Arvamuse edastamine

Estonia pst 13 15095 TALLINN

Telefon 668 0719 Faks 668 0836

[email protected] eestipank.ee

Lp Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 16.02.2026 nr 8-1/1172-1 Meie 06.03.2026 nr 17.1/87-1

Arvamus Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Austatud proua Liisa-Ly Pakosta Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi koosloome keskkond) eelnõu kohta. Eesti Panga ettepanekud eelnõu kohta on järgmised: 1) Riigi koosloomekeskkonna õiguslik alus on kavas luua Riigi Teataja seaduse (RTS) täiendamisega. Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid. Vastuvõetud aktide avaldamine on nende ette valmistamise või kogu akti eelnõu loomekaare katmisega võrreldes erinev, piiratud mahuga protseduur. Seletuskirjas põhjendatakse, et "Riigi Teataja seadus valiti koosloome keskkonda puudutavate sätete asukohaks kahe andmekogu tihedate seoste tõttu – Riigi Teatajast laaditakse alla muudetava õigusakti ametlik tekst, et sellesse kavandatavad muudatused jäljega sisse kirjutada, ning menetluse lõpus, akti vastuvõtmise järel saadetakse lõplik tekst tagasi Riigi Teatajasse." See on tehniline vaade, mis ei hinda uute normide sisulist sobivust RTS kontekstis. Süsteemse lähenemise huvides oleks õigusaktide ette valmistamist ja kaasatavate asutuste koostöö korraldamist parem käsitleda eriseaduses või mõnes kitsamalt Vabariigi Valitsuse (VV) vastutusalaga seotud aktis.

2) Eelnõu seletuskirjas räägitakse VV poolt koosloomekeskkonna kasutuselevõtust, kuid ei ole selge, kas ka teised asutused, kes Riigi Teatajas akte avaldavad, saavad või peavad koosloomekeskkonda kasutama. Eelnõu ja seletuskirja põhjal võib järeldada, et esimeses etapis võetakse keskkond kasutusele VV algatatavate seadusemuudatuste koostamiseks ning selle laiem kasutuselevõtt on etapiviisiline. VV saab õiguse otsustada, millistele aktiliikidele ja menetlusetappidele keskkonna kasutust laiendada.

Eesti Panga hinnangul tuleks eelnõu reguleerimisala puhul rohkem arvestada avalik-õiguslike asutuste erineva seisundi ja autonoomiaga (nt Riigikogu puhul on seda juba tehtud). Peame sobivaks Eesti Pank eelnõu otseset reguleerimisalast välistada, arvestades et Eesti Panga seaduse § 3 kohaselt tegutseb Eesti Pank muudest riigiasutustest sõltumatult, annab oma tegevusest aru Riigikogule ega allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. Eelnõu § 121 lg 9 allutaks aga Eesti Panga otseselt VV määrusele. 3) Soovitame eelnõus või vähemalt selle seletuskirjas võimalusel täpsemalt kirjeldada normide praktilist rakendamist. Nt seletuskirja lk 6 selgitatakse akti muutmisvormelite loomist järgnevalt: „Selle tulemusena muutub eelnõu koostamise tegevuste järjestus selliselt, et esmalt laaditakse Riigi Teatajast alla muudetavad aktid. Muudatused tehakse otse tervikteksti sellesse sõnastusse, mida tahetakse muuta, ja süsteem genereerib muutmise akti eelnõu

2/2

tehtavate muudatuste põhjal automaatselt. Lisaks tekib automaatselt kogu koostatava akti struktuur, mille tulemusena on keskkonnas loodavad tekstid struktureeritud.“ Selgitus jätab lahtiseks, kuidas toimida, kui ühe muutmisaktiga soovitakse muuta mitut akti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Madis Müller president Meelis Mark 668 0768 [email protected]