Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis
2007. aastal
© Tervisekaitseinspektsioon
Sisukord
Soolenakkushaigused 3
Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4) 4
Salmonelloosid (A02) 5
Shigelloos (A03) 8
Kampülobakterenteriit (A04.5) 10
E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4) 11
Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6) 12
Rotaviirusenteriit (A08.0) 13
Norwalk-viirusnakkus (A08.1) 14
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2–A08.3) 16
Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9) 16
Lambliaas ehk giardiaas (A07.1) 17
Piisknakkushaigused 18
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11) 18
Läkaköha (A37.0) 21
Difteeria (A36) 24
Leetrid (B05) 24
Punetised (B06; P35.0) 24
Mumps (B26) 25
Meningokokknakkus (A39) 26
Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2) 27
Sarlakid (A38) 29
Tuulerõuged (B01) 29
Leegionärihaigus (A48.1) 29
Tuberkuloos (A15-A19) 30
Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13) 31
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87) 31
Viirushepatiidid ja HIV 32
A-viirushepatiit (B15) 32
Äge B-viirushepatiit (B16) 32
Äge C-viirushepatiit (B17.1) 35
Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1) 37
Krooniline C-viirushepatiit (B18.2) 37
HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24) 39
Zoonoosid 41
Leptospiroos (A27) 41
Toksoplasmoos (B58; P37.1) 41
Listerioos (A32) 41
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5) 42
Tulareemia (A21) 43
Loomahammustused (T14.1) 43
Puukidega levivad nakkushaigused 43
Puukentsefaliit (A84) 43
Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2) 45
Sugulisel teel levivad nakkushaigused 47
Süüfilis (A50-A53) 47
Gonokokknakkus (A54) 48
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56) 48
Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60) 48
Muud nakkushaigused 49
Poliomüeliit (A80) 49
Malaaria (B50-B54) 49
Nakkuslik mononukleoos (B27) 49
Sügelised (B86) 49
Helmintiaasid 50
Difüllobotriaas (B70.0) 50
Trihhinelloos (B75) 51
Ehhinokokoos (B67) 51
Askaridiaas (B77) 51
Enterobiaas (B80) 51
Reisimisega seotud nakkushaigused 52
Riikliku immuniseerimiskava täitmine 2007. aastal 55
Nakkushaiguste surmajuhud 2007. aastal 55
Nakkushaigete hospitaliseerimine 2007. aastal 56
Soolenakkushaigused
Joonis 1.
Haigestumine soolenakkustesse kuude lõikes, 2007
Soolenakkustesse haigestumises on välja kujunenud sesoonsus, haigestumise tõus oli talve-kevade perioodil jaanuarist aprillini. Tõus on põhjustatud Norwalk-viirusnakkusest (jaanuar-veebruar) ja rotaviirusnakkusest (märts-aprill).
40,1% registreeritud soolenakkuste üldarvust moodustavad viiruslikud soolenakkused, 40,2% - soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused ja 19,6% - bakteriaalsed soolenakkused.
Joonis 2.
Soolenakkuste etioloogiline struktuur, 2003-2007
Võrreldes 2006. aastaga suurenes haigestumine Norwalk-viirusnakkusesse (2,9 korda), šigelloosi (2,2 korda), jersinioosi (81% võrra), soole muudesse täpsustatud bakter- ja viirusnakkustesse (27% võrra) ning soole täpsustamata soolenakkustesse (83% võrra). Haigestumine E. coli soolenakkusesse vähenes 29% võrra, kampülobakterenteriiti vähenes 8% võrra ning rotaviirusenteriiti vähenes 25% võrra.
Suurem soolenakkustesse haigestumus (arvestades kõik registreeritud soolenakkused) oli Viljandimaal (514,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (v.a. Narva, 435,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (414,8), Tartumaal (369,2), Tallinnas (317,5) ja Harjumaal (310,1).
Joonis 3.
Soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2007
Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)
Registreeriti üks kõhutüüfuse ja üks paratüüfuse A haigusjuht:
- 27-aastane töötav naine Harjumaalt, hospitaliseeritud, diagnoos on laboratoorselt kinnitatud (Salmonella typhi). Nakatumine toimus arvatavasti Indias.
- 41-aastane töötav mees Tallinnast, hospitaliseeritud, diagnoos kinnitatud bakterioloogiliselt (Salmonella paratyphi A). Nakatumine toimus arvatavasti Indias turismireisi ajal.
2007. a uusi pisikukandjaid ei avastatud, aasta lõpuks oli Eestis kroonilisi kõhutüüfuse pisikukandjaid arvel 26 ja kroonilisi paratüüfus B pisikukandjaid oli teada 3.
31% pisikukandjatest elab Tartumaal, 13,8% Tallinnas, a’ 10,3% Harjumaal, Pärnumaal ja Raplamaal, a’ 6,9% Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal ning a’ 3,4% Jõgevamaal, Järvamaal ja Narvas.
Viimase 12 aastaga on Eestis krooniliste pisikukandjate arv vähenenud 2,6 korda.
Tabel 1.
Kõhutüüfuse ja paratüüfuse krooniliste pisikukandjate arv, 1996–2007
Aasta
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Kõhutüüfus
61
57
53
49
43
37
36
35
31
27
26
26
Paratüüfus B
14
14
12
11
9
8
8
7
6
6
5
3
Salmonelloosid (A02)
Registreeriti 428 salmonelloosi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 31,9. Võrreldes eelneva aastaga vähenes registreeritud juhtude arv 5,5% võrra (2006. a oli 453 haiget ehk 33,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 4.
Salmonelloosi haigestumus, 1994-2007
Diagnoos oli bakterioloogiliselt kinnitatud 98,4% juhtudest, seroloogiliselt kinnitatud 4 juhul. Kolmel juhul oli diagnoos põhjendatud epidemioloogilise seosega bakterioloogiliselt kinnitatud haigusjuhtudega.
Nakkust registreeriti kõikides maakondades. Kõrgem haigestumus oli Lääne-Virumaal (50,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (48,8) ja Harjumaal (44,0).
Joonis 5.
Salmonelloosi haigestumus maakonniti, 2007
40% haigetest olid lapsed vanuses 1–9 aastat, võrdselt oli haigeid mees- ja naissoost. 38,1% haigestunutest olid koolieelsed lapsed, 28,5% - töötavad inimesed.
Sagedamini olid salmonellooside põhjustajateks S Enteritidis (82,2% juhtudest) ja S Typhimurium (7,5%). Registreeriti ka üksikud harvaesinevad serotüübid: S Infantis (10 juhtu), S Stanley (3), S Virchow (3), S Aba (1), S Agona (1), S Alagbon (1), S Braenderup (1), S Dublin (1), S Hadar (1), S Kentucky (1), S Orion (1), S Rissen (1), S Sanjuan (1), S Tshiongwe (1).
Tabel 2.
Eestis registreeritud salmonella serotüübid, 2000-2007
Salmonellade serotüübid
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Kokku
2000-2007
S Enteritidis
476
233
279
150
89
247
370
352
2196
S Typhimurium
31
26
33
8
18
33
51
32
232
S Infantis
5
3
2
10
20
S Virchow
1
1
4
3
9
S Agona
1
1
3
1
1
7
S Tshiongwe
3
1
2
1
7
S Brandenburg
1
1
1
1
4
S Hadar
1
2
1
4
S Lagos
4
4
S Braenderup
1
1
1
3
S Derby
1
1
1
3
S Montevideo
1
2
3
S Papuana
1
2
3
S Stanley
3
3
S Arizona
2
2
S Concord
2
2
S Kentucky
1
1
2
S Saintpaul
2
2
S Aba
1
1
S Alagbon
1
1
S Amsterdam
1
1
S Blockley
1
1
S Canada
1
1
S Chester
1
1
S Claibornei
1
1
S Denver
1
1
S Dublin
1
1
S Eastbourne
1
1
S Essen
1
1
S Give
1
1
S Heidelberg
1
1
S Hidalgo
1
1
S Isangi
1
1
S Java
1
1
S Kaapstad
1
1
S Kingston
1
1
S Lindenburg
1
1
S Lomita
1
1
S Manchester
1
1
S Manhattan
1
1
S Mbandaka
1
1
S Norton
1
1
S Orion
1
1
S Rissen
1
1
S Sandiego
1
1
S Sanjuan
1
1
S Schwarzengrund
1
1
S Wippra
1
1
Tabel 3.
Salmonellade antimikroobse tundlikkuse uurimise tulemused, 2007
Preparaat
Uuritud tüvede %
Tundlik (%)
Resistentne (%)
Ampitsilliin
95,6
81,4
11,7
Klooramfenikool
49,8
94,4
3,8
Streptomütsiin
32,7
84,3
11,4
Sulfoonamiid
73,1
77,0
7,3
Tetratsükliin
35,7
83,0
17,0
Trimetoprim
64,5
97,8
1,4
Tsiprofloksatsiin
87,6
93,3
1,6
Gentamütsiin
56,5
88,0
2,1
Kanamütsiin
31,8
92,6
1,5
Nalidiksiinhape
49,1
92,4
7,1
Tsefotaksiim
67,8
98,3
1,0
2007. a uuriti 31,8% salmonellade tundlikkust 10–11 preparaadi suhtes (2006. a – 28,3%). Avastati 12 multiresistentset salmonellat.
80,0% salmonelloosi üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 11,7% haigetest registreeriti kolletes 2–5 juhuga, 8,4% haigetest oli seotud rühmaviisiliste haigestumistega.
Registreeriti 3 salmonelloosi rühmaviisilist haigestumist:
1. Ajavahemikul 19.02.-07.03.2007. a esines salmonelloosi rühmaviisiline haigestumine Lääne-Virumaal Tudu alevikus (18 inimest). Haigestunutest 17 osalesid sünnipäevapeol, mis toimus 17.02.2007. a Tudu metskonna saalis. Laboratoorselt diagnoos kinnitati 15 juhul (haigustekitaja Salmonella Enteritidis), kolmel juhul diagnoos pandi kliinilise pildi ja epidemioloogilise seose alusel. Ühel toiduvalmistajal avastatud salmonelloos aktiivselt (eitas haigussümptomeid). Nakkusallikas – tõestamata. Levikutee – toidukaudne. Levikufaktor – saastatud toit. Võib oletada, et toiduvalmistamise tehnoloogias esines rikkumisi ja ei täidetud isikliku hügieeni reegleid. Sekundaarne toidu saastumine võis toimuda valmistamise ajal ja ka pärast valmistamist.
2. Ajavahemikul 22.07.-27.07.2007. a esines salmonelloosi rühmaviisiline haigestumine Valgamaal. Kokku haigestus 18 inimest, nendest 10-le pandi salmonelloosi diagnoos, ühele S Enteritidis`e pisikukandlus. Etioloogiliseks faktoriks oli S Enteritidis. Nakatumine toimus Silva Pubis 21.07.2007. a korraldatud sünnipäevapeol. Arvatavaks ülekandefaktoriks oli kodus valmistatud ja sünnipäevapeole kaasa toodud Napoleoni tort.
3. Ajavahemikul 28.07-31.07.2007 esines salmonelloosi rühmaviisiline haigestumine Valgamaal. Kokku haigestus 30 inimest, nendest 8-le pandi salmonelloosi diagnoos. Etioloogiliseks faktoriks oli S Enteritidis. Nakatumine toimus Hummuli vallas 27.07.-28.07.2007. a korraldatud perekondlikul koosviibimisel. Arvatavaks ülekandefaktoriks oli erategija valmistatud Napoleoni tort.
Joonis 6.
Haigestumine salmonelloosi kuude lõikes, 2006
Maksimaalne haigete arv oli suvel-sügisel – 67,5% haigetest haigestus juulist novembrini. Hospitaliseeriti 55,8% haigetest.
Välismaal toimus oletatavalt nakatumine 23 juhul (5,4% juhtude üldarvust): Tais 6, Indias 2, Lätis 2, Venemaal 2, Armeenias, Egiptuses, Kreekas, Leedus, Saksamaal, Turksi ja Caicose saartel, Türgis, Ukrainas, Ungaris, USA saartel ning Zimbabwes – a’ 1.
Ajavahemikul 01.01.-30.06.2007. a uuriti riikliku järelevalve korras mikrobioloogiliselt 445 toiduproovi, salmonellasid isoleeriti kolmes proovis: S Enteritidis – 2, S B-grupp – 1.
Šigelloos (A03)
Haigestus 114 inimest, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,5. Võrreldes 2006. aastaga suurenes juhtude arv 2,2 korda (2006. a oli 53 juhtu ehk 3,9 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 7.
Šigelloosi haigestumus, 1994-2007
Joonis 8.
Šigelloosi haigestumus maakonniti, 2007
Kõrgem haigestumus oli Pärnumaal (22,5 juhtu 100 000 el. kohta), Raplamaal (16,3) ja Läänemaal (14,4). 31,6% juhtude puhul oli tegemist Sh. flexneri, 64,0% Sh. sonnei, 2,6% Sh. boydii (3 haigusjuhtu) ja 1,8% Sh. dysenteriae (2 haigusjuhtu) põhjustatud šigelloosiga.
66,7% haigetest olid täiskasvanud alates 20. eluaastast, 48,2% haigetest oli naissoost, 43,0% moodustasid töötavad isikud.
Joonis 9.
Šigellooside etioloogiline struktuur, 1999–2007
Maksimaalne haigete arv registreeriti suvel, 38% haigetest haigestus juulis-augustis. 57,9% šigelloosijuhtude üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 16,7% haigetest registreeriti kolletes 2–4 juhuga, oli kaks rühmaviisilist haigestumisest. Hospitaliseeriti 58,8% haigetest.
Registreeriti 2 šigelloosi rühmaviisilist haigestumist:
1. Ajavahemikul 03.-15.07.2007. a esines rühmaviisiline haigestumine Raplamaal, Kuusiku Lennuväljal (12 inimest). Haigestusid Eesti Langevarjuklubi kokkutuleku osalejad. Laboratoorselt diagnoos kinnitus kaheksal juhul, tekitaja Shigella sonnei, neljal juhul pandud diagnoos soole täpsustamata bakternakkus. Nakkusallikas – teadmata. Levikutee – olmeline, saastunud käte, esemete ja pindade kaudu.
2. Ajavahemikul 17.-24.07.2007. a tekkis šigelloosi kodune kolle Pärnumaal (7 inimest). Kuuel haigel kinnitati diagnoos laboratoorselt, tekitaja Shigella sonnei, ühel epidemioloogilise seose alusel. Nakkusallikas – ühe haigestunu poeg, kes osales 04.-15.07.2007. a Eesti Langevarjuklubi kokkutulekul Raplamaal ja haigestus seal viibides. Levikutee – olmeline, saastunud käte, esemete ja pindade kaudu.
Joonis 10.
Reisimisega seotud šigelloosi haigusjuhtude osakaal, 2004-2007
Välismaal toimus šigelloosi nakatumine oletatavalt 39 juhul (34,2% juhtudest): Egiptuses 21, Indias 7, Gruusias 3, Türgis 2, Keenias, Kuubas, Tuneesias, Venemaal, Venezuelas ja reisil Pakistn-Hiina a’ 1.
Kampülobakterenteriit (A04.5)
Haigusjuhte registreeriti 114, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,5. (2006. a diagnoositi 124 haigusjuhtu ehk 9,2 juhtu 100 000 elaniku kohta)
Joonis 11.
Kampülobakterenteriiti haigestumus, 1999-2007
Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (18,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Raplamaal (16,3) ja Tallinnas (13,1).
Joonis 12.
Kampülobakterenteriiti haigestumus maakonniti, 2007
41,2% haigetest olid lapsed vanuses 0–4 aastat, mehi ja naisi haigestus võrdselt. 50,0% haigestunutest olid koolieelikud, a’ 20,2% kooliõpilased ja töötavad inimesed.
84,2% juhtude puhul oli tegemist C. jejuni (96 juhtu) poolt põhjustatud kampülobakterenteriidiga. 12,3% tekitajatest jäi tüpeerimata.
Maksimaalne haigete arv oli suvel, juunist septembrini haigestus 53,5% registreeritud haigetest. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 57,9% haigetest.
Välismaal nakatuti oletatavalt 15 juhul (13,2% juhtude üldarvust): Indias 5, Venemaal 5, Egiptuses 2, Peruus 2, reisil Tšehhi-Poola-Leedu-Läti 1.
E. coli soolenakkus (A04.0-A04.4)
Registreeriti 17 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3. Võrreldes 2006. aastaga vähenes haigestumine 29,2% võrra (2006. a oli 24 juhtu ehk 1,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkust registreeriti ainult Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal – 12,6 juhtu 100 000 elaniku kohta.
53,0% haigetest olid lapsed vanuses kuni 4 aastat ning 17,6% olid üle 60-aastased. 58,8% haigetest olid meessoost, 53,0% koolieelikud ja 23,5% mittetöötavad inimesed.
Avastati 14 E. coli serovarianti, neist EHEC (enterohemorraagiline) esines kolmel juhul.
Joonis 13.
E. coli soolenakkusesse haigestumus maakonniti, 2007
Rühmaviisilistest haigestumistest ei teatatud. Hospitaliseeriti 52,9% haigetest.
Välismaal nakatuti oletatavalt kahel juhul (11,8% juhtude üldarvust): Venemaal 1, Soomes 1.
Maksimaalne haigete arv oli sügisel, augustist oktoobrini haigestus 47,0% registreeritud haigetest.
Yersinia enterocolitica enteriit (A04.6)
Registreeriti 76 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,7. Võrreldes 2006. aastaga suurenes haigestumine 81,0% võrra (2006. a oli 42 haiget ehk 3,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 14.
Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus, 1994-2007
Nakkust registreeriti 9 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal (13,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (10,7) ning Raplamaal (8,1).
Joonis 15.
Yersinia enterocolitica enteriiti haigestumus maakonniti, 2007
39,4% haigetest olid lapsed vanused 0–4 aastat, 51,3% haigetest oli naissoost, 42,1% koolieelikud. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Välismaal nakatuti oletatavalt 14 juhul (18,4% juhtude üldarvust): Egiptuses 7, Ukrainas 2, Iirimaal, Indias, Lätis, Malis ja USA-s – a’ 1.
Hospitaliseeriti 40,8% haigetest. Maksimaalne haigete arv (42,1%) oli juunist augustini.
Rotaviirusenteriit (A08.0)
Haigeid registreeriti 1015, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 75,6. Võrreldes 2006. aastaga vähenes haigestumine 25% võrra (2006. a oli 1353 haiget ehk 101,0 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 16.
Rotaviirusenteriiti haigestumus, 1994-2007
Joonis 17.
Rotaviirusenteriiti haigestumus maakonniti, 2007
Maksimaalne haigete arv oli kevadel, märtsist maini haigestus 53,2% registreeritud haigetest.
Haigetest 84,0% olid kuni 4-aastased lapsed, enamik haigestunutest olid kodused koolieelikud (67,2%). Mehi ja naisi haigestus võrdselt.
92,8% rotaviirusenteriidi juhtude üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 7,2% haigetest registreeriti kolletes 2–6 juhuga. Puhanguid ei esinenud. Hospitaliseeriti 89,7% haigetest.
Norwalk-viirusnakkus (A08.1)
Haigeid registreeriti 495, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 36,9. Võrreldes 2006. a suurenes haigestumine 3 korda (2006. a oli 168 haiget ehk 12,5 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 18.
Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus, 2002–2007
Nakkust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa ja Põlvamaa. Kõrgem haigestumus oli Narvas (121,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (93,1) ja Harjumaal (62,3).
Joonis 19.
Norwalk-viirusnakkusesse haigestumus maakonniti, 2007
Haigetest 58,2% olid üle 50-aastased isikud, enamik haigestunutest olid mittetöötavad isikud (52,3%). Naisi oli 54,5%.
Joonis 20.
Norwalk-viirusnakkuse haigete jaotus vanusrühmade järgi, 2006 ja 2007
Võrreldes 2006. aastaga on muutunud haigestumise vanuseline struktuur: 2006. aastal esines sporaadiline haigestumine ning enamus haigetest moodustasid lapsed 0-4a vanuses; 2007. aastal registreeriti rühmaviisilisi haigestumisi haiglates/hooldekodudes/hotellides, kus enamus haigestunutest olid vanemealised (üle 50 a) inimesed.
48,1% Norwalk-viirusnakkuste üldarvust moodustasid sporaadilised haigusjuhud, 10,7% haigetest registreeriti kolletes 2–9 juhuga.
Rühmaviisilisi haigestumisi esines 8. Haigestus kokku rühmaviisilistes haigestumistes 204 inimest ehk 41,2% haigusjuhtude üldarvust. 7 rühmaviisilist haigestumist esinesid haiglates (kokku 148 haigusjuhtu), üks rühmaviisiline haigestumine esines SPA hotellis (56 haigusjuhtu). Puhangute esinemise periood – detsember 2006–aprill 2007.
Hospitaliseeriti 79,4% haigetest.
Välismaal nakatus tõenäoliselt 57 inimest (11,5% juhtude üldarvust): Soomes 56 ja Egiptuses 1. Maksimaalne haigete arv oli jaanuarist aprillini, millal haigestus 67,7% registreeritud haigetest.
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkused (A04.8;A05.0;A05.2–A05.8; A08.5; A08.2–A08.3)
Registreeriti 195 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 14,5 (2006. a oli 153 juhtu ehk 11,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Soole täpsustatud bakter- ja viirusnakkusi registreeriti kõikides maakondades, v. a Hiiumaa. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (50,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (30,1) ja Tallinnas (18,6).
Joonis 21.
Soole muudesse täpsustatud nakkushaigustesse haigestumus maakonniti, 2007
57,4% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed. Naissoost haigeid oli 49,7% ja meessoost – 50,3%. 61,1% haigestunutest olid koolieelikud.
Etioloogiliselt tuvastati sagedamini järgmisi tekitajaid: 72,3% adenoviirus, 6,7% Clostridium difficile, 4,1% Citrobacter freundii ning a’ 3,1% astroviirus, Proteus mirabilis ja Staphylococcus aureus.
Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Hospitaliseeriti 62,6% haigetest.
Haigestumise mõõdukas tõus oli augustist novembrini.
Soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused (A04.9; A08.4; A05.9)
Soole täpsustamata nakkused moodustavad 38,2% registreeritud soolenakkuste üldarvust (2006. a – 25,9%). Haigeid registreeriti 1515, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 112,9 (2006. a oli 829 haiget ehk 61,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Haigusjuhte ei registreeritud Hiiumaal. Suurem haigestumus oli Viljandimaal (374,3 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (279,9) ja Narvas (160,8).
Joonis 22.
Täpsustamata etioloogiaga soolenakkustesse haigestumus maakonniti, 2007.
52,4% haigetest olid kuni 4-aastased lapsed, naisi oli 50,8% ja mehi 49,2%. 58,1% haigestunutest olid koolieelikud, 16,9% töötavad inimesed.
92,8% soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkuste üldarvust moodustavad sporaadilised haigusjuhud, 5,0% haigetest registreeriti kolletes 2-4 juhuga. Registreeriti kaks rühmaviisilist haigestumist - üks 16 ja üks 18 haigusjuhuga. Hospitaliseeriti 61,1% haigetest.
Välismaal nakatus tõenäoliselt 24 inimest (1,6% juhtude üldarvust): Egiptuses 10, Türgis 4, Indias 2 ning Hispaanias, Itaalias, Islandis, Kanadas, Nepalis, Tais, Tansaanias ja Ukrainas a’ 1. Maksimaalne haigete arv oli talvel-kevadel, jaanuaris-märtsis haigestus 48,8% registreeritud haigetest.
Lambliaas ehk giardiaas (A07.1)
Registreeriti 418 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 30,8 (2006. a oli 469 juhtu ehk 34,9 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud.
Joonis 23.
Lambliaasi haigestumus, 1994-2007
Nakkust registreeriti kõikides maakondades, v. a Jõgevamaa, Pärnumaa, Tartumaa ja Valgamaa. Suurem haigestumus oli Harjumaal (67,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (58,3) ja Saaremaal (48,5).
Joonis 24.
Lambliaasi haigestumus maakonniti, 2007.
Haigetest 87,3% olid lapsed vanuses 1–14. Mehi oli 49,0%, naisi 51,0%. 61,4% haigestunutest moodustasid koolieelikud (nii organiseeritud kui ka kodused), 30,9% - koolilapsed.
Esines kaks mõõdukalt välja kujunenud haigestumise tõusu – veebruarist aprillini ja septembrist novembrini. Hospitaliseeriti 15,8% haigestunutest.
Piisknakkushaigused
Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused (J06) ja gripp (J10-J11)
2007. aastal registreeriti 248 855 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 18 543,6 (2006. aastal oli 247 192 juhtu ehk 18 398,5 100 000 el. kohta). Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused moodustavad 90,3% Eestis registreeritud nakkushaigustest.
Haigetest oli mehi 46,6% ja naisi 53,4%. 36,8% moodustasid lapsed vanuses kuni 14a, 26,9% vanuses 20–39a. Kõige suurem haigestumus oli Ida-Virumaal, v. a Narva (25 550,4 100 000 el. kohta), Harjumaal (21 912,6) ja Viljandimaal (20 290,8).
Maksimaalne haigete arv (14 733 juhtu) registreeriti 9. nädalal (2006. aastal – 10 608 juhtu 11. nädalal)
2007. aastal registreeriti 2 832 gripi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 el. kohta oli 211,0 (2006. aastal oli 693 juhtu ehk 51,6 100 000 el. kohta). Haigetest oli mehi 47,7% ja naisi 52,3%. 30,3% haigete üldarvust moodustasid inimesed vanuses 20–39a, 25,0% haigeid oli vanuses 40–59a ja 6,2% üle 60-aastaseid. Kuni 14-aastaseid lapsi oli 28,9%. Kõige suurem haigestumus oli Lääne-Virumaal (985,7 100 000 el. kohta), Järvamaal (776,3) ja Valgamaal (637,6).
Maksimaalne haigete arv registreeriti 10. nädalal – 701 gripijuhtu (2006. aastal – 11. nädalal 79 haigusjuhtu)
Tabel 4.
Gripi vastu vaktsineerimine, 1999–2007
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Vaktsineeritute arv
25 653
33 057
25 601
20 685
26 854
24 066
29 277
23 648
23 983
sh lapsi kuni 14a
2737
2949
1845
1532
2600
2100
2479
1923
1441
Vaktsineeritud elanikkonnast %
1,8
2,4
1,9
1,5
2,0
1,8
2,2
1,8
1,8
Ägedad hingamisteede haigused ja gripp 2006/2007 hooajal
2006/2007 hooajal registreeriti Eestis 162 234 ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete viirusnakkuste haigusjuhtu ning 2213 gripi haigusjuhtu. Ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse (k.a. grippi) haigestumus moodustab 47,6 protsenti registreeritud nakkushaigustest, neist laste osakaal moodustab üle 30%.
Ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse keskmine haigestumus Eestis 100 000 elaniku kohta suurenes võrreldes 2005/2006 . a hooajaga 21%, riigi keskmine gripi haigestumus suurenes 576% ehk 6 kordselt .
Grippi haigestumise suurenemise põhjusteks on suurema virulentsuse ja leviku potentsiaaliga A gripiviiruse H3 tüvi tsirkuleerimine eelmisel hooajal domineeritud B gripiviiruse asemel ning registreerimissüsteemi muutmine. Täiendavalt ametlikule registreerimisele RHK -10 diagnoosi J10 ja J11 järgi käivitas Tervisekaitseinspektsioon (TKI) oktoobris 2005 gripi sentinel-seire. Gripi sentinel-seire on gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärane valikuline uuring, mis põhineb üheaegselt viroloogiliste ja kliiniliste andmete kogumisele teatud skeemi järgi ning registreerimine toimub kliiniliste tunnuste järgi.
Hooajal 2006/2007 oli sentinel-seirega hõlmatud 11 maakonda, lisaks Tallinn ja Narva. Seires osalesid 66 perearsti, kes esitasid iganädalaselt andmeid gripilaadsetesse haigustesse haigestumise kohta oma nimistu piires ning võtsid üheaegselt proove laboratoorseks uuringuks gripi haiguspildiga patsientidelt. Elanikkonna hõlmatus sentinel- seirega oli 10,2%. Sentinel-seire andmed loetakse usaldusväärseks, kui seirega kaetud elanikkonna protsent on suurem kui 2,5%.
2006/2007 gripi hooaja iseärasused olid järgmised:
1. Riigi keskmine gripi haigestumus suurenes 576% ehk 6 korda võrreldes 2005/2006. a gripihooajaga .(Joonis 25)
2. Muutus ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste etioloogialine struktuur. Võrreldes eelmiste hooaegadega on A-gripiviiruste osakaal kasvanud 6-korda. (Joonis 26).
2006/2007 hooajal laboratoorselt diagnoositud gripijuhtude arv suurenes 4 korda võrreldes eelmise hooajaga (2006/2007. a - 240 neist 232 A-gripi juhud, 8 B-gripi juhud; 2005/2006 – 60 neist 31 A- gripi juhud ja 29 B-gripp). 2006/2007gripihooajal domineeris gripiviiruse tüüp A alatüüp H3N2. A- gripiviiruse tüvi oli sarnane 2006-2007 hooaja vaktsiinitüvega A/Wisconsin/67/2005 (H3N2).
Joonis 25.
Gripitaolistesse ägedatesse respiratoorsetesse viirusnakkustesse haigestumus
(EISS* andmetel)
Joonis 26.
Ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste etioloogiline struktuur hooaegadel 2004/2005, 2005/2006 ja 2006/2007
3. Gripitaolistesse ägedatesse respiratoorsetesse viirusnakkustesse
haigestumus vanuserühmade järgi oli järgmine: kõige rohkem haigestuvad kuni 14 aastased lapsed, kuid haigestumus oli kõrge tööealise elanikkonna hulgas vanuses 15-64 aastat. (Joonis 27)
Joonis 27.
Gripitaolistesse ägedatesse respiratoorsetesse viirusnakkustesse haigestumus
vanuserühmade järgi
4. Tervishoiuteenuse osutajate andmetel registreeriti grippi mitmel pool Eestis v.a. Hiiumaal ja Saaremaal, kuid ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kasvutendentsi on täheldatud ka nendes maakondades, samas ei osale need maakonnad sentinel-seires. (Joonis 28).
Joonis 28.
Grippi haigestumine maakonniti
Läkaköha (A37.0)
Registreeriti 409 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 30,5 (2006. a oli 153 juhtu ehk 11,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 29.
Läkaköhasse haigestumus, 1995-2007
Nakkust registreeriti kõikides maakondades, v. a Hiiumaal. Kõrgem haigestumus oli Ida-Virumaal (107,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Võrumaal (69,5) ja Saaremaal (57,0).
Joonis 30.
Läkaköhasse haigestumus maakonniti, 2007
Haigestusid põhiliselt 10–14-aastased (24,9%) ja 5–9-aastased lapsed (22,5%). Koolilapsed moodustasid 51,1% ja organiseeritud koolieelikud 23,2% haigete üldarvust. Haigestunutest oli naisi 57,0%.
Joonis 31.
Läkaköhasse haigestunute vanus, 2005–2007
Registreeriti 5 rühmaviisilist haigestumisest Ida-Virumaal haigete üldarvuga 45. Maksimaalne haigestunute arv oli sügisel augustist novembrini (44,5% aastas registreeritud haigusjuhtudest). Hospitaliseeriti 11,2% haigetest.
Lapsi vanuses kuni 7a oli 137, nendest läkaköha vastu vaktsineerituid 116. Intervall viimase kaitsepookimise ja haigestumise vahel oli kahel haigel 2 nädalat, 21 haigel 1-6 kuud, 11 haigel 7 kuud kuni aasta, 63 haigel 2–3 aastat ja 19 haigel 4-5 aastat.
Tabel 5.
Laste immuniseerimine läkaköha vastu, 2007. a
Maakond/linn
Vakts-tud 7k.-3a.
Vakts-tud 2a.
Vakts-tud 1a.
Alal. v/n 0-3a.
Revakts. 2-3a.
Tallinn
92,8
94,6
93,2
0,04
79,3
Harjumaa
92,8
95,4
93,0
0,03
81,1
Hiiumaa
94,8
97,8
92,5
0,33
85,3
Narva
95,8
97,6
97,6
0,19
78,6
Ida-Virumaa
96,8
98,8
97,6
0,12
89,4
Jõgevamaa
95,0
97,0
95,4
0,09
90,3
Järvamaa
94,8
96,8
95,8
0,45
90,6
Läänemaa
95,3
97,0
97,4
0,76
85,2
Lääne-Virumaa
95,9
98,1
96,7
0,19
91,5
Põlvamaa
96,6
99,6
95,5
0,20
92,8
Pärnumaa
94,5
97,2
95,0
0,12
83,7
Raplamaa
96,5
98,7
97,7
0,22
94,4
Saaremaa
97,4
97,4
99,4
0,16
90,7
Tartumaa
97,0
98,2
97,3
0,14
93,2
Valgamaa
96,6
97,0
97,0
0,17
93,1
Viljandimaa
96,2
98,7
96,2
0,31
94,1
Võrumaa
96,3
98,1
97,8
0,22
91,6
Eesti keskmine 2007. a
94,6
96,6
95,2
0,13
85,3
Eesti keskmine 2006. a
94,9
97,3
94,9
0,13
84,9
Difteeria (A36)
2007. a ei registreeritud haigestumist difteeriasse. Difteeriamikroobi suhtes uuriti 614 tonsilliidihaiget. Ühel haigel Lääne-Virumaal avastati C. diphtheriae mittetoksigeense tüve kandlus.
Tabel 6.
Laste immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu, 2007. a
Maakond/linn
Laste arv
0-14 a.
Vakts-tud
2a
Vakts-tud
1a
Vakts-tud
7k.-14a.
I rev.
2-14a.
Vanus, mil saavut. 95%
I rev.
II rev.
7-14a.
Vanus, mil saavut. 95%
II rev.
Alal. v/n
0-14a.
Tallinn
57899
94,6
93,3
96,7
92,2
7
83,8
13
0,04
Harjumaa
19909
95,5
93,0
97,3
95,0
6
92,4
9
0,11
Hiiumaa
1403
97,8
93,8
98,9
97,9
3
98,8
8
0,07
Narva
8796
97,6
97,7
97,7
95,3
3
91,2
9
0,09
Ida-Virumaa
12048
98,8
97,7
99,0
97,5
3
93,4
9
0,07
Jõgevamaa
4917
98,5
96,5
99,0
98,4
3
96,9
8
0,10
Järvamaa
5091
96,8
96,1
98,4
97,9
3
96,2
9
0,16
Läänemaa
4049
97,0
97,4
99,1
98,5
4
98,0
8
0,17
Lääne-Virumaa
10253
98,4
96,8
98,6
98,0
3
93,8
9
0,14
Põlvamaa
4217
99,6
95,5
98,9
98,3
3
94,8
9
0,05
Pärnumaa
13173
97,5
95,0
98,3
96,9
3
95,8
8
0,13
Raplamaa
5414
98,7
97,7
99,1
99,0
3
98,9
8
0,07
Saaremaa
4812
97,4
99,4
99,2
98,2
3
92,7
8
0,17
Tartumaa
24040
98,2
97,3
98,9
98,2
3
94,7
8
0,08
Valgamaa
4921
97,0
97,0
98,7
97,1
3
96,5
8
0,18
Viljandimaa
7829
98,7
96,2
98,9
98,3
3
94,8
8
0,06
Võrumaa
5488
98,1
97,8
99,0
98,6
3
97,3
8
0,18
Eesti keskmine 2007. a
194259
96,6
95,2
98,0
95,9
4 aastat
91,8
10 aastat
0,09
Eesti keskmine 2006. a
196748
97,4
95,2
98,3
96,3
4 aastat
92,2
10 aastat
0,09
Leetrid (B05)
Registreeriti üks leetrijuht Harjumaal, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2006. a oli 27 juhtu ehk 2,0 100 000 elaniku kohta). Diagnoos on laboratoorselt kinnitatud. Veebruarikuus haigestus 2-aastane kodune vaktsineeritud tüdruk. Nakkusallikas ning nakatumise asjaolud ei selgunud.
Punetised (B06; P35.0)
Registreeriti 10 punetiste juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2006. a oli 5 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kaasasündinud punetisi ei registreeritud.
Haigusjuhte registreeriti Tallinnas (6 juhtu), Järvamaal (1), Raplamaal (1), Tartumaal (1) ja Valgamaal (1). 50% haigetest moodustasid 0–4-aastased lapsed, 40% - 5-9-aastased lapsed. Haigetest oli mehi 3 (30,0%) ja naisi 7 (70,0%). Koolieelikuid oli 60,0%.
Laboratoorselt kinnitati 7 haigusjuhtu, 3 diagnoosi püstitati kliinilise pildi alusel.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised.
Haigestunutest oli vaktsineeritud 7 (70,0%) ja vaktsineerimata 3 (30,0%).
Mumps (B26)
Registreeriti 18 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,3 (2006. a oli 17 haiget ehk 1,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid püstitati kliinilise pildi alusel.
Joonis 32.
Mumpsi haigestumus maakonniti, 2007
Haigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas. Kõrgem haigestumus oli Harjumaal ja Põlvamaal (3,2 juhtu 100 000 elaniku kohta) ning Raplamaal (2,7).
44,4% haigetest olid lapsed vanuses 5–9a, mehed ja naised haigestusid võrdselt. Koolilapsed moodustasid 61,1% haigete üldarvust.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kõik haiged olid kodusel ravil. Haigestumise tõus oli kevadel, 38,9% haigetest haigestus märtsis-mais. Haigestunutest oli vaktsineerimata 22,2%, vaktsineeritud 77,8%.
Joonis 33.
Leetritesse, mumpsi ja punetistesse haigestumus, 2002-2007
Tabel 7.
Laste immuniseerimine leetrite, punetiste ja mumpsi vastu, 2007.a
Maakond/linn
MMR
Leetrid (%)
Punetised (%)
Mumps (%)
Vakts-tud
2a.
Vakts-tud
1a.
Vanus, mil saavut. 95% vakts.
Vakts-tud
1-14a.
Revakts.
13-14a.
Alal. v/n
Vakts-tud
1-14a.
Revakts.
13-14a.
Vakts-tud
1-14a.
Revakts
13-14a.
Tallinn
93,5
85,6
3
96,1
93,1
0,11
96,0
91,1
96,1
92,4
Harjumaa
93,6
84,0
3
96,8
93,7
0,18
96,8
93,2
96,8
93,5
Hiiumaa
96,7
92,5
2
98,8
90,0
0,52
98,8
89,7
98,8
90,0
Narva
97,6
88,5
2
98,3
81,6
0,09
98,0
79,4
98,2
77,7
Ida-Virumaa
98,6
89,5
2
98,7
83,6
0,09
98,6
76,5
98,7
83,0
Jõgevamaa
98,5
90,8
2
98,8
97,8
0,17
98,8
97,4
98,8
95,7
Järvamaa
96,2
89,8
2
98,4
97,9
0,15
98,4
96,5
98,4
97,7
Läänemaa
94,0
86,9
3
98,6
96,4
0,10
98,6
96,4
98,6
96,4
Lääne-Virumaa
97,5
89,8
2
98,5
95,8
0,23
98,3
93,0
98,3
95,1
Põlvamaa
98,1
91,8
2
98,8
96,7
0,05
98,6
95,7
98,8
96,7
Pärnumaa
95,9
85,6
2
97,9
90,7
0,17
97,9
89,6
97,9
90,7
Raplamaa
97,5
94,5
2
99,2
97,5
0,06
99,2
97,5
99,2
97,5
Saaremaa
95,8
90,6
2
98,6
88,7
0,31
98,6
88,7
98,6
88,6
Tartumaa
96,4
92,2
2
98,3
95,6
0,14
98,3
93,8
98,3
95,0
Valgamaa
98,0
92,0
2
98,8
89,0
0,30
98,8
89,0
98,8
89,0
Viljandimaa
97,9
92,1
2
98,9
98,5
0,12
98,8
96,9
98,8
98,3
Võrumaa
98,1
89,6
2
98,8
94,7
0,21
98,8
93,6
98,8
93,8
Eesti keskmine 2007. a
95,5
88,0
2 aastat
97,6
93,1
0,15
97,6
91,3
97,6
92,5
Eesti keskmine 2006. a
96,1
88,3
2 aastat
97,8
93,9
0,16
97,5
86,9
97,7
92,4
Meningokokknakkus (A39)
Registreeriti 11 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2006. a oli 11 haiget ehk 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 34.
Meningokokknakkusesse haigestumus, 1994-2007
Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Kliiniliselt avaldus haigus viiel juhul meningiidina, viiel juhul meningokokktseemiana ja ühel juhul septitseemia + meningiidina. Registreeriti üks letaalne juht.
Nakkushaigust registreeriti 5 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Raplamaal (5,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (3,2) ja Jõgevamaal (2,7).
Joonis 35.
Meningokokknakkusesse haigestumus maakonniti, 2007
Suurema osa haigestunutest moodustasid kuni 1-aastased lapsed (45,5% haigusjuhtudest) ja 1-4-aastased (36,4%). Mehi oli 63,6%, naisi 36,4%. 63,6% haigetest olid kodused, 18,2% - organiseeritud eelkooliealised lapsed.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise tõus oli talvel-kevadel, jaanuaris-aprillis haigestus 54,5% aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haiged hospitaliseeriti.
Mikrobioloogiliselt oli valdavalt tekitajaks N. meningitidis serogrupp B (9 juhul) ja N. meningitidis serogrupp C (2 juhul).
Haemophilus influenzae nakkus (A41.3; G00.0; J14; A49.2)
Registreeriti 23 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 1,7 (2006. a oli 20 juhtu ehk 1,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus 2 juhul meningoentsefaliidina, 20 juhul kopsupõletikuna ja ühel juhul täpsustamata H. Influenzae nakkusena. Esines kaks letaalset juhtu (Pärnumaal ja Võrumaal).
Joonis 36.
Haemophilus influenzae nakkusesse haigestumus maakonniti, 2007
Nakkushaigust registreeriti 4 maakonnas ning Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (19,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (4,3) ja Võrumaal (2,6).
Suurema osa haigestunutest moodustasid üle 50-aastased isikud (69,6% haigusjuhtudest) ja 0-4-aastased lapsed (13% haigestunutest). Mehi oli 56,5% ja naisi 43,5%. 69,6% haigestunutest olid mittetöötavad inimesed (pensionärid ja töövõimetud) ning a’ 13% koolieelsed lapsed ja töötavad inimesed.
Joonis 37.
Haemophilus influenzae nakkuse haigete jaotus vanuse järgi, 2005–2007
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise sesoonsus ei ole välja kujunenud. Hospitaliseeriti 95,6% haigetest.
Tabel 8.
Laste immuniseerimine Haemophilus influenzae tüüp B vastu, 2007.a
Maakond/linn
Vakts-tud 7k-14a
Vakts-tud 2a.
Vakts-tud 1a.
Alal. v/n 0-14a
Revakts. 1-14a.
Tallinn
38,1
95,3
93,4
0,02
21,8
Harjumaa
26,0
91,5
91,0
0,05
11,5
Hiiumaa
17,5
78,3
93,8
0,00
8,5
Narva
29,2
97,0
97,7
0,05
3,4
Ida-Virumaa
24,6
95,8
98,6
0,04
5,4
Jõgevamaa
19,7
97,8
96,5
0,00
5,3
Järvamaa
24,9
96,8
96,1
0,12
8,2
Läänemaa
18,6
97,0
97,4
0,17
6,3
Lääne-Virumaa
24,1
99,1
96,8
0,06
9,4
Põlvamaa
23,6
98,9
95,9
0,05
7,6
Pärnumaa
24,8
97,5
95,0
0,02
9,6
Raplamaa
25,2
98,7
97,7
0,06
7,6
Saaremaa
20,8
97,4
99,4
0,17
3,3
Tartumaa
29,0
98,0
97,3
0,05
8,9
Valgamaa
23,2
97,0
97,0
0,02
6,9
Viljandimaa
23,0
97,5
95,9
0,05
6,5
Võrumaa
22,7
98,1
97,8
0,11
5,5
Eesti keskmine 2007. a
28,9
96,1
95,1
0,05
12,9
Eesti keskmine 2006. a
19,9
81,2
88,4
0,04
5,1
Sarlakid (A38)
Registreeriti 346 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 25,8 (2006. a vastavalt 174 ja 12,9). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades v. a Jõgevamaa. Suurem haigestumus oli Tartumaal (83,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Harjumaal (39,2) ja Järvamaal (38,4).
Haigestunutest 90,4% moodustasid 1–9-aastased lapsed. Mehi oli 56,6%, naisi 43,4%. Rohkem haigusjuhte oli sügisel-talvel, novembris ja detsembris registreeriti 41,0% haigete üldarvust.
Tuulerõuged (B01)
Registreeriti 7795 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 580,8 (2006. a vastavalt 6679 ja 496,7). Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Hiiumaal (1770,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Võrumaal (1044,7) ja Saaremaal (1012,1).
Haigestunutest 52,1% moodustasid 1–4-aastased ja 31,3% - 5–9-aastased lapsed. Mehi oli 50,4%, naisi 49,6%. Rohkem haigusjuhte oli talvel-kevadel, jaanuaris-mais registreeriti 60,7% haigete üldarvust.
Leegionärihaigus (A48.1)
2007. a registreeriti 3 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2006. a oli 4 juhtu ehk 0,3 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 38.
Leegionärihaigusesse haigestumus, 1999-2007
Diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Haigusjuhud registreeriti Tartumaal, sporaadilised. Kõik haiged olid üle 50-aastased mittetöötavad isikud, nendest kaks naist ja üks mees. Kõik hospitaliseeriti. Registreeriti üks surmajuht.
2007. a uuriti seireprogrammi raames plaaniliselt 53 basseini- ja veevärgi veeproovi, nendest 51% olid positiivsed Legionella pneumophila suhtes.
Tuberkuloos (A15-A19)
Registreeriti 400 uut haigusjuhtu, haigestumus oli 29,8 juhtu 100 000 elaniku kohta (2006. a oli 330 juhtu ehk 24,5 juhtu 100 000 elaniku kohta). 373 haigel oli hingamiselundite tuberkuloos (haigestumus 100 000 elaniku kohta 27,8).
Joonis 39.
Tuberkuloosi haigestumus, 1994–2007
Kõrgeim haigestumus tuberkuloosi oli Valgamaal (66,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (61,1) ja Viljandimaal (44,3).
Ohurühmaks olid 30–59-aastased inimesed (64,4% haigete üldarvust). Mehed moodustasid 69,2% ja naised 30,8% haigestunutest. Haigusjuhte registreeriti aastaringselt.
Pneumokokknakkus (A40.3; G00.1; J13)
Registreeriti 36 invasiivset pneumokokknakkust, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,7 (2006. a oli 37 juhtu ehk 2,8 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Kliiniliselt avaldus haigus 22 juhul kopsupõletikuna (61,1% haigete üldarvust), seitsmel juhul septitseemiana (19,4%), viiel juhul meningiidina (13,9%), ja kahel juhul septitseemia+ kopsupõletikuna (5,6%). Oli kolm letaalset juhtu (13,5% registreeritud haigusjuhtudest).
Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas ja Tallinnas. Suurem haigestumus oli Ida-Virumaal (9,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (9,0) ja Tallinnas (3,0).
Haigetest 36,1% olid 60-aastased ja vanemad ning 27,8% olid 40–59-aastased. Mehi oli 69,4%, naisi 30,6%. 55,6% haigete üldarvust moodustasid mittetöötavad ja 33,3% - töötavad isikud.
52,8% haigetest registreeriti jaanuarist märtsini. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Kõik haiged hospitaliseeriti.
Muud viirusentsefaliidid ja -meningiidid (A85; A87)
Registreeriti 35 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,6 (2006. a oli 41 juhtu ehk 3,0 juhtu 100 000 elaniku kohta). 77,1% diagnoosidest kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti 8 maakonnas ning Tallinnas. Suurem haigestumus oli Tartumaal (4,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (4,5) ja Tallinnas (4,0).
Joonis 40.
Muudesse viirusentsefaliitidesse ja -meningiitidesse haigestumus maakonniti, 2007
Haigetest 22.9% olid 10-14-aastased, 22,9% – 15-19-aastased ning 22,9% - 30-39-aastased isikud; 0–9-aastased lapsed moodustasid 22,8% haigete üldarvust. Mehi oli 74,3%, naisi 25,7%. 37,1% haigestunutest olid koolilapsed.
Haigestumise tõus oli juulist oktoobrini, sel ajal haigestus 62,8% kõikidest aasta jooksul registreeritud haigetest. Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. 97,1% haigetest hospitaliseeriti.
Viirushepatiidid ja HIV
A-viirushepatiit (B15)
Esines 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,7 (2006.a haigestus 5 inimest ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati seroloogilise uuringuga 9 juhul, ühel juhul oli diagnoos põhjendatud kliinilise pildi ja epidemioloogilise anamneesiga. Haigestunuid registreeriti Tallinnas (5 juhtu), Ida-Virumaal (1), Narvas (1), Pärnumaal (1) ja Saaremaal (2).
Kuus haiget nakatus oletatavalt väljaspool Eestit (60,0% haigete üldarvust), sh Egiptuses 2, Venemaal 2, Tuneesias 1 ja Kõrgõzstanis 1. 80,0% haigetest olid 20–49-aastased isikud, mehi oli 60,0% ning naisi 40,0. 80,0% haigestunutest olid töötavad inimesed.
Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud.
Äge B-viirushepatiit (B16)
Registreeriti 44 ägedat B-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 3,3 (2006. a oli 45 juhtu ehk 3,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 41.
Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus, 1990–2007
Kõik haigusjuhud kinnitati laboratoorselt. Registreeriti 8 ägedat B-viirushepatiidi + C-viirushepatiidi seganakkust. Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (7,9 juhtu 100 000 elaniku kohta), Narvas (6,8 juhtu 100 000 elaniku kohta) ja Lääne-Virumaal (5,5).
Joonis 42.
Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2007
Haigestunutest oli 20–39-aastaseid 59,1%. Mehi ja naisi oli ca 50%. Viimaste aastate jooksul suurenes naiste osakaal 2 korda.
Joonis 43.
Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus soo järgi. 1997-2007
Joonis 44.
Ägeda B-viirushepatiidi haigete jaotus vanusrühmade järgi, 1997-2007
50,0% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 41,0% töötavad inimesed. Sesoonsus ei ole välja kujunenud.
Kõik kolded olid ühe haigega. Hospitaliseeriti 88,6% haigetest.
Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 22,7% juhtudest (2006. a – 20,0%), seksuaalne tee 15,9% (2006. a – 22,2%). 56,8% juhtude puhul jäi riskitegur välja selgitamata (2006. a – 53,3%).
Joonis 45.
Ägeda B-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2007
2007. a vaktsineeriti B-virushepatiidi vastu 33 689 inimest, nendest kuni 14-aastaseid lapsi 31 328, 15–19a noorukeid 132, täiskasvanuid 2229.
Tabel 9.
Laste immuniseerimine B-viirushepatiidi vastu, 2007. a
Maakond/linn
Vakts-tud 7k-14a
Vakts-tud 2a
Vakts-tud 1a
Vakts-tud 14a.
Alal. v/näid. 0-14a.
Tallinn
56,6
92,3
93,0
94,9
0,03
Harjumaa
43,8
94,7
91,0
96,4
0,07
Hiiumaa
34,5
98,9
95,0
100,0
0,00
Narva
51,2
98,1
97,6
94,9
0,09
Ida-Virumaa
45,9
99,0
95,9
88,9
0,05
Jõgevamaa
34,1
98,9
96,8
98,1
0,12
Järvamaa
39,2
97,1
97,3
97,7
0,14
Läänemaa
35,1
97,4
98,3
96,8
0,07
Lääne-Virumaa
38,6
98,7
96,5
92,5
0,11
Põlvamaa
36,0
98,5
97,1
99,4
0,02
Pärnumaa
39,6
98,0
95,5
92,0
0,04
Raplamaa
38,6
98,4
98,3
96,5
0,07
Saaremaa
39,1
96,8
98,2
97,3
0,12
Tartumaa
40,4
97,7
96,5
94,1
0,05
Valgamaa
37,2
96,3
97,0
97,9
0,00
Viljandimaa
37,5
99,0
95,9
98,3
0,06
Võrumaa
36,9
98,6
96,6
98,6
0,15
Eesti keskmine 2007. a
45,4
95,8
94,8
95,1
0,06
Eesti keskmine 2006. a
36,7
96,3
95,2
79,9
0,06
Joonis 46.
15-19a noorukite osakaal ägedasse B-viirushepatiiti haigestumises ja hõlmatus immuniseerimisega, 2001-2007
Äge C-viirushepatiit (B17.1)
Registreeriti 36 ägedat C-viirushepatiidi haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,7 (2006. a oli 57 juhtu ehk 4,2 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 47.
Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus, 1994-2007
Kõik haigusjuhud on laboratoorselt kinnitatud. Registreeriti 8 ägeda C-viirushepatiidi + ägeda B-viirushepatiidi seganakkust.
Nakkushaigust registreeriti viies maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (10,0 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (7,9) ja Lääne-Virumaal (4,0).
Joonis 48.
Ägedasse C-viirushepatiiti haigestumus maakonniti, 2007
50,0% haigestunutest olid 20–29-aastased. Mehi oli 58,3% ja naisi 41,7%. 47,2% moodustasid töötavad ja 22,2% mittetöötavad inimesed.
Haigusjuhte registreeriti aastaringselt.
Kõik kolded olid ühe haigega. Hospitaliseeriti 75% haigetest.
Oletatavad nakatumise viisid olid: narkootikumide parenteraalne kasutamine 27,8% juhtudest (2006. a – 28,1%), seksuaalne tee 13,9% (2006. a – 12,3%). 55,6% juhtudest jäi riskitegur välja selgitamata (2006. a – 49,1%).
Joonis 49.
Ägeda C-viirushepatiidi riskitegurid, 2003-2007
Krooniline B-viirushepatiit (B18.0-B18.1)
Registreeriti 32 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 2,4 (2006. a oli 14 juhtu ehk 1,0 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 50.
Kroonilisse B-viirushepatiiti haigestumus, 2004-2007
Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas ja Lääne-Virumaal. Suurem haigestumus oli Narvas (14,3 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (4,8) ja Tallinnas (3,5).
50,0% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 40-59 aastat, 31,2% - 20-29-aastased isikud. Mehi oli 46,9%, naisi 53,1%. Tegevusala järgi: 56,2% haigetest olid töötavad inimesed, 37,5% - mittetöötavad isikud. Hospitaliseeriti 40,6% haigetest.
Krooniline C-viirushepatiit (B18.2)
Registreeriti 145 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,8 (2006. a vastavalt 144 ja 10,7).
Joonis 51.
Kroonilisse C-viirushepatiiti haigestumus, 2004-2007
Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Aasta jooksul avastatud kroonilise C-viirushepatiidi haigete arv oli 4 korda suurem kui ägeda C-viirushepatiidi haigete arv ja 4,5 korda suurem kui kroonilise B-viirushepatiidi haigete arv.
Nakkushaigust registreeriti 7 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus oli Narvas (57,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (37,6), Tallinnas (17,9) ja Valgamaal (11,5).
41,7% haigestunutest olid vanuses 20–29 aastat, 29,2% moodustasid 30-49-aastased isikud. 45,8% haigetest moodustasid mittetöötavad ja 43,8% töötavad isikud. Mehi oli 54,9%, naisi 45,1%. Hospitaliseeriti 43,8% haigetest.
Joonis 52.
Krooniliste B- ja C-viirushepatiitide osakaal hepatiitide üldarvust, 2004-2007
HIV-nakkus (Z21) ja HIV-tõbi (B20-B24)
Kokku on Eestis aastate jooksul (seisuga 31.12.2007.a) HIV-nakkus diagnoositi 6364 inimesel. 2007. aastal registreeriti uusi HIV-nakatunuid 633, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 47,2 (2006. a vastavalt 668 ja 49,7). Enim 2006. a avastatud nakatunuid elab Ida-Virumaal (49,4%), Tallinnas (37,9%) ja Tartumaal (6,3%).
Vanusrühmas 0-4 a diagnoositi HIV-nakkus kahel lapsel. Enamik nakatunutest on vanusrühmades 20–29 (58,3%) ja 30–39 (20,9%). HIV-nakatunutest 59,1,0% oli mehi ja 40,9% oli naisi.
Joonis 53.
HIV-nakkus. Naiste osakaal, 2000-2007
Joonis 54.
HIV-nakkus. Sooline jaotus vanusrühmiti, 2007
2007. aastal tehti HI-viiruse suhtes kokku 116 790 analüüsi (2006. a 126 916 analüüsi).
Doonorvere uurimisel avastati 7 (0,01%), rasedate uurimisel 49 uut HIV-positiivset (0,15%).
Joonis 55.
HIV-positiivsete rasedate arv, 2000-2007
Allikas: LTKH HIV Referentslaboratoorium
HIV-tõbe diagnoositi 57 nakatunul, haigestumus 100 000 el. kohta oli 4,2 (2006. aastal 34 juhtu ehk 2,5 100 000 el. kohta).
Nakkushaigust registreeriti Tallinnas, Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgevamaal, Tartumaal ja Valgamaal. Suurem haigestumus oli Narvas (18,7 100 000 elaniku kohta), Ida-Virumaal (12,6) ja Tallinnas (6,8).
91,2% haigestunutest moodustasid inimesed vanuses 20-39 aastat. Mehi oli 79%, naisi 21%.
Joonis 56.
HIV-nakkuse, HIV-tõve ja HIV+tuberkuloos seganakkuse esinemine, 1995–2007
Zoonoosid
Leptospiroos (A27)
Registreeriti kaks leptospiroosi juhtu Tartumaal, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (2006. a oli 6 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 57.
Leptospiroosi haigestumus, 1994-2007
Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haiged olid 37- ja 48-aastased töötavad mehed, hospitaliseeriti. Letaalseid juhte ei olnud.
Etioloogiliselt olid tekitajateks: Leptospira hebdomadis ja Leptospira interrogans.
Tabel 10.
Leptospiroosi etioloogiline struktuur, 2005-2007
Tekitaja
2005
2006
2007
L. bratislava
3
1
L. canicola
2
L. grippotyphosae
1
L. hebdomadis
1
1
L. icterohaemorrhagiae
3
1
L. interrogans
1
L. pomona
1
4
Toksoplasmoos (B58; P37.1)
Registreeriti üks toksoplasmoosi haigusjuht Raplamaal, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,07 (2006. a oli 3 juhtu ehk 0,2 100 000 elaniku kohta). Diagnoos kinnitati laboratoorselt. Kaasasündinud toksoplasmoosi ei registreeritud.
Listerioos (A32)
Registreeriti kolm haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,2 (2006. a oli üks juht ehk 0,07 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud, kliiniliselt avaldus haigus kahel juhul septitseemiana ja ühel juhul meningiit+septitseemiana. Haiged hospitaliseeriti. Nakkushaigust esines Harjumaal, Ida-Virumaal ja Võrumaal. Kõik haiged olid üle 50-aastased mittetöötavad isikud. Letaalseid juhte ei olnud.
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik (A98.5)
Registreeriti 7 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,5 (2006. a oli 15 juhtu ehk 1,1 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 58.
Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumus, 1994-2007
Kõik diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Nakkushaigust registreeriti neljas maakonnas, haigestumus oli Saaremaal 2,9, Pärnumaal 2,2, Tartumaal 2,0 ja Harjumaal 0,8 juhtu 100 000 elaniku kohta.
Joonis 59.
Neerusündroomiga hemorraagilisse palavikku haigestumus maakonniti, 2007
71,4% haigetest moodustasid 20-39-aastased, 28,6% - 50-aastased ja vanemad isikud. Mehi oli 85,7% ja naisi 14,3%. 71,4% olid töötavad isikud.
Registreeriti ainult üksikjuhud. Hospitaliseeriti kõik haiged. Letaalseid juhte ei olnud.
Haigestumise sesoonsus ei olnud välja kujunenud. Märtsikuus haigestus kolm haiget ehk 42,8% haigete üldarvust.
Tulareemia (A21)
2007. aastal registreeriti kaks haigusjuhtu Harjumaal ja Lääne-Virumaal, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1 (aastatel 2002-2006 tulareemia haigusjuhtu ei registreeritud).
Diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Haiged olid 39-aastane töötav mees ja 58-aastane naine, pensionär. Hospitaliseeriti üks haige (50,0%). Letaalseid juhte ei olnud.
Loomahammustused (T14.1)
Registreeriti 2588 loomahammustuse juhtu, 100 000 elaniku kohta 192,8 (2006. a vastavalt 2948 ja 219,2). Rohkem registreeriti loomahammustusi Ida-Virumaal (296,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (290,0) ja Põlvamaal (282,1). Inimesi ründasid kõige sagedamini koerad (74,3%) ja kassid (22,6%). Inimesi rünnanud loomade seas olid hiir, hobune, kährik, metskits, naarits, orav, rebane, rott, tuhkur, veis ja teised.
Puretud inimeste vanuseline jaotus: kuni 14-aastaseid – 25,0%, 50-aastaseid ja vanemaid – 30,5%. Sooliselt jagunesid patsiendid võrdselt.
Veterinaar- ja Toiduameti andmetel diagnoositi 2007. aastal marutaudi 4 loomal (2006. a – 114 ja 2005. a – 266 loomal), nendest kaks veist, üks kährik ja üks mäger.
2007. a vaktsineeriti marutaudi vastu 118 823 looma, neist koeri 62,9%, kasse 35,7%, hobuseid 0,7% ja veiseid 0,6%.
2007. a vaktsineeriti marutõve vastu 1079 inimest, nendest 0-14a lapsi – 127, noorukeid (15-17a) – 32, täiskasvanuid – 920. Revaktsineeriti -15 last, 5 noorukit (15-17a) ja 86 täiskasvanut. Immuunglobuliinprofülaktikat rakendati 11 juhul (kõik täiskasvanud).
Puukidega levivad nakkushaigused
Puukentsefaliit (A84)
Puukentsefaliiti registreeriti 140 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 10,4 (2006. a oli 171 juhtu ehk 12,7 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Joonis 60.
Puukentsefaliiti haigestumus, 1970-2007
Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades v.a. Raplamaa ja Valgamaa. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (82,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (23,5) ja Hiiumaal (19,6).
Joonis 61.
Puukentsefaliiti haigestumus maakonniti, 2007
39,3% haigetest olid 50-aastased ja vanemad, 42,9% - vanuses 20–49 aastat. Mehi oli 54,3%, naisi – 45,7%.
46,4% moodustasid töötavad ja 35,7% mittetöötavad inimesed, 10,0% oli koolilapsi.
Kõik haiged haigestusid aprillist novembrini, maksimaalne haigestunute arv oli juulikuus (22,1% haigete üldarvust). Hospitaliseeriti 86,4% haigestunutest.
Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi segainfektsioon registreeriti 8 juhul.
Oletatav nakatumine toimus Saaremaal (20,0% haigete üldarvust), Tartumaal (9,3%) ja Pärnumaal (7,8%). Nakatumise koht jäi teadmata 25,7% juhtudest.
2007. a vaktsineeriti puukentsefaliidi vastu 17 368 inimest, nendest kuni 14-aastaseid
4 676, noorukeid vanuses 15-17 aastat 788 ja täiskasvanuid 11 904. Revaktsineeriti 11 581 inimest, neist kuni 14-aastaseid lapsi 2 224, noorukeid vanuses 15-17 aastat 725 ning täiskasvanuid 8 632.
Joonis 62.
Puukentsefaliidi ohupiirkonnad, 2007 (maakondades nakatunud inimeste arv)
Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos (A69.2)
Puukborrelioosi registreeriti 721 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 53,7 (2006.aastal oli 482 juhtu ehk 35,8 100 000 elaniku kohta).
Joonis 63.
Lyme’i tõppe haigestumus, 1995-2007
79,2% haigusjuhtudest diagnoos kinnitati laboratoorselt, 20,8% diagnoosi püstitatud kliinilise pildi ja puugiründe seoste põhjal. Nakkushaigus registreeriti kõikides maakondades. Kõige suurem haigestumus oli Saaremaal (801,1 100 000 elaniku kohta), Hiiumaal (332,6) ja Läänemaal (82,6).
Joonis 64.
Lyme’i tõppe haigestumus maakonniti, 2007
35,2% haigetest oli vanuses 60 aastat ja vanemad, 36,5% - 40-59-aastased isikud. Mehi oli 34,5%, naisi 65,5%.
45,8% moodustasid mittetöötavad ja 42,9% - töötavad inimesed.
50,0% haigetest haigestusid juulis-septembris. Hospitaliseeriti 12,9% haigestunutest.
Oletatav nakatumine toimus Saaremaal (29,4% haigete üldarvust), Harjumaal (8,2%) ja Hiiumaal (5,4%). Nakatumise koht jäi teadmata 26,1% juhtudest.
Joonis 65.
Lyme’i tõve ohupiirkonnad, 2007 (maakondades nakatunud inimeste arv)
Sugulisel teel levivad nakkushaigused
Joonis 66.
Sugulisel teel levivatesse nakkushaigustesse haigestumus, 1994-2007
Süüfilis (A50-A53)
Registreeriti 76 haiget, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 5,7 (2006. a oli 125 haiget ehk 9,3 juhtu 100 000 elaniku kohta). Registreeriti üks kaasasündinud süüfilise juht. Varast süüfilist diagnoositi 30,3% haigete üldarvust.
Nakkushaigust registreeriti 10 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Tallinnas registreeriti 48,7% juhtude üldarvust. Suurem haigestumus oli Läänemaal (10,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tallinnas (9,3) ja Lääne-Virumaal (8,9).
Haigetest 40,8% olid vanuses 20–29 aastat ja 38,3% olid vanuses 30–39 aastat. Mehi oli 32,9%, naisi 67,1%.
Tabel 11.
Süüfilisse haigestumus, 2000–2007
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Haigestumus (100 000 elaniku kohta)
44,1
29,2
20,9
17,3
13,6
8,2
9,3
5,7
Kaasasündinud süüfilis (haigusjuhtude arv)
3
3
2
1
0
0
0
1
Varane süüfilis (% üldarvust)
95,7
89,7
81,1
57,3
40,2
46,8
40,0
30,3
Joonis 67.
Kaasasündinud süüfilise juhtude arv, 1991-2007
Gonokokknakkus (A54)
Registreeriti 174 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 13,0 (2006. a oli 280 juhtu ehk 20,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades v.a Hiiumaa ja Jõgevamaa. Tallinnas registreeriti 58,6% juhtude üldarvust. Suurem haigestumus oli Tallinnas (25,7 juhtu 100 000 elaniku kohta), Põlvamaal (22,2) ja Ida-Virumaal (13,6).
Haigetest 46,0% olid vanuses 20–29 aastat ja 27,8% olid vanuses 30–39 aastat. Mehi oli 36,2%, naisi 63,8%.
Tabel 12.
Gonokokknakkusesse haigestumus, 2000–2007
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Haigestumus
100 000 elaniku kohta
69,2
48,1
39,5
34,0
38,5
21,4
20,8
13,0
Sugulisel teel levivad klamüüdiahaigused (A55-A56)
Registreeriti 2480 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 184,8 (2006. a oli 2528 juhtu ehk 188,0 juhtu 100 000 elaniku kohta)
Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades. Tallinnas registreeriti 47,2% juhtude üldarvust. Suurem haigestumus oli Tallinnas (295,6 juhtu 100 000 elaniku kohta), Tartumaal (247,0) ja Põlvamaal (209,2).
Haigetest 56,0% olid vanuses 20–29 aastat ja 19,5% olid 15–19-aastased. Mehi oli 17,5%, naisi 82,5%.
Tabel 13.
Sugulisel teel levivatesse klamüüdiahaigustesse haigestumus, 2000-2007
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Haigestumus
100 000 elaniku kohta
270,8
306,3
293,1
219,1
199,4
188,6
188,0
184,8
Anogenitaalsed herpesviirusnakkused (A60)
Registreeriti 229 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 17,1 (2006. a oli 253 juhtu ehk 18,8 juhtu 100 000 elaniku kohta).
Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades v.a Hiiumaa ja Raplamaa. Tallinnas registreeriti 52,8% juhtude üldarvust. Suurem haigestumus oli Tallinnas (30,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (27,0) ja Läänemaal (25,1).
Haigetest 42,4% olid vanuses 20–29 aastat ja 23,6% olid 30–39-aastased. Mehi oli 31,0%, naisi 69,0%.
Tabel 14.
Anogenitaalsesse herpesviirusnakkusesse haigestumus, 2000–2007
Aastad
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Haugestumus
100 000 elaniku kohta
26,1
29,7
25,7
31,6
23,0
20,0
18,8
17,1
Muud nakkushaigused
Poliomüeliit (A80)
Viimane haigusjuht esines Eestis 1961. aastal. Polioviiruse ringluse jälgimiseks uuriti nakkushaiguste seire raames 60 heitveeproovi, enteroviirust identifitseeriti 17 proovis (28,3%).
Malaaria (B50-B54)
Registreeriti 5 sissetoodud malaaria juhtu, haigestumine 100 000 elaniku kohta oli 0,4 (2006. a oli 6 juhtu ehk 0,4 juhtu 100 000 elaniku kohta). Kõik diagnoosid kinnitati laboratoorselt (neli P. falciparum ja üks P. vivax). Nakkushaigust registreeriti Tallinnas (kaks juhtu), Harjumaal (kaks juhtu) ja Tartumaal (üks juht). Kolm haiget olid vanuses 30-39 ja kaks haiget – 40-49 aastat. Haigetest oli mehi neli (80,0%) ja naisi üks (20,0%). Kõik haiged olid hospitaliseeritud. Kõik haiged olid turismireisil viibinud isikud.
Nakatumise kohad: Aafrika - kas juhtu ja India (Goa)- kolm juhtu.
Nakkuslik mononukleoos (B27)
Registreeriti 215 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 16,0 (2006. a vastavalt 234 ja 17,4). Diagnoos kinnitati laboratoorselt 97,7% juhtude puhul, 2,3% juhtudel püstitati diagnoos kliinilise pildi alusel. Nakkushaigust registreeriti kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa. Suurem haigestumus oli Harjumaal (24,8 juhtu 100 000 elaniku kohta), Pärnumaal (24,7) ja Ida-Virumaal (22,3).
Joonis 68.
Mononukleoosi haigestumus maakonniti, 2007
Haigetest 47,4% olid 1–9-aastased ja 25,6% olid 15–19-aastased. Mehi oli 53,0% ja naisi 47,0%. 46,5% haigestunutest moodustasid koolilapsed, 40,0% - eelkooliealised lapsed.
Kõik haigusjuhud olid sporaadilised. Haigestumise sesoonsus ei olnud välja kujunenud. Hospitaliseeriti 64,2% haigetest.
Sügelised (B86)
Registreeriti 1621 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 120,8 (2006. a vastavalt 1867 ja 138,8). Haigusjuhud registreeriti kõikides maakondades. Suurem haigestumus oli Pärnumaal (265,1 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (179,6) ja Võrumaal (166,3).
15–19-aastased moodustasid 17,4% haigete üldarvust, 5–14-aastased 20,7%. Sooliselt jagunes haigestumine võrdselt. Haigestumise mõõdukalt välja kujunenud tõus oli sügisel.
Helmintiaasid
2007. aastal uuriti Eestis helmintiaaside suhtes 22 779 roojaproovi ja 8 997 perianaalkaabet. Nendest osutus positiivseteks 108 difüllobotriaasi, 276 askaridiaasi ning 782 enterobiaasi suhtes.
Tabel 15.
Helmintiaaside suhtes uuritud roojaproovide arv, 1999-2007
Aastad
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
Uuritud
37858
29702
26591
22687
16767
21587
25151
23571
22779
Avastatud difüllobotriaasi ja askaridiaasi
832
753
759
663
419
516
418
384
384
%
2,2
2,5
2,9
2,9
2,5
2,4
1,7
1,6
1,7
Difüllobotriaas (B70.0)
Registreeriti 108 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 8,0 (2006. aastal vastavalt 83 ja 6,2). Juhte registreeriti 11 maakonnas ning Tallinnas ja Narvas. Suurem haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Jõgevamaal (67,0), Pärnumaal (22,5) ja Hiiumaal (19,6).
Joonis 69.
Difüllobotriaasi juhtude arv maakonniti (100 000 elaniku kohta), 2007
Haigestunutest 57,4% olid 40-aastased ja vanemad, 24,1% - 30-39-aastased, registreeriti kolm kuni 10-aastast last. Mehi oli 52,8%, naisi 47,2%. 44,4% haigestunutest olid töötavad isikud, 41,7% - mittetöötavad isikud.
Parasiithaiguse esinemist registreeriti aastaringselt. Sesoonsus ei ole välja kujunenud.
Trihhinelloos (B75)
2007. aastal ei registreeritud haigestumist trihhinelloosi.
Ehhinokokoos (B67)
2007. aastal registreeriti kaks haigusjuhtu Tallinnas ja Pärnumaal, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,1. Diagnoosid olid laboratoorselt kinnitatud. Haiged olid 49-aastane töötav naine ja 63-aastane mees, pensionär. Mõlemad haiged hospitaliseeriti ja nad paranesid. Üks haigusjuht oli tõenäoliselt seotud Lõuna-Ameerikas reisimisega.
Askaridiaas (B77)
Registreeriti 276 juhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 20,6 (2006. a vastavalt 301 ja 22,2). Haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades v.a. Narva ja Läänemaa, suurem haigestumus oli Hiiumaal (430,4 juhtu 100 000 elaniku kohta), Jõgevamaal (120,6) ja Tartumaal (45,0).
Joonis 70.
Askaridiaasi juhtude arv maakonniti (100 000 elaniku kohta), 2007
Patsientidest 51,4% olid lapsed vanuses 1–9 aastat, 10,9% olid 60-aastased ja vanemad. Mehi oli 46,7%, naisi 53,3%. 42,4% patsientidest olid koolieelsed lapsed, 19,6% olid kooliõpilased.
Haigusjuhte avastati aastaringselt.
Enterobiaas (B80)
Registreeriti 782 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 58,2 (2006. a vastavalt 867 ja 64,5). Juhte registreeriti kõikides maakondades v.a. Hiiumaa, suurem haigestumus oli Võrumaal (223,5 juhtu 100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (196,9) ja Põlvamaal (145,8).
Joonis 71.
Enterobiaasi juhtude arv maakonniti (100 000 elaniku kohta), 2007
Haigestunutest 35,3% olid 5–9-aastased ja 28,3% olid 1–4-aastased lapsed. Mehi oli 45,1% ja naisi 54,9%. 38,0% moodustasid kooliõpilased, 29,3% olid organiseeritud ja 18,9% olid kodused koolieelikud.
Juhte avastati aastaringselt, rohkem oktoobris-novembris.
Reisimisega seotud nakkushaigused
Tabel 16.
Reisimisega seotud nakkushaigused, 2007
Nakkushaigus
Haigete üldarv aastas
nendest imporditud haigusjuhud
Nakatumise riigid
A-viirushepatiit
10
6
Egiptus 3
Tuneesia 1
Venemaa 1
Kõrgõzstan 1
E.coli soolenakkus
17
2
Soome 1
Venemaa 1
Ehhinokokoos
2
1
Argentina-Tšiili 1
Difüllobotriaas (kalapaeluss)
108
1
Vietnam
Jersinioos
76
14
Egiptus 7
India 1
Iirimaa 1
Ameerika Ühendriigid 1
Ukraina 2
Läti 1
Mali 1
Kampülobakterenteriit
114
15
Egiptus 2
India 5
Venemaa 5
Peruu 2
Tsehhi ja Poola -1
Kõhutüüfus
1
1
India
Paratüüfus A
1
1
India
Pneumokokknakkus
36
1
Suurbritannia
Puukborrelioos
721
7
Saksamaa 1
Luksemburg 1
Soome 1
Rootsi 2
Venemaa 1
Ukraina 1
Malaaria
5
5
India 3
Keenia 1
Lääne-Aafrika (Guinea, Nigeeria, Kongo, Benin) 1
Norwalk-viirusnakkus
496
57
Soome 56 (puhang SPA-hotellis)
Egiptus 1
Rotaviirusenteriit
1015
6
Türgi 3
Hispaania 1
Bulgaaria 2
Salmonelloosid
428
23
Tai 6,
Venemaa 2
Ukraina 1
Armeenia 1
India 2
Türgi 1
Egiptus 1
USA saared 1
Ungari 1
Läti 2
Leedu 1
Saksamaa 1
Zimbabwe 1
Kreeka (Kreeta) 1
Turksi ja Caicose saared (Kariibi meres) 1
Šigelloos (düsenteeria)
114
39
Egiptus 21
India 7
Gruusia 3
Keenia 1
Kuuba 1
Tuneesia 1
Türgi 2
Venemaa 1
Pakistan-Hiina 1
Venezuela 1
Täpsustamata soolenakkused
1515
24
Egiptus 10
India 2
Tai 1
Tansaania 1
Türgi 4
Nepal 1
Hispaania 1
Itaalia 1
Island 1
Kanada 1
Ukraina 1
Täpsustatud soolenakkused
195
1
Egiptus
Viirusmeningiidid
35
1
Poola
KOKKU
205
Joonis 72.
Reisimisega seotud nakkushaigused, 2004-2007
Riikliku immuniseerimiskava täitmine 2007. aastal
Tabel 17.
2-aastaste laste immuniseerimisega hõlmatus Eestis, 2007. a (%)
Maakond/linn
2-aastaste laste arv
Difteeria, teetanus
Läkaköha
Poliomüeliit
Leetrid, mumps, punetised
B-
viirushepatiit
Hib
WHO nõue
95,0
90,0
95,0
95,0
Tallinn
4737
94,6
94,6
94,6
93,5
92,3
95,3
Harjumaa
1401
95,5
95,4
95,5
93,6
94,7
91,5
Hiiumaa
92
97,8
97,8
97,8
96,7
98,9
78,3
Narva
697
97,6
97,6
97,6
97,6
98,1
97,0
Ida-Virumaa
841
98,8
98,8
99,0
98,6
99,0
95,8
Jõgevamaa
268
98,5
97,0
98,5
98,5
98,9
97,8
Järvamaa
343
96,8
96,8
96,8
96,2
97,1
96,8
Läänemaa
235
97,0
97,0
97,0
94,0
97,4
97,0
Lääne-Virumaa
638
98,4
98,1
98,4
97,5
98,7
99,1
Põlvamaa
264
99,6
99,6
99,6
98,1
98,5
98,9
Pärnumaa
846
97,5
97,2
97,5
95,9
98,0
97,5
Raplamaa
315
98,7
98,7
98,7
97,5
98,4
98,7
Saaremaa
309
97,4
97,4
97,4
95,8
96,8
97,4
Tartumaa
1801
98,2
98,2
98,4
96,4
97,7
98,0
Valgamaa
297
97,0
97,0
97,0
98,0
96,3
97,0
Viljandimaa
478
98,7
98,7
98,7
97,9
99,0
97,5
Võrumaa
360
98,1
98,1
98,1
98,1
98,6
98,1
Eesti keskmine 2007. a
13922
96,6
96,6
96,7
95,5
95,8
96,1
Eesti keskmine 2006. a
13600
97,4
97,3
97,4
96,1
96,3
81,2
Nakkushaiguste surmajuhud 2007. aastal
Tabel 18.
Nakkushaigustest põhjustatud surmajuhud, 2007
Nakkushaigus
Surmajuhtude
arv
% haigete
üldarvust
Pneumokokknakkus
3
8,3
Haemophilus influenzae
nakkus
2
8,3
Leegionärihaigus
1
33,3
Läkaköha
1
0,2
Meningokokknakkus
1
9,1
Salmonelloos
1
0,2
Šigelloos
1
0,9
Nakkushaigete hospitaliseerimine 2007. aastal
Tabel 19.
Haigete hospitaliseerimine, 2007
Nakkushaigus
% haigete üldarvust
A-viirushepatiit
100
Ehhinokokoos
100
Neerusündroomiga hemorraagiline palavik
100
Leegionärihaigus
100
Leptospiroos
100
Listerioos
100
Malaaria
100
Meningokokknakkus
100
Pneumokokknakkus
100
Toksoplasmoos
100
Muud viiruslikud meningiidid ja entsefaliidid
97
Haemophilus influenzae nakkus
96
Rotaviirusenteriit
90
B-viirushepatiit, äge
89
Puukentsefaliit
86
Norwalk-viirusnakkus
79
C-viirushepatiit, äge
75
Mononukleoos
64
Täpsustamata soolenakkused
63
Muud täpsustatud soolenakkused
61
Šigelloos
59
Kampülobakterenteriit
58
Salmonelloos
56
E.coli soolenakkus
53
Tulareemia
50
C-viirushepatiit, krooniline
43
Jersinioos
41
B-viirushepatiit, krooniline
40
Punetised
20
Lyme'i tõbi
13
Läkaköha
11
Leetrid
0
Mumps
0