Töötasu alammäära kehtestamine

___________________________________________________________________________

Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo

Koopia: peaminister Kristen Michal Teie: 27.02.2026 nr 2-2/729-1

Meie: 06.03.2026 nr 0603/2026

EVEA seisukohad Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõule

EVEA ei nõustu alampalga kehtestamisega esitatud kujul.

Alljärgnevalt meie sisulised ning õiguslikud vastuväited:

Alampalga tõstmise eesmärk on parandada madalama palga saajate toimetulekut ning vähendada

ebavõrdsust, kuid sellel on ka otsene negatiivne tagajärg: ettevõtete tööjõukulude kasvu ning sellega

paratamatult kaasnev hinnatõus. Eestis saab alampalka pisut enam kui paarkümmend tuhat inimest ning

alampalga lähedast töötasu veel kümme tuhat inimest. Samas põhjustab alampalga tõus palgasurve ka

palgaredeli järgmistel astmetel.

Kui töötasu tõuseb tootlikkusest kiiremini, on sellel hukutav mõju esmajärjekorras neile keskmistele

ja väikeettevõtetele, kes on orienteeritud siseturule - nad ei ole enam suutelised püsima

hinnakonkurentsis. Eriti valusalt lööb tootlikusest kiiremini tõusev töötasu ettevõtteid väljaspool nn

„kuldset ringi“ ning madala lisandväärtuse ja suure tööjõukuluga ettevõtteid (nt toitlustus- ja

majutussektor).

Arvestades, et 2024. ja 2025. aasta järsk alampalga tõus, keerulised majandusolud ning maksutõusud on

ettevõtete, näiteks majutusasutuste, toitlustusäride, maapiirkondade väikeste tootmis- ja

kaubandusettevõtete rahalist olukorda juba tugevasti räsinud, on neil majanduslikult võimatu 2026.

aastal palku oluliselt tõsta. Seetõttu tuleb 2026. aastal töötasu alammäära (alampalga) tõus sootuks ära

jätta või teha seda minimaalselt ehk mitte rohkem kui Eesti Panga poolt järgmiseks aastaks prognoositud

hinnatõus. Sellest kiirem palgakasv suurendab töötust ning viib maapiirkondade ja väikelinnade

inimesed riigieelarve kulupoolele.

On äärmiselt oluline tagada Eesti ühtlane areng ja ettevõtluse võimalikkus väljaspool Tartut - Tallinna

- Harjumaad ning seega tuleb alampalga läbirääkimistel kindlasti kaaluda, kas alampalka Eestis

diferentseerida. Pole õiglane ega mõistlik kehtestada ääremaal tegutsevatele ettevõtetele alampalka

selle järgi, millist palka suudavad maksta Tallinna ja Tartu ettevõtted, finants- ja

infotehnoloogiasektor ning palgakasvu vedav avalik sektor.

2) Alampalga läbirääkimiste kui laiendatud kollektiivlepingu sõlmimise põhiseaduspärasus

EVEA on korduvalt juhtinud ministeeriumi, valitsuse ja Riigikogu tähelepanu probleemile, et alampalga

kokkuleppe sõlmimine ei ole Eestis põhiseaduspärane, kuna läbirääkijatel puudub piisav legitiimsus. Ka

Euroopa Komisjon on korduvalt osundanud, et meil on seaduse tasandil muudetud teatud

huvikaitseorganisatsioonid (EAKL ja ETKL) sisuliselt avaliku võimu teostajateks. Vaatamata seaduste

kosmeetilisele parandamisele jätkub senine lubamatu halduspraktika, kus alampalga sisulisteks

otsustajateks on endiselt vaid EAKL ja ETKL, kaasamata väikeettevõtjaid ja nende esindajat ehk Eesti

Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni. Valdav enamik (enam kui 80%) kõigist töökohtadest on

Eestis aga väike- ja keskmistes ettevõtetes, mille esindajaid läbirääkimistel tööandjate poolel ei ole ning

milliste töötajad ei kuulu ka ametiühingutesse, ehk teisisõnu: neid, keda alampalk peamiselt puudutab,

läbirääkimistele kaasatud ei ole.

Rahvusvahelisest õigusest tuleneva üldise põhimõtte järgi on alampalga kokkuleppimise õigus kõige

esinduslikematel töötajate ja tööandjate organisatsioonidel. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti

Tööandjate Keskliit on küll üleriigilised organisatsioonid, aga nende esinduslikkus ei ole piisav laiendatud

kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kehtivas regulatsioonis on sätestamata ning halduspraktikas lahendamata

töölepingu alusel töötajatele palka maksvate ettevõtjate, kes ei kuulu tööandjate keskliitu ega selle

haruliitudesse, õigus korraldusele ja menetlusele kollektiivsete läbirääkimiste toimumisel, mille

tulemusena sõlmitakse üleriigiline laiendatud kollektiivleping.

Tänase mudeli alusel üleriigilise alampalga kokkuleppimisel on võimatu piisavas mahus realiseerida Eesti

Tööandjate Keskliitu mittekuuluvate ettevõtjate õigust informeerimisele ja konsulteerimisele. Seetõttu

on praktikas mõistlik ja vajalik kaasata kollektiivsetele alampalga läbirääkimistele ka teised üleriigilised

ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Läbirääkimistel tuleb tagada kõigi laiendatud kollektiivlepingust

mõjutatud tööandjate esindajatele piisav teave kokkulepitava alampalga suuruse mõjude kohta

erinevates valdkondades ja geograafilistes piirkondades.

Eraõiguses, sh tööõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on ka lepingu sisulistes

tingimustes kokkuleppimine poolte õigus. Lepinguvabaduse kaitse alla kuulub samuti kokkulepe palga

suuruse kohta. Selle õiguse piiramine õigusaktiga või volitusnormi alusel laiendatud kollektiivlepinguga

peab toimuma kooskõlas põhiseadusega.

EVEA hinnangul riivab täna kehtivas kollektiivlepingu seaduses sätestatud normide alusel üleriigilise

laiendatud kollektiivlepinguga sõlmitud alampalga kokkulepe ebaproportsionaalselt ettevõtjate, eriti

mikro- ja väikeettevõtjate ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. See riive puudutab eelkõige neid

ettevõtjaid, kes tulenevalt tegutsemisvaldkonna tingimustest ja spetsiifikast kasutavad rohkem

madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu, mille tulemusena tagatakse elanikele vastavate toodete ja

teenuste osutamine ning hoitakse hinnad taskukohased.

Juhime tähelepanu, et mikro- ja väikeettevõtted ei ole läbirääkimistesse kaasatud, kuid just viimased

on majanduse langustsüklites eriti haavatavad liiga kiirelt tõusva alampalga tõttu. Tartu Ülikooli

teadlaste poolt läbi viidud uuringu „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule“ kohaselt olid

valdav enamik (77%) alampalka maksvatest ettevõtetest mikroettevõtted ja väikeettevõtted. Palgainfo

Agentuuri hinnangul teenis alla 10 töötajaga organisatsioonides töötavatest töötajatest 2022. aasta II

kvartalis peaaegu kolmandik (31%) alampalka või sellest väiksemat töötasu. 250 ja enama töötajate

arvuga organisatsioonide töötajatest sai miinimumpalka või sellest vähem vaid 5%.

Selgitame, et juba täna on meile teada, et mõned puudutatud väikeettevõtjad kaaluvad alampalga

kokkuleppe põhiseaduspärasuse küsimuses kohtu poole pöördumist, kui valitsus alampalga plaanitud

kujul kinnitab.

Vältimaks kulukaid ja aeganõudvaid õigusvaidlusi, teeb EVEA ettepaneku:

1) Jätta alampalk esitatud kujul kinnitamata;

2) Muuta alates 2027. aasta alampalga läbirääkimistest halduspraktikat, ning kaasata juba 2026.

aastal järgmise aasta alampalga läbirääkimistele seniste partneritega võrdväärselt Eesti väike-

ja keskmise suurusega ettevõtted neid esindava EVEA kaudu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

e-post: [email protected]

tel: 57809806

___________________________________________________________________________

Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo

Koopia: peaminister Kristen Michal Teie: 27.02.2026 nr 2-2/729-1

Meie: 06.03.2026 nr 0603/2026

EVEA seisukohad Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõule

EVEA ei nõustu alampalga kehtestamisega esitatud kujul.

Alljärgnevalt meie sisulised ning õiguslikud vastuväited:

Alampalga tõstmise eesmärk on parandada madalama palga saajate toimetulekut ning vähendada

ebavõrdsust, kuid sellel on ka otsene negatiivne tagajärg: ettevõtete tööjõukulude kasvu ning sellega

paratamatult kaasnev hinnatõus. Eestis saab alampalka pisut enam kui paarkümmend tuhat inimest ning

alampalga lähedast töötasu veel kümme tuhat inimest. Samas põhjustab alampalga tõus palgasurve ka

palgaredeli järgmistel astmetel.

Kui töötasu tõuseb tootlikkusest kiiremini, on sellel hukutav mõju esmajärjekorras neile keskmistele

ja väikeettevõtetele, kes on orienteeritud siseturule - nad ei ole enam suutelised püsima

hinnakonkurentsis. Eriti valusalt lööb tootlikusest kiiremini tõusev töötasu ettevõtteid väljaspool nn

„kuldset ringi“ ning madala lisandväärtuse ja suure tööjõukuluga ettevõtteid (nt toitlustus- ja

majutussektor).

Arvestades, et 2024. ja 2025. aasta järsk alampalga tõus, keerulised majandusolud ning maksutõusud on

ettevõtete, näiteks majutusasutuste, toitlustusäride, maapiirkondade väikeste tootmis- ja

kaubandusettevõtete rahalist olukorda juba tugevasti räsinud, on neil majanduslikult võimatu 2026.

aastal palku oluliselt tõsta. Seetõttu tuleb 2026. aastal töötasu alammäära (alampalga) tõus sootuks ära

jätta või teha seda minimaalselt ehk mitte rohkem kui Eesti Panga poolt järgmiseks aastaks prognoositud

hinnatõus. Sellest kiirem palgakasv suurendab töötust ning viib maapiirkondade ja väikelinnade

inimesed riigieelarve kulupoolele.

On äärmiselt oluline tagada Eesti ühtlane areng ja ettevõtluse võimalikkus väljaspool Tartut - Tallinna

- Harjumaad ning seega tuleb alampalga läbirääkimistel kindlasti kaaluda, kas alampalka Eestis

diferentseerida. Pole õiglane ega mõistlik kehtestada ääremaal tegutsevatele ettevõtetele alampalka

selle järgi, millist palka suudavad maksta Tallinna ja Tartu ettevõtted, finants- ja

infotehnoloogiasektor ning palgakasvu vedav avalik sektor.

2) Alampalga läbirääkimiste kui laiendatud kollektiivlepingu sõlmimise põhiseaduspärasus

EVEA on korduvalt juhtinud ministeeriumi, valitsuse ja Riigikogu tähelepanu probleemile, et alampalga

kokkuleppe sõlmimine ei ole Eestis põhiseaduspärane, kuna läbirääkijatel puudub piisav legitiimsus. Ka

Euroopa Komisjon on korduvalt osundanud, et meil on seaduse tasandil muudetud teatud

huvikaitseorganisatsioonid (EAKL ja ETKL) sisuliselt avaliku võimu teostajateks. Vaatamata seaduste

kosmeetilisele parandamisele jätkub senine lubamatu halduspraktika, kus alampalga sisulisteks

otsustajateks on endiselt vaid EAKL ja ETKL, kaasamata väikeettevõtjaid ja nende esindajat ehk Eesti

Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni. Valdav enamik (enam kui 80%) kõigist töökohtadest on

Eestis aga väike- ja keskmistes ettevõtetes, mille esindajaid läbirääkimistel tööandjate poolel ei ole ning

milliste töötajad ei kuulu ka ametiühingutesse, ehk teisisõnu: neid, keda alampalk peamiselt puudutab,

läbirääkimistele kaasatud ei ole.

Rahvusvahelisest õigusest tuleneva üldise põhimõtte järgi on alampalga kokkuleppimise õigus kõige

esinduslikematel töötajate ja tööandjate organisatsioonidel. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti

Tööandjate Keskliit on küll üleriigilised organisatsioonid, aga nende esinduslikkus ei ole piisav laiendatud

kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kehtivas regulatsioonis on sätestamata ning halduspraktikas lahendamata

töölepingu alusel töötajatele palka maksvate ettevõtjate, kes ei kuulu tööandjate keskliitu ega selle

haruliitudesse, õigus korraldusele ja menetlusele kollektiivsete läbirääkimiste toimumisel, mille

tulemusena sõlmitakse üleriigiline laiendatud kollektiivleping.

Tänase mudeli alusel üleriigilise alampalga kokkuleppimisel on võimatu piisavas mahus realiseerida Eesti

Tööandjate Keskliitu mittekuuluvate ettevõtjate õigust informeerimisele ja konsulteerimisele. Seetõttu

on praktikas mõistlik ja vajalik kaasata kollektiivsetele alampalga läbirääkimistele ka teised üleriigilised

ettevõtjate esindusorganisatsioonid. Läbirääkimistel tuleb tagada kõigi laiendatud kollektiivlepingust

mõjutatud tööandjate esindajatele piisav teave kokkulepitava alampalga suuruse mõjude kohta

erinevates valdkondades ja geograafilistes piirkondades.

Eraõiguses, sh tööõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt on ka lepingu sisulistes

tingimustes kokkuleppimine poolte õigus. Lepinguvabaduse kaitse alla kuulub samuti kokkulepe palga

suuruse kohta. Selle õiguse piiramine õigusaktiga või volitusnormi alusel laiendatud kollektiivlepinguga

peab toimuma kooskõlas põhiseadusega.

EVEA hinnangul riivab täna kehtivas kollektiivlepingu seaduses sätestatud normide alusel üleriigilise

laiendatud kollektiivlepinguga sõlmitud alampalga kokkulepe ebaproportsionaalselt ettevõtjate, eriti

mikro- ja väikeettevõtjate ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. See riive puudutab eelkõige neid

ettevõtjaid, kes tulenevalt tegutsemisvaldkonna tingimustest ja spetsiifikast kasutavad rohkem

madalama kvalifikatsiooniga tööjõudu, mille tulemusena tagatakse elanikele vastavate toodete ja

teenuste osutamine ning hoitakse hinnad taskukohased.

Juhime tähelepanu, et mikro- ja väikeettevõtted ei ole läbirääkimistesse kaasatud, kuid just viimased

on majanduse langustsüklites eriti haavatavad liiga kiirelt tõusva alampalga tõttu. Tartu Ülikooli

teadlaste poolt läbi viidud uuringu „Alampalga mõju Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule“ kohaselt olid

valdav enamik (77%) alampalka maksvatest ettevõtetest mikroettevõtted ja väikeettevõtted. Palgainfo

Agentuuri hinnangul teenis alla 10 töötajaga organisatsioonides töötavatest töötajatest 2022. aasta II

kvartalis peaaegu kolmandik (31%) alampalka või sellest väiksemat töötasu. 250 ja enama töötajate

arvuga organisatsioonide töötajatest sai miinimumpalka või sellest vähem vaid 5%.

Selgitame, et juba täna on meile teada, et mõned puudutatud väikeettevõtjad kaaluvad alampalga

kokkuleppe põhiseaduspärasuse küsimuses kohtu poole pöördumist, kui valitsus alampalga plaanitud

kujul kinnitab.

Vältimaks kulukaid ja aeganõudvaid õigusvaidlusi, teeb EVEA ettepaneku:

1) Jätta alampalk esitatud kujul kinnitamata;

2) Muuta alates 2027. aasta alampalga läbirääkimistest halduspraktikat, ning kaasata juba 2026.

aastal järgmise aasta alampalga läbirääkimistele seniste partneritega võrdväärselt Eesti väike-

ja keskmise suurusega ettevõtted neid esindava EVEA kaudu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

e-post: [email protected]

tel: 57809806