| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/110-11 |
| Registreeritud | 09.03.2026 |
| Sünkroonitud | 10.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | MTÜ Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit |
| Saabumis/saatmisviis | MTÜ Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit |
| Vastutaja | Elina Müürsepp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
06. märts 2026
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministri määruse “Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja nõuded” eelnõu kooskõlastamata jätmine
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit (ETTKL) tänab võimaluse eest osaleda määruse
„Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja nõuded“ (edaspidi tööjuhendi eelnõu)
eelnõu koostamise töörühmas ning avaldada arvamust tööjuhendi eelnõu lõppversiooni kohta.
Oleme tööjuhendi eelnõule andnud tingimusliku kooskõlastuse eelmise aasta novembris, ent
pärast seda on eelnõusse sisse viidud olulisi ja meie jaoks vastuvõetamatuid muudatusi, mistõttu
oleme sunnitud tööjuhendi eelnõu viimase versiooni kooskõlastamata jätma.
ETTKL kui Eesti tervisekeskuste esindusorganisatsiooni arvates kaldub Sotsiaalministeerium
eelnõu viimaste täiendustega kõrvale tema enda poolt eelnõu seletuskirjas ja ka muudes viimase
aja tervishoiupoliitilistes dokumentides, nt Esmatasandi tervishoiu arengukava aastani 2035,
planeeritava tervishoiu tööjõupoliitika tegevuskava aastateks 2026–2029 koostamise suunistes
välja öeldud tervishoiupoliitilistest põhimõtetest. Illustreerime oma väidet väljavõttega tööjuhendi
eelnõu seletuskirja viimasest versioonist: „Eesti on viimase kümnendi jooksul arendanud
perearstiabi korraldust sarnaselt teiste perearstiabisüsteemi rakendavate Euroopa riikidega,
liikudes esmatasandi perearstiabikesksete tervisekeskuste loomise ja tugevdamise suunas./---/
Perearstiabi osutamine on kujunenud üha enam meeskonnapõhiseks, mis toetab patsienti tema
tervise-eesmärkide saavutamisel ning suurendab ravi järjepidevust ja kvaliteeti.“.
Paindlik võimalus täita arsti vastuvõtutundide mahtu (20h nädalas) meeskonnana, mitte ühe arsti
jäiga kohustusena, toetab otseselt eesmärke, mis on kirjeldatud dokumendis „Sisend
tööjõupoliitikasse aastateks 2026–2029“, kus rõhutatakse eesmärkidena töötingimuste ja
töökorralduse arendamist, töökoormuse tasakaalustamist ning tervishoiutöötajate hoidmist.
Selline korraldus võimaldab nimistu omanikul karjääri eri etappides oma rolli ümber kujundada –
kaasata vajadusel teine perearst, jagada vastuvõtukoormust ning liikuda enam juhendava või
nõustava rolli suunas. See aitab hoida kogenud arste süsteemis, toetab karjäärimudeleid ning
tugevdab meeskonnapõhist perearstiabi. Meie hinnangul on kogu Eesti perearstiabi
jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse vaates ülioluline võimaldada tervisekeskuse töötajatele
paindlikke töövorme, jättes perearstile võimaluse jagada kliiniliselt põhjendatud juhtudel
töökoormust teiste tervisekeskuse töötajatega, mis kindlustaks tervisekeskuse meeskonnatöö
sujuvuse, samal ajal tagades patsientidele vajaduspõhise abi nende tervisemure lahendamiseks
optimaalselt kvalifitseeritud tervishoiutöötajate poolt.
Meie hinnangul tuleb eelnõust välja jätta vähemalt järgmised, tervisekeskuste sujuvat
meeskonnapõhist toimimist takistavad sätted:
1) paragrahvi 7 lõikest 3 jätta välja teine lause sõnastuses „Perearst peab enamuse
kontaktvastuvõttudest tegema ise.“;
Põhjendus: Eesti tervishoius valitseva terava perearstide nappuse tingimustes on sellise nõude
kehtestamine õigusaktis selgelt ülemäärane ja satub vastuollu tööjuhendi määruse §-s 4
sätestatud perearstiabi osutamise üldnõuetega. Tööjuhendi eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt läbib iga
patsient tervisekeskusesse pöördumisel triaaži, mille käigus hinnatakse muu hulgas patsiendile
vajaliku abi „kiirust, vajaduspõhisust ja viisi“. Selle sätte täitmine tagab kõikide tervisekeskusesse
pöördunud patsientide jõudmise neile vajaliku tervishoiutöötajani. Kaugeltki mitte kõik patsiendid
ei vaja perearsti kui eriarsti pädevusega arsti kontaktvastuvõttu, vaid saavad oluliselt kiiremini
kvaliteetset abi kas pereõelt või tervisekeskuses töötavalt arstilt. Meie hinnangul ei ole perearsti
kontaktvastuvõttude osakaalu sätestamine õigusaktis millegagi põhjendatud ning see pärsib
oluliselt tervisekeskuste igapäevase töökorralduse sujuvust ja patsiendile vajalike teenuste
pakkumise operatiivsust. On ju üldteada, et paljude patsientide sooviks on saada
tervisekeskusest neile vajalikku tervishoiuteenust võimalikult lühikese ooteajaga.
2) Paragrahvi 7 lõikest 4 jätta välja sõna „füüsiliselt“;
Põhjendus: arvestades tänapäevaste suhtluskanalite rohkust ja nende kasutamise lihtsust, ei
anna juhendava perearsti füüsilise kättesaadavuse nõue residendile mingit lisaväärtust ei
juhendatavale residendile ega ka patsiendile, takistades samas tervisekeskuste töövoogu ja
tuues mõnes väiksemas keskuses kaasa vajaduse täiendavate tööruumide rentimise järele. See,
millisel viisil peab juhendaja olema residendile kättesaadav, peaks olema reguleeritud mitte
määruses, vaid praktikabaasiks oleva tervisekeskuse ja ülikooli vahelises lepingus. Lepingulise
regulatsiooni kasuks räägib ka see, et lepingut saab vajaduste ja töövormide arenedes kiiresti
muuta.
Lugupidamisega
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu juhatus
From:
[email protected] <[email protected]>
Sent: Friday, March 6, 2026 2:48 PM
To: Tiina Unukainen - SOM <[email protected]>
Cc: Ingrid Alt <[email protected]>; Kristina-Valeria <[email protected]>
Subject: Sotsiaalministri määruse “Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja nõuded” eelnõu kooskõlastamata jätmine
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit (ETTKL) tänab võimaluse eest osaleda määruse „Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja nõuded“eelnõu koostamise töörühmas ning avaldada arvamust tööjuhendi eelnõu lõppversiooni kohta. Meie arvamus määruse viimase versiooni kohta on lisatud manusesse.
ETTKLi juhatuse nimel lugupidamisega
Kersti Esnar
tegevjuht
MTÜ Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit
+372 58002467
06. märts 2026
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministri määruse “Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja nõuded” eelnõu kooskõlastamata jätmine
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit (ETTKL) tänab võimaluse eest osaleda määruse
„Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuste liigid ja nõuded“ (edaspidi tööjuhendi eelnõu)
eelnõu koostamise töörühmas ning avaldada arvamust tööjuhendi eelnõu lõppversiooni kohta.
Oleme tööjuhendi eelnõule andnud tingimusliku kooskõlastuse eelmise aasta novembris, ent
pärast seda on eelnõusse sisse viidud olulisi ja meie jaoks vastuvõetamatuid muudatusi, mistõttu
oleme sunnitud tööjuhendi eelnõu viimase versiooni kooskõlastamata jätma.
ETTKL kui Eesti tervisekeskuste esindusorganisatsiooni arvates kaldub Sotsiaalministeerium
eelnõu viimaste täiendustega kõrvale tema enda poolt eelnõu seletuskirjas ja ka muudes viimase
aja tervishoiupoliitilistes dokumentides, nt Esmatasandi tervishoiu arengukava aastani 2035,
planeeritava tervishoiu tööjõupoliitika tegevuskava aastateks 2026–2029 koostamise suunistes
välja öeldud tervishoiupoliitilistest põhimõtetest. Illustreerime oma väidet väljavõttega tööjuhendi
eelnõu seletuskirja viimasest versioonist: „Eesti on viimase kümnendi jooksul arendanud
perearstiabi korraldust sarnaselt teiste perearstiabisüsteemi rakendavate Euroopa riikidega,
liikudes esmatasandi perearstiabikesksete tervisekeskuste loomise ja tugevdamise suunas./---/
Perearstiabi osutamine on kujunenud üha enam meeskonnapõhiseks, mis toetab patsienti tema
tervise-eesmärkide saavutamisel ning suurendab ravi järjepidevust ja kvaliteeti.“.
Paindlik võimalus täita arsti vastuvõtutundide mahtu (20h nädalas) meeskonnana, mitte ühe arsti
jäiga kohustusena, toetab otseselt eesmärke, mis on kirjeldatud dokumendis „Sisend
tööjõupoliitikasse aastateks 2026–2029“, kus rõhutatakse eesmärkidena töötingimuste ja
töökorralduse arendamist, töökoormuse tasakaalustamist ning tervishoiutöötajate hoidmist.
Selline korraldus võimaldab nimistu omanikul karjääri eri etappides oma rolli ümber kujundada –
kaasata vajadusel teine perearst, jagada vastuvõtukoormust ning liikuda enam juhendava või
nõustava rolli suunas. See aitab hoida kogenud arste süsteemis, toetab karjäärimudeleid ning
tugevdab meeskonnapõhist perearstiabi. Meie hinnangul on kogu Eesti perearstiabi
jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse vaates ülioluline võimaldada tervisekeskuse töötajatele
paindlikke töövorme, jättes perearstile võimaluse jagada kliiniliselt põhjendatud juhtudel
töökoormust teiste tervisekeskuse töötajatega, mis kindlustaks tervisekeskuse meeskonnatöö
sujuvuse, samal ajal tagades patsientidele vajaduspõhise abi nende tervisemure lahendamiseks
optimaalselt kvalifitseeritud tervishoiutöötajate poolt.
Meie hinnangul tuleb eelnõust välja jätta vähemalt järgmised, tervisekeskuste sujuvat
meeskonnapõhist toimimist takistavad sätted:
1) paragrahvi 7 lõikest 3 jätta välja teine lause sõnastuses „Perearst peab enamuse
kontaktvastuvõttudest tegema ise.“;
Põhjendus: Eesti tervishoius valitseva terava perearstide nappuse tingimustes on sellise nõude
kehtestamine õigusaktis selgelt ülemäärane ja satub vastuollu tööjuhendi määruse §-s 4
sätestatud perearstiabi osutamise üldnõuetega. Tööjuhendi eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt läbib iga
patsient tervisekeskusesse pöördumisel triaaži, mille käigus hinnatakse muu hulgas patsiendile
vajaliku abi „kiirust, vajaduspõhisust ja viisi“. Selle sätte täitmine tagab kõikide tervisekeskusesse
pöördunud patsientide jõudmise neile vajaliku tervishoiutöötajani. Kaugeltki mitte kõik patsiendid
ei vaja perearsti kui eriarsti pädevusega arsti kontaktvastuvõttu, vaid saavad oluliselt kiiremini
kvaliteetset abi kas pereõelt või tervisekeskuses töötavalt arstilt. Meie hinnangul ei ole perearsti
kontaktvastuvõttude osakaalu sätestamine õigusaktis millegagi põhjendatud ning see pärsib
oluliselt tervisekeskuste igapäevase töökorralduse sujuvust ja patsiendile vajalike teenuste
pakkumise operatiivsust. On ju üldteada, et paljude patsientide sooviks on saada
tervisekeskusest neile vajalikku tervishoiuteenust võimalikult lühikese ooteajaga.
2) Paragrahvi 7 lõikest 4 jätta välja sõna „füüsiliselt“;
Põhjendus: arvestades tänapäevaste suhtluskanalite rohkust ja nende kasutamise lihtsust, ei
anna juhendava perearsti füüsilise kättesaadavuse nõue residendile mingit lisaväärtust ei
juhendatavale residendile ega ka patsiendile, takistades samas tervisekeskuste töövoogu ja
tuues mõnes väiksemas keskuses kaasa vajaduse täiendavate tööruumide rentimise järele. See,
millisel viisil peab juhendaja olema residendile kättesaadav, peaks olema reguleeritud mitte
määruses, vaid praktikabaasiks oleva tervisekeskuse ja ülikooli vahelises lepingus. Lepingulise
regulatsiooni kasuks räägib ka see, et lepingut saab vajaduste ja töövormide arenedes kiiresti
muuta.
Lugupidamisega
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu juhatus