Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Kalev Liiv

[email protected]

Fregatt OÜ

09.03.2026 nr 2.1-1/26/11-18-5

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai kaebuse seoses sellega, et Vana Fregatt Pubis kasutatakse

valvekaameraid, mis salvestavad heli ning puuduvad kaameratest teavitavad sildid.

Eelnevast tulenevalt juhib inspektsioon kaamerate kasutamisega seoses Fregatt OÜ juhatuse

tähelepanu isikuandmete kaitse nõuetele.

Andmekaitse Inspektsiooni selgitused

Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning

vastavatest eriseadustest.

1. Isikuandmete töötlemise alused

Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav

füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada. Kaamerate abil on isik igal juhul

tuvastatav, seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb

järgida IKÜM-is sätestatud nõudeid.

Isikuandmete vastutav töötleja – asutus, kes on paigaldanud kaamera ja seadnud selle kasutamise

eesmärgi(d) ning valinud selleks vajalikud vahendid – on kohustatud tagama IKÜM art-s 6

nimetatud töötlemise seaduslikkuse ja järgima IKÜM art-s 5 kehtestatud isikuandmete töötlemise

põhimõtteid. Lisaks põhimõtete täitmisele peab vastutav töötleja olema võimeline ka nende

põhimõtete täitmist tõendama.1

Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise

põhimõtetest.

a. Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a)

Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas

isikuandmete kaitse nõuetega. Lisaks peab isikuandmete töötlemine olema läbipaistev. Selleks

peab kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave olema andmesubjektile, antud juhul nii

töötajatele kui ka klientidele, lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud.

Esmajoones peaks see teave isikuandmete töötlemisest olema andmesubjektidele nähtav ja

kättesaadav videovalve teavitussiltidena. Teavitussiltide puudumisel on andmesubjektidel

keeruline teostada oma õigust saada teavet isikuandmete töötlemisest, sest pole teada, kellele

kaamera kuulub ja kelle poole seetõttu pöörduda. Enne videoalasse jõudmist tuleb seega

inimesele avaldada

1 IKÜM art 5 lg 2.

2 (4)

- kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt;

- millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet korraldatakse ning

- kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta.

Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi

genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi

loomiseks.

Teavitussiltidelt peab ilmnema, kelle poole andmesubjekt saab pöörduda, kui ta tahab täiendavat

infot. Täiendavat infot sisaldavad ja läbipaistvuse põhimõtet aitavad sisustada

andmekaitsetingimused. Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM art-d 12–14.

Andmekaitsetingimused tuleb koostada vastavalt tegelikule andmetöötlusele.

b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM art 5 lg

1 punktid b, c ja e)

Selleks et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõttele, tuleb:

1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt;

2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle

täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.

Leti kohale klientide maksealale suunatud kaamera puhul on küsitav, mis on selle eesmärk.

Küsitav on, miks sellisel viisil kogutud isikuandmeid vaja läheb. Lisaks isikuandmetele on

selliselt paigaldatud kaamera puhul oht, et kõrvalistele isikutele saab teatavaks kliendi

maksmisega seotud konfidentsiaalne teave (nt pangakaardi pin-kood).

Kui kaamera oli paigutatud eesmärgiga kontrollida töötajaid ja nende tegevust kassas, siis juhib

inspektsioon tähelepanu sellele, et kaamerate paigaldamise eesmärgiks ei saa olla töötajate

reaalajas jälgimine ega tema tegevuse kontrollimine. Lisaks on oluline tagada töötajatele

võimalus kaamera vaateväljast eemal olla, paigutades kaamerad näiteks selliselt, et need ei

rikuks töötaja privaatsust puhkeajal ega jälgiks töötaja tegevusi, mis ei ole seotud tööprotsessiga.

Ühtlasi tuleb aga isikuandmete töötleja poolt seatud eesmärgi saavutamisel arvestada sellega, et

isikuandmeid tuleb koguda nii vähe kui võimalik (minimaalsuse põhimõte). Igaks juhuks

andmete kogumine on ebaseaduslik. Seega tuleb kaamera puhul kaardistada, milliseid

andmeid tegelikkuses seatud eesmärgi saavutamiseks vaja on ja kas selleks on vaja just leti

kohal olevat kaamerat. Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia

isikustamata kujule kohe, kui langeb ära töötlemise õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid,

milleks neid koguti.

Lisaks toome välja, et audiovalve kasutamine ei ole inspektsiooni hinnangul üldjuhul IKÜM

nõuetega kooskõlas ja seega pole lubatud. Ka Euroopa Andmekaitseinspektor on juba 2010.

aastal märkinud, et helisalvestiste kasutamine töökohal on keelatud.2 Samuti kinnitatakse seda ka

Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes, kus on välja toodud, et jälgimisseadmed ei tohiks

pakkuda funktsioone, mis ei ole vajalikud (nt helisalvestamine). Seetõttu tuleb ebavajalikud

funktsioonid desaktiveerida või võtta kasutusele jälgimisseadmed, millel lisafunktsioonid

puuduvad.3 Inimeste vestluste audiosalvestamine on väga riivav seetõttu, et salvestatakse

osapoolte vahelisi vestlusi. Vestlustes võib osaleda palju osapooli ning vestlustes võidakse

avaldada ka eraelulist teavet. Audiovalve kasutamist saaksid õigustada üksnes väga erandlikud

asjaolud.

2 European Data Protection Supervisor, Video-surveillance Guidelines, 2010, p 6.12. 3 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, 2020, punkt 129

3 (4)

Isikuandmete töötlemise aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et

isikuandmeid ei töödelda vajalikust kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad

isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks.4 Euroopa Andmekaitsenõukogu

seisukoha järgi tuleb isikuandmed enamikul juhtudel kustutada – ideaaljuhul automaatselt –

mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud videosalvestise säilitamisaeg (eriti kui see on

pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise

vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72 tunnist pikemat säilitamistähtaega,

tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja vajadust selgelt ja arusaadavalt

põhjendada.5

c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh

kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f)

Selleks et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on

vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. Inspektsiooni hinnangul on logimine ainuke

võimalik viis, mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks

vaadatud ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.

2. Õigustatud huvi analüüs

Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik

kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele –

õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see

on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui

sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb

kaitsta isikuandmeid“.

Õigustatud huvile tuginemiseks peavad viidatu kohaselt olema korraga täidetud kõik kolm

tingimust:

- vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on

andmetöötluseks õigustatud huvi;

- isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

- vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava

andmesubjekti huvid, põhiõigused ja – vabadused.

Esiteks tuleb esmalt täpselt välja selgitada, kas ja millised on andmetöötleja enda konkreetsed

õigustatud huvid. Ennekõike on oluline, et õigustatud huvi oleks kooskõlas kehtivate

õigusaktidega, sõnastatud piisavalt selgelt (st piisavalt konkreetselt) ning reaalne ja hetkel esinev

(st mitte spekulatiivne).

Teiseks tuleb analüüsida ja läbi mõelda, millised on võimalikud andmesubjekti huvid või

põhiõigused– ja vabadused, mida võidakse isikuandmete töötlemisega kahjustada.

Kolmandaks tuleb tasakaalustada andmetöötleja õigustatud huvid andmesubjekti huvide ja

põhiõigustega. Siinjuures võrreldakse isikuandmete töötlemisest (kogumisest, edastamisest,

avalikustamisest) andmesubjektile tekkida võivat mõju vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku

õigustatud huvidega ning hinnatakse, kas ja millises ulatuses vastutava töötleja ja/või kolmanda

isiku õigustatud huvi kaalub andmesubjekti huvid üles. Rõhutame, et vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvid ei kaalu automaatselt üles kaitstavate andmesubjektide

põhiõiguste ja -vabadustega seotud huve.

Õigustatud huvi analüüsiga peab olema võimalik tutvuda igal andmesubjektil (nii kliendil kui 4 IKÜM art 5 lg 1 punkt c ja põhjenduspunkt 39. 5 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121,

leitavad https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf.

4 (4)

töötajal). Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis. Juhul kui

andmetöötleja jätab õigustatud huvi analüüsi korrektselt tegemata (sh ei arvesta töötaja

õigustega), on kaamerate kasutamine keelatud ning tegemist on IKÜM nõuete rikkumisega.

Lisaks juhime tähelepanu, et IKÜM kohustab andmetöötlejat vastama andmesubjekti

taotlustele tarbetu viivituseta kuid hiljemalt ühe kuu jooksul ning anda selge, arusaadav ja

sisuline vastus. 6 Kui taotlust ei rahuldata, peab andmetöötleja selgitama põhjused; kui ta üldse ei

vasta, loetakse see samuti kohustuse rikkumiseks.

Kokkuvõttes palume teil

- vaadata üle oma kaamerate asukohad ja vaateväljad ning mõelda hoolega läbi

kaamera kasutamise vajalikkus ja eesmärk;

- desaktiveerida helisalvestamise funktsioon;

- paigaldada teavitussilt (-sildid) ja

- võimaldada andmesubjektidel tutvuda andmekaitsetingimustega ja vastata

andmesubjektide taotlustele.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt ning

samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Andmekaitsetingimuste jm kohta leiate selgitusi

veel isikuandmete töötleja üldjuhendist.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele inspektsioon vastust ei oota, kuid selgitame, et inspektsioon

võib igal ajal ette teatamata kontrollida7 kaamerate kasutamise õiguspärasust ning õigustatud

huvi analüüsi ja andmekaitsetingimuste olemasolu, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise logisid.

Rikkumise korral võib inspektsioon algatada järelevalvemenetluse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Uprus

jurist

peadirektori volitusel

6 IKÜM art 12 lg 3 7 Isikuandmete kaitse seaduse § 57 koosmõjus korrakaitseseaduse §-de 50 ja 51 alusel.