Kiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Eesti Laevaomanike Liit [email protected]

Logistika ja Sadamate Liit

[email protected]

Teie 17.02.2026 ;

26.02.2026 nr 16-10/26/5720

Meie 06.03.2026 nr 1-17/26/691-2

Vastus ettepanekutele lootsisõidu regulatsiooni

muutmiseks

Austatud Elise Nassar Austatud Andres Valgerist

Eesti Laevaomanike Liit esitas 17.02.2026 ning Logistika ja Sadamate Liit 26.02.2026

Kliimaministeeriumile pöördumise lootsimise regulatsiooni muutmiseks. Täpsemalt käsitlesid ettepanekud vajadust ajakohastada kehtivas regulatsioonis sätestatud lootsitasõidu loa väljaõppe

korraldust, lootsitasõidu loa taotlemise eksami keele küsimust ning ka alla 90 meetri pikkuste laevade kohustuslikust lootsimisest vabastamist.

Täname teid põhjalike ettepanekute esitamise eest. Kliimaministeerium on valmis antud teemat laiemalt avama koostöös merendussektori esindajatega.

Vastavalt meresõiduohutuse seaduses sätestatule on lootsimise eesmärgiks laeva ohutu meresõidu tagamine1. Ohutu meresõidu tagamine on esmatähtis nii laevaliikluse turvalisuse kui ka

merekeskkonna võimaliku kahjustumise riskide vähendamiseks. Seetõttu on äärmiselt oluline teema käsitlemisel seda seaduses väljendatud eesmärki esmajärjekorras meeles pidada. Lisaks

meresõiduohutusele ja Eesti merenduse konkurentsivõime tõstmisele on oluline ka eesti meremeeste konkurentsivõime ja töövõimaluste olemasolu. Seetõttu on tegemist kompleksse ja tasakaalukat lähenemist nõudva teemaga, milles tuleb arvestada paljude erinevate teguritega.

Lootsitasõidu loa eksami keeleküsimuse osas märgime, et Eestis on laevakaptenil sadamasse

suundumisel vajalik suhelda teiste laevakaptenitega, vajadusel ka väikelaevajuhtidega, ning sadamate esindajatega. Arvestades Eesti sadamate mitmekesisust nii geograafilise paiknemise, töötingimuste kui ka personali keeleoskuse taseme osas ning väikelaevajuhtide üha kasvavat arvu,

tuleb tunnistada, et üksnes inglise keelele tuginev suhtlus ei pruugi kõikides olukordades tagada meresõiduohutuseks vajaliku teabe vahetamise piisavat selgust, täpsust ja operatiivsust. Samas ei

ole lootsitasõidu loa eksami eesti keeles läbiviimine absoluutne takistus, sest meile teadaolevalt on regulaarreise tegevatel laevadel lootsitasõidu loa eksameid edukalt läbitud ka välismaiste laevakaptenite poolt. Ka alla 90 meetri pikkuste laevade lootsimisest vabastamine kannab endas

1 Meresõiduohutuse seaduse § 54 lg 1 - Meresõiduohutuse seadus–Riigi Teataja

riske, mida tuleb võimalike kasudega eelnevalt põhjalikult võrrelda. Tuleb arvestada, et

lootsitasõidu loa väljaõppe ja eksamineerimise regulatsiooni reformimine eeldab lisaks õigusaktide muudatustele ilmselt ka täiendavaid investeeringuid, eksamineerimise korra laiemat

avamist ning läbirääkimiste pidamist ametiühingutega. Sellegipoolest oleme nõus, et tõstatatud teemad vajavad ajakohast analüüsi nii võrdlusriikide

praktika, kehtiva õigusruumi kui ka muudatuste võimalike mõjude vaatest. Kliimaministeeriumil on võimalik alustada teema täpsema käsitlemisega 2026. aasta teisel poolaastal, ent lootsiteenuse

korraldamise kohta saab soovi korral esitada arvamusi ka juba käimasoleva Euroopa Liidu rahastatava projekti „Eesti sinimajanduse juhtimismudel 2027+“ ehk nn sinimajanduse TSI projekti raames toimuvatel kaasamisintervjuudel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Kroon veeosakonna juhataja merenduse ja veekeskkonna asekantsleri ülesannetes

Koopia: Riigilaevastik, Transpordiamet

Hana-Maarja Helinurm, 5855 3994

[email protected]