Järelevalve kokkuvõte

Pansionaat Kose OÜ [email protected]

JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE

09.03.2026 nr 5.1-3/6542-1

ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.

Järelevalve teostamisel kontrolliti Pansionaat Kose OÜ (registrikood 12875264) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. Järelevalve teostamise tegevuskohad:

 Jääraku põik 5, Pirita linnaosa, Tallinn, Harju maakond;

 J. Vilmsi tn 44, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Paikvaatluse aeg: 12.02.2026 kell 11.00-15.15. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht). Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega ning kahe kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, e-kirjavahetus, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). Järelevalvetoimingute juures osalesid Pansionaat Kose OÜ juhatuse liikmed Elena Zolotov, Dmitri Piskunov ja Marianna Piskunova. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Pansionaat Kose OÜ (edaspidi: Hooldekodu) ei täitnud hooldusteenuse osutamisel täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:

1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu

2

ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Töötajate nimekirja ja tööajatabelite (periood 01.12.2025 – 12.02.2026) kontrollimisel ning MTR 02.02.2026 andmetega võrdlemisel selgus, et Hooldekodul on nelja hooldustöötajaga TÖR andmetel töösuhe lõppenud oluliselt enam kui viis tööpäeva tagasi. Lisaks puudusid MTRis seitsme hooldustöötaja andmed, kes osutavad hooldusteenust kontrollitud perioodil. Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ja kõrvaldas rikkumise 19.02.2026. 2. SoMm nr 36 § 2 lõige 3, mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama hooldustoimingute tegemisel teenusesaaja privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise. Teenuseosutaja ei ole taganud hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale privaatsust. Hooldekodul ei ole kahe- ja enamakohalistes tubades isikuhooldustoimingute teostamisel kasutusel eraldatust võimaldavaid vahendeid (nt sirm, kardin).

3. SoMm nr 36 § 2 lõige 5 punkti 8 kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Hooldekodus ei ole tagatud kõikidele teenusesaajatele vähemalt kord nädalas toimuv üle keha pesemine.

SKA seisukoht: võttes arvesse, et Hooldekodu on asunud järelevalvemenetluse ajal puudusi kõrvaldama ja on koostöövalmis, ei pea SKA otstarbekaks kokkuvõttes toodud rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemist. SKA hinnangul on vajalik nõuete täitmise järelkontroll, mis viiakse läbi peale 01.06.2026. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas Pansionaat Kose OÜs (edaspidi: Hooldekodu) järelevalvemenetluse 10.02.2026 SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks ning viis läbi etteteatamata paikvaatluse 12.02.2026. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (10.02.2026) osutasid MTRi andmetel Hooldekodus vahetult teenust kokku 18 töötajat, kaheksa Jääraku tegevuskohas ja 10 Vilmsi tegevuskohas, neist nelja töötaja töösuhe oli Hooldekoduga lõppenud (kolmel Jääraku ja ühel Vilmsi tegevuskoha töötajal). Hooldekodu esitas 17.02.2026 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid. Esitatud nimekirjade järgi on hooldusteenust vahetult osutatavaid töötajaid Jääraku tegevuskohas üheksa (seitse hooldustöötajat ja kaks abihooldustöötajat) ja Vilmsi tegevuskohas 11 (10 hooldustöötajat ja üks abihooldustöötaja). MTRi 19.02.2026 andmetel on tegevusloa Jääraku tegevuskoha nimekirjast eemaldatud kolme (G.P., L.N., G.N.) ja Vilmsi tegevuskoha nimekirjast ühe hooldaja andmed, kes ei oma töösuhet Hooldekoduga. Nimekirja on lisatud kokku seitsme hooldustöötaja andmed, ((viie (L.K.,V.H.,J.T., O.M., I.T.) Jääraku tegevuskohas töötava ja kahe (T.P., Y.P.) Vilmsi tegevuskohas töötava andmed)) kes osutavad teenusesaajatele vahetult teenust. Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekiri langes kokku MTRis ja TÖRis esitatud andmetega. SKA seisukoht: Hooldekodu ei lähtunud MSÜS § 30 lõike 2 nõudest, kuid rikkumine kõrvaldati järelevalvemenetluse ajal koheselt (19.02.2026).

3

SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodule on 16.12.2019 välja antud tegevusluba nr SÜH000081. Päästeameti 2019 ja 2023 ning Terviseameti 2019 ja 2024. aasta hinnangute kohaselt on tuleohutus- ja tervisekaitsealased nõuded täidetud ning lubatud on ÜHteenust osutada Jääraku tegevuskohas maksimaalselt 20le ja Vilmsi tegevuskohas maksimaalselt 38le isikule. Järelevalve paikvaatluse päeval osutati ÜHteenust vastavalt 19le ja 36le inimesele. Hooldekodu Jääraku tegevuskoha hoone oli varasemalt kasutusel majutusasutusena, kolmekordse hoone juures on aiaga piiratud siseõu, tegevuskohas on videovalve, hoonesse viib kaldtee. ÜHteenust osutatakse hubaselt sisustatud hoone esimesel ja teisel korrusel, valdavalt kahekohalised toad on kutsunginupuga varustatud, igast toast on juurdepääs tualetile. Hoone teisele korrusele viivad trepid on järsud, neist üks on varustatud turvaväravaga. Kasutusel on tavalised ning funktsionaalvoodid ja mitmed liikumisabivahendid (ratastoolid, tugiraamid). Hoone kolmandal korrusel on ladu ja meditsiiniõe tuba. Hooldekodu Vilmsi tegevuskohas osutatakse teenust Tallinna kesklinnas paikneva hoone esimesel korrusel ühe kuni neljakohalistes kutsunginupuga varustatud tubades. WCd ja pesuruumid paiknevad koridoris. Tegevuskohas on terrass, hoone läheduses Kadriorg, mida teenusesaajad ja nende lähedased meeldiva jalutamiskohana nimetasid. Toitlustamine toimub mõlemas tegevuskohas neli korda päevas, süüa on võimalik vastavalt soovile ja võimekusele ühises söögitoas või teenusesaaja toas. Toit valmistatakse mõlemas tegevuskohas kohapeal, nädalamenüü on paigutatud üldala infotahvlitele. Hooldekodu kodulehel on avaldatud ÜHteenuste osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info. Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse juhiseid, mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja eesmärgipärase ÜHteenuse osutamine. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele. SKA seisukoht: Hooldekodu järgib SHS § 20 lõigete 1–3 nõudeid. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale ÜHteenusele. Määrus nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada ja hooldusplaanis kajastada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Teenuseosutajal on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus ning teenuseosutajal tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad isikuhooldustoiminguid ja terviseseisundiga ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toiminguid. Mõlemas tegevuskohas on hooldusplaanid koostatud, Jääraku tegevuskohas on hooldusplaanid paberkandjal, Vilmsi tegevuskohas on kasutusel elektroonilised hooldusplaanid. Hooldekodu mõlemas tegevuskohas tegutseb tegevusjuhendaja, kes viibib Jääraku tegevuskohas ühel päeval ja Vilmsi tegevuskohas kahel päeval nädalas. Tegevusjuhendaja ülesandeks on teenusesaajatele päevategevusi korraldada, toimuvad võimlemine, kokandus, meisterdamine, lauamängud. Lisaks pakub tegevusi vabatahtlikuna Malta Ordu, pidades erinevatel teemadel arutelusid ja vestlusi ning lugedes ette raamatuid. Toimuvad ühised

4

väljasõidud ja kontserdid, kus esinejateks lauljad ja tantsijad, loodud on võimalus laenutada raamatuid. Hooldekodu mõlema tegevuskoha infostendidel on päevakava läbiviidavate tegevuste ja toimumisaja kohta. Nii teenusesaajad kui nende lähedased kinnitasid päevategevuste toimumist. Lisaks nimetati ka teleri vaatamise võimalusi, kus Vilmsi tegevuskohas on kindlatel aegadel võimalik jälgida eestikeelset programmi.

Hooldekodu tegevuskohtades on privaatsus tagatud erinevalt, Jääraku tegevuskohas hooldustoimingute tegemisel sirme ja vahekardinaid ei kasutata. Juhatuse liikme Marianna Piskunova sõnul voodikesksed teenusesaajad ei märka enam hooldustoimingute tegemisel ümberringi toimuvat, liikuvate teenusesaajate hooldustoimingud tehakse tualetiga pesuruumis. Vilmsi tegevuskohas tagatakse mitmetes tubades privaatsus vahekardinatega. Privaatsus on tagamata meeste toas ja osaliselt neljakohalises naiste toas, kus siinid ei ulatu ühe teenuskohani. Vilmsi tegevuskohas on olemas sirm, mida saab täiendavalt privaatsuse tagamiseks kasutada. Hooldekodul tuleb mõlemas tegevuskohas tagada teenusesaajatele privaatsus hügieeni- ja hooldustoimingute ajal. See on osa inimväärsest kohtlemisest ja on sätestatud määruses nr 36 § 2 lõikes 3. Samuti on õiguskantsler rõhutanud, et kui hooldekodu mitmekohalises toas vähemalt üks inimene kasutab potitooli, vajab mähkmete vahetamist või pesemist, peab tal olema võimalik teha seda privaatselt. Privaatsus tuleb tagada ka siis, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi või kui tema arusaamise võime on vähenenud. Hooldekodu mõlemas tegevuskohas arvestatakse teenusesaajate tahte ja võimekusega ning vajadusel motiveeritakse neid igapäevategevustesse. Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et neile on jagatud teavet teenusesaaja seisundi olulisematest muutustest. Teenusesaaja lähedased polnud valdavalt teadlikud hooldusplaanist ja võimalusega tutvuda hooldusplaaniga. Isikuhooldustoimingute valdkonnas lähtub Hooldekod määruse nr 36 § 2 lõikest 5 (abistamine ja juhendamine söömisel, joomisel, riietumisel, riiete korrashoiul, liikumisel, abivahendite kasutamisel, suuhügieenitoimingutes, tualetitoimingutes, juuste, habeme ja küünte korrastamisel, vaimse ja hingelise toe korraldamisel) välja arvatud teenusesaajate üle keha pesemisel. Küsitletud teenusesaajad kinnitasid pesemist kümne päeva tagant, sagedamat üle keha pesemise vajadust väljendas vestlusel teenust saava inimese lähedane. Paikvaatlusel tehtud foto Vilmsi tegevuskoha pesemist kajastavast žurnaalist, millest nähtub, et pesemine toimus harvemini kui kord nädalas: Ž.V. üle keha pesemine toimus 13.12.2025, 26.12.2025, 08.01.2026 ja 01.02.2026; E.V. üle keha pesemine toimus 14.12.2025, 27.12.2025, 09.01.2026 ja 13.02.2026; T.M üle keha pesemine toimus 16.12.2025, 29.12.2025, 11.01.2026 ja 10.02.2026. Teenuseosutaja on taganud teenusesaajate abivajadusele vastavate isikuhooldustoimingute osutamise. Hooldustöötajate töö korraldamise ja hooldustoimingute kvaliteedi kontrollimise eest vastutavad juhatuse liikmed ja vanemhooldustöötaja. Teenusesaaja abivajadus selgitatakse välja teenusele vastuvõtmise protsessi käigus, mille osaks on abivajaduse hindamine. Hindamise käigus kaardistatakse tegevused, millega inimene tuleb iseseisvalt toime. Kvaliteetse hooldusteenuse osutamisel pööratakse tähelepanu teenusesaaja eripäradele ja harjumustele. Teenuseosutaja arvestab toitlustamisel teenusesaajate tervise- ja toitumisvajadustega. Sellekohane info on kättesaadav hooldaja postis. Teenusesaajatele on tagatud abi ja juhendamine söömisel ning joomisel. Joogitopsid asuvad käeulatuses ja voodikesksetele teenusesaajatele käiakse juua pakkumas 2-3 tunni järel. Toitlustamine toimub nii söögitubades kui teenusesaajate tubades. Hooldustöötajad abistavad suure hooldusvajadusega teenusesaajaid (paikvaatluse ajal Vilmsi tegevuskohas 12, Jääraku tegevuskohas kuus). Teenusesaajad kannavad isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid vajadusel riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul. Kogu pesu pesemine ja kuivatamine toimub Hooldekodu tegevuskohtades kohapeal. Voodipesu vahetatakse pesupäeval või vajaduse korral sagedamini. Samuti abistatakse ja juhendatakse teenusesaajaid tualetitoimingutes, liikumisel, abivahendite kasutamisel ning vajadusel suuhügieenitoimingute teostamisel. Mähkmete vahetus toimub vastavalt vajadusele.

5

Üle keha pesemine toimub abivahenditega varustatud pesuruumis või toa juures olevas duširuumis. Vilmsi tegevuskohas on võimalik raamipesu, Jääraku tegevuskohas on kasutusel pesutool. Pärast pesemist korrastab hooldustöötaja teenusesaaja küüned, vajadusel ajab habet (Jääraku tegevuskohas puudub selleks vajadus, kuna teenusel ainult naised). Teenusesaajatel on võimalik kasutada juuksuri, maniküüri- ja pediküüriteenust, mille eest tasutakse vastavalt hinnakirjale. Teenusesaajatele on tagatud vaimne ja hingeline tugi, kord kuus külastab tegevuskohti vaimulik, töötajate sõnul leiavad nad aega teenusesaajatega vestlemiseks. Teenusesaajatele tagatakse juurdepääs teistele sotsiaal- ja avalikele teenustele leppides kokku teenusesaajate lähedastega, Hooldekodu transpordi abil või tellides takso. Terviseseisundiga seotud toimingud on korraldatud Hooldekodu mõlemas tegevuskohas ja töötavad Hoole OÜ õed (Vilmsi tegevuskohas koormusega 0,4 ja Jääraku tegevuskohas koormusega 0,1), kes tagavad õendusabi kättesaadavuse ning toetavad hoolduspersonali terviseseisundiga seotud küsimustes. Kasutusel on ühine chat hooldustöötajatega, kus tekkivad probleemid lahendatakse kiiresti. Kukkumisriski ennetamiseks on elukeskkond kohandatud: vaipu ei kasutata ning hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid liikumisel, jälgivad abivahendite (sh ratastoolide) ohutut kasutamist. Lamatiste ennetamiseks tehakse regulaarseid asendivahetusi ning kasutatakse õhkmadratseid ja lamatiste vastaseid abivahendeid. Hooldustöötajad oskavad lamatisi märgata. Manustatavad ravimid on apteegis pakendatud ja varustatud vajaliku teabega ning nende manustamine toimub vastavalt juhistele. Hooldekodu jagab infot õe hooldekodus viibimise aegadest, mis loob lähedastele võimaluse õega otse suhtlemiseks. Teenusesaajate füüsilist seisundit, sh vererõhku, veresuhkrut, toitumist ja vedeliku tarbimist, jälgitakse, hooldustöötajad edastavad oma tähelepanekud õele. Terviseseisundi muutumisel teavitatakse viivitamata meditsiinitöötajat ja juhatuse liiget Elena Zolotovit, kes korraldab vajaliku ja suhtleb lähedastega. Hooldekodu mõlemas tegevuskohas on värskes õhus viibimine tagatud. Jääraku tegevuskohas on selleks kujundatud siseõu, Vilmsi tegevuskohas on võimalik viibida terrassil, samuti kasutatakse võimalust jalutada läheduses olevas Kadriorus. Teenusesaajatel on võimalus osaleda päevastes tegevustes. Lähedastega suhtlemist toetatakse, lähedaste külastused on eriti sagedased Vilmsi tegevuskohas. Vajaduse korral abistatakse suhtlusvahendite kasutamisel või suheldakse lähedasega teenusesaaja palvel. SKA seisukoht: Hooldekodu on osaliselt lähtunud määruse nr 36 § 2 nõuetest. Teenusesaajatele pole kõigil juhtumitel tagatud privaatsus isikuhooldustoimingutes ning üle keha pesemine ei toimu vähemalt üks kord nädalas. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese hooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või -lepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Hooldekodu osutab teenust valdavalt Tallinna elanikele. Tallinna haldusakt sisaldab isikuandmeid, väljaandja andmeid, taotluse kokkuvõtet, õiguslikku alust ja hooldusteenuse rahastamist. Järelevalve raames toimunud vestlusel sotsiaaltöötajaga, hinnati koostööd Hooldekoduga väga heaks ja oldi rahul teenuse osutamisega ja soodsa teenuskoha maksumusega, hooldusplaanide koostamisel osaletakse KOVi eestkoste korral. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA kaheksa hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga (nt KOV, teenusesaaja lähedane), koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. Hooldekodu on teenusesaajatele koostanud hooldusplaanid tähtaegselt. Hooldusplaanide koostamise eest vastutavad Jääraku tegevuskohas vanemhooldustöötaja Olga Volkova, Vilmsi tegevuskohas juhatuse liige Elena Zolotov, Hooldusplaani koostamiseks kasutatakse SKA soovituslikku vormi, hooldusplaan valmib koostöös tegevusjuhendaja, meditsiiniõe ja teenusesaaja või lähedasega. Juhatuse liikmete sõnul valmib plaan nädala jooksul. Hooldusplaanidega seotud arutelud toimuvad töötajate ühises töö-chatis.

6

Hooldusplaanid sisaldavad tegevusi isikuhooldustoimingutes, terviseseisundiga seotud toimingutes ja vabaaja tegevustes. Hooldusplaanides on hinnatud ka teenusesaaja tervishoiuteenuste vajadust. Kaheksa hooldusplaani kontrollimisel selgus, et hooldusteenuse eesmärgid on seatud, tegevused on planeeritud, määratletud on tegevuste sagedus ning antud on hinnang tegevuste elluviimise kohta. Hooldusplaanid on koostatud tähtaegselt ja vähemalt üks kord poolaastas üle vaadatud. Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et teenusesaajate lähedased ei ole valdavalt hooldusplaanist teadlikud. SKA seisukoht: Hooldekodu järgib valdavalt SHS § 21 nõudeid. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SKA kontrollis järelevalvemenetluses Hooldekodu tööajatabeleid perioodil 01.12.2025 – 12.02.2026, millest nähtus, et hooldustöötajad töötavad 12h (8.00-20.00) ja 24h (08.00-20.00) vahetustes. Hooldekodus töötab 19.02.2026 MTR-i andmetel:

 Jääraku tegevuskohas seitse hooldustöötajat ja kaks abihooldustöötajat;

 Vilmsi tegevuskohas kümme hooldustöötajat ja üks abihooldustöötaja. Tööajatabelite kontrollimisel selgus, et Jääraku tegevuskohas töötab üks hooldaja ööpäevaringselt 8.00-8.00 ja igal päeval üks töötaja 08.00-20.00. Hooldekodu tööajatabelitest (detsember 2025 – 12.02.2026) nähtus, et töövahetused on planeeritud nii, et abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja (välja arvatud 10.02.2026), kus abihooldustöötaja V. H. töötas 20.00-8.00 hooldustöötaja juhendamiseta. Juhatuse liikme Marianna Piskunova sõnul tingis taolise töövahetuse töötaja haigestumine. Vilmsi tegevuskoha tööajatabelite kontrollimisel selgus, et päeval on tööl kolm töötajat, ainus abihooldustöötaja töötab päevasel ajal hooldustöötaja juhendamisel. SKA selgitas Hooldekodule 2026. aasta 1. juulist jõustuvat seadusemuudatust, milles sätestatakse nõuded töötajate arvule. Määruse nr 36 § 3 kohaselt tuleb teenuseosutajal tagada päevasel ajal 12 hooldatava kohta ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolu ning õhtusel ja ööajal üks hooldustöötaja 36 teenusesaaja kohta. Kuna Hooldekodu tegevusloal Vilmsi tegevuskohas on 38 teenusekohta, siis peab hiljemalt 01.07.2026 Hooldekodus olema tagatud neli töötajat, neist kaks ööpäevast hooldustöötajat ja kaks päevast hooldus- või abihooldustöötajat, selgitame, et suhtarvu nõude täitmisel peab igal juhul olema tagatud täisarv töötajaid. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Juhatuse liikme Dmitri Piskunovi sõnul kontrollitakse andmeid karistusregistrist enne töösuhte loomist, ta esitas 27.02.2026 väljavõtte karistusregistri päringute kohta. SKA seisukoht: Hooldekodu lähtub SHS §-s 22 sätestatud nõuetest.

SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb hooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu kodulehel avaldatud hinnakirja kohaselt on alates 01.01.2025 ühe teenusekoha maksumus vastavalt hooldustasemele 1610 või 1710 eurot kuus, millest hoolduskomponent on 719 eurot inimese kohta kuus. SKA seisukoht: teenuseosutaja on täitnud SHS § 22¹ lg 6 sätestatud nõuded.

7

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 2. Leida turvalisemad lahendused Jääraku tegevuskoha teisel korrusel teenust saavate elanike ligipääsetavuse tagamiseks, et toetada teenusesaajate iseseisvust liikumisel ja tagada turvalisus järsul trepil. 3. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja nende lähedastele ning selgitada plaanide koostamise eesmärki. 4. Selgitada hooldustöötajatele ja abihooldustöötajatele privaatsuse tagamise olulisust hügieenitoimingute teostamisel, et säilitada teenusesaaja väärikus ja turvatunne. 5. Kontrollida regulaarselt töötajate ja vabatahtlike karistusregistrit, et veenduda töötamise piirangute puudumises. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve)