Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (822 SE)

Austatud riigisekretär

Esitame Riigikantselei 11.02.2026 resolutsiooni täitmiseks seisukoha Riigikogu menetluses

oleva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse

eelnõu (822 SE) kohta.

Eelnõul on küll hea eesmärk – seadusega teadusnõuniku ametikoha ette nägemisega

ministeeriumides ja Riigikantseleis parendada teadmussiirde olukorda ning teadus- ja

arendustegevusega seoses tehtavate poliitiliste otsuste kvaliteeti, samuti valitsuse,

teadussektori ja ettevõtjate vahelist koostööd – kuid eelnõu on koostatud ebatäpsetel alustel,

ei ole teostatav ja tooks kaasa olulise koormuse riigieelarvele, mistõttu ei ole võimalik seda

toetada. Täiendavad põhjendused ja selgitused esitame eelnõus toodud teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) muudetavate ja lisatavate

sätete lõikes.

1. Paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolid” sõnaga

„teadusnõunikud”.

Nõustume, et valdkondlike ministeeriumide ja teadusnõunike nimetamine teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA) osalistena on oluline. Tahame aga rõhutada, et teadusnõuniku

ametikoha seadusesse sisse kirjutamine iseenesest ei lahenda teadmussiirde probleemi. Et

seda lahendada, on ministeeriumide teadusnõunikud viimastel aastatel rakendanud

kaasaegseid, süsteemseid ja kaasavaid koostöövorme teadlastega.

Teadusnõustamine on toetav tegevus ning poliitikutel ning poliitikakujundajatel on alati õigus

teadusnõu mitte kuulda võtta. Samas on oluline, et otsustajatel oleks olemas piisavalt sisendit

teadmistepõhiste otsuste tegemiseks.

Eelnõu algatajad toovad välja, et teadmussiire ei toimi hästi, kuid eelnõus ei ole välja toodud,

millele see väide tugineb. Täpsustame, et ministeeriumid monitoorivad regulaarselt uuringute

rakendatavust ning 2025. aastal viis ka ETAG läbi analüüsi1, mis uuris ministeeriumite

rahastatud uuringute tulemuste kasutust. Tulemused näitavad, et 94% uuringutest on asutustes

1 Kroon, C. & Kree, H. (2025). Uuringute mõju poliitikale: kas riigi teadustellimused täidavad eesmärki? Tartu:

Eesti Teadusagentuur.

Teie 11.02.2026 nr 2-5/26-00309,

RIIGIKOGU/26-0192/-

2T

Meie 09.03.2026 nr 1.1-11/695-3

2

kasutust leidnud. Uuringute tulemusi kasutatakse enim poliitikate rakendamisel – näiteks

asutuste igapäevatöös (69%) ja riigi tööprotsessides (poliitikameetmete seire ja järelvalve)

(39%). Poliitikate kujundamisel, st strateegiliste või seadusandlike dokumentide koostamisel,

on kasutatud 53% uuringutest.

2. Paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Teadusnõunik on ministri alluvuses või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse

alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kes tegeleb

teadusliku teadmuse vahendamisega ministrile ja teistele ametnikele.”

Eelnõu seletuskirjas on esitatud faktiviga teadusnõuniku poliitilisuse kohta. Võimalik, et siin

on segi aetud kunagised ministrite teadusnõunikud nt Kliimaministeeriumis, Haridus- ja

Teadusministeeriumis ning RITA3 programmi raames värvatud teadusnõunikud2. RITA3

programmist toetatud teadusnõunikud on värvatud konkurssidega ning personalivaliku on

teinud teadusnõuniku vahetu juht ja kantsler. Ei vasta tõele, et teadusnõuniku valik on olnud

alati ministri otsus. Enamus täna tööl olevaid teadusnõunikke on töötanud mitme valitsuse

ajal.

Sellest tulenevalt ei ole võimalik eelnõust aru saada, kas soovitakse ministeeriumitesse luua

uued täiendavad ametikohad või soovitakse ümber korraldada olemasolevaid RITA3

teadusnõunike ametikohti.

3. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 1.

(1) Riigikantseleis ja iga ministri alluvuses töötab vähemalt üks teadusnõunik, kellel

peab olema asjaomase valdkonna doktorikraad ja vähemalt viieaastane iseseisva teadus-

või arendustöö kogemus.

Eelnõu näeb ette, et teadusnõunikul peab olema asjaomase valdkonna doktorikraad, kuid

ministeeriumite valitsemisalad on väga laiad. Näiteks Rahandusministeeriumis on kaks

programmi (halduspoliitika ja rahatark riik), mis nõuab täiesti erineva taustaga teadlaste

kaasamist. Viimastel aastatel on Rahandusministeeriumi töösse kaastatud peaaegu kõiki Eesti

ülikoole ning panustanud on majandusteadlased, psühholoogid, kasvatusteadlased,

riigiteadlased, arvutiteadlased, sotsiaalteadlased, õigusteadlased. Olgu siinkohal öeldud, et

Rahandusministeeriumi valitsemisala mitmekesisus on võrdlemisi tagasihoidlik võrreldes nt

Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Seega tähendaks eelnõu ettepanek väga paljude uute teadusnõunike ametikohtade loomist

ning tippteadlaste ära toomist teadustöölt avalikku sektorisse. Leiame, et väiksese ja õhukese

riigi puhul ei ole selline lähenemine mõistlik ega teostatav. Riigis on võetud suunaks tõhusam

ja väiksem avalik sektor, samuti on oluline hoida kontrolli all avaliku sektori kulud.

Tõhusam ja tulemuslikum on toetada kaasaegseid ning paindlikke koostöövorme

ministeeriumite ja teadlaste vahel. Nii on võimalik keerulisi probleeme kiiremini lahendada,

teadlased saavad panustada ühiskondlikult oluliste probleemide lahendamisse töötades

teadustööks sobivas keskkonnas ja ökosüsteemis ning ei ole vaja tegeleda teadlaste

ministeeriumisse sisseelamise ega ka teadustöösse rehabiliteerimise küsimusega.

4. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 2.

2 Kuigi RITA3 tegevus on lõppenud ja teadusnõunike ametikohti ministeeriumites struktuurivahenditest ei

toetata, kasutatakse edaspidi selguse mõttes terminit RITA3 teadusnõunik, mis viitab ministeeriumis töötavatele

mittepoliitilistele teadusnõunike ametikohtadele.

3

(2) Teadusnõunik:

1) planeerib ja korraldab teadus- ja arendustegevuse alast koostööd,

2) nõustab ministrit või Riigikantseleid tema vastutusvaldkonna teadus- ja

arendustegevuse küsimustes,

3) toetab ministrit või Riigikantseleid teadus- ja arendustegevuse tellimisel,

4) vastutab asjaomases ministeeriumis § 9 lõike 2 punkti 1 alusel välja töötatud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskava elluviimise eest, ning

5) täidab teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid.

Ministeeriumide ülesanded TA ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel on välja toodud

TAIKS § 9. Nende ülesannete eest vastutavadki ministeeriumites teadusnõunikud (RITA3).

Sellest tulenevalt ei ole mõistlik seadusesse lisada täiendavat ülesannete loetelu, mis suures

osas kattub juba seaduses väljatooduga.

Erisusena ülesannete loetelus saab välja tuua ministri otsese nõustamise. Eelnõus on

täpsustatud, et sõnastust „iga ministri alluvuses” on kasutatud eesmärgiga seostada

teadusnõunik eeskätt ministriga (sh portfellita ministriga), mitte ministeeriumiga. Tahame

siinkohal aga rõhutada, et ministeeriumi teenistujad töötavad muu hulgas ministri heaks, viies

ellu tema prioriteete ja tegevusi.

Teadusnõunik ei saa toetada ministrit TA tellimisel, kuna minister sellise tasandiga ei tegele.

TA ja uuringute tellimine on sisuosakondade ülesanne ning seda tuge pakuvadki

ministeeriumite teadusnõunikud (RITA3) sisuosakondadele.

Eelnõu ütleb, et teadusnõunikul peab olema kõrge teaduslik tase, teisalt aga näeb ametiprofiil

ette suure administratiivse koormuse. TAIKS määrab ministeeriumidele ka muid

administratiivseid ülesandeid nagu rahastamise korraldamine, eelarve ja selle täitmise

ülevaate koondamine ja edastamine Haridus- ja Teadusministeeriumile, teabe esitamine Eesti

Teadusinfosüsteemis. Kas eelnõus välja toodud teadusnõuniku uus ametiprofiil eeldab ka

nende töökohustuste täitmist?

Siinkohal toome välja eelnõus oleva vastuolu – ühelt poolt kirjeldatakse soovi minimeerida

poliitiliste kaalutluste mõju teadusnõuniku ametisse määramisel. Teisalt aga tehakse

ettepanek ministrit nõustavate teadusnõunike ametikohtade loomiseks. Ministril on õigus oma

nõunikke valida sarnasest maailmavaatest lähtuvalt. Seega, meie hinnangul selline lahendus

pigem politiseeriks teadusnõuniku ametikoha.

5. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 3.

(3) Teadusnõuniku valib avaliku konkursi korras teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksus, moodustades selleks komisjoni, milles on esindatud Eesti Teaduste

Akadeemia ja asjaomane ministeerium või Riigikantselei teadusnõuniku valimise

korral Riigikantselei. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus esitab

ettepaneku valitud teadusnõuniku ametisse nimetamiseks asjaomase ministeeriumi

kantslerile või Riigikantselei teadusnõuniku valimise korral riigisekretärile.

See lõige on vastuolus eelnõu § 3 täiendatud lõikega 6: „Teadusnõunik on ministri alluvuses

või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse

alusel töötav teenistuja, kes tegeleb teadusliku teadmuse vahendamisega ministrile ja teistele

ametnikele.” Sellisel juhul ei saa ministri alluvuses olevat teadusnõunikku ametisse nimetada

ministeeriumi kantsler (eelnõu § 91 lõige 3).

Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 49 lõike 1 punktist 7, mille kohaselt on ministri

pädevuses ministeeriumi juhina nimetada ametisse ja vabastada ametist ministrile vahetult

4

alluv nõunik või sõlmida ja lõpetada temaga tööleping, puudub ministrile vahetult alluva

teadusnõuniku värbamisel avaliku konkursi korraldamise kohustus.

Lisaks leiame, et eelnõus viidatud avaliku konkursi korraldus, kui see peaks selliselt jõustuma,

sh selleks teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolt moodustatud komisjon,

ei arvesta ministeeriumide vajadusi, selline lähenemine ei ole kooskõlas praegu kehtivate

avaliku teenistuse seaduse (ATS) ega ministeeriumide värbamise ja valiku töökordadega.

TAIKS muudatuste vastuvõtmisel tuleb viia vastavusse ka terve rida rakendusakte

(seletuskirja rakendusaktide osas see ei kajastu). ATS § 10 lõike 1 punktide 1 ja 2

kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ametnike haridusele, töökogemusele ja

võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks ning

ametnike värbamise ja valiku korra. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2012. a määrus nr 114

„Ametnike värbamise ja valiku kord“ sätestab, et konkursikuulutuse avaldab vaba ametikohta

täitev ametiasutus (§ 2 lõige 4). Ministeeriumides täidetakse ametikohad neis kehtestatud

värbamise ja valiku kordade alusel, kus värbamise ja valiku viivad üldjuhul läbi personali

valdkonna töötaja ning värvatava teenistuja vahetu juht.

VVS kohaselt nimetab minister ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul

ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks

volituse kantslerile. Teised teenistujad nimetab ametisse või sõlmib töölepingu ning vabastab

teenistusest ministeeriumi kantsler tuginedes ATS-ile ja töölepingu seadusele. Selline

korraldus on vajalik, et organisatsioon saaks valida ametikoha vajadustest ja organisatsiooni

väärtustest lähtuvalt sobivaima kandidaadi.

Eelnõus on kirjas, et loodav komisjon otsustab nii teadusnõuniku kandidaadi sobivuse kui ka

selle üle, mida loetakse igal eraldi juhul erialaseks valdkonnaks. Kui ministeeriumide koosseis

muutub või või minister vahetub, on vajadusel korrektiivide tegemine ETAGi pädevuses.

Näeme selles lähenemises riski – Eesti Teaduste Akadeemia ja ETAG ei tunne

ministeeriumide ega Riigikantselei organisatsioone, mistõttu ei pruugi valituks osutuda

sobivaim kandidaat. Kui personali valik teostatakse keskselt, võib tekkida olukord, kus

valitakse „keskmiselt sobivad“ inimesed, mitte need, kes aitavad konkreetse organisatsiooni

strateegiat ellu viia ning organisatsioonile lisaväärtust luua.

6. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 4.

(4) Teadusnõuniku ametiaeg on kolm aastat. Teadusnõunik võib olla ametis kuni kaks

ametiaega järjest.

Eelnõu peamise eesmärgina on välja toodud teadusnõuniku ametikoha seadustamine

ühtlustatult iga ministri alluvuses ja Riigikantseleis, et tagada nende ametikohtade püsimine

ja järjepidevus pikema aja vältel. Teadusnõunike 3-aastasele ametiajale seatud nõuet on

põhjendatud eesmärgiga tagada teadusnõunike rotatsioon ja ühtlasi, et teadusnõunikuna

töötavad teadlased ei jääks liiga kauaks teadustööst eemale.

Juhime aga tähelepanu, et pidev teadusnõunike vahetumine ei ole positiivne ministeeriumide

valdkondliku TA korraldamise järjepidevusele. Eesti riigi strateegilise planeerimise raamistik

(vt joonis 1) näeb ette pikemad tähtajad – valdkonna arengukavad kehtivad 7-10 aastat ning

riigieelarve strateegia ning programmid, millest ministeeriumid oma tegevustes lähtuvad,

kehtestatakse neljaks aastaks. Sellest raamist tulenevalt koostatakse ka ministeeriumide TA ja

uuringute tegevuskavad neljaks aastaks. Siit järeldub, et teadusnõuniku ametisse nimetamisel

kolmeks aastaks, ei ole tal võimalik lõpuni viia isegi enda poolt planeeritud TA tegevusi.

Joonis1. Strateegilise planeerimise raamistik

5

Leiame, et sellise tähtaja määramine võtab arvesse vaid teadlaste vajadused – et teadlane saaks

naasta võimalikult kiiresti teadustööle, kuid ei arvesta ministeeriumide vajadusi.

Teadusnõunik tuleks eelnõu kohaselt otse teadusmaailmast ning avaliku sektori korralduse

tundmaõppimiseks vajab seetõttu eraldi aega sisseelamiseks. Ministeeriumid peaksid pidevalt

tegelema uute teadlaste mentorlusega.

7. Seaduse täiendamine §-ga 91 – lõige 5.

(5) Teadusnõuniku ametiaja lõppedes makstakse talle kuue kuu jooksul igas kuus 50%

tema senisest töötasust, kui ta ei jätka tööd teadusnõunikuna.”

Toome välja, et ATS § 102 näeb ette hüvitised vaid ametnikule koondamise tõttu teenistusest

vabastamise korral ühe kuu keskmise palga ulatuses ning ministeeriumi kantslerile tema

teenistusest vabastamise korral koostöö mittelaabumise tõttu, mil talle makstakse hüvitisena

põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu põhipalk.

Hüvitiste eesmärk on toetada inimest tööotsingu ajal. Teadusnõunikud aga pöörduksid

ministeeriumist lahkudes eeldatavalt senise töö juurde tagasi. Töölt lahkumisel ei ole avalikus

sektoris ette nähtud täiendavaid hüvitisi ning teadusnõunikele kohustusliku hüvitise

määramine looks nii tööturul kui avalikus sektoris ebavõrdse olukorra teadusnõunike

eelistamisel. Lisaks tekib ministeeriumil kohustus kanda samaaegselt nii ametis oleva

teadusnõuniku kui organisatsioonist lahkunud teadlase kulud. Meie hinnangul moonutaks see

tööturu olukorda ning looks riigieelarvele ebaproportsionaalselt suure lisakoormuse.

8. Paragrahvi 10 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „korraldab” sõnadega

„koostöös teadusnõunikega”.

Selle täienduse lisamine seadusesse ei too kaasa sisulist muudatust, kuna täna korraldavadki

kogu ministeeriumi valitsemisala TA planeerimist ja elluviimist teadusnõunikud (RITA3).

2027. aastast alates, kui jõustub Strateegiliste Uuringute Programm, toimub TA tellimine

suuresti läbi Eesti Teadusagentuuri.

9. Paragrahv 2. Seaduse jõustumine

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Ministeeriumide TA korraldus ja selle rahastamine on olulises muutuses. 1. jaanuarist 2027.

a peaks alustama Strateegiliste Uuringute Programm (SUP) (hetkel määrus Haridus- ja

Teadusministeeriumis koostamisel). See tähendab, et ministeeriumide teadusnõunikud

tegelevad aktiivselt muudatuste elluviimisega – juba algatatud projektide lõpule viimisega või

nende rahastamise jätkusuutlikkuse tagamisega, uute projektide üleviimisega SUPi,

6

lähteülesannete koostamisega. Tegemist on väga suure administratiivse ja ka sisulise

töökoormusega, mis eeldab olulisi eelteadmisi. Leiame, et selline aeg oleks väga ebasobiv

uute teadusnõunike ametisse seadmisel.

10. Seaduse mõjud

Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs on ebapiisav ning ei kajasta terviklikult seaduse

tegelikku mõju ministeeriumide ega valdkondliku TA korraldusele. See mõju on selgelt

alahinnatud. Teadusnõuniku ametikoha regulatsiooni muutmine ei ole pelgalt olemasoleva

olukorra „kinnistamine ja ühtlustamine“, vaid mõjutab sisuliselt ministeeriumide

valitsemisalade TA juhtimist, rollijaotust ja vastutust. Ministeeriumide valitsemisalad on laiad

ja komplekssed ning üks teadusnõunik ei ole võimeline katma kogu valdkonna

teadmusvajadust. Seetõttu eeldab regulatsioon kas ootuste ebarealistlikku tõstmist või

täiendavate ametikohtade loomist.

Küsitav on väide, et kavandatav regulatsioon suurendab tippteadlaste motivatsiooni asuda

tööle ministeeriumisse. Praktika näitab (sh SEKMO meetme rakendamine avalikus sektoris),

et tippteadlaste värbamine avalikku sektorisse on osutunud keeruliseks just seetõttu, et

teadlaste esmane motivatsioon on teha teadustööd, mitte täita administratiivseid või

koordineerivaid ülesandeid, mida paraku avaliku sektori töö eeldab.

Lisaks ei nähtu mõjuanalüüsist, et eelnõu koostamisel oleks tehtud süsteemne ülevaade

olemasolevast valdkondliku TA korraldusest ministeeriumides või analüüsitud RITA3

teadusnõunike praegust rolli, tööülesandeid ja ministeeriumide vahelist koostööd.

Tegelikkuses toimib teadusnõunike võrgustik tihedas ministeeriumide üleses koostöös ning

nende roll ei piirdu üksnes oma ministeeriumi-sisese nõustamisega.

11. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

Eelnõu koostamisel ei ole piisavalt hinnatud mõju riigieelarvele. Kui eesmärk on tagada

sisuline teadusnõustamise võimekus suurtes valitsemisalades, tähendab see paratamatult

rohkem kui ühe teadusnõuniku vajadust mitmes ministeeriumis. See omakorda toob kaasa

püsikulude kasvu, mida mõjuanalüüsis ei käsitleta.

Lisaks näeb eelnõu ette, et ministeerium peab katma nii ametisoleva teadusnõuniku kulud

kui ka organisatsioonist lahkunud teadusnõuniku kulud poole aasta jooksul.

Eelnõu näeb ette, et seaduse rakendamisel asub Eesti Teadusagentuur valima

teadusnõunikke avaliku konkursi kaudu. Selleks eraldatakse ETAGile 10 000 eurot aastas.

Seletuskirjast ei ole võimalik aru saada, kuidas need kulud on põhjendatud ning millisest

eelarvest need kulud kaetakse.

12. Täiendavad faktivead ja täpsustused:

 4-aastase TA tegevuskava peab esitama ka Riigikantselei (TAIKS § 9: Teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine ministeeriumis ja

Riigikantseleis)

 Teadusnõunik on tööl ka Justiits- ja Digiministeeriumis.

 Akadeemilist vaatenurka on näitlikustatud 2020. aastal ilmunud Külli Sarapuu ja Leno

Saarniidu teadsuartikliga Public Administration in Estonia: A Search for Identity. In:

European Perspectives for Public Administration: The Way Forward (2020). Sellest ajast

alates on valdkondlik teadus- ja arendustegevuse korraldus oluliselt muutunud –

7

ministeeriumid on keskendunud süsteemse ja kaasava koostöö arendamisele teadlastega,

et võimalikult kiiresti ja paindlikult reageerida keerukatele probleemidele. Artikkel

rõhutab samamoodi, et avalikus sektoris on vaja uuenduslikkust, loovust, paindlikkust ja

võimekust lahendada keerukaid uusi probleeme. Väljakutsetele, küsimustele ja

dilemmadele ei saa leida lahendusi ainult ekspertiisi pakkudes, vaid ka kriitiline olles

ning probleemidele ja lahendustele alternatiivseid tõlgendusi esitades. Selleks on oluline

tihe koostöö erinevate teadusvaldkondade ja distsipliinidega. Sellest tulenevalt on

teadusnõuniku töö üks oluline osa teaduspoliitika koordineerimine. Seda aga mitte vaid

oma ministeeriumi raames, nagu ekslikult eelnõu seletuskirjas välja on toodud, vaid

ministeeriumide teadusnõunikud töötavad täna väga tihedas koostöös.

 Eelnõus on välja toodud Hispaania näide. 2025. aastal korraldas ETAG teadusnõunikele

õppereisi Hispaaniasse, et nende kogemusest õppida. Kinnitame, et eelnõu seletuskirjas

välja toodud näide ei ole täielik, vaid välja on toodud vaid väike osa kogu Hispaania

teadmistepõhise poliitikakujundamise ja teadusnõustamise ökosüsteemist. Sellise

süsteemi loomine Eestis ei ole mõeldav. Hispaania teaduspõhise poliitikakujundamise

ökosüsteemi kuuluvad:

o kogu valitsuse ülest teadusnõustamise süsteemi koordineeriv ONAC,

o ministeeriumide teadusnõunikud (kõrge kvalifikatsiooniga teadlased ONACi

koordineerimisel);

o teadusnõu toetusüksus (UAC)- kümneliikmeline analüütikute rühm, mis asub

Hispaania Teadusnõukogus (CSIC) ja kelle ülesanne on koostada lühikese ajaga

kiireid teadusülevaateid ja analüüse ONAC-i ja ministeeriumide tellimusel;

o Teadlaste lühistažeerimised ministeeriumides;

o Rakendusuuringute stipendiumiprogramm (Becas I+D) – ONAC-i algatatud

rahastusskeem, millega eraldatakse stipendiume teadlastele või uurimisrühmadele,

et viia läbi rakendusuuringuid, andmeanalüüsi ja poliitikakatseid riigiasutustele

olulistel teemadel;

o FECYT – Hispaania Teaduse ja Tehnoloogia Sihtasutus – Haridus- ja

Teadusministeeriumi all tegutsev avalik sihtasutus, mis toetab teaduse ning avaliku

sektori koostööd;

o Riiklik Julgeolekuosakond (Departamento de Seguridad Nacional), kes koostöös

ONAC-iga töötab selle nimel, et valmistada ette teaduspõhise nõustamise

protseduurid eriolukordadeks ja kriisideks;

o Teadusnõuande töörühm (Grupo de Trabajo de Asesoramiento Científico) –

Foorum, mis ühendab viit peamist Hispaania teadusvõrgustikku (sh ülikoolid,

teadusasutused, akadeemiad ja teadlaste ühendused) eesmärgiga koordineerida

teadlaskonna panust poliitikakujundamisse;

o CACTI – Teaduse, Tehnoloogia ja Innovatsiooni Nõukogu (Consejo Asesor de

Ciencia, Tecnología e Innovación) – laiema koosseisuga alaline nõukogu, mille

ülesanne on nõustada Hispaania valitsust teadus-, tehnoloogia- ja

innovatsioonipoliitika küsimustes ning osaleda TA strateegiate kujundamises;

8

o „Oficina C” – Kongressi juures 2021. aastal FECYT-i kaasabil loodud büroo, mis

varustab seadusandjaid teaduslike faktide ja ülevaadetega aktuaalsetes

poliitikaküsimustes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisaadressaadid:

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Marge Kaskpeit 5885 1423

[email protected]