Tööturumeetmete seaduse muutmisest

___________________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 17.02.2026 nr 2-2/584-1

Meie 06.03.2026 nr 0603/2026

Tööturumeetmete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust

Eelnõude infosüsteemi on arvamuse avaldamiseks edastatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) toetab eelnõu eesmärki suurendada tööotsijate aktiivsust, aidata kaasa nende kiiremat tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma. Selleks, et kiirendada registreeritud töötute tööturule naasmist, oleks vaja motiveerida töötuna arvel olevaid inimesi täitma aktiivsuskohustusi. Aga oluline on, et töötajad leiaksid oma oskustele ja kogemusele vastava töö ning tööandjad töötaja, kes on võimeline ja sobilik seda tööd tegema, tagades lõppkokkuvõttes tööjõu kui olulise ressursi optimaalse kasutamise. Eelnõus on selles osas aktiivsuskohustuste kehtestamisega mõningaid probleeme ja alljärgnevalt juhime nendele tähelepanu. Samuti selgitame vajadust laiendada töötuskindlustuse kohaldamisala, millele oleme ka varem ministeeriumi tähelepanu juhtinud.

1. Aktiivsusnõuete lihtsustamine

Eelnõuga muudetakse sobiva töö sisu tööotsingute alguses, andes tööotsijale rohkem vabadust valida

oma varasemale kogemusele vastav töö. Samas lühendatakse tööotsingute esimest etappi praeguselt 20

nädalalt sajale päevale. EVEA hinnangul on sada päeva siiski liiga lühike periood, et sobivat tööd leida.

On vaja anda rohkem aega, et tööturul saaks kokku viia töötaja ja tööandja, kelle pakutav töökoht

rahuldab tööle asumise korral mõlema poole vajadusi ja ootusi. Majanduse toimimisele ei aita kaasa

töötajale optimaalse töö otsimise perioodi liigne lühendamine. Siin on pigem tegemist tööpuuduse

kunstliku vähendamisega.

Samuti on problemaatiline nii kehtivas õiguses kui ka eelnõus sätestatud sobiva töö kontseptsioon

tervikuna. Peamiseks probleemiks on õigusselguse puudumine. Ei ole võimalik üheselt aru saada, mille

poolest sarnase sõnastusega sobiva töö tingimused teineteisest tegelikult erinevad. Näiteks milline

terviseseisund on ja milline ei ole vastunäidustatud või mis vahe on haridusel ja haridustasemel.

Omandatav eriala hõlmab ju ka tööturukoolitusel omandatavat eriala. Samuti pole eelnõus sätestatud,

millise transpordivahendiga tööle jõudmise aega arvestatakse ega ole selge, kuidas töötaja peab

korraldama lähedase hooldamist, kui sobiva töö puhul arvestatakse ainult mõistlikul määral

hoolduskoormusega ja ei arvestata varasemat töötasu ning täiendavaks tingimuseks on alampalga või

töötuskindlustushüvitisest kõrgema palga saamine.

Ebaõnnestunud on eelnõu säte, mille kohaselt võib töötukassa teha otsuse isiku töötuna arveloleku

lõpetamise kohta, kui töötu töötukassa töötajaga suulises või kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata

käitub agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. Töötu õigusliku staatuse

lõppemine ei saa sõltuda töötukassa töötaja subjektiivsest hinnangust ja hoiatuse tegemise nõue ei

muuda seda hinnangut objektiivsemaks. Kui töötu vastava käitumise tõttu ei ole võimalik nõustamist

lõpule viia, siis saab kohaldada reeglit, mis puudutab nõustamise läbiviimisel mitteosalemist. Kui töötu

oma käitumisega takistab nõustamist, siis töötukassa ei saa täita oma kohustust teda nõustada ja

tulemuseks on töötu põhjuseta puudumine nõustamiselt. Töötukassa töökorralduse reeglites tuleks

sätestada, kuidas toimub eelnimetatud viisil käituva töötu eemaldamine suuliselt nõustamiselt või

temaga kirjaliku suhtlemise teel toimuva nõustamise lõpetamine.

2. Töötuskindlustuse kohaldamiseala laiendamine

Töötuskindlustuse seaduse mõttes ei ole kindlustatu muuhulgas isik, kes on füüsilisest isikust ettevõtja

(FIE), juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene

töölepingu seadus, samuti teenuse osutaja või kauba müüja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise

seaduse tähenduses. Nende isikute tegutsemise puhul on sisuliselt tegemist töötamisega, mille eest

saadud tasult või tulult makstakse sotsiaalmaksu ja sarnaselt kindlustatutega kannavad ka nemad riski

jääda ilma oma tööst. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või

usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni,

likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka

välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti.

Kõige sarnasemas olukorras võrreldes igapäevast tööd tegevate töötajatega on juriidilise isiku juhatuse

liikmed. Neil võib küll olla rohkem oskusi, kogemusi ja võimalusi võrreldes kindlustatutega, et töötuks

jäämise riski paremini maandada, aga see ei ole piisav põhjus keelata neil soovi korral liitumast

töötuskindlustusega. EVEA arvates oleks vaja anda võimalus juriidilise isiku juhatuse liikmetele liituda

töötuskindlustusega vabatahtlikult. Füüsilisest isikust ettevõtjad, ettevõtluskonto kasutajad ja ülejäänud

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed võiksid ka saada võimaluse töötuskindlustusega

vabatahtlikuks liitumiseks töötuse riski maandamise eesmärgil.

Töötuskindlustuse puhul on tegemist sundkindlustusega ja isikute vabatahtliku liitumise võimalus sellega

muudab seda regulatsiooni natuke keerulisemaks. Samas on nende isikute arv suhteliselt marginaalne

võrreldes kõigi kindlustatutega ja sellel ei ole olulist mõju sundkindlustuse süsteemi toimimisele. Näiteks

on ka ravikindlustus sundkindlustus ja selle reeglite kohaselt on ravikindlustus tingimuslik ning sõltub

isikute poolt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmisest. Samuti on ravikindlustusseaduses

sätestatud, et on võimalik kohaldada kindlustatud isikutega seaduse või lepingu alusel võrdsustatud

isikute ravikindlustuse regulatsiooni. Seega on võimalik eelnõus sõnastada, et seaduses lubatud

vabatahtlik töötuskindlustus on võrdsustatud kohustusliku töötuskindlustusega.

Juriidilise isiku juhatuse liikmete puhul on olemas isik, keda saab käsitleda tööandjana ja kohaldada talle

töötuskindlustusmakse tasumise reegleid koos vastava makse määraga. Näiteks FIE-de ja

ettevõtluskonto kasutajate kindlustuskaitse loomise puhul oleks vaja kaaluda nendele kohaldatava

töötuskindlustusmakse määra tõstmist nii, et see võrduks kindlustatu ja tööandja maksemäära

summaga. See muudaks töötuskindlustuse regulatsiooni küll keerulisemaks, aga ei pea olema üheks

põhjuseks, miks FIE-d ja ettevõtluskonto kasutajad peaksid ise töötuks jäämise riski kandmisega

hakkama saama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leho Verk

EVEA tegevjuht

___________________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Hr Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 17.02.2026 nr 2-2/584-1

Meie 06.03.2026 nr 0603/2026

Tööturumeetmete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust

Eelnõude infosüsteemi on arvamuse avaldamiseks edastatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) toetab eelnõu eesmärki suurendada tööotsijate aktiivsust, aidata kaasa nende kiiremat tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma. Selleks, et kiirendada registreeritud töötute tööturule naasmist, oleks vaja motiveerida töötuna arvel olevaid inimesi täitma aktiivsuskohustusi. Aga oluline on, et töötajad leiaksid oma oskustele ja kogemusele vastava töö ning tööandjad töötaja, kes on võimeline ja sobilik seda tööd tegema, tagades lõppkokkuvõttes tööjõu kui olulise ressursi optimaalse kasutamise. Eelnõus on selles osas aktiivsuskohustuste kehtestamisega mõningaid probleeme ja alljärgnevalt juhime nendele tähelepanu. Samuti selgitame vajadust laiendada töötuskindlustuse kohaldamisala, millele oleme ka varem ministeeriumi tähelepanu juhtinud.

1. Aktiivsusnõuete lihtsustamine

Eelnõuga muudetakse sobiva töö sisu tööotsingute alguses, andes tööotsijale rohkem vabadust valida

oma varasemale kogemusele vastav töö. Samas lühendatakse tööotsingute esimest etappi praeguselt 20

nädalalt sajale päevale. EVEA hinnangul on sada päeva siiski liiga lühike periood, et sobivat tööd leida.

On vaja anda rohkem aega, et tööturul saaks kokku viia töötaja ja tööandja, kelle pakutav töökoht

rahuldab tööle asumise korral mõlema poole vajadusi ja ootusi. Majanduse toimimisele ei aita kaasa

töötajale optimaalse töö otsimise perioodi liigne lühendamine. Siin on pigem tegemist tööpuuduse

kunstliku vähendamisega.

Samuti on problemaatiline nii kehtivas õiguses kui ka eelnõus sätestatud sobiva töö kontseptsioon

tervikuna. Peamiseks probleemiks on õigusselguse puudumine. Ei ole võimalik üheselt aru saada, mille

poolest sarnase sõnastusega sobiva töö tingimused teineteisest tegelikult erinevad. Näiteks milline

terviseseisund on ja milline ei ole vastunäidustatud või mis vahe on haridusel ja haridustasemel.

Omandatav eriala hõlmab ju ka tööturukoolitusel omandatavat eriala. Samuti pole eelnõus sätestatud,

millise transpordivahendiga tööle jõudmise aega arvestatakse ega ole selge, kuidas töötaja peab

korraldama lähedase hooldamist, kui sobiva töö puhul arvestatakse ainult mõistlikul määral

hoolduskoormusega ja ei arvestata varasemat töötasu ning täiendavaks tingimuseks on alampalga või

töötuskindlustushüvitisest kõrgema palga saamine.

Ebaõnnestunud on eelnõu säte, mille kohaselt võib töötukassa teha otsuse isiku töötuna arveloleku

lõpetamise kohta, kui töötu töötukassa töötajaga suulises või kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata

käitub agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt. Töötu õigusliku staatuse

lõppemine ei saa sõltuda töötukassa töötaja subjektiivsest hinnangust ja hoiatuse tegemise nõue ei

muuda seda hinnangut objektiivsemaks. Kui töötu vastava käitumise tõttu ei ole võimalik nõustamist

lõpule viia, siis saab kohaldada reeglit, mis puudutab nõustamise läbiviimisel mitteosalemist. Kui töötu

oma käitumisega takistab nõustamist, siis töötukassa ei saa täita oma kohustust teda nõustada ja

tulemuseks on töötu põhjuseta puudumine nõustamiselt. Töötukassa töökorralduse reeglites tuleks

sätestada, kuidas toimub eelnimetatud viisil käituva töötu eemaldamine suuliselt nõustamiselt või

temaga kirjaliku suhtlemise teel toimuva nõustamise lõpetamine.

2. Töötuskindlustuse kohaldamiseala laiendamine

Töötuskindlustuse seaduse mõttes ei ole kindlustatu muuhulgas isik, kes on füüsilisest isikust ettevõtja

(FIE), juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene

töölepingu seadus, samuti teenuse osutaja või kauba müüja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise

seaduse tähenduses. Nende isikute tegutsemise puhul on sisuliselt tegemist töötamisega, mille eest

saadud tasult või tulult makstakse sotsiaalmaksu ja sarnaselt kindlustatutega kannavad ka nemad riski

jääda ilma oma tööst. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või

usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni,

likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka

välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti.

Kõige sarnasemas olukorras võrreldes igapäevast tööd tegevate töötajatega on juriidilise isiku juhatuse

liikmed. Neil võib küll olla rohkem oskusi, kogemusi ja võimalusi võrreldes kindlustatutega, et töötuks

jäämise riski paremini maandada, aga see ei ole piisav põhjus keelata neil soovi korral liitumast

töötuskindlustusega. EVEA arvates oleks vaja anda võimalus juriidilise isiku juhatuse liikmetele liituda

töötuskindlustusega vabatahtlikult. Füüsilisest isikust ettevõtjad, ettevõtluskonto kasutajad ja ülejäänud

juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed võiksid ka saada võimaluse töötuskindlustusega

vabatahtlikuks liitumiseks töötuse riski maandamise eesmärgil.

Töötuskindlustuse puhul on tegemist sundkindlustusega ja isikute vabatahtliku liitumise võimalus sellega

muudab seda regulatsiooni natuke keerulisemaks. Samas on nende isikute arv suhteliselt marginaalne

võrreldes kõigi kindlustatutega ja sellel ei ole olulist mõju sundkindlustuse süsteemi toimimisele. Näiteks

on ka ravikindlustus sundkindlustus ja selle reeglite kohaselt on ravikindlustus tingimuslik ning sõltub

isikute poolt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmisest. Samuti on ravikindlustusseaduses

sätestatud, et on võimalik kohaldada kindlustatud isikutega seaduse või lepingu alusel võrdsustatud

isikute ravikindlustuse regulatsiooni. Seega on võimalik eelnõus sõnastada, et seaduses lubatud

vabatahtlik töötuskindlustus on võrdsustatud kohustusliku töötuskindlustusega.

Juriidilise isiku juhatuse liikmete puhul on olemas isik, keda saab käsitleda tööandjana ja kohaldada talle

töötuskindlustusmakse tasumise reegleid koos vastava makse määraga. Näiteks FIE-de ja

ettevõtluskonto kasutajate kindlustuskaitse loomise puhul oleks vaja kaaluda nendele kohaldatava

töötuskindlustusmakse määra tõstmist nii, et see võrduks kindlustatu ja tööandja maksemäära

summaga. See muudaks töötuskindlustuse regulatsiooni küll keerulisemaks, aga ei pea olema üheks

põhjuseks, miks FIE-d ja ettevõtluskonto kasutajad peaksid ise töötuks jäämise riski kandmisega

hakkama saama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Leho Verk

EVEA tegevjuht