Vaideotsus

Sihtasutus Kutsekoda

[email protected]

Mustamäe tee 16

Tallinn

10617, Harju maakond

06.03.2026 nr 11.3-1/26/989

Registrikood: 90006414

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 32 lõigetele 3 ja 4, haridus- ja teadusministri 16.11.2022 käskkirja nr 1.1-

2/22/314 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ lisa 1

punktidele 14.1 ja 14.3 ning haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 Riigi Tugiteenuste Keskus

otsustab:

jätta Sihtasutus Kutsekoda vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 04.02.2026

finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-1/26/486 muutmata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Tulenevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) 04.02.2026 finantskorrektsiooni

otsusest nr 11.3-1/26/486 ja lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 73,

perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 32 lõigetest 3 ja 4 ja haridus- ja teadusministri

16.11.2022 käskkirja nr 1.1-2/22/314 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele

„Kutsesüsteemi reform“ lisa 1 punktidest 14.1 ja 14.3 vaatas RTK läbi Sihtasutus Kutsekoda

(edaspidi elluviija või vaide esitaja) 10.02.2026 esitatud ja 11.02.2026 täiendatud vaide.

1.2. Vaide esitaja taotleb RTK 04.02.2026 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.3-1/26/486 (edaspidi

FKO) uuesti üle vaatamist ja madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamist.

2. Asjaolud

2.1. RTK on teinud meetme „Elukestva õppe ja ümberõppe võimaluste edendamine” tegevuse

„Kutsesüsteemi reform - 01.08.2022-31.08.2029“ raames 04.02.2026 finantskorrektsiooni

otsuse elluviija projekti „Kutsesüsteemi reform“ (projekti nr 2021- 2027.4.06.23-0001) osas

seoses riigihankes nr 278973 „Videote- ja audiomaterjalide loomine“ tuvastatud riigihangete

seaduse rikkumisega. Täpsemalt on elluviija tunnistanud riigihankes nr 278973 vastavaks ja

edukaks pakkumuse, mis ei vastanud nõutud tingimusele.

2.2. Elluviija esitas 10.02.2026 esitas FKO peale vaide, milles leiab, et FKO-s kohaldatud

finantskorrektsiooni määr 25% ei ole rikkumise võimalikku vähetõenäolist rahalist mõju ja

rikkumise kergendavaid asjaolusid arvestades proportsionaalne.

2.3. RTK kontrollis vaide esitamise tähtaegsust HMS §-le 75 ning tuvastas, et vaie on esitatud

tähtaegselt. Vaide vastavuse HMS §-le 76 kontrollimisel tuvastas RTK puudused, mis on vaide

esitaja poolt õigeaegselt kõrvaldatud, mistõttu puuduvad selle läbivaatamist takistavad

asjaolud. RTK lahendab vaide.

3. RTK seisukohad

3.1. Vastavalt ÜSS § 31 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõikega 1 kontrollitakse vaiet läbi

vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Haldusmenetluse seaduse §-i 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

3.2. Vaide asjaoludest nähtub, et vaide esitaja on seadnud kahtluse alla FKO kui haldusakti

proportsionaalsuse, kuivõrd leiab, et rikkumise võimalikku vähetõenäolist rahalist mõju ja

rikkumise kergendavaid asjaolusid arvestades ei ole FKO-s kohaldatud 25%-iline

finantskorrektsiooni määr proportsionaalne.

3.3. Vaide esitaja toob vaides välja, et kahju või selle tekkimise ohu tuvastamiseks puudub

faktiline ja majanduslik alus, viidates FKO-s toodud rakendusüksuse selgitusele, mille

kohaselt ei ole kahju suurust võimalik hinnata, kuna ei ole teada, millisteks oleks kujunenud

raamlepingu alusel sõlmitavad hankelepingud siis, kui elluviija oleks järginud enda

kehtestatud tingimusi. Samuti märgib vaide esitaja, et õiguspärase käitumise tulemusel oleks

pääsenud raamlepingusse pakkuja, kelle pakkumuse maksumused olid oluliselt kõrgemad

võrreldes raamlepingusse pääsenud pakkujatega, mistõttu oleks minikonkursside tulemusel

sõlmitavad hankelepingud olnud kallimad ja seeläbi pole põhjendatud FKO-s toodud järeldus,

et esineb rahalise kahju tekkimise oht.

3.4. Vaide lahendaja leiab, et vaide esitaja eelkirjeldatud käsitlus ei ole korrektne. ÜSS § 28 lg 1

kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse osaliseks või täielikuks vähendamiseks

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete

määrus) artikli 103 alusel ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus). Ühissätete määruse artikli 103 lõike 1 kohaselt kaitsevad liikmesriigid liidu

eelarvet ja kohaldavad finantskorrektsioone, tühistades kõik fondidest tegevusele või

programmile makstavad toetussummad või osa nendest, kui leitakse, et komisjonile

deklareeritud kulud rikuvad õigusnorme. Seetõttu pole finantskorrektsiooni tegemise

eelduseks üksnes hoomatava rahalise kahju tekkimine. Samasugusele seisukohale on jõudnud

ka Euroopa Kohus mitmes lahendis. Nii on näiteks leidnud Euroopa Kohus otsuses nr C-

465/10 (vt p-d 55‒58), et Euroopa Liidu vahendeid ei või kasutada ettevõtmisteks, mille

raames on rikutud riigihangete reegleid. Samuti on Euroopa Kohus otsuses nr C-743/18

leidnud, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam

kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet. Seega võib rikkumise

kahju tuleneda ka reeglite rikkumise faktist endast – eriti ilmne on rikkumise kahju siis, kui

hankelepingusse on pääsenud pakkuja õigusvastaselt, sest sellisel juhul on tõendatult tekkinud

kahju Euroopa Liidu finantshuvidele, milleks on tagada toetuste läbipaistev ja võrdset

konkurentsi tagav toetuste kasutamine. Sellist arusaama toetab ka Euroopa Kohus 21.12.2011

otsuses nr C-465/10 (vt p 47), kus kohus on sedastanud, et isegi konkreetsed finantsmõju

mitteomavad eeskirjade eiramised võivad tõsiselt mõjutada liidu finantshuvisid.

3.5. Ühendmääruse § 15 lõike 1 punkti 5 kohaselt on kulude abikõlblikuks lugemise üheks

eelduseks kooskõla Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning § 34 lõike 1 punkti 2 alusel tehakse

finantskorrektsioon muuhulgas siis kui rikutud on õigusnorme, mille järgimine toetuse saamise

ühe tingimusena oli elluviijale kohustuslik, ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust.

Arvestades eelkirjeldatud ühissätete määruses toodud liikmesriigi kohustust reageerida

õigusnormide rikkumisele ja Euroopa Kohtu otsustes toodud põhimõtteid tuleb sarnaselt

käsitleda ka ühendmääruses nimetatud mõju kulude abikõlblikkusele. Seetõttu ei oma kulude

abikõlblikkusele mõju vaid reaalselt tuvastatav ja rahaliselt välja arvestatav kahju, vaid ka

kahju, mis on tekkinud läbi Euroopa Liidu põhimõtete ja väärtuste kahjustamise. Eeltoodust

tulenevalt ei välista rikkumise võimalikku finantsmõju ega muuda selle esinemise tõenäosust

vähetõenäoliseks asjaolu, et pakkuja õiguspärase käitumise tulemusel oleks raamlepingusse

pääsenud märksa kallima maksumusega pakkumuse teinud pakkuja.

3.6. Niisamuti ei saa välistada võimalust, et ka pakkujate ring võinuks olla teistsugune, kui

elluviija oleks lubanud esitada pakkumuse vastavustingimusena nõutust lühemaid videoid.

Vaide esitaja leiab vaides, et potentsiaalseid kõrvalejäänud pakkujaid ei ole olemas, sest Eesti

audiovisuaalse tootmisturu kontekstis ei tegutse videote tootjaid, kes pakuksid üksnes alla 60-

sekundilise pikkusega videoid. Vaide lahendaja pöörab tähelepanu asjaolule, et elluviija ei

nõudnud mitte 60-sekundilist video selles laiemas tähenduses, vaid animatsiooni. Samuti on

hanke nr 278973 tehnilise kirjelduse punktis 5.2 elluviija eelistanud selliseid animatsioone,

mis on sisult ja vormilt sarnane hangitava tööga (st õppe- ja teavitussisuga animatsioonid).

Lisaks on tehnilise kirjelduse punktis 5.2 kirjeldatud omadusi (näiteks kaasaegne disain;

subtiitrid, mis on loetavad väikeselt ekraanilt; sisaldab introt ja outrot jne), mille puhul

hinnatakse animatsiooni kõrgemalt. Seega ei ole asjakohane võimaliku finantsmõju olemasolu

hindamisel püstitada küsimust, kas turul on üldse selliseid videote tootjaid, kellel on ainult alla

nõutud pikkusega videoid, vaid kas võis olla turul teisigi potentsiaalseid pakkujaid, kelle

animatsioon küll vastas tehnilise kirjelduse punktis 5.2 toodud elluviija eelistustele, kuid oli

samas nõutust lühem. Vaide lahendaja hinnangul ei saa seda täielikult välistada, kuivõrd

domineerivaks reklaami platvormiks täna ongi lühikese kestvusega sotsiaalmeedia reklaamid,

ja arvestades elluviija kitsendavaid nõudeid animatsioonile, suurendab see kahju tekkimise

tõenäosust veelgi enam.

3.7. Eeltoodust tulenevalt ei näe vaide lahendaja alust FKO-s rakendatud finantskorrektsiooni

määra vähendada. Selgitame täiendavalt, et kuigi rakendusüksus peab rikkumisele

proportsionaalse finantskorrektsiooni valikul arvestama juhtumi asjaoludega ja võimaliku

finantsmõjuga, ei saa ta jätta kõrvale ka rikkumise raskust. Ühendmääruses toodud

konkreetsete finantskorrektsiooni määrade eesmärk on tagada ühtsete finantskorrektsiooni

määrade rakendamine samasuguse raskusastmega rikkumiste puhul. Ühendmääruses

kirjeldatud õigusrikkumistest koos nendele ettenähtud finantskorrektsiooni määradega

joonistub välja rikkumiste hierarhia, kus kõige raskemateks rikkumisteks peetakse eelkõige

lepingute sõlmimist konkurentsi ära kasutamata, diskrimineeriva loomuga rikkumisi ja hankija

poolt oma enda kehtestatud tingimustest kõrvale kaldumist (näiteks õigusvastane

kvalifitseerimine või vastavaks tunnistamine või lubamatu hankelepingu muutmine jms) ning

kergemateks peetakse rikkumisi, mis piiravad üleüldiselt pakkujate hankes osalemist või

heidutavad neid hankel osalemast (näiteks ebaproportsionaalsed tingimused või

hindamiskriteeriumite avaldamata jätmine). Seega ei oleks proportsionaalne rakendada

raskematele rikkumistele finantskorrektsiooni määrasid, mis on üldjuhul ettenähtud

kergematele rikkumistele ja vastupidi. Kuivõrd olukord, kus hankija on tunnistanud edukaks

sellise pakkuja, kelle pakkumuse pidanuks ta mittevastavuse tõttu tagasi lükkama, on käsitletav

raskema loomuga rikkumisena, siis on proportsionaalne kohaldada sellele ka kõrgemat

finantskorrektsiooni määra. Eelkirjeldatuga ei taha vaide lahendaja väita seda, et sellisele

rikkumisele ei olegi kunagi võimalik madalamat finantskorrektsiooni rakendada, küll aga

peavad siis esinema sellised erilised asjaolud, mis selgelt eristavad antud rikkumist

ühendmääruses kirjeldatud samalaadsest rikkumisest ja mida arvestades oleks üldjuhul

ettenähtud finantskorrektsiooni määr ebaproportsionaalne. Vaide lahendaja hinnangul ei esine

käesoleval juhul selliseid kaalukaid asjaolusid, mis seaks FKO-s rakendatud 25%-ilise

finantskorrektsiooni määra proportsionaalsuse kahtluse alla.

3.8. Kokkuvõttes leiab vaide lahendaja, et vaides toodud põhjendused ei anna alust FKO-s

rakendatud finantskorrektsiooni määra muutmiseks. Vaide lahendaja on seisukohal, et RTK

04.02.2026 finantskorrektsiooni otsus nr 11.3-1/26/486 on HMS § 54 mõttes õiguspärane ning

jätab eeltoodud põhjendusel vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kathy Tätte

526 1482

[email protected]