. Arvutatud keskmised karjääriga seotud liiklussagedused on toodud peatükis 6.3, mida on kasutatud ka müra modelleerimisel. Arvutuse kohaselt oleks 55 tuh m3 aastatoodangu juures väljavedu keskmiselt 4,1 masinat/tunnis ja 85 tuh m3 mahu juures 6,4 masinat/tunnis. Väljaveoks kasutatavaid teid enne riigiteega ristumiseni on mudelis arvestatud kruuskattega teedena (v.a. pooles ulatuses Karinu karjääri läbival teel ja Paemurru teel), millel raskeveokite sõidukiirus on maksimaalselt 50 km/h.

Modelleerimisel on arvestatud ka olemasolevate teede liiklussagedusega. Kuna olemasolevad Karinu karjäärid kasutavad väljaveoks peatükis 6.3 kirjeldatud olemasolevat marsruuti, kajastub väljavedu nendest karjääridest juba ka riigiteede

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

72

liiklussageduse statistikas. Arvestades asjaolu, taotletavas Karinu IV karjääris ei toimu maavara kaevandamist ega valmistoodangu väljaveduvälja samaaegselt teiste Karinu maardla karjääridega, siis ei suurene sellest tulenevalt liikluskoormus ja müratase riigimaanteedel võrreldes olemasoleva olukorraga.

Taotletavas karjääris kavandatakse mürarikkaid töid (kaevise purustamine, sõelumine) ja väljavedu päevasel ajal, seetõttu on modelleeritud päevase aja (07:00-23:00) müra hajumist, sh arvestatud on ka õhtuse aja (kell 19-23) parandusteguriga +5 dB. Modelleeritud on järgnevaid olukordi, sh on arvestatud teistel Karinu maardla mäeeraldistel toimuvate tegevuste koosmõjuga:

0-stsenaarium: kavandatava tegevusega kaasnevate müratasemetega võrdlemiseks on modelleeritud olemasolevat mürasituatsiooni. Müraallikateks on kaevandamistegevus olemasolevates Karinu karjäärides koos valmistoodangu väljaveoga ning ümbruskonna riigiteede liiklusest tulenev mürafoon.

I-stsenaarium: maavara kaevandamine toimub olemasolevates Karinu karjäärides tavapärasel viisil, kuid lisaks toimuvad Karinu IV mäeealdisel ettevalmistustööd karjääri avamiseks. Müraallikateks on lisaks 0-stsenaariumile ka Karinu IV mäeerladisel paljandustöödel kasutatavad masinad (ekskavaator, buldooser), mis töötavad 12 h päevas. Antud situatsioon iseloomustab olemasoleva olukorra ja Karinu IV karjääri avamise koosmõju.

IIA-stsenaarium: Karinu IV karjääris toimub maavara raimamine ja kaevise töötlemine mäeeraldise lõunaosas. Karjääri ala on katend vajalikus osas eemaldatud ning mäemasinad on paigutatud töötama raimatava astangu peale, ilmestades karjääri töötamise algusaastaid. Müraallikad on paigutatud töötama 2 m kõrgusele maapinnast. Purustus-sorteerimissõlme arvestuslikuks tööajaks on 8 h päevas. Väljavedu karjäärist toimub pidevalt terve päeva vältel. Lisaks on katendist rajatud vallid mäeeraldise piiridele. Paralleelselt toimuvad korrastamistööd teistel Karinu maardla mäeeraldistel, ilmestades taotletavas karjääris ja ammendunud aladel toimuvate tegevuste koosmõju.

IIB-stsenaarium: maavara kaevandamine ja kaevise töötlemine toimub Karinu IV karjääri keskosas, ilmestades pikaajalisemat väljakujunevat olukorda. Katend on terve karjääri ulatuses eemaldatud ning nendest on rajatud kuni 5 m kõrgused vallid mäeeraldise piiridele. Mäemasinad on paigutatud töötama karjääri põhjale 2 m kõrgusele maapinnast. Väljavedu toimub arvestuslikult pidevalt tööpäeva jooksul mööda olemasolevat väljaveo marsruuti kagusse.

Olemasoleva olukorra modelleerimisel on kasutatud samu mäemasinaid ja tööprotsesse nagu ka taotletava Karinu IV karjääri modelleerimisel, sest arendaja plaanib sama tegevusega jätkata ka seal. Arendaja sõnul veetakse käesoleval ajal karjäärist valmistoodangut keskmiselt välja 15 tuh t kuus ehk 180 tuh t aastas, mis ümberarvutatuna aastasele keskmisele liiklussagedusele eespool toodud tingimustel oleks 5,2 masinat/tunnis. Vastava väljaveoga on modelleerimisel arvestatud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

73

Teisi taotletava mäeeraldise lähipiirkonnas paikseid ja pidevalt töötavaid müraallikaid ei esine. Lisaks eeltoodud stsenaariumite kirjeldusetele on modelleerimisel arvestatud järgmiste parameetrite ja tingimustega:

- mürakaardi koostamisel kasutati Maa-ameti 2024. aasta maapinna kõrgusmudeli andmeid, sammutihedusega 5 m;

- mäeeraldisel ja selle ümbruses ei ole arvestatud kõrghaljastuse ehk metsa olemasoluga (modelleerimine on teostatud nn vaba helivälja tingimustes);

- arvutustes on meteoroloogilise sisendina kasutatud lähima meteoroloogiajaama pikaajalisi aastakeskmisi tuuleandmeid (vt peatükk 4.5);

- paljandatud kasuliku kihi ulatuses on maapinna abs kõrgusi vähendatud katendikihi keskmise paksuse 3,2 m võrra;

- maapinna akustiliste omaduste määramiseks kasutati heli neeldumiskoefitsiente vahemikus 0…1, kus 0 (heli peegeldumine) omistati Karinu lubjakivimaardlas ja lähiümbruses olevatele veekogudele ning 1 (heli neeldumine) muule ümbritsevale looduslikule maapinnale. Avatud karjääriala piires on rakendatud tegurit 0,5.

- mudel ei arvesta olemasolevat üldist looduslikku fooni, mistõttu ilmestavad mürataseme suurenemised heli levikut ainult kaasatud müraallikatest.

Müra hajumist modelleeriti DataKustik GmbH välja töötatud spetsiaaltarkvaraga CadnaA 2022 Pro, mis sisaldab endas kõiki üldtunnustatud müraarvutamise metoodikaid. Punktallikatest tulenevat müra hajumist modelleeriti ISO 9613 standardi alusel. Liiklusmüra puhul on kasutatud Põhjamaade meetodit (Nordic Prediction Method), mis Transpordiameti hinnangul sobib Eesti oludesse. Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast, 5 x 5 meetrise sammutihedusega ning 5 dB mürakontuuride vahemike kaupa, mis vastab keskkonnaministri määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks.

Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Nimetatud määruses nr 71 § 6 lg 2 tuuakse välja, et maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB. Modelleeritud müratasemeid taotletava mäeeraldise ümbruses asuvate lähimate müratundlike objektide (majapidamiste) juures on võrreldud nimetatud määruses esitatud II kategooria maa-ala (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) piirväärtustega, mis on toodud allolevas tabelis. Piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

74

Tabel 6.3.2. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud siseriiklike müraindikaatorite normtasemed

Müra piirväärtus, dB

Müra kategooria Aeg Liiklusmüra Tööstusmüra

II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuste ning elamumaa-alad,

maatulundusmaa õuealad, rohealad

päev 60/65* 60

öö 55/60* 45

* Lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel

Modelleeritud müra hajumiskaardid on toodud joonistel 6.3.1.–6.3.4 ning arvulised väärtused tabelis 6.3.3.

Point Source Area Source Road Building Built-up Area Foliage Receiver Calculation Area

Punktallikas Pindallikas Jo nallikas (tee) El - või ühiskondlik hoone Olemasolevate Karinu karjääride ühispiir Kõrval- või tootmishoone Lähima majapidamise õueala Karinu IV tootmisterritooriumi piir

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kairi Ld = 49.5 dB

Mäetipi Ld = 59.2 dB

Nuutre Ld = 49.4 dB

Tooma Ld = 44.7 dB

Madise Ld = 43.5 dB

Savitamme Ld = 41.7 dB

Pikari/Teeriku/Illaste/Vesila Ld = 64.2 dB

Pusu/Uus-Suvila Ld = 44.9 dB

0-stsenaarium

Olemasolev olukord

Liiklus- ja tööstusmüra hinnatud tase

Päev (7-23) Ld, dB(A)

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline ISO 9613, liiklusmüral Nordic Prediction Method (TemaNord) - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2024 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2025 Pro

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB ja liiklusmüra piirnormiga 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel).

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Olemasolevates Karinu karjäärides on samad müraalikad arvestatud töötama samadel tingimustel nagu taotletavas Karinu IV karjääris. - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m. - Modelleerimisel on arvestatud karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. - Kaevandatava karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0.5, muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Karinu IV lubjakivikarjäär Järva maakond, Järva vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel

Joonise nr 6.3.1

Mõõtkava 1 : 14 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

31.03.2025

22/4121

Point Source Area Source Road Building Built-up Area Foliage Receiver Calculation Area

Punktallikas Pindallikas Jo nallikas (tee) El - või ühiskondlik hoone Olemasolevate Karinu karjääride ühispiir Kõrval- või tootmishoone Lähima majapidamise õueala Karinu IV tootmisterritooriumi piir

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kairi Ld = 49.8 dB

Mäetipi Ld = 59.2 dB

Nuutre Ld = 49.6 dB

Tooma Ld = 45.5 dB

Madise Ld = 44.3 dB

Savitamme Ld = 43.3 dB

Pikari/Teeriku/Illaste/Vesila Ld = 64.2 dB

Pusu/Uus-Suvila Ld = 46.2 dB

I-stsenaarium

Olemasolev olukord + Karinu IV ettevalmistus

Liiklus- ja tööstusmüra hinnatud tase

Päev (7-23) Ld, dB(A)

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline ISO 9613-2:2024, liiklusmüral Nordic Prediction Method - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2024 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2025 Pro

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB ja liiklusmüra piirnormiga 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel).

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Olemasolevates Karinu karjäärides on samad müraalikad arvestatud töötama samadel tingimustel nagu taotletavas Karinu IV karjääris. - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m. - Modelleerimisel on arvestatud karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. - Kaevandatava karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0.5, muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Karinu IV lubjakivikarjäär Järva maakond, Järva vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel

Joonise nr 6.3.2

Mõõtkava 1 : 14 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

31.03.2025

22/4121

Point Source Area Source Road Building 3D-Reflector Embankment Built-up Area Foliage Receiver Calculation Area

unktallikas Pindallikas Joonallikas (tee) El - või ühiskondlik hoone Olemasolevate Karinu karjääride ühispiir Müratõ kevall Karin IV mäeeraldise piir Kõrval- või tootmishoone Lähima majapidamise õueala K rinu IV tootmisterritooriumi piir

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kairi Ld = 50.5 dB

Mäetipi Ld = 59.3 dB

Nuutre Ld = 50.5 dB

Tooma Ld = 49.5 dB

Madise Ld = 48.5 dB

Savitamme Ld = 49.2 dB

Pikari/Teeriku/Illaste/Vesila Ld = 64.2 dB

Pusu/Uus-Suvila Ld = 45.3 dB

IIA-stsenaarium

Kaevandamine karjääri lõunaosas algusaatatel

+ Karinu karjääride

korrastamine

Liiklus- ja tööstusmüra hinnatud tase

Päev (7-23) Ld, dB(A)

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline ISO 9613, liiklusmüral Nordic Prediction Method (TemaNord) - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2024 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2025 Pro

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB ja liiklusmüra piirnormiga 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel).

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Karinu IV karjääris töötab purustus-sorteerimissõlm 8 h päevas, muud masinad pidevalt karjääri tööaja vältel. - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m. - Modelleerimisel on arvestatud karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. Mäeeraldise lõunaosas on võrreldes ümbritseva maapinna reljeefiga arvestatud 3,2-meetrise süvendiga (katend eemaldatud) ning mäemasinad töötavad astangu lael. - Kaevandatava karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0.5, muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Tootmisterritooriumi läänepiiril on arvestatud 5-meetri kõrguste katendivallidega. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Karinu IV lubjakivikarjäär Järva maakond, Järva vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel

Joonise nr 6.3.3

Mõõtkava 1 : 14 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

31.03.2025

22/4121

Point Source Area Source Road Building Embankment Built-up Area Foliage Receiver Calculation Area

u ktallikas Pindallikas Joonallikas (tee) Elu- või ühiskondlik hoone Müratõ k vall Karin IV mäeeraldise piir Kõrval- või tootmishoone Lähima majapidamise õueala K rinu IV tootmisterritooriumi piir

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kairi Ld = 52.3 dB

Mäetipi Ld = 59.4 dB

Nuutre Ld = 51.0 dB

Tooma Ld = 50.1 dB

Madise Ld = 48.3 dB

Savitamme Ld = 47.7 dB

Pikari/Teeriku/Illaste/Vesila Ld = 65.6 dB

Pusu/Uus-Suvila Ld = 44.4 dB

IIB-stsenaarium

Kaevandamine Karinu IV karjääri keskosas

Liiklus- ja tööstusmüra hinnatud tase

Päev (7-23) Ld, dB(A)

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline ISO 9613, liiklusmüral Nordic Prediction Method (TemaNord) - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2024 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2025 Pro

Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB ja liiklusmüra piirnormiga 60 dB (65 dB lubatud hoone teepoolsel küljel).

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Karjääris töötab purustus-sorteerimissõlm 8 h päevas, muud masinad pidevalt karjääri tööaja vältel. - Mäemasinad töötavad karjääri põhjal, müraallikate kõrgus maapinnast 2 m. Väljavedu karjäärist toimub kagu suunas. - Modelleerimisel on arvestatud karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. Mäeeraldise kesk- ja lõunaosas on kaevandatud karjääri põhjani, mäeeraldise põhjaosas on võrreldes ümbritseva maapinna reljeefiga arvestatud 3,2-meetrise süvendiga (katend eemaldatud). - Kaevandatava karjääriala piires on maapinna helineeldumisteguriks 0.5, muul ümbruskonnal 1. - Kõrghaljastuse (metsa) paiknemisega mäeeraldisel ega selle lähiümbruses arvestatud ei ole (vaba helivälja tingimus). - Tootmisterritooriumi piiridel on arvestatud 5-meetri kõrguste katendivallidega. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.

Objekti nimetus ja aadress

Karinu IV lubjakivikarjäär Järva maakond, Järva vald

Joonise sisu

Müra hajumise mudel

Joonise nr 6.3.4

Mõõtkava 1 : 12 000

OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Koostas

Kinnitas

Priit Kallaste

Aadu Niidas

Kuupäev

Töö nr

31.03.2025

22/4121

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

79

Tabel 6.3.3. Modelleerimistulemuste arvulised väärtused lähimate majapidamiste õuealadel (taotletava karjääri poolsel küljel)

Majapidamine või hoone

Päevane müratase Ld ja muutus6, dB

0 sts I sts IIA sts IIB sts

Ld Ld Muutus Ld Muutus Ld Muutus

Kairi 49,5 49,8 0,3 50,5 1,0 52,3 2,8

Mäetipi 59,2 59,2 0,0 59,3 0,1 59,4 0,2

Nuutre 49,4 49,6 0,2 50,5 1,1 51,0 1,6

Tooma 44,7 45,5 0,8 49,5 4,8 50,1 5,4

Madise 43,5 44,3 0,8 48,5 5,0 48,3 4,8

Savitamme 41,7 43,3 1,6 49,2 7,5 47,7 6,0

Pikari/Teeriku/ Illaste/Vesila

64,2 64,2 0,0 64,2 0,0 65,6 1,4

Pusu/Uus-Suvila 44,9 46,2 1,3 45,3 0,4 44,4 -0,5

Kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamiseks on erinevate stsenaariumite tulemusi võrreldud 0-stsenaariumiga ehk olemasoleva olukorraga (joonis 6.3.1). KMH koostamise ajal toimub kaevandamine ja killustiku tootmine olemasolevate Karinu karjääride edelaosas ja väljavedu toimub kagu suunas mööda väljakujunenud marsruuti. Varasema kaevandamise tulemusena väljakujunenud iseloomuliku maastiku tõttu ei ole kaevandamisega seotud tööprotsesside müra levik väga laialdane - süvend ning künklik maapind aitavad müra levikut tõkestada. Piirkonna mürafooni panustab ümbruskonna teede liiklusmüra ning lähimad majapidamised on valdavalt sellest mõjutatud.

Karinu IV karjääris kaevandamiseks ettevalmistustöödega alustamisel (I sts, joonis 6.3.2) kaasneb mürataseme tõus eelkõige mäetööde tsoonis ehk mäeeraldise lõunaosas. Kõrgemad müratasemed (>60 dB) levivad valdavalt töötavate mäemasinate ümbruses. Ettevalmistustööde käigus kasutatakse ekskavaatorit ja buldooserit, mille töötamisega kaasnev müratase ei ole väga laialdane. Eelkõige tõuseb summaarne müratase Karinu IV karjäärist kirdes asuvate majapidamiste juures (Tooma, Madise, Savitamme), sest need paiknevad karjääri suhtes kõrgemal (antud suunal tõuseb maapinna reljeef abs kõrgusteni ~108 m). Teiste majapidamiste juures jääb mürataseme tõus valdavalt <1 dB, mis ei ole otseselt eristatav. Ettevalmistustöid Karinu IV mäeeraldisel plaanitakse teha umbes ühe aasta jooksul.

Karinu IV karjääris maavara kaevandamisega alustamist iseloomustab IIA stsenaarium (joonis 6.3.3). Selleks ajaks on ka maavara kaevandamine teistel Karinu maardla mäeeraldistel lõppenud ning seal toimuvad vaid korrastamistööd. Müra levik on võrreldes olemasoleva olukorraga mõnevõrra laialdasem, maapinna reljeef on tasasem ning mudelis on mäemasinad paigaldatud kaevandatava kihi laele. Müratõkkevall mäeeraldise lääneküljel aitab levikut siiski mõnevõrra tõkestada. Üldine müratasemete kasv majapidamiste juures jääb vahemikku 0,1–7,5 dB (keskmiselt 2,5 dB), olles suurim Savitamme kinnistul. Seda põhjusel, et kinnistu ei ole mõjutatud Järva-Jaani - Tamsalu -

6 Muutus, dB - mürataseme kasv või kahanemine majapidamise juures võrreldes 0-stsenaariumiga. Kasv on

indikatiivne (teoreetiline), sest mudel ei arvesta üldist müra foonitaset (olmemüra, metsa kohin, tuuleiilid, muu põllumajandustegevus piirkonnas jms) väliskeskkonnas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

80

Kullenga kõrvalmaantee liiklusest ning lisanduv müratase on rohkem tajutavam. Vahetult kõrvalmaantee ääres paiknevate kinnistute juures summaarne müratase ei suurene või suureneb minimaalselt, sest liiklusmüra foon on domineerivam kui karjäärist lisanduv müratase. Lisaks alaneb müratase Pusu ja Uus-Suvila kinnistute õuealadel, sest kaevandamistegevus antud asukohast kaugeneb, kuid kõigest 0,4 dB vähenemine näitab, et valdavalt moodustub müratase antud kinnistu juures siiski karjääri väljaveost ja muust liiklusest.

Modelleeritud IIB stsenaarium (joonis 6.3.4) ilmestab olukorda, kus kaevandamistegevusega on jõutud Karinu IV mäeeraldise keskossa. Mäemasinad töötavad Karinu IV karjääri põhjal väljakujunenud süvendis, mis aitab müra levikut tõkestada koos tootmisterritooriumi piiridele rajatud katendivallidega. Lõuna suunal ei ole katendivallid vajalikud, sest antud suunal ei paikne tundlikke objekte (majapidamisi). Mäeeraldise piires on müra levik laialdasem, sest maapind on taimkattest paljandatud juba suuremal alal. Üldine mürataseme kasv võrreldes olemasoleva olukorraga jääb vahemikku 0,2–6,0 dB (suurim Savitamme kinnistul) ja keskmiselt 2,7 dB, kuid muutus võrreldes IIA stsenaariumiga on minimaalne (valdavalt kuni 2 dB piires). See näitab, et müraallikate paiknemine karjääri süvendis tõkestab efektiivselt müra levikut väljapoole. Pusu ja Uus-Suvila majapidamise juures müraolukord paraneb ~0,5 dB võrra, sest vaatama asjaolule, et väljaveo marsruut möödub nimetatud majapidamistest, ei kaasne müra enam kaevandatud ja korrastatud Karinu maardla karjääridest.

Modelleeritud olukordade põhjal ei põhjusta kavandatav tegevus ülenormatiivsete (>60 dB) müratasemete esinemist lähimate majapidamiste õuealadel ning seadusega lubatud II kategooria päevased piirväärtused on täidetud. Võrreldes olemasoleva olukorraga ei kasva müratase keskmiselt olulisel määral (tõus 1–3 dB). Maksimaalselt kasvab päevane müratase Savitamme kinnistu juures (7,5 dB võrra), kuid sellega ei ületata siiski 50 dB taset. Sellegipoolest saab mürahäiringute vähendamiseks rakendatava töövõttena vältida kaevandamist mäeeraldise piirialadel õhtusel ajal (ajavahemikus 17–19), mil kohalikud elanikud on valdavalt kodus, millega minimeerida võimalikke häiringuid. Sel ajal ei tohiks töötavad masinad paikneda mäeeraldise piiridele lähemal kui 50 meetrit.

Prognoositud müratasemete näol on tegemist tavapärase karjääri tööpäevaga kaasneva müraolukorraga, mis ilmestab keskmist mürafooni ka pikemas perioodis. Nii kõrgemate kui ka madalamate müratasemetega olukordi võib päeva jooksul ette tulla, kuid arvestades müra üldist keskmist taset, ei esine päevase piirväärtuse (60 dB) ületamist. Samuti tuleb arvesse võtta, et teostatud modelleerimised on hinnangulised ja konservatiivsed (mudelis metsa jm kõrghaljastusega mitte-arvestamine, kasutatud on müraallikate maksimaalseid helirõhutasemed, pidevat töötamist ja väljavedu). Seetõttu ei ole kõrgemate müratasemete esinemine tõenäoline ning tegelik olukord on pigem mõnevõrra parem.

Arvestades aruande peatükis 6.4.2 leitud ohutuid laenguid ja kaugusi lähimate majapidamiste suhtes, peab maavara raimamine mäeeraldise loodenurgast kuni 100 m ulatuses toimuma mehaaniliselt ehk hüdrovasarat kasutades (vt joonis 6.4.1).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

81

Hüdrovasara kasutamisega kaasnev pidev müra, sest maavara purustatakse mehaaniliselt ekskavaatori külge kinnitatud piikvasaraga ning kivimi lõhkumise protsess on aeganõudev. Seetõttu on mehaaniline raimamine käsitletav kui lisanduv müraallikas karjääri töötamisel mäeeraldise loodenurgas. Kuna Kairi kinnistu õueala jääb mäeeraldise loodenurgast ~100 m kaugusele, on modelleeritud ka olukorda, kus maavara raimamine toimub kahe hüdrovasaraga lõhketööde piirangutest tuleneva 100 m raadiusega ala sees. Seejuures on hüdrovasarad paigutatud töötama esimese astangu (~3 m) laele. Hüdrovasarate helivõimsustasemeks (LWA) on arvestatud 119 dB ja tööajaks 8 h päevas. Modelleeritud olukord on toodud alloleval joonisel.

M 1 : 7 500

Kairi Ld = 47.7 dB

Mäetipi Ld = 44.5 dB

Nuutre Ld = 43.2 dB

Tooma Ld = 48.5 dB Madise

Ld = 46.7 dB

Savitamme Ld = 47.3 dB

Point Source Area Source Road Building Embankment Built-up Area Foliage Receiver Calculation Area

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Punktallikas Pindallikas Tee El - või ühiskondlik hoone Müratõ kevall Mäeeraldise piir Tootmis- või kõrvalhoone Majapidamise õueala Tootmisterritooriumi piir

Modelleerimisel kasutatud tingimused: - Karjääris töötavad hüdrovasarad (2 tk) pidevalt 8 h päevas. - Müraallikate kõrgus maapinnast 1 m. - Modelleerimisel on arvestatud karjääri lähiümbruse maapinna reljeefiga. Hüdrovasarad töötavad alumise astangu lael (lamamist ca 3 m kõrgusel). - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga arvestatud ei ole. - Tootmisterritooriumi piiridel on arvestatud 5-meetri kõrguste katendivallidega.

Joonis 6.3.5

Päevane müra hinnatud tase Ld, dB(A)

Märkused: - Modelleerimisel kasutatud standard: ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: CadnaA 2025 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2024 alusandmeid

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

83

Modelleeritud stsenaariumist on näha, et hüdrovasarate töötamine mäeeraldise loodenurgas tõstab mürataset peamiselt karjäärialal, kuid põhja- ja läänepiiril paiknevad katendivallid tõkestavad efektiivselt müra levikut väljapoole tootmisterritooriumi. Hüdrovasarate töötamisega kaasnevat müra võib käsitleda impulssmürana, mis tekitab suuremat häiringut kui pideva ja ühtlase tasemega müraallikad. Impulssmüra allikatele rakendatakse keskkonnaministri määruse nr 71 kohaselt parandustegurit +5 dB. Samas, kui arvestada hüdrovasaraga puhul, et tegemist on teravalt impulssiseloomuga heliallikaga, siis oleks keskkonnamüra hindamise standardi (ISO 1996-1:2017) kohaselt vastav parandustegur kuni +10 dB. Ettevaatusprintsiibist lähtudes ning parandusteguri +10 dB liitmisel müra päevastele hinnatud tööstusmüra tasemetele kujuneksid müratasemed piirnormi lähedaseks Kairi (57,7 dB), Tooma (58,5 dB), Madise (56,7 dB), Savitamme (57,3 dB) kinnistute õuealadel, kuid sellegipoolest II kategooria tööstusmüra piirväärtust 60 dB ei ületata. Ka teiste kinnistute juures jääb parandusteguriga hinnatud päevane tööstusmüra tase allapoole piirväärtust.

Arvestades mehaaniliselt kaevandatava ala suurust, ei ole tegemist pikaajalise müraolukorraga. Seejuures on soovituslik paigutada hüdrovasarad töötama I astangu laele (hiljem karjääri põhja) ning purustus-sorteerimissõlme mitte liigutada lähemale mäeeraldise loodenurgale. Mehaanilist raimamist on soovitatav teha ainult päevasel ajal, kui ümberkaudsed elanikud tõenäoliselt ei viibi kodus ning vältida töötamist õhtusel (kell 19-23) ajal. Kokkuleppel kohalike elanikega on võimalik töid planeerida selliselt, et kaasnev mürahäiring oleks minimeeritud või välditav.

Juhul kui tegelik mürataseme kasv osutub prognoositust siiski suuremaks (piirnorme ületavaks) või kohalike elanike poolt laekub põhjendatud kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida mõõtmistega ning rakendada vajaduspõhiseid mõju leevendavaid ja vähendavaid meetmeid. Ülenormatiivse müra vältimiseks on võimalik suurendada müratõkkevallide mõõtmeid, kehtestada töö keelutsoonid ajaliste piirangutega või võtta kasutusele masinad ja seadmed, mille tekitatav helirõhutase on madalam. Siinkohal on oluline, et rakendatav meede oleks proportsionaalne ja asjakohane ning selle efektiivsust tuleb kontrollida mõõtmistega.

Tulemustest järeldub, et müra seisukohast avaldub kavandatava tegevusega

vähene negatiivne mõju (hindepall „-1“). 0-alternatiivi korral kaevandamisega

taotletaval Karinu IV mäeeraldisel ei alustata, kuid jätkatakse kaevandamist

teistel Karinu maardla mäeeraldistel (hindepall „0“).

6.3.2. Osakeste kontsentratsioon

Lubjakivi kaevandamisel on peamiseks tahkete osakeste ehk tolmu allikaks kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes killustiku tootmisel. Samuti eraldub tolmu materjali transpordil ja väljaveol ning vähesel määral materjali laadimistöödel. Valdava

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

84

osa tolmuheitmetest moodustavad summaarsed tahked osakesed (PM-sum), millest omakorda eristatakse peenosakesi (PM10) ja eriti peeneid osakesi (PM2,5). Eesti seadusandluses on inimese terviseks kaitseks keskkonnaministri määruses nr 75 kehtestatud piirväärtused PM10 ja PM2,5 osas. Tahkete osakeste eraldumine ja ümbruskonda levimine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub nii kaevandamise tehnoloogiast, kaevise töötlemiseks kasutatavast tehnikast kui ka ilmastikutingimustest (tuuleolud, sademed). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite ehk kallurite) ratastelt.

Tulenevalt heiteallikate iseloomust on neid modelleerimisel arvestatud järgmiselt:

− punktallikad: lõhkeaukude puurimine, laadimistööd (ekskavaator, buldooser);

− pindallikad: lõhketööd, purustus-sorteerimissõlm (koos valmistoodangu puistangutega);

− joonallikad: karjäärisisene transport, valmistoodangu väljavedu. Lubjakivi kaevandamisel on erinevatel tööprotsessidel ja materjali transpordil tekkivate tahkete osakeste heitkogused arvutatud US EPA (United States Environmental Protection Agency) välja töötatud metoodikate põhjal (Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ja 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing). Nimetatud metoodikad on kasutusel ka Euroopa Keskkonnaagentuuris ning aktsepteeritud Eestis. Materjali kukkumisprotsessidel (kaevise laadimisel kallurisse/purustisse, kukkumine sõelurisse/puistangusse ja laadimisel lattu või kallurile väljaveoks) tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad materjali kogusest ja niiskussisaldusest. Kontsentratsioonide levimine keskkonnas sõltub omakorda valitsevatest ilmastikutingimustest (tuule kiirus, temperatuur, sademed) (vt peatükk 4.5).

Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, teekatte tüübist, masinate kaalust ja sõidukiirusest, teekatte peenosakeste sisaldusest ning tee laiusest. Taotletavast Karinu IV karjäärist valmistoodangu väljaveol läbi olemasolevate Karinu karjääride on teede modelleerimisel kasutatud kruuskattega (unpaved) ja kõvakattega (paved) tee metoodikaid, vastavalt olemasoleva teekatte esinemisele.

Materjali raimamise puhul on arvestatud veepealse lubjakivi varu lõhkamisel eralduvate tahkete osakestega. Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult väga lühiajaliselt (saasteainete eraldumine mõne sekundiga) ning lõhkekoha vahetus ümbruses. Seega on tegu iseloomult kontrollimatu heitmega. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.

Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga ning valmistoodang jaotatakse erinevate fraktsioonidega puistangutesse. Arvestades purustus-sorteerimissõlme ja sellega kaasnevate

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

85

laadimistööde sisuliselt kõrvuti toimumist ning tehnoloogilist seotust, on tööprotsessid kui heiteallikad grupeeritud ning käsitletud ühtse heiteallikana. Arendaja sõnul on mobiilse purutus-sorteerimissõlme sõel ja konveierliinid katetega. Eelnevast tulenevalt on materjali töötlemisel tegemist kontrollitud tööprotsessidega ning arvutustes on kasutatud vastavad metoodika eriheitetegureid. Killustiku tootmisel purustus- sorteerimissõlmes on arvestatud sõlme tootlikkusega 120 t/h. Toodetavad killustiku fraktsioonid ja hinnanguline jaotumine on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 6.3.4. Karinu IV karjääris toodetavad killustiku fraktsioonid ja kogused erinevatel kaevandamismahtudel

Fraktsioon 55 tuh m3 85 tuh m3

t/a

45/90 71 500 110 500

7/45 42 900 66 300

0/7 28 600 44 200

Kokku 143 000 221 000

Laadimistööde all kajastub nii raimatud kaevise laadimine purustus-sorteerimissõlme kolusse, fraktsioneeritud killustiku laadimine lattu kui kalluritele väljaveoks. Materjali väljaveoga kaasnevate heitkoguste leidmisel on kasutatud eelnevalt arvutatud liiklussagedust, arvestades seejuures kohalikke ilmaolusid.

Kõiki eelloetletud tööprotsesse ja tingimusi on kasutatud sisendina peenosakeste modelleerimisel. Seejuures on modelleerimisel lähtutud suurema kaevandamismahuga olukorrast (85 tuh m3/aastas), mis võimaldab tekkivaid tahkete osakeste heitmeid hinnata konservatiivselt. Eeltoodu põhjal kujunevad arvutuslikud hetkelised heitkogused on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 6.3.5. Taotletava Karinu IV karjääri modelleerimisel kasutatud tolmuallikate arvutuslikud peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkogused

Saasteallikas Protsess Saasteallikaid Ühik

Hetkeline heitkogus ühel ühikul

Ühik

PM10 PM2,5

Lubjakivi raimamine

Puurimine 1 tk 0,003 g/s

Lõhkamine 1 tk 0,00016 0,00001 g/m2·s

Ekskavaator / frontaallaadur

Kaevise/materjali laadimine

2 tk 0,022 0,002 g/s

Purustus- sorteerimissõlm

Materjali purustamine ja

sõelumine 1 tk 0,060 0,007 g/s

Valmistoodangu väljavedu

Kruuskattega tee 1 130 m 8,41·10-5 8,41·10-6 g/m2·s

Kõvakattega tee 1 150 m 2,50·10-5 6,05·10-6

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

86

Peenosakeste modelleerimisel on lähtutud keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 84 toodud nõuetest õhukvaliteedi arvutusliku hindamise osas.

Saasteainete hajumise modelleerimisel kasutati maailmas enimlevinud Gaussi difusioonivõrrandil baseeruvat arvutusmeetodit, mis on rakendatud Lakes Environmental tarkvaraga AERMOD (versioon 11.2). Eelnevalt nimetud tingimustele lisaks on arvutusmudelis kasutatud järgmisi sisendparameetrid:

− saasteainete väljumiskõrgus punktallikatel, Hp = 2,0 m;

− heiteallika (ava) läbimõõt punktallikatel, d = 0,5 - 2,0 m;

− saasteainete väljumiskõrgus joonallikatel, Hj = 0,5 m;

− gaaside joonkiirus, v = 5 m/s;

− temperatuur, t = 10 °C (välistemperatuur);

− teede laius, L = 8 m;

− Maa-ameti 2022 maapinna kõrgusmudeli andmeid, sammutihedusega 5 m;

− Väike-Maarja kui lähima meteoroloogiajaama viimase kolme aasta (aastatel 2020 - 2022) mõõdetud tunnipõhised meteoroloogilised andmed, mis sisaldavad tuule suunda ja kiirust, temperatuuri, sademeid, õhurõhku, soojusvoogu, pilvkatet jt iseloomulikke parameetreid.

Modelleeritud peenosakeste kontsentratsioone on võimalik võrrelda keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatud õhukvaliteedi piirnormidega, mille kohaselt on peenosakeste 24-tunni keskmine piirväärtus ÕPV24 = 50 μg/m3 ja ühe aasta keskmine piirväärtus ÕPVa = 40 μg/m3. Kavandatava tegevuse kohta on valiku hajumiskaarte esitatud joonistel 6.3.2.1–6.3.2.3 Eriti peenete osakeste (PM2,5) arvutuslikud heitkogused on ligikaudu 10x väiksemad kui peenosakestel (PM10), mistõttu esialgsete modelleerimistulemuste kohaselt ei ületata tootmisterritooriumi piiril kehtestatud alumist hindamispiiri (50 % piirväärtusest) ja keskkonnas levimine on minimaalne. Eelnevast tulenevalt ei ole esitatud eriti peenete osakeste kohta hajumiskaarte.

10

20

30

40

50

75

120

K o n ts

e n tr

a ts

io o n , µ

g /m

3

0 .5

0.5

0 .5

0 .5

0.5

0 .5

0 .5

0 .5

1

1

1

1

1

1

1

3

3

3

5

5

5

7

7

0.5

1

3

5

7

9

11

K o n ts

e n tr

a ts

io o n , µ

g /m

3

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

89

Joonis 6.3.8. Karinu IV lõhkamine PM10 24h

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

90

Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 94 sätestatule ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada seaduse § 47 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirnormide ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Modelleeritud on peenosakeste kontsentratsioonide hajumist Karinu IV mäeeraldisel maavara kaevandamise ja töötlemisega seotud tegevustest ning valmistoodangu väljaveost (joonised 6.3.6 ja 6.3.7) ning eraldiseisvalt maavara lõhketöödest (joonis 6.3.8). Allolevas tabelis on toodud arvutuslikud kontsentratsioonid ja nende leviku ulatused ning neid on võrreldud peenosakeste 24-tunni keskmise piirväärtusega ÕPV24 = 50 μg/m3 ja ühe aasta keskmise piirväärtusega ÕPVa = 40 μg/m3.

Tabel 6.3.6. Modelleeritud peenosakeste (PM10) maksimaalsed kontsentratsioonid ja leviku ulatused

Heiteallikad

Maksimaalne arvutuslik kontsentratsioon / selle esinemise kaugus heiteallikast, μg/m3 / (m)

Ülenormatiivse kontsentratsiooni taseme

leviku suurim ulatus, m

24 h 1 aasta 24 h 1 aasta

Kaevandamise tööprotsessid

103 / 15 6 / - 55 -

Väljaveo transport

120 / 0 10 / 10 105 -

Kaevandamine ja transport

(koosmõju)

126 / 12 (joonis 6.3.4)

11 / 10 (joonis 6.3.5)

140 -

Lõhkamine 57 / 5

(joonis 6.3.6) 2 / 5 20 -

Tulemuste kohaselt kaasneb mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest osakesi enim purustus-sorteerimissõlme töötamisega ning ülenormatiivsed kontsentratsioonid (>50 μg/m3) levivad eelkõige töötsooni lähiümbruses kuni ~55 m ulatuses. Sõlmel kasutatakse katteid, mis aitavad tolmu eraldumist tööorganitelt vähendada ja tuulega edasikandumist tõkestada. Kaevandamise tööprotsesside hulgas on ka lõhkeaukude puurimine, kuid kuna see ei toimu igapäevaselt terve päeva vältel, ei avalda see tolmu tekkele ja levikule eristatavat mõju. Lõhkamisega seotud osakeste heitkogused eralduvad momentaanselt ja nende hajumine toimub väga lühikese aja jooksul, mistõttu pikaajaline mõju on marginaalne (joonis 6.3.6 ilmestab lõhkamise toimumise päeva tolmu hajumist). Lõhkamisi on plaanis teostada 1–2 korda kuus sõltuvalt vajadusest.

Suurem hulk osakesi kaasneb materjali transpordiga, eelkõige väljaveol kruuskattega teedel. Modelleeritud väljaveo hajumispildi kohaselt esineb suurim arvutuslik kontsentratsioon 120 μg/m3 tee teljel ja ülenormatiivsed kontsentratsioonid võivad teest levida kuni ~105 m kaugusele. Karjääri tööprotsessidega koosmõjus on vastavad väärtused ka veidikene suuremad, kuid on ilmne, et valdavalt pärineb tolm kruuskattega teelt. Samuti nähtub, et kõvakattega väljaveotee lõigul läbi olemasolevate Karinu karjääride on tolmu teke kordades väiksem.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

91

Eeltoodud tulemuste kohaselt mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest lähimate tundlike objektideni ehk majapidamiste õuealadeni ülenormatiivseid peenosakeste (PM10) kontsentratsioone, mis põhjustaksid olulist õhukvaliteedi halvenemist, ei levi. Ülenormatiivsed kontsentratsioonid esinevad peamiselt kruuskattega väljaveotee ümbruses. Selleks, et transpordist tingitud tolmu teket vähenda ja selle levikut piirata, tuleb teostada kruuskattega tee perioodilist niisutamist kuivadel ilmastikutingimustel. Liiklusohutuse tagamiseks ei saa aga teid talvisel perioodil niisutada. Teepinna niisutamisega on võimalik tahkete osakeste eraldumist vähendada kuni 95 % võrra.

Kuivõrd modelleeritud tolmu hajumisel on kasutatud konservatiivset lähenemist (ei ole arvestatud niisutamisega, katendivallide ega ümbritseva metsa olemasoluga, kasutatud on masinate pidevat töötamist ning aastaringset väljavedu), näitavad modelleeritud tulemused kontsentratsioonide keskmist hajumist. Sellepärast ei pruugi prognoositud tulemused alati vastata tegelikele kohapealsetele oludele. Kruuskattega tee omadustest ning muutlikest ilmastikutingimustest lähtuvalt võib tolmu levik olla mõnevõrra erinev. Juhul kui esineb kaebusi kavandatava tegevusega kaasneva tolmu osas, tuleb tegelikku õhukvaliteedi taset kohapealsete mõõtmistega kontrollida.

Tulemustest järeldub, et tahkete osakeste seisukohast avaldub kavandatava

tegevusega (I-alternatiiv) nõrk negatiivne mõju (hindepall „-2“). Mõju on võimalik

leevendada sobivate keskkonnameetmete rakendamisel. 0-alternatiivi korral

kaevandamisega taotletaval Karinu IV mäeeraldisel ei alustata ning täiendavat

õhukvaliteedi halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga ei ole ette näha

(hindepall „0“).

6.4. Lõhketöödega kaasnevad mõjud

Kavandatava tegevuse kohaselt on lubjakivi peamiseks raimamismeetodiks puur- lõhketööd, mis lubjakivikarjäärides on kulu-efektiivne lahendus. Asukohtades, kus lõhkamine ei ole võimalik või kaasnevad maavõnked võivad ohustada lähimaid hooneid ja rajatisi, kasutatakse alternatiivse meetodina mehaanilist raimamist hüdrovasaraga. Samuti kasutatakse hüdrovasarat vastavalt vajadusele lõhkamise järgselt suuremate kaevisetükkide purustamiseks. Selleks, et hinnata kas ja kui suures ulatuses on võimalik maavara raimata lõhketöödega selliselt, et ei avalduks negatiivseid mõjusid lähimate hoonete ja rajatiste suhtes, on järgnevalt arvutatud seismiliselt ohutud laengumassid ja kaugused ning hinnatud maavõngete leviku ulatust.

Maavõngete tugevus ja levik keskkonda sõltub eelkõige plahvatava lõhkelaenguga kaasnevast impulsist. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad avalduvad negatiivsed mõjud. Lõhkamisega kaasnev maavõngete levib lõhkekohast keskkonda lühiajaliselt (1–2 sekundit) ning ainult lõhkamise impulss ajal, kuid võngete suure levimiskiiruse tõttu (kvaternaarisetetes 1–

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

92

1,5 km/s; paekivis 1,6–2,5 km/s) võivad need ohustada ka karjäärist väljaspool asuvaid hooneid ja rajatisi.

Lõhketöödest põhjustatud kahjustuste vältimiseks on erinevates riikides kehtestatud vastavad standardid, mis määravad ehitistele maksimaalse ohutu võnkekiiruse. Eestis puudub taoline eraldiseisev standard, mistõttu on piirnormide väljatöötamisel lähtutud teiste riikide standarditest (Soome normatiividest) ning sisuliselt reguleeritud majandus- ja taristuministri määrusega nr 49. Eestis kasutatakse ehitistele ja hoonetele võimaliku kahjustava mõju hindamise peamise kriteeriumina maksimaalset võnkekiirust, mis leitakse arvutuslikult vastavalt eelpool mainitud määrusele nr 49. Karjääri töö käigus tekkivad vibratsioonitasemed hoonetes sees viibivate inimestele avalduva mõju ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

6.4.1. Ehitistele lubatud maksimaalne võnkekiirus

Ehitistele ja hoonetele lubatavad suurimad võnkekiiruse väärtused on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 49. Lubatud võnkekiirused sõltuvad võnkeallika ja mõõdetava objekti vahelisest kaugusest, objektialusest pinnasest ja ehitise liigist. Maavõnked levivad hooneni nii aluskivimite kui ka Kvaternaarisetete kihtide kaudu. Aluskivimite kaudu, kus levimiskiirus on suurem, avalduvad maavõnked esimesena. Kvaternaarikihtide kaudu jõuavad maavõnked kohale ajaliselt mõnevõrra hiljem. Maapinnast üle kanduvad maavõnked ja hoonele avalduv vibratsioon sõltuvad ehitise alusest pinnasest ning hoone konstruktsioonist. Kui ehitis asub pehmel pinnasel (savi, liiv, kruus, pehme moreen), on lubatavad võnkekiiruse väärtused madalamad. Analoogne seos kehtib ka ehitise liigi kohta: kergbetoonist ja silikaattellistest hooned on vibratsioonitundlikumad kui puidust ja raudbetoonist hooned. Maavõngete kahjulik mõju sõltub ka võnkesagedusest, mistõttu lubatavad maksimaalsed võnkekiiruse väärtused kauguse suurenedes vähenevad.

Määruse nr 49 kohaselt on ehitistele suurim lubatud võnkekiirus leitav kauguse, pinnase ja ehitise liigi parandusteguri omavahelisest seosest. Lõhketööde projekteerimisel on maksimaalne lubatud võnkekiirus leitav järgmise valemiga:

= 1 ∙ [5], kus

vmaks – lubatud võnkekiirus, mm/s; v1 – ehitise kaugusest ja ehitisealusest pinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus, mm/s (Tabel 6.4.1); Fk – ehitise liigist sõltuv parandustegur. Ehitistele lubatud suurimad võnkekiirused on toodud allolevas tabelis:

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

93

Tabel 6.4.1 Ehitisele suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja ehitisealusest pinnasest

Kaugus ehitiseni, m

Suurim lubatav võnkekiirus v1, mm/s

Ehitise aluspinnas

Savi, kruus, liiv, pehme moreen

Tugev moreen, kildad, pehme lubjakivi, liivakivi

Graniit, gneiss, tugev lubjakivi, tugev liivakivi

10 18 35 70

20 15 28 55

50 12 21 38

100 10 17 28

200 9 14 22

500 7 11 15

1000 6 9 12

Maa-ameti geoloogia rakenduse kohaselt esineb Karinu IV karjääri lähiümbruses pinnakate 2–5 m paksuse kihina, moodustudes valdavalt moreenist (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Eeltoodut arvestades on edasistes arvutustes kasutatud tabelis 4.6.1 toodud pehme pinnase (savi, kruus, liiv, pehme moreen) väärtused.

Lisaks rakendatakse lähtuvalt ehitise tüübist tabelis 6.4.1 toodud väärtustele parandustegureid, mis suurendavad või vähendavad lubatud maksimaalseid võnkekiiruseid. Parandustegurid on toodud Tabel 6.4.2.

Tabel 6.4.2. Ehitise liigist sõltuv parandustegur

Ehitise liik Parandustegur, Fk

Rasked ehitised (sillad, sadamakaid) 2,00

Betoon-, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonid ning nendest rajatud

tööstushooned ja pritsbetooniga kaetud allmaarajatised 1,50

Tellistest ja betoonist büroo- ja ühiskondlikud hooned,

betoonvundamendile või kaljupinnasele ehitatud puuhooned 1,20

Betoonist või tellistest elumajad (kergbetooni ja silikaattellisteta),

allmaakaablid. Kivistuv valubetoon eaga üle ühe nädala. 1,00

Kergbetoonehitised (kõik ehitised, milles on kasutatud kergbetooni).

Kivistuv valubetoon eaga 3 – 7 ööpäeva. 0,75

Eriti vibratsioonitundlikud ehitised (muuseumid, kirikud, kõrgete

võlvidega ja suurte pindväljadega hooned, silikaattellistest hooned.

Kivistuv valubetoon eaga kuni 3 ööpäeva.

0,65

Varinguohtlikud ajaloo- ja arhitektuurimälestised, varemed 0,50

Karinu IV karjäärile lähimad hooned (majapidamised) jäävad taotletavast mäeeraldisest läände, loodesse ja kirdesse (tabel 6.4.3). Ehitiste liigi määramisel on alusandmetena kasutatud Ehitusregistris registreeritud hoonete andmeid vundamentide ja kandvate konstruktsioonimaterjalide osas.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

94

Tabel 6.4.3 Karinu IV karjäärile lähimate hoonete ja rajatiste parameetrid

Hoone/ehitise aadress

Hoone nr

joonisel

Hoone nimetus ja tüüp

Vundament*/kande- ja jäigastavate

konstruktsioonide materjal

Parandus- tegur**, Fk

Nuutre 25702:002:0070

1 Eluhoone,

üksikelamu Madalvundament

Puit 1,2

2 Kuur

Kairi 25702:002:0560

3 Eluhoone,

üksikelamu Madalvundament

Puit 1,2

4 Kõrvalhoone

(2 tk) Registris teadmata 1,0

Mäetipi 78702:002:0052

5 Eluhoone Madalvundament

Puit 1,2

6 Kõrvalhoone

(2 tk) Registris teadmata 1,0

Tooma 78702:002:0027

7 Eluhoone,

üksikelamu Madalvundament

Puit 1,2

8 Laut Madalvundament Tellis (väikeplokk)

1,0

Madise 78601:001:0006

9 Eluhoone,

üksikelamu Madalvundament

Puit 1,2 10 Tall

11 Küün

12 Ait

Savitamme 78702:002:1080

13 Eluhoone,

üksikelamu Madalvundament

Puit 1,2

14 Majandushoone Madalvundament Tellis (väikeplokk)

1,0 15 Majandushoone

Madalvundament Puit / muu

* Madalvundamenti kasutatakse, kui piisava kandevõimega pinnas asub otse ehitise all. Madalvundamendid valatakse umbes meetri sügavusele pinnasesse. ** Sama hoone erinevate konstruktsioonimaterjalide parandustegurite puhul (näiteks puit 1,2 ja tellis 1,0) ning teadmata registri andmetel puhul on kasutatud väiksemat väärtust.

Ehitise liigist sõltuv parandustegur erinevatele ehitistele varieerub vahemikus 1,0–1,2. Kasutades sama hoone erinevate konstruktsioonimaterjalide puhul väiksemat väärtust, võimaldab konservatiivne lähenemine parandustegurite kasutamisel luua vajaliku puhvri lubatud laengusuurustele, võttes arvesse ka kõrvalekaldeid arvutuslikest ideaaltingimustest. Eeltoodud andmetele tuginedes on maksimaalsed lubatud võnkekiirused vmaks erinevatel kaugustel toodud tabelis 6.4.4. Arvuliste väärtuste leidmisel on toetutud tabelis 6.4.1 toodud referentskaugustele ning vahepealsete kauguste puhul on vajadusel kasutatud kahe punkti vahelist interpoleerimist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

95

Tabel 6.4.4. Lähimatele hoonetele lubatud maksimaalsed võnkekiirused erinevatel kaugustel

Aadress Hoone/ehitis Vähim kaugus*

lõhkekohani d, m

Maks. lubatud võnkekiirus vmaks mm/s

Nuutre Eluhoone 485 8,5

Kuur 490 8,5

Kairi Eluhoone 135 11,6

Kõrvalhoone (2 tk) 120 9,8

Mäetipi Eluhoone 310 9,9

Kõrvalhoone (2 tk) 330 8,1

Tooma Eluhoone 355 9,6

Laut 350 8,0

Madise

Eluhoone 380 9,4

Tall 365 9,5

Küün 350 9,6

Ait 400 9,2

Savitamme

Eluhoone 410 9,1

Majandushoone 390 7,7

Majandushoone 440 7,4

* Mõõdetuna Karinu IV karjääri mäeeraldise piirist

Arvutatud vmaks väärtused on orientiiriks lõhketöödega kaasnevate maavõngete võimaliku mõju hindamisel, mille kohaselt on hoonetele tekkivad kahjud välistatud.

6.4.2. Ehitistele ohutud laengumassid

Määruses nr 49 on toodud maksimaalse seismiliselt ohutu laengu arvutusvalem:

=

2 ∙ 2,7

2 [6], kus

Qmaks – maksimaalne laengumass, kg; vmaks – tundlikule objektile lubatav maksimaalne võnkekiirus, cm/s. r – kaugus lõhkemiskohast hoitava objektini, m; K – pinnase seismilisuse tegur (kaljupinnase puhul minimaalne 200 ja maksimaalne 300).

Pinnase seismilisuse tegur sõltub tundliku objekti aluspinnasest, seejuures eristatakse minimaalset ja maksimaalset väärtust. Minimaalväärtust kasutatakse kuival perioodil, maksimaalväärtust vihmasel ja suurveeperioodil ning aastaringsel töötamisel. Kuna Karinu IV karjääris toimub kaevandamine, sh lõhkamine aastaringselt, on edaspidises arvutuses kasutatud maksimaalväärtust K = 300 (võrdluseks on arvutatud laengumassid ka seismilisuse teguri minimaalväärtusel K = 200, mis võiks ilmestada olukorda suvisel ajal). Vastavalt eeltoodud valemile 6 ning tabelis 6.4.4. esitatud andmetele on tabelis 6.4.5 leitud ohutud lõhkelaengud erinevatel kaugustel, arvestades lähimate hoonete kaugusi taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri piirist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

96

Tavapärase praktika kohaselt kasutatakse karjääris lõhkamisel lühiviitlõhkamist (viitesamm vähemalt 50 ms), kus gruppidena paiknevad lõhkelaengud lõhatakse viidetena. Viitegruppide omavaheline ajaline viide võimaldab lõhkeimpulssidel omavahel kustuda ning seeläbi maavõnkeid ja nende levikut vähendada. Juhul kui lõhketöödel kasutatakse väiksemaid viitesamme, tuleb arvutuslik seismiliselt ohutu ühes viitegrupis olev laeng jagada parandusteguriga, mille väärtus on:

-1,2 kui viitesamm on 35...50 ms; -1,4 kui viitesamm on üle 25...35 ms; -1,5 kui viitesamm on alla 25 ms.

Tabel 6.4.5. Ohutud lõhkelaengud Karinu IV karjäärile lähimate hoonete ja ehitiste suhtes keskmise tugevusega pinnase puhul

Objekt

Hoone

Vähim kaugus lõhkekohani

d, m

Viitegrupi maksimaalne laengumass Qmaks, kg

Kmin = 200 (võrdluseks

kuivades oludes)

Kmax = 300 (soovituslik kasutada

aastaringsel lõhkamisel)

Nuutre Eluhoone 485 323,8 143,9

Kuur 490 329,8 146,6

Kairi Eluhoone 135 18,9 8,4

Kõrvalhoone (2 tk) 120 9,9 4,4

Mäetipi Eluhoone 310 131,1 58,3

Kõrvalhoone (2 tk) 330 104,3 46,4

Tooma Eluhoone 355 175,6 78,0

Laut 350 118,3 52,6

Madise

Eluhoone 380 202,3 89,9

Tall 365 186,1 82,7

Küün 350 170,4 75,7

Ait 400 224,4 99,7

Savitamme

Eluhoone 410 235,7 104,8

Majandushoone 390 148,1 65,8

Majandushoone 440 187,8 83,5

Pinnase seismilisuse maksimaaltegurist ehk konservatiivselt lähtudes oleksid viitelaengu lubatud massid lähimate hoonete suhtes >46 kg, välja arvatud karjäärile lähima majapidamise (Kairi) suhtes, mille puhul oleksid lubatud laengud 8,4 kg eluhoonele ja 4,4 kg kõrvalhoonetele. Seismilisuse teguri minimaalväärtuse korral kujuneksid lubatud viite laengumassid enam kui kahekordseks. Maavõnked levivad maapinna kõikides kihtides, nii aluskivimis kui Kvaternaarisetetes. Aluskivimis on levimiskiirus suurem ning võnked avalduvad esimesena, avaldudes valdavalt vertikaalsuunaliselt. Pinnase kaudu levivad maavõnked jõuavad objektini mõnevõrra hiljem, sest maavõngete levimiskiirus ülemistes pinnasekihtides on aeglasem. Pinnasekihi kaudu mõjutavad maavõnked

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

97

hoonete seinu peamiselt ristisuunaliselt. Samas mõjutavad maavõngete pinnases levimist ka mitmesugused katkestused ja takistused levimise teekonnal (maapinna reljeef, kraavid, vooluveekogud), mistõttu levimise täpset ulatust ei ole võimalik prognoosida. Taotletavale Karinu IV karjääri mäeeraldisele lähimate hoonete ohutud kaugused ja laengumassid on toodud joonisel 6.4.1.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

99

6.4.3. Kasutatavad lõhkelaengud

Taotletavas Karinu IV karjääris on geoloogilise uuringu (peatükk 4.2) kohaselt maavara kasuliku kihi keskmine paksus 7,5 m, mida on tehniliselt otstarbekas lõhata ühe astanguga. Kavandatava tegevuse kohaselt alandatakse põhjavee tase kasuliku kihi lamamini ja lõhkamine toimub vee peal. Lõhatava astangu kõrguse kaudu saab leida praktikas (lõhketööde projektides) kasutatavad laengumassid ning võrrelda neid lubatavate laengumassidega Karinu IV karjääri tingimustes.

Eeldades, et ühes viites lõhatakse üks laenguauk, on arvutuseks valitud järgmised parameetrid:

- kasuliku kihi paksus, h = 7,5 m; - lõhkelaengu läbimõõt, d = 83 mm = 0,083 m; - topise pikkus, 15 x d ehk 15 x 0,083 = 1,25 m; - ülepuure, 8 x d ehk 8 x 0,083 = 0,66 m; - veepealse lõhkeaine (EXAN) mahumass ρ = 850 kg/m3.

Lõhkeainega täidetava laenguaugu pikkus l (m) on leitav valemiga:

= ℎ − (15 − 8) [7],

mille järgi l = 6,92 m.

Lõhkeaine mass Q (kg) ühes laenguaugus on leitav järgnevalt:

= ∙ (

2 )

2

∙ ∙ [8],

Arvutuste kohaselt oleks kasuliku kihi ühe astanguga lõhkamisel vajalik viitelaengu suurus Q7,5m = 31,8 kg. Alternatiivselt on võimalik lõhata ka kahe astanguga, kus astangute kõrgused jaguneksid näiteks ~4,5 m ja ~3 m. Sellisel juhul oleks eeltoodud arvutuste kohaselt vajalik viitelaengud vastavalt Q4,5m = 18,0 kg ja Q3m = 11,1 kg. Eeltoodud väärtused kehtivad juhul, kui lõhkamine toimub süsteemis üks laenguauk/üks viide. Olukorras, kus lõhatakse mitu laengut samas viitegrupis, tuleb väärtused jagada vastavalt korraga plahvatavate laengute arvuga.

Võrreldes saadud tulemust varasemalt lähimatele hoonetele leitud ohutute laengumassidega (Tabel 6.4.5), selgub et karjääris suurima astangu lõhkamiseks vajalik viitelaengu mass (31,8 kg) on väiksem lähiümbruses paiknevatele elu- ja kõrval- hoonetele lubatud laengumassidest (>46 kg), välja arvatud Kairi kinnistu hoonete puhul. See tähendab, et kasulikku kihti Karinu IV karjääris on võimalik ohutult lõhata ühe astanguga hoonete vastupanuvõimet ületamata ja negatiivseid mõjusid vältides. Eeltoodu tugineb pinnase seismilisuse teguri maksimaalväärtusel (Kmax = 300), mida on soovituslik kasutada aastaringsel lõhkamisel. Pinnase seismilisuse minimaalteguri (Kmin = 200) puhul on erinevused enam kui kahekordsed ning neid siinkohal eraldi välja tooma ei hakata. Samuti, kui lõhatakse kasulik kiht mitme astanguga, on laengumassid väiksemad ja negatiivsed mõju välistatud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

100

Kairi kinnistul paikneva elu- ja kõrvalhoone suhtes lubatud laengumassid on suhteliselt minimaalsed (vastavalt 8,4 kg ja 4,4 kg), mistõttu seab see piirangud lõhketööde teostamisele mäeeraldise loodeosas. Sedavõrd väikeste viitelaengu massidega lõhkamise teostamine ei ole otstarbekas, mistõttu tuleb antud asukohas maavara raimata mehaaniliselt hüdrovasaraga. Võttes aluseks konservatiivse lähenemise (Kmax = 300), kujuneks arvutuslikult ohututeks kaugusteks antud hoonete suhtes vähemalt ~280 m ühe astanguga lõhkamisel ja ~220 m kahe astanguga lõhkamisel. Seega tuleb maavara raimamisel lõhketöödega Kairi kinnistul paiknevate hoonete suhtes lähemal kui 280 m ühe astanguga lõhkamiselt üle minna kahe astanguga lõhkamisele ning lähemal kui 220 m raimata maavara mehaaniliselt. Graafiliselt on vastavad kaugused kujutatud eeltoodud joonisel 6.4.1. Sõltuvalt mäetööde lähenemisest mäeeraldise loodenurgale on joonisel toodud ka vastavad kaugused lääne- ja põhjapiiril.

Kavandatava tegevuse kohaselt alustatakse mäetöödega tõenäoliselt karjääri lõunaosast ning liigutakse põhja suunas. See tähendab, et lõhketöödega alustatakse lähimatest hoonetest kaugemal ning liigutakse järk-järgult lähemale, mis võimaldab teostada seiret ja analüüsida maavõngete levimist kohapealsetes geoloogilistes tingimustes. Samuti on mäetöödega karjääri põhjaossa jõudmisel välja kujunenud lõhkamise tehnoloogilised aspektid, võimaldades rakendada parimat praktikat.

Eeltoodud arvutused on teoreetilised ning täpsustuvad praktikas lõhkajate poolt koostatavas lõhketööde projektis. Seetõttu võivad ka vajalike lõhkelaengute suurused vastavalt lõhkeskeemi tehnilisele lahendusele ja kohapealsetele tingimustele muutuda. Samuti võib mäetööde käigus selguda, et mäetehnilistes tingimustes on vajalik lõhketöid teostada kahe astangu asemel ühe astanguga või on otstarbekas kasutada lõhketööde asemel mehaanilist raimamist laiemalt kui KMH aruandes välja pakutud ulatuses. Igal juhul koostatakse enne lõhketööde läbiviimist lõhketööde projekt, kus on toodud täpsed tingimused ning see kooskõlastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Lõhketööde lähenemisel majapidamistele on võimalik teostada mõõtmised hoonete vundamentidel, et veenduda KMH aruandes prognoositud võnkekiiruste väärtustes. Lubatud suurimate võnkekiiruste väärtuste ületamisel tuleb muuta lõhketööde parameetreid või kasutada alternatiivset raimamismeetodit.

6.4.4. Lõhkamise õhulööklaine ja laialipaiskuvad kivimikillud

Karjääris lõhkamisel paiskuvad lõhatavalt alalt kivimikillud õhku vähesel või rohkemal määral. Kivimikildude laialipaiskumise kaugus sõltub teostatava lõhketöö liigist. Karjääris viiakse lõhketöid läbi lõhkeaugumeetodi kohaselt, mille määruses nr 49 sätestatud ohuala laialipaiskuvate kivimikildude järgi on 200 m. Antud ohualasse Karinu IV lubjakivikarjääri ümbruses ühtegi majapidamisest ega hoonet ei jää. Arvestades, et mäeeraldise loodeosas on vajalik üle minna mehaanilisele raimamisele vähemalt 220 m kaugusel Kairi kinnistu hoonetest, ei paikne ka need hooned ohualas. Lõhketööde

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

101

läbiviimise ajaks Karinu IV karjääris on ohutuse tagamiseks vajalik tõkestada liikumine Türje – Karinu teel. Juhul kui lõhkamisest peaks paiskuma suuremad kivimikillud väljapoole karjääriala, korjatakse need vahetult peale lõhketööd kokku.

Lõhketöödega kaasnev õhulööklaine tekib lõhkeaine plahvatusega kaasnevate gaasidega. Sõltuvalt lõhkeaine kogusest, lõhkamismeetodist ja teistest lõhketööde parameetritest kaasneb õhulööklainega ülerõhk, mis võib tekitada kahjustusi hoonetele ja inimestele. Vastavalt määrusele nr 49 on teada, et kui süvislaengus ületab topise pikkus 15-kordset lõhkeaugu läbimõõtu, ei ole õhulööklaine ohtlikku mõju vaja arvestada. Eestis teostatava lõhketööde praktika kohaselt on karjäärides lõhkamisel nimetatud tingimus täidetud (üldjuhul ka varuga), mistõttu õhulööklaine mõju antud KMH aruandes ei käsitleta.

Kokkuvõtvalt võib eeldada lõhketöödega kaasnevat vähest negatiivset mõju ümbritsevatele tundlikele objektidele.

Kavandatava tegevusega kaasneva lõhketööde mõju on 1-alternatiivi puhul

hinnatud väheselt negatiivseks (hindepall „-1“), sest lõhketöid on lähimate

tundlike objektide puhul võimalik läbi viia ohutult ning lähimad hooned asuvad

piisaval kaugusel. 0-alternatiivil kavandatavat tegevust ellu ei viida ning lõhketöid

ei toimu (hindepall „0“).

6.5. Mõju infrastruktuurile ja liiklusohutusele

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär paikneb Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas, kus materjali väljavedu toimub mööda väljakujunenud väljaveoteed läbi olemasolevate Karinu karjääride. Juba välja ehitatud väljaveoskeem läbib Karinu II lubjakivikarjääri põhjapoolset lahusala, kus on loode-kagu suunaline asfalteeritud karjääritee. Karjääril on juurdepääs mööda Jootme-Koeru teed (tee nr 15151) Järva- Jaani - Pikevere - Ebavere kõrvalmaanteele (tee nr 15127). Sealt transporditakse toormaterjal omakorda mööda Puhma-Pikevere kõrvalmaanteed (tee nr 17131) ja Kapu-Rakke-Paasvere kõrvalmaanteed (tee nr 15124) karjäärist ~20 km kagusuunda Rakke alevis asuvasse Rakke lubjatehasesse.

Selleks, et ühendada olemasolev teedevõrk ja kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär, rajatakse tee kavandatava Karinu IV karjääri teenindusmaal paljandatud lubjakivi astangule mäeeraldise idapiiri vahetusse lähedusse. Maapõueseaduse § 42 lõike 3 punkti 2 kohaselt on keskkonnaloa omajal loa alusel õigus eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide ja teede rajamiseks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

102

Karinu lubjakivikarjäärides lõpetatakse aktiivne maavara kaevandamine enne kui hakatakse kaevandama Karinu IV karjääris ja seetõttu ei suurene juba välja ehitatud väljaveoskeemil liiklusintensiivsus. Olemasolev skeem läbib Karinu lubjakivikarjääri põhjapoolset lahusala, kus on loode-kagu suunaline asfalteeritud karjääritee. Karjäärile on juurdepääs Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere kõrvalmaantee (tee nr 15127) kaudu, mida mööda transporditakse toormaterjal karjäärist 26 km kagusuunda Rakke alevis asuvasse Rakke lubjatehasesse. Samuti on võimalik rajada väljaveotee mööda mäeeraldisest idas asuvat Türje-Karinu teed (tee nr 7870072), mis suundub Järva-Jaani - Tamsalu - Kullenga kõrvalmaanteele (tee nr 15128).

Maavara väljaveoga seotud müratasemete ning tahkete osakeste kontsentratsioonidega seotud võimalikke mõjusid ja nende ulatusi on täpsemalt hinnatud ning analüüsitud peatükis 6.3.

Peamine mõju infrastruktuurile avaldub ümbruskonna teedele toodangu

transpordi kaudu, kuid arvestades et taotletavas Karinu IV karjääris ei kaevandata

maavara ega veeta valmistoodangut välja samaaegselt teiste Karinu maardla

karjääridega, siis ei suurene sellest tulenevalt liikluskoormus riigimaanteedel

võrreldes olemasoleva olukorraga. Kavandatava tegevuse (I-alternatiiv) mõju on

hinnatud väheselt negatiivseks (hindepall „-1“), 0-alternatiivil

kaevandamistegevusega taotletaval mäeeraldisel ei alustata ning lisanduv mõju

ümbritsevale infrastruktuurile puudub (hindepall „0“).

6.6. Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega

Kavandatava tegevusega on plaanis maavara kaevandamine, töötlemine ja ladustamine, seetõttu on Jäätmeseaduse §71 lõike 1 mõistes oht, et tekitatakse kaevandamisjäätmeid. Karinu IV lubjakivikarjääris kaevandamisel võib kaevandamisjäätmetena käsitleda mäeeraldiselt eemaldatavat ja teenindusmaal ladustatavat katendit ning lubjakivi töötlemisel tekkivaid jääke (lubjakivi sõelmed). Varasemalt ei ole taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris kaevandamist toimunud, samuti ei ole antud alal paiknenud muud tööstust. Küll aga kattub kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär kagus ~3 ha ulatuses kunagise Türje prügilaga. Järva valla jäätmekava 2018–2023 (koostatud 2018. a) järgi on Türje prügila olnud jäätmete ladestamiseks suletud ja korrastatud alates 01.01.2002. Antud dokumendi järgi on Türje prügila maa- ala kattunud rohttaimestikuga ning lisatud, et täiendavaid meetmeid ei ole ala korrastamiseks vaja kasutusele võtta. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse „Eesti Jäätmekäitluse ülevaade“ järgi (aasta 2000 seisuga) ladestati Türje prügilas segaolmejäätmeid mahus ~40 000 tonni. Saastunud maa-ala ei tohi võtta kasutusele enne kui saastus on likvideeritud, kuna tegevus võib ohustada keskkonda ja inimeste

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

103

tervist. Maavara kaevandamiseks vajalike ettevalmistustööde käigus tuleb alalt eemaldada kunagisse Türje prügilasse ladestatud jäätmed. Kuna prügilasse ladestati aastate jooksul nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid, tuleb kunagise Türje prügilaga kattuvat osa mäeeraldisest käsitleda kui saastunud pinnast. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis Euroopa komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (Jäätmeseaduse § 8).

Kuna täpselt ei ole teada, mis mahus ja milliseid ohtlikke jäätmeid on kunagises Türje prügilas ladestatud, tuleb esmalt läbi viia täiendavad reostusuuringud. Selleks tuleb tellida vastavat pädevust omavalt ettevõttelt või spetsialistilt reostusuuring ning uuringu lähteülesanne. Kinnitatud lähteülesande alusel viiakse läbi reostusuuringud ja koostatakse vastav aruanne. Reostuse tuvastamisel tuleb koostada saneerimiskava, mis annab juhised reostuse likvideerimiseks. Nii reostusuuringu lähteülesanne kui saneerimiskava on soovitatav enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsuse vastavate spetsialistidega. Peale saneerimiskava kinnitamist tuleb likvideerida reostus vastavalt kavas toodud juhistele. Jäätmete eemaldamise töö tuleb tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt, kellel on nende jäätmete käitlemiseks kehtiv keskkonnakaitseluba. Saastunud pinnase likvideerimisel on oluline tagada turvaline töökeskkond ning keskkonnaohutus. Samuti on likvideerimistööde ajal ohtlike ainete keskkonda levimise oht kõrgendatud, sest ohtlike ainete kättesaamiseks avatakse reostuskoldeid. Reostuse likvideerimisel on oluline tuvastada tööde piisavus kontrollproovi võtmise ja proovidest ohtlike ainete sisalduse määramisega. Proovivõtt ning objekti lõpetamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Lähim regionaalprügila, mis võtab vastu ohtlikke jäätmeid asub ~28 km kaugusel Väätsal.

Samuti tuleb mäeeraldiselt katendi eemaldamisel tähelepanu pöörata seal registreeritud võõrliikide vereva lemmmaltsa (I. glandulifera) ja Sosnovski karuputke (H. sosnowskyi) kolooniatele, et vältida nende liikide edasist levikut. Selleks ei tohi tööpiirkonda jäävatest kolooniatest viia pinnast ühest kohast teise, sest pinnas võib sisaldada seemneid ning tooks kaasa taimede leviku. Samuti kui koloonias töötatakse masinatega, tuleb need pärast koloonias töötamist puhastada, et ratastel ei viidaks seemneid edasi. Peale vereva lemmmaltsa eemaldamist ei tohi taimi ka uude kohta vedada, kuna nad juurduvad uuesti. Mõlemal liigil on olemas ohjamis- ja tõrjumiskavad, mida tuleb koloonias töötamisel järgida.

Ülejäänud kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel ei ole olnud muud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Seega kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist eemaldatav katend on saastumata pinnas ja nimetatud kaevandamisjäätmed on käsitletavad tavajäätmetena (ei kuulu ohtlike jäätmete hulka). Jäätmeseaduse § 21 lõikes 1 on toodud jäätmetekke vältimise üldnõuded, mille järgi tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Antud paragraafi lõike 2 järgi tuleb rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

104

suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Lisaks tuleb rakendada säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid, sealhulgas kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad, parandatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. Samuti vältida kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist. Jäätmeseaduse § 22 järgi on jäätmetekke vältimine asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks.

Enne kaevandamise alustamist eemaldatakse mullakiht ja ülejäänud katend buldooseri ja ekskavaatoriga. Mäeeraldiselt eemaldatud katend paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkkevallid. Ülejäänud katend ladustatakse eraldi (peatükk 5.1). Katend eemaldatakse mäeeraldiselt järk- järguliselt vastavalt mäetööde edenemisele.

Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu – õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on saastumata materjaliga. Katendi keskmine tüsedus mäeeraldisel on ~3,6 m, millest ~3,3 m ehk 581 000 m3 moodustab kasvukiht. Kasvukihti saab kasutada karjääri bioloogilisel korrastamisel, seega ei käsitleta kasvukihti võimalike jäätmetena. Kooritud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa piires. Jäätmeseaduse §352 lõike 6 kohaselt loetakse katendi puistangud B-kategooria jäätmehoidlateks juhul, kui materjali on ladestatud üle kolme aasta. Kui materjal kolme aasta jooksul peale tekkimist kasutust ei leia, on katendi korral tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk (kood 01 01 02). B-kategooria ehk mitteohtlikust jäätmehoidlast on välistatud õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee- erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest katendi vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1–3 kuu jooksul. Vallid likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel tekkinud süvendi tagasitäitmisel. Jäätmeseaduse § 73 lõikest 5 ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lähtuvalt ei ole jäätmeluba nõutav, kui tavajäätmeid kasutatakse teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel.

Mäeeraldiselt eemaldatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Lubjakivi töötlemisel tekkivate sõelmete puhul on tegemist kindla kvaliteediga materjaliga, mis ladustatakse nagu teised killustiku fraktsioonid. Juhul kui ladustatud 0–4 mm peenfraktsiooni ei suudeta turustada või kasutada ala korrastamisel 3 aasta jooksul peale seda, on nende puhul tegemist kivilõikamisel ja -saagimisel

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

105

tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Juhul kui eelkirjeldatu rakendub, siis on sõelmete puistangute korral tegemist B kategooria jäätmehoidlaga.

Arendaja plaanib Karinu IV lubjakivikarjääris jätkata sama töötlemistehnoloogiaga kui olemasolevates Karinu karjäärides, kus lõhatud lubjakivi töötlemisel killustikuks tekivad sõelmed ehk peene materjal läbimõõduga 0–4 mm. Senine praktika Karinu lubjakivikarjäärides näitab, et sõelmeid tekib ~30 % kogu töödeldavast kaevisest. Lubjakivi kaevandamisel 50 000 m3

aastas tekib vastavalt ~15 tuh m3 peenfraktsiooni aastas. Kavandatava tegevusega plaanitakse sõelmeid kasutada karjääri põhja täiteks, mis tagab selle kuivuse aastaringselt. Samuti saab sõelmeid kasutada müratõkkevallide rajamisel ja karjääri vertikaalsete nõlvade kujundamisel, samuti hilisemal karjääri korrastamisel. Seega kavandatava tegevusega tekkinud jäätmetega korrastamisel keskkonnariski ei kaasne.

Olmejäätmeid tekib karjääri töös väga väikeses mahus. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse remonditöökodades, mistõttu ohtlike jäätmete teke karjääris on ebatõenäoline. Kõik tekkivad jäätmed kogutakse eraldi kokku ning antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele.

Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele kooritakse saastunud pinnas koheselt ning naftasaadustega reostunud pinnas antakse üle vastavat luba omavale ohtlike jäätmete käitlejale. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku ning antakse üle vastavat luba omavale ohtlike jäätmete käitlejale.

Teataval määral võib jäätmeid tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel (kulunud rehvid, masinate varuosad jms), kuid need tuleb käidelda vastavalt nõuetele ning anda üle vastavat jäätmekäitlemise keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Tulenevalt lubjakivi kaevandamisega tekkivatest kaevandamisjäätmetest, mis

jäätmeseaduse mõistes on kõrvalsaadused ja ka keskkonnale inertsed

mitteohtlikud jäätmed, ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele

märkimisväärset negatiivset mõju. Võimalike kaevandamisega kaasneda võivate

ohtlike jäätmete nagu õli ja kütuse sattumine keskkonda on vähetõenäoline, kuid

ohu realiseerumisel on arendajal tegevusprotokoll, kuidas ohtlikud jäätmed

kiirelt keskkonnast eemaldada ning edasisele käitlusele suunata. Samuti

eemaldatakse kaevandustegevuse eeltööde käigus keskkonnast endise Türje

prügila ja kahe võõrliigi seemnetega saastunud pinnas, mis on positiivse mõjuga.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

106

Kavandatava tegevuse (I-alternatiiv) vähene negatiivne ja vähene positiivne mõju

tasakaalustavad üksteist, mistõttu kokkuvõtvalt mõju puudub (hindepall „0“). 0-

alternatiivil kaevandamistegevusega taotletaval mäeeraldisel ei alustata ning risk

jäätmete tekkeks puudub (hindepall „0“).

6.7. Võimalikud keskkonnaavariid

Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamise tõttu tekkida võivad keskkonnaavariid võib jaotada lubjakivikarjääri sees ning selle ümbruses toimuvateks avariideks. Keskkonnareostuse võivad põhjustada karjääris masinate kasutamisel ja hooldamisel pinnasesse sattunud ja seeläbi vette imbunud naftaproduktid (kütus, õli, määrdeained). Lubjakivi pealmise kihi filtratsioonimoodul on 10...50 m/ööp (Perens & Vallner, 1997), mistõttu levib see kiiresti ja selle kohene lokaliseerimine on võrreldes muude pinnastega eriti oluline. Juhul kui määrdeõli või kütus peaks vette lekkima, võib reostus lubjakivilõhede kaudu kanduda põhjavette ning edasi looduslikesse veekogudesse, mõjutades seeläbi sealset elustikku. Potentsiaalselt mõjutatud on nii Karinu järved kui karstinähtuste tõttu ka põhjavesi. Põhjaveeressursi reostumine halvendab selle kättesaadavust ja kvaliteeti kohalike inimeste jaoks. Seetõttu tuleb lubjakivikarjääris tekkinud reostus koheselt lokaliseerida ja likvideerida, kasutades operatiivseid leevendusmeetmeid.

Karjääris tegutsemisel tuleb järgida ohutusnõudeid, mis tuuakse välja kaevandamise projektis maavara kaevandamise loa saamisel. Keskkonnaavariide vältimiseks tuleb enne masinatega tööle asumist veenduda nende korrasolekus. Samuti tuleb karjäärialale rajada spetsiaalne hooldusplats, kus toimub masinate tankimine, kus on võimalik teostada masinatele perioodiliselt hooldust ning tehnilist kontrolli. Mehhanismide kütuse tankimine ja hooldus teostatakse vastavalt kohandatud platsidel. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjäärialal ei tehta. Hooldusplats peab olema varustatud õli kogumise ja reostustõrjevahenditega (näiteks universaalne absorbent, absorbeeriv matt, õlipüünised jms) väiksemate reostuste omal jõul kiireks koristamiseks või neutraliseerimiseks. Suurema reostuse korral, kui reostust ei ole võimalik omal jõul likvideerida, tuleb valgunud kütuse või määrdeaine vms voolamine koheselt peatada ja Päästeametit tekkinud olukorrast teavitada. Reostunud pinnas ja reostustõrjevahendid tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluse keskkonnaluba omavale isikule. Reostumise järgselt tuleb võtta analüüsid naftasaaduste määramiseks karjääri lamami setetest, karjääri kogunenud vihmaveest ning reostuse iseloomust lähtuvalt ka lähimatest kaevudest. Karjääris tegutsemisel tuleb järgida ka muid ohutusnõudeid, mis tuuakse välja kaevandamise projektis.

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär kattub kagus ~3 ha ulatuses kunagise Türje prügilaga (prügila kood: 2341 02), mis Järva valla jäätmekava 2018–2023 (koostatud 2018. a) andmetel on alates 01.01.2002 jäätmete ladestamiseks suletud, korrastatud ja

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

107

kattunud rohttaimestikuga. Enne edasisi vajalikke ettevalmistustöid tuleb alalt eemaldada kunagisse Türje prügilasse ladestatud jäätmed. Suletud ja korrastatud prügila avamisel ja ladestatud materjali teisaldamisel on potentsiaalne oht, et ladestatud jäätmete ja nende laguproduktide transpordil võib keskkonda sh pealmise lubjakivikihi kaudu põhjavette imbuda elusloodusele (sh põhjavett tarbivatele inimestele) potentsiaalselt kahjulikke aineid, mistõttu tuleb tarvitusele võtta tehnilised abinõud reostuse vältimiseks. Suletud prügila lahtikaevamisel tuleb määrata selles sisalduvad jäätmeliigid koos vastava koodinumbriga ning üle anda vastavat jäätmekäitlemise keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Sarnane jäätmete likvideerimise vajadus oli 2021. aastal Urge kruusakarjääri puhul (Purre ja Uppin, 2021), mille ohutu jäätmehalduse tagamiseks ja kontrollimiseks koostati asjakohane seirekava (Uppin jt, 2021).

Lähim ohtlik ettevõte on 3 km kaugusel edelas Järva-Jaanis paiknev OÜ Airok Orina vedelgaasipaigaldis, kuid selle 400 m raadiusega ohuala kavandatava Karinu IV karjäärini ei ulatu. Lubjakivikarjääris on potentsiaalselt süttivat ja põlevat materjali vähe, mistõttu on sealt lähtuv tuleoht ebatõenäoline. Samuti on ebatõenäoline tekkinud põlengu kandumine väljapoole lubjakivikarjääri territooriumi.

Vaatamata ettevaatusabinõudele ei ole õnnetusjuhtumite ja keskkonnaavariide

esinemine täielikult välistatud, mistõttu kavandatava tegevusega (I-alternatiiv)

võib kaasneda nõrgalt negatiivne mõju keskkonnaavariide seisukohast (hindepall

„-2“). 0-alternatiivil kaevandamisega taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris ei

alustata, millega on võimalikud keskkonnaavariid välistatud (hindepall „0“).

6.8. Kliimamõju

Kuna üksikprojekti mõju kliimale, sh pikaajalise temperatuuri- ja sademeterežiimi ning teiste kliimakarakteristikute muutusele regionaalsel või globaalsel tasandil on tuvastamatu, sest kliimamuutus toimub paljude emissiooniallikate koosmõjul, taandatakse kliimamõju hindamine erinevate keskkonnamõju hindamise juhendite kohaselt (European Commission, 2013; Põder, 2017) kavandatava tegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside (KHG) heite hinnanguks. KHG heite hindamisel on oluline tuvastada kõige suurema kliimamõjuga tegevused.

Maakasutuse muutusega nagu metsa raadamine ja kogu alalt pinnase (ja taimestiku) eemaldamine kaasneb karjääri alal biomassi poolt süsinikusidumise peatumine. Katendi koorimisel avanev lubjakivipaljand ja kaevandatav ning purustatav kivim on neutraalne ja KHG õhku ei paiska. Kavandatavale tegevusele eelnevalt on kogu alast (26,95 ha) metsamaa 20,75 ha ja põllumaa 6,2 ha, kusjuures pool metsamaast on kaetud segametsaga ja pool on raiesmik. Maakasutuse muutustega kaasnevate KHG

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

108

heitkoguste ja sidumise vähenemise arvutamisel kasutati Eesti kasvuhoonegaaside inventuuris (NIR 2023) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse aruandes „Kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete aruandluse arendus, 2022 a.“ (2023) toodud andmeid.

Maakasutuse muutusega kaasneva karjääri ja selle teenindusmaa süsinikusidumise kahanemise arvutuskäik on toodud alljärgnevas tabelis.

Table 6.8. Karinu IV lubjakivikarjääri maakasutuse muutusega kaasnev süsinikusidumine/heide

Maa kategooria

Pindala, ha

Eriheitetegur, t CO2 ekv ha aastas

CO2 Heide, t CO2 ekv aastas

Heide kokku 30 aasta jooksul,

t CO2 ekv

Metsamaa 20,75 -0,556 -11,536 -346,11

Rohumaa 6,2 -0,674 -4,18 -125,364

Kokku 26,95 - -15,716 -471,474

Kavandatava tegevusega kaasnev maakasutuse muutus toob kaasa KHG sidumise vähenemise ~16 tonni CO2 ekv. aastas ja kogu karjääri kasutusea perioodil ~471 tonni CO2 ekvivalendi võrra.

Eesti 2023. aasta riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCFi sektori ülevaate järgi oli Eesti metsamaa KHG koguheide 2021.a. 1 419 300 tonni ja põllumaa KHG koguheide 586 630 tonni CO2 ekvivalenti. 2022. aastal oli LULUCFi sektor kasvuhoonegaaside emiteerija netoheitega 339 290 t CO₂ ekvivalenti. 2022. aastal oli Eesti summaarne KHG heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorita oli heide 14,0 miljonit tonni CO2 ekv. Seega Karinu IV lubjakivikarjääri panus Eesti koguheitesse on marginaalsed 0,0001 %.

Purustatud lubjakivi veetakse Karinu IV karjäärist 26 km kaugusele Rakke lubjatehasesse suurte, üle 20-tonniste veoautodega. Arvestuslikult on kasutuses keskmiselt 5,2 veoautot tunnis ja veo maht 15 tuhat tonni kuus, mis teeb aastaseks veo mahuks 180 tuhat tonni. Transpordiga kaasneva KHG heite arvutamisel kasutati Kliimaministeeriumi poolt soovitatud KHG jalajälje hindamise juhendis toodud eriheitekoefitsienti, mis suurte diiselkütusel veoautode kasutamisel on 0,035 kg CO2 ekv.t tonn-kilomeetri kohta.

Lähtuvalt eriheitetegurist, veokaugusest ja arvestuslikust keskmisest veoste mahust on autotranspordi maksimaalne heitekogus aastas 252 CO2 ekv. tonni. Kogu karjääri 30 aasta tegevuse summaarne heitkogus, arvestades seda, et olemasolevast varust viiakse karjäärist välja 90 % ehk 1 287 tuhat tonni lubjakivi, on kokku 1801,8 CO2 ekv. tonni

Transpordist tulenev kasvuhoonegaaside heitkogus moodustas Eestis 2022. aastal 18,96 % kogu riigi heitkogusest (energeetikasektoris 22,47 %). 2022. aastal oli transpordisektori KHG heitkogus 2 644 590 CO₂ ekv t. Seega Karinu IV lubjakivikarjääri käitamisel lubjakivi transpordiga aasta jooksul kaasnev heide moodustab kogu Eesti transpordisektori KHG aastasest heitkogusest marginaalsed 0,0095 %.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

109

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub eelkõige maakasutuse muutmisega ning lubjakivi kaevandamisel, purustamisel ja tarbijani veol kasutatud kütuste põletamisega kaasnevate kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises.

Kohaliku tähtsusega planeeringud (Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ja kehtiv Järva-Jaani valla üldplaneering ning koostatav Järva valla üldplaneering) ei kajasta kliimavaldkonna eesmärke ning kavandataval tegevusel puudub kliimaeesmärkide osas nendega vastuolu.

Eestis prognoositud kliimamuutused on kirjeldatud aruandes “Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100” (Luhamaa jt., 2015) ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030“ (2017), mille kohaselt:

- Perioodiks 2041–2070 (võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000) prognoositakse aasta keskmist temperatuuri tõusu 2–2,6°C, seejuures on suurim temperatuuri tõus kevad- ja talvekuudel.

- Temperatuuri tõus põhjustab jää- ja lumikatte vähenemist, aprillis on lumikatte esinemine väga ebatõenäoline, märtsis jääks see reeglina alla viie päeva.

- Õhutemperatuuri tõus tingib 0-kraadiste päevade arvu tõusu ning jäitepäevade arvu kasvu. Vahemikus 2031–2050 jäitepäevade arvu kasv <9 päeva aastas.

- Maapinnale jõudev lühilaineline kiirgus väheneb 3–5 %, eelkõige talvekuudel, vähemal määral sügisel ja kevadel, suvel on muutus ebaoluline.

- Merejää. 2040 aastateks tüüpilisel talvel Läänemere jääga kaetus väheneb. Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus kahaneb kaks kuni kolm korda.

- Mudelid projitseerivad ekstreemsete sademete (üle 30 mm ööpäevas) juhtumite hulga suurenemist, kuid arvestades väga väikest esinemise tõenäosust enamuse osa aastast, on see oluline vaid suvel. Perioodil 2041–2070 suureneb aasta keskmine sademete hulk 10–14 %, eelkõige suvekuudel.

- Ekstreemsete tuulekiiruste projitseerimisel esineb suur määramatus. Suurim keskmise tuule kiiruse kasv on projitseeritud talvekuudel Läänemerel Botnia lahe, Soome lahe, Liivi lahe ja Eesti rannikumere kohal. Kohati on see rohkem kui 20 %. Ekstreemsete tuulekiiruste kohta tehtavaid prognoose ei peeta siiski piisavalt usaldusväärseteks, et neid kasutada.

- Tuule puhul viitab suurem osa allikaid keskmise tuulekiiruse kasvule talvel ja osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18 % ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Seevastu suvekuudel on üldiselt Läänemere piirkonnas prognoositud keskmise tuule kiiruse vähenemine, eriti mere lõunaosade ja maismaa kohal.

- Läänemere veetase tõuseb, kuid Eesti läänerannikul tasakaalustab selle jääaja jääkilbi kadumisest tingitud maapinna kerkimine. Lühiajalisi meretaseme tõuse ja üleujutusohtu rannikualadele võivad põhjustada tsüklonitega kaasnev veekerge (tormiajud) ning tugevast tuulest põhjustatud merevee kuhjumine rannikutsoonis koos lainetusega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

110

Rahvusvahelise Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) ja Rootsi Hüdrometeoroloogia Instituudi (SMH) avaliku andmebaasi (kohapõhine prognoos kõige karmima (RCP 8,5) stsenaariumi kohaselt Jalalõpe kandis perioodiks 2041–2070 (Karinu IV lubjakivikarjääri kasutusea lõpuks) aastakeskmine õhutemperatuur kasvab +2 kraadi, aastakeskmine sademete hulk kasvab +10 %, aastakeskmine õhuniiskus kasvab +4 %, aastakeskmine mullaniiskus väheneb - 1 % ja vee äravooluhulk kasvab +12 % võrreldes tänasega. Need muutused ei mõjuta kavandatavat tegevust sellisel määral, mis nõuaksid kliimamõjusid leevendavate meetmete rakendamist.

“Kliimapoliitika põhialused 2050” kohaselt on Eesti pikaajaline siht vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 % võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Teetähisteks on ka aasta 2030, milleks soovitakse vähendada KHG heidet 70 % ja aasta 2040, milleks soovitatakse vähendada KHG heidet 72 % võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär ei erine oma kasvuhoonegaaside heidetelt teistest lubjakivikarjääridest. “Kliimapoliitika põhialused 2050” asjakohased valdkondlikud poliitikasuunised koos kavandatava tegevuse seosega on toodud järgnevalt:

- Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste planeerimisel ning tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest. Soodustatakse tööstussektori, sealhulgas otseselt seotud äri- ja teenindussektori ettevõtete paiknemist energia tootmisüksuste läheduses ning suurtarbijate ja tootjate võrguga liitumist soodustava õigusliku keskkonna kujundamise kaudu. Tähtis on vähendada energia ülekandel tekkivate kadude osakaalu majanduslikult põhjendatud tehnilise miinimumini. Kavandatava lubjakivikarjääri materjal transporditakse ~23 km kaugusel asuvasse Rakke tehasesse, mis hoiab toodangu transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heite madalana. Kuna toodangu transpordib karjäärist arendaja, siis on transpordist tulenev kasvuhoonegaaside heitkogus varasemalt arvutatud (vaata lk 104)

- Tööstuslikes protsessides soodustakse valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist. Tööstusettevõtetes soodustatakse ressursside tõhusamat kasutamist kogu tootmistsüklis. Õigusnormide abil motiveeritakse tööstust kasutama valdavalt vähese süsinikuheitega kütuseid ja tootmissisendeid. Arendaja kasutab tänapäevaseid nõuetele (sh CO2 eriheide) vastavaid karjäärimasinaid.

- Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala. Väärtusliku mullastikuga põllumaa kasutusest väljalangemist või selle pindala vähenemist, näiteks maa katmist ehitiste või rajatistega, piiratakse õigusaktidega. Väärtuslikke põllumajandusmaid käsitlevad riiklikud õigusaktid ei ole siiski veel jõustunud. Kavandatava lubjakivikarjääri teenindusmaast moodustab ~20,6 % põllumaa, millest enamus asub katastriüksusel Muru- Marguse (katastritunnus: 25702:002:0081) ning kattub erinevate planeeringute põhjal ka väärtusliku põllumaana määratletud alaga. Järvamaa

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

111

maakonnaplaneeringu ruumilise arengu eesmärgina on välja toodud väärtusliku põllumajandusmaa säilimise tagamine. Samuti on kehtiva Järva-Jaani valla üldplaneeringu üheks eesmärgiks väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. Koostatava Järva valla üldplaneeringu ruumilise arengu eesmärgina on märgitud tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus ja ressursi säilimine.

- Soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende. Taotletava karjääri puhul on metsamaad, mis on erinevas arenguklassis ja pooles ulatuses raiutud, ligikaudu 20,75 ha, mis on vaja karjääri rajamiseks raadata. Seega on raadatava metsamaa osakaal (~28,5 %) küllaltki väike ning ei oma olulist mõju kliimaeesmärkide täitmise saavutamiseks.

Seega ei lähe kavandatav tegevus otseselt vastuollu “Kliimapoliitika põhialustega aastani 2050”, va põllumajandusmaid puudutav.

Lisaks siseriiklikele eesmärkidele tuleb arvestada ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega, mille kohaselt tuleks aastaks 2030 vähendada KHG netoheidet 55 % võrra võrreldes 1990. aastaga ning aastaks 2050 tagada kliimaneutraalsus. Taotletava tegevuse kliimamõju on väike ning ei oma olulisust antud Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisse.

Kokkuvõttes võib järeldada, et Kesk-Eesti alale prognoositud kliimamuutused on

küll kiiremad kui üleilmselt keskmiselt, kuid kavandatava tegevuse enda

haavatavus kliimamuutuse mõjule on vähene. Samuti ei ole põhjust eeldada, et

kliimamuutuste mõju võiks koostoimes kavandatava tegevusega oluliselt

suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Kavandatav tegevus vähendab

maakasutuse muutumise tõttu kasvuhoonegaaside sidumist ning nende heide

suureneb materjali transpordi tõttu, ent kavandatava tegevuse ruumiline ulatus

on väike. Kokkuvõttes on kavandatava tegevuse (I-alternatiiv) tõttu mõju kliimale

hinnatud väheselt negatiivseks (hindepall „-1“). Kaasnevat negatiivset mõju saab

vähendada hilisema kaevandatud ala korrastamisega. Kui kavandatava

tegevusega taotletaval mäeeraldisel ei alustata (0-alternatiiv), säilib olemasolev

olukord, kus osa alast on väärtuslik põllumaa ning metsamaad, mis on erinevas

arenguklassis, kuid pooles ulatuses raiutud (hindepall „0“).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

112

6.9. Mõju maastikule ja mullale

Maavara kaevandamise luba taotletakse 30. aastaks. Maavara kaevandamisega kaasneb paratamatult maastiku täielik muutumine kaevandatud alal ja koos sellega muutub ka lähiümbruskonna maastikuilme. Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel kasvab osaliselt segamets, mis on erinevas arenguklassis ja ~50 % ulatuses raiutud 2019.-2020. aastal. Mäeeraldise edelaosa kattub põllumaaga. Sarnane on ka taotletava mäeeraldise lähiümbrus, kus põllumaad vahelduvad metsamaadega, mida on erinevatel aegadel raiutud.

Maapinna reljeef mäeeraldisel on tasane, tõusuga lääne suunas, jäädes abs kõrguste vahemikku 100–105 m. Mäeeraldisel puuduvad kaitsealused loodus- ja kultuuriobjektid, kuid lubjakivikaevanduse rajamise kõige otsesem mõju maastikule on taimkatte, sh puude eemaldamine ning olemasolevate pinnavormide kadumine kavandatava karjääri alalt. Samuti kaovad kavandatava tegevuse käigus lisaks olemasolevatele maastikuvormidele ja looduskeskkonnale ka muud objektid, nt vana Türje prügila. Eelpool nimetatust tulenevalt toimub oluline muutus maakasutuses: põllu- ja metsamaa asendub mäetööstusmaaga, mille hulka kuulub lubjakivikarjääri süvend. Süvendi perimeetrile rajatakse vajadusel pinnasvall. Mäeeraldise teenindusmaale rajatavad müratõkkevallid mõjutavad samuti visuaalset maastikupilti. Mäeeraldise piiridel jäetakse nõlvatervikutes vajalikus ulatuses maavaravaru kaevandamata, et tagada naaberkinnistute maapinnatugi ning vältida varingute ohtu.

Mõju maastikule on suurim aktiivse kaevandamistegevuse ajal. Hilisema korrastamise käigus taastatakse kaevandamisega hõlmatud maa-ala avalik kasutusvõimalus. Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri korrastamissuundadeks on maa-ala kujundamine veekoguks ja metsamaaks. Karinu IV lubjakivikarjääri alale kujuneva veekogu pindalaks on ~16,3 ha. Seeläbi mitmekesistab mäeeraldise korrastamine piirkonna maastikupilti ja läbi selle on võimalik korrastatud karjääri ka peale kaevandamistegevust sihipäraselt kasutada.

6.9.1. Väärtuslik põllumaa

Osa kavandatavast karjäärist on põllumaa, mis jääb osaliselt Järvamaa maakonna- planeeringus märgitud väärtuslikule põllumajandusmaale (joonis 4.6.3). Kavandatava karjääri teenindusmaast jääb põllumajandusmaale ~6,2 ha ja mäeeraldisest ~1,8 ha. Seega kattub otseselt kavandatava kaevandustegevusega ~1,8 ha väärtuslikku põllumaad. Ülejäänud 4,4 ha põllumaad jääb kavandatava karjääri teenindusmaale. Maapõueseaduse § 42 lõike 3 punkti 2 kohaselt on keskkonnaloa omajal loa alusel õigus eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide ja teede rajamiseks. Seega on oht, et kavandatava tegevusega hävib kogu kavandatava karjääri teenindusmaale jääv põllumaa.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

113

Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus on toodud, et kõik väärtuslikud põllumaad säilitatakse. Samuti tuuakse välja külad, kus põllumaid säilitatakse, ning selles nimekirjas on Jalalõpe küla, kus kavandatav karjäär asub. Koostatavas Järva valla üldplaneeringus kattub kavandatava karjääri teenindusmaa planeeritud väärtusliku põllumajandus- maaga. Väärtuslike põllumajandusmaadena on määratud põllumassiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 41 hindepunkti (Eesti keskmine kaalutud boniteet)7 ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusalale. Maa-ameti mullastiku teemakaardi järgi jääb taotletava mäeeraldise teenindusmaaga kattuva väärtusliku põllumaa perspektiivne boniteet 48–60 vahele.

Eesti muldade regionaalse jaotuse põllumajandusliku kasutamise järgi jääb kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär Kesk-Eesti leostunud ja leetjate muldade valdkonda, mis on Eesti viljakaimate muldade piirkond (Astover, 2005). Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjääri teenindusmaa koos mäeeraldisega kattuva põllumaa lõimise järgi on antud alad peamiselt head põllutüübilised haritavad maad, millel on universaalse kasutussobivusega mullad. Osalt jäävad nimetatud kattuvale alale ka põllutüübilt keskmise väärtusega haritavad maad.

Väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse muutumise olulisus ja selle põhjendatus sõltuvad mitmetest keskkonna-, majanduse ning sotsiaalsetest teguritest. Samuti avalduvad nimetatud mõjud paljudes erinevates elulistes valdkondades. Seetõttu on põllumajandusliku maakasutuse, eriti väärtusliku põllumaa, muutuste analüüsimisel vaja arvestada eri tegurite koostoimega, käsitledes samaaegselt vett ja toitu puudutavat, erinevate ressursside kasutamise ning kliimamuutuste seoseid jätku- suutliku arengu saavutamiseks.

Järvamaa maakonnaplaneeringus on toodud, et üldjuhul tuleb säilitada põllu- majanduslik maakasutus, kuid välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate Maavarade registris (EGT, 2025) arvel olevate maavarade kaevandamist. Arvestades, et Järvamaal on Eesti viljakaima mullaga põllumaad ja kavandatava karjääriga kattuva väärtusliku põllumaa pindala on ~6,2 ha (~8,4 % Karinu IV karjääri ümbritsevast väärtuslikust põllumaast), siis ei oma kavandatava tegevusega kaduva väärtusliku põllumaa pindala terve Järvamaa põldude suurest osakaalust suurt tähtsust ega mõju.

Lubjakivikarjääri rajamise kõige otsesem mõju maastikule on taimkatte, sh puude eemaldamine ning olemasolevate pinnavormide kadumine kavandatava karjääri alalt. Seejuures asendub põllu- ja metsamaa mäetööstusmaaga. Ajaliselt on see siiski piiratud kaevandamise perioodiga; peale ala korrastamist kujundatakse kaevandamisel tekkinud süvendisse veekogu ja teise ossa taastatakse osa mäeeraldist metsamaaks.

7 Järvamaa maakonnaplaneeringus on väärtuslikud põllumajandusmaad, mille boniteet on vähemalt Eesti

keskmine ehk vähemalt 40 hindepunkti.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

114

Lubjakivi kaevandamisega kaasneb maastiku muutumine ning visuaalne häiring.

Kaevandamise negatiivset mõju maastikule vähendatakse pärast kaevandatava

varu ammendamist ala korrastamisega. Korrastamine peab toimuma

nõuetekohaselt ja maastiku seisukohast tuleb lähtuda sellest, et korrastatav ala

oleks võimalikult looduslähedane ja sobituks ümbritsevasse maastikku.

Kokkuvõttes on kavandatava tegevuse (I-alternatiiv) tõttu mõju maastikule ja

mullastikule, sh väärtuslikule põllumaale, hinnatud siiski mõõdukalt negatiivseks

(hindepall „-3“). Kaasnevat negatiivset mõju saab leevendada hilisema

kaevandatud ala korrastamisega. Kui kaevandamistegevusega taotletaval

mäeeraldisel ei alustata (0-alternatiiv), säilib olemasolev olukord, kus maad

kasutatakse valdavalt metsamaana (hindepall „0“).

6.10. Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele

25.09.2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Maailma riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki. Kavandatav tegevus aitab otseselt kaasa ÜRO säästva arengu eesmärgi 8 „Tööhõive ja majanduskasv“, eesmärgi 9 „Tööstus, uuendus ja taristu“ ja eesmärgi 12 „Säästev tootmine ja tarbimine“ eesmärkide saavutamisele.

Eestis on ÜRO säästva arengu eesmärgid seotud riigi pikaajalise strateegia "Eesti 2035" sihtidega. Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” koosneb üldosast ja tegevuskavast. Üldosa võttis Riigikogu vastu 12. mail 2021. aastal. Tegevuskava uuendab Vabariigi Valitsus kord aastas aprillis.

Kavandatav tegevus on otseselt seotud Eesti 2035 sihiga: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Täpsemalt sätestab kava järgmist: Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmiste põhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

115

majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega.

Kavandatav tegevus vastab täies ulatuses Eestis kehtivatele säästva arengu põhimõtetele, sest aitab kaasa kohaliku loodusvara kasutamisele ja väärindamisele, arendab kohalikku majandust kasutades innovatiivset ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist tehnoloogiat ning tagab tööhõive ja sissetulekud eelkõige maapiirkonnas.

Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Eesti keskkonna-valdkonna arengukava (KEVAD) tööversioonis (september 2022) on maavarade kestliku uurimise, kaevandamise ja kaitse korraldamise valdkonna eesmärk aastaks 2030, et Eesti maavarasid uuritakse ja kaevandatakse suurimat lisandväärtust looval moel lähtudes eelkõige keskkonnaalastest ning sotsiaalsetest aspektidest.

Säästva kaevandamise printsiip ei tulene otseselt säästva arengu seadusest ega keskkonna-valdkonna arengukavast; keskkonnaamet on selgitanud säästva kaevandamise printsiipi järgnevalt (kiri 21.01.2022 nr 6-3/21/5873-46): Säästva kaevandamise printsiibi kohaselt nimetatakse säästvalt kaevandamist minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega maavaravaru ammendamiseks, kus maavara ei raisata, vaid kasutatakse maksimaalselt ära kogu kaevandatav varu, mis antud kohas leida on. Seejuures ei tarbita taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Maavarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb eelistada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ehitistes maksimaalsel määral kohalikke maavarasid ning tehnoloogiate rakendamist, mis kasutavad võimalikult palju ära ehitusmaterjalide tootmisprotsessis tekkinud saaduseid, kaevandamise kõrvalsaaduseid ja kaevandamisjäätmeid. Lubjakivi kaevandamise puhul kaevandatakse ja leitakse kasutus ka kehvema kvaliteediga lubjakivile ning ei jäeta seda kasutuseta.

Eelnevast lähtuvalt on maavara kaevandamisel oluline väljata võimalikult suur osa mäeeraldise piiresse jäävast varust, sest ressursikasutus on kõige efektiivsem juhul, kui vastav ressurss – näiteks maardlas paiknev maavaravaru – ammendatakse täielikult. Vastavalt pikaajalisele lubjakivi kaevandamise praktikale on tehnoloogilise lubjakivi tootmisel välja kujunenud efektiivseim tehnoloogia, mille eesmärk on kaevandada võimalikult väikeste kadudega, mis on kooskõlas maavara säästliku kasutamise põhimõtetega. Mida täielikumalt kasutatakse lubjakivivarusid juba kasutusel olevates maardlates, seda vähem vajatakse lubjakivi kaevandamiseks uusi karjääre ja seda rohkem jääb alles maad muu maakasutuse tarbeks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

116

Maavara otstarbekat kasutamist saab hinnata ka selle järgi kui suur või väike on maavara kadu kaevandamisel ja töötlemisel. Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri piires on tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru kogus 1 436 tuhat m3, millest kaevandatav on 1 412 tuh m3. Külgneva maapinna püsivuse tagamiseks jäetavatesse hoidetervikutesse jääv kadu on 24 tuh m3. Kuna kaevandamisel tekkivat mittelikviidset fraktsiooni, mida ei suudeta turustada, kasutatakse ammendunud karjääri korrastamisel, siis otseseid töötlemiskadusid ei teki. Säästva kaevandamise põhimõtted juhivad ka seda tegevust, mille eesmärk on minimeerida maavarade raiskamist, kasutada neid maksimaalselt ning uurida võimalusi taastumatute maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega. Kavandatav lubjakivi kaevandamine järgib säästva kaevandamise põhimõtteid, püüdes vähendada kaevandamisel tekkivaid kadusid ja kasutada efektiivseid tehnikaid.

Seisuga 31.12.2023 on olemasolevate Karinu lubjakivikarjääride tehnoloogilise lubjakivi varustuskindlus tagatud vaid ~6 aastaks. Seega on Karinu karjäärides tehnoloogilise lubjakivi varustuskindlus kriitilises seisus ja uue mäeeraldise taotlemine asjakohane. Geoloogiateenistuse aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Järva maakonnas“ märgitakse, et pikemaajaline varustuskindluse perspektiiv eeldab Karinu maardlas uute mäeeraldiste avamist, millega Karinu IV lubjakivikarjääri taotlemine on kooskõlas, aidates tagada pikemaajalise varustuskindluse.

Kavandatava tegevuse (I-alternatiiv) rakendumine toob loodusvarade kasutamise

otstarbekuse seisukohalt kaasa mõõduka positiivse mõju, kuna maavarasid

ammendatakse juba avatud maardlas ning seda minimaalsete kadudega

(hindepall „+3“). 0-alternatiivil nimetatud aktiivseid maavara tarbevarusid

kasutusele ei võeta, mis ei ole juba avatud maardla loodusressursside säästliku

kasutuse ning majandustegevuse seisukohalt otstarbekas (hindepall „-2“).

6.11. Taimestik ja loomastik

Kavandatava tegevusega kaasnev mõju elustikule on iseloomult ja ulatuselt põhimõtteliselt seotud kaevandamise ettevalmistustöödega nagu metsa raadamine, katendi eemaldamine ja lubjakivi kaevandamine. Töö käigus kaob kogu alal olev elustik ja ühekordselt saavad häiritud piirnevad elupaigad. Veel kaasnevad kaevandamisega häiringud nagu puur-lõhketööde müra ja vibratsioon, hüdrovasara müra ja vibratsioon ning tolmu levik.

Mõju lindudele. Mõju kavandatava karjääri alal asuvale linnustikule on ühekordne, kuid lõplik. Kaevandamise ettevalmistavate tööde käigus nagu metsa raadamine ja katendi eemaldamine kaovad kaevandusalal olevate lindude pesitsuselupaigad kogu mäeeraldise ulatuses. Metsa raadamine kavandatava tegevuse alal täiskasvanud

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

117

lennuvõimelisi linde otseselt ei ohusta, kuid võib ohustada lindude mune ja poegi. Vastavalt Looduskaitseseaduse (LKS) §55 lg 61 punktile 1 on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. Lisaks on sama lõike punkti 2 kohaselt keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seetõttu tuleks metsa raadamine mäeeraldisel teostada väljaspool lindude pesitusaega, et vältida lindude munade ja poegade (looduskaitseseaduse mõistes isendite) hävitamist. Lähtudes eeltoodust ning arvestades lindude peamist pesitsusaega (15. aprill kuni 15. juuni) tuleb mäeeraldisel metsa raadamist alustada ja need teostada väljaspool lindude pesitsusaega ehk ajavahemikul 16. juuni kuni 14. aprill. Rakendatava ajalise piiranguga alustatakse ettevalmistustöödega enne kui linnud hakkavad pesitsema ja sellega välditakse nn ökolõksu teket, linnumunade ja -poegade võimalikku hukkumist ala ettevalmistamise käigus teostatava metsa raadamisel. Eeltoodud ajaline piirang langeb kokku ka RMK kehtestatava iga-aastase raierahu perioodiga, mis riigimetsa majandamisel on kujunenud heaks tavaks. Juhul kui ettevalmistustöödega alustatakse ajal, mil linnud on juba pesitsemisega alustanud, ohustatakse sellega alal pesitsejate mune ja poegi. Sellisel juhul tuleb tööd koheselt peatada.

Kaevandamisega kaasnevad häiringud on seotud müra ja vibratsiooniga. Häiringud mõjutavad liike, kelle elupaik lähipiirkonnas säilib. Nende liikide jaoks langeb elupaiga kvaliteet otsese häiringu tõttu (tajutav müra ja vibratsioon). Pesitsusaegne häiring müra ja vibratsiooni näol suurendab pesitsuse ebaõnnestumise ja elupaiga pikemaajalise hülgamise tõenäosust.

Karinu IV lubjakivikarjääri alal ei ole teada ühegi kaitstava linnuliigi EELIS-sse kantud elupaika. Kavandatavale karjäärile lähim kaitsealune linnuliik (merikotkas (H. albicilla), I kaitsekategooria) on mäeeraldise teenindusmaast ~1,3 km kaugusel, kuid see jääb hetkel töötavatest Karinu karjääridest ~65 m kaugusele. Samuti asub piirkonnas veel III kaitsekategooria hallpõsk-pütt (P. grisegena) ja II kaitsekategooria laululuid (C. cygnus), mis jäävad töötavatest karjääridest ~88 m kaugusele. Nimetatud linnuliigid asuvad Karinu IV karjäärist ~1,6 km kaugusel kagus Karinu Suur- ja Väikejärvedes.

Kavandatavale karjäärile lähim kaitstav linnuliik merikotkas on väga tundlik pesitsusaegse häirimise suhtes ja võib kurna hüljata ühekordse häirimise tulemusena. Merikotka kaitse tegevuskava järgi alustavad enamus merikotkaid munemist märtsi keskel ja munemise alustamine kulmineerub kahe nädala jooksul – 11. märtsist kuni 25. märtsini munevad esimese muna 84 % paaridest. Lähtudes munemisele eelnevast häirimistundlikust ajast ja lennuvõimestunud poegade pikaajalisest püsimisest pesade läheduses, on merikotka kaitsetsoonides põhjendatud liikumispiirang perioodil 15. veebruarist kuni 31. juulini.

Merikotka pesapuust 200 m raadiuses kehtib Looduskaitseseaduse alusel ringikujulisel alal sihtkaitsevööndi kaitserežiim, kus on aastaringselt keelatud kõik majandustegevused, samuti ka inimeste viibimine pesitsusajal. Väljaspool seda on 500–

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

118

800 m kaugusele pesapuust piiritletud pesitsuselupaik, kus on pesitsusajal keelatud liiki häirivad tegevused LKS § 55 lg 6 mõistes. Viimastel aastatel asustatud pesa jääb kavandatavast karjääri välispiirist ~1,6 km kaugusele. Merikotka kaitse tegevuskava (Nellis, 2019) kohaselt ei tohi pesitsusperioodil teha mürarikkaid tegevusi 500 m raadiuses. Samuti ei või rajada uusi taristuobjekte pesale lähemale kui 500 m. Kontkanen jt. (2004) kohaselt on asustatud merikotkapesa häirimisvaba puhvervööndi soovituslik ulatus metsamaastikus kuni 500 m ja avatud maastikus kuni 800 m.

Kaevandamisega kaasnevad häiringud on seotud müra ja vibratsiooniga. Häiringud mõjutavad liike, kelle elupaik säilib, kuid piirneb tegutseva karjääriga. Nende liikide jaoks langeb elupaiga kvaliteet kas otsese häiringu tõttu (tajutav müra ja vibratsioon) või ka jahiala kvaliteedi languse tõttu. Pesitsusaegne häiring müra ja vibratsiooni näol suurendab pesitsuse ebaõnnestumise ja elupaiga pikemaajalise hülgamise tõenäosust. Seetõttu saab järeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta merikotka pesitsuselupaiga kvaliteeti ega pesitsusrahu senikaua, kuniks kotkad pesitsevad edelapoolses pesas või rajavad elupaiga piires uue pesa kavandatavale tegevusele mitte lähemale kui 500 m.

Mõju taimedele. Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise taimkate on juba enne kaevandustegevust inimtegevuse poolt mõjutatud. Mäeeraldise teenindusmaast ~6,1 ha (~22,6 %) on kasutuses olev põllumaa ning ülejäänud ~20,85 ha (~77,4 %) on erivanuseline segamets, millest ligikaudu pool on hiljuti (2019-2020) raiutud (Metsaportaal 4.11.2022 seisuga). Mäeeraldise piiresse jäävad metsaeraldised kuuluvad naadi, angervaksa ja sinilille kasvukohatüüpi. Taotletav mäeeraldis on ümbritsetud põllumaaga, vaid põhjaosas on ebaühtlase koosseisu ja vanusega naadi ja angervaksa kasvukohatüübi segamets. Taotletaval mäeeraldisel ja selle lähiümbruses kaitstavad kooslused ja taimeliigid puuduvad.

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv kaitseala on Jalgsema loodusala (RAH0000389), mis jääb taotletavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~2,5 m kaugusele loodesse. Kavandatava tegevusega mäeeraldisel ei mõjutata otseselt ega kaudselt antud loodusala. Kuna toodangu väljavedu toimub mäeeraldise kaguosast, siis transpordist tulenevad mõjud Jalgsema loodusalani samuti ei ulatu.

Senine taimestik taotletava Karinu IV mäeeraldise piires hävineb täielikult, sealhulgas ka

võõrliikide vereva lemmmaltsa (I. glandulifera) ja Sosnovski karuputke (H. sosnowskyi)

kolooniad. Kavandatava karjääri ala korrastatakse osaliselt metsamaaks (~10,7 ha),

mistõttu taastub korrastamisega osaliselt ka varasem taimkate. Mäeeraldisest

väljaspool säilib taimestik praktiliselt senisel kujul, olles peamiselt mõjutatud

kavandatava tegevusega kaasnevast aluselise tolmu kontsentratsiooni suurenemisest.

Juhul kui tolmu kontsentratsioonid ületavad normatiivseid piirväärtusi, ummistab tolm

taimede õhulõhesid, takistades nii aurumist kui ka hapniku ja süsihappegaasi pääsemist

taimede kudedesse ja sealt välja. Aurumine on oluline taimede temperatuuri hoidmisel

ning selle takistamine võib kaasa tuua taime kiirema närbumise. Peenosakeste (PM10)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

119

puhul on ülenormatiivse kontsentratsiooni levik ~140 m, millest valdav osa pärineb

kruuskattega teedelt. Mudelarvutuste kohaselt (peatükk 6.4.2) ei ole ette näha selliste

summaarsete osakeste (PM-sum) kontsentratsioonide levikut väljapoole mäeeraldist

juhul, kui mäeeraldisel asuvad heiteallikad viiakse esimesel võimalusel karjääri põhja

ning neid ei paigutata mäeeraldise piiridele liiga lähedale. Taotletava mäeeraldise

lähiümbruses on peamiselt põllu- ja metsamaad, kus põldudel kasvavad põhiliselt

üheaastased kultuurtaimed, seega ei too kavandatav tegevus keskkonnakaitse

seisukohast kaasa olulist negatiivset mõju, pigem toimib lenduv lubjakivitolm

põllumuldade neutraliseerijana.

Mõju loomadele. Taotletava Karinu IV mäeeraldise piires konkreetsed loomastiku arvukuse andmed puuduvad. Valdavate elupaikade järgi võib otsustada, et alad on sobivad poolavamaa liikidele, kelle liikumist suurel määral ei takistata. Järvamaa Jahindusklubi MTÜ Järva-Jaani jahtkonna juhatuse esimehe Margus Vaas´i sõnul on jahimeeste aastatepikkuste tähelepanekute kohaselt olemas teadmine, et nimetatud piirkonnas elavad väikeulukitest halljänesed, rebased ja kährikkoerad, uluksõralistest põdrad, metssead, metskitsed ja punahirved ning suurkiskjatest karud. Veel toob ta välja, et väikeulukid kasutavad kavandatava lubjakivikarjääri asuala ja lähipiirkonda alalise elupaigana, sh ka toitumisalana. Jahimeeste tähelepanekute kohaselt võivad nimetatud alal elada neli halljänest, kaks rebast ja viis kährikkoera. Uluksõralistest kasutavad kavandatava lubjakarjääri asuala ja lähipiirkonda elupaigana ning toitumisalana põhiliselt metskitsed ja vähesemal määral põdrad, metssead ja punahirved. Jahimeeste tähelepanekute kohaselt võivad nimetatud alal elada kuus metskitse ja üks põder. Suurkiskjatest on karude puhul esinenud juhuseid, kui kavandatava lubjakarjääri asuala ja lähipiirkonda on kasutatud talveuneks, asualal viimati 3 a tagasi ja lähipiirkonnas viimati aastatel 2020–2022. Vähetähtis pole ka see, et uluksõralised ja suurkiskjad kasutavad kavandatava lubjakivikarjääri asuala metsmassiivide vahelise liikumisteena.

Lubjakivi kaevandamise ettevalmistustööd, mille käigus raadatakse olemasolev mets ja eemaldatakse katend muudab maastikku tööde piirkonnas kuni ala korrastamiseni. Imetajate jaoks kaovad osad toitumisalad ning varje- ja puhkepiirkonnad. Töödega kaasnev müra häirib ka taotletava Karinu IV mäeeraldise lähiümbruse metsades elavaid loomi. Lubjakivi kaevandamise ajal puuduvad alal imetajatele sobivad elupaigad ning töödega kaasnev müra ja vibratsioon peletab loomad tööpiirkonnast eemale.

Arvestades mäeeraldise suhteliselt väikest pindala võrreldes mäeeraldise kõrval paiknevate metsamassiivide pindalaga, on hetkel mäeeraldisele jäävale loomastikule ümbruses piisavalt ja sidusat metsaelupaika ning metsaelustiku arvukuse vähenemine piirkonnas tervikuna on äärmiselt ebatõenäoline. Samuti paikneb Karinu IV mäeeraldise ümbruses piisavalt avatud maastiku, mistõttu sarnaselt metsaelustikule ei ole näha ette ka olulist avamaastikku eelistava elustiku vähenemist.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

120

Lubjakivikarjääri rajamine ja töötamine toob endaga kaasa negatiivseid mõjusid piirkonna elustikule. Neid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada karjääri etapiviisilise avamise ja korrastamisega, kus ka metsa raadamine toimuks etapiviisiliselt. Samas pikemas ajaskaalas on karjääride kaevandamise näol tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud elustikule (Kutsar jt., 2018). Taotletavas karjääris kavandatakse maavara kaevandamist ja väljavedu tööpäeviti ning päevasel ajal. Öisele ajale, mis on peamine loomade liikumisaeg, ei ole tööd planeeritud. Seega puudub nendel aegadel masinate töötamisest tingitud häiring, mis võiks loomade liikumist segada. Varasem praktiline kogemus (sh loomade ja nende tegevusjälgede vaatlused karjäärides) on näidanud, et juhul kui häiring on perioodiline ning mitte pidev (nt kaevandamine toimub ainult päeval, mitte ööpäevaringselt), jääb karjääride lähiümbrus loomadele liikumiseks kasutatavaks. Samuti tuleb maavaravaru võimalikult kiirelt väljata ning alustada korrastamistöödega juba aktiivse kaevandamise ajal. Samuti ei tohi piirata karjääriala aedade või taradega, takistades seeläbi loomade liikumist.

Pärast maavaravaru ammendamist planeeritakse mäeeraldis korrastada veekoguks ja metsamaaks. Karinu IV lubjakivikarjääri alale kujunevast veekogust (~16,3 ha) kujuneks uus elupaik. Varasemad vaatlused on näidanud, et karjääridesse tekkivatel veekogudel leiavad toitumis-, puhke-, rändepeatus- ja pesitsuspaiku veelinnud, mille kaudu linnustiku liigiline mitmekesisus ja arvukus piirkonnas eeldatavalt tõusevad. Mäeeraldise teine korrastamise suund on metsamaaks, mille metsastamisel aja jooksul taastuvad metsaelustiku elupaigad.

Kokkuvõtvalt on hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevat mõju I- alternatiivil

taimestikule ja loomastikule nõrgalt negatiivseks (hindepall „-2“). 0-alternatiivil

kaevandamisega taotletaval mäeeraldisel ei alustata ning eeltoodud mõju

tervikuna puudub (hindepall „0“).

6.12. Mõju rohevõrgustikule

Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ on roheline võrgustik ökoloogiliselt toimiv rohealade võrgustik, milles suuremad loodusmaastike alad ehk tuumalad on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut tagavate rohekoridoridega. Roheline võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad ökosüsteemi teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed puhkepiirkonnad jne. Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuste looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse.

Kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule avaldub peamiselt läbi maakattemuutuste, aga ka elustikku pelutavate mürahäiringutega. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt ei paikne Järva valla haldusterritooriumil olulisi

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

121

üleriigilise tähtsusega rohevõrgustiku tuumalasid ega rohekoridore. Järva maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kattub kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär maakonna rohevõrgustiku suure koridoriga K8 (joonised 4.7.3 ja 4.7.4). Kehtivas Järva- Jaani valla üldplaneeringus oli välja toodud, et Järva-Jaani vallas rohevõrgustiku tuumalasid ei ole ja et Järva-Jaani valla rohevõrgustiku koridorid on maakonna väikesed rohekoridorid (K9). Viimasega kattus täies ulatuses kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär. Kavandatava tegevuse planeerimisel peab säilima rohevõrgustiku läbitavus ja seisund.

Koostatavas Järva valla üldplaneeringus plaanitakse täpsustada Järva maakonna- planeeringus esitatud rohevõrgustikku. Täpsustamise peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku kui terviku sidusust. Koostatava Järva valla üldplaneeringu järgi ei paikne taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär rohelise võrgustiku koridoris (joonis 3.2).

Taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldis kattub Järva maakonnaplaneeringu 2030+ järgi täies ulatuses maakondliku suure rohevõrgustiku koridoriga K8. Maaplaneeringu järgi on nende koridoride keskmine laius 1–2 km, kuid seoses mitme koridori ristumiskohaga kavandatava karjääri alal on koridoride laius suurem. Joonisel 6.12.1 on toodud Karinu IV lubjakivikarjääri paiknemine rohevõrgustikus, kus oranži joonega on tähistatud Järvamaa maakonnaplaneeringuga määratud rohekoridori K8 ala (~108 ha). Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus ei ole täpsustavaid tingimusi rohevõrgustiku koridoridele seatud.

Koostatavas Järva valla üldplaneeringus on nimetatud, et rohevõrgustiku säilimiseks peab säilima alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune katkematu koridori riba. Joonisel 6.12.1 on kavandatava tegevuse maksimaalne põhja-lõunasuunaline laius antud rohekoridoris ~630 m ja ida-läänesuunaline laius ~670 m. Samas tuleb meeles pidada, et koostatava üldplaneeringu järgi antud ala rohevõrgustikus ei asu. Samas on jooniselt näha, et rohekoridor jätkub kavandatava karjääri alal nii põhja- kui ka läänesuunal

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

122

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ järgi rohevõrgustiku koridoriga K2 (joonis 6.12.2).

Joonis 6.12.1. Karinu IV lubjakivikarjääri asukoht Järvamaa maakonnaplaneeringu rohevõrgustikus koos kaugustega karjääri mäeeraldise teenindumaast rohevõrgustiku piirini. Oranžiga on märgitud Järva maakonda jääva rohekoridori K8 piir.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

123

Joonis 6.12.2. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonis „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ koos kavandatud karjääri mäeeraldise teenindusmaaga, kus on rohelisega toodud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu järgne rohelise võrgustiku koridor K2, mis jätkub Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+ toodud rohekoridoriga K8.

Joonisel 6.12.3 on toodud kehtivad maakondlikud rohevõrgustikud, kus on näha, et kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär paikneb suuremate rohekoridoride ristumiskohas, millest osa rohekoridorist jääb Järva ning teine osa Lääne-Viru maakondadesse. Järva maakonnaplaneeringus on toodud, et võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohelises võrgustikus ei langeks alla 80 %. Järva maakonnaga kattuva rohekoridoride ala on ~442,8 ha (joonisel 6.12.3 ruudutatud ala), millest ~165,7 ha on haritav põllumaa. Seega ~277,1 ha alast võib pidada looduslikuks ja poollooduslikuks alaks, olles peamiselt metsamaa (ka osaliselt raadatud). Arvutuste järgi moodustab see ala Järva maakonda jäävatest rohekoridoridest ~62,6 %, mis on vähem kui Järva maakonnaplaneering ette näeb. Kui arvutada Karinu IV karjääri teenindusmaaga kattuvast metsamaast (20,75 ha) maha looduslik ja poollooduslik ala on osakaal ~57,9 %. Seega antud kavandatava tegevuse puhul ei ole Järva maakonnaplaneeringus toodud tingimus täidetud.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

124

Joonis 6.12.3. Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri paiknemine rohekoridoris (roheline ala). Tumepunasega on toodud maakonnapiir ning ruudutatud ala on Järva maakonda jääv rohekoridor K8.

Samuti on Järvamaa maakonnaplaneeringus mainitud, et üldjuhul ei ole metsamaa raadamine rohevõrgustikus lubatud, kuid tegevus on lubatud juhul, kui alale on väljastatud maavara kaevandamise luba ning raadamise võimalikkust (ja selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele) on hinnatud. Nagu ka varasemas peatükis 6.11 on mainitud, siis kavandatava tegevusega kaasnev mõju on elustikule ühekordne, kuid lõplik. Kuna kaevandamise ettevalmistustööde käigus raadatakse mets ja eemaldatakse katend, kaovad kaevandusalal olevad elu- ja pesitsuspaigad kogu karjääri ala ulatuses. Samuti mõjutab kavandatav tegevus seda elustikku, kes piirkonda alles jääb. Nimelt kaasnevad kavandatava tegevusega mitmed häiringud, mis on seotud müra ja vibratsiooniga. Nende liikide jaoks langeb elupaiga kvaliteet otsese häiringu tõttu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

125

Näiteks kaevandamisel ajal puuduvad piirkonnas loomadele sobivad elu- ja varjumispaigad. Samuti peletab töödega kaasnev müra ja vibratsioon piirkonnast loomi ja linde. Samuti häirib pesitsusaegne müra ja vibratsioon lindude pesitsusedukust ja võib kaasa tuua elupaiga pikemaajalise hülgamise tõenäosuse.

Olgugi, et kavandatav tegevus ei asu Tapa vallas, siis Järvamaa maakonnaplaneeringuga määratud rohekoridor K8 jätkub Tapa vallas. Ka Tapa valla üldplaneeringus on toodud, et rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik säilitada vähemalt 80 % rohelise võrgustiku territooriumist. Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri rajamine seda tingimust ei häiri, kuna nimetatud koridorid jätkuvad pikalt Tapa valla territooriumil (joonis 6.12.3). Samuti ei vähenda kavandatav tegevus olemasolevate rohealade pindala Tapa vallas (joonised 4.7.5 ja 4.7.6). Seega ei ole oodata, et kavandataval tegevusel oleks võimalik negatiivne mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja sidususele. Samas on Tapa valla üldplaneeringus toodud välja rohevõrgustiku toimimise konfliktsed kohad, kus koostatava Järva valla üldplaneeringus toodud uus rohevõrgustiku asetus toob kaasa katkemise valla piirdel.

Kaevandatud materjali transpordi mõju Järva valla rohevõrgustiku toimimisele on vähene, kuna materjali väljaveoks on planeeritud kasutada olemasolevaid teid. Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse registri järgi ei ole aastatel 2009–2018 toimunud väljaveoks kasutatavatel teedel mitte ühtegi loomadega seotud liiklusõnnetust. Arvestades asjaolu, et materjali väljavedu toimub päevasel ajal ning et loomade liikumisaktiivsus on suurem öisel ajal ei oma materjali väljavedu sedavõrd olulist mõju rohevõrgustiku toimimisele, mis takistaks selle funktsioneerimist.

Kokkuvõtvalt hinnatakse kavandataval tegevusel (I-alternatiivil) mõju

rohevõrgustikule väheselt negatiivseks (hindepall „-1“). 0-alternatiivil

kaevandamisega taotletaval mäeeraldisel ei alustata ning mõju rohevõrgustikule

tervikuna puudub (hindepall „0“).

6.13. Mõju teistele kaitstavatele objektidele

6.13.1.Kaitstavad pärandkultuuriobjektid ja kultuurimälestised

Kavandataval Karinu IV lubjakivikarjääri alal ei ole riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid, kinnismälestisi, muinsuskaitsealasid või nende kaitsevööndeid. Lähim pärandkultuuri objekt on mäeeraldisest ~260 m loodesse jääv Tõrvaaugu kõrtsi asukoht (786:KOR:005), mis on hävinud ning objektist pole maastikul jälgi säilinud. Lähimad kultuurimälestised „Kultusekivi“ (9577) ja „Kultuskivi“ (9576) jäävad vastavalt kavandatavast lubjakivikarjäärist ~150 m lõunasse ja ~140 m kagusse. Karinu IV

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

126

lubjakivikarjäärist lähtuvate mõjutegurite (tolm, müra, lõhkamisest tingitud maavõngete) oluline mõju kaitsealustele pärandkultuuriobjektideni ja kultuuri- mälestisteni ei ulatu. Seega puudub kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju kultuuripärandile. Muinsuskaitseseaduse § 30-33 ning § 44 tulenevalt on arheoloogiliste leidude ilmnemisel leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Seega puudub kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju kultuuripärandile.

6.13.2. Kaitstavad loodusobjektid

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Jalgsema loodusala (RAH0000389), jääb mäeeraldisest ~2,4 km kaugusele loodesse. Arvestades kavandatava tegevuse kaugust, ei ole ette näha tegevuse mõju Natura 2000 alale. Seetõttu ei ole KMH raames vajalik Natura asjakohase hindamise teostamine. Samuti ei ole taotletaval mäeeraldisel ega selle lähiümbruses kantud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) I, II ega III kaitsekategooria loomi, taimi, seeni ega samblikke. Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist lähtuvate mõjutegurite (tolm, müra, lõhkamisest tingitud maavõngete) oluline mõju kaitsealuste objektideni ei ulatu.

Mäeeraldisest ~375 m kaugusel idas Porkuni metskonna 175 kinnistul paikneb riigile kuuluv 0,59 ha naadi kasvukohatüübi vääriselupaik (katastritunnus 78702:002:0280; VEP nr.206410), kus peapuuliigiks on kuusk (26 %). Vääriselupaiga põhitüüp on teised lehtmetsad ja olulised on üksikud vanad sarapuud. Teine lähim vääriselupaik Rava metskonna 108 (katastritunnus 25501:001:0445) asub samuti riigile kuuluv 2 ha sinilille kasvukohatüübi vääriselupaik (VEP nr.205021), mis jääb Karinu IV lubjakarjäärist ~790 m edela suunda. Sealne peapuuliik on kuusk (51 %) ning vääriselupaiga põhitüüp on kuusikud ja kuusesegametsad. Mõlemas metsalises vääriselupaigas on mullaks gleistunud leostunud muld (Kog), mis oma veerežiimiga on metsadele soodsad.

Lähim kaitseala on Salutaguse looduskaitseala (KLO1000679), mis jääb Karinu IV lubjakivikarjäärist ~2,4 km kaugusele edela suunda. Lähima kaitstav loodusobjekt on ~2,2 km kaugusel kagus asuv Karinu mõisa park (KLO1200293). Arvestades, et Karinu IV lubjakivikarjäärist tunduvalt lähemal asuvad Karinu karjäärid ei ole looduskaitsealale negatiivset mõju avaldanud, ei ole tõenäoline, et tegevus kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris looduskaitseala negatiivselt mõjutaks.

Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju I-alternatiivil kaitstavatele loodus-,

pärandkultuuriobjektidele ning kultuurimälestistele on hinnatud neutraalseks

(hindepall „0“), kuna see mäeeraldist ümbritsevate teiste käsitletud

loodusobjektideni ei ulatu. 0-alternatiivil kaevandamisega taotletaval

mäeeraldisel ei alustata ning mõju puudub (hindepall „0“).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

127

6.14. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lõike 1 alusel on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Eelnevalt nimetatud seaduse § 3 lõike 1 alusel on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule, varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Kavandatava tegevusega (tehnoloogilise lubjakivi kaevandamine) kaasneb teataval määral vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada ka inimese tervist, heaolu või vara.

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad negatiivsed keskkonnamõjud on lokaalsed, millega ei kaasne maakonna ega valla tasandil olulisi asustusstruktuuri muutusi. Kasutatav kaevandamistehnoloogia on sarnane olemasolevates Karinu lubjakivikarjäärides kasutatavale. Eespool on välja toodud, et ajaks, millal alustatakse Karinu IV mäeeraldisel kaevandamist, on olemasolevates Karinu lubjakivikarjäärides tegevus lõpetatud. Samuti plaanitakse materjali väljaveoks kasutada juba kasutusel olevat väljaveoskeemi, mistõttu ei muutu Karinu IV karjääri avamisega olemasolev olukord ehk täiendavat liikluskoormuse tõusu kasutatavatel teedel antud karjääri avamisega ei kaasne.

Taotletav Karinu IV mäeeraldis paikneb Jalalõpe küla territooriumil, kuid vahetus läheduses asub ka Tapa valda jääv Türje küla. Lähimate majapidamiste õuealad jäävad ~100 m ja ~290 m kaugusele loodesse. Lubjakivikarjäärides kasutatakse maavara kaevandamiseks tavapärase praktika kohaselt lõhketöid, millega kaasneb maavõngete levik ümbruskonda ning mis võivad kahjustada hooneid jm rajatisi. Karjääride olemasolu omab kinnisvarahindadele (elamumaad ja elumajad) pigem negatiivset mõju, kuna turuhinna kujunemisel arvestatakse kaevandamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjudega. Kinnisvaraturu käitumine kaevandamistegevuse hindamisel ei pruugi alati kokku langeda tegelike kaevandamistega kaasnevate mõjudega, kuna mõjude suurus ja ulatus sõltub kaevandamistehnoloogiast, kasutatavast tehnikast, rakendatavatest leevendusmeetmetest ja elumajade paiknemisest. Arvestades asjaolu, et peale kaevandamistegevuse lõppu korrastatakse ala metsamaaks ja veekoguks, võib eeldada, et taastub ümbruskonna looduskeskkond ning ka kinnisvarahinnad tõusevad esialgsele tasemele.

Heaolu mõistet ei saa siduda konkreetselt kehtestatud arvulistest normidest kinnipidamisega. Pidev peenosakeste- või mürafoonis viibimine võib tekitada stressi ka siis, kui tegevusega kehtestatud norme ei ületata. Potentsiaalsest mürahäiringust tekkivad mõjud võivad avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt ning häirida põhitegevusi, nagu magamine, puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks tuleb rakendada läbimõeldud töökorraldust. Samas pakub igasugune piirkonnas esinev majandustegevus, nii ka

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

128

lubjakivi kaevandamine, inimestele nii otseselt kui ka kaudselt majanduslikku kasu. Kohalike inimeste häirimise vähendamiseks tuleb rakendada läbimõeldud töökorraldust. Müra normidele vastavaks vähendamiseks on ka mitmeid leevendavaid meetmeid, mida tuleb vastavalt vajadusele kasutada. Oluline on tagada seadmete korrashoid, vajadusel valida sobilikke tööaegu, rajada müra tõkestavaid pinnasevalle jms. Transpordist tekkiva müra vähendamiseks on arendaja planeerinud rajada väljaveotee mööda Türje - Karinu teed olemasolevatesse Karinu karjääridesse, mille kaudu on võimalik maavara transportida taotletava karjääri lähimatest elamutest kaugemalt. Ülenormatiivse müra vältimise korral ei esine püsivat ohtu inimeste tervisele, küll võib lühiajaliselt kannatada inimeste heaolu.

Maavara kaevandamise eest makstavate tasude eest saab majanduslikku kasu ka kohalik omavalitsus, mille territooriumil taotletav ala asub. Samas paikneb taotletav Karinu IV karjäär omavalitsuste piiril ja naaberomavalitsusele keskkonnatasu ei laeku. Samas arendatakse kavandatava tegevusega kaudselt kohalikku piirkonda. Seega pakub igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus, sh kaevandamine karjäärides, inimestele nii otseselt kui ka kaudselt tööd. Ka piirkonna (kohalik omavalitsus) majandusele on maavarade kaevandamine kasulik, kuna maavarade kaevandamisel tuleb tasuda riigile kuuluva maavara varu kaevandamise eest loodusvara kasutamise tasu. Samuti laekuvad tuludena loodavate töökohtade eest makstavad tulu- ja sotsiaalmaksud. Laekuvate tasude näol lisandub tulu kohaliku omavalitsuse eelarvese, mida kohalikul omavalitsusel on võimalik eesmärgipäraselt kasutada elukvaliteedi parendamiseks ja edendamiseks.

Kavandatav tegevus taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris avaldab negatiivset mõju karjääri piires aktiivse kaevandamistegevuse ajal, sest senine looduskeskkond hävib. Arendajal on kohustus peale kaevandamise lõppemist ala nõuetekohaselt korrastada. Seeläbi taastatakse rikutud maa-ala looduslik seisund, mis võrreldes eelneva olukorraga võib pakkuda senisest isegi mitmekülgsemat keskkonda ning kasutusvõimalust. Korrastamise suunitluse kohaselt (peatükk 5.3) luuakse taotletavale mäeeraldisele metsamaa ja veekogu, millest viimast saaksid kohalikud elanikud muuhulgas kasutada puhke- ja ujumispaigana.

Kokkuvõtvalt ei saa ettevõtlusvabaduse printsiibist lähtudes seada takistusi

tegevusele, mis peab kinni kehtivatest normatiividest, arvestab ühiskonnas

väljakujunenud tavasid ning mis ei ohusta inimeste tervist ja vara. Kavandatava

tegevuse mõju elanikkonna tervisele, heaolule ja varale on hinnatud väheselt

negatiivseks (hindepall „-1“). 0-alternatiivil taotletaval Karinu IV karjääris

kaevandamist ei alustata ning otsesed kaasnevad mõjud puuduvad (hindepall

„0“).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

129

6.15. Kavandatava tegevuse koosmõju teiste tegevusliikidega

Kavandatava tegevuse võimalikku koosmõju teiste piirkonnas paiknevate tegevustega on käsitletud mõju hindamisel (peatükk 6) nende mõjuvaldkondade lõikes, kus koosmõju avaldumine võib esineda. Seetõttu ei ole käesolevas alapeatükis koosmõju dubleerivalt välja toodud. Kokkuvõttes on oluline tagada, et keskkonnamõjude hindamine hõlmaks kõiki võimalikke mõjusid ja nende kumulatiivset mõju kogu piirkonnale, et teha pädev otsus karjääri rajamise võimaliku mõju kohta nii lähedal asuvatele kui kaugematele tegevustele. Lisaks tuleks pöörata tähelepanu keskkonnameetmetele ja vajadusel järelevalvele, et vähendada või kõrvaldada negatiivseid mõjusid.

Teisteks tegevusliikideks võivad olla piirkonnas paiknevad aktiivsed karjäärid, kus samuti toimub kaevandamistegevus, muu tööstus ja põllumajandus.

Jalalõpe, Türje ja Karinu külad on pindalalt ning rahvaarvult suhtelised väikesed, kuuludes Järva ja Tapa valla koosseisu. Valdavalt on külad asustatud metsa, looduslike lagede ja haritava maaga, mis piirnevad elamute maa-aladega. Piirkonnas toimub põllumajandustegevus kohalikul tasemel ning suuremat tööstust antud piirkonnas ei paikne. Samuti ei läbi külasid suured transpordikoridorid.

Taotletava ala piirkonnas kuni 4 km ulatuses paikneb kokku viis kehtiva maavara kaevandamise loaga karjääri:

- Karinu I–III lubjakivikarjäärid (kaevandaja Nordkalk AS) ~0,6 km kaugusel kagus; - Jalgsema karjäär (kaevandaja Metropol Group OÜ) ~3 km kaugusel

põhjasuunas; - Võhmatu lubjakivikarjäär (kaevandaja AS SMA Mineral) ~4 km kaugusel kirdes.

Jalgsema ja Võhmatu karjäärid jäävad linnulennult taotletavast Karinu IV lubjakivikarjäärist piisavalt kaugele, et kavandatava tegevusega ükski füüsikaline mõjutegur antud kaugusele ei ulatu ega summeeru (müratase, osakeste kontsentratsioon).

Plaanitult hakatakse Karinu IV mäeeraldisel maavara kaevandama peale olemasolevate Karinu I–III karjääride ammendumist, seega ei esine kavandataval tegevusel teiste karjääride tavapärase tööga koosmõju. Siiski alustatakse Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamiseks vajalike ettevalmistustöödega paralleelselt Karinu I–III karjääride tavapärase töötamisega, mis kestab eeldatavalt umbes aasta. Sel perioodil ammendatakse maavaravarud Karinu I–III karjäärides ning aktiivne kaevandamistegevus liigub Karinu IV karjääri. Paralleelselt maavara kaevandamisega alustamisega Karinu IV karjääris toimub Karinu I–III karjääride korrastamine. Kavandatava tegevuse ettevalmistustöödel kasutatakse katendi eemaldamisel ekskavaatorit ja buldooserit, mis leiavad kasutust ka karjäärialade korrastamisel. Arvestades eeltoodud mäetööde ajalist dünaamikat, ei toimu maavara aktiivset kaevandamist korraga olemaolevates Karinu maardla mäeeraldistel ega taotletavas Karinu IV karjääris. Seeläbi ei toimu samaaegselt

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

130

koosmõjus ka tööprotsesse nagu puur-lõhketööd, hüdrovasara kasutamine, lõhatud kaevise transport purustus-sorteerimissõlme, kaevise töötlemine ega valmistoodangu väljavedu ega esine kaasnevaid mõjusid nagu müra, saasteainete heide ja maavõnked sellisel määral nagu KMH aruandes eelnevalt kirjeldatud. Samuti ei suurene Karinu IV karjääri ettevalmistustööde ja Karinu I–III karjääride korrastamistööde käigus karjääridest välja pumbatava vee hulk, kuna Karinu IV karjääri ettevalmistustöödel ei toimu veetaseme alandamist. Lisaks väheneb olemasolevate karjääride korrastamisel vajadus neist vett välja pumbata, kuna puudub vajadus karjääri põhja kuivana hoida.

Kokkuvõtvalt on koosmõju analüüsitud vastavate mõjuvaldkondade raames, kus

võimalik koosmõju võib esineda. Eelneva analüüsi põhjal ei ulatu kavandatava

tegevusega ükski füüsikaline mõjutegur sedavõrd kaugele, et võiks tekkida

koosmõju piirkonna teiste tegevusliikidega. Seetõttu on koosmõju kavandataval

tegevusel hinnatud puuduvaks (hindepall „0“). Samuti puuduvad koosmõjud

0-alternatiivil (hindepall „0“), kui kaevandamisega taotletaval Karinu IV karjääris

ei alustata.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

131

7. KAASNEVA EBASOODSA KESKKONNA VÄLTIMISE JA VÄHENDAMISE MEETMED

Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Järgnevalt on välja toodud keskkonnameetmed kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude (peatükk 6) vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks, et hinnatud mõjutegurid ei ületaks keskkonnanorme ning kaasnevad häiringud oleksid minimeeritud. Osa mõjutegurite puhul on kavandatava tegevusega juba ette nähtud kaasnevat mõju vähendavad meetmed (näiteks müratõkkevallide rajamine), mida on kirjeldatud vastavate mõjuvaldkondade peatükkides.

7.1. Vesi

Karinu IV lubjakivikarjääris asub kaevandatav varu keskmisest veetasemest madalamal, seega tuleb kaevandatava maavara kaevandamiseks sealt vett välja pumbates alandada veetaset keskmiselt abs kõrgusele 90 m ehk võrreldes loodusliku keskmise veetasemega ~3 m võrra. Karjääri voolav veehulk moodustub sademete ja karjääri mõjupiirkonnas oleva põhjavee arvel. Veetaseme alandamise tõttu alaneb põhjavee tase ka karjäärist väljaspool ning karjääri ümbritseval alal kujuneb põhjavee taseme alanduslehter.

Meede: Olemasolevate kaevude korrastamine.

Meetme efektiivsus: Põhjaveetaseme alanemisel on võimalik üle vaadata olemasoleva kaevu olukord, võimalusel paigutada puurkaevu pump kaevus sügavamale arvestades uut alanemise käigus välja kujunenud veetaset või asendada olemasolev pump uuega nii, et oleks tagatud majapidamise veevarustus. Põhjaveekvaliteedi ajutisel halvenemisel kaevandustegevuse tõttu (nt kivimist peenmaterjali lahti rappumisel lõhkamise tulemusena) on võimalik teostada puhastuspumpamine, mis uhub peenmaterjali minema ja taastab veekvaliteedi.

Meede: Arendaja poolt uue puurkaevu rajamine.

Meetme efektiivsus: Kui karjääri tegevuse tagajärjel veetase kaevus alaneb selliselt, et majapidamise veevarustus on häiritud, ning kaevu korrastamine ei ole võimalik, tuleb arendajal tagada majapidamise veevarustus, rajades sügavamat põhjaveekihti avav puurkaev, nii et majapidamise veevarustus on tagatud. Uue puurkaevu rajamine võib olla vajalik ka kaevandamisest tingitud põhjaveekvaliteedi halvenemisel (nt väävelvesiniku või heljumi sisalduse pikaajaline tõus).

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

132

Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum. Heljumirikka vee infiltreerumine karjääri sügavamatesse põhjaveekihtidesse põhjustab vee hägusust. Samuti võib rasketehnika avarii korral leida aset ka kütuse ja/või õli sattumine reostunud karjääriveega eesvoolu või karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude kaudu põhjavette.

Meede: Kaevandamistegevusel tekkiv heljum setitatakse enne eesvoolu juhtimist settebasseinides.

Meetme efektiivsus: Suurem osa heljumist setitatakse settebasseinides, mis võimaldab tagada piirnormile vastava heljumi sisalduse eesvoolu juhitavas vees (keskmine < 15 mg/l). Settebasseine tuleb regulaarselt hooldada ning puhastada vähemalt kord aastas.

Meede: Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada selleks ettenähtud hooldusplatsil. Enne tööde teostamist tuleb veenduda nende korrasolekus.

Meetme efektiivsus: Remondi- ja hooldustööde tegemisega hooldusplatsil välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil, kuid see ei välista avariilekete tekkimist masinate töötamisel karjääris. Vette lekkinud kütus ja/või õli tuleb kinni püüda karjääri pumplast enne, kui see suunatakse eesvoolu. Avariiolukorra tekkimisel tuleb avariikolle vajalike vahenditega (absorbent) lokaliseerida. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluse keskkonnaluba omavale ettevõttele. Kui kaevandatakse kahel tasemel (alumine osa veealusena) või kui karjääri on kujunenud veekogud, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjasse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada.

Meede: Karinu IV karjäärist väljapumbatavate veekoguste eesvoolu juhtimisel võib tekkida ajutine üleujutusoht (ajutise seisuveekogu tekkimine). Seetõttu tuleb eesvoolu trass ning kraavid projekteerida selliselt, et oleks tagatud nende piisav vastuvõtuvõime (ka suurveeperioodil). Vajadusel tuleb eesvoolu korrastada (nt puhastada kogunenud settest, eemaldada risu jne), et oleks tagatud maksimaalne liigvee äravool.

Meetme efektiivsus: Vastavalt karjäärist ärajuhitavatele veekogustele projekteeritud eesvoolu trass, kraavid ning settebasseinid tagavad maksimaalse liigvee äravoolu. Settebasseinid tuleb luua selliselt, et oleks võimalik suurvee aja reguleerida karjääri väljavoolu ja välistada ohtu, et suurendatakse Karinu külas üleujutuste tekkimise tõenäosust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

133

7.2. Müra

Kavandatavas Karinu IV karjääris töötavad masinad tekitavad modelleerimistulemuste kohaselt ümbritsevasse keskkonda levivat müra. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Müra normtasemed on kehtestatud erinevatele maa-ala kategooriatele, millest Karinu IV lubjakivikarjääris ja selle ümbruses on rakendatavad II kategooria piirväärtused.

Meede: Katendimaterjalist müratõkkevallide rajamine lubjakivi kaevandamiseks avatud karjääriala tootmisterritooriumi piirile lähimate majapidamiste suundadel.

Meetme efektiivsus: Müratõkkevall katkestab müra leviku vahetu teekonna müraallika ja vastuvõtja vahel. Valli efektiivsus sõltub eelkõige selle kõrgusest ja pidevusest - mida kõrgem ja ühtlasem vall on ilma vahepealsete katkestusteta, seda suurem on müra lokaliseerivam efekt. Samuti sõltub efektiivsus valli rajamise asukohast, sest mida lähemal paikneb vall müraallika(te)le, seda vähem jõuab müra kaarduda üle valli. Seepärast rajatakse müratõkkevallid karjäärides tootmisterritooriumi piiridele. Sõltuvalt eeltoodud tingimustest vähenevad müratasemed vahetult teisel pool valli paarikümne detsibelli võrra.

Meede: Viia müraallikad esimesel võimalusel kaevandatud astangu alla/karjääri põhjale ja/või hoida kaevandatava astangu lael.

Meetme efektiivsus: Müraallikate paiknemisel võimalikult madalal suurendab müra lokaliseerumist tekkiva süvendi tõttu.

Ebasoodsate ilmastikuolude tingimustes, tööprotsesside muutumisel või müraallikate lisandumisel võib müra levik karjääris ja selle ümbruses muutuda. Juhul kui mürataseme kasv osutub prognoositust suuremaks või kohalike elanike poolt esineb kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida kohapealsete mõõtmistega kaebuse esitamise asukohas. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud tingimustel (karjääri töötamine, väljavedu, tuuleolud). Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Juhul kui mõõtetulemuste kohaselt tuvastatakse ülenormatiivse müra levik tootmisterritooriumilt, tuleb sõltuvalt olukorrast rakendada sobilike leevendusmeetmeid, mis on toodud alljärgnevalt:

Meede: Mürahäiringu leevendamiseks väljata maavara mäeeraldise piiride lähistel majapidamiste suundadel võimalikult kiiresti.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

134

Meetme efektiivsus: Müraallikatest majapidamisteni leviva võimaliku müraemissiooni ajaline kestvus väheneb ning edaspidisel kaevandamisel paiknevad müraallikad kaugemal, millest tulenevalt on päevased keskmised müratasemed madalamad.

Meede: Maavara kaevandamisel mäeeraldise piiril majapidamiste suundadel kasutada võimalusel korraga ainult ühte töötavat masinat (näiteks ekskavaatorit, hüdrovasarat, laadurit).

Meetme efektiivsus: Väiksem arv müraallikaid põhjustab väiksemat häiringut tundliku objekti juures. Samas, optimaalse efekti leidmisel on vajalik antud meedet rakendada koos eelmise meetmega (maavara väljamine võimalikult kiiresti).

Meede: Paigutada müraallikad (mäemasinad, statsionaarsed seadmed/rajatised) karjääris müra leviku tõkestamiseks otstarbekalt, näiteks varjestada purustus- sorteerimissõlme töö valmistoodangu ladudega.

Meetme efektiivsus: Optimaalne paigutus karjäärialal võimaldab luua täiendavat müra levikut tõkestavat efekti, mille efektiivsus on sarnane müratõkkevallidele.

Meede: Kaevandamise töökorralduslik planeerimine tsoonide kaupa müratundlike objekti läheduses.

Meetme efektiivsus: Mürarikaste tegevuste vältimine mäeeraldise piiride lähistel kindlatel ajaperioodidel (näiteks tööpäevadel hommikusel (vahemikus kell 7–8 ja õhtueelsel (vahemikus 17–19) ajal, mis kohalikud elanikud viibivad tõenäolisemalt kodus) vähendab võimalikku mürahäiringut tundlike objektide juures.

Meede: Katendivallide kõrguse suurendamine, kombineerimine haljastusega.

Meetme efektiivsus: Kõrguse suurendamisega tõuseb müra ekraniseeriv efekt. Haljastuse rajamine valli peale aitab vähendada karjääriga kaasnevat visuaalselt häiringut ning olemasolu tajumist.

Meede: Valida maavara kaevandamiseks ja toodangu tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras.

Meetme efektiivsus: Kaasaegse tehnika (näiteks hübriidmootoritega masinad diiselmootorite asemel) kasutamisel on keskkonda leviv müraemissioon väiksem. Uuemad seadmed võivad olla tehnoloogiliselt täiustatud (müra tekitavad komponendid on isoleeritud, avad kinnised), mille efekt avaldub väliskeskkonda jõudvas madalamas müratasemes.

Meede: Mürarikaste tegevuste või karjääri tööaja piiramine.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

135

Meetme efektiivsus: Tegevuse piiramisega väheneb vaadeldava perioodi (päev/öö) lõikes müraemissiooni kestvus keskkonda, mille efekt kajastub madalamates keskmistes müratasemetes.

Meede: Mürarikaste tegevuste teostamise ajast ja tööde kestvusest teavitamine. Selleks peab arendaja koos kohalike elanikega leidma lahenduse, mis kõigile osapooltele sobib. Näiteks Karinu ja Türje küla infotahvlid ning kogukonna infovahetuseks mõeldud Facebook-i lehekülje.

Meetme efektiivsus: Efektiivne eelnev elanike teavitamine suuremate mürarikaste tööde teostamise ajast ning tööde kestusest aitab ennetada teadmatusest tingitud kaebusi.

Rakendatavad keskkonnameetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Kuna üheselt ei ole võimalik kindlaks määrata eeltoodud meetmete arvulist efektiivsust, tuleb nende toimimist kontrollida kohapealsete mõõtmistega rakendamise järgselt. Müra leviku üldiseks piiramiseks on soovituslik karjääride lähiümbruses, sh lähimate majapidamiste suundades, säilitada olemasolevat metsa (kõrghaljastust) võimalikult palju, mis aitab tõkestada heli levikut ja summutada selle tugevust. Samuti aitab majapidamiste ümbruses kõrghaljastuse säilitamine kaasa müra tajumise ja karjääri visuaalse mõju vähendamisele.

7.3. Osakesed

Mudelarvutuste tulemustest selgub, et ülenormatiivse tolmu levikut mäeeraldisel toimuvatest protsessidest (punktsaasteallikad) väljapoole mäeeraldise piiri ette ei ole näha. Laialdasema levikuga on toodangu väljaveoga kaasnev heide. Mõju hinnangu tulemustel esineb kehtestatud keskkonna piirnormide ületamist tahkete osakeste kontsentratsioonide osas väljaveotee ümbruses intensiivse kaevandamise tingimustes. Suurim tolmuallikas on kruuskattega väljaveotee, kus tahked osakesed eralduvad raskeveokite (kallurite) ratastelt ja lahtistelt koormatelt. Kohapealsetes oludes ning ebasoodsate ilmastikutingimuste esinedes võib ülenormatiivse tolmu leviku ulatus suureneda. Tolmu leviku tõkestamiseks on mitmeid võimalusi.

Meede: teede niisutamine ja töötlemine kloriidiga, efektiivsus 50–90 %

Meetme efektiivsus: Teepinna niiskussisalduse suurendamine on kõige kulu-efektiivsem meetod, millega välditakse savi- ja tolmuosakeste eraldumist teepinna kattematerjalist. Niisutamise efektiivsus on suurem, kui töödeldud teepinna niiskussisalduse suhe kuiva teepinna niiskussisaldusse on suurem kui 2 (Joonis 7.1). Suvisel perioodil tuleb väljaveotee tolmamist jälgida - intensiivsemate väljavedude korral tuleb teepinda sagedamini kasta, suurendades meetme efektiivsust vastavalt ülaltoodud joonisel esitatud seaduspärasusele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

136

Meede: Väljaveotee katmine kõvakattega, efektiivsus üle 95 %;

Meetme efektiivsus: Kõvakattega tee pindmise kihi lenduvate osakeste sisaldus võrreldes kruuskattega teega on väga madal, mistõttu on meetme efektiivsus kõrge (>95 %). Väljaveotee katmine enne ristumist maanteega väldib mustuse ja pori kandumist ühiskasutatavale teele.

Meede: Kallurautode rataste pesu (toimib ainult kõvakattega tee korral).

Meetme efektiivsus: Karjäärist väljuvate kallurautode rataste pesu väldib ratastele ja aluskonstruktsioonile ladestunud tolmu edasikandumist kõvakattega teelõigule, mis tagab selle efektiivse toimimise.

Kuna tahkete osakeste levik sõltub suuresti ilmast, võib ebasoodsatel tingimustel tolmu levik olla käesolevas aruandes prognoositust laialdasem. Eelkõige võib antud probleem tekkida pikaajalisel sademetevaesel perioodil (suvekuudel) või tugevama tuulega. Sellisel juhul tuleks vajadusel rakendada leevendavaid keskkonnameetmeid.

Meede: Välja veetavate valmistoodangu koormate kinni katmine.

Meetme efektiivsus: Peenema lubjakivikillustiku fraktsiooni transpordil aitab koormate kinni katmine vältida lenduvate tolmuosakeste eraldumist. Meetme efektiivsus sõltub koormakatete korrektsest kinnitamist ja järjepidevast kasutamisest.

Meede: Kiiruse vähendamine ja väljaveo piiramine.

Meetme efektiivsus: Madalamatel sõidukiirustel on teepinnalt liikuvate ratastega tolmuosakeste kaasakanne väiksem ning levik ümbruskonda pärsitud. Väljaveo ajaline piiramine vähendab vaadeldaval perioodil (tunnis, päevas) tolmu heitkoguste eraldumist ümbruskonda.

Juhul kui mäeeraldisel toimuvast kaevandamistegevusest tingituna ilmneb piirnormide ületamist väljaspool tootmisterritooriumi, tuleb rakendada sobilikke leevendusmeetmeid:

Meede: Töödeldava kaevise (täiendav) niisutamine - efektiivsus 50%;

Meetme efektiivsus: Niisutamine pärsib tolmuosakeste eraldumist kaevise mehaanilisel töötlemisel, mille hinnanguline efektiivsus on 50 %. Teataval määral võib niisutada ka valmistoodangu puistanguid.

Meede: Lubjakivikillustiku töötlemisel kasutatava purustus-sorteerimissõlme mitte paigutamine mäeeraldise piiridele lähemale kui ~140 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

137

Meetme efektiivsus: Tulenevalt modelleeritud peenosakeste hajumistulemustest kaasneb materjali töötlemisega sõlmes paratamatult tahkete osakeste eraldumist, mille ülenormatiivse levikut vältimiseks väljaspoole tootmisterritooriumi piiri on vajalik jätta puhverala sõlme ja karjääri piiri vahele.

Meede: Tolmavate seadmete paigutamine või tööprotsesside teostamine kaevandatava astangu all või karjääri põhjal, paigutamine mäeeraldise keskele või eemale piiridest.

Meetme efektiivsus: Töökorraldusliku võttena on võimalik teataval määral tahkete osakeste levikut lokaliseerida kasutades selleks karjääris väljakujunevat iseloomulikku maastikku barjäärina tuule eest.

Meede: Lubjakivi töötlemisseadmete (purusti, sõel) täiendav kinniehitamine.

Meetme efektiivsus: Efektiivsus on seda suurem, mida kinnisemas süsteemis materjali töötlemine käib. Kulu-efektiivsuse seisukohast sõltub antud meetme optimaalne efektiivsus kombineerimisest materjali niisutamisega.

Meede: Tolmurikaste tööprotsesside või karjääri tööaja piiramine.

Meetme efektiivsus: Tööajalised piirangud vähendavad vaadeldaval perioodil (tunnis, päevas) tolmu heitkoguste teket ja eraldumist ümbruskonda.

Juhul kui tolmu leviku kohta laekub kohalikelt elanikelt kaebusi, tuleb esmalt õhukvaliteedi taseme kontrollimiseks teostada peenosakeste mõõtmised tootmisterritooriumi piiril ja/või majapidamiste juures. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 peab mõõtmiste kestvus katma PM10 24-tunni piirväärtuse hindamiseks sobiliku ajavahemiku (vähemalt 18-tunni andmed). Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Kui ilmneb vajadus leevendavate meetmete kasutamiseks, tuleb rakendada asjakohaseid ja proportsionaalseid leevendusmeetmeid ning nende toimimise efektiivsuses veendumiseks teostada kontrollmõõtmised rakendamise järgselt.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

138

Joonis 7.1 Kruuskattega teepinna niiskuse ja tolmutõrje efektiivsuse vaheline seos (US EPA, 2009)

7.4. Maavõnked ja vibratsioon

Kavandatava tegevuse kohaselt raimatakse lubjakivi lõhketöödega, millega paratamatult kaasneb maavõngete levik ümbritsevasse keskkonda. KMH aruandes arvutatud vajalike lõhkelaengute kasutamine ei põhjusta ümbritsevatele hoonetele lubatud võnkekiiruste ületamist, välja arvatud Kairi kinnistu hoonete puhul. Siiski jõuavad lõhkamisega kaasnevad võnked teataval määral hooneteni ning on seal tajutavad.

Meede: Kaaluda mäeeraldise põhjaküljele kontuurtranšee rajamist, et vähendada mäetööde käigus maavõngete kandumist karjäärialalt väljapoole Türje külasse.

Meetme efektiivsus: Tranšee rajamisega katkestatakse ära maavõngete leviku teekond

ning külgsuunalised võnked ei kandu mäeeraldisest väljapoole. Maavõngete levimine

saab sel juhul toimuda vaid alumiste kivimikihtide kaudu. Meetme täpne efektiivsus ei

ole numbriliselt teada, kuna sõltub otseselt situatsioonitingimustest ja ümbritsevast

geoloogiast. Efektiivsuse hindamiseks on vajalikud kohapealsed maavõngete

mõõtmised uuritavatel objektidel (ehitistel).

Meede: Lõhkelaengute vähendamine ja mitme astanguga lõhkamine

Meetme efektiivsus: Kasuliku kihi lõhkamine mitme astanguga võimaldab kasutada

väiksemaid lõhkelaenguid, mille plahvatamisega kaasnevad ka väiksemad maavõnked.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

139

Mitme astanguga lõhkamine on KMH aruandes tehtud arvutuste alusel vajalik

mäeeraldise loodenurgas teataval kaugusel Kairi kinnistu hoonetest.

Meede: Kasuliku kihi mehaaniline raimamine

Meetme efektiivsus: Kasuliku kihi mehaaniline raimamine hüdrovasaraga välistab lõhkamisega kaasnevad mõjud (maavõnked, lenduvad kivimikillud), kuid põhjustab pidevat ja pikaajalist müra. Samuti ei ole mehaaniline raimamine kulu-efektiivne meetod. KMH aruandes tehtud arvutuste alusel on mehaaniline raimamine mäeeraldise loodenurgas teataval kaugusel Kairi kinnistu hoonetest siiski vajalik. Kavandatava karjääri loodenurgas mehaaniliseks raimamiseks on vajalik lähima Kairi kinnistu omaniku nõusolek.

Meede: Mäeeraldisele lähimate hoonete passistamine

Meetme efektiivsus: Üheks võimaluseks jälgida lõhketöödega kaasnevat võimalikku mõju lähimatele hoonetele, on hoonete passistamine, mille käigus vaadatakse üle hoone seisukord ning vajadusel paigaldatakse olemasolevate pragudele kipsist majakad nende muutuste (suurenemise) jälgimiseks. Antud meede võimaldab fikseerida hoone tegevuseelse olukorra ning jälgida jooksvalt lõhketööde võimalikku mõju, rakendades vajadusel leevendavaid meetmeid õigeaegselt. Taotletavale mäeeraldisele lähimad hooned, mille suhtes on lõhketöödega kaasnevad mõjud kõige suuremad ning hoonete passistamist oleks asjakohane kaaluda, on toodud aruande peatükis 6.4.2 joonisel 6.4.1 (Nuutre, Kairi, Mäetipi, Tooma, Madise, Savitamme).

7.5. Jäätmed

Kavandatava tegevusega on plaanis maavara kaevandamine, töötlemine ja ladustamine, seetõttu on Jäätmeseaduse §7 lõike 1 mõistes oht, et tekitatakse kaevandamisjäätmeid. Karinu IV karjäär kattub ~3 ha ulatuses suletud Türje prügilaga, mille avamisel on oht keskkonnareostuse tekkimiseks. Samuti võib lubjakivi kaevandamisel kaevandamis- jäätmetena käsitleda mäeeraldiselt eemaldatavat ja teenindusmaal ladustatavat katendit ning lubjakivi töötlemisel tekkivaid jääke (lubjakivi sõelmed).

Meede: Jäätmete sorteerimine

Meetme efektiivsus: Kuna varasemalt ei ole planeeritavas Karinu IV lubjakivikarjääris

kaevandamist toimunud, samuti ei ole mäeeraldisel peale Türje prügila olnud muud

tööstust ega fikseeritud jääkreostust, siis kaevandamise käigus maapinna ülemisest

kihist eemaldatav katend on valdavalt saastumata pinnas ja nimetatud

kaevandamisjäätmed on käsitletavad tavajäätmetena (ei kuulu ohtlikke jäätmete hulka),

mistõttu on oluline need Türje prügila avamisel tekkivast jääkreostusest eraldada.

Seejärel antakse Türje prügila avamisel tekkinud jäätmed üle jäätmekäitlusettevõttele;

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

140

mäeeraldiselt eemaldatud katend aga paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus

sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkke vallid. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt

järkjärguliselt vastavalt mäetööde edenemisele. Osa katendist sõelutakse ning saadud

kivine materjal purustatakse, peenem materjal suunatakse pesuliini, misjärel saadakse

sellest pestud liiva ja killustikku.

Meede: Jäätmete nõuetekohane käitlemine

Meetme efektiivsus: Vähesel määral võib jäätmeid tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel (kulunud rehvid, masinate varuosad jms), need käideldakse vastavalt nõuetele ja toimetatakse jäätmete kogumisega tegeleva ettevõtte jäätmehoidlasse.

7.6. Taimestik

Kuna kavandatava Karinu IV karjääri alal kaitsealuseid taimeliike ega –kooslusi inventeeritud pole, siis konkreetseid eraldiseisvaid meetmeid antud juhul rakendada pole vaja. Küll aga töötavad taimkatte puhul antud peatüki teistes osades (nt tahkete osakeste tolmutõrje) välja toodud leevendusmeetmed – kuna need meetmed on juba eespool kirjeldatud, siis neid siia eraldiseisvalt välja ei tooda.

7.7. Rohevõrgustik ja loomastik

Karinu IV mäeeraldis kattub Järva maakonnaplaneeringu 2030+ järgi täies ulatuses maakondliku rohevõrgustiku koridoriga. Kohaliku jahiseltsi andmetel kasutavad Karinu IV karjääri mäeeraldist mitmed loomad, seega vähenevad antud ala kasutava elustiku elupaigad ja liikumisteed.

Meede: Mäeeraldise etapiviisiline kaevandamine ja korrastamine

Meetme efektiivsus: Taotletaval mäeeraldisel tuleb ettevalmistustöid, kaevandamist

ning kaevandatud alade korrastamist teostada etapiviisiliselt, alustades mäeeraldise

lõuna-kagupoolsest osast väljaveotee lähedalt ning edasi liikuda põhjasuunas. Metsa on

lubatud langetada vastavalt keskkonnaloas sätestatud tingimustele. Kaevandatud osa

korrastamist, mille korrastamissuund on metsamaa, tuleb alustada kohe pärast

maavaravaru ammendumist vastavalt osalt.

Meede: Rohevõrgustikuga on vaja arvestada korrastamise planeerimisel. Osa kavandatava karjääri mäeeraldisest planeeritakse korrastada loodusliku kaldajoonega veekoguks. Veekogule tuleb vähemalt osaliselt rohevõrgustiku piirkonnas rajada lauged kaldad ja madalama veetasemega alasid, toetades kaldataimestiku arengut ning veekogu kasutamist ka loomade poolt. Veekogu kaldad on rohevõrgustiku piires

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

141

soovitatav metsastada pärismaiste liikidega. Kuna tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga, tuleb vältida põhjavee reostamist.

Meetme efektiivsus: Kaevandamine on ajaliselt ajutine tegevus ning kaevandusala

korrastamisel tagatakse rohevõrgustiku taastumine.

Meede: Mürarikkaid tegevusi ei tohi teha loomade peamisel liikumisajal (öösel). Samuti soovitatakse purustus-sorteerimissõlm viia esimesel võimalusel maapinna tasemest allapoole karjääri põhja. Kaevandamise käigus on oluline, et mäeeraldis oleks piiratud katendivalliga või mõne muu piirdega, mis kaitseb ulukeid karjääri sattumise eest.

Meetme efektiivsus: Eelnimetatud leevendusmeede on efektiivne, sest sellega

vähendatakse võimalikke mürahäiringuid elusloodusele.

Meede: Metsa raadamine väljaspool lindude pesitsusaega

Meetme efektiivsus: Arvestades lindude peamist pesitsusaega (15. aprill kuni 15. juuni) tuleb mäeeraldisel metsa raadamisega alustada ja see teostada väljaspool lindude pesitsusaega ehk ajavahemikul 16. juuni kuni 14. aprill, millega välditakse linnumunade ja -poegade võimalikku hukkumist. Kaitsealuseid linnuliike küll Karinu IV mäeeraldise alal ega selle vahetus läheduses ei esine (lähim I kaitsekategooria linnuliigi merikotka elupaik asub mäeeraldisest ~1,3 km kagus), kuid pesitsusaegne raierahu toetab ka kaitse alla mitte kuuluvate linnuliikide säilimist piirkonnas.

Meede: Kavandatava tegevusega kaasnev müra mõjutab kavandatava karjääri töötamise ajal lähipiirkonnas olevaid linde ja loomi. Mõju on enamasti kahjulik ning algab mõnede liikide ja müraallikate puhul juba mõõduka tugevusega helist. Valjem müra põhjustab ajutisi või püsivad kuulmiskahjustusi. Vanemad võivad mürakeskkonnas oma poegade toiduvajadust alahinnata, kuna ei kuule mangumishäälitsusi ning pojad võivad vanema mittekuulmise tõttu mangumise valesti ajastada. Müra suurendab nägemismeele rolli kiskja märkamises ja võimalik, et ka lindude omavahelises suhtluses. Lisaks vokaalsetele signaalidele mõjutab müra lindude käitumist, füsioloogiat ja sigimist. Müraga kehvemini toime tulevate linnuliikide arvukus väheneb mürarikastes paikades. Olenevalt piirkonnast võib väheneda lindude ja loomade üldine arvukus või muutuda liikide koosseis.

Meetme efektiivsus: Müra mõju vähendamiseks on abiks erinevad müratõkked, mida on täpsemini selgitatud peatükis 7.2.

7.8. Peatüki kokkuvõte

Kaevandamistegevusega kaasnevad paratamatult erinevad keskkonnamõjud, mida leevendavate, ennetavate ja vähendavate meetmete rakendamisel on oluline, et need

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

142

oleksid asjakohased, efektiivsed ja proportsionaalsed. Kuna osa kaevandatavast varust asub allpool põhjaveetaset, siis muudetakse kaevandamistegevuse käigus ka ala veerežiimi. Kui selle tagajärjel halveneb läheduses paiknevate majapidamiste joogivee kättesaadavus või kvaliteet, tuleb arendajal korrastada vastav olemasolev kaev või rajada uus. Juhul kui puurkaevudes muutub vesi häguseks, tuleb teostada kaevudes puhastuspumpamised.

Kaevandamistegevusel tekkiva müra leviku vähendamiseks tuleb rajada müra- ja tolmutõkkevallid ning viia müraallikad esimesel võimalusel karjääri põhja. Juhul kui mõõtetulemuste kohaselt tuvastatakse ülenormatiivse müra levik tootmis- territooriumilt, tuleb vähendada seal müraallikate hulka või need ümber paigutada. Juhul kui need tegevused ei ole võimalikud või ei anna tulemust, tuleb väljata maavara majapidamiste lähedalt võimalikult kiiresti. Sellisel juhul on võimalik suurendada vastavates suundades ka müratõkkevalli kõrgust, piirata mürarikaste masinate tööaega või kasutada madalama müratasemega masinaid.

Kaevandatava materjali väljamisel ja transpordil tekkiva tolmu (tahkete osakeste) vähendamiseks on võimalik niisutada nii väljaveoteid kui ka veetavat materjali. Efektiivsed tolmu hulga vähendamise meetodid on ka väljaveoteede asfalteerimine, veokoormate kinni katmine ning kõva kattega teede puhul autorataste pesu. Vajadusel on võimalik piirata ka veoautode kiirust ja vedude hulka. Sarnaselt mürale aitab tolmu levikut piirata seadmete viimine karjääri põhja ning nende tööaja piiramine.

Jäätmetest kujutab suurimat keskkonnaohtu suletud Türje prügila jääkreostus, mistõttu on äärmiselt vajalik selle avamisel käideldavate jäätmete efektiivne eraldamine saastumata katendist ja kasulikust kihist, misjärel antakse Türje prügilast eraldatud jäätmed koos reostunud pinnasega jäätmekäitlusettevõttele üle. Nõuetekohase jäätmekäitluse puhul on muudest tekkivatest jäätmetest tekkiv potentsiaalne keskkonnaoht vähene.

Kuna kavandatava Karinu IV karjääri alal kaitsealuseid looma- ja taimeliike ega –kooslusi inventeeritud pole, siis konkreetseid eraldiseisvaid meetmeid antud juhul rakendada pole vaja. Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale vähendab karjääri etapiviisiline avamine ja korrastamine ning raadamise vältimine lindude pesitsusajal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

143

8. KESKKONNASEIRE JA TEISTE KESKKONNALUBADE VAJADUS

8.1. Põhja- ja pinnavesi

Veeseaduse § 187 p 9 alusel on veeluba kohustuslik, kui juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett ning §187 p 12 kohaselt kui põhjavett juhitakse ümber, seega on eelnimetatud tegevusteks vajalik keskkonnaluba ka vee erikasutuseks.

Veeseaduse § 130 lõike 2 kohaselt kehtestatakse kaevandus- ja karjäärivee saasteainete sisalduste piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seirenõuded keskkonnaministri määrusega nr 61. Nimetatud määruse § 9 lõike 1 kohaselt tohib karjäärivett suublasse juhtida kui saastenäitajad ei ületa nimetatud määruse lisas 1 sätestatud piirmäärasid, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 ie (välja arvatud heljumi sisaldus). Sama määruse lõike 5 kohaselt tuleb karjääriveele loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (piirväärtus 15 mg/l), keemilise hapnikutarbe (piirväärtus 125 mg/l), pH (piirväärtus 6–9) ja heljumi (piirväärtus 40 mg/l) sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud keskkonnaministri määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse vee päritolu ja riskihinnangu põhjal.

Karjäärist väljapumbatava ning eesvoolu juhitava vee kvaliteedi tagamiseks tuleb mäeeraldise teenindusmaale rajada vastavalt koostatavale kaevandamise projektile settebasseinid. Seirepunktide asukohtade määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seirepunktid asuksid pärast settebasseine, enne ärajuhitava vee eesvoolu juhtimist ning oleksid ligipääsetavad. Proovivõtukoht peab võimaldama võtta esinduslikke proove. Proovivõtukoht on esinduslik, kui see iseloomustab uuritava objekti füüsikalist või keemilist seisundit ning toimivaid protsesse tervikuna.

Lubjakivi kaevandamine toimub aastaringselt, mistõttu tuleb Karinu IV lubjakivikarjääri väljalaskmest suublasse juhitavast veest seirata pH-d, keemilist hapnikutarvet (KHT), biokeemilist hapnikutarvet (BHT7) ning heljumi sisaldust sagedusega üks kord kvartalis (neli korda aastas). Lisaks on soovitatud määrata väljalaskmest ka sulfaadi (SO4

2-) kontsentratsioon, et selgitada karjääri mõju SO4

2- tekkele ja sellest lähtuvalt ka väävelvesiniku tekke potentsiaalile. Karinu IV lubjakivikarjääri väljalaskmest suublasse juhitavast veest teostatava seire aeg, saastenäitajad ning saastenäitajate piirväärtused vastavalt määruse nr 61 lisale 1 on toodud tabelis 8.1.1.

Seoses ohuga väävelvesiniku tekkeks seisuveekogus tuleb kord aastas madalvee perioodil hinnata sulfaadi kontsentratsiooni, pH-d ning biokeemilist ja keemilist hapnikutarvet ka eesvoolu moodustavas Karinu küla Suurjärves. Sama tuleb teha ka korra enne kaevandustegevuse algust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

144

Tabel 8.1.1. Karinu IV lubjakivikarjäärist ärajuhitavas vees seiratavad saastenäitajad, seireaeg ning piirväärtused

Seirekoht Seiratav

saastenäitaja Piirväärtus Seiresagedus

Lubjakivikarjääri väljalask

KHT 125 mg/l

Üks kord kvartalis

Heljum 40 mg/l

BHT7 15 mgO2/l

pH 6-9

SO4 2- -

Karinu küla Suurjärv

KHT - Üks kord aastas (III kvartalis) ning üks

kord enne kaevandustegevuse

algust

BHT7 -

pH -

SO4 2- -

Veetaseme alandamisel karjääris maavara kaevandamise eesmärgil alaneb veetase ka karjääri ümbritseval alal. Lähtuvalt kaevandamise sügavusest, kohalikest sademetest ja kivimi filtratsiooniomadustest on karjääri mõjuraadius hinnatud ~1 000 m karjääri servast. Karjääri mõju jälgimiseks tuleb teostada veetasemete seiret lähipiirkonna tarbekaevudes.

KMH raames inventeeriti piirkonna tarbekaevud, mõõdetud veetasemed on fooniandmed. Enne kaevandamisega alustamist alustatakse veetasemete pikaajalist seiret tarbekaevudes. Selleks valitakse inventeeritud kaevude seast välja seireks sobivad.

Salv- ja puurkaevude korduvasse seiresse valikul on pööratud tähelepanu sellele, et need asetseksid karjääri suhtes geograafiliselt erinevas kohas ning esindatud oleks erinevaid põhjaveekihte avavad kaevud. Eelistatult tuleks valida seireks igapäevaselt kasutatavad kaevud. Seiresse tuleb valida kaevud, millel on teada kaevu sügavus või oli esmase seire käigus võimalik mõõta nii kaevu sügavust kui ka veetaset. EELIS-sse mittekantud puurkaevude puhul tuleb arvestada asjaoluga, et ei ole teada puurkaevu konstruktsioon (manteltoru pikkus ja manteltoru seisukord), mistõttu ei ole kõikide kaevude puhul võimalik täpselt tuvastada avatavat veekihti. Inventeerimise tulemusel on võimalikud tarbekaevud, mis sobivad seireks (kohapeal oli võimalik mõõta kaevu sügavust ja/või veetaset), toodud tabelis 8.1.2.

Tabel 8.1.2. Võimalikud tarbekaevud põhjavee taseme ja kvaliteedi seireks

Kinnistu nimi Kaevu tüüp

Maa-pinna kõrgus, abs m

Kaevu sügavus maapinnast, m

Veetase maa- pinnast, m

Kubja SK1 107,1 9 8,83

Mäetipi PK 105,8 26,52 24,61

Siimu SK 109,9 2,68 2,54

Savitamme PK 108,2 50 44,14

Kairi SK 105,5 10 -

Nuutre PK 107 24,82 16,48 1 Salvkaev

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

145

Veetasemete seiret tuleb teostada sagedusega vähemalt üks kord kuus. Karjäärist igas suunas lähimatesse Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi kaevu (4 esinduslikku ja seireks sobivat kaevu) on soovitatav paigutada automaatlugerid, mis mõõdaks veetaset vähemalt korra päevas, et saada detailne ülevaade veetaseme aastaajalisest muutlikkusest ning kaevandamise mõjul tekkinud veetaseme muutustest piirkonnas.

Enne kaevandustegevuse algust tuleb kõikidest seireks valitud kaevudest võtta veeproovid üldkeemiliste näitajate analüüsiks ja sulfaatide määramiseks ning edaspidi võtta veeproovid iga kolme aasta tagant. Kindlasti tuleb veeproovidest määrata ka sulfaadi ja heljumi kontsentratsioonid. Veeproovid tuleb võtta järgides Keskkonnaministri 03.10.2019. a määruses nr 49 „Poovivõtumeetodid“ sätestatud tingimusi ning analüüsida akrediteeritud laboris.

Juhul, kui veetaseme või veekvaliteedi osas esineb kaebusi (sh seires mitteolevate kaevude korral), tuleb teostada ekspertiis põhjuste välja selgitamiseks ning olukorra lahendamiseks.

8.2. Välisõhk

KMH aruandes prognoositud kavandatava tegevusega kaasnevad müratasemed ei põhjusta piirväärtuste ületamist lähimate tundlike objektide (majapidamiste juures). Seetõttu ei ole karjääris kaevandamisega alustamisel alaline müratasemete seire esialgu vajalik. Mäetööde arenedes liigutakse majapidamistele lähemale ning juhul kui kohalikelt elanikelt esineb kaebusi, tuleb teha kontrollmõõtmisi vastavalt vajadusele kaebuse esitaja asukohas (majapidamise õuealal) samadel või sarnastes tingimustel.

Kavandatava tegevuse käigus põhjustavad mäeeraldisel töötavad masinad müra, mis levib ümbritsevasse keskkonda. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 54 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Müratasemete modelleerimistulemuste kohaselt (peatükk 6.3.1) ei levi taotletavalt mäeeraldiselt ega selle teenindusmaalt väljapoole ülenormatiivset mürataset. Vaatamata prognoositud levikule, tuleb tegelikke kujunevaid müratasemeid kontrollida seirega. Kontrollmõõtmisi tuleks teha lähima majapidamise Kairi õueala piiril ka hüdrovasarate töötamisel Karinu IV karjääri loodenurgas, et kontrollida prognoositud mürataset tegeliku olukorraga. Lõhketööde kui suurima hetkelise müraallika läbi viimisel tuleks kontrollida maksimaalse mürataseme vastavust seaduse normidele lõhkamisele lähima majapidamise juures.

Arvestades taotletava mäeeraldise suurust ja paiknemist tuleb läbi viia kontrollseiret maavaravaru kaevandamisega alustamisel. Mürataset ja peenosakeste (PM10) kontsentratsiooni tuleb kontrollida mäeeraldise teenindusmaa ehk tootmis- territooriumi piiril. Seejuures tuleb mõõtmised läbi viia soodsatel ilmastikutingimustel, see tähendab jäävabal perioodil (aprill-september) ning allatuult heiteallikatest. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks tuleb mõõtmisi teostada 2 x aastas kuival perioodil ning need peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Kui mõõtmistulemuste alusel esineb piirnormide ületamine, tuleb rakendada leevendavaid

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

146

meetmeid. Kontrollmõõtmisi tuleb teha ka juhul, kui ümbritsevatelt majapidamistelt laekub põhjendatud kaebusi mürataseme või tolmu osas. Kaebuste objektiivseks kontrollimiseks on vajalik, et mõõtmiste ajal töötaks karjäär tavapärasel viisil ning kaebuste esitamise ajal sarnastel tingimustel.

8.2.1. Õhusaasteloa vajaduse hinnang

Selleks, et hinnata, kas arendajal on karjääris maavara kaevandamiseks vajalik taotleda õhusaasteluba, on järgnevalt arvutatud aastased osakeste heitkogused. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusele nr 67 on õhusaasteloa taotlemine vajalik, kui atmosfääri eraldub osakesi summaarselt rohkem kui 1 tonn aastas. Heiteallikatena on käsitletud eeltoodud tööprotsesse mäeeraldisel (kaevandamine, laadimine, lubjakivi töötlemine) ja vastavaid parameetreid ning aastaste heitkoguste leidmisel on kasutatud eeltoodud metoodikat. Seejuures on arvestatud aastatse kaevandatava mahuga 85 000 m3 ehk ~220 000 t.

Tabel 8.2.1 Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri aastased osakeste heitkogused

Protsess Eriheide, kg/t Protsessi läbiv

kogus, t/a

Heitkogus, kg/a

PMsum PM10 PM2,5

Maavara kaevandamine,

laadimine sõlme, lattu või

kallurile

PMsum: 0,00067 PM10: 0,00032 PM2,5: 0,00005

221 000 738 349 53

Materjali purustamine

PMsum: 0,0006-0,0015 PM10: 0,00027-0,0006

PM2,5: 0,00004-0,00005

176 800 (jämefraktsioon)

44 200

(peenfraktsioon)

172 74 10

Materjali sõelumine

PMsum: 0,0011-0,0018 PM10: 0,00037-0,0011

PM2,5: 0,000025 274 114 4

Kokku 1 185 537 68

Taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris on aastane osakeste summaarne heitkogus 1,185 t/a, millega ületatakse keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale tegevusele on vajalik.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

147

9. KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA JA NENDE PAREMUSJÄRJESTUS

9.1. Mõjuvaldkondadele kaalu andmine

Mõjuvaldkondade loetelu on toodud KMH programmis, mille alusel viidi läbi keskkonnamõju hindamine kavandatavale tegevusele peatüki 6 vastavates alapeatükkides. Lähtuvalt mõju olulisusest andsid KMH koostajad protsessi käigus mõjuvaldkondadele kaalud ja hinded, mis põhinevad olemasoleval informatsioonil, analüüsil ning hindajate väärtushinnangutel. Antud kaalude ja hinnangute alusel võrreldi kavandatava tegevuse alternatiive. Aruandes pakuti välja kaks tegevusvarianti ehk alternatiivi (peatükk 5.2):

kavandatav tegevus (I-alternatiiv) on maavara kaevandamine loa taotluses esitatud informatsiooni kohaselt; 0-alternatiiv ehk olukord, kus arendajale kavandatava tegevuse rakendamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata.

Mõjuvaldkondadele kaalu määramisel kasutati paariviisilist võrdlust. Iga valdkonda võrreldi kõikide teiste valdkondade suhtes. Olulisemaks peetavale mõjule omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Võrdsete väärtuste korral anti mõlemale valdkonnale väärtuseks 0,5. Väärtus 0 ei tähenda, et mõjul sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise mõjuga on tema olulisus väiksem. Mitmed mõjuvaldkonnad on omavahel otseselt või kaudselt seotud. Mõjuvaldkondade võrdlus on toodud tabelis 9.1, mille tulemusena moodustus viimasesse veergu iga mõjuvaldkonna kaal.

Suurima kaaluga mõjuvaldkondadeks hinnati võimalikke muutusi põhja- ja pinnavee kvaliteedile, mõju elanikkonna veevarustusele, lõhketöödega kaasnevaid mõjusid, võimalikke muutusi põhja- ja pinnavee režiimile ning kaevandamisest ja transpordist põhjustatud mürataset. Väikseima kaaluga mõjuvaldkonnad olid kliimamõju ja mõju teistele kaitstavatele objektidele.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu II liivakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

148

Tabel 9.1 Mõjuvaldkondade kaalud Jrk nr

Mõjuvaldkond Võrdlus ∑ Kaal

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

1 Mõju põhja- ja pinnavee režiimile 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 1 0,5 1 1 1 1 1 1 0,5 1 12,5 0,09

2 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile

0,5 0,5 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 15 0,11

3 Mõju elanikkonna veevarustusele 0,5 0,5 1 1 0,5 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 14,5 0,10

4 Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müratase

0,5 0 0 0,5 0,5 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0,5 1 12 0,09

5 Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud tolmu kontsentratsioon

0,5 0 0 0,5 0 1 0,5 1 1 1 1 1 1 1 1 1 11,5 0,08

6 Lõhketöödega kaasnevad mõjud 0,5 0,5 0,5 0,5 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 14 0,10

7 Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele

0 0 0 0 0 0 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 5,5 0,04

8 Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega

0 0 0 0 0,5 0 0,5 0,5 1 0 0,5 1 0,5 1 0 0,5 6 0,04

9 Võimalikud keskkonnaavariid 0,5 0 0 0 0 0 0,5 0,5 1 0 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 6 0,04

10 Kliimamõju 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0 0 0 0 1,5 0,01

11 Mõju maastikule ja mullale 0 0 0 0 0 0 0,5 1 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0 0 5,5 0,04

12 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele

0 0 0 0 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0,5 0,5 5,5 0,04

13 Mõju taimestikule ja loomastikule 0 0 0 0 0 0 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 5,5 0,04

14 Mõju rohevõrgustikule 0 0 0 0 0 0 0,5 1 0,5 1 0,5 1 0,5 1 0 0,5 6,5 0,05

15 Mõju teistele kaitstavatele objektidele

0 0 0 0 0 0 0,5 0 0,5 0,5 0 0 0,5 0 0 0 2 0,01

16 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 1 0,5 1 1 0,5 1 0,5 1 1 11,5 0,08

17 Koosmõju teiste tegevusliikidega 0 0 0,5 0 0 0,5 0,5 0,5 0,5 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0 6 0,04

Summa: 141,0 1,00

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

149

9.2. Mõjuvaldkondade hindamine

Kavandatavat tegevust on kirjeldatud peatükis 5 ja mõjuvaldkondi on hinnatud peatükis 6. Iga väljatoodud kriteeriumit kirjeldati põhjalikult vastava teema alapeatükis ning peatüki lõpus toodi välja iga alternatiivi koondhinne. Kriteeriumite hinded on koondatud tabelisse 9.2.

Tabel 9.2 Mõjuvaldkondade hinnangute koondtabel

Jrk nr

Mõjuvaldkond

Hinnang

Kavandatav tegevus ehk I-alternatiiv

0-alternatiiv

1 Mõju põhja- ja pinnavee režiimile -2 0

2 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile -1 0

3 Mõju elanikkonna veevarustusele -2 0

4 Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müratase

-1 0

5 Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud tolmu kontsentratsioon

-2 0

6 Lõhketöödega kaasnevad mõjud -1 0

7 Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele -1 0

8 Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega

0 0

9 Võimalikud keskkonnaavariid -2 0

10 Kliimamõju -1 0

11 Mõju maastikule ja mullale -3 0

12 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele

3 -2

13 Mõju kaitstavatele pärandkultuuriobjektidele 0 0

14 Mõju taimestikule ja loomastikule -2 0

15 Mõju rohevõrgustikule 0 0

16 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale -1 0

17 Koosmõju teiste tegevusliikidega 0 0

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

150

9.3. Alternatiivide võrdlus

Järgnevalt korrutati omavahel mõjuvaldkondade kaalud (tabel 9.1) ja hinded (tabel 9.2), saades igale mõjuvaldkonnale kaalutud hinnang. Hinnangute liitmise tulemusena tekkis alternatiivide paremusjärjestus (tabel 9.3).

Tabel 9.3 Alternatiivide võrdlus kaalutud hinnangute alusel

Jrk nr

Mõjuvaldkond

Kaalutud hinnang

Kavandatav tegevus ehk

I-alternatiiv 0-alternatiiv

1 Mõju põhja- ja pinnavee režiimile -0,18 0,00

2 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile -0,11 0,00

3 Mõju elanikkonna veevarustusele -0,21 0,00

4 Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müratase

-0,09 0,00

5 Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud tolmu kontsentratsioon

-0,16 0,00

6 Lõhketöödega kaasnevad mõjud -0,10 0,00

7 Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele -0,04 0,00

8 Võimalikud jäätmed seoses maavara kaevandamisega

0,00 0,00

9 Võimalikud keskkonnaavariid -0,09

10 Kliimamõju -0,01 0,00

11 Mõju maastikule ja mullale -0,12 -0,08

12 Loodusvara kasutamise otstarbekus ja tegevuse vastavus säästva arengu põhimõtetele

0,12 0,00

13 Mõju taimestikule ja loomastikule 0,00 0,00

14 Mõju rohevõrgustikule -0,08 0,00

15 Mõju teistele kaitstavatele objektidele -0,05 0,00

16 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale -0,08 0,00

17 Koosmõju teiste tegevusliikidega 0,00

Summa: -1,15 -0,08

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

151

10. KOKKUVÕTE JA KOONDHINNANG

10.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Nordkalk AS kavandab tehnoloogilise lubjakivi kaevandamist taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris. Arendaja eesmärk on tagada toorme olemasolu Rakke lubjatehase jaoks. Ka seni on tehast varustatud Karinu karjääride tehnoloogilise lubjakiviga, kuid olemasolevatel mäeeraldistel on kaevandatavad varud lõppemas. Tehnoloogilisest lubjakivist toodetakse Rakke lubjatehases kustutamata lupja ja fillereid, mis leiavad kasutust paljudes eri valdkondades, näiteks looma- ja linnusöödas. Lubjakivijahu kasutatakse ka Järvakandi klaasitööstuses ja kustutatud lupja tööstusliku reovee neutraliseerimiseks ning suitsugaaside puhastamiseks. Seetõttu on arendaja avaldanud soovi jätkata maavara kaevandamiseks Karinu maardlas. Arendaja omab kavandatava tegevuse tarbeks vajalikku masinaparki ja kogemust, et kaevandada maavara kvaliteetselt ning võimalikult väikeste keskkonnamõjudega.

Taotletav Karinu IV karjäär paikneb Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas katastriüksustel Rava metskond 432 (25701:001:0371) ja Muru-Marguse (25702:002:0081). Taotletava mäeeraldise pindala on 19,21 ha ja koos teenindusmaaga 26,95 ha. Tegemist on uue mäeeraldisega, kus kaevandatav varu on 1 412 tuh m3, maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 55 tuh m3 ja taotletava kaevandamise loa kehtivusajaks 30 aastat. Maavara kasutusalad on ehitusmaterjalitööstuses, keemiatööstuses, metalli- ja terasetööstuses, põllumajanduses, kahjurite tõrjeks, toidu- ja ravimitööstuses, inseneriehituses, paberi- ja värvitööstuses.

Järvamaa maakonnaplaneeringus on toodud, et maavara kaevandamisel tuleb tagada maavarade keskkonnasõbralik ja efektiivne kaevandamine minimaalsete kadudega (maardla kiire ammendamine, ala nõuetekohane korrastamine, võimalikult vähene mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele ning tähelepanu tuleb pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevatele negatiivsetele mõjudele). Järvamaa maakonnaplaneering ei määra uusi maardlaid, kuid see näitab ära maardlatega seotud võimalikud piirangud. Selleks hinnati erinevate maardlate kasutusele võtmise perspektiive, mille järgi on Karinu maardla määratud I kategooria maardlaks ehk alaks, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus toimub juba praegu ning on mõistlik kaevandamist jätkata). Samuti tuuakse maakonnaplaneeringus välja, et üldjuhul tuleb säilitada põllumajanduslik maakasutus, kuid välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate Maavarade registris (EGT, 2025) arvel olevate

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

152

maavarade kaevandamist. Igakordsel keskkonnaloa taotluse menetlemisel tuleb anda hinnang mh väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele ja põhjendatusele.

Taotletav Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldis kattub Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ järgi maakonna rohevõrgustiku suure koridoriga K8. Kehtiva Järva-Jaani valla üldplaneeringu järgi on Järva-Jaani valla rohelise võrgustiku koridorid maakonna väikesed koridorid K9, millega kattub ka kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär. Koostatavas Järva valla üldplaneeringus täpsustatakse rohevõrgustiku paiknemist, mille järgi ei kattu kavandatav tegevus rohevõrgustikuga. Samuti ei mõjuta kaevandatud materjali transport rohevõrgustiku toimimist, kuna materjali väljaveoks on planeeritud lõuna suunas olemasolevate Karinu karjääride väljaveoskeemi. Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus on toodud, et väärtuslike põllumaadena säilitatakse kõik põllumaad. Väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse muutumise olulisus ja selle põhjendatus sõltuvad mitmetest keskkonna-, majanduse ning sotsiaalsetest teguritest. Ka Järvamaa maakonnaplaneeringus on välja toodud, et üldjuhul tuleb säilitada põllumajanduslik maakasutus, kuid välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate Maavarade registris (EGT, 2025) arvel olevate maavarade kaevandamist. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku maastikuga. Seega ei ole takistuseks asjaolu, et taotletav karjäär paikneb osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.

Karinu IV lubjakivikarjäär paikneb Ida-Eesti vesikonnas. Keskkonnamõju hindamise aruandes analüüsiti kavandatava tegevuse mõju ka kehtiva Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022–2027 (07.10.2022 kinnitatud käskkirjaga nr 357 veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega) püstitatud põhja- ja pinnaveekaitse eesmärkidele. Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum, mille seisund on halb tulenevalt Tamsalu liipri immutustehase jääkreostusest. VMK-s on koormuse mõju vähendamiseks välja pakutud vastavad meetmed, millega kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.

10.2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Taotletav Karinu IV lubjakivikarjäär paikneb Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas kahel eraldiseisval katastriüksusel, millest üks on riigile kuuluv katastriüksus Rava metskond 432 (katastritunnuse: 25701:001:0371), mille volitatud asutus on RMK, ja teine on eraomandisse kuuluv katastriüksus Muru-Marguse (katastritunnus: 25702:002:0081). Taotletav mäeeraldise pindala on 19,21 ha, mis on koos teenindusmaaga 26,95 ha.

Taotletav mäeeraldis paikneb logistiliselt heas asukohas, riiklikest kõrvalmaanteedest Järva-Jaani - Tamsalu - Kullenga (nr 15128) ~110 m kaugusel, Jootme - Koeru (nr 15151)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

153

~1,1 km ja Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere (nr 15127) ~1,6 km kaugustel. Mäeeraldisest edelas asub Uudismaa tee nr 2570201 ja idas Türje - Karinu tee nr 7870072.

Mäeeraldis on ümbritsetud eramaadega. Lähimad majapidamiste õuealad on mäeeraldisest ~100 m kaugusel loodes asuvad Kairi kinnistu (25702:002:0560; maatulundusmaa 100 %) ja ~290 m kaugusel olev Mäetipi kinnistu (78702:002:0052; maatulundusmaa 100 %). Samuti on lähiümbruses veel Jalalõpe küla kinnistu Nuutre (25702:002:0070; maatulundusmaa 100 %), mis on 500 m kaugusel läänes. Vahetus läheduses on Türje küla, mille lähimad majapidamised on 350–810 m kaugusel mäeeraldise piirist. Vaid mäeeraldisest põhjapoole jätkub riigimaa (Rava metskond 432; katastritunnuse: 25701:001:0371).

Taotletaval Karinu IV mäeeraldisel ega selle teenindusmaa piires ei ole teid, elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone ega neist tulenevaid piiranguid. Taotletavat mäeeraldist katab osaliselt segamets, mis on erinevas arenguklassis ja ~50 % ulatuses raiutud. Mäeeraldise loodenurgas asub hüdroloogilise uuringu puurkaev (PRK0058909). Taotletaval mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei ole Keskkonnaportaali kantud I, II ega III kaitsekategooria loomi, taimi, seeni ega samblikke. Karinu IV mäeeraldis ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Mäeeraldisele ei jää vääriselupaiku (VEP), Natura elupaiku, looduskaitsealasid ega ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär kattub kagus ~3 ha ulatuses kunagise Türje prügilaga. Kuna Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel on registreeritud võõrliigid verev lemmmalts (I. glandulifera) ja Sosnovski karuputk (H. sosnowskyi), siis tuleb katendi eemaldamisel vältida nende liikide levikule kaasa aitamist.

10.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus

Varasemalt ei ole taotletavas Karinu IV karjääris maavara kaevandatud, mistõttu tuleb enne tegeliku kaevandamise alustamist teostada ettevalmistustöid (alale ligipääsu rajamine, metsa raadamine, katendi eemaldamine). Taotletav ala hõlmab nii veepealset kui ka veealust osa. Taotletaval mäeeraldisel hakatakse kaevandama maavara 3 m ulatuses allpool põhjavee taset, mistõttu tekib vajadus põhjavee taseme alandamiseks ja vee väljapumpamiseks mäeeraldiselt, milleks järgitakse olemasolevate karinu karjääride veeärastussüsteemi. Kasulik lubjakivikiht on plaanis raimata nii puur- lõhketöödega kui ka hüdrovasaraga. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil, mis tagab väiksemad lõhketöödega kaasnevad keskkonnamõjud. Teiseks raimamise alternatiiviks on mehaaniline raimamine hüdrovasara abil, mida plaanitakse kasutada hoonete läheduses vältimaks kivimite laialipaiskumisega kaasnevaid ohte. Lubjakivi kaevandamisel hüdrovasaraga on maavõngete levimine keskkonnas minimeeritud, kuid samas kaasneb sellega pidev müra levik keskkonda. Mäeeraldisel on kasuliku kihi keskmine paksus ~7,5 m, mis lubab kaevandamist ühe astanguga. Sellisel juhul asub

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

154

ekskavaator lõhatud paelasu peal. Kobestatud materjali kaevandamiseks ja laadimiseks kasutatakse karjääris pöördkopp-ekskavaatoreid. Analoogselt toimub laadimine hüdrovasaraga raimatud materjali kaevandamisel. Raimatud lubjakivi laetakse ekskavaatoriga või laaduriga purustus-sorteerimissõlme. Kaevist töödeldakse mobiilses purustamis-sorteerimissõlmes ja fraktsioneeritakse. Mäetööde liikumisel põhja suunas vabaneb tööeest tagapool mäeeraldise ala, kus saab järk-järgult alustada korrastamistöödega. Korrastamine teostatakse vastavalt korrastamisprojektile, mille tingimused määrab Keskkonnaamet.

Kavandatav tegevus on tehnoloogilise lubjakivi kaevandamine taotletaval Karinu IV mäeeraldisel vastavalt loa taotluses esitatud informatsioonile. Lisaks on käsitletud kavandatavat tegevust koos leevendavate meetmetega, kus rakendatakse KMH välja pakutud lahendusi keskkonnamõju vähendamiseks. Eeltoodut on võrreldud 0- alternatiivi ehk olukorraga, kus arendajale kavandatava tegevuse rakendamiseks maavara kaevandamise luba ei väljastata.

10.4. Eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud

Taotletaval Karinu IV mäeeraldisel planeeritakse põhjavee tasemest allapoole jäävat maavaravaru kaevandada veetaset alandades ning karjääri kogunevat vett mäeeraldiselt välja pumbates. Kasuliku kihi kaevandamiseks tuleb alandada veetase maksimaalselt abs kõrguseni 88,5 m, mis on ~3 m allpool keskmisest põhjavee tasemest. Lähimad elamud asuvad võrreldes taotletava Karinu IV lubjakivikarjääriga kõrgematel abs kõrgustel ning põhjavee voolusuund on lõunasse ja lõuna-edelasse ehk kavandatava karjääri suunas. Seega reostusohu korral ei levi reostus tarbekaevudesse. Samas on kavandatava tegevuse juures potentsiaalselt veekeskkonnale avalduvad mõjud põhjaveetaseme alanemine karjääri ümbruses, põhjavee kvaliteedi muutused, vooluhulkade suurenemine eesvooludes ja eesvoolude vee kvaliteedi muutused.

Taotletaval mäeeraldisel hooneid, rajatisi ega muid infrastruktuuriobjekte ning neist tulenevaid piiranguid ei esine. Peamine mõju infrastruktuurile avaldub ümbruskonna teedele toodangu transpordi kaudu, kuid arvestades, et taotletavas Karinu IV karjääris ei kaevandata maavara ega veeta valmistoodangut välja samaaegselt teiste Karinu maardla karjääridega, siis ei suurene sellest tulenevalt liikluskoormus ja müratase riigimaanteedel võrreldes olemasoleva olukorraga.

Lubjakivikarjääris kaevandamisel mõjutavad välisõhku mäeeraldisel toimuvad tööprotsessid nagu kasuliku kihi kobestamine (lõhketööd), kaevise töötlemine (purustamine, sõelumine), laadimistööd ning materjali väljavedu. Modelleeritud müra leviku kohaselt ei levi taotletavalt mäeeraldiselt väljapoole ülenormatiivset mürataset, mis leviks lähimate majapidamisteni ning põhjustaks olulist mürataseme tõusu. Samuti saab mürahäiringute vähendamiseks rakendatava töövõttena vältida kaevandamist mäeeraldise piirialadel õhtusel ajal (ajavahemikus 17–19), mil kohalikud elanikud on

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

155

valdavalt kodus, et minimeerida võimalikke häiringuid. Sel ajal ei tohiks töötavad masinad paikneda mäeeraldise piiridele lähemal kui 50 meetrit.

KMH hindamise käigus teostatud tahkete osakeste modelleerimistulemuste kohaselt on suurimaks heitkoguste allikaks kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes killustiku tootmisel. Karjääri tööprotsessidega koosmõjus on vastavad väärtused ka veidikene suuremad, kuid on ilmne, et valdavalt pärineb tolm kruuskattega teelt. Samuti nähtub, et kõvakattega väljaveotee lõigul läbi olemasolevate Karinu karjääride on tolmu teke kordades väiksem. Kavandatava tegevusega ülenormatiivsed peenosakeste (PM10) kontsentratsioonid, mis põhjustaksid olulist õhukvaliteedi halvenemist, mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest ega välja pakutud väljaveo marsruutidest ühegi lähima majapidamiseni ei levi. Transpordiga seotud tahkete osakeste heitmeid on võimalik leevendada teede niisutamisega.

Taotletava karjääri ettevalmistamisel eemaldatavat kasvukihti ja katendit on võimalik kasutada hilisemal tehnoloogilisel ja bioloogilisel korrastamisel. Tulenevalt kaevandamisjääkide taaskasutamisest kavandatava tegevusega jäätmeid ei teki. Kaevandamine on planeeritud väikeste kadudega, mis lubab loodusvara kasutada võimalikult efektiivselt ning on kooskõlas kaevandamise hea tava ja säästva arengu põhimõtetega.

Kaevandamise ajal muutub maastikupilt mäeeraldisel täielikult ning looduslik keskkond asendub tööstusliku maastikuga. Kaevandamisaegset mõju maastikule leevendatakse hilisema korrastamisega, millega on võimalik luua erinevate elupaikadega ning mitmekülgsete kasutusvõimalusetega looduskeskkond. Taotletaval alal ühtegi loodus- ega pärandkultuuriobjekti ega neist tulenevaid piiranguid ei esine.

Kavandatava tegevusega kaasnevad füüsikalised mõjutegurid müratase ja tahkete osakeste kontsentratsioon ei ulatu lähimate majapidamisteni ega kujuta ohtu inimestele tervisele. Samas kavandatava karjääri rajamisega kaasneva põhjavee alanemise mõjuraadius võib ulatud taotletavast mäeeraldisest ~1000 m kauguseni. Nimetatud füüsikalise mõjuteguri maksimaalsesse mõjuraadiusesse jääb 9 kaevu. Koosmõju teiste piirkonna tegevustega ei esine. Mõju heaolule võib avalduda häiringute näol (müra foonitaseme ja peenosakeste kontsentratsiooni teatav tõus), kuid mida on võimalik kompenseerida keskkonnamõju leevendavate meetmetega ja karjääri hilisema korrastamisega. Lisaks pakub igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus, sh kaevandamine karjäärides, inimestele nii otseselt kui ka kaudselt tööd ning loodusvarade kaevandamine suurendab kohaliku omavalitsuse tulubaasi, mille kaudu saab toetada ja arendada piirkonna eluolu.

10.5. Koondhinnang

Keskkonnamõju hindamise tulemusena analüüsitud mõjutegurid ei ületa taotletavas Karinu IV lubjakivikarjääris maavara kaevandamisel kehtestatud keskkonna piirnorme

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

156

juhul, kui järgitakse KMH-s toodud mõju leevendavaid, ennetavaid ja vähendavaid keskkonnameetmeid (peatükk 7) ning teostatakse vajalikku keskkonnaseiret (peatükk 8). Seetõttu on ekspertrühma soovituseks valida tegevuseks I alternatiiv.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

157

11. KASUTATUD INFOALLIKAD

Astover, A. 2005. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool. Tartu.

Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 03.06.2020, 2)

AP-42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources, US Environmental Protection Agency (https://www.epa.gov/air-emissions-factors-and-quantification/ap-42- compilation-air-emission-factors)

Defra. 2006. Construction Noise Database (Phase 3). Database of noise emissions from equipment used on construction and open sites. Department of Environment, Food and Rural Affairs (Defra).

Eesti 2023. aasta riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCFi sektori ülevaade. Keskkonnaagentuur, Tallinn.

Eesti kasvuhoonegaaside inventuur (Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2021. National inventory report (NIR)). 2023. Republic of Estonia, Ministry of the Environment.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2023. Kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete aruandluse arendus.

EELIS - Eesti looduse Infosüsteem (www.eelis.ee)

Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035“. Vabariigi Valitsus.

Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse register.

Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21". 2005. (RT I 27.09.2005, 50, 396)

Energeetika ja maavarade programm 2022–2025. 2022. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinn.

Euroopa komisjoni määrus (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa.

European Commission: Directorate-General for Environment. 2013. Guidance on integrating climate change and biodiversity into environmental impact assessment, Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2779/11735

Holm, B. 2010. Karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava. MTÜ Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

158

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027. 2022. Kliimaministeerium, Tallinn.

Ilmateenistus. 2024. Kliimanormid. Keskkonnaagentuur, Tallinn.

Jaagus, J., Truu, J. 2004. Climatic regionalisation of Estonia based on multivariate exploratory techniques. In: Tiia Kaare; Jaan-Mati Punning (Ed.). Estonia. Geographical Studies. (41−55). Tallinn: Estonian Academy Publishers.

Järva maakonnaplaneering 2030+. Skepast&Puhkim OÜ, Tallinn, 2017.

Järva valla jäätmekava 2018–2023

Järva valla üldplaneering, eelnõu (koostamisel).

Järva valla üldplaneering, lähteseisukohad. 2019. AB Artes Terrae OÜ, töö nr: 1945ÜP3, Tartu.

Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. 2019-2020. Alkranel OÜ.

Järva-Jaani valla üldplaneering (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 29).

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329).

Järvamaa maakonnaplaneering. Maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne. Ramboll Eesti AS, Tallinn.

Järvamaa maakonnaplaneeringu KSH aruanne (heakskiidetud 27.09.2016);

Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6)

Kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCFi sektori ülevaade. 2023.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 04.07.2017, 45)

Keskkonnaametile 22.04.2021. a esitatud Karinu IV lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlus;

Keskkonnaministri 07.04.2017 a. määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 06.03.2020, 9)

Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (RT I, 11.07.2017, 11)

Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (RT I, 06.09.2017, 1)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

159

Keskkonnaministri 20.10.2016 a. määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ (RT I, 21.10.2016, 13)

Keskkonnaministri 03.10.2019. a määrus nr 49 „Poovivõtumeetodid“ (RT I, 08.10.2019, 1)

Keskkonnaministri 08.11.2019 a. määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (RT I, 12.11.2019, 6)

Keskkonnaministri 14.12.2016 a. määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (RT I, 14.12.2017, 10)

Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27)

Keskkonnaministri 27.12.2016 a. määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12)

Keskkonnaministri 27.12.2016 a. määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (RT I, 08.12.2017, 7)

Keskkonnaportaal (www.keskkonnaportaal.ee)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Kliimamuutustega kohanemise arengukavast aastani 2030. Keskkonnaministeerium, 2017.

Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD)

Kliimapoliitika põhialused 2050. 2017. Keskkonnaministeerium.

Kontkanen, H., Nevalainen, T., Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn

KOTKAS – Keskkonnaotsuste Infosüsteem. Keskkonnaamet.

Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur. OÜ Hendrikson & KO. Tallinn-Tartu.

Liiver, M., Leevik, M. 2001. 2000. aasta Eesti jäätmekäitluse ülevaade. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn.

Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17)

Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., Männik, A., Pedusaar, T., Rosin K. 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur, Tallinn.

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

160

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30).

Maa-ameti X-GIS rakendused

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. 2021. Keskkonnaministeerium, Tallinn.

Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1)

Maavaravarude koondbilanss 2021, Maa-amet.

Majandus- ja taristuministri 08.09.2017. a määrus nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ (RT I, 12.09.2017, 4)

Marinelli, F., Niccoli, W.L. 2000. Simple analytical equations for estimating groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 – 314

Nellis, R. 2019. Merikotka kaitse tegevuskava .

Metsaregister [01.10.2024 seisuga]

Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13)

Nordkalk AS koduleht

Oja, T. 2020. Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine (ptk 1.1). Eesti inimarengu aruanne 2019/2020, SA Eesti Koostöö Kogu.

Penu P., Kikas T., Allik K. 2015. Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine.

Perens, R.; Vallner, L. 1997. Water-Bearing formation. Geology and mineral resources of Estonia. (https://geoloogia.info/geology/text.html)

Pirrus, E. 1999 Eluta looduse kaitse - üks meie missioonidest. Tallinn.

Purre, A.-H., Uppin, M. 2021. Urge kruusakarjääri eksperthinnang (töö nr 21/3291). OÜ

Inseneribüroo Steiger, Tallinn.

Roostalu, H., Suuster, E., Rossner, H., Kukk, L., Reintam, E., Krebstein, K., Penu, P., Loide, V., Kikas, KT. 2014. Mullastikukaartide- ja andmebaaside rakendused jätkusuutlikuks maakasutuseks ja põllumajandustootmiseks. Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Põllumajandusuuringute Keskus.

Põder, T. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. Keskkonnaministeerium 2017

Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2017

Savitskaja, L., Jaštšuk, S. Karinu lubjakivikarjäärist väljapumbatava vee ärajuhtimise võimaluste hinnang. EGF: 7919. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2006

Säästva arengu seadus (RT I, 10.11.2016, 16)

OÜ Inseneribüroo STEIGER Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

161

Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

Tammekänd, M., Uppin, M., Vaguri, E., Paat, K. Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019) EGF: 8983. OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2018

Rahvusvahelise Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) ja Rootsi Hüdrometeoroloogia Instituudi (SMH) avaliku andmebaasi

Sein, O., Reinsalu, E. 2017. Ehitusmaavarakarjääride tehniline korrastamine. In: Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat (Koostajad Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L.). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn.

Sepp, K. Vanade karjääride taastamise võimalused. Virumaa maapõuepäev 2018

Tallinn, K. 1968. Aruanne väikese Mg-sisaldusega lubjakivide otsimis- ja eelluuretööde tulemuste kohta Paide rajoonis Järva-Jaani alevi ümbruses 1965. - 1966. a. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. ( EGF 2973).

Tallinn, K. 1989. Aruanne ehituslubjakivi otsingutöödest Paide rajoonis Karinu maardlas. „Estongeologija“, Keila. (vene keeles, EGF 4337).

Tamm, J., Leben, K., Liivamägi, S., Kuivkaev, H. 2023. Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Järva maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

Tammekänd jt, 2018. Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2019) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018, EGF 8983).

Tapa valla üldplaneering (kehtestatud Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48).

Uppin, M., Kallaste, P., Purre, A.-H. 2021. Urge kruusakarjääri seirekava (Töö nr 21/3291). OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn

Veeseadus (RT I, 06.05.2020, 44)

Ööpik, M., Luuk, O., Kukk, T., Vunk, E. 2018. Verev lemmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava. Keskkonnaamet, Pärnu.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. 2012. Vabariigi Valitsus; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Tallinn.

ÜRO. 2015. Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030.

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

1

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

2

Koostajad: Aadu Niidas, Liisa Küttim, Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Marge Uppin, Hanna-Liis Heinla

© 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

3

SISUKORD

Sisukord ................................................................................................................................ 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ............................................ 4 2. Kavandatava tegevuse asukoht .................................................................................... 6 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .. 12

3.1. Kavandatav tegevus .............................................................................................. 12

3.2. Alternatiivsed võimalused .................................................................................... 14

4. Keskkonnamõju hindamise sisu.................................................................................. 16 5. Hindamismetoodika .................................................................................................... 30 6. Ajakava ......................................................................................................................... 35 7. Arendaja, otsustaja, järelvalvaja ja eksperdi andmed ............................................... 38

LISAD

1. Karinu IV lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlus. 2. Keskkonnaameti 10.09.2021. a kiri nr DM-115536-7 Karinu IV lubjakivikarjääri

maavara keskkonnaloa taotlusele KMH algatamiseks. 3. Transpordiameti seisukoht (15.02.2022 nr 7.1-7/22/3320-2) 4. Terviseameti seisukoht (21.02.2022 nr 9.3-4/22/1993-2) 5. Rahandusministeeriumi seisukoht (03.03.2022 nr 14-13/1658-2) 6. Järva Vallavalitsuse seisukoht (09.03.2022 nr 145) 7. Keskkonnaameti seisukoht (28.03.2022 nr 6-3/22/2280-7) 8. Vastus Keskkonnaameti seisukohtadele (18.04.2022) 9. Transpordiameti seisukoht (26.05.2022 nr 8-5/22/9962-2) 10. Keskkonnaameti ettepanekud (17.06.2022 nr 6-3/22/2280-14) 11. Karinu IV lubjakivikaevanduse laienduse küsimus OÜ Inseneribüroole Steiger (H. R.)

(15.06.2022) 12. Karinu IV lubjakivikaevanduse laienduse küsimus (H. R.) (16.06.2022

nr 6-3/22/2280-13) 13. Täpsustav informatsioon Karinu IV KMH programmi täiendamiseks

Keskkonnaametilt (4.07.2022) 14. Lisainformatsioon Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi (K.S.) (29.06.2022) 15. Vastus H.R. küsimustele (27.05.2022) 16. Vastus Keskkonnaameti lisainformatsioonile (12.07.2022 nr 42) 17. Vastus Keskkonnaameti ettepanekutele (12.07.2022 nr 43) 18. Vastus Transpordiametile (12.07.2022 nr 44) 19. Vastus K.S. lisainformatsioonile (12.07.2022) 20. Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi avaliku

arutelu programm 28.06.2022

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

4

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS

Nordkalk’i korporatsioon on Põhja-Euroopa juhtiv kõrge kvaliteediga lubjakivitoodete tootja, mille toodangut kasutatakse peamiselt paberi-, metalli- ja ehitusmaterjalide tööstuses ning lisaks ka keskkonnakaitses ja põllumajanduses. Nordkalk AS (registrikood 10656606; edaspidi arendaja) tegutseb Eestis alates 1996. aastast, ettevõttele kuulub mitmeid lubja- ja dolokivikarjääre üle Eesti. Ettevõttel paikneb Lääne-Viru maakonnas, Rakkes renoveeritud ning kaasajastatud lubjatehas. Kindlustamaks seal tootmiseks vajaliku toorme olemasolu, omab Nordkalk AS piirkonnas Karinu lubjakivimaardlas kolme mäeeraldist Karinu lubjakivikarjäär (Jarm-042), Karinu II lubjakivikarjäär (KMIN- 097), Karinu III lubjakivikarjäär (L.MK/332246), millest kaevandatakse peamiselt tehnoloogilist lubjakivi. Karinu karjäärid kindlustavad Rakke tehases tootmiseks vajaliku toorme olemasolu. Sellest tulenevalt soovib arendaja täiendavaid võimalusi piirkonna tehnoloogilise lubjakivi varude maksimaalseks kasutamiseks. Maavara kaevandamine taotletaval mäeeraldisel on soodne arvestades maardla pikaajalist ekspluatatsiooniaega ja ettevõtte kogemust maardla laiendatud osades lubjakivi raimamisel. Tulenevalt pikaaegsest kogemusest on välja kujunenud optimaalne maavara kaevandamise tehnoloogia, mis arvestab maardla tehnoloogiliste ja keskkonnaalaste kitsendustega. Tööde laiendamiseks on nii geoloogilised kui ka maakasutuslikud eeldused olemasolevatest mäeeraldistest põhjas Karinu IV mäeeraldisel. Kaevandamisala laienemine lõunasse on piiratud ~500 m kaugusel asuva Karinu küla tõttu.

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 19,21 ha ja koos mäeeraldise teenindusmaaga on pindala 26,95 ha. Karinu lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustab Juuru lademe Tamsalu kihistu, mis on esindatud Karinu ja Tammiku kihistikega. Karinu IV lubjakivikarjääris on aluspõhjalised kivimid kaetud kvaternaarisetetega, mille paksus on muutlik, ulatudes taotletava ala kaguosas kuni 6,4 meetrini. Valdava osa katendist moodustab kollakaspruun liivsavimoreen karbonaatse kruusa veeriste ja lubjakivi lahmakatega. Liivsavimoreenis esinevad aluspõhjast lahti murtud ja moreeniga segipaisatud Raikküla lademe paelahmakad. Karinu kihistik moodustab Tamsalu kihistu ülemise osa ja see on esindatud hallikaspruuni, kollase või helehalli poolafaniitse lubjakiviga. Kohati on kivim dolomiidistunud. Kihistiku keskmine paksus puuraukude põhjal on 1,8 m. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt tehnoloogiline lubjakivi (aktiivne tarbevaru 1 436 000 m3 ja kaevandatav varu 1 412 000 m3) ning seda kasutatakse Rakke tehases kustutamata lubja ja filleri

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

5

tootmiseks, keemiliselt ebasobiv materjal kaubastatakse ehituskivina (põhiliselt lubjakivikillustik) ja kaubastamiseks mittesobilik materjal (sõelmed, katend) kasutatakse karjääri korrastamisel ning põllumajanduses väetisena (sõelmed). Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt 55 000 m3. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Algatatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk on hinnata Karinu lubjakivimaardlasse kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnaamet andis oma 10.09.2021 kirjaga nr DM-115536-7 teada, et on võtnud menetlusse arendaja esitatud keskkonnaloa taotluse ja algatanud antud taotluse KMH. KMH algatati vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) nõuetele. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb muuhulgas hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse eelnimetatud tegevuse korral tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, st KMH on kohustuslik. MaaPS § 6 lõike 1 kohaselt on kaevandamine maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine ning mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kaevise vedu ja esmane töötlemine. Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri pindala koos teenindusmaaga on 26,95 ha, seega on vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktile 28 ja MaaPS § 6 lõikele 1 KMH läbiviimine kohustuslik.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa taotlejale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavateks tegevusteks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

6

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär, mäeeraldis pindalaga 19,21 ha ja koos mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 26,95 ha, asub Järva maakonnas Järva vallas Jalalõpe külas Karinu lubjakivimaardlas (registrikaardi nr 0017) katastriüksustel Rava metskond 432 (katastritunnusega 25701:001:0371) ja Muru-Marguse (katastritunnusega 25702:002:0081). Katastriüksuse Rava metskond 432 volitatud asutus on RMK ja katastriüksus Muru-Marguse on eraomandis1. Mõlema kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100 %.

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär ei asu tiheasustusalal. Lähimad suuremad asustusüksused on Järva-Jaani alev ~3 km edelas ja Karinu küla keskus ~2,5 km kagus. Kavandatava karjääri teenindusalal hooneid ei asu. Lähimad majapidamiste õuealad on mäeeraldisest ~100 m kaugusel loodes asuvad Kairi kinnistu (25702:002:0560; maatulundusmaa 100 %) ja ~290 m kaugusel olev Mäetipi kinnistu (78702:002:0052; maatulundusmaa 100 %). Samuti on lähiümbruses veel Jalalõpe küla kinnistu Nuutre (25702:002:0070; maatulundusmaa 100 %), mis on 500 m kaugusel läänes. Vahetus läheduses on Türje küla. Lähimad majapidamised on 350–810 m kaugusel kinnistutel Siimu (78702:002:0144; maatulundusmaa 100 %), Pikari (78702:002:0086; elamumaa 100 %), Teeriku (78702:002:0217; elamumaa 100 %), Illaste (78601:001:0001; elamumaa 100 %), Vesila (78702:002:0012; elamumaa 100 %), Lindma (78702:002:0087; maatulundusmaa 100 %), Ristiku (78601:001:0163; elamumaa 100 %), Virve (78702:002:0370; maatulundusmaa 100 %), Tooma (78702:002:0027; maatulundusmaa 100 %), Madise (78601:001:0006; elamumaa 100 %), Savitamme (78702:002:1080; elamumaa 100 %), Kilgi (78702:002:0321; maatulundusmaa 100 %) ja Oru (78702:002:0720; elamumaa 100 %). Lähim elamumaa ala on ~359 m kirdes Madise (78601:001:0006).

Taotletav mäeeraldis paikneb riiklikest kõrvalmaanteedest Järva-Jaani - Tamsalu - Kullenga (nr 15128) ~110 m kaugusel, Jootme - Koeru (nr 15151) ~1,1 km ja Järva- Jaani - Pikevere - Ebavere (nr 15127) ligi 1,6 km kaugustel. Uuringuruumist edelas asub Uudismaa tee nr 2570201 ja idas Türje - Karinu tee nr 7870072 (kaitsevööndi laiusega 20 m mõlemal pool sõiduraja telge). Taotletav mäeeraldise

1 Kataster uuendatud 03.01.2022; loa taotlemise hetkel oli Muru-Marguse katastriüksuse omanik Eesti Vabariik, volitatud asutus Maa-amet.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

7

teenindusmaa tee kaitsevööndiga ei kattu. Taotletavast alast loodesse jääb elektriõhuliin alla 1 kV (väline tunnus M25818338).

Arendajal on plaanis kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri maavara väljaveoteena kasutada juba töötavates Karinu lubjakivikarjäärides kasutatavat väljaveoskeemi. Selleks, et ühendada olemasolev teedevõrk ja kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär, on arendajal plaanis rajada tee kavandatava Karinu IV karjääris paljandatud lubjakivi astangule teenindusmaale mäeeraldise idapiiri vahetusse lähedusse. Vastavalt Maapõueseaduse § 42 lõike 3 punkti 2 kohaselt on kaevandamisloa omajal loa alusel õigus eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide ja teede rajamiseks. Juba välja ehitatud väljaveoskeem läbib Karinu II lubjakivikarjääri põhjapoolset lahusala, kus on loode-kagu suunaline asfalteeritud karjääritee. Karjäärile on juurdepääs Järva- Jaani - Pikevere - Ebavere kõrvalmaantee (tee nr 15127) kaudu, mida mööda transporditakse toormaterjal karjäärist ~20 km kagusuunda Rakke alevis asuvasse Rakke lubjatehasesse. Maavara väljaveoteena saab vastavate kooskõlastuste saamisel kasutada kavandatavast karjäärist kirde-edela suunalist ja Järva-Jaani - Tamsalu - Kullenga kõrvalmaanteele (tee nr 15128) suunduvat Türje-Karinu teed (tee nr 7870072; Teeregistris klassifitseeritud kui „Muu tee“). Antud võimaliku väljaveotee puhul peab arendaja tagama, et tee vastaks maavara väljaveoks sobilikele nõuetele.

Kavandatavast karjäärist ~3 km kaugusele põhja jääb Jalgsema karjäär, kus kaevandab Metropol Group OÜ (kaevandamisloa nr L.MK.JÄ-51672) ehituskruusa. Karinu lubjakivimaardlast ~4,45 km kirdes kaevandab tehnoloogilist lubjakivi Võhmuta lubjakivikarjääris AS SMA Mineral (kaevandamisloa nr KMIN- 001). Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~0,5 km kaugusel kagus paiknevad Karinu (Jarm-042), Karinu II (kaevandamisloa nr KMIN-097) ja Karinu III (kaevandamisloa nr L.MK/332246) lubjakivikarjäärid, kus kaevandab Nordkalk AS.

Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri ala katab osaliselt segamets (teenindusmaa kesk- ja idaosas) ning osaliselt on tegemist põllumaaga (teenindusmaa lääneosas). Maapinna reljeef on tõusuga läände, jäädes absoluutkõrguste 100–105 m vahemikku. Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär kattub kagus ~3 ha ulatuses kunagise Türje prügilaga (prügila kood: 2341 02), mis Järva valla jäätmekava 2018–2023 (koostatud 2018. a) andmetel on alates 01.01.2002 jäätmete ladestamiseks suletud ja korrastatud. Kavandatavast karjääri teenindusala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. Nitraaditundliku ala olemasolu ei põhjusta

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

8

kaevandamisele olulisi lisapiiranguid. Vaatamata sellele arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga.

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel on registreeritud võõrliikide verev lemmalts (Impatiens glandulifera) ja Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) esinemine ~0,9 ha pindalal. Taotletaval mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei ole registrisse kantud I, II ega III kaitsekategooria loomi, taimi, seeni ega samblikke.

Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~2,6 km kirdesse jääb II kaitse- kategooria harivesiliku (Triturus cristatus) ja III kaitsekategooria rabakonna (Rana arvalis) elupaikadega. Mäeeraldisest 375 m kaugusel idas asub vääriselupaik (VEP206410). Samuti asub mäeeraldisest ~4,3 km kaugusel idas Aavere looduskaitseala (KLO1000675). Samas suunas ~5,2 km kaugusele jääb III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris) elupaik. Taotletavast mäeeraldisest ~1,6 km kagus paiknevad tehisjärved, sh Karinu Suur- ja Väikejärv, kus asub III kaitsekategooria hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) elupaik (KLO9127505). Samas suunas ~2,2 km kaugusel asub Karinu mõisa park (KLO1200293) ja kaitstav loodusmälestis Karinu ohvrikivi (Orjakivi, Katkukivi, KLO4000477). Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist vastavalt ~880 m ja 920 m kaugusel lõunasse jäävad vääriselupaigad VEP206226 ja VEP206409. Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjäärist ~790 m edelasse jääb vääriselupaik VEP205021, vääriselupaigad VEP206225 ja VEP205830 jäävad ~1,5 km kaugusele. Salutaguse looduskaitseala (KLO1000679) jääb mäeeraldisest ~2,5 km edelasse. Järva-Jaani järve ümbruses ~3,7–4,1 km kaugusel mäeeraldisest edelas asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvad taimeliigid kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (E. palustris) ja harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea). Edelasse jäävad veel Kuksema põlispuud (KLO1200295) ja Kuksema kabelipark (KLO1200502), vastavalt ~5,4 ja ~6,2 km kaugusele. Taotletavast Karinu IV mäeeraldisest ~4,1 km läände jääb II kaitsekategooria liik harivesilik (T. cristatus). Taotletavast mäeeraldisest 2,5 km loodesse jääb Jalgsema loodusala (RAH0000389) ja Jalgsema hoiuala (KLO2000118), mis on ka Natura loodusala, kus esinevad II kaitsekategooria liik harivesilik (T. cristatus) ja III kaitsekategooriasse kuuluvad kahepaiksed tiigikonn (Pelophylax lessonae), rabakonn (R. arvalis) ja tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris). Kaitsealal asub kaitstav looduse üksikobjekt Jalgsema kahevennakask. Kaitsealast väljas põhjas asub III kaitsekategooriasse kuuluva kahepaikse hariliku kärnkonna (Bufo bufo) elupaik.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

9

Kavandataval Karinu IV lubjakivikarjääri alal ei ole riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid, kinnismälestisi, muinsuskaitsealasid või nende kaitsevööndeid. Lähim pärandkultuuri objekt on ~260 m loodes hävinud Tõrvaaugu kõrtsi asukoht. Kirdes asuvad muinasaegne asulakoht (257:MUA:002) ja kagus Karinu paemaardla paemurrud (257:PAM:001). Lähim kultuurimälestis „Kultusekivi“ (9577) jääb kavandatavast lubjakivikarjäärist ~1,5 km kirdesse.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

12

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

3.1. Kavandatav tegevus

Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri puhul on tegemist varasemalt kaevandamisest puutumata maa-alaga. Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldist katab osaliselt segamets, mis on erinevas arenguklassis ja ~50 % ulatuses raiutud. Teine osa (~6,2 ha, ~23 % mäeeraldisest) taotletava Karinu IV mäeeraldisest on põllumaa. Kaevandamise tingimused kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris on keskmised. Kasuliku kihi keskmine paksus on taotletaval mäeeraldisel ~7,5 m ja kattekihi paksus ~3,6 m. Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääri alal on aluspõhjalised kivimid kaetud kvaternaarisetetega, kus katendi paksus on 3,3 m (581 000 m3 ehk 1 045 000 t) ning kaljukatendi kihi paksus 0,3 m (31 000 m3 ehk 65 000 t). Katend on kavas eemaldada buldooseri ja ekskavaatoriga.

Kuna Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel on registreeritud võõrliikide verev lemmalts (I. glandulifera) ja Sosnovski karuputke (H. sosnowskyi), siis tuleb katendi eemaldamisel vältida nende liikide levikule kaasa aitamist. Selleks ei tohi tööpiirkonda jäävatest kolooniatest pinnast viia ühest kohast teise, sest pinnas võib sisaldada seemneid ning tooks kaasa taimede leviku. Samuti kui koloonias töötatakse masinatega, tuleb need pärast koloonias töötamist puhastada, et ratastel ei viidaks seemneid edasi. Peale vereva lemmaltsa eemaldamist ei tohi taimi ei uude kohta vedada, kuna nad juurduvad uuesti. Mõlemal liigil on olemas ohjamis- ja tõrjumikavad, mida tuleb koloonias töötamisel järgida.

Taotletava Karinu IV mäeeraldise avamiseks tehtavad esmased tööd on metsa ja võsa raadamine ning kändude juurimine. Seejärel kooritakse kattekihi ülemine ehk viljakas osa buldooseri või kopplaaduriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal puistangus. Mäeeraldiselt eemaldatud katend paigutatakse mäeeraldise teenindusmaale, kus sellest moodustatakse müra- ja tolmutõkke vallid. Katend eemaldatakse mäeeraldiselt vastavalt mäetööde edenemisele. Kavandatavast Karinu IV lubjakivikarjääris on maavara plaanis raimata puur- ja lõhketöödega ning mehaaniliselt hüdrovasaraga. Raimatud materjal purustatakse ja sõelutakse mobiilsete seadmetega. Töödeldud kaevis on toormeks kustutamata lubja ja filleri tootmiseks.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

13

Kavandatava Karinu IV lubjakivikarjääris kagusse jäävad juba töötavad Karinu lubjakivikarjäärid. Seetõttu on võimalik Karinu IV mäeeraldiselt maavara väljaveoks kasutada nendes karjäärides kasutatavat väljaveoskeemi. Selleks, et ühendada kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär olemasoleva teedevõrguga on arendajal plaanis rajada tee kavandatava Karinu IV mäeeraldise idapiiri vahetusse lähedusse. Juba välja ehitatud väljaveoskeem läbib Karinu II lubjakivikarjääri põhjapoolset lahusala, kus on loode-kagu suunaline asfalteeritud karjääritee. Maavara väljaveoteena saab vastavate kooskõlastuste saamisel kasutada kavandatavast karjäärist kirde-edela suunalist ja Järva-Jaani - Tamsalu - Kullenga kõrvalmaanteele (tee nr 15128) suunduvat Türje-Karinu.

Taotletava Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb kaevandatav lubjakivivaru osaliselt põhjaveetasemest sügavamal, mistõttu tuleb karjääri kaevandamisel põhjaveetaset alandada vee karjäärist väljapumpamise teel. Arvutuste järgi on võrreldes loodusliku keskmise veetasemega vaja veetaset alandada ~3 m võrra. Ärajuhitav vesi moodustub karjääri külgnevatest kivimitest sisse voolavast põhjaveest, sademete ja lume sulamise veest. Veetaseme alandamise tõttu alaneb põhjaveetase ka karjäärist väljaspool ning karjääri ümbritseval alal kujuneb põhjaveetaseme alanduslehter.

Keskkonnaregistrisse on kantud hüdroloogilise uuringu puurkaev, mis asub Karinu IV mäeeraldise loodenurgas (PRK0058909). Lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud asuvad Karinu IV mäeeraldisest läänes ~405 m (PRK0024854) ja ~1,5 km (PRK0053206); kagus ~1,8 km (PRK0024774), ~2 km (PRK0054510), ~2,3 km (PRK0022613), ~2,4 km (PRK0010555) ja (PRK0055740); ~1,9 km edelas (PRK0026537) ja ~1,5 km loodes (PRK0007500). Esialgse arvutuse kohasesse Karinu IV lubjakivikarjääri veealanduse mõjuraadiussesse (650 m karjääri servast) jääb 8 majapidamist Türje külas - Savitamme (katastritunnusega 78702:002:1080), Madise (katastritunnusega 78601:001:0006), Tooma (katastritunnusega 78702:002:0027), Siimu (katastritunnusega 78702:002:0144), Mäetipi (katastritunnusega 78702:002:0052), Pikari (katastritunnusega 78702:002:0086), Teeriku (katastritunnusega 78702:002:0217) ning 2 majapidamist Jalalõpe külas – Kairi (katastritunnusega 25702:002:0560) ja Nuutre (katastritunnusega 25702:002:0070). Keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatakse kavandatava karjääri veealanduse mõjuraadius ning määratakse vajalikud leevendusmeetmed veealandusega kaasneva mõju minimeerimiseks. Lisaks selgitatakse KMH käigus välja hoonestatud kinnistute veevarustus ning vajadusel peab arendaja tagama veevarustuse kinnistul.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

14

Kavandatavas Karinu IV lubjakivikarjääris on veetaseme alandamise tingimused soodsad. Kasutada saab olemasolevat pikaajaliselt kasutuses olnud veeärastussüsteemi. Sealjuures on võimalik ammendatud karjääriosade osaline sulgemine selliselt, et veerežiim taastub. Kavandatavast karjäärist välja pumbatav vesi juhitakse töötavasse Karinu lubjakivikarjääri, kust see pumbatakse olemasoleva tehnikaga Suurjärve. Suurjärvest omakorda valgub vesi isevoolselt Väikejärve. Eelnevalt nimetatud veekogudest toimub liigvee juhtimine karstide kaudu lubjakivimitesse. Suurvee ajal ja sademeterikastel perioodidel kui karstide neeldumisvõime ei ole piisav, pumbatakse Suurjärvest osa vett Kogre pumpla kaudu mööda survetorustikku 4,5 km kagus asuva katastriüksuse „Oru“ (katastritunnusega 25702:004:0171) kinnistul asuvasse Metsla karsti (keskkonnaregistrikood LTA1000602). Tulevikus mäeeraldise laienduselt ärajuhitava veehulga suurenemine ei too endaga kaasa olulist saasteainete koormuse suurenemist eesvoolule. Karinu karjäärialadele kogunenud liigvee välja pumpamiseks ja juhtimiseks Oru talu territooriumil asuvasse karsti omab arendaja vee erikasutusluba nr L.VV/329702.

Uuritud ala mäenduslikud tingimused on piisavad kaevandamise järgseks nõuetekohaseks korrastamiseks. Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohaselt kujuneb maa-alale valdavalt üle 2 m sügavune veekogu. Lisaks on kasuliku kihi katendi maht piisav, et kujundada tulevasele karjäärile ohutud ja stabiilsed nõlvad. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse teenindusmaa perimeetrile ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis.

3.2. Alternatiivsed võimalused

Põhialternatiiviks ehk I-alternatiiviks on kavandatav tegevus ehk maavara keskkonnaloa taotluses esitatud informatsioon, mida on eelnevas ja käesolevas peatükis kirjeldatud. Tegevuse asukoha valikul alternatiive käsitleda ei saa, kuna see on seotud tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas.

Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul, sest ettevõte rakendab pikaajalise tegevuse käigus lubjakivi kaevandamisel välja kujunenud parimat võimalikku tehnoloogiat. Tehnoloogilisest aspektist on

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

15

alternatiividena võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid, näiteks eelistada raimamisel puurlõhketööde asemel maavõngete suhtes tundlike objektide läheduses hüdrovasara kasutamist.

KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kui arendajale Karinu IV mäeeraldisel lubjakivi kaevandamiseks tegevusluba ei väljastata.

Kui KMH käigus ilmneb, et põhialternatiivi rakendamisel kaasneb mõju keskkonnale ja/või ümbruskonna elanikkonnale, siis analüüsitakse lisaalternatiivina kavandatavast karjäärist kaevandamist väiksemas mahus ning vajadusel tehakse ettepanek mäeeraldise piiri korrigeerimiseks.

Kui keskkonnamõju hindamisel selgub uusi aspekte, käsitletakse sellest tulenevaid reaalseid alternatiivseid võimalusi KMH aruandes.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

16

4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU

Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse heakskiidetud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, käsitletakse neid samuti. Alljärgnevalt on toodud välja punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse:

4.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused. 4.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 4.3 Kasutatud infoallikad. 4.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 4.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 12.12.2017 Järva maavanema korraldusega nr 1-1/17/329) on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Maakonnaplaneeringus tuuakse välja, et 2015. aasta andmetel oli Järvamaal 56 maardlat, neist lubjakivi- või dolokivimaardlaid oli üheksa. Järva maakonnaplaneering ei määra uusi maardlaid, kuid see näitab ära maardlatega seotud võimalikud piirangud. Selleks hinnati erinevate maardlate kasutusele võtmise perspektiive, mille järgi jagati maardlad kategooriatesse I–III arvestades nende paiknemist kaitstaval alal või selle naabruses. Planeeringus toodi välja, et kaitstavatel aladel (kategooria III) pole kaevandamine võimalik ning uusi karjääre on võimalik avada vaid aladel, kus puuduvad looduskaitselised piirangud (st kategooriad I ja II). Dokumendi „Järvamaa maakonnaplaneering. Maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne“ lisas nr 5 on määratud maavarad kasutuse perspektiivi järgi, milles on Karinu maardla ala, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus juba toimub ning on mõistlik kaevandamist jätkata). Maakonnaplaneeringu planeeringujoonisel „Majandus- ja looduskeskkondlikud väärtused“ (koostatud 27.11.2017) on toodud Karinu maardla maa-ala ulatuses, kuid see ei hõlma kavandatavat Karinu IV lubjakivikarjääri mäeeraldise maa-ala. Seda seetõttu, kuna Karinu lubjakivimaardla registrikannet muudeti Maa-ameti korraldusega 22.02.2019 kirjaga nr 1-17/19/379. Dokumendi „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ eelnõu joonisel 3.3 (koostatud 05.08.2020), kus on kasutatud juba uuendatud Maa-ameti maardlate kaardirakendust, on kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär maardla piires ja antud dokumenti tabelis 3.1 välja toodud Karinu maardla pindala hõlmab ka kavandatavat karjääri mäeeraldist. Seega saab Karinu IV lubjakivikarjääri

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

17

mäeeraldist pidada Karinu maardla osaks. Maakonnaplaneeringus on määratud maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade põhimõtted:

- Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele.

- Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevatele negatiivsetele mõjudele.

- Kasutusele võetud karjäärid tuleb vastavalt tehnilistele võimalustele ammendada.

- Ammendatud või kasutusest väljalangenud kaevanduste rikutud maa tuleb nõuetekohaselt korrastada.

- Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.

- Enne maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks on kohalikul omavalitsusel põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutletud otsuse alusel algatada maa-ala kohta detailplaneeringu koostamine (vajadusel ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine - otsustatakse igakordselt eraldi).

Samuti tuuakse maakonnaplaneeringus välja, et ettevõtluse ja töökohtade arendamiseks Järva maakonnas jälgitakse põhimõtet, et üldplaneeringute koostamisel eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist uute alade kasutuselevõtu asemel. Sarnasest põhimõttest lähtutakse ka Karinu IV karjääri planeerimisel, kuna kuulumisega Karinu maardla koosseisu tagatakse maardla maksimaalne ressursikasutus keskkonnakoormust oluliselt suurendamata.

Käesoleval ajal on koostamisel uus Järva valla üldplaneering, millega määratakse maakasutuse juhtotstarve üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt, st milline on maakasutuse potentsiaal. Koostamisel oleva Järva valla üldplaneeringu lähteseisukohtades tuuakse välja, et maakonnaplaneering uusi maardlaid ei määra, kuid olemasolevatele I ja II kategooria maardlatele ei tohi üldplaneeringus kavandada kaevandamist välistavaid tegevusi. Nagu ka varasemalt on välja toodud, siis Karinu maardla kuulub kategooriasse I ehk ta on määratud kui kaevandusala.

Koostamisel oleva Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus märgitakse, et üldplaneeringuga ei nähta ette uute

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

18

mäetööstusmaade reserveerimist. Samuti, et mäetööstusmaa juhtfunktsioon on määratud hetkel kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele. Dokumendi „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus“ joonisel 3.3, kus on kasutatud uuendatud Maa-ameti maardlate kaardirakendust, on planeeritav Karinu IV ala maardla piires ja tabelis 3.1 välja toodud Karinu maardla pindala hõlmab ka planeeritavat karjääri.

Koostamisel oleva uue Järva valla üldplaneeringu eelnõus on maardlad esitatud üldplaneeringu kaartidel. Antud dokumendis on välja toodud kitsenduste määramine, mis on tekkinud maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest. Seal tuuakse välja:

- Mäetööstusmaa juhtfunktsioon on määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele.

- Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohevõrgustiku eesmärke.

- Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule.

- Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja ümbritseva pinnase kvaliteet.

- Kaevandamise alustamine olemasolevates maardlates toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

- Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine (rekultiveerimine) peab toimuma kahe aasta jooksul peale kaevandamistegevuse lõppemist, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, jms spordirajatisi. Kui kaevandamistegevus kestab üle viie aasta, tuleb kavandada etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.

Karinu lubjakivimaardla Karinu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes on välja toodud, et mäenduslikud tingimused on piisavad, et uuritud ala kaevandamise järgselt nõuetekohaselt korrastada. Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohaselt kujuneb maa-alale valdavalt üle 2 m sügavune veekogu. Lisaks on kasuliku kihi katendi maht piisav, et kujundad tulevase karjääri nõlvad ohutud ja stabiilsed.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

19

Järvamaa maakonnaplaneeringu KSH aruandest selgub, et keskkonnaregistris arvele võetud maavara varuga aladel paiknevad ka mitmed väärtuslikud põllumajandusmaad. Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ „Majandus- ja looduskeskkondlikud väärtused“ joonise (viimati muudetud 27.11.2017) ja Järva valla üldplaneeringu eskiisijoonisel „Järva valla alumise osa PÕHIKAART“ (viimati muudetud 03.08.2020) kohaselt ei ole kavandatava Karinu IV karjääri ala märgitud maardlana. Nendel joonistel on kavandatava Karinu IV karjääri lääneosa osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal, idaosa on mets. Uuringuruum väärtusliku maastiku alaga ei kattu. Samas tuleb silmas pidada, et käesoleval ajal on koostamisel uus Järva valla üldplaneering. „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ eelnõus on joonisel 3.3 kasutatud uuendatud Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmeid ja sama dokumendi tabelis 3.1 on kasutatud Karinu maardla pindala, mis hõlmab ka kavandatavat karjääri. Seega kasutatakse koostamisel olevas uues Järva valla üldplaneeringus andmeid, kus Karinu IV lubjakivikarjäär on Karinu maardla piires.

Dokumendi „Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ eelnõus ja „Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, seletuskirjas“ on välja toodud, et Järva maakonnas on väärtuslikud põllumajandusmaad, mille boniteet on vähemalt Eesti keskmine ehk vähemalt 40 hindepunkti. Järvamaa maakonnaplaneeringus määratakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed, kuid mitte nende paiknemine. Majandus- ja looduskeskkondlike väärtuste joonisel näidatud väärtuslikud põllumajandusmaad on informatiivse tähendusega. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas tuuakse soovitusena välja, et üldjuhul tuleb säilitada põllumajanduslik maakasutus, kuid välistada ei saa väärtuslike põllumajandusmaade all paiknevate keskkonnaregistris arvel olevate maavarade kaevandamist. Maa-ameti andmetel kattub taotletava Karinu IV lubjakivi mäeeraldis ja väärtuslik põllumaa omavahel ~6,2 ha ulatuses, mis moodustab ~9,6 % kogu väärtuslikust põllumaast. Seega mäeeraldisega kattuv põllumaa ei sea ohtu väärtusliku põllumaa tervikuna säilimist.

Kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär kattub kagus ~3 ha ulatuses kunagise Türje prügilaga. Määruses Järva-Jaani valla jäätmekava aastateks 2005–2009 vastuvõtmine (vastu võetud 22.09.2005) on hinnatud jäätmehooldusega kaasnevat keskkonnamõju, kus mainitakse, et jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub iga jäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, ning võib olla nii otsene kui kaudne. Määruse järgi on otsene keskkonnamõju loodusliku keskkonna reostamine, jäätmete veoga kaasnev välisõhu saastamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine ning kaudne

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

20

keskkonnamõju on prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu. Jäätmehooldusest tulenev suurimaks negatiivset keskkonnamõju omavaks tegevuseks on keskkonnanõuetele mittevastavate kohtade kasutamine jäätmete ladestamiseks. Kunagine Türje prügila asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning on rajatud selleks spetsiaalselt ettevalmistamata kohta. Arvestades asjaoluga, et prügilasse ladestati aastate jooksul nii tava- kui ka ohtlike jäätmeid ning valdav osa piirkonnas olmejäätmete hulgas olevatest orgaanilistest jäätmetest, tekib prügila jäätmelademe laguprotsesside tulemusel nii nõrgvett kui ka prügilagaasi. Määruses Järva-Jaani valla jäätmekava aastateks 2005–2009 vastuvõtmine on toodud, et Türje ja Karinu prügilate järelseire (veeproovide) teostamiseks on eraldatud aastateks 2006 kuni 2009 summa 5000 €. Aasta 2001 seisuga Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse „Eesti Jäätmekäitluse ülevaade“ järgi ladestati Türje prügilas segaolmejäätmeid mahus ~40 000 tonni. Samal ajal oli prügilat haldav ettevõte Järva-Jaani Teenused OÜ (Elamu-Kommunaal ME). Järva valla jäätmekava 2018-2023 (koostatud 2018. a) järgi on Türje prügila olnud jäätmete ladestamiseks suletud ja korrastatud alates 01.01.2002. Antud dokumendi järgi on Türje prügila maa-ala kattunud rohttaimestikuga ning seal on välja toodud, et täiendavaid meetmeid täiendavaks korrastamiseks ei ole alal vaja kasutusele võtta. Samuti tuuakse välja, et pärast prügilate sulgemist ja korrastamist aktiivset seiret teostatud ei ole.

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt ei paikne Järva valla haldusterritooriumil olulisi üleriigilise tähtsusega rohevõrgustiku tuumalasid ega rohekoridore. Kehtivas Järva-Jaani valla üldplaneeringus (kehtestatud Järva-Jaani Vallavolikogu 27.08.2009 määrusega nr 29) on välja toodud, et Järva-Jaani vallas rohevõrgustiku tuumalasid ei ole ja et Järva-Jaani valla rohevõrgustiku koridorid on maakonna väikesed rohekoridorid (K9). Viimasega kattub täies ulatuses ka kavandatav Karinu IV lubjakivikarjäär. „Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, seletuskirjas“ on toodud soovitused ja üldpõhimõtted, et tagada rohevõrgustiku toimimiseks:

- Maavarade kaevandamisel tuleb rohelise võrgustiku sidusus tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.

- Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Näiteks on lubatud metsa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba, eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohelise võrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara kaevandamisloa taotluse menetluses.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

21

- Kui rohelise võrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke ehitisi, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus.

- Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.

- Rohelises võrgustikus (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, loodusdirektiiviga kaitstavad elupaigatüübid, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada rohelise võrgustikuga arvestavat majandustegevust. Oluline on, et säiliks rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus ning roheline võrgustik jääks toimima.

- Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohelises võrgustikus ei langeks alla 80 %.

- Oluline on rohekoridore lõikavate, tõkestavate või killustavate arenduste ning infrastruktuuriobjektide vältimine. Kui see pole võimalik, tuleb leida võimalused ökoduktide vms leevendavate meetmete rajamiseks.

„Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne“ eelnõus tuuakse välja, et üldiselt on Kesk-Eestis rohevõrgustiku suurte struktuuride tihedus väiksem ja seetõttu on nende sidusus ohustatud. Sellest tulenevalt tuleb planeeringu järgi erilist tähelepanu pöörata nende piirkondade kohaliku tasandi rohevõrgustikele. Antud üldplaneeringuga säilitatakse valla ja maakonna tasandil oluline rohevõrgustiku sidusus. Järva vald on suures osas kaetud rohevõrgustikuga ning maastiku nö vaenulikkus (sh arendussurve) ei ole suur.

Järva maakonna- ja Järva-Jaani valla üldplaneeringute kohaselt on rohevõrgustikus kaevandamisega seotud kasutustingimused ja hooldussoovitused järgnevad:

- Asustuse ja tegevuste planeerimisel tuleb vältida rohevõrgustike tugialade killustamist ja koridoride läbilõikamist.

- Kui majandustegevuse või asustuse laienemine rohevõrgustiku koridoridele on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohevõrgustiku toimimisele ja rakendada rohevõrgustiku toimimist tagavaid abinõusid.

- Rohevõrgustiku aladel tuleb suunata inimeste liikumist ning kehtestada loodust säilitav liikluskorraldus (suunata autode liikumist,

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

22

korraldada parkimine, prügimajandus, paigaldada käimlad, valmistada ette kohad telkimiseks jms.).

- Arendades rohevõrgustikus (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jt seadusest tulenevate piirangutega alad) majandustegevust, on oluline, et säiliks rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus.

- Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi tugialadel looduslike alade osatähtsus langeda alla 90 %.

- Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada keskkonnateenistusega.

- Võtta erilise tähelepanu alla raielankide taasmetsastamine rohevõrgustikus, seda eriti rohevõrgustiku koridorides.

- Suurtele tugialadele ja koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et leevendada nende negatiivset mõju rohevõrgustikule.

- Uute ehitusalade valikul on oluline jälgida, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks rohevõrgustiku struktuuri.

- Uute joonkommunikatsioonide projekteerimisel ning olemasolevate rekonstrueerimisel pöörata erilist tähelepanu suur- ja pisiimetajate ning kahepaiksete liikumisradade säilimisele ja kaitsele, seda eriti rohevõrgustiku koridorides.

4.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.

- Kaevandamisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud.

- Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. - Maavara kvaliteet ja varu. - Ilmastik, maastik ja mullastik. - Kaitstavad loodusobjektid uuringuruumi piirides ja selle

lähiümbruses, sh Natura 2000 alad ja rohevõrgustik. - Taimestik ja loomastik, sh linnustik - Kultuuripärand.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

23

4.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus.

- Kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess.

- Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. - Kaevandatud ala korrastamine.

Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata.

4.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid.

- Kaevandamise mõju pinnaveekogudele.

Karinu IV uuringuruum paikneb Põltsamaa jõe (VEE1030000) valgalal. Karjäärist välja pumbatud vesi on võimalik juhtida läbi settebasseini Karinu Suurjärve (VEE2054840) ja sealt omakorda vastavalt vajadusele ning järve veetasemele, pumbatakse vesi survetorustiku kaudu ~4,5 km kaugusele kagus Oru kinnistul olevasse karstilehtrisse. Karjääri kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademeveest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis karjäärist vee väljajuhtimise korral setitatakse settebasseinides enne vee juhtimist eesvoolu. Seega võib heljumirikas vesi suurendada vee hägusust. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses.

Kaevandamise käigus võib reostusoht pinnaveele tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu. Selle ärahoidmiseks on karjääri pumpla juurde paigutatud õlipüüdurid ja neid kontrollitakse regulaarselt. Lisaks hooldatakse karjäärimasinaid regulaarselt. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinnavee reostumist.

- Kaevandamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.

Veevarustuse seisukohast omab Karinu lubjakivimaardla ümbruses tähtsust karbonaatkivimitest koosnev Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks. Siluri ladestu Juuru lade jaotub vaadeldavas piirkonnas Karinu, Tammiku ja Varbola kihistusteks,

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

24

millest vettandvad on Karinu ja Tammiku kihistud, moodustades maapinnalt esimese põhjaveekihi. Nimetatud veekiht toitub eelkõige sademetest ning moodustab märkimisväärse osa karjääri sisse voolavast veest. Õhukese pinnakatte tõttu on veekihi vesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud maapinnalt tuleneva reostuse eest. Taotletav mäeeraldis jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Seetõttu arvestatakse tegevuse käigus kaitsmata või halvasti kaitstud põhjavee olemasoluga. Kohati esineb vees looduslikult suur rauasisaldus.

Varbola kihistu savikas lubjakivi koos Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe Ärina kihistu savika lubjakivi ja mergliga on suhteliseks veepidemeks maapinnalt esimese veekihi ja Porkuni-Pirgu veekihi vahel. Seega ei osale Porkuni-Pirgu veekiht Karinu IV lubjakivikarjääri vee moodustumisel ning veekiht ei ole kaevandamistegevusest mõjutatud.

Veetaseme alandamine karjääris toob kaasa põhjavee taseme alanemise ka karjäärist väljaspool, mistõttu kujuneb karjääri ümbritseval alal põhjaveetaseme alanduslehter. Alanduslehtri piires on põhjavee voolusuund karjääri suunas, kuna veetase karjääris on madalam kui karjääri ümbritseval alal. Seega karjääri voolav veehulk moodustub karjääri külgedelt juurde voolava põhjavee arvel, millele lisandub karjääri langevate sademete hulk (sh lumesulavesi).

Karinu IV lubjakivikarjääri tegeliku veealanduse mõjuala ulatus määratakse arvutuslikult KMH käigus, kus selgitatakse välja ka mõju majapidamiste kaevude joogivee kvaliteedile ning kvantiteedile. Taotletava ala piirkonnas asuvad mitmed Keskkonnaregistris mitteasuvad (salv)kaevud, mis on kohalike elanike jaoks igapäevaseks veevarustuseks. Avalike andmete puudumise tõttu viiakse mõju hindamise käigus läbi kaevude inventariseerimine, mille käigus fikseeritakse kaevu olukord ja füüsikalised näitajad (veetase). Saadud tulemusi on võimalik kasutada hüdrogeoloogilistes arvutustes kavandatava tegevuse mõju hindamisel piirkonna veerežiimile.

Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine mõju põhjaveele ja tarbekaevudele on lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne vee juhtimist eesvoolu setitatakse karjääri settebasseinides. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed võivad infiltreeruvad põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette, suurendades vee hägusust. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Karinu IV lubjakivikarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programm

25

Reostusoht põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida põhjavee reostumist.

Detailsem selgitus kaevandamise mõjust põhjaveele ja tarbekaevudele antakse keskkonnamõju hindamise käigus. Samuti hinnatakse KMH käigus kaevandusvee karsti juhtimise mõju ning vajadusel pakutakse välja meetmed karsti vastuvõtuvõime tagamiseks erakorraliste sademehulkade ajal.

- Mõju infrastruktuurile.

Mõju infrastruktuurile saab väljenduda liiklusintensiivsuse kasvu näol väljaveoks kasutatavatel teedel. Karinu lubjakivikarjäärides lõpetatakse kaevandamine enne, kui hakatakse kaevandamine Karinu IV karjääris ja seetõttu ei suurene juba välja ehitatud väljaveoskeemil liiklusintensiivsus. Olemasolev skeem läbib Karinu lubjakivikarjääri põhjapoolset lahusala, kus on loode-kagu suunaline asfalteeritud karjääritee. Karjäärile on juurdepääs Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere kõrvalmaantee (tee nr 15127) kaudu, mida mööda transporditakse toormaterjal karjäärist 26 km kagusuunda Rakke alevis asuvasse Rakke lubjatehasesse. Samuti on võimalik rajada väljaveotee mööda mäeeraldisest idas asuvat Türje-Karinu teed (tee nr 7870072), mis suundub Järva-Jaani - Tamsalu - Kullenga kõrvalmaanteele (tee nr 15128). Antud suunal toimuks liiklusintensiivsuse suurenemine vastavalt tootmismahust, veoautode kandevõimest ja tööajast. Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse ja hinnatakse erinevaid väljaveoteede variante ning sellest tulenevat mõju lähipiirkonnas paiknevatele riigi- ja kohalikele teedele, sh välisõhule (müra, tolm), teede seisukorrale, liikluskoormusele- ja ohutusele ning vajadusel pakutakse välja leevendusmeetmed.

- Kaevandamisest ja transpordist põhjustatud müra ja tolm.