Nakkushaiguste esinemine Eestis
2009. aastal
© Terviseamet
Sisukord
Soolenakkushaigused 3
Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) 5
Salmonelloosid (A02) 5
Šigelloos (A03) 11
Kampülobakterenteriit (A04.5) 12
E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) 16
Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) 16
Rotaviirusenteriit (A08.0) 17
Norwalk-viirusnakkus (A08.1) 19
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2–A08.3) 20
Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) 21
Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) 22
Piisknakkushaigused 23
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 24
Läkaköha (A37.0) 28
Difteeria (A36) 30
Punetised (B06; P35.0) 31
Mumps (B26) 31
Meningokokknakkus (A39) 32
Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) 34
Sarlakid (A38) 35
Tuulerõuged (B01) 35
Leegionärihaigus (A48.1) 35
Tuberkuloos (A15-A19) 36
Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) 36
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) 37
Viirushepatiidid ja HIV 38
A-viirushepatiit (B15) 38
Äge B-viirushepatiit (B16) 39
Äge C-viirushepatiit (B17.1) 42
Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) 44
Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) 45
HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) 46
Zoonoosid 49
Leptospiroos (A27) 49
Toksoplasmoos (B58; P37.1) 50
Listerioos (A32) 50
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5) 51
Loomahammustused (T14.1) 52
Puukidega levivad nakkushaigused 53
Puukentsefaliit (A84) 53
Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) 56
Sugulisel teel levivad nakkushaigused 58
Süüfilis (A50-A53) 58
Gonokokknakkus (A54) 59
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) 59
Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60) 60
Muud nakkushaigused 60
Poliomüeliit (A80) 60
Malaaria (B50-B54) 60
Nakkuslik mononukleoos (B27) 61
Sügelised (B86) 62
Helmintiaasid 62
Difüllobotriaas (B70.0) 62
Askaridiaas (B77) 63
Enterobiaas (B80) 64
Reisimisega seotud nakkushaigused 65
Nakkushaiguste surmajuhud 69
Nakkushaigete hospitaliseerimine 70
Soolenakkushaigused
Joonis 1.
Soolenakkustesse haigestumise struktuur, 1993 & 2001 & 2009
Joonis 2.
Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2009
Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli talv-kevad perioodil jaanuarist juunini. Tõus on põhjustatud peamiselt rotaviirusnakkusest.
55,9% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 23,1% - soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused ja 13,6% - bakteriaalsed soolenakkused.
Joonis 3.
Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2004-2009
Võrreldes 2008. aastaga on haigestumine soolenakkustesse suurenenud 6,1% võrra.
Haigestumine Norwalk-viirusnakkusesse suurenes 2,1 korda, rotaviirusenteriiti – 20,1% võrra, muudesse täpsustatud soolenakkustesse – 14,6% võrra, täpsustamata soolenakkustesse – 3,5% võrra, kampülobakterenteriiti – 10,4% võrra ning jersinioosi – 28,6% võrra. Haigestumine salmonelloosi vähenes 2,5 korda, lambliaasi – 22,0%, shigelloosi – 24,6% võrra. Samuti vähenes haigestumine E.coli soolenakkusesse.
Suurem soolenakkustesse haigestumus (arvestades kõiki registreeritud soolenakkuseid) oli Ida-Virumaal (477,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (429,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (395,9) ja Viljandimaal (366,5).
Joonis 4.
Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2009 (100 000 el. kohta)
Joonis 5.
Soolenakkuste struktuur maakonniti, 2009
Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)
2009. aastal registreeriti kolm kõhutüüfuse haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2008. aastal haigusjuhte ei olnud). Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (kaks) ja Narvas (üks). Vanusrühmas 30-39 a oli üks, 40-49 a – üks ja 50-59 a – üks patsient. Haigetest oli mehi üks (33,3%) ja naisi kaks (66,7%). Töötavaid isikuid oli 100% .
Diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Kahel juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit (Indias).
2009. a uusi pisikukandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse pisikukandjaid arvel 24 ja kroonilisi paratüüfus B pisikukandjaid oli teada 3.
37,5% kõhutüüfuse pisikukandjatest elab Tartumaal, 12,5% Pärnumaal, a’ 8,3% Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Raplamaal ning a’ 4,2% Narvas, Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal. 66,7% paratüüfuse B pisikukandjatest elab Tallinnas, 33,3% - Harjumaal.
Viimase 13 aastaga on Eestis krooniliste pisikukandjate arv vähenenud 2,8 korda.
Tabel 1.
Kõhutüüfuse ja paratüüfuse B krooniliste pisikukandjate arv, 1996–2009
Aasta
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Kõhutüüfus
61
57
53
49
43
37
36
35
31
27
26
26
25
24
Paratüüfus B
14
14
12
11
9
8
8
7
6
6
5
3
3
3
Salmonelloosid (A02)
Registreeriti 261 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 19,5. Võrreldes eelneva aastaga vähenes registreeritud juhtude arv 2,5 korda (2008. a oli 647 haiget ehk 48,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 6.
Salmonelloosi haigestumus, 1994-2009
Diagnoos oli bakterioloogiliselt kinnitatud 98,5% juhtudest, seroloogiliselt kinnitatud 1,5% juhtudest.
Nakkust registreeriti kõikides maakondades va. Hiiumaa. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (34,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (24,9), Pärnumaal (23,7) ja Viljandimaal (23,3).
Joonis 7.
Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2009
38,3% haigetest olid lapsed vanuses 1–9 aastat, haigetest oli mehi 122 (46,7%) ja naisi 139 (53,3%). 35,7% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 20,3% - töötavad inimesed.
Joonis 8.
Salmonelloosi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2009
Sagedamini olid salmonellooside põhjustajateks S Enteritidis (78,2% juhtudest) ja S Typhimurium (10,0%). Registreeriti ka harvaesinevad serotüübid: S Agona (1), S Bovismorbificans (6), S Brandenburg (2), S Choleraesuis (1), S Emek (1), S Infantis (2), S Mbandaka (1), S Newport (1), S Poona (1), S Saintpaul (2), S Stanley (1), S Virchow (2), S Westhampton (1).
Tabel 2.
Eestis registreeritud salmonella serotüübid, 2000-2009
Salmonellade serotüübid
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Kokku
2000-2009
S Aba
1
1
S Agona
1
1
3
1
1
1
1
9
S Alagbon
1
1
S Altona
1
1
S Amsterdam
1
1
S Arizona
2
2
S Blockley
1
1
S Bovismorbificans
6
6
S Braenderup
1
1
1
3
S Brandenburg
1
1
1
1
2
6
S Canada
1
1
2
S Chester
1
1
S Choleraesuis
1
1
S Claibornei
1
1
S Colindale
1
1
S Concord
2
2
S Denver
1
1
S Derby
1
1
1
3
S Dublin
1
1
S Eastbourne
1
1
S Edinburg
1
1
S Emek
1
1
S Enteritidis
476
233
279
150
89
247
370
352
539
204
2939
S Essen
1
1
S Galiema
1
1
S Give
1
1
S Hadar
1
2
1
4
S Heidelberg
1
1
S Hidalgo
1
1
S Infantis
5
3
2
10
4
2
26
S Indiana
1
1
S Isangi
1
1
S Java
1
1
2
S Kaapstad
1
1
S Kentucky
1
1
4
6
S Kingston
1
1
S Lagos
4
4
S Lindenburg
1
1
S Lomita
1
1
S Manchester
1
1
S Manhattan
1
1
S Mbandaka
1
1
2
S Montevideo
1
2
3
S Muenchen
1
1
S Norton
1
1
S Newport
1
1
2
S Orion
1
1
S Panama
1
1
S Papuana
1
2
3
S Poona
1
1
S Rissen
1
1
S Saintpaul
2
2
2
6
S Sandiego
1
1
2
S Sanjuan
1
1
S Schwarzengrund
1
1
S Stanley
3
1
4
S Tshiongwe
3
1
2
1
7
S Thompson
1
1
S Typhimurium
31
26
33
8
18
33
51
32
48
26
306
S Virginia
1
1
S Virchow
1
1
4
3
1
2
12
S Westhampton
1
1
S Wippra
1
1
Tabel 3.
Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2009
Preparaat
Uuritud tüvede %
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Ampitsilliin
96,6
83,7
15,1
Klooramfenikool
74,7
95,4
4,6
Streptomütsiin
65,5
86,5
6,4
Sulfoonamiid
84,7
94,6
5,0
Tetratsükliin
67,8
92,1
7,3
Trimetoprim
78,2
96,6
3,4
Tsiprofloksatsiin
93,5
98,0
2,0
Gentamütsiin
75,1
98,5
1,5
Kanamütsiin
65,9
98,8
1,2
Nalidiksiinhape
72,0
91,0
8,5
Tsefotaksiim
82,8
96,2
3,3
Võrreldes 2008. aastaga suurenes resistentsete tekitajate osakaal klooramfenikooli, tsiprofloksatsiini ja nalidiksiinhappe suhtes. Resistentsete tüvede osakaal ülejäänud preparaatide suhtes on vähenenud või 2008. aasta tasemel.
2009. a uuriti 65,9% salmonellade tundlikkust 10–11 preparaadi suhtes (2008. a – 40,4%, 2007. a – 31,8%). Avastati 10 multiresistentset salmonellat.
79,3% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 20,7% haigetest registreeriti kolletes 2–8 juhuga.
Joonis 9.
Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2009
Maksimaalne haigete arv oli suvel-sügisel – 60,9% haigetest haigestus juulist novembrini. Hospitaliseeriti 53,6% haigetest.
Joonis 10.
Salmonelloosi haigete hospitaliseerimine, 2005-2009 (% haigete üldarvust)
25 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (9 juhul toimus nakatumine oletatavalt Türgis, neljal juhul Egiptuses, a’ kolmel juhul Leedus ja Lätis, a’ kahel juhul Soomes ja Venemaal, a’ ühel juhul Indias ja Valgevenes).
Joonis 11.
Salmonelloosi haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2009
Šigelloos (A03)
Haigestus 52 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,9. Võrreldes 2008. aastaga vähenes juhtude arv 24,6% võrra (2008. a oli 69 juhtu ehk 5,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 12.
Šigelloosi haigestumus, 1994-2009
Joonis 13.
Šigelloosi haigestumus maakonniti, 2009
Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (10,9 juhtu 100 000 el. kohta), Tartumaal (9,4), Pärnumaal (5,6) ja Tallinnas (5,5). 69,2% juhtude puhul oli tegemist Sh. flexner, 28,8% Sh. sonnei, 1,9% Sh. boydii (üks haigusjuht) põhjustatud šigelloosiga.
88,5% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 65,4% haigetest oli naissoost, 42,3% moodustasid töötavad isikud.
Joonis 14.
Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2009
Maksimaalne haigete arv registreeriti jaanuarist aprillini (67,3% haigete üldarvust). 61,5% šigelloosijuhtude üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 13,5% haigetest registreeriti kolletes 2–3 juhuga. Esines üks rühmaviisiline haigestumine.
Hospitaliseeriti 46,2% haigetest.
Joonis 15.
Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004-2009
26 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (15 juhul toimus nakatumine oletatavalt Egiptuses, viiel juhul Indias, kahel juhul Marokos ja a’ ühel juhul Iisraelis, Kuubas, Poolas ja Tais).
Kampülobakterenteriit (A04.5)
Haigusjuhte registreeriti 170, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 12,7. (2008. a diagnoositi 154 haigusjuhtu ehk 11,5 juhtu 100 000 elaniku kohta)
Joonis 16.
Kampülobakterenteriiti haigestumus, 1999-2009
Nakkushaigust registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (29,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (20,3) ja Lääne-Virumaal (19,3).
Joonis 17.
Kampülobakterenteriiti haigestumus maakonniti, 2009
42,4% haigetest olid lapsed vanuses 0–4 aastat, 60,6% haigetest oli meessoost. 43,6% haigestunutest olid koolieelikud, 18,2% – kooliõpilased ja 20,6% – töötavad inimesed.
91,8% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (156 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 8,2% tekitajatest jäi tüpeerimata.
Joonis 18.
Kampülobakterenteriidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2005-2009
Joonis 19.
Kampülobakterenteriidi etioloogiline struktuur, 2005-2009
Maksimaalne haigete arv oli suvel, juunist augustini haigestus 45,8% registreeritud haigetest. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 45,9% haigetest.
Joonis 20.
Kampülobakterenteriidi haigete hospitaliseerimine, 2005-2009 (% haigete üldarvust)
11 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (kolmel juhul Türgis, a’ kahel juhul Bulgaarias ja Indias ning a’ ühel juhul Aserbaidžaanis, Itaalias, Soomes ja Venemaal).
Joonis 21.
Kampülobakterenteriiti haigestumus Eestis, Soomes ja Rootsis, 1999-2009
Tabel 4.
Campylobacter’i antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2009
Preparaat
Uuritud tüvede %
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Gentamütsiin
1,8
100,0
0,0
Ampitsilliin
2,4
100,0
0,0
Amoksitsilliin/Klavulaanhape
0,6
100,0
0,0
Erütromütsiin
90,6
100,0
0,0
Tetratsükliin
61,8
77,1
21,0
Nalidiksiinhape
14,1
54,2
45,8
Tsiprofloksatsiin
87,6
49,0
49,7
E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4)
Registreeriti viis haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4. Võrreldes 2008. aastaga on haigestumine vähenenud 3,6 korda (2008. a oli 18 juhtu ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkust registreeriti ainult Ida-Virumaal (kaks juhtu), Järvamaal (üks), Lääne-Virumaal (üks) ning Tallinnas (üks). Kõrgem haigestumus oli Järvamaal (2,8 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Ida-Virumaal (2,0).
60,0% haigetest olid 60-aastased isikud. 60,0% haigetest olid naissoost, 60,0% mittetöötavad inimesed. Viiel juhul on diagnoos kinnitatud laboratoorselt, sh kolmel juhul Shiga-toksiini määramise meetodiga.
Joonis 22.
E.coli soolenakkuse diagnoosi kinnituse meetod, 2000-2009
Hospitaliseeriti 100,0% haigetest.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
60,0% haigusjuhtudest registreeritud juulist oktoobrini.
Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6)
Registreeriti 54 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 4,0. Võrreldes 2008. aastaga suurenes haigestumine 28,6% võrra (2008. a oli 42 haiget ehk 3,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 23.
Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus, 1994-2009
Nakkust registreeriti kuues maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (18,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (15,8) ning Järvamaal (13,8).
Joonis 24.
Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus maakonniti, 2009
37,1% haigetest olid lapsed vanused 0–4 aastat ning 25,9% - vanuses 10-14 aastat. 66,7% haigetest oli meessoost, 44,4% koolieelikud ning 29,6% - koolilapsed. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Nakatumist väljaspool Eestit ei olnud.
Hospitaliseeriti 64,8% haigetest. Maksimaalne haigete arv (35,2%) oli märtsist maini.
Rotaviirusenteriit (A08.0)
Haigeid registreeriti 1583, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 118,1. Võrreldes 2008. aastaga suurenes haigestumine 20,9% võrra (2008. a oli 1309 haiget ehk 97,6 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 25.
Rotaviirusenteriiti haigestumus, 1994-2009
Joonis 26.
Rotaviirusenteriiti haigestumus maakonniti, 2009
Nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Tallinnas (161,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (150,2) ning Harjumaal (146,4).
Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist maini registreeritud 52,5% haigete üldarvust.
Haigetest 80,4% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid kodused koolieelikud (62,7%).
Joonis 27.
Rotaviirusenteriiti haigestumise vanuseline struktuur, 1999-2009
Mehi oli 48,8%, naisi – 51,2%.
88,6% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 11,4% haigetest registreeriti kolletes 2–7 juhuga. Hospitaliseeriti 75,2% haigetest.
13-l juhul nakatumine toimus väljaspool Eestit (kolmel juhul toimus nakatumine oletatavalt Bulgaarias, a’ kahel juhul Rootsis ja Soomes ning a’ ühel juhul Egiptuses, Hollandis, Lätis, Portugalis, Taanis ja Türgis).
Norwalk-viirusnakkus (A08.1)
Haigeid registreeriti 643, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 48,0. Võrreldes 2008. a suurenes haigestumine 2,1 korda (2008. a oli 302 haiget ehk 22,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Suurenes Norwalk-viirusnakkuse osatähtsus soolenakkustesse haigestumise struktuuris: üksikjuhtudest 2002. aastal ja 8% aastatel 2007-2008 kuni 15,4% soolenakkuste üldarvust 2009. aastal.
Joonis 28.
Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus, 2002–2009
Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Saaremaa ja Võrumaa. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (234,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (185,1) ja Viljandimaal (87,7).
Joonis 29.
Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2009
Haigetest 46,0% olid 0-4-aastased lapsed ning 19,9% - üle 60-aastased isikud, enamik haigestunutest olid koolieelsed lapsed (49,6%). Mehi oli 58,3%, naisi – 41,7%.
61,1% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 11,0% haigetest registreeriti kolletes 2–9 juhuga.
Rühmaviisilisi haigestumisi esines neli. Rühmaviisilistes haigestumistes haigestus kokku 179 inimest ehk 27,8% haigusjuhtude üldarvust. Rühmaviisilised haigestumised esinesid haiglas (13 juhtu), sõjaväeosas (109 juhtu), lastekodus (10 juhtu) ja SPA hotellis (47 juhtu).
Hospitaliseeriti 67,7% haigetest.
Välismaal nakatus tõenäoliselt 44 inimest (6,8% juhtude üldarvust): Soomes 44 ja Egiptuses, Rootsis ja Taanis – a’ üks.
Maksimaalne haigete arv oli jaanuarist aprillini, mil haigestus 69,2% registreeritud haigetest, augustikuus haigestus 18,4% haigete üldarvust.
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2–A08.3)
Registreeriti 277 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,7 (2008. a oli 253 juhtu ehk 18,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades, v. a Hiiumaa ja Läänemaa. Suurem haigestumus oli Tallinnas (45,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (30,4) ja Viljandimaal (21,5).
Joonis 30.
Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumus maakonniti, 2009
57,4% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed. Naissoost haigeid oli 54,2% ja meessoost – 45,8%. 61,8% haigestunutest olid koolieelikud.
Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 81,9% adenoviirus, 11,6% Staphylococcus aureus, 2,9% Staphylococcus spp, 2,2% astroviirus. Üksikjuhtudel oli tekitajaks Klebsiella pneumonia, Citrobacter freundii, Pseudomonas aeruginosa jm.
Joonis 31.
Soole muude täpsustatud nakkushaiguste etioloogiline struktuur, 2005-2009
Ühel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses). Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 34,3% haigetest.
Haigestumise mõõdukad tõusud olid veebruarist aprillini ning novembris-detsembris.
Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9)
Soole täpsustamata nakkused moodustasid 22,3% registreeritud soolenakkuste üldarvust (2008. a – 24,2%, 2007. a – 38,2%). Haigeid registreeriti 934, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 69,7 (2008. a oli 890 haiget ehk 66,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 32.
Soolenakkuste etioloogilise struktuuri dešifreerimine, 2000-2009
Haigusjuhte ei registreeritud Hiiumaal ja Saaremal. Suurem haigestumus oli Tartumaal (154,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (127,1) ja Narvas (86,9).
Joonis 33.
Täpsustamata etioloogiaga soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2009
61,1% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, naisi oli 53,7% ja mehi 46,3%. 66,7% haigestunutest olid koolieelikud.
84,5% soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkuste üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 6,4% haigetest registreeriti kolletes 2-3 juhuga. Registreeriti kolm rühmaviisilist haigestumist 11, 20 ja 54 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 66,6% haigetest.
Välismaal nakatus tõenäoliselt 14 inimest (1,5% juhtude üldarvust): Türgis 4, Egiptuses, Lätis ja Soomes a’ kaks ning Bulgaarias, Indias, Taanis ja Venemaal a’ üks.
Maksimaalne haigete arv oli talv-kevad, jaanuaris-märtsis haigestus 40,6% registreeritud haigetest.
Lambliaas ehk giardiaas (A07.1)
Registreeriti 207 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 15,4 (2008. a oli 264 juhtu ehk 19,7 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.
Joonis 34.
Lambliaasi haigestumus, 1994-2009
Nakkust registreeriti kõikides maakondades, v. a Jõgevamaa ja Valgamaa. Suurem haigestumus oli Harjumaal (32,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (27,4) ja Viljandimaal (26,8).
Haigetest 86,9% olid lapsed vanuses 1–14. Mehi oli 50,7%, naisi 49,3%. 70,5% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii koolieelses lasteasutuses käivad kui ka kodused), 21,3% - koolilapsed.
Haigestumise sesoonsus ei olnud selgelt välja kujunenud, suvel oli mõõdukas haigestumise langus. Hospitaliseeriti 18,4% haigetest.
Joonis 35.
Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2009
Piisknakkushaigused
Joonis 36.
Vaktsiin-välditavad nakkused. Haigestumise struktuur 1993 & 2001 & 2009
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11)
2009. aastal registreeriti 240 897 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 17 964,9 (2008. aastal oli 216 404 juhtu ehk 18 543,6 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustasid 91,2% Eestis registreeritud nakkushaigustest.
Haigetest oli mehi 46,9% ja naisi 53,1%. 47,1% moodustasid lapsed vanuses kuni 14a, 22,4% vanuses 20–39 a. Kõige suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (22 360,5 100 000 el. kohta), Läänemaal (19 846,1), Harjumaal (19 412,9) ja Tartumaal (19 152,2).
Maksimaalne haigete arv (13 508 juhtu) registreeriti 48. nädalal (2008. aastal – 9 372 juhtu 9. nädalal)
2009. aastal registreeriti 10 771 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 803,2 (2008. aastal oli 1 127 juhtu ehk 84,0 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 48,8% ja naisi 51,2%. 32,5% haigete üldarvust moodustasid lapsed vanuses 5–14 a, 26,4% haigeid oli vanuses 20–39 a ja 3,3% üle 60-aastaseid. Kuni 14-aastaseid lapsi oli 45,4%. Kõige suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (2248,6 100 000 el. kohta), Põlvamaal (1405,0) ja Jõgevamaal (1273,0).
Maksimaalne haigete arv registreeriti 49. nädalal – 1594 gripijuhtu (2008. aastal – 9. nädalal 189 haigusjuhtu)
Tabel 5.
Gripi vastu vaktsineerimine, 1999–2009
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Vaktsineeritute arv
25653
33057
25601
20685
26854
24066
29277
23648
23983
20750
32666
sh lapsi kuni 14a
2737
2949
1845
1532
2600
2100
2479
1923
1441
2074
3757
Vaktsineeritud elanikkonnast %
1,8
2,4
1,9
1,5
2
1,8
2,2
1,8
1,8
1,5
2,4
Gripi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste hooaeg aastal 2009
Traditsiooniliselt vaadeldakse gripi- jt respiratoorsete viiruste ja nendest tingitud haiguste seireandmeid ajavahemikul jooksva kalendriaasta 40-ndast nädalast kuni järgneva aasta 20-nda nädalani. 2009. a oli meil erakorraline kuna aastasse jäi kaks gripilainet. (joonis 37)
Gripihooaeg 2008/2009 algas tavapärasel ajal jaanuaris, mil ringles põhiliselt A-gripiviiruse alatüüp H3 ja B gripiviirus.
Haigestumuse intensiivsus ei ületanud sesoonsele tõusule iseloomulikke näitajaid ja hinnati keskmiseks, kuid grippi haigestumine püsis kauem kui eelnevatel hooaegadel, seekord kuni aprillini. Grippi haigestumuse püsimise üheks põhjuseks oli kahe gripi viiruse tüübi tsirkuleerimine, domineeriva A gripiviiruse alatüübi H3N2 kõrval esines B gripi viirus.
Jaanuarist märtsini domineeris A/H3N2 gripiviirus. Märtsis hakkas seni domineerinud A gripi alatüübi H3 asemel domineerima B gripi viirus.
Joonis 37.
Viiruste etioloogilise struktuuri järgi domineeris haigestumuse kõrgpunktis gripiviirus, kuid 50% juhtudest olid haigestumised seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate paragripi ja adenoviirustega, hooaja lõpuks RS-viirusega seotud haigestumine kasvas. (joonis 38).
Joonis 38
Hooaja jooksul sai laboratoorse kinnituse 317 A gripi ja 235 B gripi juhtu.
Vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 15 aastased lapsed, kuid kolmekordset tõusu täheldati varasemate aastatega võrreldes eakate (65+) inimeste seas (Joonis 39).
Joonis 39.
2009. a aprilli lõpus jõudis ringlusesse uus A gripiviirus H1N1, mis koosnes linnu-, sea- ning inimese gripiviiruste geenide segmentidest. Viiruse antigeenne struktuur erines inimestel hooajalist grippi põhjustavast A(H1N1)-gripiviirusest ja selle tõttu puudus immuunsus selle viiruse vastu ning kaasnes kõrgem haigestumine.
29. mail kinnitas Tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste labor esimese uue gripiviiruse A(H1N1) Eestis ja sellest ajast kuni septembrini registreeriti meil üksikuid uue gripi haigusjuhte. Suurem osa haigestunutest said nakkuse välisreisil. Riigisisest levikut sel perioodil Eestis ei olnud. Vanusrühmade järgi haigestusid enim inimesed vanuses 15 kuni 44.
Gripilaine jõudis Eestisse oktoobri lõpus.
Erinevalt varasematest aastatest algas gripihooaeg sel sügis-talvisel perioodil kaks kuud varem. Sügisele mitteomaselt kasvas ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestujate arv varasemaga võrreldes 40% ulatuses, grippi haigestujate arv kahekordistus. Novembri algusest hakkas haigestunute arv kasvama - esimesel kahel nädalal grippi haigestujate arv kolmekordistus, edasi kasvas haigestunute arv mõlemal nädalal 60 protsenti, pärast kasvu tempo langes.
Esimene detsembri nädal näitas, et haigestumine hakkas vaibuma, kuid haigestumuse intensiivsus püsis ikkagi kõrgel tasemel kuni märtsini.
Aasta teisel poolel, 2009. aasta sügisel valitses täielikult pandeemiline A/H1N1 viirus, kahel juhul leiti sesoonset grippi A/H3. B-gripiviirusi sedastati üksikjuhtudel, kokku 11. (Joonis 40)
Joonis 40
Viiruste etioloogilise struktuuri alusel esines haigestumise kõrgajal enam A-gripi viirust 75%. Veerandil juhtudest olid haigestumised seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, nt paragripi- ja adenoviirus.
Esimesena haigestusid grippi lapsed. Koolilastel oli haigestumise kõrgpunkt kaks nädalat varem kui mudilastel.
Joonis 41
Haiguse kulg oli raskem lastel (joonis 42).
Intensiivravis oli novembrist 2009. a kuni märtsini 2010. a 149 patsienti, neist 125 (83,9%) –olid lapsed vanuses kuni 16.aastat, neist omakorda vanusrühmas 0 - 4 oli 97 last, ehk 77,6% ja neist olid alla aastased 41- 38,8%; ühe kuni viieaastaseid oli 56 - 44,8% , üle 5-aastaseid oli 28 - 22,4%.
Täiskasvanute arv oli 24 ehk 16%, ning neist 54,2 % olid vanemad inimesed.
Läbi maski hapnikuravi saanud või juhtival hingamisel olnud patsiente oli kokku 62. 40 last (64,5%), neist 15 (37,5%) alla aastased, ning täiskasvanuid 22.
Joonis 42
Intensiivravi vajanud patsientide vanuseline jaotus
Läbipõdemisjärgse immuunsusega elanikkond (kogu elanikkonnast haigestunute %)
0 – 4 aasta vanustest lastest haigestus 19,6%;
5 - 14 aastastest haigestus 19,4%;
Täiskasvanud vanuses 15-65 haigestus 3,9%;
Inimesed vanuses 65 ja üle haigestus 0,95%.
Kokku suri 21 inimest, neist vanusrühmas 65+ kümme inimest, vanuses 28 - 65 – kaheksa inimest ja kolm last (vanuses 3, 13 ja 14. a).
Läkaköha (A37.0)
Registreeriti 629 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 46,9 (2008. a oli 485 juhtu ehk 36,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 43.
Läkaköhasse haigestumus, 1995-2009
Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Saaremaa. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (213,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Lääne-Virumaal (96,5) ja Jõgevamaal (86,7).
Joonis 44.
Läkaköhasse haigestumus maakonniti, 2009
Haigestusid põhiliselt 1–9-aastased lapsed (34,5%) ja 10–19-aastased noorukid (28,6%). Koolilapsed moodustasid 35,0%, organiseeritud koolieelikud – 23,1% ja töötavad isikud – 22,6% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 64,1%, mehi – 35,9%.
Joonis 45.
Läkaköhasse haigestunute vanus, 1999–2009
Joonis 46.
Läkaköha haigete keskmine vanus, 1999-2009
Registreeriti kaks rühmaviisilist haigestumisest Ida-Virumaal haigete üldarvuga 23. Kõrgeim haigestumine toimus sügisel, septembrist novembrini (37,4% aastas registreeritud haigusjuhtudest). Hospitaliseeriti 3,5% haigetest.
Haigetest oli 58,0% isikut vaktsineeritud. Intervall viimase kaitsepookimise ja haigestumise vahel oli: ühel haigel 1 nädal, kahel haigel 3 nädalat, 24 haigel 1-6 kuud, 18 haigel 7-12 kuud, 110 haigel 1–3 aastat, 43 haigel 4-6 aastat ja 167 haigel – üle 6 aasta.
Tabel 6.
Laste immuniseerimine läkaköha vastu, 2009. a
Vakts-tud
7k.-10a.
Vakts-tud
2a.
Alal. v/n 0-10a.
I revakts. 2-10a.
II revakts. 7-10a.
Vaktsinee-rimisest keeldunud
0-10a
KOKKU
96,7
96,0
0,1
92,6
46,6
1,6
1
Tallinn
95,0
93,9
0,1
88,0
42,0
2,3
2
Harjumaa
96,2
95,0
0,2
88,7
55,5
2,1
3
Hiiumaa
97,0
97,5
0,3
96,8
46,7
2,8
4
Ida-Virumaa
98,3
98,7
0,4
95,7
46,3
0,4
5
Narva
97,7
96,6
0,2
93,7
44,2
1,1
6
Jõgevamaa
98,6
98,6
0,1
96,6
49,1
0,5
7
Järvamaa
98,1
99,1
0,1
97,0
41,1
0,7
8
Läänemaa
98,0
98,4
0,0
95,8
89,6
0,9
9
Lääne-Virumaa
97,4
97,7
0,2
95,3
48,1
1,0
10
Põlvamaa
98,1
97,4
0,0
95,3
44,0
1,2
11
Pärnumaa
96,8
95,6
0,2
93,9
41,5
1,9
12
Raplamaa
99,0
98,6
0,1
98,2
55,4
0,7
13
Saaremaa
97,9
98,1
0,2
95,1
44,8
0,9
14
Tartumaa
98,0
97,3
0,1
96,6
45,5
1,4
15
Valgamaa
97,3
96,5
0,2
94,7
46,4
1,1
16
Viljandimaa
98,0
97,2
0,2
97,2
44,5
1,2
17
Võrumaa
98,3
97,8
0,1
97,4
45,9
0,7
Difteeria (A36)
2009. a ei registreeritud difteeria haigusjuhte. Difteeriamikroobi suhtes uuriti 1585 tonsilliidihaiget.
Tabel 7.
Laste immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu, 2009
Vakts-tud 2a
Vakts-tud 7k.-14a.
I rev. 2-14a.
II rev. 7-14a.
Alal. v/n 0-14a.
Vaktsineerimisest keeldunud 0-14a
KOKKU
96,0
97,6
95,3
92,7
0,1
1,3
Tallinn
93,9
96,1
92,5
88,9
0,1
1,9
Harjumaa
95,1
97,1
93,2
92,3
0,1
1,8
Hiiumaa
97,5
97,9
97,6
97,4
0,2
2,3
Ida-Virumaa
98,7
98,9
97,5
92,5
0,1
0,3
Narva
96,6
98,3
95,3
92,0
0,2
0,9
Jõgevamaa
98,6
99,0
98,3
97,2
0,0
0,4
Järvamaa
99,1
98,4
97,7
93,8
0,1
0,7
Läänemaa
98,4
98,5
96,9
94,2
0,1
0,8
Lääne-Virumaa
97,7
98,3
97,2
94,0
0,1
0,8
Põlvamaa
97,4
98,7
96,9
96,3
0,0
0,9
Pärnumaa
95,6
97,7
95,8
95,2
0,1
1,5
Raplamaa
98,6
99,2
98,9
94,7
0,1
0,6
Saaremaa
98,1
98,6
97,5
95,0
0,1
0,7
Tartumaa
97,3
98,4
97,4
93,6
0,1
1,2
Valgamaa
96,5
98,0
96,1
94,9
0,2
0,8
Viljandimaa
97,2
98,5
98,1
95,7
0,1
0,9
Võrumaa
97,8
98,8
98,2
98,7
0,1
0,5
Punetised (B06; P35.0)
Registreeriti üks punetiste haigusjuht, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2008. a oli 4 juhtu ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud punetisi ei registreeritud.
Haigusjuht registreeriti Harjumaal, 1-aastane vaktsineerimata kodune laps.
Haigusjuht on laboratoorselt kinnitatud.
Joonis 47.
Punetistesse haigestumus, 1979-2009
Mumps (B26)
Registreeriti 11 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2008. a oli 14 haiget ehk 1,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid püstitati kliinilise pildi alusel.
Joonis 48.
Mumpsi haigestumus, 1979-2009
Haigust registreeriti neljas maakonnas ja Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Läänemaal (3,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (1,5) ning Lääne-Virumaal (1,5).
45,5% haigetest olid lapsed vanuses 1–4 a, 18,2% - isikud vanuses 15-19 aastat ning 18,2% - isikud vanuses 20-29 aastat. Mehi oli 45,5%, naisi – 54,5%. Koolieelsed organiseeritud lapsed moodustasid 54,5% haigete üldarvust, koolilapsed – 18,2%.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Ühtegi haiget ei hospitaliseeritud. Haigestumise sesoonsus ei olnud välja kujunenud. Haigestunutest oli vaktsineerimata 36,4%, vaktsineeritud 54,5% ning vaktsineeritud ja revaktsineeritud 9,1%.
Tabel 8.
Laste immuniseerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2009. a
MMR
Leetrid
Punetised
Mumps
Vakts-tud 2a.
Vaktsinee-rimisest keeld
0-14a
Vakts-tud 1-14a.
Revakts. 13-14a.
Alal. v/n 1-14a
Vakts-tud
1-14a.
Revakts. 13-14a.
Vakts-tud 1-14a.
Revakts. 13-14a.
KOKKU
95,2
1,6
96,9
89,7
0,2
96,9
89,6
96,9
89,7
1
Tallinn
93,4
2,6
95,0
89,7
0,2
94,9
89,5
95,0
89,6
2
Harjumaa
92,4
1,8
95,9
80,6
0,2
95,9
80,6
95,9
80,6
3
Hiiumaa
95,0
1,8
97,6
81,9
0,5
97,6
81,9
97,6
81,9
4
Ida-Virumaa
98,0
0,4
98,6
91,4
0,1
98,6
91,1
98,6
91,4
5
Narva
96,4
0,8
98,4
86,1
0,2
98,4
85,8
98,4
86,1
6
Jõgevamaa
97,8
0,5
98,9
94,4
0,1
98,9
94,4
98,9
94,4
7
Järvamaa
97,9
0,7
98,2
79,7
0,2
98,2
79,7
98,2
79,7
8
Läänemaa
98,0
0,9
97,2
91,5
0,1
97,2
91,5
97,2
91,5
9
Lääne-Virumaa
97,3
0,7
98,1
87,5
0,2
98,1
87,5
98,1
87,5
10
Põlvamaa
97,4
1,1
98,1
96,0
0,0
98,1
96,0
98,1
96,0
11
Pärnumaa
95,9
1,3
97,1
90,6
0,2
97,1
90,6
97,1
90,6
12
Raplamaa
97,6
0,9
98,8
99,6
0,2
98,8
99,6
98,8
99,6
13
Saaremaa
97,2
0,6
98,2
89,0
0,3
98,2
89,0
98,2
89,0
14
Tartumaa
96,1
1,4
97,6
92,5
0,1
97,6
92,5
97,6
92,5
15
Valgamaa
96,2
0,9
97,8
93,1
0,4
97,8
93,1
97,8
93,1
16
Viljandimaa
97,4
0,9
98,2
92,8
0,2
98,2
92,8
98,2
92,8
17
Võrumaa
97,5
0,7
99,0
94,3
0,3
99,0
94,3
99,0
94,3
Meningokokknakkus (A39)
Registreeriti 5 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2008. a oli 7 haiget ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 49.
Meningokokknakkusesse haigestumus, 1965-2009
Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.
Joonis 50.
Meningokokknakkuse etioloogiline struktuur (N.meningitidis serotüübid), 2000-2009
Kliiniliselt avaldus haigus meningiidina. Registreeriti üks letaalne juht.
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas(1 haigusjuht), Pärnumaal (1), Tartumaal (2) ja Võrumaal (1).
Joonis 51.
Meningokokknakkusesse haigestumus maakonniti, 2009
Haigestunutest oli kaks 0-4-aastast last (40,0%) ning kolm üle 30-aastast täiskasvanut isikut (60,0%). Kõik haiged olid mehed.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise tõus esines talv-kevadel, veebruarist maini haigestus 80,0% aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haiged hospitaliseeriti.
Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks kõikidel juhtudel N. meningitidis serogrupp B.
Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2)
Registreeriti 22 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,6 (2008. a oli 15 juhtu ehk 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus ühel juhul septitseemiana, 20 juhul kopsupõletikuna ja ühel juhul täpsustamata Haemophilus influenzae nakkusena. Registreeriti kaks letaalset juhtu.
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Narvas, Pärnumaal ja Viljandimaal. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (19,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Enamus haigestunutest olid üle 30-aastased isikud (95,5%). Mehi oli 59,1% ja naisi 40,9%. 72,7% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed (pensionärid, töövõimetud ja töötud).
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Enamus haigetest haigestus sügisel. Hospitaliseeriti 100% haigetest.
Joonis 52.
Haemophilus influenzae nakkuse haigete jaotus vanuse järgi, 2005–2009
Tabel 9.
Laste immuniseerimine Haemophilus influenzae tüüp B vastu, 2009. a
Vakts-tud 7k-14a
Vakts-tud 2a.
Alal. v/n 0-14a
Revakts. 2-14a.
Vaktsineerimisest keeldunud 0-14a
KOKKU
45,1
96,1
0,1
30,3
1,0
1
Tallinn
51,8
94,3
0,1
38,8
1,5
2
Harjumaa
48,3
94,9
0,1
28,5
1,3
3
Hiiumaa
38,2
97,5
0,2
29,5
1,5
4
Ida-Virumaa
39,9
98,7
0,1
24,0
0,2
5
Narva
44,5
96,6
0,1
24,6
0,8
6
Jõgevamaa
34,6
98,6
0,0
20,2
0,4
7
Järvamaa
41,9
99,1
0,1
28,3
0,5
8
Läänemaa
36,1
98,4
0,0
27,6
0,4
9
Lääne-Virumaa
41,8
97,7
0,0
28,4
0,6
10
Põlvamaa
39,7
97,4
0,0
24,2
0,7
11
Pärnumaa
40,4
95,6
0,1
27,7
1,2
12
Raplamaa
40,1
98,6
0,0
27,0
0,4
13
Saaremaa
39,6
98,1
0,1
22,1
0,6
14
Tartumaa
45,5
97,3
0,1
30,1
1,0
15
Valgamaa
37,9
96,5
0,1
21,4
0,5
16
Viljandimaa
37,6
97,2
0,1
22,9
0,7
17
Võrumaa
36,5
97,8
0,0
28,0
0,6
Sarlakid (A38)
Registreeriti 284 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 21,2 (2008. a vastavalt 1172 ja 87,3). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Jõgevamaa ja Saaremaa. Suurem haigestumus oli Hiiumaal (49,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (46,3) ja Harjumaal (43,5).
Haigestunutest 89,5% moodustasid 1–9-aastased lapsed. Mehi oli 47,5%, naisi 52,5%. Rohkem haigusjuhte oli talvel-kevadel, jaanuarist maini registreeriti 63,7% haigete üldarvust.
Tuulerõuged (B01)
Registreeriti 8556 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 638,1 (2008. a vastavalt 7479 ja 557,3). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (916,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (856,0) ja Pärnumaal (846,9).
Haigestunutest 59,9% moodustasid 1-4-aastased ja 26,1% – 5-9-aastased lapsed. Mehi oli 51,5%, naisi 48,5%. Rohkem haigusjuhte oli talv-kevad perioodil, jaanuaris-aprillis registreeriti 52,5% haigete üldarvust.
Joonis 53.
Tuulerõugetesse haigestumus, 1999-2009
Leegionärihaigus (A48.1)
2009. a registreeriti 6 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2008. a oli 7 juhtu ehk 0,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 54.
Leegionärihaigusesse haigestumus, 1999-2009
Diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigusjuhud registreeriti Tallinnas ja Harjumaal, sporaadilised. Kõik haiged olid üle 40-aastased isikud, neist naisi 66,7% ja mehi 33,3%. Mittetöötavad isikud moodustasid 66,7% haigete üldarvust. Kõik haiged hospitaliseeriti. Letaalseid juhte ei olnud.
Tuberkuloos (A15-A19)
Registreeriti 275 uut haigusjuhtu, haigestumus oli 20,5 juhtu 100 000 elaniku kohta (2008. a oli 312 juhtu ehk 23,2 juhtu 100 000 elaniku kohta). 259 haigel oli hingamiselundite tuberkuloos (haigestumus 100 000 elaniku kohta 19,3).
Joonis 55.
Tuberkuloosi haigestumus, 1991–2009
Kõrgeim haigestumus tuberkuloosi oli Ida-Virumaal (42,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (36,2) ja Saaremaal (31,6).
Ohurühmaks olid üle 40-aastased inimesed (71,6% haigete üldarvust). Mehed moodustasid 67,6% ja naised 32,4% haigestunutest. Haigusjuhte registreeriti aastaringselt.
Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13)
Registreeriti 45 pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,4 (2008. a oli 32 juhtu ehk 2,4 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus järgmiselt: septitseemiana 15,6% juhtudest, meningiidina 11,1% juhtudest, meningiit + septitseemiana 2,2% juhtudest, kopsupõletikuna 68,9% juhtudest ning septitseemia + kopsupõletikuna 2,2% juhtudest. Letaalseid juhte ei olnud.
Joonis 56.
Pneumokokknakkuse haigete jaotus kliinilise pildi järgi, 2006-2009
Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (28,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (3,3) ja Harjumaal (2,4).
Haigetest 51,1% olid 60-aastased ja vanemad ning 24,4% olid 40–59-aastased. Mehi oli 57,8%, naisi 42,2%. 57,8% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 15,6% - töötavad isikud.
Maksimaalne haigestumine toimus septembris (22,2% haigete üldarvust) ja mais (13,3% haigete üldarvust). Kõik haigusjuhud olid sporaadilised ning kõik haiged hospitaliseeriti.
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87)
Registreeriti 25 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,9 (2008. a oli 31 juhtu ehk 2,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). 60,0% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Harjumaal (6,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Järvamaal (5,5) ja Võrumaal (5,2).
Joonis 57.
Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumus maakonniti, 2009
Haigetest 24,0% olid 20-29-aastased ning 20,0% – 40-49-aastased isikud. 0–9-aastased lapsed moodustasid 12,0% haigete üldarvust. Mehi oli 48,0%, naisi 52,0%. 48,0% haigestunutest olid töötavad isikud, 12,0% – kooliõpilased ja 12,0% – mittetöötavad isikud.
Mõõdukalt välja kujunenud haigestumise tõus oli juunist septembrini, sel ajal haigestus 48,0% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised ning kõik haiged hospitaliseeriti.
Viirushepatiidid ja HIV
A-viirushepatiit (B15)
Esines 19 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,4 (2008. a haigestus 13 inimest ehk 1,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati seroloogilise uuringuga.
Joonis 58.
A-viirushepatiiti haigestumus, 1994-2009
Haigestunuid registreeriti Tallinnas (12 juhtu), Harjumaal (2), Läänemaal (1), Lääne-Virumaal (1), Põlvamaal (1), Saaremaal (1) ja Tartumaal (1).
17 juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (89,5% haigete üldarvust), sh Egiptuses 7, Indias 4, Lätis ja Tais a’ 2 ning Türkmenistanis ja Egiptus-Jordaania-Süüria reisil a’ üks. 57,9% haigetest olid 20–39-aastased isikud, mehi oli 36,8% ning naisi 63,2%. 63,2% haigestunutest olid töötavad inimesed, 26,3% - mittetöötavad inimesed.
Esines üks kolle kolme sissetoodud juhuga.
Joonis 59.
A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud isikute arv, 1999-2009
Äge B-viirushepatiit (B16)
Registreeriti 29 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,2 (2008. a oli 53 juhtu ehk 3,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 60.
Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus, 1990–2009
Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Registreeriti kaks ägedat B-viirushepatiidi + C-viirushepatiidi seganakkust. Nakkushaigust registreeriti üheksas maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Hiiumaal (9,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (5,8) ja Ida-Virumaal (3,9).
Joonis 61.
Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2009
Haigestunutest oli 20–39-aastaseid 55,1%. Mehi oli 69,0%, naisi – 31,0%.
Joonis 62.
Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1997-2009
55,2% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 41,4% töötavad inimesed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud.
Kahel juhul toimus oletatav nakatumine väljaspool Eestit (Malaisias ja Venemaal). Hospitaliseeriti 79,3% haigetest.
Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 13,8% juhtudest (2008. a – 18,9%, 2007. a – 22,7%), seksuaalne tee 6,9% (2008. a – 9,4%, 2007. a – 15,9%). 75,9% juhtude puhul jäi riskitegur välja selgitamata (2008. a – 67,9%, 2007. a – 56,8%).
Joonis 63.
Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2009
2009. aastal vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu 39 607 inimest, neist 0-14a lapsi – 35 964, noorukeid (15-17 a) – 336, täiskasvanuid – 3 307.
Tabel 10.
Laste immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu, 2009. a
Vakts-tud 7k-14a
Vakts-tud 2a
Vakts-tud 13-14a.
Alal. v/näid. 0-14a.
Vaktsineerimisest
keeldunud
0-14a
KOKKU
66,1
96,1
93,6
0,1
1,6
1
Tallinn
75,1
94,8
93,9
0,1
2,4
2
Harjumaa
62,4
93,9
84,2
0,1
1,9
3
Hiiumaa
56,2
98,8
81,9
0,2
1,2
4
Ida-Virumaa
67,4
98,6
96,7
0,1
0,6
5
Narva
70,1
96,7
91,4
0,2
1,1
6
Jõgevamaa
57,3
96,4
95,3
0,1
0,5
7
Järvamaa
59,5
99,1
97,5
0,1
0,8
8
Läänemaa
56,8
99,2
82,4
0,1
0,7
9
Lääne-Virumaa
60,5
97,9
96,5
0,0
1,0
10
Põlvamaa
60,7
97,1
95,0
0,0
1,1
11
Pärnumaa
59,7
96,3
95,1
0,1
1,4
12
Raplamaa
61,6
98,4
98,6
0,0
1,1
13
Saaremaa
60,1
98,4
95,0
0,1
0,8
14
Tartumaa
63,9
96,8
95,0
0,1
1,7
15
Valgamaa
56,0
94,8
95,9
0,1
1,3
16
Viljandimaa
60,3
97,6
98,2
0,1
0,8
17
Võrumaa
58,4
97,5
94,0
0,1
1,1
Joonis 64.
15-19a noorukite osakaal ägedasse B-viirushepatiiti haigestumises ja hõlmatus immuniseerimisega, 2001-2009
Äge C-viirushepatiit (B17.1)
Registreeriti 67 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,0 (2008. a oli 64 juhtu ehk 4,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 65.
Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus, 1994-2009
Kõik haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud. Registreeriti kaks ägeda C-viirushepatiidi + ägeda B-viirushepatiidi seganakkust.
Nakkushaigust registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Tallinnas (9,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (8,7) ja Pärnumaal (6,8).
Joonis 66.
Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2009
43,3% haigestunutest olid 20–29-aastased. Mehi oli 67,2% ja naisi 32,8%. 52,2% moodustasid töötavad ja 37,3% mittetöötavad inimesed.
Joonis 67.
Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi, 1994-2009
Joonis 68.
Ägeda C-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2001-2009
Haigusjuhte registreeriti aastaringselt.
Kõik kolded olid ühe haigega, hospitaliseeriti 19,4% haigetest.
Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 23,9% juhtudest (2008. a – 23,4%, 2007. a – 27,8%), seksuaalne tee 9,0% (2008. a – 18,8%, 2007. a – 13,9%). 64,2% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2008. a – 53,1%, 2007. a – 55,6%).
Joonis 69.
Ägeda C-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2009
Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1)
Registreeriti 33 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,5 (2008. a oli 22 juhtu ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 70.
Kroonilisse B-viirushepatiiti haigestumus, 2004-2009
Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal. Suurem haigestumus oli Narvas (17,3 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (4,0) ja Jõgevamaal (2,7).
69,6% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 30-59 aastat, 12,1% - 20-29-aastased isikud. Mehi oli 54,5%, naisi 45,5%. Tegevusala järgi: 48,5% haigetest olid mittetöötavad inimesed, 45,5% - töötavad isikud. Hospitaliseeriti 12,1% haigetest.
Krooniline C-viirushepatiit (B18.2)
Registreeriti 155 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 11,6 (2008. a vastavalt 139 ja 10,4).
Joonis 71.
Kroonilisse C-viirushepatiiti haigestumus, 2004-2009
Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt.
Nakkushaigust registreeriti seitsmes maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (85,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (18,1) ja Ida-Virumaal (10,0).
32,3% haigestunutest olid vanuses 20–29 aastat, 44,5% moodustasid 30-49-aastased isikud. 62,6% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 27,7% - töötavad isikud. Mehi oli 64,5%, naisi 35,5%. Hospitaliseeriti 21,9% haigetest.
Joonis 72.
Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004-2009
Joonis 73.
Krooniliste viirushepatiitide registreerimine maakonniti, 2004-2009 (juhtude arv)
HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24)
Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2009. a) HIV-nakkust diagnoositud 7320 inimesel. 2009. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 411, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 30,7 (2008. a vastavalt 545 ja 40,6). Enim 2009. a avastatud nakatunuid elab Ida-Virumaal (koos Narvaga; 46,0%) ja Tallinnas (36,5%).
Tabel 11.
HIV-nakkuse registreerimine maakonniti, 1987-2009
1987-1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Kokku
Tallinn
64
25
528
377
323
262
263
263
240
216
150
2711
Harjumaa
6
3
56
22
39
25
15
12
15
14
43
250
Hiiumaa
1
1
Ida-Virumaa
11
56
454
261
245
224
147
150
143
123
114
1928
Narva (eraldi)
1
302
409
215
183
193
121
162
170
160
75
1991
Jõgevamaa
1
1
1
3
Järvamaa
1
3
1
1
2
2
3
13
Läänemaa
1
1
2
Lääne-Virumaa
2
1
8
3
20
11
6
9
17
10
2
89
Põlvamaa
1
1
1
1
4
Pärnumaa
4
1
2
1
3
1
2
14
Raplamaa
4
3
1
1
2
11
Saaremaa
2
1
2
1
1
7
Tartumaa
1
4
13
20
16
64
66
40
20
19
263
Valgamaa
1
2
1
4
Viljandimaa
3
1
2
1
2
1
10
Vorumaa
2
1
3
Muu
11
4
1
16
Kokku:
96
390
1474
899
840
743
621
668
633
545
411
7320
Joonis 74.
HIV-nakkus ja HIV-tõbi, 1995-2009
Vanusrühmas 0-4 a diagnoositi HIV-nakkus kolmel lapsel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 20–29 (49,6%) ja 30–39 (29,0%). HIV-nakatunutest 59,1% on mehed ja 40,9% naised.
Joonis 75.
HIV-nakkus. Vanuseline jaotus, 2001-2009 (%)
Joonis 76.
HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000-2009 (%)
2009. aastal uuriti HI-viiruse suhtes kokku 139 471 isikut (2008. aastal – 136 699, 2007. aastal – 116 790).
HIV-tõbe diagnoositi 38 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 2,8 (2008. aastal 61 juhtu ehk 4,5 100 000 el. kohta).
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Lääne-Virumaal ja Raplamaal. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (11,8 100 000 elaniku kohta), Narvas (11,6) ja Tallinnas (3,8).
81,6% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 68,4%, naisi 31,6%.
Tabel 12.
HIV-tõve registreerimine maakonniti, 1988-2009
Maakond/aasta
1988-1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Kokku
Tallinn
3
2
2
3
11
10
11
27
27
15
111
Harjumaa
1
2
1
4
1
2
1
12
Hiiumaa
1
1
Ida-Virumaa
1
4
9
7
13
21
12
67
Narva (eraldi)
5
7
8
11
13
10
8
62
Jõgevamaa
1
1
2
Järvamaa
0
Läänemaa
0
Lääne-Virumaa
1
1
2
Põlvamaa
0
Pärnumaa
1
1
Raplamaa
1
1
2
Saaremaa
1
1
Tartumaa
1
1
2
Valgamaa
1
1
1
3
Viljandimaa
0
Võrumaa
0
Muu/teadmata
23
1
24
Kokku:
23
3
2
4
11
27
30
34
57
61
38
290
Zoonoosid
Leptospiroos (A27)
Registreeriti üks leptospiroosi juht (Pärnumaal), haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07. 2008. a oli kaks juhtu ehk 0,1 juhtu 100 000 elaniku kohta.
Joonis 77.
Leptospiroosi haigestumus, 1994-2009
Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud (tekitaja serotüüp teadmata). Haige oli mees vanusrühmast 40-49 a, töötav isik, hospitaliseeritud, paranes.
Toksoplasmoos (B58; P37.1)
Registreeriti 4 toksoplasmoosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2008. a oli üks juht ehk 0,07 100 000 elaniku kohta). Diagnoosid kinnitati laboratoorselt.
Haigusjuhud registreeriti Tallinnas ja Raplamaal. 75% haigetest olid vanusrühmast 30-39 a. Mehi oli 25% ja naisi 75%. Kaasasündinud toksoplasmoosi ei registreeritud.
Joonis 78.
Toksoplasmoosi haigestumine, 1997-2009
Listerioos (A32)
Registreeriti kolm haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2008. a oli 8 juhtu ehk 0,6 100 000 elaniku kohta).
Joonis 79.
Listerioosi haigestumus, 2004-2009
Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus kahel juhul septitseemiana ja ühel juhul meningiidina.
Joonis 80.
Listerioosi kliinilised vormid, 2004-2009
Haiged hospitaliseeriti. Nakkushaigust esines Tallinnas (kaks juhtu) ja Narvas (üks juht). Kaks haigetest olid üle 50-aastased isikud (66,7%), üks – vanusrühmast 30-39 aastat. Letaalseid juhte ei olnud.
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5)
Registreeriti 17 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3 (2008. a oli 11 juhtu ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 81.
Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumus, 1994-2009
Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti üheksas maakonnas ja Tallinnas, suurem haigestumus oli Pärnumaal (4,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Läänemaal (3,6) ning Järvamaal (2,8).
Joonis 82.
Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumus maakonniti, 2009
47,0% haigetest moodustasid 30-49-aastased, 23,5% - 60-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 82,4% ja naisi 17,6%. 58,8% olid töötavad isikud.
Registreeriti ainult üksikjuhud. Hospitaliseeriti 94,1% haigetest. Letaalseid juhte ei olnud.
Kõrgem haigestumine toimus talv-kevadel. Jaanuarist aprillini haigestus 58,8% haigete üldarvust.
Loomahammustused (T14.1)
Registreeriti 2332 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 173,9 (2008. a vastavalt 2485 ja 185,3).
Joonis 83.
Loomahammustuste ja marutaudi põdenud loomade arv, 2003-2009
Enim registreeriti loomahammustusi Põlvamaal (336,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (278,4) ja Tartumaal (232,4).
Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (71,4%) ja kassid (23,8%). Inimesi rünnanud loomade seas olid ahv, hiir, hobune, jänes, kährik, lammas, merisiga, mutt, naarits, nirk, orav, rebane, rott, siga, siil ja teised. Märgatavalt on vähenenud metsloomade poolt puretud isikute osakaal, eelkõige rebaste ja kährikute suhtes.
Joonis 84.
Rebaste ja kährikute poolt puretud isikute % loomahammustuste üldarvust, 2003-2009
Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 22,5%, 50-aastaseid ja vanemaid – 33,7%. Mehi 46,1%, naisi – 53,9%.
Veterinaar- ja Toiduameti andmetel diagnoositi 2009. aastal marutaudi kolmel rebasel (2008. a – 3, 2007. a – 4, 2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal).
2009. a vaktsineeriti marutaudi vastu 110 070 looma, neist koeri 64,0%, kasse 35,7%, hobuseid 0,1% ja tuhkruid 0,1%.
2008. a vaktsineeriti marutõve vastu 909 inimest, neist 0-14 a. lapsi – 91, noorukeid (15-17 a.) – 24, täiskasvanuid – 794. Revaktsineeriti 132 täiskasvanut. Immuunglobuliinprofülaktikat rakendati viiel juhul (täiskasvanud isikud).
Puukidega levivad nakkushaigused
Puukentsefaliit (A84)
Puukentsefaliiti registreeriti 179 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 13,3 (2008. a oli 90 juhtu ehk 6,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 85.
Puukentsefaliiti haigestumus, 1970-2009
98,9% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt, 1,1% - diagnoositi kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Järvamaa. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (63,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (33,9) ja Narvas (27,5).
Joonis 86.
Puukentsefaliiti haigestumus maakonniti, 2009
54,2% haigetest olid 40-aastased ja vanemad, 23,5% - vanuses 20–39 aastat. Mehi oli 49,7%, naisi – 50,3%.
37,4% moodustasid töötavad ja 36,3% mittetöötavad inimesed, 14,0% olid koolilapsed.
Kõik haiged haigestusid aprillist novembrini, maksimaalne haigestunute arv oli juunikuus (26,8% haigete üldarvust).
Joonis 87.
Puukentsefaliidi haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 2009
Hospitaliseeriti 82,7% haigestunutest.
Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 22 juhul.
Oletatav nakatumine toimus sagedamini Tartumaal (19,0% haigete üldarvust), Pärnumaal (15,1%), Ida-Virumaal (14,0%) ning Saaremaal (13,4%). Nakatumise koht jäi teadmata 10,0% juhtudest.
Joonis 88.
Puukentsefaliidi ohupiirkonnad, 1999-2009 (maakonnas nakatunud inimeste arv)
2009. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 18 824 inimest, neist lapsi vanuses 0-14 a 5 862, noorukeid vanuses 15-17 a – 908 ja täiskasvanuid 12 054. Revaktsineeriti 15 640, neist lapsi vanuses 0-14 a – 3 333, noorukeid vanuses 15-17 a – 1 027 ning täiskasvanuid 11 280.
Joonis 89.
Inimeste vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu, 1999-2009
Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2)
Registreeriti 1787 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 133,3 (2008. aastal oli 1423 juhtu ehk 106,0 100 000 elaniku kohta).
Joonis 90.
Lyme’i tõppe haigestumus, 1995-2009
83,9% haigusjuhtudest kinnitati diagnoos laboratoorselt, 16,1% diagnoosi püstitati kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigust registreeriti kõigis maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (1242,6 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (988,3) ja Läänemaal (341,2).
Joonis 91.
Lyme’i tõppe haigestumus maakonniti, 2009
34,0% haigetest oli vanuses 60 aastat ja vanemad, 33,1% - 40-59-aastased isikud. Mehi oli 33,6%, naisi 66,4%.
46,6% moodustasid töötavad ja 36,3% - mittetöötavad inimesed.
48,8% haigetest haigestusid juulis-septembris.
Joonis 92
Lyme’i tõve haigusjuhtude jaotus haigestumise kuude kaupa, 1992-2009
Hospitaliseeriti 8,6% haigestunutest.
Oletatav nakatumine toimus sagedamini Saaremaal (16,7% haigete üldarvust), Harjumaal (12,2%) ja Hiiumaal (6,3%). Nakatumise koht jäi teadmata 29,0% juhtudest.
Joonis 93.
Lyme’i tõve ohupiirkonnad, 1999-2009 (maakonnas nakatunud inimeste arv)
Sugulisel teel levivad nakkushaigused
Joonis 94.
Sugulisel teel levivatesse nakkushaigustesse haigestumus, 1994-2009
Süüfilis (A50-A53)
Registreeriti 59 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta 4,4 (2008. a oli 71 haiget ehk 5,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud süüfilise juhte ei olnud. Varast süüfilist diagnoositi 45,8% haigete üldarvust.
Tabel 13.
Süüfilisse haigestumus, 2000-2009
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Haigestumus (100 000 elaniku kohta)
44,1
29,2
20,9
17,3
13,6
8,2
9,3
5,7
5,3
4,4
Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 35,6% juhtude üldarvust (2008. aastal – 66,2%). Suurem haigestumus oli Narvas (15,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (9,9) ja Harjumaal (7,0).
Haigetest 40,7% olid vanuses 30–39 aastat ja 22,0% olid vanuses 20–29 aastat. Mehi oli 55,9%, naisi 44,1%.
Joonis 95.
Varajase süüfilise osakaal, 2000-2009
Joonis 96.
Kaasasündinud süüfilise juhtude arv, 1991-2009
Gonokokknakkus (A54)
Registreeriti 127 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 9,5 (2008. a oli 146 juhtu ehk 10,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkushaigust registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 41,7% juhtude üldarvust. (2008. aastal – 52,7%) Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (14,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (14,7) ja Tallinnas (13,3).
Haigetest 58,3% olid vanuses 20–29 aastat. Mehi oli 43,3%, naisi 56,7%.
Tabel 14.
Gonokokknakkusesse haigestumus, 2000–2009
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Haigestumus
100 000 elaniku kohta
69,2
48,1
39,5
34,0
38,5
21,4
20,8
13,0
10,9
9,5
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)
Registreeriti 2015 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 150,3 (2008. a oli 2200 juhtu ehk 163,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Tallinnas registreeriti 38,0% juhtude üldarvust (2008. aastal – 40,3%). Suurem haigestumus oli Tallinnas (192,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (178,2) ja Pärnumaal (177,3).
Haigetest 59,4% olid vanuses 20–29 aastat ja 19,9% olid 15–19-aastased. Mehi oli 18,4%, naisi 81,6%.
Tabel 15.
Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus, 2000-2009
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Haigestumus
100 000 elaniku kohta
270,8
306,3
293,1
219,1
199,4
188,6
188,0
184,8
163,9
150,3
Joonis 97.
Sugulisel teel levivate klamüüdihaiguste jaotus soo ja vanusrühmade kaupa, 2009
Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60)
Registreeriti 140 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,4 (2008. a oli 200 juhtu ehk 14,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkushaigust registreeriti 12 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 40,7% juhtude üldarvust (2008. aastal – 52%). Suurem haigestumus oli Viljandimaal (23,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (19,2) ning Tallinnas ja Saaremaal (a’ 14,3).
Haigetest 37,9% olid vanuses 20–29 aastat ja 27,1% olid 30–39-aastased. Mehi oli 30,0%, naisi 70,0%.
Tabel 16.
Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus, 2000–2009
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Haugestumus 100 000 elaniku kohta
26,1
29,7
25,7
31,6
23,0
20,0
18,8
17,1
14,9
10,4
Muud nakkushaigused
Poliomüeliit (A80)
Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 69 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 20 proovis (29,0%).
Malaaria (B50-B54)
Registreeriti neli sissetoodud haigusjuhtu, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,3 (2008. aastal malaaria haigusjuhte ei olnud, 2007. aastal – vastavalt 5 ja 0,4). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt (kolm Plasmodium falciparum ja üks Plasmodium vivax). Nakkushaigust registreeriti Tallinnas ja Harjumaal. Haiged olid mehed, neist üks vanusrühmas 15-19 a, üks 30-39 a, üks 40-49 a ning üks 50-59 a. Kõik haiged olid hospitaliseeritud. Kolm haiget olid turismireisil viibinud isikud, üks – spordivõistlustel käinud isik. Esines üks letaalne juht.
Nakatumise kohad: Aafrika – kolm juhtu, Lõuna-Ameerika – üks juht.
Joonis 98.
Malaaria haigete jaotus tegevusala järgi, 1962-2009
Nakkuslik mononukleoos (B27)
Registreeriti 244 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 18,2 (2008. a vastavalt 242 ja 17,8). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 99,2% juhtude puhul, 0,8% juhtudel püstitati diagnoos kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Raplamaa. Suurem haigestumus oli Järvamaal (49,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (34,4) ja Harjumaal (26,4).
Joonis 99.
Nakkuslikku mononukleoosi haigestumus maakonniti, 2009
Haigetest 50,0% olid 1–9-aastased ja 20,9% olid 15–19-aastased. Mehi oli 57,4% ja naisi 42,6%. 42,2% haigestunutest moodustasid koolilapsed, 45,5% - eelkooliealised lapsed.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise sesoonsus ei olnud välja kujunenud, suvel langes haigestumus mõõdukalt. Hospitaliseeriti 50,8% haigetest.
Sügelised (B86)
Registreeriti 1200 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 89,5 (2008. a vastavalt 1518 ja 113,1). Haigusjuhud registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (194,2 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (189,3) ja Järvamaal (174,0).
15–19-aastased moodustasid 18,1% haigete üldarvust, 5–14-aastased – 19,6% ning 60-aastased ja vanemad – 11,8%. Sooliselt jagunes haigestumine võrdselt. Haigestumise tõus oli sügisel, septembrist novembrini registreeriti 37,8% juhtude üldarvust.
Helmintiaasid
2009. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 17 313 roojaproovi ja 4 607 perianaalkaabet. Nendest osutus positiivseteks 78 difüllobotriaasi, 323 askaridiaasi ning 873 enterobiaasi suhtes.
Tabel 17.
Helmintiaaside suhtes uuritud roojaproovide arv, 1999-2009
Aasta
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Uuritud roojaproovide arv
37858
29702
26591
22687
16767
21587
25151
23571
22779
19082
17313
Avastatud difüllobotriaasi ja askaridiaasi
832
753
759
663
419
516
418
384
384
408
401
%
2,2
2,5
2,9
2,9
2,5
2,4
1,7
1,6
1,7
2,1
2,3
Tabel 18.
Enterobiaasi suhtes uuritud perianaalkaabete arv, 1999-2009
Aasta
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Uuritud perianaal-kaabete arv
37367
26600
23005
17572
12572
9828
8344
6940
8997
8033
4607
Avastatud enterobiaasi
3025
2482
2361
1194
838
882
835
867
782
806
873
%
8,1
9,3
10,3
6,8
6,7
9,0
10,0
12,5
8,7
10,0
18,9
Difüllobotriaas (B70.0)
Registreeriti 78 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,8 (2008. aastal vastavalt 87 ja 6,5). Juhtusid registreeriti kümnes maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (48,6), Tartumaal (15,4) ja Pärnumaal (11,3).
Joonis 100.
Difüllobotriaasi juhtude arv maakonniti (100 000 elaniku kohta), 2009
Haigestunutest 66,7% olid 40-aastased ja vanemad, 19,2% - 30-39-aastased. Mehi oli 53,8%, naisi 46,2%. 47,4% haigestunutest olid mittetöötavad isikud, 47,4% - töötavad isikud.
Parasiithaiguse esinemist registreeriti aastaringselt, sesoonsus ei ole välja kujunenud. Maksimaalne haigusjuhtude arv registreeriti aprillis (14) ja septembris (10).
Askaridiaas (B77)
Registreeriti 323 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 24,1 (2008. a vastavalt 321 ja 23,9). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Saaremaa ja Läänemaa, suurem haigestumus oli Hiiumaal (257,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (147,5) ja Põlvamaal (77,0).
Joonis 101.
Askaridiaasi juhtude arv maakonniti (100 000 elaniku kohta), 2009
Patsientidest 45,8% olid lapsed vanuses 1–9 aastat, 16,4% olid 60-aastased ja vanemad. Mehi oli 41,8%, naisi 58,2%. 39,6% patsientidest olid koolieelsed lapsed, 13,9% olid kooliõpilased, 22,6% - mittetöötavad isikud.
Haigusjuhte avastati aastaringselt. Maksimaalne haigusjuhtude arv registreeriti jaanuaris (42) ja novembris (37).
Enterobiaas (B80)
Registreeriti 873 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 65,1 (2008. a vastavalt 806 ja 60,1). Juhte registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Läänemaa, suurem haigestumus oli Põlvamaal (256,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (218,3) ja Tartumaal (165,5).
Joonis 102.
Enterobiaasi juhtude arv maakonniti (100 000 elaniku kohta), 2009
Haigestunutest 33,3% olid 5–9-aastased ja 30,4% olid 1–4-aastased lapsed. Mehi oli 38,7% ja naisi 61,3%. 36,1% moodustasid lasteaia lapsed, 27,5% olid kooliõpilased ja 16,6% - kodused koolieelikud.
Juhte avastati aastaringselt, enim septembris-novembris.
Reisimisega seotud nakkushaigused
Tabel 19.
Reisimisega seotud nakkushaigused, 2009
Nakkushaigus
Haigete üldarv aastas
nendest imporditud haigusjuhud
Nakatumise riigid
A-viirushepatiit
19
17
Egiptus 7,
Egiptus-Jordaania-Süüria reis 1,
India 4,
Läti 2,
Tai 2,
Türkmenistan 1
B-viirushepatiit
29
2
Malaisia 1,
Venemaa 1
C-viirushepatiit
67
3
India 1,
Tai 1,
Venemaa 1
Malaaria
4
4
Guaianol (Lõuna-Ameerika) 1,
Mali-Senegal (Aafrika) 1,
Sierra-Leone (Aafrika) 1,
Togo (Aafrika) 1
Salmonelloos
261
25
Egiptus 4,
India 1,
Leedu 2,
Läti 4,
Soome 2,
Türgi 9,
Valgevenemaa 1,
Venemaa 2
Shigelloos
52
26
Egiptus 15,
Iisrael 1,
India 5,
Kuuba 1,
Maroko 2,
Poola 1,
Tai 1
Kampülobakterenteriit
170
11
Aserbaidžaan 1,
Bulgaaria 2,
India 2,
Itaalia 1,
Soome 1,
Türgi 3,
Venemaa 1
Kõhutüüfus
3
2
India 2
Puukborrelioos
1787
18
Norra 1,
Rootsi 3,
Saksamaa 1,
Sloveenia 1,
Soome 8,
Taani 1,
Türgi 1,
Venemaa 2
Puukentsefaliit
179
1
Rootsi
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik
17
1
Soome
Nakkuslik mononukleoos
244
3
Belgia 1,
Saksamaa 1,
Soome 1
Läkaköha
628
4
Saksamaa 1,
Suurbritannia 1,
Venemaa 2
Mumps
11
1
Iisrael
Tuulerõuged
8556
1
India
Viirusmeningiidid ja -entsefaliidid
25
1
Kenya
Loomahammustus
2332
2
Tai 1,
Venemaa 1
Norwalk-viirusnakkus
643
47
Egiptus 1,
Rootsi 1,
Soome 44,
Taani 1
Rotaviirusenteriit
1583
13
Bulgaaria 3,
Egiptus 1,
Holland 1,
Läti 1,
Portugal 1,
Rootsi 2,
Soome 2,
Taani 1,
Türgi 1
Gripp
9933
6
A-gripp: Holland 1, USA 1
B-gripp: Hispaania 1, Suurbritannia 1
Subtüpeerimata gripp: Soome 1, Türgi 1
Gripp A(H1N1)
838
95
Ameerika Ühendriigid 14,
Araabia Ühendriigid 1,
Austria 3,
Belgia 1,
Boliivia 1,
Brasiilia 1,
Bulgaaria 1,
Egiptus 2,
Filipiinid 1,
Hiina 1,
Hispaania 9,
Holland 1,
Horvaatia 1,
Iirimaa 1,
Iisrael 2,
Itaalia 1,
Korea Vabariik 3,
Kreeka 3,
Maldiivid 1,
Mehhiko 2,
Portugal 1,
Prantsusmaa 2,
Rootsi 2,
Saksamaa 1,
Serbia 1
Soome 4,
Suurbritannia 9,
Šveits 1,
Tai 1,
Türgi 3,
Ukrainas 10,
Venemaa 7,
välisriik teadmata 3
Äge lõtv halvatus (GBS)
1
1
Ukraina
Sügelised
1200
1
Itaalia
Täpsustamata soolenakkused
921
14
Bulgaaria 1,
Egiptus 2,
India 1,
Läti 2,
Soome 2,
Taani 1,
Türgi 4,
Venemaa 1
Muud täpsustatud soolenakkused
290
1
Egiptus
KOKKU
300
Joonis 103.
Reisimisega seotud nakkushaigused. Haigusjuhtude arv, 2004-2009
Joonis 104.
Reisimisega seotud nakkushaigused. Nakatumiskohtade (riikide) arv, 2005-2009
Nakkushaiguste surmajuhud
Tabel 20.
Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2003-2009
Nakkushaigus
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
KOKKU
Pneumokokknakkus
2
5
3
4
14
Meningokokknakkus
4
1
1
1
2
1
10
Listerioos
2
2
Leegionärihaigus
1
2
1
4
Haemophilus influenzae nakkus
1
2
2
5
Leptospiroos
1
1
Läkaköha
1
1
Neerusündroomiga
1
1
Salmonelloos
1
1
2
Šigelloos
1
1
Malaaria
1
1
Äge B-viirushepatiit
1
1
Gripp
Andmed puuduvad
Andmed puuduvad
Andmed puuduvad
Andmed puuduvad
Andmed puuduvad
Andmed puuduvad
13
13
KOKKU
1
6
3
9
10
8
19
56
Nakkushaigete hospitaliseerimine
Tabel 21.
Haigete hospitaliseerimine, 2009 (kokku 3344 juhtu)
%
Kõhutüüfus
100,0
Escherichia coli soolenakkus
100,0
Leptospiroos
100,0
Listerioos
100,0
Meningokokknakkus
100,0
Pneumokokknakkus
100,0
Haemophilus influenza nakkus
100,0
Leegionärihaigus
100,0
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid
100,0
Malaaria
100,0
Trihhinelloos
100,0
Lülijalgse levitatavad viirus- ja hemorraagilised viiruspalavikud
94,1
Puukentsefaliit
82,7
Äge B-viirushepatiit
79,3
Rotaviirusenteriit
75,2
Norwalk-viirusnakkus
70,5
Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused
66,6
Yersinia enterocolitica enteriit
64,8
Salmonelloosid
53,6
A-viirushepatiit
52,6
Nakkuslik mononukleoos
50,8
Toksoplasmoos
50,0
Shigelloos
46,2
Kampülobakterenteriit
45,9
Soole muud täpsustatud bakter- või viirusnakkused
34,3
Krooniline C-viirushepatiit
21,9
Äge C-viirushepatiit
19,4
Lambliaas (giardiaas)
18,4
Krooniline B-viirushepatiit
12,1
Lyme'i tõbi (puukborrelioos)
8,6
Läkaköha
3,5
Punetised
0,0
Mumps
0,0
2009. aastal ei registreeritud koolerat, paratüüfusi, botulismi, krüptosporidioosi, brutselloosi, leeprat, difteeriat, teetanust, leetreid, tulareemiat, ehhinokokoosi ega kaasasündinud süüfilist.