Tartumaa Kastre vald Kaagvere küla Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks seisukoha küsimine

E-kiri.eml

Tere,

Palume Teie seisukohti Kaagvere külas asuva Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks.

Lugupidamisega

Kati Kala

Kastre valla planeerimisspetsialist

Seisukoha küsimine Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ning lähiala .asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KATI KALA PNOEE-47603116547 2026-03-06 08:27:45

DETAILPLANEERINGU-KOOSTAMISE-ALGATAMISE-ETTEPANEK_Mõisaköögi 7 (1).pdf

1 | 3

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEK Kastre Vallavalitsusel

Vallamaja Kurepalu 62113, Kastre vald Tartu maakond, [email protected], tel 744 6524.

1. ÜLDANDMED

Taotleja: Nimi, postiaadress, e-posti aadress. Juriidilise isiku puhul märkida registrikood ja esindaja nimi. Volitamise korral märkida vastavad andmed esindaja ja esindatava kohta. Lisada volikiri. ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… *Juhul, kui krundil on mitu omanikku või taotleja ei ole planeeritava krundi omanik, lisada ettepanekule omaniku/teiste omanike seisukoht/nõusolek esitatud ettepaneku osas. Korteriühistu puhul esitada üldkoosoleku seisukoht. Nõustun esitatud ettepanekuga seotud dokumentide saatmisega elektroonilises vormis e-posti aadressile:

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA

Detailplaneeringu koostaja, kes vastab Planeerimisseaduse § 6 punkt 10-le (planeerija on geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse) , e-mail ja telefoninumber. …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

3. PLANEERINGUGA TAOTLETAV

Planeeringu koostamise eesmärk: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Kas kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga? Märgi ristiga

Jah

Ei *Juhul, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ettepanekuga, siis palun loe Planeerimisseadust § 142 (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv) ja Looduskaitseseadust § 40 (https://www.riigiteataja.ee/akt/126012018010?leiaKehtiv).

Üldplaneeringu muutmise ettepaneku korral vajaduse põhjendus:……………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Planeeringuala (katastritunnus, asukoha kirjeldus): ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Maa-ala kruntimine või krundipiiride muutmine, moodustatavate kruntide ligikaudne suurus: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

OÜ Joyride, Tõnis Lember, Taara pst 1-1 Tartu, Tartu Tartumaa 51005, [email protected]

AB Artes Terrae OÜ, Heiki Kalberg, [email protected], 509 1874

Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ( 29101:001:0984) kruntideks jaotamine ning ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks.

X

Mõisaköögi tee 7 ( 29101:001:0984), Kaagvere küla, Kastre vald

Juurdepääsu planeerimiseks vajadusel kaastata osa katastriüksusest Keskuse tee L1 (50101:001:0206) ning Mõisaköögi tee 1 (50101:001:0159)

Kruntide arv ja suurus täpsustatakse planeerimise käigus.

Neli elamumaa krunti suurustega ligikaudu 18052 m², 4017 m², 4115 m², 4410 m². Lisaks vastavalt vajadusele juurdepääsutee krunt või krundid.

ja Veemahuti (50101:001:0139) või Kaagvere keskus 4 (50101:001:0057); vajadusel ka Mõisatorni (50101:001:0161) ja

Mõisaköögi tee 5 (50101:001:0138).

2 | 3

Krundi kasutamise soovitud sihtotstarve (anda võimalikult täpne otstarve, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. Ühele krundile võib määrata mitu kasutamise otstarvet. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe): ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Säilitatavad hooned ja rajatised; hoonete rekonstrueerimine või olemasolevate hoonete laiendamine, lammutatavad hooned: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Uute ehitiste arv, hoonete korruselisus/kõrgus maapinnast, jaotus põhi- ja abihooneteks: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Kavandatud maksimaalne elamuühikute arv: …………………………………………………………………………………… Olemasolevate ja uute hoonete ligikaudne brutopind (m2) ja hoonete suurim ehitisealune pindala krundil. Korterelamute puhul anda ka soovitud korterite arv: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Soovitud arhitektuursed tingimused hoonetele (katuse harjajoon ja –kalle, välisviimistluse materjalid, piirete tüübid, ehitusjoon, jne): ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Võimalikku keskkonnaohtu kujutatavad rajatised või kavandatavad tegevused: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Tehnovõrkudega varustatus*

Veevarustus Kanalisatsioon Soojavarustus Side Elekter

Olemasolev

Planeeritav *olemasolu/vajadus märkida ristiga

Liiniservituutide vajadus: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Olemasolev/planeeritav parkimiskohtade arv: ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… Juurdepääsud kruntidele (vajadusel läbisõidud naaberkruntidelt) ja juurdepääsuga kaasneva teeservituudi vajadus: …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

4. TAOTLUSE JUURDE KUULUVAD LISAD

4.1. Eskiislahendus (ettepanekut illustreeriv joonis/skeem); 4.2. Kinnitus planeerija pädevuse kohta st vastavat kõrgharidust tõendav dokument või

kutsetunnistus; 4.3. Maa-ala mõõdistus (geoalus); 4.4. Muud lisad;

5. KINNITUSED/KÄESOLEVA TAOTLUSE ESITAMISEGA VÕTAB TAOTLEJA TEADMISEKS

5.1. Kinnitan, et taotleja on nõus tasuma Kastre Vallavalitsuse poolt ajalehtedes avaldatavate detailplaneeringu menetlemisega seotud teadaannete avaldamise kulud.

Korterelamu maa, ridaelamu maa

Säilitatada ja restaureerida või konserveerida tuleb Kaagvere mõisa valitsejamaja, ülejäänud hooned on kavandatud lammutada.

Määratakse planeeringu koostamisel vastavalt üldplaneeringule.

Krunt 1 - ehitisealune pind 800 m², bruto u 3000 m², krt arv 32. Krunt 2 - ehitisealune pind 345 m², bruto u 600 m², krt arv 6 Krunt 3 - ehitisealune pind 650 m², bruto u 1200 m², krt arv 16. Krunt 4 - ehitisealune pind 650 m², bruto u 1700 m², krt arv 18.

Puuduvad.

Määratakse planeeringu koostamisel vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

x x x x x

Määratakse vajadusel planeeringuga - juurdepääsutee, tehnovõrgud.

Määratakse planeeringuga vastavalt kehtivale standardile ja üldplaneeringule.

Keskuse tee L1 kaudu, vajadusel servituudid või maaeraldused piirnevatest kruntidest Mõisaköögi tee 1 ja Veemahuti või Kaagvere keskus 4.

valitsejamajal säilib 2 korrust, valitsejamajast ida pool 2 korrust (8 m) ja 3 korrust (2+katusekorrus) (11 m). Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ja lisatud eskiisile. Endise mõisa peahoone asukohas 3 korrust (14 m),

3 | 3

5.2. Taotleja on teadlik, et taotlejaga sõlmitakse: 5.2.1. enne algatamist detailplaneeringu koostamise üleandmiseks ja koostamise

rahastamiseks ning detailplaneeringukohaste tehnilise taristu väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks leping;

5.2.2. Kastre Vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostajaga leping, millega taotleja kannab detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud, juhul kui koostamist või koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda.

5.3. Taotleja on teadlik, et planeerimisseaduse § 131 kohaselt sõlmitakse taotleja ja Kastre Vallavalitsuse vahel vajadusel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamiseks seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks taotleja poolt.

5.4. Taotleja on teadlik, et planeerimisseaduse § 128 lõike 4 kohaselt detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani.

5.5. Taotleja on teadlik ja nõustub, et detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määruses nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppe kord" sätestatule.

5.6. Taotleja on teadlik, et detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel tuleb aluseks võtta ja järgida riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrust nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

VASTUTAN TAOTLUSES ESITATUD ANDMETE ÕIGSUSE EEST: Taotleja /nimi/ /allkiri/ /kuupäev/

Eskiis_Kaagvere Mõisaköögi tee 7 variandid algatamiseks (1).pdf

V2

NÄITLIKUD VARIANDID RIDAELAMUTEGA

400 m² kuni 3 korrust

Lisa Mõisaköögi tee 7 ja selle lähiala dp lähteseisukohad.pdf

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 1 / 13

Kastre Vallavalitsuse xx. märts 2026 korralduse nr XX

Lisa

Lähteseisukohad Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ning lähiala

detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks

Lähteseisukohad on kehtivad nende väljastamisest mitte kauem kui 12 kuud. Kui ettenähtud

tähtajaks ei ole esitatud Kastre Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kastre Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja

ajakohastada või lõpetada detailplaneeringu koostamine.

1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja detailplaneeringu koostaja

• Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu

lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav

dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise

vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab

planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu

koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest

isikutest. Samuti esitab Kastre Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva

info planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kastre

Vallavalitsuse maaspetsialist Kati Kala.

• Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud

tingimustele. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja

asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks kaasata

planeeringu koostamise töögruppi kutsega teedeinsener (minimaalselt tase 7) ning

keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu koostamiseks on vajalik planeeringu

koostamisse kaasata keskkonnaspetsialist, kes omab keskkonnamõju hindamise

litsentsi.

2. Detailplaneeringu eesmärk, arvestamisele kuuluvad planeeringud, õigusaktid ja muu

alusmaterjal

Planeeringualaks on Mõisaköögi tee 7 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 22672650,

katastritunnus 29101:001:0984, pindala on 31472,0 m2, sihtotstarve 100% ühiskondlike

ehitiste maa), reformimata maatükki (katastritunnus 29101:001:0622, pindala on 29630,0 m2,

sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa, mille osas täidab Maa- ja

Ruumiamet riigimaa ajutise valitseja ülesandeid) ning teedevõrgu rajamise ja ühendamise

(juurdepääsu tee ja kergliiklustee) kavandamise eesmärgil hõlmatakse Veemahuti

katastriüksus (kinnistu registriosa nr 4389304, katastritunnus 50101:001:0139, sihtotstarve

100% tootmismaa, pindala on 804,0 m2, millest hõlmatakse planeeringualasse ca 30 m2

suurune maa-ala, omanik Kastre vald), Mõisaköögi tee 1 katastriüksus (kinnistu registriosa nr

4853104, katastritunnus 50101:001:0159, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala on 924,0 m2,

millest hõlmatakse planeeringualasse ca 180 m2 suurune maa-ala, omanik Kastre vald) ja

Keskuse tee L1 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 4912004, katastritunnus

50101:001:0206, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala on 9735,0 m2, millest hõlmatakse

planeeringusse ca 1370 m2). Ehitisregistri andmetel paiknevad Mõisaköögi tee 7

katastriüksusel järgmised ehitised – Mõisavalitseja maja (ehitisregistri kood 104039297,

ehitisealune pind 264,0 m2), ajutine õppe-ja ühiselamuhoone ( ehitisregistri kood 104039299,

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 2 / 13

ehitisealune pind 589,2 m2) ja võimla (ehitisregistri kood 104039300, ehitisealune pind 588,0

m2). Kastre Vallavalitsuse 11.07.2024 korraldusega nr 372 on väljastatud 1. ehitusluba

Kaagvere külas Mõisaköögi tee 7 maaüksusel asuvate koolimaja, võimla ning ajutise õppe- ja

ühiselamuhoone lammutamiseks (kooskõlas Haustec OÜ tööga nr 001_LA).

Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda

ehitustingimuste määramist korterelamute püstitamiseks ning pargi rajamist/korrastamist

reformimata maal. Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus,

tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Planeeritava ala pindala on ligikaudu ca 6,27 ha.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine

nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Kastre valla üldplaneeringu (seletuskirja peatükk 2.2) kohaselt on detailplaneeringu

koostamine kohustuslik ridaelamu või korruselamu kavandamisel. Kastre valla üldplaneeringu

joonisel „Maakasutus Kaagvere küla väljavõte“ jääb planeeringuala osaliselt segaotstarbega

maa-ala juhtotstarbega alale, osaliselt haljasala maa-ala juhtotstarbega alale ning osaliselt tee-

ja tänava maa-ala juhtotstarbega alale.

Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja 2.5.13 kohaselt on segaotstarbega maa-ala mis

võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub

tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise negatiivse

keskkonnamõjuga kasutusotstarbed. Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad

kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-

ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, transpordi maa-ala ja/või puhke- ja

virgestustegevuse maa-ala. Seletuskirja 2.5.6 kohaselt on haljasala maa-ala peamiselt

puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või

muu vastav maa-ala, mis täidab eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni. Lisaks kuuluvad

nende alla eriomase koosseisu ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega ribad, mille

eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid kahjuliku keskkonnamõju eest. Lubatud kõrvalotstarbed:

tehnoehitise ning transpordi maa-ala ning seletuskirja 2.5.20 on sätestatud, et Transpordi maa-

ala on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa

korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Lubatud on tänavate,

bussipeatuste koos ootepaviljonidega, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja ohutusribade

rajamine. Üldplaneeringu joonisel „Väärtused ja piirangud“ kohaselt jääb planeeringualale

kaitseala ja mitmed kultuurimälestised.

Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala olemasoleva tiheasumi

alale, mille suuniseks on hoonestuse kompaktsus ja sidus tänavavõrk ning ühised

tehnovõrgud.

Planeeringualal kehtib osaliselt Mäksa Vallavolikogu 18.04.2011 otsusega nr 13 kehtestatud

Kaagvere uue koolikompleksi ning lähiala detailplaneering. PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb

detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering,

lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 140

lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta

varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Kastre valla üldplaneeringuga ja koostatava

detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut. Kastre Vallavolikogu 16. juuni 2020

määruse nr 99 „Pädevuse delegeerimine“ § 2 alusel on üldplaneeringut mittemuutva

detailplaneeringu algatamine vallavalitsuse pädevuses.

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 3 / 13

• Kastre valla üldplaneering (kehtestatud Kastre Vallavolikogu 09.10.2025 otsus nr

219);

• Kaagvere uue koolikompleksi ning lähiala detailplaneering (kehtestatud Mäksa

Vallavolikogu 18.04.2011 otsusega nr 13);

• Mägra kinnistu detailplaneering (kehtestatud Mäksa Vallavolikogu 15.10.2007

otsusega nr 51);

• Kaagvere-Vana-Kastre jalgratta-ja jalgtee ehitusprojekt (OÜ Palmpro ja Teede

Kavand OÜ, töö nr 328 „Tartumaa, Kastre vald, Kaagvere- Vana-Kastre jalgratta- ja

jalgtee ehitusprojekt. Teedeehitus ja liikluskorraldus.“

• Planeerimisseadus;

• Kastre valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;

• Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Kastre Vallavolikogu 25.01.2023 määrus nr 23 "Kastre valla rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord";

• ja muud asjakohased õigusaktid, standardid ning normatiivid.

Joonis 1. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu

joonisest „Maakasutus Kaagvere küla väljavõte“

Joonis 2. Väljavõte Kastre valla üldplaneeringu

joonisest „Taristu ja tehnovõrgud“

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 4 / 13

Joonis 3. Katastriüksusele ulatuvad kitsendused

(Allikas: Maa-ja Ruumiamet)

Joonis 4. Planeeringuala, mis on kantud valla

detailplaneeringute avalikustamise keskkonda

EVALD. Planeeringuala suurus on ca 6,27 ha.

Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeringuala

lähiümbrust (vähemalt ~50 meetrine raadius

planeeringualast).

Planeeringuala

3. Nõuded maa-ala planeerimiseks

Detailplaneeringu ülesannete lahendamisel võtta aluseks PlanS § 126 lõige 1. Planeeritavatel

kruntidel määrata ehitusõigus PlanS § 126 lõike 4 kohaselt ning välja tuua ka hoonestusala

pindala (m2). Planeeringu koostamise aluskaardiks koostada Majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“ kohane digitaalne geodeetiline alusplaan, mis peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi, teedevõrgu ja tehnovõrkude lahendust (anda tehnovõrkude koondplaan

koos olemasolevate ja uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude

valdajatega). Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, töö nr,

mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud võrguvaldajate poolt

ning registreeritud Kastre valla geoarhiivis EVALD. Kui geodeetiline alusplaan ei ole vallas

geoarhiivis registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

3.1 Krundi ehitusõiguse määramisel arvestada alljärgnevate näitajatega:

Näitajad

Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa, EK

(korterelamu maa)

Elamumaa, ER (ridaelamu

maa)

Krundi minimaalne suurus (m2) 4000 m2. korterelamute

kavandamisel peab

katastriüksuse

koormusindeks olema

vähemalt 250 (see

4000 m2. Koormusindeks

peab olema vähemalt 600

(st, et ühe ridaelamuboksi

kohta peab pinda olema

vähemalt 600 m2)

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 5 / 13

tähendab, et ühe korteri

kohta peab pinda olema

vähemalt 250 m2 )

Hoonete (sh ehitusloa-kohustuseta

hooned) suurim ehitisealune pind

krundi pindalast

vastavalt üldplaneeringus sätestatule, arvestades

väljakujunenud keskkonda ning kooskõla varasemates

planeeringutes kavandatuga. Ridaelamul/korterelamul

näha ette ka tehnoruum/panipaik asjade hoiustamiseks

(jalgrattad, lapsekärud, kelgud, muruniidukid jms).

Katastriüksuse maksimaalne ehitisealune pind on 20%,

kuid mitte rohkem kui 1 000 m2. Korterelamu

maksimaalne püstakute arv on 2.

Hoonete (sh ehitusloakohustuseta

hooned) suurim lubatud arv krundi

kohta,

määrata planeeringuga. Korter- ja ridaelamute puhul

lubatud ehitada katastriüksusele üks põhihoone ja üks

ühiskasutatav abihoone.

Hoonestusala ja selle minimaalne

kaugus krundi piirist

jälgida elukeskkonna parendamise põhimõtet st

tervikliku lahenduse väljatöötamise huvides on õigem

analüüsida esmalt ala kõikehõlmavalt ning seejärel leida

sobiv asukoht hoonestusele tasakaalus ümbritsetavaga.

Hoonestusala määramisel arvestada teekaitsevööndit,

krundi piire, tuleohutuskujasid, tehnovõrke,

juurdepääsuteid jms. Anda hoonestusala piiritlemise

ehituslik põhjendus. Ridaelamu/korterelamu

planeerimisel tuleb jätta piisav puhverala olemasoleva

üksikelamu või paariselamu vahele, mis tagab

üksikelamule või paariselamule vajaliku privaatsuse.

Näidata võimalikud hoonete asukohad (sh abihooned).

Sätestada tingimus, et väljaspoole hoonestusala on

ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta

hoonete püstitamine keelatud. Määrata ära kuni 20 m² ja

20-60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise

tingimused.

Hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus

määrata planeeringuga, arvestades väljakujunenud

keskkonda ning kooskõla varasemates planeeringutes

kavandatuga.

14 m ridaelamu puhul on

kahepoolse kaldega katusel

maksimaalne harjakõrgus 9

m ning lamekatusel

maksimaalne harjakõrgus

7,5 m

planeeringuga anda lisaks hoone lubatud kõrgus ka

absoluutkõrgusena.

Hoonete maapealne/maa-alune

korruselisus

põhihoone 3, abihoone 1 põhihoone 2, abihoone 1

asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus –

määrata vajadusel planeeringuga.

Piirded korterelamu kruntidele

mitte kavandada.

piirdeaia lubatud kõrgus

kuni 1,5 m. Läbipaistmatute

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 6 / 13

piirdeaedade rajamine on

keelatud. Tiheasustusalal

on piirded lubatud üksnes

katastriüksuse piirile v.a

ridaelamute puhul, kus piire

on lubatud bokside vahele

kui külg ei piirne kõnnitee,

tee, tänava või maanteega

ning kus aiad/piirded

jääksid elamute vahele ja

tekitaksid siseõu, mis pole

avalikult vaadeldav.

Ridaelamubokside vahele

rajatavad piirded

(kõrgusega max 1,5 m)

peavad olema ühtse

lahendusega (sh

kõrgusega). Teepoolne piire

tuleb rajada vähemalt 1 m

katastriüksuse piirist

sissepoole. Ristmikul või

ristmiku lähialal paiknevad

piirded ei tohi halvendada

nähtavust ristmikul. Piire

rajamisel arvestada

lumelükkamisega. Teede

ristumiskohtade juures

asuvatel kruntidel ei tohi

piire olla läbipaistmatu ja

piirde nurk ei tohi

ristumisel olla 90 kraadiga,

et tagada ohutus.

Ridaelamu juurde piirde

rajamise eelduseks on, et

ehitisteatise ja

ehitusprojekti esitamisel

vallale tuleb esitada ka

notariaalne kasutuskord,

milles on märgitud

ühiskasutuses olev ala,

mida kasutatakse ja

hooldatakse kõigi omanike

poolt ühiselt ning

ridaelamuboksi omaniku

ainukasutatav ala, millel

toimetab ainult

ridaelamuboksi omanik.

Hoonete katuse tüübid määrata planeeringuga

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 7 / 13

Hoone katusekalle määrata planeeringuga.

Hoone ±0.00 määrata planeeringuga. Anda vertikaalplaneerimise

põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee

ärajuhtimine jt), kindlustades sademevee mittevalgumise

kõrval kinnistutele.

Elekter planeeringulahenduse kavandamisel arvestada Elektrilevi

OÜ tingimuste ja seisukohtadega.

Veevarustus, kanalisatsioon planeeringulahenduse kavandamisel arvestada ASi

Emajõe Veevärk tingimuste ja seisukohtadega.

Sademevesi lahendada planeeringuga st planeerida sademevee

ärajuhtimiseks vajalikud sademeveesüsteemid.

Sademevee maksimaalse äravoolu vähendamiseks

kavandada viivitusrajatisi, eelkõige haljasalad,

puhveralad, nõvad, kraavid ja vett läbilaskvad katendid.

Kohtades, kus pinnase omadused ja hüdrogeoloogilised

tingimused seda võimaldavad, on otstarbekas kogutava

sademevee immutamine pinnasesse.

Sademeveesüsteemide projekteerimisel võtta arvesse

eesvoolu (Emajõe) arvutusliku kõrgveetaseme

võimalikku mõju sademeveesüsteemide toimimisele.

Kasutada võimalikult suures ulatuses looduspõhiseid

lahendusi. Looduspõhiste lahenduste kavandamisel tuua

välja ka põhjendused, lahenduse sobivuste kohta antud

asukohta. Sademevee lahendus planeerida olemasoleva

eesvooluni. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded

reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused1“. Naaberkruntidele ja

transpordimaa kinnistule on sademevee juhtimine

keelatud.

Sidevarustus sidevarustus lahendada operaatorineutraalse sidetaristu

baasil, mis peab olema teenusvalmidusega st näha ette

sidevarustuse tagamiseks reservtoru paigaldamine, et

võimaldada tarbijal liitumist erinevate sideoperaatoritega.

Küte lahendada planeeringuga. Õhksoojuspumpasid,

ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid

tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada tänava poolsele

fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada

varjestust. Korsten on lubatud rajada läbi katuse (läbiviik

välisseinast on keelatud).

Hoone tuleohutus määrata planeeringuga

Kohustuslik ehitusjoon määrata planeeringuga

Hoonete arhitektuurilised,

ehituslikud ja kujunduslikud

määrata planeeringuga, kuid arvestades olemasoleva

väljakujunenud keskkonnaga (lähipiirkonna hoonestust).

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 8 / 13

tingimused Hoone fassaad kavandada tänavaga paralleelselt. Hooned

liigendada nii mahuliselt kui ka fassaadi poolsest.

Arvestada olemasoleva väljakujunenud ruumilise

keskkonnaga/ lähipiirkonna hoonestuslaadiga st hoone

arhitektuurset lahendust kavandades tuleb arvestada, et

kavandatav hoonestus sobituks olemasolevasse

keskkonda ega erineks järsult juba väljakujunenud

olustikkust. Selleks tuleb arvestada nii hoone mahtu,

ehitusjoont, katusekaldeid, kui ka arhitektuursete

lahendustega, sest läbimõeldud, harmoneeruv,

arhitektuurselt ühtne ja terviklik ruumiline keskkond

väärtustab nii olemasolevat hoonestust kui ka lisanduvat

hoonestust ning loob ühtse visuaalse identiteedi st tuleb

tagada, et tekiks hoonestuse ühtlane rütm. Iga

ridaelamuboksi kohta kavandada üks panipaik, mis on

hea juurdepääsetavusega õuest ja mis võimaldab mugavat

nt jalgrataste, lapsevankrite jmt hoiustamist. Esitada

lähtuvalt sobivusest piirkonna läbimõtestatud

arhitektuurinõuded. Üksik-, paaris- ja/või ridaelamute

piirkonnas (nii juba olemasolevad kui ka

üldplaneeringuga kavandatud) tuleb korterelamute

rajamisel kasutada astmelist üleminekut, et ei tekiks väga

tajutavat kõrguste erinevust. Korterelamute hoonete

mahud tuleb liigendada ning kõrgused projekteerida

astmeliselt (kõrvuti rajatavate korterelamute kõrguste

vahed tuleb liigendada ning lahendada astmeliselt, et ei

tekiks tajutavat kõrguste erinevust). Korterelamu ühe- ja

kahekorruselised osad võivad moodustada katastriüksuse

ehitisalusest pinnast maksimaalselt 100% ja

kolmekorruseline osa 50%. Põhjendatud juhul nendele

ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole

detailplaneeringu koostamine nõutav.

Parkimine krundipõhiselt st kinnistusiseselt, kavandada

parkimiskohad ka külalistele.

Määrata ära, et krundisiseste teede ja platside katteks

tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõik

pinnad katta asfaldiga). Parkimisalade planeerimisel

kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms, et vältida

liigset asfalti ja liigendada ruumi. Elektriauto

laadimistaristu kavandamine parkimiskohtadesse.

3.2 Vastavalt üldplaneeringule tuleb detailplaneeringu koostamise käigus elamuarenduses

vähemalt 10% (korterelamute kavandamisel tuleb arvestada 15%-ga) planeeritavast maast

kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad

teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Kohaliku

omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel võib antud tingimuse asendada mõne muu

kompenseeriva meetmega (nt avaliku infrastruktuuri arendamisega). Kohalik omavalitus

nõustub kompenseeriva meetmena üldmaa mitte kavandamise eest, kui antud

planeeringuga korrastatakse reformimata katastriüksus (katastritunnusega

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 9 / 13

29101:001:0622). Planeeringus kajastada reformimata katastriüksusel paikneva pargi

korrastamisega kavandatu põhimõtteline lahendus, mis peab pakkuma tegevusi vaba aja

veetmiseks erinevatele vanusegruppidele (sh erivajadustega inimestele), koos seda toetava

taristu ja haljastusega, olema mitmeotstarbeline ja kasutatav aastaringselt, kus on

turvalised ja atraktiivsed võimalused, mis pakuks tegevusi erinevatele vanuserühmadele

(nt. ilmastikukindlad mängulauad, kus malet, lauatennist või lauajalgpalli mängida jms) ja

istumisvõimalusi. Puhkeala ning mänguväljakute kavandamisel arvestada ka lähiümbruses

olevate rajatistega ning mitte kavandada dubleerivaid lahendusi. Planeeringus tuleb välja

tuua võimalike mänguvahendite loetelu ning paigutus. Kvaliteetne avalik ruum on

inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa, seetõttu tuleb selle

loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates etappides

kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav

erinevatele kasutajagruppidele.

3.3 Planeeringualale tuleb tagada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Teedevõrgu

ühendamise ning planeeringualale juurdepääsu tee kavandamise/laiendamise eesmärgil

hõlmatakse planeeringualasse Keskuse tee L1 katastriüksus (katastritunnus

50101:001:0206). Olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele

moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus. Planeerida planeeringualas tee

koridori minimaalseks laiuseks 13,5 m (mille moodustaksid 1,0 m teepeenar, 2,5 m

kergliiklustee, 3,0 m haljasala, 6,0 m sõidutee ja 1,0 m teepeenar). Luua võimalus

naabermaa-ala planeeritava tänavavõrgu ühendamiseks. Joonistel näidata kruntidele tee

maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad, kust

väljasõitude rajamine on keelatud. Arendusesisestel ristmikul näha ette külgnähtavuse

kolmnurgad. Sõiduteed (sh tee materjalist tõstetud künnised) ja kõnniteed tuleb kavandada

asfaltbetoonkattega ning tänavavalgustusega (metallmastidel ja maakaablil põhineva LED

valgustitega välisvalgustus). Tupikteed kavandades tuleb lõppu planeerida

ümberpööramise koht. Ümberpööramise koht rajada minimaalselt 12x12 meetrit, mille

rajamisel tuleb järgida, et antud platsi äär ei külgneks ca 1-1,5 m ulatuses aed või post.

Kavandada ala läbivad teed looklev alt ning rahustatud liiklusega. Planeeringuga

kavandada kergliiklustee ühendamine olemasolevate ja varemplaneeritud

kergliiklusteedega ning tagada ohutu juurdepääs ühistranspordipeatustesse Kaagvere.

Esitada tee maa ristprofiil, kajastada tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja

kavandatavad laiused. Anda parkimiskohtade arvutus (planeeritud ja normatiivne) ja

parkimiskohtade arv esitada detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas.

Parkimiskohtade arvutamisel tuleb kasutada normi, mis on näidatud kolme-ja

enamatoalistele korteritele. Korterelamute planeerimisel näha soovitavalt ette vähemalt

kaks parkimiskohta korteri kohta. Ridaelamu ja korterelamu kavandada näha ette ka

parkimiskohad külalistele. Parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud,

hekid), et vältida autoparklate domineerimist ümbritsevate rajatiste üle (nt rohkem kui 20

parkimiskohta puhul võiks olla üks puu iga 10 parkimiskoha kohta ja puude kasvu

soodustamiseks rajada vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad). Kuni 10 parkimiskohaga

parklad on soovituslik katta vett läbi laskva sillutisega (muruvuugiga kivi vms). Vajadusel

tuleb anda nõuded puuetega inimeste liikumise tegemiseks. Mahasõit krundile planeerida

mitte laiem kui 5m.

3.4 Tagada liikluse korraldamine planeeringualal st kajastada liikluskorralduse põhimõtted

(autoliikluse sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad), kavandada liiklusmärkide,

teemärgiste, ülekäiguradade ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt kehtestatud

nõuetele. Kirjeldada olemasoleva ning planeeritava liikluskorralduse lahenduse sobivust

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 10 / 13

planeeritavale alale, tuua välja planeeritava ala ja selle lähiümbruses olemasolevate ja

kavandatavate hoonetega seotud liikluskoormust lähiala teede/tänavate ja ristmike

läbilaskevõimele ning kirjeldada kergliiklustee toimivust.

3.5 Planeeringualale tuleb kavandada jäätmete liigiti kogumise plats (asfaltkattega,

valgustatud ja liikluskorralduslikult lihtsa ligipääsuga ~ 30 m2 ala). Eelistada

süvamahuteid.

3.6 Näidata hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine.

3.7 Kajastada planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja

põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademevee kanalisatsioon, soojavarustus,

elektrivarustus, välisvalgustus (LED lahendused), sidevarustus – planeerida

liitumispunktideni). Näidata tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad ning

kajastada tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga

kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).

3.8 Planeeringuga lahendada lumekoristusel lume ladustamise kohad kruntidel, kruntide

teenindamise (nt päästetehnika, prügiveo) lahendamine.

3.9 Planeeringu seletuskirjas esitada maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed

ja -järgsed kruntide pindalad, kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse

planeeritud maa-alad) ja ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed. Segafunktsiooni puhul

määrata planeeringus sihtotstarvete %.

3.10 Määrata müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatingimusi tagavad nõuded ning radooniohtu ja looduskiirgust minimeerivad

meetmed.

3.11 Planeeringuga anda nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgnevat: tiheasustusalal peab hoonestatud katastriüksusest vähemalt 30%

olema haljastatud ning vähemalt 10% katastriüksuse pindalast peab olema kõrghaljastatud

(tuleb jälgida, et täiskasvanud puude võraprojektisoon tulevikus ei ulatuks

naaberkatastriüksusele), et oleks tagatud looduslähedane elukeskkond. Kõrghaljastuse

protsent on sisse arvestatud haljastuse pindalasse. Eelistada kõrghaljastusena kõrgeid

põõsaid ning madalaid puid.

3.12 Planeeringualal asub karuputke kolooniad (T249), seega on planeeringualal asuva

karuputke koloonia alalt kaevatava pinnase kasvupiirkonna alalt välja viimise, müümise ja

mujal täiteks kasutamise keeld. Koloonia piirkonnas kaevetööde tegemisel tuleb karuputk

välja kaevata ja vastavalt Keskkonnaameti juhistele nõuetekohaselt käidelda.

4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel

PlanS § 127 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lg 2 kohaselt

kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad

Päästeamet Lõuna päästekeskus naaberkinnisasjade omanikud ja isikud,

kes avaldavad planeeringu koostamise

ajal soovi olla kaasatud. Muinsuskaitseamet

Keskkonnaamet

Transpordiamet

Maa- ja Ruumiamet

AS Emajõe Veevärk

Elektrilevi OÜ

Telia Eesti AS

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 11 / 13

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste

asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud

krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse

originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta) ning esitab selle

planeeringu tekstilises osas. Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning

edastab kirjavahetuse ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel

Kastre Vallavalitsuse maaspetsialistile.

5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu

menetlustoimingute kestvusest. 1. Planeeringu algatamine ja algatamisest teavitamine: üks kuni kolm kuud;

2. uuringute koostamine: kuni kolm kuud;

3. planeeringu põhilahenduse koostamine ja läbivaatamine: kuni kolm kuud;

4. planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine: kaks kuud;

5. planeeringu vastuvõtmine: üks kuu;

6. planeeringu avaliku väljapaneku, vajadusel arutelu korraldamine: üks kuni kolm kuud;

7. planeeringu kehtestamine ja kehtestamisest teavitamine: üks kuu.

6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine

Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh olemasolev

ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite

liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse

paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade. Siduda planeeringulahendus

kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. Planeeringu

seletuskirja lisada planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning vajadusel

seiremeetmed. Esitada valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ning

planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused st sobivust olemasolevasse

keskkonda ja seotust kontaktvööndi alaga. Hinnata tuleb kavandatava tegevusega (planeeringu

rakendamisega) võimalikku kaasnevat keskkonnamõju (vee, pinnase või õhu saastatus,

jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn) ning mõju inimese tervisele.

Planeeringulahenduses kirjeldada võimalikke meetmeid, mis aitaksid paremini hakkama saada

kliimamuutuse poolt põhjustatud (ekstreemsete) ilmastikuolude – kuumalainete ja

valingvihmade – negatiivsete mõjudega. Esitada andmed kasutatud uuringute ja analüüside

kohta, milliseid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt

koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud.

Kastre valla haldusterritooriumil jääb suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 50 kuni 100

kBq/m³ vahele, mida loetakse kõrgeks. Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete

projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada

ehituslikke meetmeid radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks st teostada

radooniuuring (mõõtmised). Analüüsida piirkonna teedevõrgu sobivust kavandatava

tegevusega lisanduva liikluskoormuse seisukohast. Planeeringulahenduse liikluskorralduse

põhimõtted peavad tuginema liiklusuuringule, millega hinnatakse planeeringu

realiseerimisega kaasnevat liiklusmõju (olemasolevad liiklussagedused, detailplaneeringu

realiseerimisega lisanduva liikluskoormuse prognoos, läbilaskvuse kontrollarvutused ning

hinnang planeeringulahendusele ja selle realiseerimisega lisanduvale liikluskoormusele jms).

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 12 / 13

Selgitamaks välja liiklusest põhjustatud häiringuid, siis käsitleda nii olemasolevat olukorda

kui ka planeeringu realiseerumisjärgset olukorda ning kavandada vajaduse korral vajalikud

müraleevendavad meetmed ja anda sisend hoonete projekteerimiseks. Samuti tuleb hooned

projekteerida kehtivaid insolatsiooninõudeid/asjakohast juhendit arvestades. Planeeringusse

lisada, et KOV ei võta endale kohustusi liikluse mürast põhjustatud häiringu

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kuna planeeringualale jääb arheoloogiamälestis kaitsealune park – Kaagvere mõisa park

(EELIS kood KLO1200229), mille mõisaansamblisse kuuluvad järgmised hooned: Kaagvere

mõisa teenijatemaja, reg nr 7221; Kaagvere mõisa õllekoda, reg nr 7222; Kaagvere mõisa

valitsejamaja, reg nr 7223; Kaagvere mõisa kasvuhoone, reg nr 7224; Kaagvere mõisa

piirdemüürid, reg nr 7225; Kaagvere mõisa aednikumaja, reg nr 7226; Kaagvere mõisa kelder,

reg nr 7227; Kaagvere mõisa kuivati, reg nr 7228; Kaagvere mõisa park, reg nr 7229;

Mõisaase, reg nr 12861 ja planeeringualal on Dendrocoptes medius (tamme kirjurähn)

pesitsuspaik ning kuna planeeringualale kavandatakse elurajooni, siis tuleb koostada

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, et välja selgitada kavandatava tegevuse

elluviimisega eeldatavalt kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Samuti

hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed

ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.

7. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega realiseerimise lepingu. Kastre Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu

realiseerimisega. Juhul kui planeeritava tegevusega kaasnevad vajalikud ehitustööd väljaspool

planeeringuala, jäävad ka need tegevused huvitatud isiku finantseerida. Planeeringu

rakendamise ossa märkida tingimus, et Vald ei väljasta ehituslubasid planeeringualale

planeeritud hoonete ehitamiseks enne planeeringukohaste ja planeeringulahenduse

elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks

ette nähtud teede ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, sh välisvalgustus, väljaehitamist

ja vastavate kasutuslubade või - teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste

(veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu-,

küttegaasija elektripaigaldised ja surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud

ehitised, välisvalgustus jms) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste

väljastamist. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist

servituutide kanded kinnistusraamatus. Planeeringus anda elluviimise ajakava ja tegevuste

loetelu/kokkulepete järjekord, mis tagavad planeeringu elluviimise. Planeeringu

elluviimiskava etappide järjestamisel lähtuda Kastre vallavolikogu 25.01.2023 määrust nr 23.

Ajakavasse märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta

jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks. Samuti kajastada planeeringus planeeringu

kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamist.

8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks,

detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Joonistest

on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvööndi skeem koos naaberplaneeringute

lahendustega, kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade; tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkatastiüksuste piiridega

mõõdetuna vähemalt 50 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast

EELNÕU (Lähteseisukohti täiendatakse ja korrigeeritakse vastavalt kaasatud

ametiasutustelt saadud tagasisidele)

Lk 13 / 13

situatsioonist; põhijoonis, liikluskorraldust kajastav joonis, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed

ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; illustreeriv joonis; tehnovõrkude plaan ning

tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni. Digitaalsed failid peavad olema L-EST

koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha koordinaatidele.

Planeeringu vormistamisel kasutada ruumilise planeerimise leppemärke (2013). Planeering

vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Esitada planeeringuala ruumilise arengu

eesmärgid ja planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ning

vastavus kõrgema taseme planeeringutele sealhulgas ka vastuvõetud Kastre valla

üldplaneeringule. Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41

lõike 6 kohaselt. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kastre Vallavalitsus.

Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Detailplaneering esitatakse Kastre Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal

tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks,

vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Avalikule

väljapanekule suunamiseks tuleb planeeringuga esitada ka kooskõlastuste ja koostöö

koondtabel. Detailplaneeringu koosseisus tuleb esitada vähemalt üks planeeringulahenduse

ruumiline illustratsioon, mille alusel on võimalik hinnata planeeringulahenduse sobivust antud

piirkonda.

Planeerija vormistab detailplaneeringu materjalid ja esitab need Kastre Vallavalitsusele

kehtestamise otsuse tegemiseks digitaalselt allkirjastatud konteinerina (joonised pdf, dgn/dwg

failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja lisab juurde PLANK automaatkontrolli

tulemused ning planeeringu ka paberkandjal, mille juurde on köidetud/lisatud planeering CD-l

või USB mälupulgal ja koosseisu on lisatud ka Kaagvere uue koolikompleksi ning lähiala

detailplaneeringu kehtetuks muutuva osa joonis.

Planeeringualal kehtib Mäksa Vallavolikogu 18.04.2011 otsusega nr 13 kehtestatud Kaagvere

uue koolikompleksi ning lähiala detailplaneering. Uue detailplaneeringu kehtestamisega

muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks (PlanS § 140

lg 8). Detailplaneeringu koosseisus esitada andmed ja dokumendid PlanS § 41 lõike 6

kohaselt.

Nimetatud detailplaneering muutub peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist

planeeringuala kattuvas osas kehtetuks. Seega tuleb detailplaneeringu seletuskirjas antud

muudatust kajastada, tuua välja seosed ning tagada, et varasem detailplaneering oleks kehtima

jäävas osas peale uue detailplaneeringu kehtestamist elluviidav.

Planeeringu koostaja peab esitama Kastre Vallavalitsusele Kaagvere uue koolikompleksi ning

lähiala detailplaneeringu (koos PLANK automaatkontrolli tulemustega) vastavalt kehtivale

vormistusnõuete määrusele ruumiandmed kehtima jäävas ulatuses, et oleks võimalik kehtima

jäävas ulatuses detailplaneering sisestada PLANK andmekogusse st on vajalik uuendada algse

planeeringu ruumiandmeid ning teostada vajalike kihtide vektoriseerimine (nt hoonestusala,

krundid, juurdepääsud, krundisihtotstarbed jm oluline) selles ulatuses, mis jäävad kehtima.

Seisukoha küsimine Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu algatamise taotlusele_Transpordiamet.pdf

KASTRE VALLAVALITSUS

Kastre Vallavalitsus

Vallamaja, Kurepalu küla,

Kastre vald

62113 Tartumaa

Reg. kood 77000370

Tel: 7 446 524

E-post: [email protected]

http://www.kastre.ee

Konto:

EE531010102034612006

SEB Pank

Lp Marek Lind

Transpordiamet

Kooskõlastuste üksus

[email protected]

Seisukoha küsimine Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu

algatamise taotlusele

Austatud juhataja

Kastre Vallavalitsusele esitati ettepanek (registreeritud dokumendiregistris 13.02.2026 nr 6-

3/219 all) Kaagvere külas asuvale Mõisaköögi tee 7 katastriüksusele detailplaneeringu

algatamiseks. Vastavalt esitatud ettepanekule on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

katastriüksuse jagamine kruntideks ning ehitusõiguse määramine elamute ehitamiseks

(korterelamu maa ja ridaelamu maa, kavandatav elamuühikute arv 72). Lähteseisukohtade

eelnõu kohaselt on planeeritava ala pindala ligikaudu 6,27 ha.

Vastavalt planeerimisseaduse § 127 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Planeeritaval alal asub 22261

Kaagvere kooli tee kaitsevöönd.

Eeltoodust tulenevalt palume seisukohti planeeritava tegevuse kohta, sh sisendit

lähteseisukohtade koostamiseks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kati Kala

Kastre valla planeerimisspetsialist

Lisad: 1) DP algatamise taotlus.pdf;

2) eskiis.pdf;

3) eelnõu - Lähteseisukohad Mõisaköögi tee 7 katastriüksuse ning lähiala

detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks.pdf.

7446521, [email protected]

Meie: 06.03.2026 nr 6-3/331

M

e

i

e

1

3

.

1

2

.

2

0

1

6

n

r

9

-

7

/