Aruanne

1

Nakkushaiguste esinemine Eestis 2010. aastal

© Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused ................................................................................................................. 3

Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)............................................................... 5 Salmonelloosid (A02) ............................................................................................................ 5 Šigelloos (A03) .................................................................................................................... 11 Kampülobakterenteriit (A04.5) ............................................................................................ 13 E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) ...................................................................................... 16 Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) ............................................................................... 17 Rotaviirusenteriit (A08.0) .................................................................................................... 18 Norwalk-viirusnakkus (A08.1)............................................................................................. 20 Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3)................................................................................................................................... 21 Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) ................................ 23 Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) ......................................................................................... 24

Piisknakkushaigused ................................................................................................................ 25 Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) .................................... 26 Läkaköha (A37.0)................................................................................................................. 30 Difteeria (A36) ..................................................................................................................... 32 Mumps (B26) ....................................................................................................................... 33 Meningokokknakkus (A39).................................................................................................. 34 Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2).............................................. 35 Sarlakid (A38) ...................................................................................................................... 36 Tuulerõuged (B01) ............................................................................................................... 37 Tuberkuloos (A15-A19)....................................................................................................... 38 Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) ............................................................................ 38 Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) ......................................................... 39

Viirushepatiidid ja HIV............................................................................................................ 40 A-viirushepatiit (B15) .......................................................................................................... 40 Äge B-viirushepatiit (B16)................................................................................................... 41 Äge C-viirushepatiit (B17.1)................................................................................................ 44 Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) .......................................................................... 47 Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) ..................................................................................... 47 HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) .......................................................................... 49

Zoonoosid................................................................................................................................. 51 Leptospiroos (A27) .............................................................................................................. 51 Toksoplasmoos (B58; P37.1) ............................................................................................... 52 Listerioos (A32) ................................................................................................................... 52 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5)............................................................ 53 Loomahammustused (T14.1) ............................................................................................... 54

Puukidega levivad nakkushaigused.......................................................................................... 55 Puukentsefaliit (A84) ........................................................................................................... 55 Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) ............................................................................. 57

Sugulisel teel levivad nakkushaigused ..................................................................................... 59 Süüfilis (A50-A53)............................................................................................................... 59 Gonokokknakkus (A54) ....................................................................................................... 61 Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)......................................................... 61

2

Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60)....................................................................... 62 Muud nakkushaigused.............................................................................................................. 63

Poliomüeliit (A80)................................................................................................................ 63 Malaaria (B50-B54) ............................................................................................................. 63 Nakkuslik mononukleoos (B27)........................................................................................... 64 Sügelised (B86) .................................................................................................................... 65

Helmintiaasid ........................................................................................................................... 65 Difüllobotriaas (B70.0) ........................................................................................................ 66 Askaridiaas (B77)................................................................................................................. 66 Enterobiaas (B80)................................................................................................................. 67

Reisimisega seotud nakkushaigused ........................................................................................ 69 Nakkushaiguste surmajuhud .................................................................................................... 72 Nakkushaigete hospitaliseerimine............................................................................................ 73

3

Soolenakkushaigused Joonis 1.

Soolenakkustesse haigestumise struktuur, 1993 & 2001 & 2009 & 2010 Joonis 2.

Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2010

0

100

200

300

400

500

600

Ja an

uar

Vee bru

ar

M är

ts

Apr ill

M ai

Ju uni

Ju uli

Aug ust

Sep te

m ber

O kt

oobe r

Nov em

ber

Det se

m ber

Kuud

H ai

g e te

a rv

Täpsustamata

Viiruslikud

Bakteriaalsed

Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli kevadel märtsist maini. Tõus oli põhjustatud peamiselt rotaviirusnakkusest. 48,3% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 21,0% - soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused ja 18,2% - bakteriaalsed soolenakkused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1993 2001 2009 2010

E. coli nakkus

Jersinioos

Täpsustamata soolenakkused Muud soolenakkused

Norwalk-viirusnakkus

Rotaviirusenteriit

Shigelloos

Kampülobakterenteriit

Salmonelloos

4

Joonis 3. Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004-2010

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Jersinioos

E.coli soolenakkus

Adenoviirus-enteriit

Kampülobakterenteriit

Rotaviirusenteriit

Norwalkviirus-enteriit

Shigelloos

Salmonelloos

Võrreldes 2009. aastaga on haigestumine soolenakkustesse vähenenud 5,4% võrra. Haigestumine salmonelloosi suurenes 58,6% võrra, E. coli soolenakkusesse – 20,0% võrra, kampülobakterenteriiti – 15,9% võrra, lambliaasi – 21,2% võrra, Jersinia enterocolitica enteriiti – 7,4% võrra. Haigestumine shigelloosi vähenes 11,5% võrra, rotaviirusenteriiti – 18,6% võrra, Norwalk-viirusnakkusesse – 2,5% võrra, muudesse täpsustatud soolenakkustesse – 14,1% võrra, täpsustamata soolenakkustesse – 11,0% võrra. Suurem soolenakkustesse haigestumus (arvestades kõiki registreeritud soolenakkuseid) oli Viljandimaal (440,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (419,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (378,5) ja Pärnumaal (364,0). Joonis 4.

Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2010 (100 000 el. kohta)

0,0 50,0 100,0 150,0 200,0 250,0 300,0 350,0 400,0 450,0 500,0

Võrumaa

Hiiumaa

Saaremaa

Raplamaa

Valgamaa

Lääne-Virumaa

Jõgevamaa

Narva

Järvamaa

Ida-Virumaa

Eesti

Põlvamaa

Tartumaa

Tallinn

Pärnumaa

Läänemaa

Harjumaa

Viljandimaa

5

Joonis 5. Soolenakkustesse haigestumise struktuur maakonniti, 2010

Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) 2010. aastal registreeriti üks kõhutüüfuse haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2009. aastal oli haigusjuhte kolm, haigestumus 100 000 el. kohta – 0,2). Haigusjuht registreeriti Harjumaal, mees vanusrühmas 15-19 a, üliõpilane. Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Nakatumine toimus elukohas. 2010. a uusi pisikukandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse pisikukandjaid arvel 20 ja kroonilisi paratüüfus B pisikukandjaid oli teada 3. 35,0% kõhutüüfuse pisikukandjatest elab Tartumaal, 15,0% Pärnumaal, a’ 10,0% Tallinnas, Ida-Virumaal ja Raplamaal ning a’ 5,0% Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne- Virumaal. 66,7% paratüüfuse B pisikukandjatest elab Tallinnas, 33,3% - Harjumaal. Viimase 15 aastaga on Eestis krooniliste pisikukandjate arv vähenenud 3,3 korda. Pisikukandjate keskmine vanus on 70,5 aastat. Tabel 1.

Kõhutüüfuse ja paratüüfuse B krooniliste pisikukandjate arv, 2000–2010 Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Kõhutüüfus 43 37 36 35 31 27 26 26 25 24 20 Paratüüfus B 9 8 8 7 6 6 5 3 3 3 3

Salmonelloosid (A02) Registreeriti 414 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 30,9. Võrreldes eelneva aastaga suurenes registreeritud juhtude arv 58,6% võrra (2009. a oli 261 haiget ehk 19,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

T al

li n

n

H ar

ju m

aa

Jä rv

am aa

R ap

la m

aa

P är

n u

m aa

L ää

n em

aa

S aa

re m

aa

H ii

u m

aa

Id a-

V ir

u m

aa

N ar

va

L ää

n e-

V ir

u m

aa

T ar

tu m

aa

Jõ g

ev am

aa

V il

ja n

d im

aa

P õ

lv am

aa

V al

g am

aa

V õ

ru m

aa

Täpsustamata soolenakkused Muud täpsustatud soolenakkused Norwalk-viirusnakkus

Rotaviirusenteriit

Jersinioos

Kampülobakterenteriit

E.coli soolenakkus

Shigelloos

Salmonelloos

6

Joonis 6. Salmonelloosi haigestumus, 1994-2010

Diagnoos oli bakterioloogiliselt kinnitatud 91,3% juhtudest, 8,0% juhtudest põhines diagnoos kliinilisel pildil ja epidemioloogilisel seosel laboratoorselt tõestatud juhtudega. Nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (94,6 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (87,9), Viljandimaal (84,4) ja Tallinnas (31,9). Joonis 7.

Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2010 (100 000 el. kohta)

57,8% haigetest olid lapsed vanuses 1–9 aastat, haigetest oli mehi 194 (46,9%) ja naisi 220 (53,1%). 53,8% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 17,9% - mittetöötavad inimesed.

0

10

20

30

40

50

60

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . k

o h

ta

7

Joonis 8. Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2010

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2005 2006 2007 2008 2009 2010

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

10-19

5-9

0-4

Sagedamini olid salmonellooside põhjustajateks S Enteritidis (78,5% juhtudest) ja S Typhimurium (12,1%). Registreeriti ka harvaesinevad serotüübid: S Agona (6 juhtu), S. Arizona (1), S. Be (1), S. Bovismorbificans (1), S. Corvallis (1), S. Hadar (1), S Infantis (5), S. Isangi (1), S. Lexington (1), S. Tshiongwe (2), S Mbandaka (1), S. Schwarzengrund (1), S. Thompson (1), S Westhampton (1). Tabel 2.

Eestis registreeritud salmonella serotüübid, 2000-2010 Salmonellade

serotüübid

20 00

20 01

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

Kokku 2000- 2010

S Aba 1 1 S Agona 1 1 3 1 1 1 1 6 15 S Alagbon 1 1 S Altona 1 1 S Amsterdam 1 1 S Arizona 2 1 3 S. Be 1 1 S Blockley 1 1 S Bovismorbificans 6 1 7 S Braenderup 1 1 1 3 S Brandenburg 1 1 1 1 2 6 S Canada 1 1 2 S Chester 1 1 S Choleraesuis 1 1 S Claibornei 1 1 S Colindale 1 1 S Concord 2 2 S. Corvallis 1 1 S Denver 1 1 S Derby 1 1 1 3 S Dublin 1 1 S Eastbourne 1 1 S Edinburg 1 1

8

Salmonellade serotüübid

20 00

20 01

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

Kokku 2000- 2010

S Emek 1 1 S Enteritidis 476 233 279 150 89 247 370 352 539 204 325 3264 S Essen 1 1 S Galiema 1 1 S Give 1 1 S Hadar 1 2 1 1 5 S Heidelberg 1 1 S Hidalgo 1 1 S Infantis 5 3 2 10 4 2 5 31 S Indiana 1 1 S Isangi 1 1 2 S Java 1 1 2 S Kaapstad 1 1 S Kentucky 1 1 4 6 S Kingston 1 1 S Lagos 4 4 S. Lexington 1 1 S Lindenburg 1 1 S Lomita 1 1 S Manchester 1 1 S Manhattan 1 1 S Mbandaka 1 1 1 3 S Montevideo 1 2 3 S Muenchen 1 1 S Norton 1 1 S Newport 1 1 2 S Orion 1 1 S Panama 1 1 S Papuana 1 2 3 S Poona 1 1 S Rissen 1 1 S Saintpaul 2 2 2 6 S Sandiego 1 1 2 S Sanjuan 1 1 S Schwarzengrund 1 1 2 S Stanley 3 1 4 S Tshiongwe 3 1 2 1 2 9 S Thompson 1 1 2 S Typhimurium 31 26 33 8 18 33 51 32 48 26 50 356 S Virginia 1 1 S Virchow 1 1 4 3 1 2 12 S Westhampton 1 1 2 S Wippra 1 1

9

Tabel 3. Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2010 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Ampitsilliin 80,9 85,7 11,6 Klooramfenikool 51,9 96,3 3,7 Streptomütsiin 46,4 87,0 10,4 Sulfoonamiid 47,8 88,4 11,6 Tetratsükliin 46,6 89,6 9,8 Trimetoprim 75,6 95,8 4,2 Tsiprofloksatsiin 80,7 97,9 2,1 Gentamütsiin 51,7 100,0 0,0 Kanamütsiin 46,6 97,9 2,1 Nalidiksiinhape 50,7 91,0 8,6 Tsefotaksiim 70,8 96,9 3,1

Tabel 4.

Salmonellade resistentsus, 2006-2010 (%) Preparaat 2006 2007 2008 2009 2010 Ampitsilliin 12,2 11,7 15,7 15,1 11,6 Klooramfenikool 0,9 3,8 4,3 4,6 3,7 Streptomütsiin 4,4 11,4 9,9 6,4 10,4 Sulfoonamiid 9,1 7,3 8,4 5,0 11,6 Tetratsükliin 7,6 17,0 12,2 7,3 9,8 Trimetoprim 6,1 1,4 5,4 3,4 4,2 Tsiprofloksatsiin 0,5 1,6 0,6 2,0 2,1 Gentamütsiin 0,0 2,1 3,6 1,5 0,0 Kanamütsiin 0,0 1,5 2,8 1,2 2,1 Nalidiksiinhape 6,9 7,1 7,6 8,5 8,6 Tsefotaksiim 0,7 1,0 3,5 3,3 3,1

2010. a uuriti 45,6% salmonellade tundlikkust 10–11 preparaadi suhtes (2009. a – 65,9%, 2008. a – 40,4%, 2007. a – 31,8%). Avastati 14 multiresistentset salmonellat. 53,6% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 10,6% haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga, 35,8% - rühmaviisilistes haigestumistes 15 juhuga ja rohkem.

10

Joonis 9. Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2010

0

20

40

60

80

100

120

ja an

.1 0

ve eb

r.1 0

m är

ts .1 0

ap r.1

0

m ai

.1 0

ju uni

.1 0

ju uli.

10

au g.

10

se pt

.1 0

ok t.1

0

no v.

10

de ts

.1 0

Maksimaalne haigete arv oli sügisel – 40,3% haigetest haigestus septembris-oktoobris. Hospitaliseeriti 39,1% haigetest. Joonis 10.

Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005-2010 (% haigete üldarvust) 24 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (a’ neljal juhul toimus nakatumine oletatavalt Egiptuses ja Leedus, a’ kolmel juhul Bulgaarias, Lätis ja Türgis, kahel juhul Venemaal ning a’ ühel juhul Egiptuses, Indoneesias, Marokos, Mosambiigis, Portugalis).

0

10

20

30

40

50

60

2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad

%

11

Joonis 11. Salmonelloosi haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2010

Šigelloos (A03) Haigestus 46 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4. Võrreldes 2009. aastaga vähenes juhtude arv 11,5% võrra (2009. a oli 52 juhtu ehk 3,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 12.

Šigelloosi haigestumus, 1994-2010

0

10

20

30

40

50

60

70

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Eesti

Soome

Rootsi

0

10

20

30

40

50

60

70

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . ko

h ta

12

Joonis 13. Šigelloosi haigestumus maakonniti, 2010 (100 000 el. kohta)

Kõrgem haigestumus oli Viljandimaal (14,4 juhtu 100 000 el. kohta), Lääne-Virumaal (8,9), Jõgevamaal (5,4) ja Harjumaal (4,0). 52,2% juhtude puhul oli tegemist Sh. flexner, 34,8% Sh.

sonnei, 2,2% Sh. boydii (üks haigusjuht) ja 2,2% Sh. dysenteriae (üks haigusjuht) põhjustatud šigelloosiga. 67,4% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 71,7% haigetest oli naissoost, 39,1% moodustasid töötavad isikud. Joonis 14.

Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2010

0

20

40

60

80

100

120

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

%

muu

S.flexneri

S.sonnei

13

Maksimaalne haigete arv haigestus augustist novembrini (43,5% haigete üldarvust). 73,9% šigelloosijuhtude üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 8,7% haigetest registreeriti kolletes 2 juhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine 8 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 30,4% haigetest. Joonis 15.

Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004-2010 18 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit: 7 juhul toimus nakatumine oletatavalt Egiptuses (kolm Sh. Flexneri, kolm Sh. Sonnei ja üks Shigella sp), neljal juhul Indias (üks Sh.

Dysenteriae, üks Sh. Flexneri ja kaks Sh. Sonnei) ja a’ ühel juhul Aserbaidžaanis (Sh. Sonnei), Araabia Ühendemiraatides (Sh. Flexneri), Indoneesias (Sh. Boydii), Kenyas (Sh. sonnei), Lõuna-Aafrika Vabariigis (Sh. sonnei), Türgis (Sh. Flexneri) ja Venemaal (Sh. Sonnei). Kampülobakterenteriit (A04.5) Haigusjuhte registreeriti 197, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 14,5. (2009. a diagnoositi 170 haigusjuhtu ehk 12,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 16.

Kampülobakterenteriiti haigestumus, 1999-2010

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el .

ko h

ta

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

sissetoodud haigusjuhud

14

Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Lääne-Virumaal (28,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (22,8) ja Tallinnas (21,5). Joonis 17.

Kampülobakterenteriiti haigestumus maakonniti, 2010 (100 000 el. kohta)

40,1% haigetest olid lapsed vanuses 0–4 aastat, 51,3% haigetest oli meessoost. 46,2% haigestunutest olid koolieelikud, 22,3% – kooliõpilased ja 17,8% – töötavad inimesed. 92,9% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (156 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 7,1% tekitajatest jäi tüpeerimata. Joonis 18.

Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2010

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2005 2006 2007 2008 2009 2010

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

10-19

5-9

0-4

15

Joonis 19. Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005-2010

Maksimaalne haigete arv oli suvel, juunist augustini kui haigestus 43,6% kõigist registreeritud haigetest. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 55,3% haigetest. Joonis 20.

Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005-2010 (% haigete üldarvust) 19 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (a’ kolmel juhul Egiptuses, Indias ja Türgis, a’ kahel juhul Tais ja Venemaal, ning a’ ühel juhul Filipiinidel, Indoneesias, Lätis, Marokos, Saksamaal ja Ukrainas).

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2005 2006 2007 2008 2009 2010

tüpeerimata

C. coli

C. jejuni

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad

%

16

Joonis 21. Kampülobakterenteriiti haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2010

Tabel 5.

Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2010 Preparaat Uuritud tüvede % Tundlik (%) Resistentne (%) Gentamütsiin 0,0 - - Ampitsilliin 0,0 - - Amoksitsilliin/Klavulaanhape 0,0 - - Erütromütsiin 94,9 100,0 0,0 Tetratsükliin 64,5 78,7 20,5 Nalidiksiinhape 16,2 68,8 31,2 Tsiprofloksatsiin 94,4 53,8 45,7

E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) Registreeriti kuus haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4. 2009. a oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta. Viiel juhul on diagnoos kinnitatud Shiga-toksiini määramise meetodiga, ühel juhul - bakterioloogiliselt. Joonis 22.

E.coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000-2010

0

20

40

60

80

100

120

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Eesti

Soome

Rootsi

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

20 00

20 01

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

epid. seose alusel

toksiini määramine

külv

17

Nakkust registreeriti ainult Ida-Virumaal (neli juhtu ehk 4,0 100 000 el. kohta) ja Tallinnas (kaks juhtu ehk 0,5 100 000 el. kohta). 50,0% haigetest olid 50-aastased ja vanemad isikud, 50,0% - alla 4-aastased lapsed. 66,7% haigetest olid meessoost, 50,0% eelkooliealised kodused lapsed. Hospitaliseeriti 66,7% haigetest. Ühel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Lõuna-Aafrika Vabariigis). 66,7% haigetest haigestus juunist augustini. Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) Registreeriti 58 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,3 (2009. a oli 54 haiget ehk 4,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 23.

Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus, 1994-2010 Nakkust registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (9,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (8,3) ning Viljandimaal (7,2). 51,7% haigetest olid lapsed vanused 0–4 aastat ning 17,3% - inimesed vanuses 20-39 aastat. 55,2% haigetest oli naissoost, 57,9% koolieelikud ning 14,0% - töötavad isikud. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses ja Ameerika Ühendriikides). Hospitaliseeriti 50,0% haigetest. Maksimaalne haigestunute arv (44,8%) oli juunist septembrini.

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai

g es

tu m

u s

1 00

0 00

e l.

k o

h ta

18

Joonis 24.

Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus maakonniti, 2010

Rotaviirusenteriit (A08.0) Haigeid registreeriti 1 289, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 96,2. Võrreldes 2009. aastaga vähenes haigestumine 18,6% võrra (2009. a oli 1583 haiget ehk 118,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 25.

Rotaviirusenteriiti haigestumus, 1994-2010

0

20

40

60

80

100

120

140

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . k

o h

ta

19

Joonis 26.

Rotaviirusenteriiti haigestumus maakonniti, 2010

Nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (150,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (138,3), Tallinnas (117,9) ning Narvas (117,8). Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist maini registreeritud 47,7% haigete üldarvust. Haigetest 83,8% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid kodused koolieelikud (63,9%). Joonis 27.

Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999-2010

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

%

³ 60

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

10-14

5-9

1-4

0

20

Mehi oli 51,2%, naisi – 48,8%. 88,3% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 10,5% haigetest registreeriti kolletes 2–4 juhuga. Registreeriti üks rühmaviisiline haigestumine 16 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 87,5% haigetest. 8 juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit (kolmel juhul toimus nakatumine oletatavalt Türgis, kahel juhul Bulgaarias ning a’ ühel juhul Indias, Indoneesias ja Soomes). Norwalk-viirusnakkus (A08.1) Haigeid registreeriti 627, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 46,8 (2009. a oli 643 haiget ehk 48,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Suurenes Norwalk-viirusnakkuse osatähtsus soolenakkustesse haigestumise struktuuris: üksikjuhtudest 2002. aastal ja 8% aastatel 2007-2008 kuni 15,4-15,8% soolenakkuste üldarvust 2009. ja 2010. aastal. Joonis 28.

Norwalk-viirusnakkuse osakaal soolenakkuste struktuuris, 2002-2010 (%) Joonis 29.

Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus, 2002–2010

Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (125,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (95,1) ja Tartumaal (76,2).

0

10

20

30

40

50

60

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . ko

h ta

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

21

Joonis 30.

Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2010

Haigetest 37,9% olid 0-4-aastased lapsed ning 29,2% - üle 60-aastased isikud, enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (39,9%). Mehi oli 49,9%, naisi – 50,1%. 63,8% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 16,1% haigetest registreeriti kolletes 2–8 juhuga. Rühmaviisilisi haigestumisi esines kolm. Rühmaviisilistes haigestumistes haigestus kokku 126 inimest ehk 20,1% haigusjuhtude üldarvust. Rühmaviisilised haigestumised esinesid haiglas (10 ja 14 juhtu) ja sõjaväeosas (102 juhtu). Hospitaliseeriti 79,3% haigetest. Välismaal nakatus tõenäoliselt üks inimene (0,2% juhtude üldarvust, Venemaal). Maksimaalne haigete arv oli jaanuarist aprillini, mil haigestus 85,5% registreeritud haigetest. Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2– A08.3) Registreeriti 238 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 17,8 (2009. a oli 277 juhtu ehk 20,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades, v. a Hiiumaa ja Võrumaa. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (33,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (28,8) ja Tallinnas (26,8). 73,5% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed. Naissoost haigeid oli 48,7% ja meessoost – 51,3%. 75,2% haigestunutest olid koolieelikud.

22

Joonis 31.

Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumus maakonniti, 2010

Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 80,2% adenoviirus, 8,8% enteroviirused, 5,9% Staphylococcus aureus, 1,7% Staphylococcus spp, 1,3% astroviirus. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Citrobacter spp, Aeromonas hydrophila, J. kristenseni ja Morganella morganii. Joonis 32.

Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005-2010 Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Norras). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 62,2% haigetest. Haigestumise mõõdukas tõus oli jaanuarist märtsini (30,7% haigusjuhtude üldarvust).

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad

Astroviirus

Enteroviirused

Morganella

Proteus

Enterobacter

Pseudomonas

Citrobacter

Klebsiella

Clostridium difficile

Stafylococcus

Adenoviirus

23

Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) Soole täpsustamata nakkused moodustasid 21,0% registreeritud soolenakkuste üldarvust (2009. a – 22,3%, 2008. a – 24,2%, 2007. a – 38,2%). Haigeid registreeriti 831, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 62,0 (2009. a oli 934 haiget ehk 69,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 33.

Soolenakkuste etioloogilise struktuuri dešifreerimine, 2000-2010 Haigusjuhte ei registreeritud Hiiumaal, Järvamaal ja Võrumaal. Suurem haigestumus oli Tartumaal (157,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (132,2) ja Viljandimaal (109,6). Joonis 34.

Täpsustamata etioloogiaga soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2010

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

täpsustatud etioloogia täpsustamata etioloogia

24

58,8% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, naisi oli 54,2% ja mehi 45,8%. 66,2% haigestunutest olid koolieelikud. 88,1% soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkuste üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 8,7% haigetest registreeriti kolletes 2-4 juhuga. Registreeriti üks rühmaviisiline haigestumine 27 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 65,2% haigetest. Välismaal nakatus tõenäoliselt 20 inimest (2,4% juhtude üldarvust): Egiptuses 5, Itaalias kolm, Bulgaarias, Hollandis ja Soomes a’ kaks ning Kreekas, Poolas, Rootsis, Saksamaal, Tais ja Ukrainas a’ üks. Maksimaalne haigete arv oli talv-kevad, veebruarist aprillini haigestus 36,6% kõigist registreeritud haigetest. Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) Registreeriti 257 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 19,2 (2009. a oli 207 juhtu ehk 15,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.

Joonis 35.

Lambliaasi haigestumus, 1994-2010

Nakkust registreeriti kõikides maakondades, v. a Jõgevamaa ja Võrumaa. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (37,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (35,1) ja Harjumaal (34,0). Haigetest 78,9% olid lapsed vanuses 1–14. Mehi oli 48,6%, naisi 51,4%. 63,8% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 25,3% - koolilapsed. Haigestumise sesoonsus ei olnud selgelt välja kujunenud, suvel oli mõõdukas haigestumise langus. Hospitaliseeriti 17,5% haigetest.

0

10

20

30

40

50

60

70

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H a ig

e s tu

m u s

10 0

00 0 e

l. ko

h ta

25

Joonis 36. Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2010

Piisknakkushaigused

Joonis 37. Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur 1994 & 2002 & 2010

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1994 n=2227 2002 n=347 2010 n=1308

Läkaköha

Mumps

Punetised

Leetrid

26

Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 2010. aastal registreeriti 152 383 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 11 368,3 (2009. aastal oli 240 897 juhtu ehk 17 964,9 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 87,6% Eestis registreeritud nakkushaigustest. Haigetest oli mehi 46,8% ja naisi 53,2%. 49,7% moodustasid lapsed vanuses kuni 14 a, 23,0% vanuses 20–39 a. Kõige suurem haigestumus oli Harjumaal (13 798, 0 100 000 el. kohta), Ida- Virumaal (12 765,4) ja Tallinnas (12 670,5). Maksimaalne haigete arv (4 567 juhtu) registreeriti 48. nädalal (2009. aastal – 13 508 juhtu 48. nädalal). 2010. aastal registreeriti 1 305 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 97,4 (2009. aastal oli 10 771 juhtu ehk 803,2 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 47,9% ja naisi 52,1%. 30,1% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 0–14 a, 54,0% haigeid oli vanuses 20–59 a ja 8,7% üle 60-aastaseid. Kõige suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (189,1 100 000 el. kohta), Tallinnas (140,5) ja Viljandimaal (140,1). Maksimaalne haigete arv registreeriti 1. nädalal – 317 gripijuhtu (2009. aastal – 49. nädalal 1 594 haigusjuhtu) Tabel 6.

Gripi vastu vaktsineerimine, 2000–2010 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Vaktsineeritute arv 33057 25601 20685 26854 24066 29277 23648 23983 20750 32666 17375

sh lapsi kuni 14a 2949 1845 1532 2600 2100 2479 1923 1441 2074 3757 1714 Vaktsineeritud elanikkonnast % 2,4 1,9 1,5 2 1,8 2,2 1,8 1,8 1,5 2,4 1,3

Gripi hooaeg 2009/2010

Hooaeg 2009/2010 muutus erakordseks, kuna aprillis jõudis ringlusesse uus pandeemiline gripiviirus A/H1N1. Riigisisene levik jõudis Eestisse oktoobri lõpus. Kokku haigestus sel hooajal grippi hinnanguliste arvestuste järgi kuni 124 000 inimest. Arvestuseks kasutati Ameerika Ühendriikide CDC poolt pakutavat mudelit. Sentinel- ja tavaseire andmete kasutamine oli raskendatud, kuna haigestumise kulg oli suhteliselt kergem, patsientide kliiniline pilt ei vastanud klassikalisele gripi juhudefinitsioonile ning inimesed ei pöördunud kergema haigestumise tõttu alati arsti poole. Erinevalt varasematest aastatest algas gripihooaeg nimetatud sügis-talvisel perioodil kaks kuud varem. Novembrist hakkas grippi haigestunute arv kiiresti kasvama - esimesel kahel nädala haigestunute arv kolmekordistus, edasi kasvutempo langes. Esimesel detsembri nädalal hakkas haigestumine vaibuma, kuid haigestumise intensiivsus püsis ikkagi kõrgel tasemel kuni märtsini (joonis 38).

27

Joonis 38. Pandeemia 2009/2010, haigestumuse trendid

0

10

20

30

40

50

60

70

1 4 7 10 13 16 19 22 25 28 31 34 37 40 43 46 49 52 2 5 8 11 14 17 20

Nädalad 2009/2010

H a ig

es tu

m u s

10 0 00

0 e l k

o h ta

Esimesena haigestusid grippi lapsed. Koolilaste haigestumise kõrgpunkt oli kaks nädalat varem kui mudilastel. Seda kinnitasid ka puudumiste aruanded koolidest ja lasteaedadest. Haigestumise kõrgperioodil ulatus koolist puudumiste arv kuni 65%-ni (keskmiselt 45% ), kõrgeim oli 48. nädalal. Paraleelselt hakkas tõusma puudujate arv lasteaedades, kuid kõrgpunktini jõudis see lasteaedades kaks nädalat hiljem, 50. nädalaks. Puudujate osakaal jäi kõrgperioodil kuni 50% piiridesse, keskmiselt 35%.(joonis 39) Joonis 39.

Grippi haigestumine vanusrühmade järgi

Gripi etioloogiline struktuur Alates aprillist sai laboratoorse kinnituse 1371 A gripiviiruse proovi ja 36 B gripiviiruse proovi. Täiendavalt läbiviidud A gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et Eestis valitses täielikult A gripiviiruse alatüüp H1N1(2009) ehk pandeemiline gripiviirus, kahel juhul leiti A gripiviiruse alatüüp (H3N2), 225 A gripiviirust jäi alatüpeerimata. (Joonis 40)

28

Joonis 40. Laboratoorselt kinnitatud gripiproovid

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

1 4 7 10 13 16 19 22 25 28 31 34 37 40 43 46 49 52 2 5 8 11 14 17 20

Nädald

L ab

o ra

to o rs

e lt k

in n

it a tu

d g

ri p i p ro

o vi

d e a

rv

A gripiviirus

B gripiviirus

Viiruste etioloogilise struktuuri alusel domineeris haigestumuse haripunktis A gripiviirus, mida leiti kuni 75 % uuritud proovidest. (Joonis 41)

Joonis 41.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur (%-des) 48.nädalal

57,3

18,1

1,06

11,5

8,8 5

Gr A/H1N1 Gr A

Gr B Prgr

ADENO

RSV

Raskekujuliste gripihaiguste iseloomustus Novembrist 2009 kuni märtsini 2010 vajas intensiivravi 149 gripidiagnoosiga patsienti, neist 125 last ja 24 täiskasvanut. Haiguse kulg oli raskem lastel. Intensiivravil olnud patsientidest 83,9% olid lapsed vanuses kuni 16. aastat ning neist omakorda alla aastaseid oli 38,8%. Läbi maski hapnikuravi said või olid juhtival hingamisel kokku 62 inimest ehk 41,6%. Neist 40 olid lapsed vanuses kuni 16 aastat (64,5%) ja neist omakorda 15 (37,5%) alla aasta vanused. Täiskasvanuid oli 22.

29

Joonis 42. Intensiivravi vajavate patsientide vanuseline jaotus

≤ 1

28%

≥16

16%

5-16

19%

1-4

37% 0-4

64%

Surmajuhud 23. novembril 2009. a registreeriti esimene gripist tingitud surmajuht Eestis, 13 a poiss. Kokku suri 21 inimest, neist vanusrühmas 65+ -10 inimest, vanuses 28 - 65 - 8 inimest, ja 3 last (vanuses 3, 13 ja 14 a.). Haigestunute vanuseline jaotus Haigestunute vanuseline struktuur: ligi 60% uue gripi juhtudest registreeriti alla 20-aastastel isikutel, vanemate inimeste (üle 65-aastaste) osakaal oli haigestunute hulgas tunduvalt väiksem. Arvamus, et vanematel inimestel säilib teatud immuunsus pandeemilise viiruse vastu, leidis kinnitust. Haigestunute seas olid 18,6% lapsed vanuses kuni 5 aastat; 32,6% - lapsed vanuses 5 kuni 15.aastat; 45,9% - täiskasvanud vanuses 15-65 ning 2,9% vanemad inimesed. Joonis 43.

Haigestunute vanuseline jaotus (%)

0

10

20

30

40

50

0-4 `5-14 15-65 65+

Vanusrühmad

%

Inimesed, kes said immuunsuse gripi läbipõdemise järel Kõikidest 0 - 4 aastastest lastest põdes grippi 19,6%; 5-14 aastastest lastest põdes 19,4%; Täiskasvanutest vanuses 15-65 aastat haigestus 3,9%; Üle 65 aastastest haigestus 0,95%.

30

Läkaköha (A37.0) Registreeriti 1295 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 96,6 (2009. a oli 629 juhtu ehk 46,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 44.

Läkaköhasse haigestumus, 1945-2010 Nakkust registreeriti kõikides maakondades, kõrgeim haigestumus oli Hiiumaal (316,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (275,5) ja Lääne-Virumaal (266,6). Joonis 45.

Läkaköhasse haigestumus maakonniti, 2010

0

100

200

300

400

500

600

H a ig e s tu m u s 1 0 0 0 0 0 e l. k o h ta

1 9 4 5

1 9 4 7

1 9 4 9

1 9 5 1

1 9 5 3

1 9 5 5

1 9 5 7

1 9 5 9

1 9 6 1

1 9 6 3

1 9 6 5

1 9 6 7

1 9 6 9

1 9 7 1

1 9 7 3

1 9 7 5

1 9 7 7

1 9 7 9

1 9 8 1

1 9 8 3

1 9 8 5

1 9 8 7

1 9 8 9

1 9 9 1

1 9 9 3

1 9 9 5

1 9 9 7

1 9 9 9

2 0 0 1

2 0 0 3

2 0 0 5

2 0 0 7

2 0 0 9

31

Haigestusid peamiselt 10–19 aastased noorukid (38,1%) ja 1–9-aastased lapsed (26,5%). Koolilapsed moodustasid 42,4%, koolieelikud – 22,6% ja töötavad isikud – 20,5% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 62,6%, mehi – 37,4%. Joonis 46.

Läkaköhasse haigestunute vanus, 1999–2010 Joonis 47.

Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999-2010

Sporaadilised haigusjuhud moodustasid 82,5% üldarvust. Registreeriti 7 rühmaviisilist haigestumisest (10 haiget ja rohkem) haigete üldarvuga 101. Kõrgeim haigestumine oli kevadel, märtsist maini (haigestunud 33,4% haigetest). Hospitaliseeriti 6,4% haigetest. Haigetest oli 58,4% isikut vaktsineeritud.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

19 99

20 00

20 01

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

60 a ja vanemad

50-59 aastat

40-49 aastat

30-39 aastat

20-29 aastat

15-19 aastat

10-14 aastat

5-9 aastat

1-4 aastat

0 aastat

8,6

10,7

15,1 14,1

18,0

16,3 15,0

14,0 12,7

17,0

20,5 19,9

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

V an

u s

aa st

at es

32

Tabel 7. Immuniseeritud läkaköha haigete intervall viimase kaitsepookimise ja haigestumise

vahel, 2010

Tabel 8.

Laste immuniseerimine läkaköha vastu, 2010 (%)

Vakts-tud 7k.-10a.

Vakts- tud 2a.

Alal. v/n 0-10a.

I revakts. 2-10a.

II revakts. 7-10a.

Vaktsineerimisest keeldunud 0-10a

KOKKU 96,6 96,1 0,1 93,6 69,9 1,9 Tallinn 95,2 94,4 0,1 90,5 61,5 2,8 Harjumaa 95,9 96,6 0,1 90,2 73,6 2,3 Hiiumaa 96,7 92,9 0,1 95,4 67,7 2,6 Ida-Virumaa 98,4 98,6 0,3 96,2 68,9 0,6 Narva 97,6 97,3 0,1 95,2 65,2 1,3 Jõgevamaa 98,6 98,6 0,1 98,2 76,7 0,8 Järvamaa 97,5 97,1 0,1 96,6 73,6 1,3 Läänemaa 98,1 98,9 0,2 94,8 90,1 1,0 Lääne-Virumaa 97,9 96,8 0,1 96,7 70,9 1,1 Põlvamaa 97,5 97,0 0,0 95,0 75,5 1,5 Pärnumaa 95,7 95,4 0,1 93,6 72,2 2,1 Raplamaa 97,9 98,4 0,1 98,0 82,3 2,0 Saaremaa 97,6 96,5 0,2 95,4 73,1 1,3 Tartumaa 97,4 97,1 0,1 96,1 74,3 1,3 Valgamaa 96,9 97,1 0,2 96,2 76,3 2,1 Viljandimaa 97,6 96,1 0,1 96,5 76,6 1,3 Võrumaa 97,8 98,1 0,1 96,6 69,5 1,0

Difteeria (A36) 2010. a ei registreeritud difteeria haigusjuhte. Difteeriamikroobi suhtes uuriti 1226 tonsilliidihaiget.

1 nä

da l

2 nä

da la

t

3 nä

da la

t

1 ku

u

2- 6

ku ud

7- 12

k uu

d

1 aa

st a

2 aa

st at

3 aa

st at

4 aa

st at

5 aa

st at

6 aa

st at

ül e

6 aa

st a

T ea

dm at

a

K O

K K

U

1 doos 2 2 3 7 14 2 doosi 1 1 1 11 2 16 3 doosi 3 4 16 2 1 2 1 1 34 1 65 4 doosi 2 2 3 2 11 13 51 47 35 32 8 13 286 16 521 5 doosi 1 2 3 7 6 3 22 Teadmata dooside arv 1 1 1 1 1 15 99 119 KOKKU 4 2 4 6 22 24 74 50 38 34 9 16 353 121 757

33

Tabel 9. Laste immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu, 2010 (%)

Vakts- tud 2a

Vakts-tud 7k.-14a

I rev. 2-14a

II rev. 7-14a

Alal. v/n 0-14a

Vaktsineerimisest keeldunud 0-14a

KOKKU 96,1 97,4 95,6 92,9 0,1 1,6 Tallinn 94,4 96,1 93,0 87,8 0,1 2,4 Harjumaa 96,6 96,7 94,4 92,3 0,1 1,9 Hiiumaa 92,9 97,5 96,6 95,7 0,1 2,3 Ida-Virumaa 98,6 98,8 97,7 95,0 0,1 0,5 Narva 97,3 98,2 96,5 92,3 0,1 1,1 Jõgevamaa 98,6 99,1 98,8 97,8 0,0 0,6 Järvamaa 97,1 97,8 97,4 95,0 0,1 1,2 Läänemaa 98,9 98,3 96,1 94,4 0,2 0,8 Lääne-Virumaa 96,8 98,4 97,5 94,9 0,1 0,9 Põlvamaa 97,0 98,2 96,6 96,3 0,0 1,1 Pärnumaa 95,4 97,3 96,0 94,4 0,1 1,6 Raplamaa 98,4 98,5 98,6 98,3 0,1 1,5 Saaremaa 96,8 98,3 97,0 95,5 0,1 1,0 Tartumaa 97,1 97,9 97,1 95,1 0,1 1,6 Valgamaa 97,1 97,6 97,0 95,7 0,2 1,8 Viljandimaa 96,1 98,2 97,7 96,5 0,1 1,0 Võrumaa 98,1 98,4 97,6 99,4 0,1 0,7

Mumps (B26) Registreeriti 13 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,0 (2009. a oli 11 haiget ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati kliinilise pildi alusel.

Joonis 48.

Mumpsi haigestumus, 1979-2010

Haigust registreeriti Tallinnas (haigestumus 1,5 100 000 el. kohta), Harjumaal (2,4) ja Tartumaal (2,7). 38,5% haigetest olid lapsed vanuses 5–14 a, 23,1% - isikud vanuses 20-29 aastat ning 15,4% - lapsed vanuses 1-4 aastat. Mehi oli 30,8%, naisi – 69,2%. Kooliõpilased moodustasid 38,5% haigete üldarvust, töötavad isikud – 38,5% ja koolieelikud – 23,1%.

0

100

200

300

400

500

600

700

800

19 79

19 81

19 83

19 85

19 87

19 89

19 91

19 93

19 95

19 97

19 99

20 01

20 03

20 05

20 07

20 09

H a ig

e st

u m

u s

10 0

00 0 e

l. ko

h ta

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . k

o h ta

34

Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Hospitaliseeritud üks haige. Enamus haigetest haigestus augustis-novembris (69,2% üldarvust). Haigestunutest oli vaktsineerimata 23,1%, vaktsineeritud 46,2% ning vaktsineerimisstaatus ei ole teada 30,8% juhtudest. Tabel 10.

Laste immuniseerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2010 (%) MMR Leetrid Punetised Mumps

Vakts- tud

2a

Vaktsi neeri- misest keeld 0-14a

Vakts- tud

1-14a

Revakts

13-14a

Alal. v/n

1-14a

Vakts- tud

1-14a

Revakts.

13-14a

Vakts- tud

1-14a

Revakts

13-14a KOKKU 95,1 1,9 96,8 91,2 0,2 96,8 91,2 96,8 91,2 Tallinn 93,2 2,8 95,4 88,8 0,2 95,4 88,8 95,4 88,8 Harjumaa 94,5 2,2 95,7 83,9 0,1 95,7 83,9 95,7 83,9 Hiiumaa 92,9 1,8 97,6 87,1 0,3 97,6 87,1 97,6 87,1 Ida-Virumaa 97,9 0,5 98,8 91,1 0,1 98,8 91,0 98,8 91,1 Narva 97,6 1,1 98,1 88,3 0,1 98,1 88,1 98,1 88,3 Jõgevamaa 97,5 0,6 98,8 96,1 0,1 98,8 96,1 98,8 96,1 Järvamaa 96,8 1,2 98,0 95,3 0,1 98,0 95,3 98,0 95,3 Läänemaa 97,8 0,9 97,6 94,4 0,2 97,6 94,4 97,6 94,4 Lääne- Virumaa 96,4 0,9 98,1 94,1 0,2 98,1 94,1 98,1 94,1 Põlvamaa 96,3 1,1 97,9 95,4 0,0 97,9 95,4 97,9 95,4 Pärnumaa 95,8 1,8 96,8 94,2 0,1 96,8 94,2 96,8 94,2 Raplamaa 97,6 1,2 98,8 98,3 0,2 98,8 98,3 98,8 98,3 Saaremaa 96,5 1,0 98,2 97,5 0,3 98,2 97,5 98,2 97,5 Tartumaa 95,9 2,0 97,1 93,6 0,1 97,1 93,6 97,1 93,6 Valgamaa 96,8 1,4 97,4 88,8 0,3 97,4 88,8 97,4 88,8 Viljandimaa 95,7 1,1 98,1 93,1 0,2 98,1 93,1 98,1 93,1 Võrumaa 95,0 1,0 98,3 90,1 0,4 98,3 90,1 98,3 90,1

Meningokokknakkus (A39) Registreeriti 2 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2009. a oli 5 haiget ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Mõlemad diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Joonis 49.

Meningokokknakkusesse haigestumus, 1991-2010

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

1 9 9 1

1 9 9 2

1 9 9 3

1 9 9 4

1 9 9 5

1 9 9 6

1 9 9 7

1 9 9 8

1 9 9 9

2 0 0 0

2 0 0 1

2 0 0 2

2 0 0 3

2 0 0 4

2 0 0 5

2 0 0 6

2 0 0 7

2 0 0 8

2 0 0 9

2 0 1 0

Aastad

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . k

o h ta

35

Joonis 50. Meningokokknakkuse etioloogiline struktuur (N.meningitidis serotüübid), 2000-2010

Kliiniliselt avaldus haigus meningiidina. Letaalseid juhte ei esinenud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas ja Läänemaal. Haigestunutest oli üks laps ja üks täiskasvanu, mõlemad haiged olid mehed. Haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumised esinenud mai- ja juunikuus. Mõlemad haiged hospitaliseeriti. Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks ühel juhul N. meningitidis serogrupp B ja teisel juhul N. meningitidis serogrupp A. Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) Registreeriti 18 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3 (2009. a oli 22 juhtu ehk 1,6 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul septitseemiana ja 17 juhul kopsupõletikuna. Letaalseid juhte ei registreeritud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (2,8 haigusjuhtu 100 000 el. kohta), Harjumaal (2,4) ja Pärnumaal (4,5). Enamus haigestunutest olid üle 40-aastased isikud (88,9%). Mehi oli 50,0% ja naisi 50,0%. 77,8% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed (pensionärid, töövõimetud ja kodutud). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Hospitaliseeriti 100% haigetest.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

20 00

20 01

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

Y

C

B

A

36

Tabel 11. Laste immuniseerimine Haemophilus influenzae tüüp B vastu, 2010. a (%)

Vakts-tud

7k-14a Vakts-tud

2a. Alal. v/n

0-14a Revakts. 2-14a.

Vaktsineerimisest keeldunud 0-14a

KOKKU 51,6 96,1 0,1 38,3 1,3 Tallinn 58,1 94,5 0,1 45,3 1,9 Harjumaa 55,2 96,6 0,1 40,1 1,5 Hiiumaa 45,8 92,9 0,1 34,1 1,6 Ida-Virumaa 45,3 98,6 0,1 30,1 0,4 Narva 49,7 97,3 0,1 33,5 1,0 Jõgevamaa 41,4 98,6 0,0 28,6 0,5 Järvamaa 46,4 97,1 0,1 35,4 0,9 Läänemaa 43,1 98,9 0,0 35,6 0,4 Lääne-Virumaa 47,8 96,8 0,1 34,1 0,7 Põlvamaa 46,7 97,0 0,0 31,5 0,9 Pärnumaa 47,9 95,2 0,1 35,8 1,4 Raplamaa 46,8 98,4 0,0 36,1 1,0 Saaremaa 47,8 96,8 0,1 33,9 0,8 Tartumaa 52,0 97,1 0,1 38,1 1,4 Valgamaa 42,6 97,1 0,0 29,2 1,4 Viljandimaa 45,0 96,1 0,1 32,2 0,7 Võrumaa 44,0 98,1 0,1 34,5 0,8

Sarlakid (A38) Registreeriti 337 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 25,1 (2009. a vastavalt 284 ja 21,2). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Jõgevamaa. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (54,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (37,1) ja Võrumaal (34,3). Joonis 51.

Sarlakitesse haigestumus maakonniti, 2010

37

Haigestunutest 93,4% moodustasid 1–9-aastased lapsed. Mehi oli 52,8%, naisi 47,2%. Oli kaks haigestumise tõusu – kevadel ja sügisel. Märtsist maini haigestus 28,5% ning oktoobrist detsembrini 43,0% haigete üldarvust. Hospitaliseeriti 6,8% haigetest. Tuulerõuged (B01) Registreeriti 6146 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 458,5 (2009. a vastavalt 8556 ja 638,1). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Tartumaal (738,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (682,0), Harjumaal (680,7) ja Põlvamaal (651,6). Joonis 52.

Tuulerõugetesse haigestumus maakonniti, 2010

Joonis 53.

Tuulerõugetesse haigestumus, 1999-2010

0

100

200

300

400

500

600

700

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H a

ig es

tu m

u s

10 0

0 00

e l.

ko h

ta

38

Haigestunutest 58,9% moodustasid 1-4-aastased ja 26,8% – 5-9-aastased lapsed. Mehi oli 50,9%, naisi 49,1%. Rohkem haigusjuhte oli kevadel, märtsis-mais registreeriti 37,5% haigete üldarvust. Tuberkuloos (A15-A19) Registreeriti 204 uut haigusjuhtu, haigestumus oli 15,2 juhtu 100 000 elaniku kohta (2009. a oli 275 juhtu ehk 20,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). 190 haigel oli hingamiselundite tuberkuloos (haigestumus 100 000 elaniku kohta 14,2). Joonis 54.

Tuberkuloosi haigestumus, 1991–2010

Kõrgeim haigestumus tuberkuloosi oli Lääne-Virumaal (34,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (31,7) ja Ida-Virumaal (29,7).

Ohurühmaks olid üle 40-aastased inimesed (67,1% haigete üldarvust). Mehed moodustasid 70,6% ja naised 29,4% haigestunutest. Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) Registreeriti 36 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,7 (2009. a oli 45 juhtu ehk 3,4 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Joonis 55.

Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2006-2010

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

H a ig e s tu m u s 1 0 0 0 0 0 e l.

k o h ta

1 9 9 1

1 9 9 3

1 9 9 5

1 9 9 7

1 9 9 9

2 0 0 1

2 0 0 3

2 0 0 5

2 0 0 7

2 0 0 9

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2006 2007 2008 2009 2010

Kombineeritud vormid

Meningiit

Septitseemia

Kopsupõletik

39

Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 22,2% juhtudest, meningiidina 11,1% juhtudest, kopsupõletikuna 61,1% juhtudest ning septitseemia + kopsupõletikuna 5,6% juhtudest. Oli kaks letaalset juhtu. Nakkushaigust registreeriti viies maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (12,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (4,5) ja Läänemaal (3,6). Haigetest 44,4% olid 60-aastased ja vanemad ning 38,9% olid 30–59-aastased. Mehi oli 55,6%, naisi 44,4%. 55,6% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 33,3% - töötavad isikud. Maksimaalne haigestumine esines veebruarist maini (61,1% haigete üldarvust). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised ning kõik haiged hospitaliseeriti. Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) Registreeriti 107 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,0 (2009. a oli 25 juhtu ehk 1,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). 70,1% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Joonis 56.

Muudesse viirusentsefaliitidesse ja –meningiitidesse haigestumus, 1997-2010 Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (62,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (22,7) ja Jõgevamaal (16,3). Haigetest 36,4% olid 10-14-aastased ning 23,4% – 5-9-aastased lapsed. Mehi oli 51,4%, naisi 48,6%. 57,9% haigestunutest olid kooliõpilased, 14,0% – eelkooliealised lapsed. Haigestumise tõus oli juulist septembrini, sel ajal haigestus 82,2% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. 83,2% juhtudest moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 16,8% juhtudes registreeriti kolletes 2-4 juhuga. Kõik haiged olid haiglaravil.

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

H a ig e s tu m u s 1 0 0 0 0 0 e l.

k o h ta

1 9 9 7

1 9 9 8

1 9 9 9

2 0 0 0

2 0 0 1

2 0 0 2

2 0 0 3

2 0 0 4

2 0 0 5

2 0 0 6

2 0 0 7

2 0 0 8

2 0 0 9

2 0 1 0

40

Joonis 57. Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumus maakonniti, 2010

Viirushepatiidid ja HIV

A-viirushepatiit (B15) Esines 6 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2009. a haigestus 19 inimest ehk 1,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogilise uuringuga. Joonis 58.

A-viirushepatiiti haigestumus, 1994-2010

Haigestunuid registreeriti Tallinnas (2 juhtu), Harjumaal (1), Jõgevamaal (2) ja Raplamaal (1). Viiel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (83,3% haigete üldarvust), sh Egiptuses kolm, Gambias üks ja Lätis üks. Kõik haiged olid vanuses 20–49 aastat, mehi oli

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

80,0

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . k

o h

ta

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

41

83,3% ning naisi 16,7%. 66,7% haigestunutest olid töötavad ja 33,3% - mittetöötavad inimesed. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Joonis 59.

A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999-2010

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Revaktsineeritud isikute arv

Vaktsineeritud isikute arv

Äge B-viirushepatiit (B16) Registreeriti 23 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,7 (2009. a oli 29 juhtu ehk 2,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 60.

Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus, 1990–2010

Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Registreeriti kaks ägedat B-viirushepatiidi + C- viirushepatiidi seganakkust. Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (8,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (8,3) ja Läänemaal (3,6).

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

40,0

45,0

19 90

19 91

19 92

19 93

19 94

19 95

19 96

19 97

19 98

19 99

20 00

20 01

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

42

Joonis 61.

Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2010

Haigestunutest oli 20–39-aastaseid 82,6%. Alla 20-aastastel ei esinenud ühtegi haigusjuhtu. Mehi oli 69,6%, naisi – 30,4%.

Joonis 62.

Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1990-2010 69,6% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 26,1% töötavad inimesed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud. Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Venemaal). Hospitaliseeriti 78,3% haigetest.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

19 90

19 92

19 94

19 96

19 98

20 00

20 02

20 04

20 06

20 08

20 10

³ 60

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

10-14

7-9

5-6

3-4

1-2

0

43

Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 43,5% juhtudest (2009. a – 13,8%, 2008. a – 18,9%, 2007. a – 22,7%), seksuaalne tee 13,0% (2009. a – 6,9%, 2008. a – 9,4%, 2007. a – 15,9%). 43,5% juhtude puhul jäi riskitegur välja selgitamata (2009. a – 75,9%, 2008. a – 67,9%, 2007. a – 56,8%). Joonis 63.

Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 1990-2010

2010. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 28 392 inimest, neist 0-14 a lapsi – 26 695, noorukeid (15-17 a) – 88, täiskasvanuid – 1 609. Tabel 12.

Laste immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu, 2010 (%)

Vakts-tud 7k-14a

Vakts-tud 2a

Vakts-tud 13-14a.

Alal. v/näid. 0-14a.

Vaktsineeri misest keeld

0-14a

KOKKU 73,0 96,4 94,5 0,1 2,1 Tallinn 81,0 95,2 94,0 0,1 3,0 Harjumaa 73,5 96,3 95,0 0,1 2,4 Hiiumaa 64,1 92,9 90,1 0,1 1,5 Ida-Virumaa 74,1 98,6 96,2 0,1 0,9 Narva 76,2 97,6 89,3 0,1 1,6 Jõgevamaa 64,3 98,2 96,8 0,1 0,8 Järvamaa 65,9 97,4 96,9 0,1 1,3 Läänemaa 62,6 98,5 85,8 0,1 1,0 Lääne-Virumaa 66,4 97,5 95,5 0,1 1,4 Põlvamaa 65,2 96,7 95,1 0,1 1,8 Pärnumaa 67,1 96,7 94,3 0,1 1,8 Raplamaa 73,9 98,7 97,5 0,0 1,7 Saaremaa 66,9 95,9 98,3 0,1 0,8 Tartumaa 70,0 96,8 95,4 0,1 2,3 Valgamaa 62,4 95,9 93,7 0,1 2,8 Viljandimaa 65,8 95,1 96,2 0,1 1,2 Võrumaa 64,1 98,8 92,4 0,1 1,3

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

19 90

19 92

19 94

19 96

19 98

20 00

20 02

20 04

20 06

20 08

20 10

Muu iluteenus

Tätoveerimine

Suguakt

Narkomaania

Perinataalne nakatumine

Töötamine verega

Meditsiinilised

manipulatsioonid

Vere või plasma ülekanne

44

Äge C-viirushepatiit (B17.1) Registreeriti 34 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,5 (2009. a oli 67 juhtu ehk 5,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 65.

Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus, 1994-2010

Kõik haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud. Registreeriti kaks ägeda C-viirushepatiidi + ägeda B-viirushepatiidi seganakkust. Nakkushaigust registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (15,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (3,6), Tallinnas (3,0) ja Lääne- Virumaal (3,0). Joonis 66.

Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2010

0

5

10

15

20

25

30

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H a

ig e

s tu

m u

s 1

0 0

0 0

0 e

l. k

o h

ta

45

41,1% haigestunutest olid 20–39-aastased ning 41,2% - 40-59-aastased isikud. Mehi oli 67,6% ja naisi 32,4%. 50,0% moodustasid töötavad ja 32,4% mittetöötavad inimesed. Joonis 67.

Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 1994-2010 Joonis 68.

Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001-2010 Haigusjuhte registreeriti aastaringselt. Kõik kolded olid ühe haigega, hospitaliseeriti 38,2% haigetest. Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 5,9% juhtudest (2009. a – 23,9%, 2008. a – 23,4%, 2007. a – 27,8%). 94,1% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2009. a – 64,2%, 2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%).

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

≥ 60

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

10-14

5-9

1-4

0

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Naised

Mehed

46

Joonis 69. Ägeda C-viirushepatiidi oletatav nakatumise viis, 2003-2010

Joonis 70.

Ägeda C-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2010

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Tätoveerimine

Sugulisel teel

I/v narkootikumide tarvitamine

med. manipulatsioonid

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Teadmata

On teada

47

Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) Registreeriti 32 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,4 (2009. a oli 33 juhtu ehk 2,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 71.

Kroonilisse B-viirushepatiiti haigestumus, 2004-2010

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . k

o h ta

Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Järvamaal ja Pärnumaal. Suurem haigestumus oli Narvas (16,0 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (5,0) ja Tallinnas (3,3). 43,8% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39 aastat ning 43,8% - 40-59- aastased isikud. Mehi oli 62,5%, naisi 37,5%. Tegevusala järgi: 65,6% haigetest olid mittetöötavad ja 28,1% - töötavad isikud. Hospitaliseeriti 31,2% haigetest. Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) Registreeriti 246 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 18,4 (2009. a vastavalt 155 ja 11,6). Joonis 72.

Kroonilisse C-viirushepatiiti haigestumus, 2004-2010

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . k

o h ta

48

Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Suurem haigestumus oli Narvas (138,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida- Virumaal (43,6) ja Harjumaal (19,9). 32,9% haigestunutest olid vanuses 20–29 aastat, 49,6% moodustasid 30-49-aastased isikud. 69,5% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 21,1% - töötavad isikud. Mehi oli 58,1%, naisi 41,9%. Hospitaliseeriti 24,8% haigetest. Oletatav nakatumise viis (riskitegur) on teada 51,2% juhtudest. Joonis 73.

Kroonilise C-viirushepatiidi riskitegurid, 2010

Joonis 74.

Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004-2010

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Ägedad viirushepatiidid

HCV krooniline

HBV krooniline

Vere ülekanne

Med. manipulatsioonid

Töötamine verega

Perinataalne nakatumine

Uimastite i/v kasutamine

Suguakt

Tätoveerimine

49

HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2010. a) HIV-nakkust diagnoositud 7692 inimesel. 2010. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 372, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 27,8 (2009. a vastavalt 411 ja 30,7). Enim 2010. a avastatud nakatunuid elab Ida- Virumaal (koos Narvaga; 45,2%) ja Tallinnas (44,4%). Tabel 13.

HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987-2010

1987- 1999

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku

Tallinn 64 25 528 377 323 262 263 263 240 216 150 165 2876 Harjumaa 6 3 56 22 39 25 15 12 15 14 43 11 261 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 11 56 454 261 245 224 147 150 143 123 114 97 2025 Narva (eraldi) 1 302 409 215 183 193 121 162 170 160 75 71 2062 Jõgevamaa 1 1 1 3 Järvamaa 1 3 1 1 2 2 3 13 Läänemaa 1 1 2 Lääne-Virumaa 2 1 8 3 20 11 6 9 17 10 2 4 93 Põlvamaa 1 1 1 1 4 Pärnumaa 4 1 2 1 3 1 2 6 20 Raplamaa 4 3 1 1 2 1 12 Saaremaa 2 1 2 1 1 7 Tartumaa 1 4 13 20 16 64 66 40 20 19 15 278 Valgamaa 1 2 1 4 Viljandimaa 3 1 2 1 2 1 2 12 Võrumaa 2 1 3 Muu 11 4 1 16 Kokku: 96 390 1474 899 840 743 621 668 633 545 411 372 7692

Joonis 75.

HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995-2010

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H IV

-n ak

ku s,

j u h tu

d e

ar v

0

10

20

30

40

50

60

70

H IV

-t õ b i, j u h tu

d e

ar v

HIV nakkus

AIDS

50

Vanusrühmas 0-4 a diagnoositi HIV-nakkus kahel lapsel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 20–29 (44,9%) ja 30–39 (32,5%). HIV-nakatunutest 61,3% on mehed ja 38,7% naised. Joonis 76.

HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2001-2010 (%)

Joonis 77.

HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000-2010 (%)

2010. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 142 040 isikut (2009. aastal – 139 471, 2008. aastal – 136 699, 2007. aastal – 116 790). HIV-tõbe diagnoositi 25 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 1,9 (2009. aastal 38 juhtu ehk 2,8 100 000 el. kohta). Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2010. a) HIV-tõbi diagnoositud 315 inimesel. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas ja Lääne-Virumaal. Suurem haigestumus oli Harjumaal (7,9 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (5,9) ja Narvas (4,4).

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

>50

40-49

30-39

20-29

15-19

10-14

5-9

1-4

0

20 23,5

29,7 27,8

33,1 37 35,8

40,9 42,2 40,9 38,7

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

%

51

72,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 80,0%, naisi 20,0%. Tabel 14.

HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988-2010

Maakond/aasta 1988- 1999

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku

Tallinn 3 2 2 3 11 10 11 27 27 15 5 116 Harjumaa 1 2 1 4 1 2 1 10 22 Hiiumaa 1 1 Ida-Virumaa 1 4 9 7 13 21 12 6 73 Narva (eraldi) 5 7 8 11 13 10 8 3 65 Jõgevamaa 1 1 2 Järvamaa 0 Läänemaa 0 Lääne-Virumaa 1 1 1 3 Põlvamaa 0 Pärnumaa 1 1 Raplamaa 1 1 2 Saaremaa 1 1 Tartumaa 1 1 2 Valgamaa 1 1 1 3 Viljandimaa 0 Võrumaa 0 Muu/teadmata 23 1 24 Kokku: 23 3 2 4 11 27 30 34 57 61 38 25 315

Zoonoosid Leptospiroos (A27) Registreeriti üks leptospiroosi juht Tallinnas, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2009. a oli üks juht ehk 0,07 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 78.

Leptospiroosi haigestumus, 1994-2010

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aasta

H a ig

es tu

m u

s 1 00

0 0 0

el .k

o h

ta

52

Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud (Leptospira bratislava). Haige oli mees vanuses üle 60 a, pensionär, hospitaliseeritud, paranes. Toksoplasmoos (B58; P37.1) Registreeriti 3 toksoplasmoosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2009. a oli neli juhtu ehk 0,3 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigusjuhud registreeriti Tallinnas ja Pärnumaal. Kõik haiged olid vanusrühmast 20-39 a. Mehi oli 33,3% ja naisi 66,7%. Kaasasündinud toksoplasmoosi ei registreeritud. Joonis 79.

Toksoplasmoosi haigestumine, 1997-2010 Listerioos (A32) Registreeriti 5 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2009. a oli 3 juhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust esines Tallinnas (kolm juhtu), Harjumaal (üks) ja Pärnumaal (üks). Joonis 80.

Listerioosi haigestumus, 2004-2010

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai

g et

e ar

v

Kaasasündinud toksoplasmoos

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai g es

tu m

u s 10

0 00

0 el . k

o h ta

53

Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul listeeriaseptitseemiana, ühel juhul listeeriameningiidi ja –meningoentsefaliidina, kahel juhul täpsustamata listerioosina ning ühel juhul nahalisterioosina. Joonis 81.

Listerioosi kliinilised vormid, 2004-2010

Haigetest neli olid üle 50-aastased isikud (80,0%), üks – vanusrühmast 30-39 aastat. Kõik haiged hospitaliseeriti. Oli kaks letaalset juhtu. Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5) Registreeriti 5 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2009. a oli 17 juhtu ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 82.

Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumus, 1994-2010 Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Lääne-Virumaal (üks haigusjuht), Pärnumaal (3) ja Võrumaal (1).

Meningiit/meni ngoentsefaliit

40%

Septitseemia 48%

Muu/ täpsustamata

12%

0

2 4

6

8 10

12

14 16

18

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Aastad

H ai

g et

e ar

v

54

60,0% haigetest moodustasid 20-29-aastased isikud. Mehi oli 80,0% ja naisi 20,0%. 40,0% moodustasid üliõpilased, 40,0% mittetöötavad ja 20,0% - töötavad isikud. Registreeriti ainult üksikjuhud. Hospitaliseeriti 100,0% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Loomahammustused (T14.1) Registreeriti 2002 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 149,4 (2009. a vastavalt 2332 ja 173,9). Joonis 83.

Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2003-2010 Enim registreeriti loomahammustusi Põlvamaal (300,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida- Virumaal (244,7) ja Tartumaal (221,2). Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (73,1%) ja kassid (22,9%). Inimesi rünnanud loomade seas olid hamster, hiir, hobune, kajakas, kobras, kukk, kährik, küülik, metssiga, mäger, naarits, nirk, nugis, nutria, ondatra, orav, poni, rebane, rott, siga, tšintšilja ja tuhkur. Märgatavalt on vähenenud metsloomade poolt puretud isikute osakaal, eelkõige rebaste ja kährikute suhtes. Joonis 84. Rebaste ja kährikute poolt puretud isikute % loomahammustuste üldarvust, 2003-2010

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

L o o m

ah am

m u st

u se

d ( ab

s. a

rv )

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

M ar

u ta

u d i p õ d en

u d l o o m

ad ( ab

s.

ar v)

Loomahammustused

Marutaudi põdenud loomad

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

%

Rebased Kährikud

55

Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 22,4%, 50-aastaseid ja vanemaid – 31,7%. Mehi 46,7%, naisi – 53,3%. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei olnud 2010. aastal ühtegi marutaudi juhtu loomadel (2009. a – 3, 2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal). 2010. a vaktsineeriti marutaudi vastu 73 808 looma, neist koeri 66,1%, kasse 33,8%, hobuseid 0,08% ja tuhkruid 0,04%. 2010. a vaktsineeriti marutõve vastu 813 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 95, noorukeid (15-17 a.) – 31, täiskasvanuid – 687. Revaktsineeriti 78 täiskasvanut. Immuunglobuliinprofülaktikat rakendati ühel juhul (täiskasvanud isik).

Puukidega levivad nakkushaigused Puukentsefaliit (A84) Puukentsefaliiti registreeriti 201 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 15,0 (2009. a oli 179 juhtu ehk 13,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Joonis 85.

Puukentsefaliiti haigestumus, 1970-2010 100,0% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Pärnumaal (44,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Saaremaal (43,2) ja Hiiumaal (39,6). 58,7% haigetest olid 40-aastased ja vanemad, 20,4% - vanuses 20–39 aastat. Mehi oli 52,2%, naisi – 46,8%. 38,8% moodustasid mittetöötavad ja 34,3% töötavad inimesed, 14,4% olid koolilapsed. Kõik haiged haigestusid märtsist novembrini, maksimaalne haigestunute arv oli augustikuus (20,9% haigete üldarvust).

0

5

10

15

20

25

30

H a ig e s tu m u s 1 0 0 0 0 0 e l. k o h ta

1 9 7 0

1 9 7 2

1 9 7 4

1 9 7 6

1 9 7 8

1 9 8 0

1 9 8 2

1 9 8 4

1 9 8 6

1 9 8 8

1 9 9 0

1 9 9 2

1 9 9 4

1 9 9 6

1 9 9 8

2 0 0 0

2 0 0 2

2 0 0 4

2 0 0 6

2 0 0 8

2 0 1 0

56

Joonis 86. Puukentsefaliiti haigestumus maakonniti, 2010

Joonis 87.

Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2010 Hospitaliseeriti 80,6% haigestunutest. Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 17 juhul. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Pärnumaal (12,9% haigete üldarvust), Ida-Virumaal (10,4%) ning Saaremaal (8,0%). Nakatumise koht jäi teadmata 22,4% juhtudest. 2010. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 18 001 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 5 561, noorukeid vanuses 15-17 a – 1 159 ja täiskasvanuid 11 281. Revaktsineeriti 15 274, neist lapsi vanuses 0-14 a – 2 784, noorukeid vanuses 15-17 a – 976 ning täiskasvanuid 11 514.

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

H a ig e te a rv

ja a n .1 0

v e e b r. 1 0

m ä rt s .1 0

a p r. 1 0

m a i. 1 0

ju u n i. 1 0

ju u li .1 0

a u g .1 0

s e p t. 1 0

o k t. 1 0

n o v .1 0

d e ts .1 0

57

Joonis 88. Puukentsefaliiti haigestumus ja elanikkonna hõlmatus immuniseerimisega, 1999-2010

Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) Registreeriti 1 721 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 128,4 (2009. aastal oli 1 787 juhtu ehk 133,3 100 000 elaniku kohta). Joonis 89.

Lyme’i tõppe haigestumus, 1992-2010 (100 000 el. kohta) 85,3% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 14,7% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (1342,0 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (1168,7) ja Läänemaal (273,0).

0

20

40

60

80

100

120

140

1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010

9,8

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aasta

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el .

ko h

ta

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

Im m

u n

is ee

ri tu

d i

si ku

te %

58

Joonis 90. Lyme’i tõppe haigestumus maakonniti, 2010

35,5% haigetest oli vanuses 60 aastat ja vanemad, 38,3% - 40-59-aastased isikud. Mehi oli 34,1%, naisi 65,9%. 43,8% moodustasid töötavad ja 38,5% - mittetöötavad inimesed. 53,3% haigetest haigestusid juulis-oktoobris. Joonis 91

Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2010 Hospitaliseeriti 8,4% haigestunutest. Oletatav nakatumine toimus sagedamini Saaremaal (19,9% haigete üldarvust), Harjumaal (9,6%) ja Hiiumaal (7,5%). Nakatumise koht jäi teadmata 27,3% juhtudest.

0

50

100

150

200

250

300

H a ig e te a rv

ja a n .1 0

v e e b r. 1 0

m ä rt s .1 0

a p r. 1 0

m a i. 1 0

ju u n i. 1 0

ju u li .1 0

a u g .1 0

s e p t. 1 0

o k t. 1 0

n o v .1 0

d e ts .1 0

59

Sugulisel teel levivad nakkushaigused

Joonis 92. Sugulisel teel levivatesse nakkushaigustesse haigestumus, 1994-2010

Süüfilis (A50-A53) Registreeriti 69 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 5,1 (2009. a oli 59 haiget ehk 4,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Registreeriti üks kaasasündinud süüfilise juht Narvas. Varast süüfilist diagnoositi 43,5% haigete üldarvust. Joonis 93.

Süüfilise haigestumus maakonniti, 2010

0

50

100

150

200

250

300

350

400

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H ai

g es

tu m

u s

10 0

00 0

el . k

o h

ta

Süüfilis Gonokokknakkus Klamüüdiahaigused Anogen gerpesviirusnakkus

60

Joonis 94. Kaasasündinud süüfilise juhud, 1991-2010

Tabel 15.

Süüfilisse haigestumus, 2001-2010 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haigestumus (100 000 elaniku kohta)

29,2 20,9 17,3 13,6 8,2 9,3 5,7 5,3 4,4 5,1

Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 53,6% juhtude üldarvust (2009. a – 35,6%, 2008. aastal – 66,2%). Suurem haigestumus oli Narvas (11,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (9,3) ja Ida-Virumaal (8,9). Vanusrühmade 20-29, 30-39 ja 40-49 aastat osakaal oli võrdne ja moodustas 23,2%. Mehi oli 50,7%, naisi 49,3%. Joonis 95.

Varajase süüfilise osakaal, 2000-2010

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

Ju h tu

d e a rv

0

20

40

60

80

100

120

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%

61

Gonokokknakkus (A54) Registreeriti 109 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,1 (2009. a oli 127 juhtu ehk 9,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 45,9% juhtude üldarvust. (2009. aastal – 41,7%) Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (12,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (12,5) ja Põlvamaal (9,7). Haigetest 50,5% olid vanuses 20–29 aastat. Mehi oli 36,7%, naisi 63,3%. Joonis 96.

Gonokokknakkusesse haigestumus maakonniti, 2010

Tabel 16. Gonokokknakkusesse haigestumus, 2001–2010

Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haigestumus 100 000 elaniku kohta

48,1 39,5 34,0 38,5 21,4 20,8 13,0 10,9 9,5 8,1

Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) Registreeriti 1737 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 129,6 (2009. a oli 2015 juhtu ehk 150,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Tallinnas registreeriti 37,4% juhtude üldarvust (2008. aastal – 38,0%). Suurem haigestumus oli Tartumaal (183,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (178,6) ja Tallinnas (162,8). Haigetest 60,9% olid vanuses 20–29 aastat ja 18,5% olid 15–19-aastased. Mehi oli 14,7%, naisi 85,3%. Tabel 17.

Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus, 2001-2010 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haigestumus 100 000 elaniku kohta

306,3 293,1 219,1 199,4 188,6 188,0 184,8 163,9 150,3 129,6

62

Joonis 97. Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus maakonniti, 2010

Joonis 98.

Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus soo ja vanusrühmade kaupa, 2010 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60) Registreeriti 166 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 12,4 (2009. a oli 140 juhtu ehk 10,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Nakkushaigust registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 54,2% juhtude üldarvust (2009. aastal – 40,7%). Suurem haigestumus oli Tallinnas (22,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (21,6) ning Läänemaal (14,6).

0

100

200

300

400

500

600

700

H a ig e te a rv

0

1 -4

5 -9

1 0 -1 4

1 5 -1 9

2 0 -2 4

2 5 -2 9

3 0 -3 4

3 5 -3 9

4 0 -4 4

4 5 -4 9

5 0 -5 4

5 5 -5 9

6 0 -6 4

6 5 -6 9

7 0 -7 4

7 5 -7 9

8 0 -8 4

ü le 8 5

Mehed

Naised

63

Joonis 99. Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2010

Haigetest 34,4% olid vanuses 20–29 aastat ja 24,1% olid 30–39-aastased. Mehi oli 28,3%, naisi 71,7%. Tabel 18.

Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus, 2001–2010 Aastad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Haigestumus 100 000 elaniku kohta

29,7 25,7 31,6 23,0 20,0 18,8 17,1 14,9 10,4 12,4

Muud nakkushaigused

Poliomüeliit (A80) Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 21 proovis (35,0%). Malaaria (B50-B54) Registreeriti üks sissetoodud haigusjuht Põlvamaal, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2009. aastal – vastavalt 4 ja 0,3). Diagnoos kinnitati laboratoorselt (Plasmodium vivax). Haigestunu oli mees, vanusrühmast 40-49 a, hospitaliseeritud. Oletatav nakatumine toimus Guyanas (Aafrika) erareisil viibimise ajal.

64

Joonis 100.

Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962-2010

Nakkuslik mononukleoos (B27) Registreeriti 307 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 22,9 (2009. a vastavalt 244 ja 18,2). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 97,1% juhtude puhul, 2,9% juhtudel püstitati diagnoos kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Võrumaa. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (43,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (33,2) ja Tallinnas (32,6).

Joonis 101.

Nakkusliku mononukleoosi haigestumus maakonniti, 2010

Haigetest 51,8% olid 1–9-aastased ja 18,2% olid 10–14-aastased lapsed. Mehi oli 47,6% ja naisi 52,4%. 43,3% haigestunutest moodustasid koolilapsed, 41,3% - eelkooliealised lapsed.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1962-1979 1980-1991 1992-2004 2005-2010

Muud Reisijad Sõjaväelased Meremehed

65

Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise tõus oli sügisel, septembris-novembris haigestunud isikute osakaal oli 32,9%. Hospitaliseeriti 46,6% haigetest. Sügelised (B86) Registreeriti 1072 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 80,0 (2009. a vastavalt 1200 ja 89,5). Haigusjuhud registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Põlvamaal (187,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (184,3) ja Järvamaal (163,3). 15–19-aastased moodustasid 20,4% haigete üldarvust, 20-29-aastased – 19,0%. Sooliselt jagunes haigestumine võrdselt. Haigestumise tõus oli sügisel, septembrist detsembrini registreeriti 51,3% juhtude üldarvust. Joonis 102.

Sügelistesse haigestumus maakonniti, 2010

Helmintiaasid 2010. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 17 231 roojaproovi ja 4 416 perianaalkaabet. Avastati 66 difüllobotriaasi, 363 askaridiaasi ning 1027 enterobiaasi juhtu. Tabel 19.

Helmintiaaside suhtes uuritud roojaproovide arv, 2001-2010 Aasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Uuritud roojaproovide arv

26591 22687 16767 21587 25151 23571 22779 19082 17313 17231

Avastatud difüllobotriaasi ja askaridiaasi

759 663 419 516 418 384 384 408 401 429

% 2,9 2,9 2,5 2,4 1,7 1,6 1,7 2,1 2,3 2,5

66

Tabel 20.

Enterobiaasi suhtes uuritud perianaalkaabete arv, 2001-2010 Aasta 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Uuritud perianaal- kaabete arv

23005 17572 12572 9828 8344 6940 8997 8033 4607 4416

Avastatud enterobiaasi

2361 1194 838 882 835 867 782 806 873 1027

% 10,3 6,8 6,7 9,0 10,0 12,5 8,7 10,0 18,9 23,2 Difüllobotriaas (B70.0) Registreeriti 66 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,9 (2009. aastal vastavalt 78 ja 5,8). Juhtusid registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (46,2), Tartumaal (18,0) ja Põlvamaal (9,7). Joonis 103.

Difüllobotriaasi haigestumus maakonniti, 2010

Haigestunutest 59,1% olid 50-aastased ja vanemad, 27,3% - 30-49-aastased. Mehi oli 34,8%, naisi 65,2%. 53,0% haigestunutest olid mittetöötavad ja 34,8% - töötavad isikud. Parasiithaiguse esinemist registreeriti aastaringselt, väike haigestumise tõus oli septembris- oktoobris. Maksimaalne haigusjuhtude arv registreeriti oktoobris (11). Askaridiaas (B77) Registreeriti 363 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 26,8 (2009. a vastavalt 323 ja 24,1). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Saaremaa, suurem haigestumus oli Hiiumaal (198,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (156,3) ja Jõgevamaal (133,2).

67

Joonis 104. Askaridiaasi haigestumus maakonniti, 2010

Patsientidest 43,3% olid lapsed vanuses 1–9 aastat, 17,9% olid 60-aastased ja vanemad. Mehi oli 41,9%, naisi 58,1%. 37,5% patsientidest olid koolieelsed lapsed, 12,4% olid kooliõpilased, 24,0% - mittetöötavad ning 21,8% - töötavad isikud. Haigusjuhte avastati aastaringselt. Maksimaalne haigusjuhtude arv registreeriti juunis (45) ja septembris (46). Enterobiaas (B80) Registreeriti 1027 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 75,7 (2009. a vastavalt 873 ja 65,1). Juhtusi registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa, suurem haigestumus oli Põlvamaal (259,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (252,9) ja Raplamaal (212,7).

Haigestunutest 32,4% olid 5–9-aastased ja 31,6% olid 1–4-aastased lapsed. Mehi oli 41,3% ja naisi 58,7%. 30,9% moodustasid lasteaia lapsed, 28,1% olid kooliõpilased ja 17,0% - kodused koolieelikud. Juhte avastati aastaringselt, enim septembris-novembris.

68

Joonis 105.

Enterobiaasi haigestumus maakonniti, 2010

69

Reisimisega seotud nakkushaigused Tabel 19.

Reisimisega seotud nakkushaigused, 2010

Nakkushaigus Haigete üldarv aastas

nendest imporditud haigusjuhud

Nakatumise riigid

Askaridiaas 363 1 Soome

A-viirushepatiit 6 5 Egiptus 3, Gambia 1, Läti 1

B-viirushepatiit, äge 23 1 Venemaa

C-viirushepatiit, äge 34 2 Suurbritannia 1, Venemaa 1

C-viirushepatiit, krooniline 246 1 Egiptus E. coli soolenakkus 6 1 Lõuna-Aafrika Gonokokknakkus 109 1 Tai

Haemophilus influenzae nakkus 18 1 Suurbritannia

Kampülobakterenteriit 197 19

Egiptus 3, Filipiinid 1, India 3, Indoneesia 1, Läti 1, Maroko 1, Saksamaa 1, Tai 2, Türgi 3, Ukraina 1, Venemaa 2

Loomahammustus 2002 2 India 1, Ukraina 1

Läkaköha 1295 5

Egiptus 1, India 1, Soome 1, Tai 1, Ukraina 1

Malaaria 1 1 Guyana (Lõuna Ameerika)

Mumps 13 2 Soome 1, Suurbritannia 1

Nakkuslik mononukleoos 307 3 Egiptus 1, Rootsi 2

Neerusündroomiga hemorraagiline palavik

5 1 Kreeka

Noroviirusnakkus 627 1 Venemaa

Pneumokokknakkus 36 2 Soome 1, Venemaa 1

Puukborrelioos 1721 7

Leedu 1, Läti 1, Saksamaa 1, Soome 3, Venemaa 1

70

Nakkushaigus Haigete üldarv aastas

nendest imporditud haigusjuhud

Nakatumise riigid

Rotaviirusenteriit 1289 8

Bulgaaria 2, India 1, Indoneesia 1, Soome 1, Türgi 3

Salmonelloosid 414 24

Bulgaaria 3, Egiptus 5, Indoneesia 1, Leedu 4, Läti 3, Maroko 1, Mosambiik 1, Portugal 1, Türgi 3, Venemaa 2

Shigelloosid 46 18

Araabia Ühendemiraadid 1, Aserbaidžaan 1, Egiptus 7, India 4, Indoneesia 1, Kenya 1, Lõuna-Aafrika Vabariik 1, Türgi 1, Venemaa 1

Soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused

238 1 Norra

Sügelised 1072 3 Norra 1, Türgi 1, Venemaa 1

Tuberkuloos 204 1 Saksamaa

Täpsustamata soolenakkused

831 20

Bulgaaria 2, Egiptus 5, Holland 2, Itaalia 3, Kreeka 1, Poola 1, Rootsi 1, Saksamaa 1, Soome 2, Tai 1, Ukraina 1

Viirusmeningiidid 107 2 Kenya 1, Venemaa 1

Yersinia enterocolitica enteriit 58 2 Ameerika Ühendriigid 1, Egiptus 1

KOKKU 135

71

Joonis 103. Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004-2010

Joonis 104.

Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005-2010

69

104 111

205 204

300

135

0

50

100

150

200

250

300

350

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

H au

g u

sj u

h tu

d e

ar v

18

27

34

38

50

30

0

10

20

30

40

50

60

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aastad

R iik

id e

ar v

72

Nakkushaiguste surmajuhud

Tabel 20.

Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003-2010

Nakkushaigus 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 KOKKU

Pneumokokknakkus 2 5 3 4 1 15

Meningokokknakkus 4 1 1 1 2 1 10

Listerioos 2 2 4

Leegionärihaigus 1 2 1 4

Haemophilus

influenzae nakkus 1 2 2

5

Leptospiroos 1 1

Läkaköha 1 1

Neerusündroomiga 1 1

Salmonelloos 1 1 1 3

Šigelloos 1 1

Malaaria 1 1

Äge B-viirushepatiit 1 1 Creutzfeldti-Jakobi tõbi

1 1

Gripp Andmed

puuduvad Andmed

puuduvad Andmed

puuduvad Andmed

puuduvad Andmed

puuduvad Andmed

puuduvad 13 8 21

KOKKU 1 6 3 9 10 8 19 13 69

73

Nakkushaigete hospitaliseerimine Tabel 21.

Haigete hospitaliseerimine, 2010 (kokku 3668 juhtu) Nakkushaigus %

Creutzfeldti-Jakobi tõbi 100,0 Haemophilus influenxae nakkus 100,0 Kõhutüüfus 100,0 Leptospiroos 100,0 Listerioos 100,0 Malaaria 100,0 Meningokokknakkus 100,0 Neerusündroomiga hemorraagiline palavik 100,0 Pneumokokknakkus 100,0 Viirusentsefaliidid ja-meningiidid 100,0 Rotaviirusenteriit 87,5 Puukentsefaliit 80,6 Norwalk-viirusnakkus 79,4 Äge B-viirushepatiit 78,3 E. coli soolenakkus 66,7 Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused 65,2 Soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused 62,2 Kampülobakterenteriit 55,3 Y. Enterocolitica enteriit 50,0 A-viirushepatiit 50,0 Nakkuslik mononukleoos 46,6 Salmonelloos 39,1 Äge C-viirushepatiit 38,2 Krooniline B-viirushepatiit 31,3 Shigelloos 30,4 Krooniline C-viirushepatiit 25,2 Lambliaas 17,5 Süüfilis 17,4 Puukborrelioos 8,4 Mumps 7,7 Sügelised 7,2 Sarlakid 6,8 Läkaköha 6,4 Gonokokknakkus 4,6 Enterobiaas 3,3 Difüllobotriaas 1,5 Askaridiaas 1,1 Loomahammustused 0,8 Anogenitaalsed herpesviirusnakkused 0,6 Toksoplasmoos 0,0

2010. aastal ei registreeritud botulismi, brutselloosi, difteeriat, ehhinokokoosi, katku, koolerat, krüptosporidioosi, leegionärihaigust, leeprat, leetreid, marutõbe, paratüüfusi, poliomüeliiti, punetisi, siberi katku, teetanust, tulareemiat.